meisterdamine Origami –iidne Jaapani voltimiskunst
4 Kuidas valida köögiviljataimedele sobivat mulda ja väetisi
8 Hüva nõu tomatite kasvatamiseks
12 Kaks selli aias –petersell ja seller
18 Kas Eestis võiks kasvatada lumepalmi?
22 Maitseid Läänemaa puhtast loodusest
28 Isetehtud pelmeenid maitsevad alati hästi
34 Võsast metsa kujundamine on kasulik kõigile
38 Millist täiendsööta vajavad koduloomad ja linnud?
42 Soovitusi vana maja jätkusuutlikuks taastamiseks
46 Minu pesupesemise süsteem ja nipid
50 Austusavaldus pesunaiste raskele tööle
52 Puukoor on unikaalne materjal
56 Värske ilmega vana mööbel
60 Kuidas värvida kappe?
64 Origami –aeg iseendale
KEVAD KOGUB TUURE
Ootasime, ootasime ja nüüd on kevad käes. Iga päev toob loodusesse värve juurde, päevad on pikad ja valgust jätkub veel hilisõhtulgi väljas toimetuste tegemiseks. Kevad ongi see üürike hetk, mis pakilisi töid tehes kipub mööda lendama, jättes alati hinge nukruse, et ei jõudnud seda täiel määral nautida. Siiski paneb just kevadine hoogtöö aluse kogu edukale aiahooajale, nii et tuleb aga hoogu juurde anda!
Iga töö vajab tarkust ja seda loodame pisitasa juurde anda ka Targu Talita ajakirja nõuandeartiklitega. Lisaks parimatele soovitustele köögiviljade kasvatamiseks võtame selles numbris jutuks ka metsa istutamise. Endistest aegadest on talude ümber kunagisi väikseid põllulappe, mis hoogsalt võsastuvad. Kui nüüd kätte võtaks ja sinna noore metsa peale istutaks, oleks õige varsti kodu ümber ilus noorendik ja ka Euroopa kliimaeesmärkide vaates on tehtud igati eesrindlik tegu, mida ka rahaliselt toetatakse.
Varakevad on aeg, mil ilma pärast veel nina õue pista ei saagi. Just neil päevadel tasub ette võtta näiteks vana mööbli värskendus. Meie ajakirjast saab täpsemalt lugeda, kuidas seda kõige paremini teha ning siit leiab ka ideid ja inspiratsiooni, kuidas vana mööbliese isikupärasemaks muuta.
Lisaks selle leidub numbris ka ideid meisterdamiseks ja köögis toimetamiseks, tarkusi majapidamiseks ja koduloomade eest hoolitsemiseks.
nõuandeajakiri
Toimekat kevadet!
JANA RAND
▲ Köögiviljasaak saab alguse hoolikast kasvukoha ettevalmistusest.
Kuidas valida köögiviljataimedele sobivat MULDA JA VÄETISI
Köögiviljataimede edukas kasvatamine sõltub paljuski mullavalikust ja see omakorda sellest, milliseid taimi kasvatada soovime. Köögiviljataimede kasvamine ja kvaliteetne saak oleneb suurel määral kasvukoha ettevalmistusest.
Mulla omadustest on üks tähtsamaid mullalõimis.
Milline on antud kasvukohal mullalõimis, seda on kõige lihtsam määrata nii, et võtate peotäie mulda, niisutate seda ning hõõrute pöidla ja nimetissõrme vahel. Erineva lõimisega mullad käituvad erinevalt.
Liivmuld on hõõrudes teraline ja kare, seda ei saa voolida.
Saviliivmulla saab peopesade vahel kuulikeseks veeretada.
Liivsavimuld praguneb, kui seda nööriks rullida ja rõngasse keerata.
Savimullast on võimalik voolida kas või kujukesi.
Köögiviljade kasvatamiseks sobivad paremini huumusrikkad saviliivmullad ja kerge või keskmise raskusega liivsavimullad, millel on nõrgalt happeline või neutraalne reaktsioon.
Kõrgpeenra rajamisel võiks peenra põhja panna kõdusõnnikut, mitmesuguseid taimejäätmeid, lehtpuulehti ja mullaparandajaid. Peenra põhi oleks mõttekas valmis teha juba sügisel, siis saavad kihid vajuda. Põhjakihid katke kvaliteetse aiamullaga, mis peab kindlasti olema umbrohu- ja kahjurivaba. Köögiviljataimede kasvuala ettevalmistamisel on soovitatav määrata ka mulla happesus (pH). Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt taimede kasvu ja arengut, samuti mõjutab mulla pH-tase nii toitainete
Köögiviljade kasvatamiseks sobivad paremini huumusrikkad saviliivmullad ja kerge või keskmise raskusega liivsavimullad.
omastamist mullast kui ka mikroorganismide tegevust.
Mullad jaotatakse happesuse põhjal järgmiselt:
n pH kuni 4,5 – tugevalt happelised n pH 4,6–5,5 – mõõdukalt happelised
n pH 5,6–6,5 – nõrgalt happelised n pH 6,6–7,2 – neutraalsed n pH üle 7,2 – aluselised
Mulla happesuse muutmiseks on soovitatav kasutada granuleeritud kriiti, mille kasutusjuhendi leiab pakendilt ning see parandab ka mikroorganismide tegevust mullas.
Mulla pH ja niiskuse mõõtjaga on koduaias mõõtmine lihtne ja üsna
täpne. Need mõõtjad on müügil aiapoodides.
Liiga happelistes muldades võivad arenema hakata mitmesugused haigused ja kahjurid. Nende hulgas on levinumad ja ohtlikumad tõusmepõletik (Pythium spp.), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja nuuter (Plasmodiophora brassicae). Kahju-
Külli Kambeki Puukool Viljandimaalt pakub suures valikus viljapuude ja marjapõõsaste istikuid:
Köögiviljataimede väetamisega on soovitatav alustada juba sügisel. Koos sügisese peenramaa kaevamisega lisatakse mulda ka orgaaniline väetis (4–5 kg/m²). Orgaaniliseks
Kõige kollasema rebuga munad leiad Linnu Talust!
• Magus- ja hapukirsipuud
• Aprikoosi- ja virsikupuud
• Maasika- ja vaarikataimed
• Mustika- ja kuslapuutaimed
Võimalus tellida oma lemmiksortidega perepuud
APRILLI
• Punase- ja mustasõstrapõõsad jt marjakultuurid
Tutvu taimede valikuga: kambek.ee
LÕPUKS! Kaupmees&Ko, PRISMA, Selver, COOP, A1000 Market, Kaubamaja, OG Elektra
Telli taimed: kylli.kambek@mail.ee tel 5698 0890
Linnu Talu müüb Valgamaal Tagulas pruune Bovans tõugu 10 kuud munenud kanu 3 €/tk E–L 8–14, info tel 503 1485 ja 501 7500
▲ Mulla lõimist saab määrata niisket mullapalli sõrmede vahel pigistades.
väetiseks on erinevad kompostid, kõdu- ja värske sõnnik.
Kevadel kasvukoha ettevalmistamisel on soovitatav kasutada mullaparandajaid, ka neid leiab aiapoodidest piisavalt. Mullaparandajaiks võivad olla aia- ja murulubi, perliit, kergkruus, mahetatra kestad, vermikuliit.
Vermikuliit on kuumtöödeldud loodusliku päritoluga puhas savimineraal. See sobib külvimulla koostisesse, seemnekülvide katmiseks, pistikute juurutamiseks, samuti köögiviljade ja lillesibulate talviseks säilitamiseks.
Vermikuliit suudab endasse imada kuni 500 korda suurema koguse vett, on ülikerge, steriilne ja umbrohuvaba. Vermikuliit sobib neutraalset kasvumulda vajavatele taimedele. Vermikuliiti tuleks mullas segada vahekorras 1:1.
Juurte toitevedelik
Looduslikust humiin- ja fulvohapete kontsentraadist koosnevat mullaparandajat kasutatakse mulla elustiku ehk kasulike mikroobide aktiviseerimiseks. Mullas olev lämmastik, kaalium, fosfor jm toiteelemendid muutuvad seeläbi taimedele lihtsami-
Väetis laotatakse ühtlaselt laiali ja segatakse mulda. Pärast väetamist tuleks mulda kasta.
ni kättesaadavaks. Paraneb ka mulla struktuur – õhustatus ja vee kinni pidamise võime.
Tänu sellele areneb taimedel rohkete narmasjuurtega tugev juurestik, mille kaudu taimed omastavad hästi vett ja vajalikke toitaineid. Juurte toitevedelikuga on hea turgutada taimi ümberistutamisel, et leevendada sellega kaasnevat stressi. Suvisel põuaperioodil kastmisvette lisatuna mõjub see biostimulaatorina, aidates ebasoodsates tingimustes taimedel kasvu jätkata. Ka istutuseelselt annab juurte toitevedelikuga töötlemine taimedele lisastiimuli. Selleks võib toitevedelikus leotada nii istutatavaid taimi, seemneid kui ka mugulaid.
Näiteks kartulite istutuseelseks mugulate töötlemiseks valmista -
◀ Kanakaka graanulid parandavad mulla struktuuri.
takse 1% lahus, seega 2 tl väetist lahustatakse 1 l vees.
Kevadine väetamine
Kevadiseks põhiväetamiseks sobib ka kanakaka koos mereadruga, väetis antakse mulda koos kobestamisega.
Müügil on mitmesugused täisväetised (NPK + mikroelemendid). Selliste väetiste puhul on nii, et mida rohkem erinevaid mikroelemente väetise koostises, seda parem.
Näiteks aia täisväetist kasutatakse varakevadest (märtsist) kuni augustini 2–3 korda kasvuperioodi jooksul. Väetis laotatakse ühtlaselt laiali ja segatakse mulda. Pärast väetamist tuleks mulda kasta.
Soovitatav on kasutada mineraalväetist kombineerituna orgaanilise väetisega. Näiteks segage aia täisväetis kanakaka graanulitega vastavalt soovitatud normile. Kanakaka graanulid parandavad mulla struktuuri ja elavdavad mullaorganismide tööd.
Köögiviljataimede kasvuaegsel väetamisel kasutatakse vedel-, veeslahustuvaid või tahkeid väetisi. Tahked väetised kobestatakse mulda, siis on taimetoitainete mõju kõige kiirem.
TIINA PAASIK
▲ Kõrgpeenra põhja laduge täitekihid, peale rammus aiamullakiht.
STIGA A500 kuni 500 m2
STIGA A750 kuni 750 m2
STIGA A1000 kuni 1000 m2
STIGA A1500 kuni 1500 m2
STIGA A3000 kuni 3000 m2
STIGA A5000 kuni 5000 m2
STIGA A7500 kuni 7500 m2
STIGA A10000 kuni 10 000 m2
Hüva nõu tomatite kasvatamiseks
Kui plaanite suvel tomateid kasvatada, siis võib seda teha ise endale seemneist taimi kasvatades, kuid tomatitaimi saab ka turult, aianduspoodidest ja kogemustega kasvatajatelt, kel alati jätkub kevaditi taimi rohkem, kui vaja läheb.
◀ Iga tomatitaim tuleks pärast pikeerimist istutada eraldi potti.
Tomatiseemned tuleks mulda pista hiljemalt aprillikuus, sest tugevaks taimeks kasvamine võtab vähemalt paar kuud. On oluline, et taimed saaksid kasvukohale siis, kui temperatuur kasvukohas on üle 15 kraadi ning ka päevavalgust jaguks piisavalt.
Kui kasvatasite tomatitaimed ise, on esimene oluline töö pärast seemnete muldapanekut taimede pikeerimine.
Tomati seemned idanevad umbes nädalaga. Tärganud taime esimesed kaks lehte on idulehed. Nende vahelt hakkavad kasvama pärislehed. Kui idulehed on saavutanud horisontaalse asendi, on õige aeg tillukesed taimed eraldi pottidesse istutada. Nüüd võite pottides kasutada spetsiaalset tomati kasvumulda.
Kergitage taim pulga abil mullast välja, hoides teise käega iduleh-
◀ Tomatitaimed vajavad rammusat kasvupinnast ja piisavalt valgust.
▶ Igal nädalal tuleks tomatitaimedel näpistada külgvõrseid.
tedest kinni. Tehke pulgaga uue poti mulda väike auk ja istutage taimeke sinna kuni idulehtedeni. Kui enne võisid kõik tomatitaimed tärgata suures külvinõus koos, siis potti istutatakse nad ikka ühekaupa. Pärast pikeerimist sobib kasvukohaks võimalikult valge aknalaud.
Tomatitaimede eest hoolitsemine
Taimi tuleb korrapäraselt kasta ja mõne nädala pärast ka väetada. Mugav on kasutada näiteks spetsiaalselt tomatitele mõeldud vedelväetist.
Taimed sirutavad end valguse poole ja viltu kasvamise vältimiseks pöörake potte aeg-ajalt. Kui taimed juba liiga pikaks sirguvad, aga neid ei saa veel kasvuhoonesse istutada, võib nad panna ka suuremasse potti. Enne kasvuhoonesse istutamist on hea potitaimi kasvuhoones või õues soojemas kohas kümne päeva vältel karastada – nii hakkavad nad paremini kasvama.
Kasvuhoonesse istutatakse tomatid maikuus. Kõrgekasvulisi sorte on paras istutada siis, kui taime esimesed õied on avanenud. Madalakasvulised istutatakse enne õite avanemist.
Kui kasvatasite tomatitaimed ise, siis on esimene oluline töö pärast seemnete muldapanekut taimede pikeerimine.
Sobiv vahekaugus tomatitaimede istutamisel on umbes 40 cm. Tihedama istutuse korral hakkavad taimed üksteist varjama ja saak jääb väiksemaks.
Tomatitaimed istutatakse umbes 5 cm sügavamale, kui nad potis kasvasid. Istutusauku pange komposti, kanakakat ja tomativäetist ning pärast istutamist kastke korralikult. Kui tomatitaimed olid aknal kasvades väga välja veninud, saab nad istutada ka poolviltu mulda tehtud väikesesse kraavikesse, juureosa madalamal, näpistades mulda jääval taimeosal lehed ära – nii hakkavad taimed mullas kasvatama lisajuuri.
Tomatite hooldamine Istutatud taimed peaks toestama kohe, kui taim hakkab viltu vajuma,
Enne kasvuhoonesse istutamist on hea potitaimi kasvuhoones või õues soojemas kohas kümne päeva vältel karastada.
harilikult pärast esimeste õite ilmumist. Taimed seotakse paelaga, mis kinnitatakse lakke.
Kastke kasvuhoones tomateid pigem harva, aga siis korralikult, et juurestik ei jääks pinnapealseks. Jahedal ajal kastke kord nädalas, kuumal ajal kaks-kolm korda. Väetage kasvuperioodil paar korda. Mugav on kasutada tomati kastmisväetisi, sest kasta tuleb ju nagunii, väetise saab aga segada kastmisvette.
Näpistage kord nädalas ära liigsed külgvõrsed, et tomat viljuks paremini ja taime oleks lihtsam toestada. Taimele on soovitatav jätta ainult üks haru, mis kõrgusse kasvab. Ka alumised lehed eemaldatakse kuni esimese õisikuvarreni.
Kui juulikuus on viljad juba suuremad, tuleks eemaldada ka lehti, mis vilju päikese eest varjavad. Üldiselt võib lehtede ja võrsete eemaldamisel olla üsna julge. Taim peaks olema piisavalt hõre, et valgus jõuaks viljadeni, aga fotosüntees siiski lehtede kaudu toimiks.
◀ Kastke kasvuhoones tomateid pigem harva, aga siis korralikult.
Tomat ei armasta tuuletõmmet, samas loob hilissügisene niiske aeg soodsa keskkonna mädanike tekkeks. Jälgige kasvuhoonet ja korjake ära ning hävitage haigustunnustega viljad. Kui temperatuur langeb alla 10 kraadi, ei kasva tomat enam. Korjake ära ka rohelised tomatid ja pange need tuppa järelvalmima.
Tomatid rõdupotis ja avamaal peenras Avamaale, rõdule või terrassile istutage tomatitaimed alles juunikuus, kui külmade oht on möödas.
Rõdule või terrassile istutamiseks kasutage sügavat, ideaalis u 60 cm sügavust suurt potti, et see liiga kergesti läbi ei kuivaks.
▲ Avamaal tomateid kasvatades on oluline sordivalik.
◀ Rõdul või terrassil kasvatamiseks valige tomatile istutusnõu, kuhu mahuks piisavalt palju kasvumulda.
Täitke pool potti kasvumullaga, asetage taim mullakuhjale ning sättige ümber taime komposti ja väetist. Täitke pott mullaga, kastke korralikult ja toestage tugikeppidega. Kastke kaks korda nädalas ja väetage alguses üle nädala. Kui tomatid hakkavad valmima, võib väetada harvemini. Mugav on kasutada
Kastke kaks korda nädalas ja väetage alguses üle nädala.
Kui tomatid hakkavad valmima, võib väetada harvemini.
tomativäetise pulki, mille peab lihtsalt taime juurde mulda suruma.
Avamaale istutamisel tuleks taimi enne korralikult karastada, s.t eelnevalt päeviti pottidega õues hoida. Muus osas võib järgida samu juhtnööre, mis kasvuhoonesse istutamise puhul. Muld peab olema kobe ja viljakas.
Isegi kui taimed istutada välja juuni algul, võib tekkida vajadus taimi külmadel öödel kattelooriga katta. Samuti võib sügise poole pika vihmaperioodi jooksul vaja minna kilega katmist. Seepärast võiks ka avamaale istutamise puhul juba enne planeerida katmise võimalusi. Üks variant on kasutada tugikaartega tunnelit.
Hädapäraselt saab katet lühemaks ajaks kinnitada ka tugikeppide abil. Neid on nii bambusest kui plastist, samuti saab need ka ise puidust valmistada vastavalt taimede kõrgusele.
Niiskus ja sellest tingitud haigused ongi avamaal tomatite kasvatamisel peamine proovikivi. Jälgige, et kartul ei kasvaks tomatitele liiga lähedal, vältimaks lehemädaniku levimist tomatitele.
Avamaal on kasvuperiood lühem kui kasvuhoones, seepärast kärbitakse taim nii, et ta jääks ühe harunemata varre ja 2–3 viljakobaraga. Kõik külgvõsud tuleb ära murda. Nii jõuavad viljad valmida. Kõrgekasvuliste tomatite puhul peaks 3–4 kobara ilmumise järel ära murdma ka varre, et taim end rohelise massi kasvatamisega liigselt ei koormaks ja suunaks energia viljade valmimisele.
Väikeste põõsastomatite külgvõsusid eemaldama ei pea. Avamaal kasvatamiseks valige selleks sobivad õiged sordid. Näiteks ’Terma’ jt Eestis aretatud sordid, mis on loodud spetsiaalselt siinset kliimat silmas pidades.
Allikas: Baltic Agro koduaed
Kaks selli aias –PETERSELL JA SELLER
Seller ja petersell on tuntud ja armastatud maitsetaimed, millel nii juur, varred kui lehed kõlbavad söögiks. Lehtpeterselli kasvatamine tundub lihtne, kuid vars- ja juurselleriga peab rohkem vaeva nägema.
Petersell ( Petroselinum ) on laialdaselt kasutatav maitsetaim, mis kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Samas seltskonnas on veel ka söögitaimed porgand, till, köömen, leesk- ja mesiputk. Petersell on tuntud oma värske ja kergelt terava maitse poolest, peterselli ürt on populaarne lisand paljudes köökides üle maailma.
Petersellil on kolm peamist vormi: lehtpetersell (Petroselinum crispum var. crispum), varspetersell (P. crispum var. crispum Neapolitanum Group) ja juurpetersell (P. crispum var. tuberosum). Kõige enam tuntakse lehtpeterselli kahel kujul –
siledat ja krussis lehtedega käharat peterselli (P. crispum var. crispum Crispum Group).
Lehtpeterselli lehti kasutatakse nii toiduvalmistamisel kui ka garneeringuks, samas on nendel vormidel väikesed maitseerinevused. Sile petersell on veidi mahedam ja vähem intensiivse maitsega.
Sisaldab palju kasulikku
Petersell on rikas C-, K-vitamiini, raua ja foolhappe poolest. Samuti sisaldab ta antioksüdante, mis aitavad võidelda vabade radikaalidega, kaitstes rakke kahjustuste eest (näiteks võitlevad stressiga) ja toetavad
immuunsüsteemi. Petersellist on leitud põletikuvastaseid omadusi ning võimet toetada neerude ja kuseteede tervist. Seda peetakse looduslikuks diureetikumiks, mis aitab reguleerida vedeliku tasakaalu organismis.
Tänu neile omadustele kasutatakse peterselli ka rahvameditsiinis ja looduslikes ravimites. Samas peab, nagu iga toiduainet, ka peterselli tarbima mõõdukalt, kuna liialdamine võib mõnikord põhjustada terviseprobleeme, eriti näiteks neile, kes tarvitavad verevedeldajaid, kuna petersell sisaldab suures koguses K-vitamiini.
◀ Petersellil ja selleril on söödavad nii juur, lehed kui varred.
▶ Varspetersell on maitsekas supijuur.
▼ Varsseller on hinnatud salateis ja suupistelaual.
Populaarne maitsetaim
Peterselli kasutatakse sageli roogade maitsestamiseks. Selle terav ja samas värske maitse muudab lehtpeterselli ideaalseks lisandiks pastaroogadele, suppidele, kastmetele ja marinaadidele ning sobib liha-, kala- ja köögiviljaroogade maitsestamiseks.
Lehtpeterselli kasutatakse tihti värsketes salatites, kuna lisab neile värskust ja põnevat maitsenooti. Sobib hästi kokku teiste ürtide ja roheliste lehtköögiviljadega.
Tänu oma erksale rohelisele värvile ja meeldivale kujule kasutatakse peterselli sageli roogade kau-
nistamiseks. Eriti sobilik selleks on muidugi kähar petersell. Ka sileda lehtpeterselli erksat rohelust ja atraktiivset lehekuju saab kasutada roogade kaunistamiseks. Taim meenutab kujult veidi koriandrit.
Kasvatamine ja hoiustamine
Peterselli on suhteliselt lihtne kasvatada nii aias, konteinerites kui ka aknalaual potis. Taim eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ja hea drenaažiga viljakat parasniisket mulda. Petersell on suhteliselt külmakindel ning seda võib otse peenrale külvata, kuid varasema saagi jaoks on mõttekas ette kasvata-
Lehtpeterselli kasutatakse tihti värsketes salatites, kuna lisab neile värskust ja põnevat maitsenooti.
da. Korduva saagi saamiseks tehke hooaja jooksul korduskülve. Ideaalsetes oludes võib lehtpetersell anda ka isekülvi järgmiseks aastaks.
Siseruumides kasvatades vajab lehtpetersell palju valgust ja regulaarset kastmist. Sage lehtede näpistamine muudab lehtpeterselli taime ilusaks ja tihedaks.
Peterselli eeterlikud õlid võivad ärritada tundlikku nahka, seetõttu tuleks taimi korjates olla ettevaatlik.
Värske petersell säilib külmkapis niiskesse köögipaberisse mähituna umbes kaks nädalat. Samuti võib peterselli säilivusaja pikendamiseks sügavkülmutada või kuivatada.
Kuivatage peterselli hea ventilatsiooniga õhurikkas, soojas ja pimedas kohas.
Kordumatu maitsega seller
Seller (Apium) kuulub sarnaselt peterselliga samuti sarikaliste sugukonda. Ta on eelkõige tuntud oma krõmpsuva tekstuuri ja iseloomuliku maitse poolest. Sellerit kasutatakse laialdaselt nii toorelt kui ka küpsetatult, olles populaarne koostisosa paljudes köökides üle maailma.
Sellerit on samuti kolme tüüpi: lehtseller (Apium graveolens var. secalinum), varsseller (A. graveolens var. dulce) ja juurseller (A. graveolens var. rapaceum). Kõige populaarsem neist on ilmselt varsseller, millele on iseloomulikud ilusad helerohelised pikad sihvakad varred. Need on krõmpsuvad, kergelt soolaka, mõnikord ka mõrkja maitsega. Varssellerit kasutatakse sageli värsketes salatites, mahlades, supipõhjades ja ka ürdisegudes. Ta on üks kolmest peamisest koostisosast mirepoix’s, mis on Prantsuse köögi alustala. See koosneb hakitud varssellerist (Pascal celery), sibulast ja porgandist. Vahel asendatakse varsseller ka mahlaka juurselleriga.
Eri köökides nimetatakse sarnast segu teiste nimedega, näiteks Saksa köögis Suppengrün, Itaalia köögis soffritto ja Poolas włoszczyzna.
Varssellerile on kuulsust lisanud populaarsed lood dieetidest ja Hollywoodi kassahitid, kus näitlejannad ja peened suunamudijad sellerivarsi mugida üritavad või nendest rohelist smuutit kokku miksivad.
Kasulik ja maitsev on varsseller kahtlemata, aga kas elustiili muutmata pelgalt sellerimahla joomine edu toob, on küsitav. Peol kartulikrõpsude asemel varssellerit dipikastmesse pista ja süüa on kindlasti parem mõte. Meie kodus olid varsselleri mahlased varred tite lemmikud, kes sellega oma igemeid sügas ja uusi hambaid kasvatas.
Mahlakas juur ja lopsakas lehestik
Juurselleril on suur ümar mugul, millel tugev maalähedane maitse. Juurselleri „mugul“ kasvab maa peal, see on hallikas, helepruuni koorega, seest on viljaliha heledam valge. Juursellerit saab kasutada nii toorelt kui ka küpsetatult. Toorena lisatakse seda tihti salatitesse või kasutatakse dipikastmetega. Küpsetatult sobib hästi suppidesse, hautis-
Kui selleri juur ja varred on tagasihoidlikud, siis lehemass seevastu võimas. Tõeliselt eeskujulik supiroheline!
tesse, püreedesse või küpsetatakse koos muude juurikatega ahjus. Juurselleri tekstuur on pärast küpsetamist pehme ja kreemjas.
Kui selleri juur ja varred on tagasihoidlikud, siis lehemass seevastu võimas. Tõeliselt eeskujulik supiroheline! Lehtsellerit tarbitakse sageli toorelt, kasutades seda salatites, võileibadel või tehes sellest sellerilehe pestot. Ürti lisatakse sageli supipõhjadele, hautistele ja muudele kuumadele roogadele, kus see annab mõnusa maitse.
Seller on väga madala kalorsusega, kuid rikas oluliste vitamiinide ja mineraalide poolest, sisaldades sealhulgas K- ja A-vitamiini, B-vitamiine, foolhapet ja kaaliumi. Seller sisaldab ka fütotoitaineid (flavonoide ja antioksüdante), mis võivad toetada põletikuvastast ja antioksüdantset toimet.
▲ Seller on tervislik pala suupisteks.
Juurseller on maitsev nii toorelt kui küpsetatult.
Aasiapärane sellerilehesalat
n 2 tassi värskeid sellerilehti
n 1 väike punane paprika
n 1/2 tassi värskeid koriandrilehti
n 1/4 tassi röstitud maapähkleid
KASTE
n 2 sl sojakastet
n 1 sl riisiäädikat
n 1 sl seesamiõli
n 1 tl mett või suhkruasendajat
n 1 väike punane tšilli
Segage suures kausis sellerilehed, punane paprika ja koriandrilehed ja väikesemas kausis segage kokku kastme koostisosad. Valage kaste salatile ja segage korralikult. Enne serveerimist puistake salatile peale röstitud hakitud maapähklid.
Varsselleri istutamisel peab tähelepanelik olema, et taimed liiga sügavale mulda ei saaks ja hiljem lehtede vahelt mulda ei leiaks.
Kasvatamine nõuab kannatlikkust
Selleri kasvatamine nõuab kannatlikkust, kuna taimed vajavad kasvamiseks pikka aega ja jahedamat kliimat/mulda. Taimedele meeldib niiske toitainerikas muld ja valge kasvukoht, kuid saavad hakkama ka osalise varjuga.
Kastmine on väga oluline, et erinevate sellerite osad jääksid mahlased ja krõmpsud. Liigne kuivus või hiline saagikoristus võib kaasa tuua kiulised varred või mugula, liigne niiskus seevastu võib tekitada juuremädanikku.
Selleritaimed tuleb kindlasti ette kasvatada. Varsselleri istutamisel peab tähelepanelik olema, et taimed liiga sügavale mulda ei saaks ja hiljem lehtede vahelt mulda ei leiaks. Kõik sellerid on külmaõrnad ja neid peetakse üheaastaste kultuuridena. Ent näiteks ületalve hoitud juurseller võib teisel aastal õitega rõõmustada. Ka õied on söödavad.
Sellerilehed ja paprika annavad kokku huvitava maitsekombinatsiooni.
Sellerit on kõige parem säilitada külmkapis. Lehtselleri võib mässida niiskesse rätti ja asetada kinnisesse karpi. Nii võib teha ka vartega, või hoida neid veega täidetud anumas nagu lilli. Külmikus säilivad selleriosad 1–2 nädalat.
Lehtseller talub hästi sügavkülmutamist, varsselleril aga muudab see tekstuuri, muutes selle sobilikuks küpsetatud roogades kasutamiseks.
Juurselleri beežikasvalget mugulat võib hoida nii külmikus kui sahvris. Krimpsu tõmbunud mugula saab jälle värskeks ja krõmpsuks, kui hoida seda vees.
Sellerilehti võib ka kuivatada õhurikkas paigas, hakitud või viilutatud vars- ja juursellerit sobib kuivatada toidukuivatis.
MARIT MÄESAAR
▲ Selleritaimed tuleks kindlasti ette kasvatada.
SFAGNUMI TURVAS rododendronile, mustikale ja teistele haput kasvukeskkonda vajavatele turbapeenra taimedele ja talvekatteks
KASVUTURVAS
külviks, pikeerimiseks, potistamiseks, ümberistutamiseks, kasvatamiseks kasvuhoones ja avamaal TELLIMINE JA KOJUTELLIMISTEENUS: tel 434 0243, 506 0576 (lahtiolekuaeg 9–12 ja 13–15.30), turbaost@estpeat.ee www.estpeat.ee
Kas Eestis võiks kasvatada LUMEPALMI?
Ei seedrid, ei palmid kasva me maal… Seedrid on saarte läänerannikul ja isegi Muhumaal siiski täitsa võimalikud, palmid aga üldjuhul mitte.
Siiski on talveks korralikult kattes mõnel õnnestunud harilikku ja Wagneri karuspalmi (Trachycarpus fortunei & wagneri) pidada.
Lisaks on külma taluvatest palmidest olemas veel lumepalmid (Rhapidophyllum hystrix). Leidub viiteid, et need on talunud ära isegi 26 või lausa 29 miinuskraadi, kuid paarkümmend miinuskraadi kohe kindlasti. Nõnda võiks lumepalmist loota vägagi palju! Kuid siin tulevad mängu mitmesugused „agad“.
Esiteks ei ole seda palmiliiki teps hõlbus kuskilt hankida. Suvel Saksamaal Bonni botaanikaaias imetlesin sealset ligi kahe meetri kõrgust lumepalmipõõsastikku ja tekkis taas kord himu ka ise katsetada. Uurisin kohalikult botaanikaaia töötajalt, et kust nemad need 2011. aastast pärit palmid said. Selgus, et sugugi mitte kusagilt teiste botaanikaaedade seemnevahetusest, vaid lihtlabaselt netist. Tollel veebilehel aga paraku lumepalme enam saada pole.
Nüüd need teised „agad“. Bonn on üks Saksamaa soojema kliimaga piirkondi. Suved on pikad ja vahel lausa vahemerelist kliimat meenutavad; talved aga pehmed, ilma tõsisemate külmakraadideta.
Lumepalmi väljavaated Eestis
Kui siiski prooviks ka Eestis? Kahjuks ilmneb, et see USA kaguserva palmiliik on harjunud pikkade kuumade suvedega. Need aitavad tal talveks vastupidavust koguda, et
siis mõnd harva lühiajalist pakaserünnakut edukalt üle elada.
Näiteks Taanis soovitatakse lumepalm istutada maja lõunaseina äärde, kus päike kütab õhu võimalikult soojaks. Ilmselgelt tuleb sellises kasvukohas lumepalm talveks varjutada, kui isegi mitte katta. Bonnis kasvavad lumepalmid aga lõunapäiksele avatud välu servas, seal neid vaevalt talveks katma vaevutakse.
Looduses kasvavad lumepalmid valdavalt alusmetsapõõsastena, on kohastunud just mõningase varjuga. Põhjamaade kliimas aga ei ole nähtavasti mõtet seda palmi kuskile hõredasse männikusse panna. Kevadtalvise päikesepõletuse eest kaitseksid puuvõrad palmi haljast
Kahjuks ilmneb, et see USA kaguserva palmiliik on harjunud pikkade kuumade suvedega.
▲ Lumepalmid Bonni botaanikaaias.
lehestikku hästi, samas puudu jääks suvisest sooja andvast päikesepaistest.
Eestis napib suvesoojust
Lumepalmi üks plusse on see, et ta kasvab madala põõsana. Ja erinevalt karuspalmidest, kel kasvusüdamiku hävimine hukutab terve taime, võsub lumepalm altpoolt uuesti. Teda paljundataksegi võsudega. Võib muidugi ka seemnetega, ent need idanevad kaua ja seemikute areng on hirmus aeglane.
Muuseas, lumepalmi eripäraks on karusest tüvemuksust üles tur-
ritavad piikjad astlad. Need kaitsevad noori puhkevaid lehti rohusööjate loomade eest. Ning võib kujutleda, et läbi Carolina, Georgia, Mississippi või Florida metsade lumepalmipadriku tungimine võib päris terav kogemus olla… Igatahes karta on, et isegi sellest maailma kõige külmakindlamast palmiliigist meie oludes väga palju loota ei tasu. Erinevalt jahedamate suvedega leppivatest karuspalmidest ei tarvitse lumepalm siin põhjamaal suviti vajalikku soojalaksu kätte saada, et järgnevale talvele edukalt vastu panna.
▲ ▲ Lumepalmivõsa USAs Georgias.
◀◀ Lumepalmi tüvi, kust kasvavad välja noored võrsed.
◀ Lumepalmi tüvest turritavad teravad astlad.
Igatahes karta on, et isegi sellest maailma kõige külmakindlamast palmiliigist meie oludes väga palju loota ei tasu.
Võiks ju katsetada Sõrves või Ruhnus, aga ehkki sealsed talved on mahedamad kui mujal Eestis, ei hiilga suved teab mis kuumusega. Kusagil Kagu-Eestis on suved palavamad, seal aga jällegi talvekülma rohkem. Justkui „nokk kinni, saba lahti“ olukord. Eks proovida oleks muidugi huvitav, kui vaid kuskilt lumepalmi kätte saaks. Kuna ta paarist meetrist kõrgemaks naljalt ei kasva, oleks selle palmi katmine märksa hõlpsam kui karuspalmide puhul.
TAPIO VARES
Maitseid Läänemaa puhtast loodusest
Läänemaal on paari viimase aastaga populaarseks saanud kohalik gurmee ning just sellele piirkonnale omaste maitsekoosluste otsimine.
Sügiseti kutsub MTÜ Läänemaa Kodukant toiduhuvilised gurmeeturule, kuid häid maitseid saab mekkida aasta ringi. Erilist tähelepanu pööratakse just nimelt kodukoha aasadelt ja metsadest kogutud andidele ning puhastele ja metsikutele maitsetele.
Ennekõike kohalikul toorainel –võiks isegi öelda, et umbrohtudel – põhinevad Matsalu rahvuspargi serval Haeskas asuva Tänava talu siirupid, sinepid ja juustumoosid. Nende loojaks on Margus Maripuu,
kelle sõnul on tema hobi üha laienenud ja nüüd ei pea sellele enam peale maksma.
Hariduselt on Margus keemik ja teatud mõttes on ta seda köögiski, sest ka maitsete maailmas peab teadma, kuidas taimi, puu- ja juurvilju ning marju kasutada, et parim neist kätte saada. Lisaks sellele on ta Haapsalu ametikoolis omandanud koka kutse.
Maitsete sobitamine on ka edu toonud. Nii võitis Tänava talu puravikusinep kaks aastat tagasi parima
talutoote konkursil parima lisandi tiitli, eelmisel aastal tõi tatra-šokolaadi müsli talle aga parima pagaritoote tiitli.
Kõik algas sinepist Esimesena valmistas Margus arooniasinepi. See sündis nii, et reisilt kaasa toodud sinepipõhja sisse segas ta arooniapüreed ja tulemuseks oli tumelilla marjane magushapu sinep, mida ta külla tulnud sõpradele proovida andis ning mis kõikidele meeldis. Sellele järgnesid astel-
Läänemaa toiduvalmistajaid inspireerib puhas loodus ja seal kasvavad taimed.
pajust, viirpuumarjadest ja juurviljadest sinepid. Praegu on eri sorte juba 20. Margus on juustusõber ning juustu juurde sobib hästi vaarika-, põldmarja- ja kirsisinep.
Siirupite valmistamise idee tekkis sellest, et tahtis lastele jooke valmistada. Esimesena katsetas ta võilillesiirupiga, sest just kevadise võilillevälja ääres tabas teda inspiratsioon. Hiljem selgus, et see on ideaalne pannkoogisiirup.
Teisi taimi siirupi jaoks valib ta selle järgi, et siirupil oleks huvitav maitse, ilus värv ja aroom. Näiteks angervaksal on väga aromaatsed õied, takjal jälle mahlased juured, kollasel madaral lõhnavad lehed. Siirupeid on ta valmistanud musta leedri, viirpuu ja pihlaka marjadest. Margust huvitab ka pärimuskultuur, sest muistsed taimelood on väga põnevad.
▲ Tänava talus valmistatud sinepid.
▼ Viirpuumarjades on palju tervisele kasulikku.
Tänava talu retseptid
Põldmarjasinep
Sobib pikantse juustu juurde
n 1 kg põldmarju
n 500 g suhkrut
n 350 ml rapsiõli
n 80 g sinepipulbrit
n 15 g soola
n 30 ml konjakit
n 30 ml valge veini äädikat
Purustage põldmarjad sauseguriga. Kui kasutate sügavkülmutatud marju, siis laske neil sulada või kuumutage vähese veega madalal tulel pliidil, kuni marjad on sulanud.
Lisage sool, suhkur, valge veini äädikas ja konjak. Segage sauseguriga läbi. Lisage sinepipulber ja rapsiõli ning püreestage, kuni sinep on ühtlaselt segunenud.
Valage puhastesse steriliseeritud purkidesse.
Sinep tahab mõned päevad järelvalmida, seega pärast valmistamist maitsmisest suurt kasu ei ole.
Takjajuuresiirup
n 150 g takjajuurt
n 75 g võilillejuurt
n 1 l vett
n 1 tähtaniis
n 1 kg suhkrut
n 1 sidrun
Taimi siirupi jaoks valib ta selle järgi, et siirupil oleks huvitav maitse, ilus värv ja aroom.
Kaevake takja- ja võilillejuured välja. Valige nooremad takjad, millel pole pikka vart veel moodustunud, sest nende juur on pehmem. Koorige ja hakkige juured umbes 1 cm kuubikuteks. Pange hakitud juured ja tähtaniis keema ning keetke tasasel tulel 45 minutit. Seejärel kurnake tume hägune vedelik läbi riide. Nüüd lisage liitri vedeliku kohta 1 kg suhkrut ja sidrunimahl. Kuumutage 80 kraadini ja pange steriliseeritud pudelitesse.
Karuseelik ehk takjalimonaad
Nimi „karuseelik“ tulenes pärandkultuurist, kus oli kombeks visata kleepuv takjatups meeldiva inimese riietele, et endast märku anda.
n 4 cl takjasiirupit
n 0,25 laimi mahl
n jääd ja mullivett
Täitke klaas kolmandiku ulatuses jääga, mõõtke sinna siirup ja laimimahl. Pikendage gaseeritud veega.
Leib on tõeline Eesti bränd Merike Väli elas aastaid Brüsselis ja kinnitab, et just seal elades armus ta musta leiba. Pärast kuut aastat Belgias elamist kolis Merike Eestisse ja siin tuli ka tööd leida. Merike otsustas õppida Haapsalu ametikoolis kokaametit ning sealt edasi sai alus pandud oma väikesele pagaritöökojale.
„Ehe eestimaine leib on meie geenides, see on me esiemade pärandus,“ ütleb Merike. Tema põhitooteks on klassikaline juuretisega leib. Kunagi olid leivad suured, 6–10 kg ja palju tihkemad. Tammsaare raamatuist saab lugeda, et sulased sõid kahe ja pererahvas ühe nädala vanust leiba, kuna vanemana see muutub magusamaks. Vanasti sai leib magusam, kui tehti keeduleiba, mille jaoks lastakse rukkil linnaseid kasvatada. Keeduleib säilib samuti kauem.
„Leib on tõeline Eesti bränd. Leivas on olemas kogu umami – mõru, magus, hapu ja soolane. Samuti
miski muldne ürgne maitse,“ leiab Merike.
Lisaks leivale pakub Merike ka trendikat hapusaia. Hitt-toode on Riguldi hapusai. Vanasti ei olnud taluinimesel kardemoni, kaneeli ja safranit kusagilt võtta, aga mõisas neid maitseaineid tunti ja nii sai hapusai nime Riguldi mõisa järgi.
See saiategu on väga tõsine töö – vähemalt 24 tundi läheb aega. Populaarne on ka jõulukeeks, mida nõutakse lausa aasta läbi. Ka sellega on seotud üks kohalik pärimus. Nimelt olevat 1819. aastal Nõva kandis karile jooksnud laev, mille laadungis olid ka sidrunid ja rosinad ning ploomid. Rummigi leidus laevas kindla peale ja nii sai jõulukeeks endale nimeks Maria-Catharina – põhjaläinud laeva järgi.
Menukas on ka tervislik porgandikarask, mille retsepti autor on Tiina Sootalu Haapsalu ametikoolist.
Kes sooja leiba soovib, peab Nõva leivakotta sattuma neljapäeval või nädalavahetusel.
▲ Lisaks mustale leivale küpsetab Merike Väli leivakojas ka hapusaia.
Porgandikarask
Karask on meie põline toit nagu rukkileibki, kuid odrajahus on vähem gluteeni. See karask ei ole kuiv, nagu karask tihti kipub olema.
n 300 g odrajahu
n 120 g täistera nisujahu
n 1 tl soola
n 1–1,5 tl soodat
n peotäis linaseemneid (50–70 g)
n väiksem supilusikatäis suhkrut
n 5 muna
n 500 g hapukoort
n 200–250 g kohupiima
n 500–700 g riivitud porgandit
n võid
Vooderdage suurem kõrgem küpsetusvorm kortsutatud küpsetuspaberiga. Riivige porgandid keskmise jämedusega riiviga ja praadige porgand madalal kuumusel võiga pehmeks. Kaaluge kuivained ja segage omavahel.
Teises kausis kloppige lahti munad ja lisage hapukoor, kohupiim ning segage omavahel läbi. Lisage praetud porgand ja segage hoolega. Pange ahi sooja 180 kraadi juurde pöördõhuga või 190 kraadi juurde ilma pöördõhuta.
Vahetult enne ahjupanekut segage omavahel kuivained ja hapukoore-kohupiimaporgandi segu, et ei jääks jahu- ega porganditükke. Valage tainas kohe vormi ja koputage seda, et pind jääks pealt ühtlane.
Küpsetage pöördõhuga ahjus 45–50 min ja ilma selleta üks tund. Küpsemise lõpus kergitage paberit ühest servast, et kontrollida, kas põhi on piisavalt küpsenud. Serveerige või ja juustudega.
Väga põneva valiku maitse-, lõhna- ja ravimtaimede istikuid leiad Tamme talu e-poest www.tammetalu.eu
Turvaliselt pakitud taimed saadame kliendile kulleriga või pakiautomaati.
Tamme talu on külastamiseks avatud 1. maist.
Rohkem infot tel 5625 3075 või www.tammetalu.eu
Tamme talu, Malda küla, 88314 Pärnu linn
Legendaarne Palivere söökla
„Olen Paliveres Sõpruse kolhoosi ajast,“ ütleb Maiu Kallas, Palivere söögitoa perenaine, mis kannabki Maiu söögitoa nime. Sellega alustas ta põllumajandusühistu ajal.
◀ Maiu Kallas on Palivere sööklas töötanud juba kolhoosiajast peale.
Maiu on erinevaid aegu näinud, kuid tema ettevõtmine on need kõik üle elanud. „Olen järjekindel ning kõik langused ja tõusud üle elanud. Imestan ise ka, et olen nii kaua, lausa 37 aastat vastu pidanud.“
Maiu söögitoa retseptid
Kana-nuudlisupp
n 1 kanakints n 1,5 l vett n 2 porgandit n 1 sibul n 4 kartulit n 1 loorberileht n soola, pipart n maitserohelist
Pange kanakints keema, lisage porgandid, sool, loorber ja pipar. Riisuge vaht ja keetke 30 minutit. Kurnake puljong eraldi potti, jahutage kanaliha ja tükeldage see kuubikuteks. Ka keedetud porgandid tükeldage kuubikuteks. Hakkige sibul ja kuumutage pannil. Koorige ja tükeldage kartulid ning lisage koos porgandikuubikute ja hautatud sibulatega supile. Keetke, kuni köögiviljad on pehmed, lisage lihatükid ning maitseroheline. Tummisemaks muutmiseks võib supile lisada ka keedetud munanuudleid.
Koroonaajal valmistas ta toitu kaasaostmiseks ja järjekord oli uksest välja, toitu viidi ka kodudesse neile, kes ise tulla ei saanud.
Söökla põhiklientuur on töömehed, kes hindavad just seda tavalist kodust toitu ja Maiu lisab, et siin on oma roll ka nostalgial: „See, mis maitses lapsepõlves või mida tegi vanaema, on see, mis südant soojendab ja kõhtu täidab.“
Maiul tuleb ikka klientuuri eelistusi silmas pidada. Kontoritöötajad soovivad juurde rohkem toorsalatit ning töömehed rohkem liha ja suuremaid kotlette.
Paliveres on Maiu söögituba nii populaarne, et juba praegu reserveeritakse laudu jaanipäevaks. Lisaks heale söögile on ta juurde toonud ka kultuuriosa. Nimelt teatriga seotud poeg ja õde on siia loonud suveteatri.
Karamellkissell
n 2 dl suhkrut n 1 dl sooja vett n 1 l piima
n 3 sl kartulitärklist n 1 dl külma vett n head moosi
Pruunistage 1 dl suhkrut pannil tumepruuniks aeglaselt segades. Lisage tasapisi soe vesi nii, et segades hakkab pruun suhkur sulama. Pange poti põhja 1 dl vett ja lisage piim, karamellistunud suhkruvesi ning lisage maitse järgi suhkrut juurde. Kuumutage keemiseni ja segage vispliga juurde 1 dl vees lahustatud tärklist. Ärge rohkem kuumutage. Serveerige magustoit moosisilmaga.
THEA KARIN
“Draakon” –
Sodiaagimärgid – Kanada 2024.a värvitrükis hõbemünt
Kaal: 62,69 g / Hôbe: 99,99 % Hind: 259 €
Salomoni saarte 2024.a kuldmünt /ripats. 2g
Läbimõõt: 11,5 x 19 mm
Hind: 359 €
Unts õnne – Palau 2024.a hõbemünt ehtsa ristikheina lehega
Hõbe: 92,5% / Kaal: 31 g Hind: 129 €
Vesiroos ja kiil. Palau 2024.a värvitrükis hõbemünt
Faberge muna “Kroonimise lihavôttemuna” – Mongoolia 2024.a osalise kullatise ja värvilise emailiga hõbemünt
Kaal: 62,69 g / Hôbe: 99,99 % Hind: 229 €
Roheline lauluritsikas / Vöötvesineitsik. Saksamaa 2023.a 5€ tavametallist münt
Hind: 12.90 € tk
Tule- ja veekindel dokumenditasku “Impervius” Hind: 25 €
Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks
Hind: 15 €
Euromüntide kogumise album Hind: 35 €
Kauplus avatud: E-R 10–17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111
“Tere tulemast maailma!”
Kanada 2024.a hõbemünt
Hõbe: 99.99% / Kaal: 15.87 g Hind: 89 €
Sündinud Draakoni aastal 2024 – Hiina 2024.a värvitrükis hõbemünt
Hôbe: 99,9% / Kaal: 15 g Hind: 119 €
Ônneingel – Saint Helena Tristan da Cunha 2024.a hõbemünt
Kaal: 31,1 g / Hôbe: 99,9 % Hind: 159 €
Austraalia 2024.a käibemündikomplekt “Monarhia vahetus” Hind: 49 €
UUS!
Tellitelefoniteel6018088!
“Õnnelikku 2024. aastat!” Lisapäeva aasta – Austria 2024.a hõbemünt
Hõbe: 92,5% / Kaal: 7,78 g Hind: 35 €
Lillede keel. Ära unusta mind – Meelespea. Austria 2023.a hõbemünt
Kanada “Silver Maple Leaf” supersüvistatud vahtraleht. Kanada 2024.a osaliselt kullatud pööratud proof kvaliteedis hõbemünt
Hôbe: 99,99 % / Kaal: 32,41 g Hind: 225 €
Hõbe: 92,5% / Kaal: 15,552 g Hind: 70 €
Soome 2024.a 2€ juubelimünt –Valimised ja demokraatia Hind: 10 €
Hispaania 2024.a 2€ juubelimünt –Hispaania riiklik politseikorpus Hind: 7 €
Hispaania 2024.a 2€ juubelimünt –UNESCO: Sevilla Hind: 7 €
Aurea Regina Mündipood –kaasaegse mündimaailma ekspert!
E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul. Tel: 6018088
Prantsusmaa 2024.a 2€ juubelimünt – 2024. aasta olümpiamängud Pariisis (mündikaart) Hind: 25 €
Vatikani 2€ 2023.a juubelimünt–Alessandro Manzoni 150. surma-aastapäev Hind: 59 €
Isetehtud PELMEENID maitsevad alati hästi
▲ Pelmeenid muudab eriti maitsvaks värske maitseroheline.
Pelmeenid on üle maailma tuntud paljude rahvaste seas, ja ehkki neid saab osta igast poest, on enda valmistatud pelmeenid siiski kordumatu maitsega ning ka täidist saab oma soovide kohaselt valida.
Pelmeene teavad vist kõik ja sellest on kujunenud populaarne kiirtoit, mida igast poest osta saab.
Ülemaailmne pelmeenide populaarsus on tingitud sellest, et pelmeene ehk tainasse peidetud täidi-
sega pallikesi tunneb enamik maailma rahvaid. Aga sõna „pelmeen“ tuleb hoopiski udmurdikeelsest sõnast „kõrv“, sest pelmeenid ju ongi just kõrvakujulised.
Seega peavad udmurdid end uhkusega pelmeenide „leiutajaks“
ning nendelt on see toit levinud teistegi rahvaste juurde. Pelmeenidest peetakse lugu ka meie ja udmurtide sugulasrahvaste komide, maride ja mordvalaste juures, kust see on levinud ilmselt ka Siberisse ja saanud populaarseks venelastel.
Udmurtidel on pelmeenid rahvustoiduks ja nende valmistamine ning söömine on kujunenud pidulikuks sündmuseks.
Samas peetakse ajalooliselt pelmeenide sünnimaaks ikka Hiinat, kust need mongoli-tatari rändhõimude vallutustega levisid edasi lääne poole, soomeugrilaste maadele ja mööda Siiditeed KeskAasiasse, Taga-Kaukaasiasse ja sealt mujale Euroopasse. Kui Hiinas nimetatakse täidetud tainapalasid wonton’eiks, siis Jaapanis on guyoza’d, Kesk-Aasias mantõd, Gruusias hinkaalid, Ukrainas vareenikud ja Itaalias ravioolid.
Udmurtide rahvustoit
Eestis elav udmurt Nadii Muš räägib, et udmurtidel on pelmeenid rahvustoiduks ja nende valmistamine ning söömine on kujunenud pidulikuks sündmuseks, kus pered tulevad kokku ja valmistavad üheskoos suurema hulga pelmeene. Pelmeenide tegemine on ju päris töömahukas ja seetõttu pole mõtet väikseid koguseid teha.
Pelmeenide tegemisel saab igaüks tööd. Kui naised segavad ja sõtkuvad kokku taina, siis mehed tükeldavad täidisematerjali ning laste ülesandeks on vormida ilusad ringikesed. Ümmarguse täidisega tainatüki kokkupanek on aga vaat et kõige suurem kunst. Osavalt näppides võib pelmeeni servale lausa pitsilise kuju anda.
Nadii sõnul saab pelmeeni serva eri moel kinnitades eristada pelmeeni täidiseid. Näiteks kui seenetäidisega pelmeeni servad lihtsalt ülespoole keerata, aga lihatäidisega pelmeenidel need lainekujuliseks voltida, on hiljem keeduleemest võttes selge, millise täidisega pelmeen on.
ÖÖBIKU ÜRDITALU
Ööbiku talu tegeleb mahetootmisega. Asume Koiva puisniidu äärealal Valgamaal. Mahedad ja tervislikud taimeteed väikepakendis lõpptarbijale!
Pakume ca 40 erinevat sorti üksikuid taimi ja 20 erinevat teesegu.
Meie mahedaid taimeteesid on müügil: Tartu Lõunakeskuse Taluturul, Pärnu Keskuse Taluturul, Ökosahvris Tallinnas, Valga Kukemarketis, Tillu Kohvikus Põlvas, Jaagumäe Toidukeskuses Võrus, Otepää lihapoes, Antsla Konsum, Arbimäe Konsum Elvas.
Ja jätkuvalt saab soetada Ööbiku talu aromaatseid taimeteesid veel Tallinna Rimide „Talu toidab“ nurgakestest, Võru Maksimarketist, Elva ja Otepää Konsumist, Viljandi Toiduaidast, Tartu Kaubamajast jm.
Jahu peaks pelmeenitainas olema võimalikult peen ja pehme. Ideaalne oleks nn pitsajahu märgistusega 00.
Pelmeenide valmistamine
Pelmeenitainas koosneb jahust, veest, munast ja veidikesest õlist, mis on maitsestatud terakese soolaga. Jahu peaks pelmeenitainas olema võimalikult peen ja pehme. Ideaalne oleks nn pitsajahu märgistusega 00.
Tainas
n 0,1 l vett
n 1 muna n 2 sl õli
n 400 g jahu n 0,5 tl soola
Kõigepealt valage kaussi vesi, lisage muna ja kloppige see lahti. Seejärel pange juurde sool ja õli ning hakake jahu juurde lisama. Nadii soovitab seda teha vähehaaval, mitte kõik jahu korraga. Seejärel tuleb tainast seni sõtkuda, kuni tekib pehme, sitke ja hästi rullitav tainas.
Kui tainas valmis, asuge täidist valmistama. Täidise tegemiseks kasutab Nadii traditsioonilisi udmurdi puidust anumaid, milles spetsiaalse teraga saab täidise peeneks hakkida. Kõige levinumad on Udmurdimaal lihatäidisega pelmee-
nid. Sageli võetakse korraga nii sea-, veise- kui lambahakkliha.
Seekord kasutas Nadii nn kodust hakkliha, kus sea- ja veiseliha on võrdselt. Teise täidisena kasutas ta kana kintsuliha, mis anumas peenemaks hakiti. „Sellisel moel on lihal hoopis teistsugune konsistents kui hakklihal ja maitse muidugi ka,“ selgitab ta.
Kolmandaks täidiseks oli Nadii valinud seened, mis purustati anumas parajateks tükkideks.
Nii liha- kui seenetäidise juurde käib ka hakitud sibul ja küüslauk ning muidugi maitseained, sool ja pipar.
Lihatäidis
◀▲ Pelmeenide valmistamiseks vajalikud ained.
▲ Tainas peab olema piisavalt sitke ja elastne.
◀ Seente peenestamine puunõus spetsiaalse tera abil.
n 1 kg kodust hakkliha n 2 sibulat n 5 küüslauguküünt n soola-pipart
Kanalihatäidis
n 0,5 kg kana kintsuliha n 1 sibul n 2 küüslauguküünt n soola-pipart
Seenetäidis
n 300 g värskeid seeni n 2 sibulat
n 0,5 dl toiduõli n soola-pipart
▲ Täidis tuleks sättida tainaratta keskele, et ääred jääksid vabaks.
JUUSTUGA HINKAALID
Tainas
n 500 g nisujahu
n 2 dl vett
n 0,5 tl soola
Täidis
n 150 g ricotta kohupiima
n 150 g suluguni juustu
n värsket peterselli ja koriandrit
n 1 sl võid
n 2 muna
n vajadusel soola-pipart
Lihatäidise puhul hakkige sibulad ja küüslauk ning segage kõik koostisosad omavahel. Nii kanaliha kui seened tuleb purustada väiksemateks tükkideks, sibulad-küüslauk hakkida ning mõlemad täidised samamoodi ühtlaseks segada.
Taina vormimisel kasutage vormi, mis oleks sobiva suurusega, et tekiks suupärane pala. Päris hea suurusega ja sobivalt teravate servadega on näiteks keskmise suurusega kalmuküünla kaas.
Igale tainatükile mahub umbes teelusikatäis täidist. Asetage see tüki keskele, et servad jääksid vabaks –nii kinnituvad need paremini.
Pelmeeni kinnitamiseks kujundage välja sobiv tehnika. Piisab ka sellest, kui servad lihtsalt kinni vajutate, kuid neid võib voltida ka lainekujuliselt või näiteks tõmmata serva otsad kokku, nii et pelmeen ei ole mitte kõrva- vaid ringikujuline.
Pange jahu kaussi, tehke sellesse süvend, kuhu valage vesi ja sool. Segage vesi jahuga. Kui tainas on muutunud sitkemaks, sõtkuge seda kätega, kuni on saanud elastseks ja rullitavaks. Kui tainas on liiga tihke, lisage pisut vett. Valmis tainas jätke kaussi seisma, soovitatavalt toidukile või rätiga kaetult.
Täidise valmistamiseks riivige juust jämedamalt ning segage hulka kohupiim. Hakkige maitseroheline ja lisage kohupiima-juustusegule. Segage hoolikalt ning kontrollige maitseid, vajadusel lisage soola.
Rullige tainas õhukeseks ja vormige sobiva suurusega kettad. Tõstke täidis tainatükkide keskele, tõstke servad üles ja voltige need nagu krookides keskele kokku. Kui tipp jääb liiga suur või ebakorrapärane, lõigake see väiksemaks.
Hinkaalide keetmiseks pange potti umbes 2 l vett, maitsestage soola, terapipra ja loorberilehtedega ning ajage keema. Pange hinkaalid sisse ja keetke umbes viis minutit. Serveerige kuumana koos maitserohelise ja hapukoorega.
KAPSATÄIDISEGA PELMEENID
SEENEPULJONGIS
Tainas
n 1 dl vett
n 1 muna
n 2 sl toiduõli
n 300 g peent jahu
Täidis
n 0,5 kg peakapsast
n 2 sibulat
n 3 küüslauguküünt
n 2 porgandit
n 0,5 dl õli
n soola-pipart
n punet
Puljong
n 200 g seeni
n 1,5 l vett
n soola-pipart
n 2 loorberilehte
n serveerimiseks hapukoort ja maitserohelist
Valage vesi kaussi, lisage sool ja muna ning kloppige lahti. Lisage järk-järgult jahu ning sõtkuge ühtlaseks tainaks, mis oleks piisavalt pehme, sitke ja hästi rullitav. Jätke tainas seisma, kuni valmistate täidist.
Hakkige kapsas, sibul ja küüslauk ning riivige porgandid.
Pange veidi õli pannile ning kuumutage selles köögivilju, kuni need on muutunud veidi pehmemaks. Maitsestage soola, pipra ja punega.
Rullige tainas õhukeseks ning vormige ümmargused rattad. Pange igale tainarattale lusikatäis täidist, murdke tainatükk poolkuukujuliseks ning näppige servad tihedalt kokku.
Keetke seentest puljong, lastes neil vähemalt 10 minutit vaiksel tulel keeda. Seejärel lisage keevale puljongile pelmeenid ning laske neil 5–7 minutit keeda. Serveerige pelmeene koos puljongi ja selles olevate seentega, maitseks lisage hapukoort ja maitserohelist.
Pelmeenide keetmine
Kui pelmeenid valmis, pange pott veega tulele. Seda maitsestatakse soola-pipra ja loorberilehekestega. Samuti võib pelmeene keeta puljongis või koos seentega, mis lisab neile seenemaitset. Et puljong püsiks ka lauale andes selge, soovitatakse esmalt panna pelmeenid keevasse vette ning mõnekümne sekundi pärast need vahukulbiga
◀ Sellise suurusega pelmeenide keetmiseks piisab neljast-viiest minutist.
välja õngitseda ja panna potti, kus juba keeb puljong. Toore täidisega väiksematele pelmeenidele piisab 2–3 minutist keetmisest, suuremad vajavad 5–6 minutit.
Sõltuvalt sööjast eelistab mõni pelmeene koos rohke vedelikuga, mõni aga õngitseb pelmeenid puljongist välja ja naudib neid vaid koos hapukoorega. Traditsiooniliselt süüaksegi pelmeene hapukoorega, kuid ka sulavõiga ülekallatult. Maitset lisab veelgi maitseroheline, ka mädarõigas ja sinep.
Noor hooldatud mets pakub silmailu ja toob kasu nii omanikule kui kliimale.
Võsast metsa kujundamine on kasulik kõigile
Euroopa suures rohepöörde vaimustuses on kõikidele liikmesriikidele seatud eesmärgiks metsa pindalade suurendamine ja seda isegi põllumaade arvel. Eestis on õnneks olemas ka väheväärtuslikke põllumaid ja neid metsastades võib isegi toetustelt kasu lõigata.
Milline on siis väheväärtuslik põllumaa? Ajalooliselt aletati põllumaaks ikka eeskätt viljakama mullaga alad, peamiselt laialehiste lehtpuude kasvualad. Seega peaks endised põllumaad, mis millegipärast tähelepanuta ja sööti jäänud, igati sobima metsa alla viimiseks. Põllumullad on pigem liiga viljakad ega sobi kaugeltki kõigi metsapuude kasvatamiseks.
Veidi tagasi ajalukku piiludes soovitati juba 18. sajandil metsastada küttepuude saamiseks igal aastal 0,2–0,4% mõisate põllumaast. 19. sajandi II poolel hakkasid kohalikud mõisnikud tänu maailmaturu viljahindade langusele ulatuslikult metsastama kehvemaid põllumaid.
Selleks külvati koos suviviljaga põllule ka okaspuuseemned.
Eesti Vabariigi algusaastatel oli metsamaa pindala kahanenud umbes 20% riigi pindalast ja enne II maailmasõda jõuti kehvematele põllumaadele rajada umbes 1000 ha jagu metsakultuure.
Pärast II maailmasõda oli maa laastatud ja talude tühjenemisele aitasid kaasa ka hilisemad küüditamised. Palju põllumaid jäi sööti ja nii riigimetskonnad kui kolhoosid rajasid mahajäetud põllumaadele 1960ndatel ja 1970ndatel kokku umbes 60 000 ha metsakultuure, mis moodustas peaaegu poole kogu sel perioodil rajatud metsakultuuridest.
Viimases etapis pärast Eesti taasiseseisvumist jäi eri põhjustel sööti üle 200 000 ha põllumaid, mis osaliselt uuenesid väheväärtusliku remmelgavõsaga.
Mida teha remmelgavõsaga?
Seesama remmelgavõsa, mis kohati on juba 30aastane, paneb praegugi veel mitmeid maaomanikke kukalt kratsima – mida ette peaks võtma? Sooviks on ju rajada korralik ja tulutoov mets.
Siinkohal võiks soovitada alustada kõigega otsast peale. Esimese sammuna lasta võsagiljotiiniga kogu plats puhtaks teha ja võsa hakkpuiduks müüa. Seejärel lasta maapind mineraliseerida ja istutada sinna
sobivatest puuliikidest metsakultuur peale.
Võiks ju soovitada ka remmelgavõssa koridorid sisse raiuda ja sinna sobivad puuliigid istutada, kuid remmelgas lühiealise puuna hakkab varsti tüvede pehastumise või talvise lumeraskuse tõttu murduma. Remmelga võrad on aga laiad, tihedad ja rasked ning ilmtingimata lõhuvad ja murravad meie istutatud või looduslikult uuenenud noored puukesed ära. Seega remmelgavõsast plats puhtaks ja alustame uuesti. Teine võimalus on võtta maa pärast võsast puhastamist uuesti kasutusele põllumaana.
Harvendusraied kaasikus või hall-lepikus
Kui mahajäetud põllumaal on looduslikult uuenenud kaasik või halllepik, on olukord märksa parem. Seal saab harvendusraietega kujundada toreda puistu, kuhu looduslikult tuleb juurde ka kuuske.
Küsimus on vaid selles, et kui selline puistu on kasvanud ilma hooldamata juba viimased 30 aastat, on kased ja lepad veninud pikaks, kuid tüvejämedust napib. Puid vaadates näeme, et elusvõra on lühike, moodustades heal juhul vaid 20% puu kõrgusest. Selline võra ei jõua puud toita ja tüved jäävad peeneks, murdudes kergesti tormides ja lumevaalimise tõttu.
Sellises metsas on soovitus alustada harvendusraietega väga ettevaatlikult, raiudes esimeses etapis
Põllumaale istutatud 12aastane kuusik.
Põllumaale kasvanud 15aastane kaasik.
sisse kokkuveoteed ja harvendades puistut vaid allajäänud puude arvelt. Kahe-kolme aasta pärast tuleks harvendusraiet korrata, raiudes jällegi välja eeskätt allajäänud, murdunud ja mõne lähema aasta jooksul hukkuvad puud. Niiviisi lühikeste ajavahemike järel harvendusraieid korrates saame metsa korda.
Metsatukk söötis põllusiilule
Pärast COVIDi pandeemiat on paljud noored pered soetanud või saanud esivanematelt päranduseks maakoha koos mõne hektari maaga. Varasemad heinamaad või põllusiilud on pikalt olnud niitmataharimata, nüüdseks umbrohtunud
Niiviisi lühikeste ajavahemike järel harvendusraieid korrates saame metsa korda.
või ka võssa kasvanud. Mida selliste jäätmaadega teha? Kui seda aiamaaks üles harida pole vajadust, võiks kaaluda mõnusa kodumetsa rajamist talu lähedusse.
Milline tulevane mets välja võiks näha? Hea vihje selleks annavad ümbritsevad metsad. Kui ümbruskonnas kasvavad männikud, on suure tõenäosusega tegu vähem viljakate liivmuldadega ja siis tõesti peale männi muid puuliike kasvama ei õnnestu saada.
Kui ümbruskonnas kasvavad aga segametsad, saab tulevikumetsa rajada erinevatest puuliikidest. Kui ümbruses on soised alad ja märg maa, tuleb mõelda sanglepiku kasvatamisele. Seega esimene samm –vaadake, millised metsad ümbruskonnas kasvavad.
Teise sammuna tehke enesele selgeks, kui suur on see ala, kuhu uue metsapõlve tahame kasvama saada. Seejärel on lihtsam teha kulude eelarvet, arvutada välja istutusmaterjali vajadus ja vajalikud töömahud.
Kui vähegi võimalik, laske istutatav ala suvel mõned korrad mustaks
randaalida, et võimalikult palju seemneumbrohte idanema meelitada ja korrake randaalimist seejärel mõnenädalaste vahedega 3–4 korda suve jooksul. Sügisel tehke täiskünd. Järgmisel kevadel kultiveerige esimesel võimalusel künd, ja maa ongi metsaistutuseks ette valmistatud.
Sobivate istikute valik
Mida tugevamaid metsataimede istikuid saame kasutada, seda parem. Tavaoludes istutatakse 3–4aastaseid paljasjuurseid kuuseistikuid
ja 1–2aastast arukaske. Lahjale liivamaale saab männiku rajada ka seemneid külvates.
Viljakamale põllumaale soovitan alati rajada segapuistu ja eri puuliigid istutada mitte ridadena, vaid g rupiti. Puuliigid on erineva kasvukiirusega ja grupiti istutades ei pääse lehtpuud okaspuid varjama.
Viljakamale põllumaale soovitan alati rajada segapuistu ja eri puuliigid istutada mitte ridadena, vaid grupiti.
Kuna meie harilikul kuusel on looduses hakkamasaamisega järjest rohkem probleeme, võiks kuuse asemel koos arukasega kultiveerida harilikku ebatsuugat, samuti kaaluda jaapani või eurojaapani lehise kultiveerimist. Pöögimetsade rajamiseks, nagu näeme neid KeskEuroopas, pole siiski võimalust, kuigi sellest kõneldakse järjest valjemini. Meie karmid talved selleks siiski võimalust ei anna. Küll võiks oma kodumetsa istutada grupiti harilikku või punast tamme ja miks mitte ka vahtraid. Vahtrad võiks sättida kasvama metsaservale, siis paistavad nende uhked sügisrüüd hiljem hästi kätte.
Istutustiheduseks tänapäeval võiks jääda segapuistut rajades 1000 kuni 1500 taime hektarile, männikute puhul võiks külvikohtade arv olla 2500 kuni 3000 tk hek-
◀ Noorte puude ümbruse trimmerdamisel peaks olema väga ettevaatlik, et taimi mitte vigastada.
▲ Eesti tingimustes on tavalised kase-kuuse segametsad.
Esimestel aastatel tuleb puuhakatisi aidata võitluses umbrohu ja võsaga, hiljem saavad nad sellega ise ilusasti hakkama.
taril. Mänd kipub hõredalt kasvades jääma liiga okslikuks ega laasu hästi, seepärast ka rohkem puid hektarile.
Noore puistu hooldus
Esimestel aastatel tuleb puuhakatisi aidata võitluses umbrohu ja võsaga, hiljem saavad nad sellega ise ilusasti hakkama. Kui puudel tüvekaitseid ei kasuta, tuleb umbrohu trimmerdamisega esimestel aastatel eriti ettevaatlik olla. Ärge laske ilma üksikasjaliku instrueerimiseta kedagi seda tööd tegema, sest lühikese ajaga võib hävitada kogu eelnenud pingutuse. Väikeste puude tüvekoor
Valgeanso OÜ aiandist leiab suure valiku Eesti kliimasse sobivaid püsililli. Samuti pakume suvelilli, köögivilja- ja maitsetaimi.
Vaata meie püsilillevalikut kodulehelt valgeanso.ee
on õhuke ja trimmerijõhv teeb selle kohe katki. Pigem las jääda kümmekond sentimeetrit ümber puukese umbrohi niitmata.
Et hooldades puid rohust paremini üles leida, võib need istutusjärgselt märketokkidega tähistada. Kui meil sobivat hooldusvahendit pole, siis aitab ka sellest, kui esimestel aastatel sügisel kuluhein ümber puukeste ettevaatlikult maha tallata. Nii ei vaali lumi koos kuluheinaga neid pikali ja teiseks ei tule hiired nii kergesti puid kahjustama.
Kui ümbruskonnas on uitamas arvukalt metskitsi, tuleb puid ka nende eest kaitsta. Eriti käib see võõrliikide kohta, sest neid kahjustama on kitsed vägagi varmad.
Otsuse, millist metsa ja kuidas kasvatada, teeb iga maaomanik ise, aga nõu võib asjatundjatelt ikka küsida!
URMAS ROHT dendroloog
OSTAME VIRNASTATUD
ENERGIAPUITU ÜLE EESTI
PARIMAD
Kodulinnud vajavad lisaks põhisöödale ka täiendsööta.
MILLIST TÄIENDSÖÖTA
vajavad koduloomad ja -linnud?
Kevad on see aeg, mil ühte korralikku maakodusse võetakse kodulinnutibud, mõned küülikud, kitsed, lambad või ka näiteks alpakad. Nüüd on viimane aeg end kurssi viia, kuidas oma hoolealuste eest paremini hoolitseda.
Viimastel aastatel on hakatud rohkem huvi tundma kodulindude kasvatamise vastu ning sellega seoses huvitutakse nende pidamiseks vajalikest tarvikutest ja söötadest ning uuritakse kodulindude pidamistingimusi. Kui plaan on peetud ja tibud juba saabumas, seisavad kodulindude kasvatajad kohe silmitsi küsimustega, kuidas uute hoolealuste elupaik mugavalt sisse seada ja mida meelepärast nende toidulauale muretseda. Kõige kiiremini saab vajalikku infot loomasöötasid ja -tarvikuid müüvate kaupluste töötajate käest. Näiteks Scandagra kauplused paiknevad üle Eesti ning kogu vajamineva saab kiirelt koju tellida ka e-poest. Kaupluste töötajad oskavad anda väga asjatundlikku nõu, millised söödad sobivad erineva -
tele kodulindudele, kui palju peaks sööta ostma ja kuidas seda lindudele ette anda.
Kodulindudele mõeldud täissöötade valikus on ainuüksi munevatele kanadele kolm erinevat täissööta, lisaks noorlindude ja tibude täissööt. Samas ei ole unustatud ka broilereid ja vutte.
Kodulindudele mõeldud täissöödas on olemas kõik lindudele vajalikud toitained nagu proteiin, kalt-
Kellel aga on kodus oma teravili (nisu või oder) olemas ja sööt segatakse kodus ise valmis, oleks mõistlik osta lisaks ka täiendsööta.
sium, fosfor, vitamiinid ja mikroelemendid.
Lindude täissöödad on valmistatud kindla retseptuuri järgi ja sisaldavad komponentidena teravilju, lisaks veel maisi, sojasrotti, rapsikooki, sojaproteiinikontsentraati, puhtaid aminohappeid, vitamiine, mikro- ja makroelemente, ensüüme, haigestumisriske vähendavaid lisaaineid ning energeetiliselt väärtuslikku taimeõli.
Kui suur on kanade täissööda vajadus?
Algajatel kanapidajatel kerkib enamasti kohe üles ka küsimus, kui palju nende kanad täissööta vajavad. Üldiselt on keskmine päevase söömuse soovitus järgmine: munak anad 110–130 g, noorkanad 60–90 g, tibud 10–55 g,
JA PAKENDATUD SÖÖDAMATERJALID
broilerid 150–160 g, broileritibud 12–120 g, munavutid 25–30 g ja vutitibud 4–15 g.
Kellel aga on kodus oma teravili (nisu või oder) olemas ja sööt segatakse kodus ise valmis, siis oleks mõistlik osta lisaks ka täiendsööta. Sel juhul tuleb järgida soovitust, et täiendsööda osakaal päevases ratsioonis oleks järgmine: noorlindudele 18% täiendsööta, 79% teravilja ja 3% lubjakivi; munejatele kanadele 20% täiendsööta, 71,5% teravilja ja 8,5% lubjakivi.
Kogu täpse info söötade koostise ja toiteväärtuse kohta leiab alati koti etiketilt. Ja kindlasti ei tohi unustada, et lindudele peab kogu aeg olema saadaval puhas joogivesi.
Sööt on kaupluses enamasti pakendatud 20 kg kottidesse. Uuendusena on saadaval munakanade, tibude ja vuttide sööta 10 kg pakendeis. Kui linde on vähe, kulub ka sööta vähem, seega saab poole väiksema pakendi ostmisel kokku hoida.
Sööta tuleks hoida kodus kuivas ja otsese päikesevalguse eest kaitstud kohas, siis säilib see kuus kuud.
Vajalikud vitamiinid
Kõige sagedasem probleem, mis võib munevate lindude puhul esineda, on tavapärasest erinev mu-
nakoor, näiteks kõva koore asemel on see pehme ja nahkjas. Selline nähtus on tingitud kaltsiumipuudusest ja sel juhul tuleks lindudele täiendavalt anda kauplusest ostetud spetsiaalset lubjakivi ja erinevas fraktsioonis merikarpe. Viimastest saavad linnud lisaks kaltsiumile veel vitamiine.
USSIMO — ÕRNADE
TAIMEDE KASVUJÕUD
Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist - biohuumust. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.
USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu
▲ Broileritibud vajavad päevas 12–120 g täiendsööta.
Mineraalsöödad on vajalikud, sest parandavad loomade tervist, soodustavad seedeprotsesse ning toitainete omastamist.
Ka koduses majapidamises üle jäävaid munakoori on hea sel otstarbel kasutada.
Sööda ja joogivee etteandmiseks on mõistlik kasutada kauplustes saada olevaid söötureid ja jootureid. Need on lihtsasti paigaldatavad, hästi puhastatavad ning desinfitseeritavad, see aga omakorda tagab teie hoolealustele hea tervise.
Täiendsöödad koduloomadele
Lisaks kodulindudele peetakse maamajapidamistes ka lambaid, kitsi, küülikuid, hobuseid jne. Needki loomad vajavad põhisöödale lisaks ka täiendsöötasid, mis rahuldavad loo-
▲ Alpakasid kasvatatakse Eestis üha rohkem ja seetõttu on välja töötatud ka alpakadele mõeldud täiendsööt.
made energia-, proteiini-, mikro- ja makroelementide ning vitamiinide vajaduse. Samuti on meie tootevalikus FarmMin® mineraalsöödad. Need on vajalikud, sest parandavad loomade tervist, soodustavad seedeprotsesse ning toitainete omastamist. Viimasel ajal on kasvanud huvi ka näiteks alpakade täiendsöö-
Padu Kaevud OÜ
Salvkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont.
Rõngaste vahetamine ja kaevuümbriste ehitus.
Käsipumpade remont.
da vastu. Kuna alpakakasvatajaid on juurde tulnud, siis arendasime nende soovidele vastu tulles välja kaks erinevat täiendsööta, mida saab kasutada vastavalt kas talve- või suveperioodil.
EPP SALUVEER Scandagra kvaliteedi- ja tootmisjuht
TULGE VALIGE KAUNID SUVELILLED MEILT!
Avame aiandi sel hooajal 8. aprillil
Aiandis suures valikus suvelilleistikuid amplisse ja peenrasse, viinamarjaistikuid, lilleampleid jpm.
Oleme avatud: E–L 9–17 P 10–15
Põhja-Sakala vald, Ängi küla, Rohekalda (Aasa tänava lõpus)
Info tel 527 5536, Kairi Rohekalda Aiand OÜ
Soovitusi VANA MAJA jätkusuutlikuks TAASTAMISEKS
Kuidas ehitada nii, et auväärse talumaja tervis säiliks aastakümneteks, veel parem sajanditeks?
MTÜ Haakuvad Maailmad kogub ja levitab teadmisi jätkusuutlikust pärandehitusest ning alustab selleteemalist artikliseeriat Targu Talita ajakirjas.
Iga maja tervist mõjutavad sellised faktorid nagu päike, vee liikumine, pinnas, tuuled, haljastus, maa tüüp, ligipääsetavus, naabrid, turvalisus jpm. Et vana maja püsiks ja pakuks ka selles elavale perele piisavalt heaolu, tuleks võimaldada hoonele jätkusuutlik kestmine.
Kõigepealt tasuks mõelda selle üle, kuidas kavatsete oma kodu üles ehitada. Kas on tähtis, et kõik oleks äärmise detailsusega stiilipuhtalt talu ehitamise ajastule kohane? Kas teile on oluline, millised inimesed seal enne elasid ja soovite talu taastades vanade olijate tegemisi esile tuua ning nende lugu talletada? Kui palju üldse teate eelmistest elanikest? Kas nad olid teie esivanemad ning mis neist ja nende lugudest on alles vanades fotodes, esemetes, käsitöös?
Need on esmased küsimused, mis tuleks endalt küsida, ja kui vastate neile jaatavalt, tasub edasi otsida infot maa-ametist, rahvusarhiivist, vanadelt kaartidelt, vanematelt sugulastelt, uurida vanu fotosid ja albumeid, küsida küla vanematelt elanikelt lugusid ning otsida seda infot visalt. Lihtsalt võtke protsessile, inimestele ja iseendale aupak-
likku aega, sest selle käigus võivad pinnale tõusta ka need osad teie eluloost, mis tahavad tervendamist ja kordategemist.
Vana maja seaduspärad
Ka siis, kui te ei plaani vana maja täiesti autentselt taastada ja otsustate osaliselt minna moderniseerimise teed, tasub kõigi oma plaanide ja soovide kõrval meeles pidada paari seaduspära, mis vana majaga kaasas käivad.
Vana talumaja hingab, naksub, niiskub, märgub, kuivab üsna edukalt omas taktis ja sellest lähtuvalt tahab vana maja hingata. Talumaja tuleb taastada hingavate ehitusmaterjalidega nagu savi, savikrohv, lubimört, lubikrohv, looduslikud värvid, roomatid jne.
Kui kusagil tulevad mängu kile, Makroflex, valge soojustus, PUR-
Vana talumaja hingab, naksub, niiskub, märgub, kuivab üsna edukalt omas taktis ja sellest lähtuvalt tahab vana maja hingata.
vaht jne, peab kohe laskma teadlikul ja targal, s.t vana taluehitust tundval ehitusinseneril läbi analüüsida kogu terviku käitumise, kuidas see mõjutab niiskus-, õhu- ja soojusringlust majas.
Need kolm on vajalikud, et maja püsiks kaua ja tervena. Kui kusagilt saab üks neist ringlustest suletud, tuleb midagi ette võtta, et ohukohad saaks tasakaalustatud.
Nõu saamiseks soovitan ka pöörduda TÜ Viljandi Kunstiakadeemia pärimusehitajate ja TalTechi inseneride poole.
Arvestada tasuks ka seda, et mõned detailid ehituse juures mõjutavad ehitise üldilmet väga tugevalt – nii võiks parimate võimaluste kohaselt püüda jääda autentsete akende ja korstnate juurde, sama kehtib ka katuste osas.
Siiski on tänapäeval ka stiilseid kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Näiteks kui lisada hoonele suured verandauksed, siis ka seda saab teha stiilipuhtalt vanaga sobitades. Puhta suure klaaspinnana tehtud klaasuksed sulanduvad lõpuks vanaga tervikuks kokku.
Tihti saab ehitusprotsessi käigus lõppsõna rahakott, kuid siiski lei-
dub vana talumaja profiiliga sobivaid soodsamaid aknaid, ning isegi kui panustada kõige lihtsamatesse plast-pakettakendesse, saab sinna kavalalt luua ka vajaliku ruudujaotuse, mis sarnaneb vanematüübilise ruudustikuga aknaprofiilidega.
Suurepärane, kui võetakse ette vanade akende taastamise suur töö. Selle teekonna toetamiseks on palju koolitusi ja ise tehes saab aknad palju soodsamalt. Aga kui tahate oma akendest siiski vabaneda, pakkuge neid ringlusesse või vähemalt võtke küljest aknadetailid – neid võib kellelgi vaja minna või kuluvad need endalegi ühel hetkel ära.
Samuti tasub väljavahetamisele minevat akent uurida. Võtke sel värv maha ja vaadake, kuidas see on ehitatud, mis võtteid kasutatud struktuuri tugevduseks, kuidas klaas sees püsib ja kuidas see aknalengil istub. Kui vana talu korrastate, siis on tõenäoliselt vaja ehitada kõikvõimalikke struktuure, karkasse, tugesid, raame, ja siis on hea, kui vanade meistrite tarkus on juba kõrva taha pandud.
Ka korstnatele saab ajaloolise ilme anda moodsate, turvaliste ja tõhusate moodulkorstnate profiiliplaatidega.
Seega tuleks võtta rahulikult. Oma vana maja taastamine ei ole kiire protsess ja selles ongi võlu.
▲ Taluarhitektuur pakub pärle, mida peab hoidma ja väärtustama.
MTÜ Haakuvad Maailmad väärtustab jätkusuutlikkust
MTÜ Haakuvad Maailmad tegutseb aastast 2013 ning sündis soovist käsitleda ja väärtustada inimest ja kultuuri terviklikult, selle kõigi tahkude kaudu. MTÜ Haakuvad Maailmad tegeleb jätkusuutliku inimeksistentsi lahtimõtestamisega tegevuslikus võtmes.
Üks olulisi tegevussuundi on olnud Eesti rahvakultuur ja selle jätkusuutlikkuse võimestamine. Rahvakultuuri üks osa on ka taluarhitektuur ning sellest ka soov uurida, kui väikese ökoloogilise jalajäljega on võimalik ellu viia pärandehituse protsesse.
Sel eesmärgil lõime jätkusuutliku ja ressursitõhusa pärandehituse koolitusteseeria pilootprojekti, kus koolitustel osalejatega katsetasime maakivist ja taaskasutatud palgist ehitamist, uurisime katuseehituse ja jätkusuutlike küttesüsteemide loomise teemat, toimusid infopäevad (koostöös keskkonnaametiga) ja näidisnõustamised mitmes piirkonna talus. Praktilised koolitused toimusid 2023. aasta kevadelsuvel ning 2024. aasta alguses. Koolituse toimumise kohta saab täpset infot MTÜ Haakuvad Maailmad Facebooki jälgides.
Pilootprojektile järgnevalt kavandame alustada koolitustega ja selleks otsime taluomanikke Eesti eri paigust.
Vältige kiirustamist
Iga moderniseerimisotsuse puhul kehtib reegel „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“. On asju, mida vana maja juures on raske tagasi pöörata. Kui te juba vanasse majja kolisite, siis tõenäoliselt märkasite miskit imelist just selles vanas toreduses, ja „ajastu hõngu“ maha nühkides võite saada lahti millestki enamast kui plaanitust. Seega tulek s võtta rahulikult. Oma vana maja taastamine ei ole kiire protsess ja selles ongi võlu – vaadake oma vana sõbrakest, kohvitass käes, hommikul, ja teetass käes, õhtul, nii seest kui väljast…
Hoolitsege, et te talle uisapäisa kiirustades halba ei tee ning see on vist kõige olulisem soovitus kõigile vanade majade ja ka üldse vanade asjade omanikele.
Ka omas stiilis moderniseerimisel on erinevaid lähenemisi. Tuleb otsustada, kas soovitegi kaasaja modernse joonega põimitud maamaja või hoopis kunstniku segasummasuvila tüüpi värvilist ja har mooniliselt dissonantset keskkonda, või mingit kolmandat-neljandat varianti.
Enne toimetama hakkamist vaadake Instagramis pilte, sirvige ajakirju; vaadake ka seda, mida tehakse sarnastes kogukondades maailma muis paigus. Kaasake kindlasti arutamisse kõik pereliikmed ja kui igaüks saab tõepoolest panustada ühise väärtuse loomisesse, on sellel kodul ka kõigi pereliikmete käed abiks küljes.
Kas teha ise või koos professionaaliga?
Kui üldine visioon on paigas, tasub teha veel üks otsus: kas disainida ise või koos professionaali abiga. Kui otsustate professionaali kaasamise kasuks, siis teadke, et teie olete koduomanik ning olge koostöö piiride
▲ Renoveerimisel peate otsustama, kuidas vana ja uut omavahel kombineerida.
◀ Vana maja juurest võib leida detaile, mis jutustavad selle ajaloost ja inimestest.
osas väga aus. Olge kindel, et ütlete „jah“ ikkagi sellele, mis teid ennast rõõmustab.
Kui otsustate ise disainida, tehke sedagi väga kannatlikult. Koos mõtteid mõlgutades saab kõigi ideedest kokku veel omakorda uusi ja uusi lahendusi. See on teekond koos emotsioonide, seisakute, takistuste, ideede, kasvamiste ja muuga, mille käigus on võimalik õppida palju ka iseenda kohta. Kui kahtlete, kas otsus on õige, siis lihtsalt ärge otsustage. Sellise mitteotsustamise aja jooksul näeb tavaliselt ära otsuse head ja vead.
MARI-LIIS PRUUL MTÜ Haakuvad Maailmad juhataja
Kombimootor on ideaalne lahendus igasse majapidamisse - ühe mootori külge saab kiirliitmiku abil ühendada 12 võimast tööorganit. Selle harjavaba elektrimootori toiteallikaks on võimas 56V aku, mis sobib enam kui 70 EGO POWER+ sarja akuseadmetele: muruniidukitele, murutraktoritele, kettsaagidele, lehepuhuritele, akupankadele, valgustitele ja isegi akusurvepesurile. Muljetavaldavalt pikad tööajad ja pikendatav kodukasutaja garantii 3 aastat akudele ja 5 aastat seadmetele. EGO POWER+ Pro X sarjast leiab endale vajaliku profitööriista ka oma ala spetsialist. Tutvu seadmetega EGO POWER+ müügiesindustes üle Eesti.
Tutvuge oma pesumasina kasutusjuhendiga, et oskaksite valida õige pesuprogrammi.
Minu pesupesemise süsteem ja
nipid
Pesupesemine võib tunduda tavalise kodutööna, kuid tegelikult võib see olla tõeline kunst. Õige lähenemine muudab selle ülesande mitte ainult tõhusaks, vaid ka nauditavaks.
Enne pesu pesemist sordin alati pesu enda süsteemi järgi. Tüüpiline on pesusid sortida vastavalt värvile, kuid mina lähenen natuke teisiti. Sordin asju värvi järgi (tume, valge, värviline), kuid samuti ka kanga järgi ja vastavalt pesemistingimustele. Kokkuvõtvalt sordin pesuesemeid materjali paksuse järgi.
See tähendab, et ühes ja samas masinatäies pole koos näiteks partneri L-suuruses pusa ja poja kergest materjalist pluus. Minu loogika on see, et üks asi nendest saab pesemisel rohkem vett ja pesuvahendit kui teine ning seega ei ole selline asjade koos pesemine mõistlik. Niisiis sordin erinevad pesuhunnikud enamasti just materjalide järgi ja sealjuures ka värvide järgi.
▲ Pesu on sorditud nii värvuse kui ka materjali paksuse järgi.
Sordin erinevad pesuhunnikud enamasti just materjalide järgi ja sealjuures ka värvide järgi.
Et aga sortimine kuueliikmelises peres lihtsamalt ja kiiremini läheks, olen palunud kõikidel kinni pidada ühest reeglist – pesud jõuavad pesukorvi õiget pidi. Nõnda on üks suur ja ebameeldiv osa sellest kodutööst juba ära tehtud ja ajavõit on tegelikult väga suur.
Samuti palun lastel ka enda pesukorve pesuruumi tuues riided värvide järgi ära sortida, mis samuti hõlbustab minu edaspidist tööd. Ärge kartke paluda pereliikmete abi selliste kodutööde lihtsustamiseks!
Plekieemaldus enne pesu
Plekiliste riideesemete pesemisel on tähtis teada, et plekk tuleb välja saada enne masinasse panemist. Plekki on vaja enne masinpesu põhjalikult
▲ Plekke on mugav eemaldada vahendiga, millel on harjakestega aplikaator.
töödelda ja seda seetõttu, et masinas ei pruugi see niisama välja tulla. Pigem on suur tõenäosus, et masinpesu kinnitab pleki hoopiski kangasse ja see ei tule sealt hiljem välja.
Mina kasutan plekkide eemaldamiseks juba mitu aastat sapiseebi baasil puhastusvahendit dosaatoris, millel on otstes harjakesed. Näi-
VABANE PRÜGIST!
RENDI KONTEINER!
Tallinnas ja Harjumaal
teks viimasel aastal olen kasutanud Dr. Beckmani harjakestega plekieemaldit.
Jah, see võib tunduda tüütu lisategevus, kuid mina võtan selle aja ja töötlen plekke eelnevalt, sest nii saan anda endast maksimaalse panuse, et riideesemed saaksid puhtaks.
Meie peamiseks tegevusalaks on puit-, metall-, paneel-, võrk- ja varbaedade ning loomavõrkude müük ja paigaldus.
• Segaehituspraht • Betoonijäätmed
• Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit
• Majapidamispraht (koristustöödelt)
Samuti valmistame erinevaid väravaid ning tegeleme lipumastide müügi ja paigaldusega. moodulaiad puitaiad paneelaiad varbaiad moodulaiad liugväravad tiibväravad jalgväravad terrasside ehitus tõkkepuud jne
Lisaks pakume lipumaste klaasplastist ja alumiiniumist.
Pärtli 1, 75203 Haljava, Jõelähtme vald, Harjumaa tel 5663 9905 | info@maxdoor.ee
Valige õige pesuprogramm ja pesuaine
Soovitan teil oma pesumasinat tundma õppida. Võtke kasutusjuhend ning tehke endale selgeks, millist pesu ja millise programmiga võib ja tuleb pesta. Soovitan kasutusjuhendi programmide kasutamise osast teha väljalõige ja hoida seda kilekaane vahel pesumasina läheduses. Niimoodi on hea vajadusel kiiresti infot saada, millise programmiga millist pesu pesta tuleks.
Mina pesen näiteks enda ja laste riideid 40kraadise veega, mikrofiiberlappe 60kraadisega ning voodipesu ja rätikuid 90kraadisega.
▲▲ Pesu kuivatamine restil hoiab kokku elektrit.
▲ Pestud rõivaesemeid on kõige parem hoiustada rippuvana.
Sobiva temperatuuri ja pesuprogrammi valimisel tuleb alati kinni pidada ka riietel olevatest tingmärkidest. Näiteks on oluline jälgida, kas ja millise kiirusega tsentrifuugimine on üldse lubatud. Madalam pesutemperatuur ja vähem intensiivne tsentrifuugimine säästab riideid, nii et need püsivad kauem ilusad ja ka kestavad kauem.
Sobiva temperatuuri ja pesuprogrammi valimisel tuleb alati kinni pidada ka riietel olevatest tingmärkidest.
Pesuvahendi kasutamisel ei ole igaühele üht ainuõiget toodet. Mina kasutan nii isetehtud pesuainet kui ka poest ostetavaid. Viimase aasta jooksul ei ole ma pesuainet ise valmistanud, sest mugavus on olnud ülekaalus.
Pesu kuivatamine ja triikimine
Pärast pesemist on oluline valida õige kuivatamisviis. Mõned riided võib panna kuivatisse, kuid teised vajavad õhkkuivatamist, et vältida kokkutõmbumist või venimist.
Kuigi meil on kodus n-ö kaks ühes pesumasin ehk pesumasin-kuivati, siis kuivatamise funktsiooni ma ei kasuta. Niimoodi muutub pesu kuivatamine ajaliselt väga pikaks ning seega on kiirem ja lihtsam viis pesu tuppa pesurestile või õue pesukarussellile rippu panna. Hoian niimoodi ka elektrienergiat kokku ja kulu on väiksem.
Mulle ei ole probleem, et niimoodi restile või karussellile kuivama pandud pesule tekivad jooned, sest mul on hea triikraud ja ka triikimislaud, mida saan vajadusel kasutada.
Kui ma varem triikisin kõiki riideesemeid (jah, isegi sokke), siis nüüdsek s teen seda tööd vaid äärmisel vajadusel. Pigem „triigin“ ma pesusid enda kätega neid kokku voltides. See tähendab, et kätega silun riided sirgeks ja see on justkui triikimise eest.
Niimoodi asju voltides hindan ma iga riideeset ja annan neile väärtust juurde. Soovitan riideid hoiustada vastavalt hoiuruumile – pange võimalikult palju asju riidepuule ning ülejäänud asjad voltige ja hoiustage kategooriate kaupa eraldatuna püstiselt.
MARIE PÄRKMA
koristusspetsialist Vaata ka: www.meieeluilu.ee
Austusavaldus pesunaiste raskele tööle
Lätimaal Zemgales
Jelgava lähistel on Lielplatone mõis, mille Vešuzise pesumajas taasluuakse kunagise mõisa pesumaja olustik ning jagatakse pesunaiste iidseid tarkusi.
Pesupesemine on ajast aega olnud üks raske, pingutust ja visadust nõudev töö. Ajalooliselt on pesunaiste tööd pidanud tegema need, kellel muid valikuid polnud. Samas härrasrahvas mõistagi oma pesu pesemisega end vaevama ei pidanud, selleks olidki pesunaised.
Viimase saja aasta jooksul on pesupesemises palju muutunud. Vabariigi algusaastail oli see veel raske naiste käsitsitöö, kuid õige pea ilmusid esimesed masinad. Kui kunagised pesunaised oleksid teadnud, et meie päevil tähendab pesupesemine sisuliselt vaid nupulevajutust, oleks nad küll soovinud veidi hiljem sündida.
Kuid nende tugevate naiste raske töö meenutuseks on Lätimaal Lielplatone mõisas taastatud mõisaaegne pesumaja. Kunagisel puidust kõrvalhoonel on õnnestunud püsima jääda ning tur ismihooajal näebki seal toimetamas pesunaisi, kes vanu aegu elustavad ning ka kunagisi pesunaiste nippe ja nõuandeid jagavad.
Pesumaja kahel korrusel
Pesumaja asetses tiigi ääres, kust sai võtta vett. Hoone alumisel korrusel oli suur pliit, millel kuumutati vett ning sealsamas asetsesid ka suured tünnid pesu leotamiseks ja palid küürimiseks.
▲ Lielplatone mõisa pesunaine Inara Kalnina jagab vanu tarkusi.
50 Targu Talita APRILL / MAI
Ülemisel korrusel aga kuivatati, triigiti ja volditi pesu. Seetõttu oli hoone seinte ülaosa räästaalune tehtud hõredatest laudadest, et õhk võimalikult hästi läbi käiks.
Ülakorrusel asetses veel pesunaise elutuba ja sealsamas ta ka parandas pesu – õmbles nööpe ja parandas lahtihargnenud õmblusi. Praegu toimetab Vešuzise pesumajas Inara Kalnina, kes on oma rolli hästi sisse elanud. Rätt tihedalt pähe seotud ja käised üles kääritud, jagab ta kõigepealt vana ja äraproovitud plekieemaldaja retsepti: „Sellist plekieemaldajat kasutati siidist esemete puhastamiseks. See koosneb enam-vähem võrdsetes kogustes vedelaks muudetud majapidamisseebist, meest ja viinast. Need ained segati kokku ja määriti plekile. Kui see oli oma töö teinud ja plekk kadunud, siis loputati ese ära ja pesti veel soojas vees üle.“
◀ Plekieemaldusvahendi komponentideks on seep, mesi ja alkohol.
▼ Pesu silumisel tuleb kurikale kõvasti jõudu rakendada.
Võiks ju arvata, et mesi võib riideesemele pleki jätta, kuid Inara selgitab, et nii see ei ole. Nimelt on meel sellised omadused, et ta avab kanga kiud, nii et seep pääseb igalt poolt plekini, alkohol aga lahustab ja neutraliseerib teised ained. „Tilgutage näiteks veidi mett vihmavarjule ja näete, kuidas see imbub läbi vihmavarju kanga,“ soovitab Inara selle teooria tõestuseks katsetada.
Triikimine nõudis jõudu
Ka enne tänapäevase triikraua leiutamist tuli puhas pesu sirgeks ja pehmeks saada.
Inara selgitab, et kõige esimeseks triikrauaks võib pidada kätega silumist. Seda tegid õrnema pesuga ka kunagised pesunaised Viešuzise pesumajas. Triikimislaud oli hästi sile ja kaetud paksema linase kangaga.
Kõvema koega linaste kangaste silumiseks kasutati silindrikujulist puidust rulli, mille ümber keerati veel mitte päris kuiv pesuese ning hakati seda siis laual edasi-tagasi veeretama.
Lisaks sellele võeti appi pesukurikas. See on hambuline puidust tööriist, millel käepide küljes ning selle abil veeretati pesurulli laual edasi-tagasi.
Et tulemus oleks kvaliteetne, nõudis see töö tugevat jõu rakendamist. Inara sõnul sai pesurullimise abil teha järeldusi ka selle kohta, kui palju jõudu rullijal on. Seetõttu käisid noormehed, kes endale pruuti soovisid leida, pesumaja all kuulamas, kui kõva kolinat pesu rulliv neiu teha suudab. Kõva lärm tähendas palju jõudu, järelikult ka tublit tööjõudu talutöödele.
JANA RAND
PUUKOOR on unikaalne materjal
Puit ehitusmaterjalina on igati moekas ja soositud, kuid mitte üksnes see kvaliteetne palgipuit. Moodsalt looduslähedase interjööri kujundamisel saab puidu kordumatust ja omapära esile tuua näiteks puukoorest paneelidega.
Kordumatu mustriga puukoor on unikaalne materjal sisekujunduses.
Puukoort peetakse siiani puidu töötlemisel tekkivaks jäägiks, millele sobivaid kasutusalasid on vähevõitu. Samas on see kordumatuid mustreid pakkuv ning kunstlikest täiesti erinev materjal.
Mitmed meistrid on nii leht- kui okaspuukoorega teinud katsetusi, luues sellest interjööris kasutatavaid ilu- ja kattepaneele. Mõned tegijad on neist arendanud koguni tootmise ning tegu on väga eksklusiivsete toodetega, sest puukoorepaneeli tegemine on suuremahuline käsitöö.
Kasetoht kui traditsiooniline ehitusmaterjal Puutöömeister Andres Ansperi sõnul sai tema huvi puukoore vastu alguse kasetohuga kokku puutudes. Kasetoht on end aastasadade jooksul tõestanud vintske ja vastupidava materjalina, mida kasutati hüdroisolatsioonina maja kivist vundamendi ja palkosa vahel. „Tavaline ruberoid kestab hüdroisolatsioonina paarkümmend aastat, kuid saja-aastaste majade lahtivõtmisel on välja tulnud täitsa korralikku ja kahjustusteta kasetohtu,“ räägib Ansper.
Kasetoht on end aastasadade jooksul tõestanud vintske ja vastupidava materjalina, mida kasutati hüdroisolatsioonina maja kivist vundamendi ja palkosa vahel.
Toht on kasekoore surnud, sitke ja nahkjas osa, mis koosneb suberiiniga läbi imbunud korgirakkude kihtidest, mille vahed on täidetud õhuga. Valge värvi annab tohule betuliin, mida leidub tohus keskmiselt 15–20%. See on vaigulaadne aine, mis jääb valge puudrina sõrmedele, kui käega üle noore kasetüve libistada.
Betuliin annabki kasetohule erakordse püsivuse – tüve tohust toru võib jääda metsa alla lebama aastakümneteks, kui sisu on ammu kõdunenud. Betuliin kaitseb kaske päikesekiirguse, kahjurite, seente ja haigusetekitajate eest.
Sel on muu hulgas ka mitmekülgsed raviomadused – näiteks põletikuvastane, antibakteriaalne ja antiviraalne toime. Toht on poole kergem kui vesi (520 kg/m³), õhu- ja vedelikukindel, samuti hea soojusja elektriisolaator.
Kasetoht punutisteks
Lisaks sellele, et kasetohtu kasutati ehituses, oli see vanasti ka asendamatu materjal tarbeasjade punumiseks. Andres Ansper räägib, et aastaid tagasi traditsioonilist ehitust õppides kohtus ta koolitustel kasetohust esemete punujatega ja hakkas sellest materjalist rohkem huvituma. Siis korraldas ta juba ise koolitusi, kutsudes juhendajaks Novgorodist pärit meistri: „Nende koolituste tarbeks otsisin kohti, kust tohtu korjata ja tegime ribadest punutisi – tohutopsid, majapidamistarbed, noatuped, märsid, viisud. Palju huvilisi käis neilt kursustelt läbi.“
Kasetohu kogumine viis tookord Ansperi mõtted ka sellele, kuidas saaks suuremaid esemeid teha ja nii katsetas ta kasetohust seinaplaatide
▲ Lepakoorest uksepaneeli kaunistavad ka koorepinnal olevad samblikud.
▶ Kasekoor kella numbrilauaks.
Targu Talita APRILL / MAI
tegemist. Tulemuseks olid omanäolised, justkui maale meenutavad paneelid, millele seni nähtud viimistlusmaterjalide hulgast võrdväärset ei oskagi välja tuua.
Igal puul oma eripärad
Aga niisamuti nagu kasekoort, saab samal otstarbel kasutada mis tahes teise puu koort. Selle tõestuseks on Andrese töökojas lepa- ja kuusekoorest paneelid ja puukoorega kaetud uks.
Kui koorepinda vaadelda, siis ei saagi aru, mis värvi on lepakoor tegelikult, sest see on kaetud samblikega, mis muudabki selle pinna huvitavaks ja kordumatuks.
See, milline puukoor välja näeb, sõltub puu geneetikast ja kasvukohast, milline mikrofloora sellel puul kasvama hakkab ning sellepärast näevadki need puidupinnad välja nagu kunstniku looming
ja pole olemas kaht täiesti ühesugust paneeli.
Samas pole koorepaneelide valmistamine Eestis väga laialdane, sest see on võrdlemisi töömahukas. Seda on juba materjali kogumine, sest koor peab olema maha võetud ja ka paneelile pandud ühes tükis.
Andres jutustab, et kasel tuleb toht puu küljest ära ja niin jääb puu külge. Kõikidel teistel puudel tuleb niinekiht ka kaasa. Seetõttu on koor hästi raske ja paks ning tahab igapidi käest ära minna, küll mädanema, küll kõveraks.
„Algul vedasin metsa terve tööriistakomplekti koore mahavõtmiseks, aga selgus, et seda ei ole vaja. Hoopis tähtsam on materjalitunnetus. Vahel on vaja maha võtta poolteise meetri pikkune kooretükk ja võtmise ajal peab kuulama, mis häält see teeb ning vastavalt sellele tunnetama, mismoodi on seda kõige
Aga niisamuti nagu kasekoort, saab samal otstarbel kasutada mis tahes teise puu koort.
parem puu küljest lahti võtta. Mõni koht tuleb paremini, mõni koht pisitasa ja kui liiga palju jõudu rakendad, siis käib krõps ära ja ongi katki. Ka sellist koore eemaldamist tuleb algul palju harjutada, et lõpuks välja tulema hakkaks,“ seletab Andres.
Puukoore kuivatamine
Puukoore korjamine ja kuivatamine paneelide jaoks nõuab erilisi tehnoloogiaid. Koor peab olema värske, seda saab koguda teatud aastaajal ja toorena tuleb see ka paigaldada. Võib proovida ka koort uuesti märjaks teha, kuid see ei ole ikka see, koorele jäävad pinged sisse.
Koort kogutakse suvel, juunijuuli alguses. Andres räägib, et võtab koort vaid kasvavatelt puudelt, sest maha kukkudes läheb koor tükkideks. Puud valib ta neilt lankidelt, mis nagunii lähevad maharaiumisele.
Pärast koorimist palava ilmaga hakkab koor rulli keerama, seega tuleb kogumiseks ilma valida. Seejärel on vaja koor kiiresti ära pressida ja puidule liimida. Plaadid on tehtud vineeralustele, mille ser vades punnid ja sooned.
Kooreplaadid sobivad sisetingimustesse. Välitingimustes või märgades ruumides vajavad need kindlasti täiendavat pinnatöötlust. Plaadid on õrna pinnakihi kaitseks lakitud, kuid see ei riku tohu õrna faktuuri ja värvi.
Toht koosneb eri kihtidest ja kui seda materjali hoolimatult käsitleda, võib toht hakata servadest hargnema. Paigaldamisel tulek s plaate lõigata tiheda hambaga saega ja kindlasti tohu poolelt.
JANA RAND
◀ Kasekoorest saab teha suuremõõtmelisi paneele.
Värske ilmegaVANA MÖÖBEL
Mööblikaru mööblisalong on täidetud mööbliesemetega, mis pärit eri ajastutest ja stiilidest, kuid siiski on neis miski, mis neid ühendab.
Küllap on see Mööblikaru meistri Ene Karumaa käepuudutus, mis ka päris väikese nüansi või toonivarjundiga annab esemele isiku- ja omapära.
Lutheri riidekapp sai klaasist ukse ja osaliselt värvitud sisemuse.
„ Minu põhitöö on see, et otsin esemeid ja siis tuunin neid. Mõnikord toovad inimesed oma esemeid siia, et ma need vastavalt omaniku nägemusele korda teeksin. See mööblitükk, mille käsile võtan, peab mind inspireerima, rutiinselt üht ja sama asja ma teha ei suudaks. Ja muidugi ma jumaldan taaskasutust!“ kinnitab Ene. Ta lisab, et mõnikord leiab inspireeriva eseme kas vanakraamipoest või interneti müügikeskkondadest, näiteks Marketplace või Okidoki. Samuti peab ta plaani, et võiks ka ise mõnesse Euroopa r iiki ostureisile minna, kus on siiski tunduvalt laiem vanamööbli valik kui meil.
Värvimine on lemmiktöö „Mööbliese peab minu jaoks olema huvitav ja sellises seisukorras, et ei vaja üleliia palju tööd, sest pean suutma selle sobiva hinnaga ka maha müüa,“ jutustab Ene. Ta räägib, et vana eseme puhul ei saa kunagi päris kindel olla, mis viimistluskihi all peidus on. Kui see on eemaldatud, ilmneb sageli, et arvatava täispuidu asemel on hoopis spoon
▲ Väikesed detailid ja sobiv värvitoon annavad vanale esemele omapära ning aitavad sel paremini kaasaegsesse interjööri sobituda.
▼ Tumedas toonis talumööbel.
Vana eseme puhul ei saa kunagi päris kindel olla, mis viimistluskihi all peidus on.
või vineer. Seetõttu tuleb vahel ka töö käigus plaane muuta.
Elegantne Lutheri vabriku riidekapp oli algselt puidu värvi, kuid tellija soovis selle lastetuppa panemiseks siiski heleda värvitooniga katta. „Värvisin selle pealt ära, kuid seest veel ei jõudnud. Panin ühele uksele paneeli asemel klaasi ning värvisin ukse ka seestpoolt ja sealt, kus olid määrdunud kohad. Siis selgus, et tellijal ei olnud võimalik seda kappi siiski ära viia ja nii jäigi kapi sisemuses ülejäänud osas puit nähtavale ning ma leidsin, et see puidune pind on ilus,“ selgitab Ene.
Üks konsoollaud, mis algselt oli madalate jalgadega, sai uued jalad hoopis teise mööblitüki küljest, kuid need näevad välja väga orgaanilised. Tumedas toonis talukapi uksi katsid esialgu maalitud lilled, kuid Ene kattis uksepaneelid hoopis sobivas toonis pillirootapeediga: „Ese on sellises rustikaalses stiilis ja seetõttu
Vana mööbli puhul on enamasti kõige mahukam ja tüütum vana viimistluse eemaldamine.
ma seda siledaks lihvida ei soovinud ning aja jäljed on jäänud nähtavale. Katsin selle nn piimavärviga, mille toonimiseks on kasutatud laavamineraale.“
Ene märgib, et tihtipeale on mööbliesemed kaetud spooniga, mis on väga katki ja kahjustunud. Muidugi on võimalik spooni parandada, aga teine võimalus, mida ta on siiamaani kasutanud, on pind lihtsalt pahteldada ja üle värvida. See annab esemele hoopis teistsuguse iseloomu, värv võib olla kontrastne, samuti sobituda ülejäänud interjööriga.
Antiikse sekretärikapi päästis Ene prügimäelt, puhastas ja kattis kapi pinnad õlivahaga, sahtlite paneelid aga kattis Elco mineraalvärviga. Sahtlite sisemusi soovitab Ene värskendada sobiva paberiga, mis samuti lisab esemele omanäolisust.
▲ Lauaplaadile sai pärast lihvimist jäetud kulunud ilme.
▼ Mahukal puhvetkapil on mitmeid elegantseid detaile.
Sekretärikapi sahtli nupud aga asendas ta natuke kaasaegsematega. Sellisel moel tekib justkui ühendus vana ja uue vahel ning ese sobitub tänapäevasesse interjööri paremini.
Võibki öelda, et see on Ene üks põhimõte: korrastada vana ese ja anda sellele ka tänapäevane mõõde.
Lihvimine on kõige suurem töö Põhitööriistaks on mööblikorrastajal liivapaber, ekstsentriklihvija, lihvpadjad, palju erineva karedusega liivapabereid ning värvimise tarbeks rullid ja pintslid. „Vanu asju värvin üldiselt pintsliga, et jääks ka jälge. Rulliga saab aga siledama pinna, samuti ka pritsiga, aga mina seda ei kasuta. Hea tulemuse saamiseks tuleb tihtipeale värvida kolmneli korda, eelnevalt tuleb muidugi kruntida,“ selgitab Ene.
Väga kvaliteetse tulemuse jaoks kasutab Ene salongist ostetud Eico käsitöövärve, kuid ka tavalised ehituspoest ostetud mööblivärvid on täiesti omal kohal, sest kõike ei jõua salongist osta. Vana mööbli puhul on enamasti kõige mahukam ja tüütum vana viimistluse eemaldamine.
„Masinaga lihvimisel alustan tavaliselt 140 liivapaberiga, jätkan 180ga
ja lõpetan 240ga, et pind oleks sobivalt kare ja värv paremini nakkuks.
Ta toob näiteks ühe konsoollaua, mille plaat tundus pärast puhastamist eriliselt huvitava pinnaga. „Seda lauaplaati ma lihtsalt lihvisin, oleks pidanud kõik maha võtma, kuid päris ühtlaseks see ei saanudki. Kuid tulemus tundus väga huvitav ja nii jätsingi selle veidi kirju pinna nähtavale, katsin vaid õlivahaga. Mõnikord polegi vaja pinda päris ideaalseks teha, tegu on ikkagi vana asjaga,“ leiab Ene.
Ta eelistab Osmo õlivaha, mõnikord ka Amello toodangut. Õlivaha tuleb peale kanda kas svammiga või sellise lapiga, kust ebemeid vahapinnale ei eralduks.
Vana värvi- ja lakikihti on võimalik eemaldada ka spetsiaalse kemikaaliga ja Ene kasutab seda suuremamahuliste esemete juures. Siiski peab ta kemikaali kasutamist tüütuks, sest seda tööd on vaja mürgisuse tõttu teha värskes õhus. „Keemia on mürgine ja ajamahukas, sest see vahend peab teatud aja mõjuma. Kui siis oled mitu tundi ühe pinna kallal vaeva näinud, on lõpuks ikka tunne, et targem on kõik värviga katta.“
JANA RAND
▲ Dekoratiivse paberiga kaetud sahtlipõhjad.
www.kuuseaiand.ee kuuseaiand
• Lai valik lille- ja köögiviljaseemneid
• Ettekasvatustarvikud
• Kasvusubstraadid
• Väetised
• Kiled ja kattekangad
• Kunstlilled
• Suvelilled
• Ilupuud ja -põõsad
• Viljapuud ja -põõsad
Oleme avatud: E–R 9–18, L–P 9–15
Tallinna mnt 117, Pärnu
Tel 446 4233
Rohkete detailidega mööblit on parem värvida pintsliga.
Kuidas värvida kappe?
Enne kappide värvima asumist tehke vajalikud ettevalmistused. Kui tegu on vana esemega, võib see vajada pesu.
Väga lihtne on kasutada puhastusvahendit Fusion Mineral Paint TSP. Korgitäis vahendit tuleb võtta poole liitri vee kohta ja see tekitab pesusegu, millega saab puhtaks keskmiselt määrdunud pinna. Hea on ka see, et sellist pesulahust ei pea maha loputama.
Kruntimiseks valige välja krunt, mis sobib värvitava eseme materjaliga ja valikul tuleb arvestada ka sellega, millist tooni on viimistlusvärv. Ehk et heledale toonile tuleks valida ka heledatooniline krunt. Kui aga pind on plekiline, kahjustatud, saab neid kahjustusi varjata ka tumedama krundi abil. Sõltuvalt
pinnast ja valitavast värvist tuleks valida kas veepõhine või siis lahustipõhine krunt.
Värvivalik vastavalt maitsele Võimalik on valida akrüülemail- või alküüdvärvi vahel. Akrüül ehk veepõhine värv ei erita ebameeldivaid lõhnu ja seda saab lahustada veega. Alküüd- ehk õlibaasilised värvid nõuavad tööruumis head ventilatsiooni, sest värv sisaldab lahusteid, mis ärritavad hingamisteid. Värvi lahustiks on vajalik lakibensiin. Samas annavad need kestva ja kindla värvimistulemuse.
Mis tahes värvitüübi kasuks otsustate, püüdke valida kõige kvaliteetsem värv, mida suudate endale lubada.
Mis tahes värvitüübi kasuks otsustate, püüdke valida kõige kvaliteetsem värv, mida suudate endale lubada.
Isetasanduv värv tähendab seda, et sellel ei jää pintslijäljed nähtavaks, kui värv kuivab.
Ettevalmistused värvimiseks Kõige parema tulemuse saab siis, kui eemaldate kapi küljest uksed, sahtlid ja riiulid ning viimistlete kõiki neid eraldi. Samuti peab jälgima, et värvist jääksid puutumata hinged, käepidemed, aknaklaasid jne. Enne nende äravõtmist märkige enda jaoks üles, kuidas need kokku käisid – siis ei teki tagasipanekul segadust.
Puhastage värvi alla minevad pinnad rasvast ja mustusest sobiva puhastusvahendi ja vee abil ning laske kuivada.
Kui pind on puhas ja kuiv, täitke pinnal olevad praod, kriimud ja väiksemad augud peenpahtliga ning
siluge pahtlilabidaga. Laske pahtlil kuivada ja lihvige kogu pind üle liivapaberiga 120–220. Selleks et kõik kumerused ja paneelide õnarused saaksid üle lihvitud, kasutage sobiva kujuga lihvimispatju või käsnasid, mis on kaetud liivapaberiga. Eemaldage lihvimisel tekkinud puru kergelt niiske pehme lapiga.
Alternatiivne võimalus liivapaberiga lihvimisele on vana viimistluskihi eemaldamine spetsiaalse kemikaaliga. See on kiirem moodus selliste pindade puhul, millel ei ole kahjustusi ja mis ei vaja suuremat pahtliga parandust. Samuti tasub seda võimalust kasutada vana lakikihi eemaldamiseks.
Tehke proovivärvimine
Enne kõige silmapaistvamate kohtade värvimist katsetage krundi ja vär vi sobivust mõnel vähem märgataval kohal, näiteks kapiukse siseküljel või kapi tagaküljel.
Sel moel saate aimu, kuidas värv puidul hakkab välja nägema, ja veelgi tähtsam – kuidas see mööbli pinnaga nakkub. Kui tulemus ei vasta ootustele, peaks konsulteerima värvimüüjaga.
Enne värvimise alustamist katke maalriteibiga kõik need kohad, mis värviga kokku saada ei tohi. Krundi pealekandmiseks võib kasutada nii rulli kui ka pintslit. Kui kapil
on palju väikseid detaile, liiste jne, on parem kasutada koonusekujulist pintslit. Rulli on parem kasutada suurematel ja sirgematel pindadel. Kandke üks krundikiht peale ja laske kuivada.
Enne värvimist segage värv hoolega ja valage väiksem kogus värvimisalusele. Alustage värvimist ustest, mille katmiseks on vaja rohkem aega, kuna need vajavad kuivamiseks aega, enne kui saate ka teise poole katta. Seejärel võite käsile võtta näiteks riiulid, kui leiate, et neidki on värvi abil vaja värskendada.
Kandke värv eseme pinnale võrdlemisi õhukese kihina. Mida õhem on värvikiht, seda vähem jääb näha pintslijälgi ja töö on kvaliteetsem. Katvuse saavutate sellega, kui värvite pinda nii mitu korda, kuni saate rahuldava tulemuse.
Sõltuvalt esemest ja ka värvist võib eset värviga katta 2–4 korda. Enne järgmise kihi pealekandmist tuleks oodata, kuni värv on täielikult kuivanud. Kuivamine sõltub suurel määral värvi tüübist ja mõni-
Mida õhem on värvikiht, seda vähem jääb näha pintslijälgi ja töö on kvaliteetsem.
◀ Piisava katvuse saavutamiseks võib mõni pind vajada kuni nelja värvikihti.
kord ei jõuagi eset ühe päevaga ära värvida.
Mõne värvi, näiteks piimavärvi paremaks kinnitumiseks võib pärast viimase värvikihi kuivamist katta pinna veel laki- või vahakihiga.
Loodussõbralikud mööblivärvid
Keemiavabu värve valmistatakse sageli käsitööna ja neid ei leia tihtipeale suurtest ehituspoodidest, vaid väiksematest salongidest. Töömahukuse tõttu on ka nende hinnad tunduvalt kõrgemad ja suuremate pindade värvimine oleks päris kulukas, küll aga tasub neid kasutada unikaalsete mööbliesemete katmiseks.
Tegu on enamasti veepõhiste värvidega, kuhu on lisatud kas mineraalseid või orgaanilisi lisandeid ja täiteaineid – kriiti, mineraalsete kivimite (ka laavakivi) tolmu, värvimulda, lupja, tõrva või ka kohupiima, muna, piima.
Täielikult looduslikest komponentidest koosnevad ka linaõlivärvid, kus linaõlile on lisatud värvipigmente. Mõistagi pakuvad selleks, et tänapäevaste nõudmistega kaasas käia, ökoloogilisi värve märksa odavamalt suured värvifirmad. Seega on valikuid palju ja parima iga värvija jaoks selgitab välja kasutamiskogemus.
TARGU TALITA
ORIGAMI – aeg iseendale
Origami on iidne Jaapani paberi voltimise kunst, millele on omistatud meditatiivseid ja teraapilisi omadusi. Paberi voltimine aitab argimõtteid mujale viia ning käelisest tegevusest rõõmu tunda.
Origami sõna koosnebki jaapani keeles sõnadest „voltimine“ ja „paber“. Jaapanlased on voltimiskunsti hinnanud juba 6. sajandist, mil sinnakanti jõudis Hiinast uudne materjal – paber. Esialgu oli paber nii kallis, et seda said kasutada vaid rikkad ülikud ja just paleedes hakkaski tekkima paberivoltimine kui kunstiliik.
Paberist sirmid, lehvikud ja mitmesugused kaunistused olid hinnatud, paber seega kallihinnaline materjal ja origami väärtustas seda veelgi.
Edo perioodil muutus paberi tootmine lihtsamaks, paber odavamaks ja origamikunst hakkas levima ka väljaspool paleesid. Paber i voltimine sai populaarseks ning origamid on väga populaarsed kingitused, millega antakse edasi parimaid soove. Sealt on pärit ka
uskumus, et tuhande paberist kure voltimine aitab täituda ühel südamesoovil.
Volditud lennukid ja paberlaevukesed
Omal moel on origami tuntud meilgi. Koolipõlves oleme kõik voltinud paberist lennukeid ja ujutanud paberlaevukesi. Välja on antud lausa raamatuid, kust saab juhiseid, kuidas erinevaid kujundeid paberist voltida.
Eestis on origamiga juba mitu aastat tegelenud ning ka teistele seda kunsti õpetanud Eliisa Madeleine Ots. Ta jutustab, et tema huvi Jaapani kultuuri ja sealse usundi šintoismi vastu tekkis juba varases nooruses, ja vanemad, kes tema huvi väga toetasid, suunasid teda veelgi. „Ühel jaapani kultuuri õhtul õpetati origamit ning ma proovisin kurge
voltida. Paraku see mul esimesel korral ei õnnestunud, kuid soovisin selle siiski selgeks saada. Proovisin interneti kaudu igalt poolt leida õpetusi, kuidas seda teha. Sealt ma selle voltimise selgeks sain ja olen proovinud ka tuhandet kurge voltida, kuid jäin siiski umbes 400 juurde pidama, aega ja püsivust ei jätkunud,“ meenutab Eliise Madeleine.
Ta lisab, et origami nõuab aja mahavõtmist ja jaapani kultuuris on väga tavaline, et vanemad õpetavad lastele origamit. Näiteks kui on vaja
ð ▲ Paberivoltimisega suudavad jaapanlased lahendada erinevate eluvaldkondade probleeme.
Omal moel on origami tuntud meilgi.
Koolipõlves oleme kõik voltinud paberist lennukeid ja ujutanud paberlaevukesi.
Südamekujuline õnnitluskaart
▲ Murdke ruudukujuline paber diagonaale mööda kokku.
▲ Voltige kaks külge kokku, et jääksid täpselt kohakuti.
mingit anumat esemete hoidmiseks, ei joosta kohe poodi, vaid volditakse see paberist.
Ka mitmesuguste probleemide lahendamiseks saab voltimist kasutada, näiteks õpetavad vanemad lastele origami abil matemaatiliste ja geomeetriliste ülesannete lahendamist. Jaapanlased teevad origamist prototüüpe, näiteks on volditud paberist veesonar, et vaadata ja välja mõelda, kuidas asi välja nägema ja toimima hakkab. See aga eeldab, et käeline oskus ja ruumitaju on väga suurepärane, kuid see tuleb treenides aja jooksul. Origami tegemine suurendabki kõiki neid tajusid.
Käeline tegevus on aju jooga „Olen taipama hakanud, et kui on väga keerulised ajad, pea on mõtteid täis ja aju vajab puhkust, võtan origami käsile. Siis enam väga ei mõtle millelegi, käed liiguvad omasoodu, mõtted oma radu. Samamoodi on ka kudumise või heegeldamisega, see on aju jooga. Alati on võimalus selle tegevusega maa-
▲ Keerake paber ümber, voltige teise poole nurk kuni servani alla.
▲ Voltige teravad nurgad tagasi ja südamekujuline kaart ongi valmis.
Jaapanis on origami üks kunstiliik. Korraldatakse origaminäitusi, kus on eksponeeritud keerulisi kujundeid, mis koosnevad väga paljudest osadest.
Eliise räägib, et kui näiteks 1000 kurge on tehtud, pannakse need kuhugi nöörile rippuma ja siis saab igaüks sealt kaasa võtta, seega ühe hea soovi kaasa viia. On ka festivalid, kus origamisid eksponeeritakse, sealtki saab neid koju kaasa võtta ja vaadata, kuidas need on tehtud ja proovida ise ka. Peamiselt on origamid ikka kinkimiseks ja sellega koos heade soovide saatmiseks.
Origami valmistamiseks pole tegelikult vaja mitte midagi peale paberi ja kääride. Keerukamaid kujundeid võib ka osaliselt kokku
Peamiselt on origamid ikka kinkimiseks ja sellega koos heade soovide saatmiseks.
liimida, kuid tavaliselt seda ei tehta. Erinevate tükkide ühendamine käib voltimise teel ja need sobitatakse kokku.
Tavaliselt ongi nii, et tekib idee, kujutad seda ette ja siis hakkadki voltima. „Mul tuli ükskord selline mõte, et voldiks õige ämbliku, mis maas kõnnib. Ämblikul on kaheksa jalga, need tegin eraldi tükkidest ja ühendasin omavahel. Pole õiget ega valet viisi, kuidas mingit eset teha. Liblikaid võib näiteks teha sajal moel. Tähtis on ikkagi aeg iseendale ja paberi austamine,“ selgitab Eliise Madeleine.
Tänapäeval saab kujundite voltimisel inspiratsiooni ja eeskujusid interneti videote abil. Sealt leiab ka juhiseid, mida võib vajadusel mitu korda üle vaadata.
Voltimise paberiks sobib pigem õhem ja mitte rebenev paber. Väga hästi sobib ka koopiapaber.
Originaalne origamipaber on üsna õhuke, meenutab veidi küpsetuspaberit.
JANA RAND
▲ Murdke üks ots keskele.
Räpina Aianduskool ootab
Aianduskooli avatud uksed 24. ja 25. aprillil
Võta osa ringkäikudest õppehoonetes ning proovi kätt erialade töötubades!
Tegevuste algus mõlemal päeval kl 11.
Maarja küla õpperühma avatud uste päev 7. mail Maarja külas!
Vastuvõtt 24/25. õppeaastaks on alanud!
Sisseastumisdokumentide vastuvõtt Räpina Aianduskooli aedniku, floristi, keskkonnakaitse, maastikuehitaja ning tekstiilkäsitöölise erialadele toimub sais.ee keskkonna kaudu 1. juulini 2024.
Sisseastumisvestlused statsionaarsesse (päevasesse) õppesse astujatega toimuvad 3. juulil 2024. Mittestatsionaarsesse õppesse kandideerijatele sisseastumisvestlust ei ole (v.a tekstiilkäsitöö).
Aianduskooli 100. sünnipäeva tähistamine ja vilistlaste kokkutulek 8. juunil 2024
Ootame kõiki vilistlasi ning endisi töötajaid tähistama aianduskooli märgilist tähtpäeva ning kohtuma sõprade, koolikaaslaste, õpetajate ja kolleegidega. Päeva jooksul toimub hulgaliselt tegevusi koolimajas, Sillapää lossis ning Räpina loomemajas.
Soeta pilet ning majutus Fienta piletimüügi keskkonna kaudu! Aprillis ostetud pilet maksab 15 €, maikuus on pileti hind 20 € Hilise otsustaja pileteid hinnaga 25 € saab sularaha eest osta kohapeal 8. juunil.
