Suve Ootel
Suvi 2025
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Suvi on nautimiseks!
Sooja aega on meie kliimavöötmes piinlikult vähe ja mõnusalt nahka praadivat päikest õnnestub näha ehk vaid paaril kuul. Just seepärast tuleb aga igast suvepäevast viimast võtta ning täita oma puhkusegraafik tegevustega, mis sulle enim rõõmu toovad. Ei ole saladus, et eestlaste lemmikaastaajaga koos kipub end meile õrnalt külge pookima ka kohati ebaeestlaslik ning varasemast värvikam elurütm. Käes on aeg, mil hommikukohv maitseb paremini terrassil, tööpäevad venivad harvemini üle aja ja soojad õhtud meelitavad tublimaid lausa metsarajale jalutama. Selleks aga, et suvise soojuse maksimaalne ärakasutamine oleks lust, mitte stressiallikas, on mõistlik suveplaanid juba varakult välja mõelda.
Õnneks ei pea sina, armas lugeja, sel aastal planeerimisega oma pead
vaevama, sest meie oleme juba vahvate plaanide nimistu sinu eest kokku pannud. Järgnevatelt lehekülgedelt leiad värvikaid ideid nii rahulikuks puhkuseks looduse keskel kui ka tegusateks ettevõtmisteks linnatingimustes. Jagame soovitusi nii aktiivseks puhkuseks maal ja vees kui ka maitsvaid toidu ja kokteiliretsepte, mida sõprade ja perega suveõhtutel nautida. Lisaks käsitleme mõnusamaid jaanipäevaplaane ning mõtiskleme romantilistest ettevõtmistest kallimaga.
Kogu see järgnev seikluste valik olgu sulle abiks, et leiaksid oma suvisesse kalendrisse just need pärlid, millest unistanud oled. Soovime sulle avastamisrõõmu, õnnelikke hetki ja ilusat suve – sellist, mis jääb meelde!
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee
Liisbet Estra
Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: Printall
Kuum suvi Ohtu mõisa Teatrital lis
VANA ARMASTUS
LAVASTAJA Peeter Tammearu KUNSTNIK Karmo Mende VALGUSKUNSTNIK Rene Topolev TÕLKIJA Peeter Sauter LAVAL Peeter Tammearu JA Triinu Meriste
Kuidas suvine aeg meeldejäävalt sisustada?
Kuigi pikemad puhkuseplaanid on paljudel inimestel suveks juba ammu ära tehtud, esineb sel aastaajal palju ka juhuslikkust ja spontaansust. Näiteks kui oli plaan teha kodune nädalavahetus, aga ilmataat kostitab mitme päeva vältel päikese ja mõnusate soojakraadidega, on ju patt need päevad nelja seina vahel veeta. Mida siis sellistel puhkudel teha ja kuhu minna, et suvest maksimumi võtta?
Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock
Kui kraadiklaas näitab üle 20 pügala ja päike lõõmab täistuuridel, saab enamiku inimeste esimeseks valikuks randaminek. Tõele au andes ongi see üks paremaid kohti, kus sellise ilmaga kas üksi peesitada, kaaslase või sõpradega lesida või hoopis kogu perega aega veeta. Kodukandi popimaid randu teab iga kohalik ise kõige paremini, mistõttu jääb siin valik igaühe enda teha.
Kui päris päevitamise ilm pole, aga kodus passida ka ei viitsi, tasub mõelda mõne soo või raba külastamise peale. Rahva seas on menukaks osutunud näiteks hea ligipääsuga Viru raba, kus lisaks 6 km pikkusele õpperajale ootab külastajaid ka vaatetorn, mille ti
pust avaneb kaunis vaade ümbritsevatele aladele.
Külastamist väärib ka Kõrvemaal asuv eriline Kakerdaja raba, mida Puhka Eestis kodulehel iseloomustatakse kui „kahekorruselise maastikuga“ paika. 4 km pikkune laud
tee viib külastajad läbi raba südamiku, võimaldades käigupealt ammutada endasse ümbritseva looduse aardeid. Veelgi erilisema kogemuse saamiseks tasub rabasse minek planeerida hilisõhtusse või aovalgel vara hommikusse, et pimeduse ja valguse piirimail esile kerkivaid värve imetleda.
Sportlikud tegevused
Otsides aktiivsemat ajaviidet, kus lisaks loodusvaadetele ka võistlusmomenti ja mängulisust kogeda, tasub vaadata sellise sportliku tegevuse nagu discgolf poole. Kettagolfi mängimiseks mõeldud radu on tänaseks loodud nii linnasisestesse metsatuk
kadesse kui ka linnast väljas asuvatesse piirkondadesse, et huvilistel valikutest puudust ei tuleks. Tuleb leida ainult endale sobiv transpordivahend, paarkolm entusiastlikku sõpra, laenutada või osta mõned kettad ning asuda kettagolfiraja poole teele. On tõenäoline, et kui kord olete juba mängimas käinud, viib mängurõõm teid üsna pea rajale tagasi.
Aktiivseks ajaveetmiseks pole aga ilmtingimata sõprade seltskonda vaja. Sporti saab teha ka üksi, istudes rattasadulasse või ajades jalga jooksu
tossud, et sumedasse suveõhtusse üks mõnusa intensiivsusega treening lisada. Kui enesetunne oli juba enne treeningut hea, tasub selle üle ainult rõõmu tunda, aga võid kindel olla, et pärast treeningut tunned end veel paremini.
Kultuursed valikud
Mis oleks suvi ilma kontsertide, teatrilavastuste ja festivalideta? Enamjaolt planeeritakse menukamad kultuuriüritused just suvekuudesse ning sageli pakuvad need meeldejäävaid või
suisa kordumatuid elamusi, mistõttu tasub vähemalt mõnda neist kindlasti külastada.
Iga suuremat sündmust pole siinkohal mõtet välja tuua, sest siis veniks loetelu ehk terve trükilehe pikkuseks. Selge on see, et nii kodu kui ka välismaised artistid valmistuvad suvisteks etteasteteks täie hooga, et astuda lavale kontsertidel ja festivalidel nii tuntud vabaõhualadel kui ka väiksemates ja maalilisemates Eestimaa paikades. Viimaste avastamiseks sobibki just suvine aeg kõige paremini.
Samuti ei pea piirduma vaid muusika ja teatrižanriga – erinevais paigus toimub ka toidufestivale, kunsti ja käsitöö väljapanekuid, lillelaatu ja palju muud, et erinevate huvidega inimestele põnevaid elamusi pakkuda.
Ometi ei saa terve suve vabas õhus veeta, sest päris sellist luksust meie ilmastik tavaliselt mugavalt teha ei võimalda. Õnneks leidub ohtralt tegevusi ka siseruumides, mis võimaldavad oma suve mitmekesiseks muuta. Linnas olles saab alati minna kinno mõnda uut ja põnevat linateost vaatama, samuti on avatud arvukas hulk muuseume, millest enamik on tänapäeval külastajate jaoks võrdlemisi interaktiivseks tehtud. Keda filmid kinodes ja eksponaadid muuseumides ei kõneta, võib valida midagi teistsugust – näiteks saab minna ronima Ronimisministeeriumisse või ajurakke teritama ja adrenaliini kogema põgenemistuppa.
Kodused ajaviited
Tegelikult ei pea aga üldse kodust lahkumagi selleks, et lõbusalt, arendavalt ja produktiivselt suvel aega veeta. Võid vabal õhtul külla kutsuda mõned sõbrad ning kapist välja otsida mõne seltskondliku lauamängu, mis osaliste
meeli köidaks ning kõigi tähelepanu enda külge naelutaks.
Või vajad ehk aega hoopis iseendale? Sel juhul saad raamatukogu rikkalikust kirjandusvaramust laenamiseks haarata mõne mahlaka ilukirjandusteose, mille süžeesse õhtul teetassi või pokaali maitsva rüüpe kõrval sukelduda. Kui nälg näpistama hakkab, võid internetiavarustes surfates välja otsida mõne loomingulise retsepti, mida oma isikliku kokandusrubriigi raames katsetada.
Kui oled aga lemmiklooma omanik, saad oma vaba aega sisustada
temaga mängides või lihtsalt mänguliselt suheldes. Tõenäoliselt on ta selle eest sulle tuhandest tänulik. Kui kodulooma pole, aga omad seeeest teatud tasemel ehitusoskusi, saad käsile võtta mõne koduse mööbliprojekti.
Siiski ei ole loodus igaühest teinud andekat meistrimeest. Sel juhul võid proovida hetkeks kehastuda hoopis sisearhitektiks – ilmselt leiad nii mõnegi koha oma elamises, kuhu saad lihtsa vaeva ja väikse kuluga midagi hubast ning vaatamisväärset lisada.
Eleryn Tiit ja Jüri Pootsmann “Kuule ja tagasi”
12.august 2025
Ohtu mõisa Teatritallis
Estonian Voices
13.august 2025
Ohtu mõisa Teatritallis
Ei ole kaugel
14.august 2025
Ohtu mõisa Teatritallis
Peidetud pärlid
Päike, liiv, puhas vesi ja kaunis loodus meelitavad igaüht meist! Need on puhkaeestis.ee välja valitud parimad rannad, mis sind sel suvel ootavad.
Tekst: puhkaeestis.ee Toimetas: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock
Eesti rannajoone pikkus koos saartega on üle 3700 km, lisaks veel järved, jõed ja muud siseveekogud – avastamist juba jätkub!
Laulasmaa rand
Lahepere lahe ääres asuv Laulasmaa rand on nime saanud jala all „laulvate liivade“ järgi. Kauni männimetsaga ümbritsetud valge liivaga rand on populaarne ujumis ja päevitamiskoht. Rannaveerel kasvavad hibiskused.
Olemas on palliplatsid, lähedal asuvast LaSpa hotellist saab laenutada rannatarbeid. Rannas tegutsev surfikool pakub purjelaua, lohe ja aerusurfikoolitusi. Mereäär on ka ideaalne tervisespordipaik, pakkudes head võimalust jooksmiseks, jalgrattasõiduks või kepikõnniks.
Otse rannaliival asuvast rannabaarist leiad suviti jahutust.
Võsu supelrand
Võsul Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikliiva
randu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja duši võimalus. Aktiivsed puhkajad saavad mängida erinevaid pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed võivad kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suuremaid lapsi ootab pump track
rulluiskude ja BMXratastega katsetamiseks.
Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Rannas levib ka traadita internet.
Verevi järve rand
Elva linna üks tuntumaid objekte on kaunis Verevi järv, mille soe vesi meelitab suvitajaid nii meilt kui ka mujalt. Rannale annavad lisaväärtust hüppetorn, rannavõrkpalliväljakud ning lastele mõeldud eraldi bassein. Vahetus läheduses asub Elva spordipark, kus on mitmeid valgustatud jooksuradu, Elva linnastaadion ning tennise väljakud. Seiklushimulised saavad ennast proovile panna Elva seikluspargis, mille üks laskumine liugleb üle järve.
Ranna ääres on ka kohvik.
Rummu karjäär
Rummu karjääri kristallselge helerohe sinine laguun ja selle kõrval asuv tehismägi on uskumatult uni
Suve Ootel
kaalne kooslus ning erakordne sihtkoht puhkuseks!
Aastakümneid asus siin lubjakivikaevandus ja vangla, kuid pärast kaevandustegevuse lõppu täitus ala kiiresti kristallselge veega, mattes mitmed hooned vee alla. See muutis Rummu veealuseks maailmaks, mis on populaarne sukeldujate seas!
Rummus pakutakse mitmeid vabaajategevusi nii vees kui ka maal. Ümbruses leidub matkaradu ja karjääri võib avastada nii audiogiidi vahendusel kui ka giidiga ekskursiooni broneerides.
Suveperioodil on avatud rannakohvik.
Paralepa rand
Paralepa rand on alati olnud üks soojema mereveega liivarandu Eestis. Supelranna vahetus läheduses on võimalus kasutada tasulist dušši ja WC d Thalasso Spa hotell Fra Mares. Randa on paigutatud välitualetid ja riietuskabiinid, lastele on mänguväljak, võrkpalliplats. Ametlik rannahooaeg on 1. juunist kuni 31. augustini, rannavalve on iga päev kell 10–22.
Suvel saab osta kergemaid suupisteid, jäätist ja karastusjooke.
Pühajärve rand
Suvehooajal ootab sind Otepääl puhta rannaliiva, ujumissilla ja täismõõtmetes väliujulaga kaunis Pühajärve rand. Lastele on lustimiseks mänguväljak. Suvel tegutsevad rannas rannavalve, SUPlaudade rent ning paadilaenutus, kus renditakse nii aerupaate, kanuusid kui ka vesijalgrattaid. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild ja riietuskabiin. Talvel on rannas avatud taliujula. Randa ümbritsev Pühajärve park kutsub oma varjulistele radadele jalutama nii väikeseid kui ka suuri. Kohapeal pakuvad kergeid sööke mitu toitlustusettevõtet.
VEETUUBID
Eesti vanim veespordivarustuse pood
Suur valik veespordivarustust ka lastele
veesport.ee Näeme veel!
Vesi teeb vabaks ja tugevaks!
Eesti on õnnistatud pika merepiiri ning rohkete jõgede ja järvedega. Küllap just seetõttu on paljudel suve oodates peamine mõte, et saaks juba ujuma või vee peale sportima. Vees pole lihtsalt lõbus, vaid ka vabastav, sest veealadel – eriti käib see muidugi mere kohta – piire justkui polegi. Mida siis sel suvel vee peal ette võtta?
Tekst: Kairi Prints Fotod: Shutterstock
Ujumine pole ainult lõbu, vaid ka korralik treening
Kas pole mitte suurepärane, kui nii mõnusa tegevuse käigus nagu ujumine saab ka treenida? Ujumine on kogu keha hõlmav treening, mis tugevdab lihaseid, parandab paindlikkust ja vähendab liigeste koormust, muutes selle ideaalseks valikuks igas vanuses inimestele. Ujumine suurendab ka vastupidavust ja tugevdab südant.
Ujumine arendab eriti kõhu, rindkere, selja, käe ja jalalihaseid, samuti koormab mõõdukalt kaelalihaseid. Vaheldumisi tuleks harrastada erinevaid ujumisviise, kuna nii on töös erinevad lihased ja kogu keha tugevneb harmooniliselt.
Ujumise pluss on ka vähene traumaoht, mida ei saa sugugi öelda kõigi veespordialade kohta. Vesi kahandab kehale langevat survet, mis omakorda vähendab liigeste, luude ja lihaste koormust. See teeb ujumisest suurepärase valiku neile, kes soovivad vältida ülekoormusvigastusi või taastuda olemasolevatest vigastustest.
Aerusurf ehk SUP-boarding sobib ka algajatele
Aerusurfilauaga sõitma õppimine ei vaja kuigi pikka harjutamist ning see ala on jõukohane eri vanuses ja ettevalmistusega harrastajatele. Aerusurfivarustus on oluliselt kättesaadavam ja soodsam kui purje ja lohesurfi oma.
Aerusurfilauaga saab nautida rahulikku liuglemist järvedel ja jõge
del. Sellega on võimalik sõita iga ilmaga, kuna tuul ja lained ei mängi selle ala puhul olulist rolli. Kuid aerusurfatakse ka tormisel merel ja kiirevoolulistel jõgedel. Aerusurfihuvilistele korraldatakse ka maratone.
Kiteboard ehk lohesurf vajab koolitust
Lohesurf on spordiala, kus liikumiseks kasutatakse suurt tuulelohet. Liuelda saab vees veelaua ja lohega, maal maalaua ja lohega ning lumel lumelaua või suuskade ja lohega. Et saada võimalikult kiiresti, turvaliselt ja samas ka odavalt sõitma, on soovitatav käia lohesurfikoolitusel. Lohesurf võib olla ohtlik algajale ja tema lähedal allatuult jäävatele inimestele. Lohesurfi on võimalik ka omal käel õppida, vaadates õppevideoid, lugedes internetist või jälgides teisi sõitjaid, aga see pole siiski soovitatav. Iseõppimisega võib kaasneda varustuse lõhkumine ja vigastused endale või pealtvaatajatele.
Wakeboard’i ehk veelauaga saab kõvasti trikitada
Wakeboarding on veelauaga sõitmine tõmbenööriga kaatri taga. Wakeboard’i iseloomustab märksa suurem sõidukiirus ja „kinnised jalad“ laua küljes erinevalt lainesurfist või lohesurfilauast. Sõitma õppimine on tegelikult suhteliselt kerge, eriti veel juhul, kui on varem näiteks lumelaua vmt kogemus. Veesuusatamises on laua asemel jalas veesuusad, samuti kinniste jalgadega. Üldiselt peetakse veesuusatamist veelauast lihtsamaks, kuid piiratumaks. Lauaga on märksa põnevam – saab külge vahetada ja rohkem trikitada. Erinevaid veespordialasid on tegelikult nii palju, et ühe suvega ehk kõiki ära proovida ei jõuagi. Kui sa pole veel ühtegi ala proovinud, tasub alustuseks külastada mõnda Eesti wakepark’i –neid jätkub meil pea igale poole üle kodumaa ja seal saab ühe päevaga proovida mitut ala ja oma lemmik üles leida. Enamikus wakepark’ides on ka veepealsed batuudid lastele, nii et veemõnusid saab nautida kogu perega.
Allikad: healthline.com, aquaworld.com, flyboardtartu.ee, jetirent.ee, jetskirent.ee, kroonika.ee, illikusurf.ee
SA Eesti Kaevandusmuuseum
Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Toila vald Ida-Viru maakond, Eesti www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017
Võimalused
Kaevandusmuuseumis ettetellimisel:
• ekskursioonid nii maa all kui maa peal
• konverentsi- ja seminariruumid nii maa all kui maa peal (kuni 200 kohta teatristiilis ja kuni 180 kohta laudadega)
• retromajutus (34 kohta)
• saun (15 kohta)
• kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal)
• territoorium suurürituste korraldamiseks
• meeskonnakoolitused, ühisüritused
• lisavõimalused: karjäärisafari, vee-, kaatri- ja seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne
KAEVANDUSMUUSEUM PAKUB
SEIKLUSI NII MAA ALL KUI MAA PEAL
Veesport parandab vaimset tervist
Suvel ei tasu kindlasti maiste hobidega piirduda, sest just veesport mõjub väga positiivselt vaimsele tervisele. See aitab vähendada stressi, ärevust ja parandab meeleolu, pakkudes samal ajal lõõgastust ning meelerahu. Ujumine ja teised rahulikumad veespordialad võimaldavad keskenduda hingamisele ja liikumisele, mis aitab saavutada meditatiivse seisundi, vähendades seeläbi vaimset pinget. Lisaks pakub vees veedetud aeg meeldivat vaheldust igapäevarutiinile, tugevdades vaimset tervist ja parandades üldist heaolu.
Veespordialad kõige julgematele
Kindlasti on vee- ja kiirusesõbrad juba ammu avastanud jetisõidu, aga miks mitte adrenaliini veelgi juurde keerata – flyja hoverboarding on veesportlasi rõõmustanud juba kümne aasta ringis, ka Eestis lisandub aina võimalusi neid alasid harrastada. Uurime lähemalt, millega on tegemist.
Mis on flyboarding?
Flyboarding on veespordiala, kus osaleja seisab veelaual, mis on pika voolikuga jeti külge kinnitatud. Veesurve tõstab osaleja õhku, kus ta saab sooritada mitmesuguseid lennumanöövreid. Flyboarding’uks on vaja jetit, flyboard’i ja koolitatud instruktorit, kes juhib jetti ning jälgib ohutust.
Flyboarding nõuab head füüsilist vormi ja koordinatsiooni. Samas on see suhteliselt ohutu spordiala, sest osaleja on alati voolikuga jeti külge kinnitatud ja teda jälgib koolitatud instruktor.
Mis on hoverboarding?
Hoverboard on üsna sarnane flyboard’iga, kuid tänu laua konstruktsioonile on seda lihtsam juhtida inimestel, kellel on varasemad kogemused rula, laine- või lumelauaga sõitmise alal.
Mõned kirjeldavad hoverboarding’ut, nagu see oleks lumelauasõit ja surfamine koos, ainult et kõik toimub vee kohal õhus. Hoverboard’i on üsna lihtne kontrollida, eriti kui flyboard on selgeks saadud. Hoverboard’i liikumissuund on horisontaalne ja sellega võib tõusta kuni 8 meetri kõrgusele ning arendada kiirust kuni 25 km/h.
TAJU OHTU PEA KOHAL –kõrgepinge pole naljaasi!
Aktiivsel aia-, põllu- ja ehitustööde ajal kipume elektriliinide vahetus
läheduses tegutsedes unustama meid varitseva ohu – kõrgepingeliinid.
Need suured ja sageli tähelepanuta jäävad rajatised võivad hooletu tegutsemise korral kaasa tuua eluohtlikke tagajärgi. Pea meeles: ohutus algab teadlikkusest. Hoia distantsi! Hoia elu!
Oht ka juhtmeid puudutamata
110kilovoldise (kV) liini juures võib elektrilöök toimuda juba ühe meetri, võimsamate liinide korral 2,5 meetri kauguselt. Elektri ohtlikkust ei tohi alahinnata ka siis, kui juhtmeid ei puudutata – piisab vaid liiga lähedale sattumisest.
Kaitsevöönd – turvatsoon, mida tuleb austada Õhuliinide kaitsevöönd on ala, mille piires tuleb tegutseda äärmise ettevaatlikkusega. Näiteks 110 kV liini korral ulatub kaitsevöönd 25 meetri kaugusele liini teljest mõlemale poole, 330 kV liini korral aga juba 40 meetrini.
Kuigi liinijuhtmed jooksevad kõrgetel mastidel, võivad suured masinad, näiteks kraanad, tõstukid või kombainid, ohtliku olukorra tekitada. Sagedamini juhtub see tehnikaga, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale.
Kõrgepingeliinide kaitsevööndis tegutsedes tuleb alati jälgida sõiduki kõrgust ja liikumisraadiust. Avalikult kasutatavatel teedel on vaja kõrgemate kui 4,5meetriste transpordivahenditega liiklemine elektrivõrgu valdajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, peab samuti elektriliini kaitsevööndis tegutsemise ohutuse tagamiseks eelnevalt elektrivõrgu valdajaga kooskõlastama.
Masin pinge all –kuidas käituda?
Kui masin on pinge alla sattunud, ei tohi masinast väljuda, sest nii on inimene veel suuremas ohus. Juhul kui masinat ei ole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid.
Masinast peab lahkuma olukorras, kus masin on süttinud. Väljuda tuleb hüppega selliselt, et maapinda puudutades masinat samal ajal ei puuduta. Seejärel peab masinast eemalduma vähemalt 20 meetri kaugusele, hüpates kaks jalga koos või lohistades jalgu mööda maad, neid tõstmata, ning kutsuma abi (112).
Lõkked, batuudid ja tuulelohed
Kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ja avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad tekitada näiteks kõrge antenn, batuut, lõke või tuulelohe.
Tegutse kooskõlastatult
Elektrimastidele ronimine ja heeliumipallide ning tuulelohede lennutamine liinide läheduses on eluohtlik. Lõkke tegemine on keelatud, kuna leegist võib tekkida elektrilöök isegi mitme meetri kauguselt ning liinide kuumenemine põhjustab juhtmete vajumist, suurendades ohtu.
On esinenud juhtumeid, kus batuut on teadmatusest paigaldatud otse liinide alla. Sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed.
Kindlasti tuleks alati oma tegevus elektriliinide vahetus läheduses kooskõlastada eelnevalt elektrivõrgu valdajaga. Nii võime kindlad olla, et tegutsetakse heaperemehelikult ja kõik turvalisuse aspektid on läbi arutatud.
Kõik tegevused liinide läheduses tuleks eelnevalt kooskõlastada elektrivõrgu valdajaga, et tagada ohutus.
Elering: elering.ee/kaitsevoondis-tegutsemise-luba
Elektrilevi: elektrilevi.ee/et/elektriohutus/elektriliinide-ohutus
Ohtlik olukord? Teavita!
Kui märkad liinile langenud puud, maas vedelevat kõrgepingejuhet, võõrkeha juhtmetel või masinaid liinide all – ära puutu! Hoia vähemalt 20 meetri kaugusele ja teavita kohe hädaabinumbril 112!
Rohkem infot ohutuse tagamise kohta leiad:
Elering: elering.ee/elektripaigaldise-ohutus
Elektrilevi: elektrilevi.ee/et/elektriohutus/elektriliinide-ohutus
Pea meeles: ohutus algab teadlikkusest. Hoia distantsi! Hoia elu!
Puhkame aktiivselt!
Mõeldes suvise puhkuse peale, kerkib paljudel esimesena silme ette rannatool või terrassil peesitamine, kuid üha enam on päevakorras ka aktiivsemad ettevõtmised. Missuguseid võimalusi aga suvine Eesti sportlikuks ajaveetmiseks pakub?
Toimetas: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock
Matkamine kaunite loodusvaadete keskel
Üks universaalsemaid ja ligipääsetavamaid viise aktiivseks puhkuseks on matkamine. Eesti looduses on võimalik kogeda väga mitmekesiseid loodusvaateid: kaunitest rabaradadest ja järvedest kuni LõunaEesti küngaste ning liivakivipaljanditeni. Endale
meelepärased matkarajad saab internetist lihtsasti välja otsida ja alati on vahva puhkuseplaanidesse kaasata ka pereliikmed või suurem sõpruskond. Lisaks ei nõua päevane matk kuigi palju varustust ega oskusi – oluline on vaid mugavate jalanõude ja veepudeli olemasolu, hea seltskond ning teadmine, kuhu suunduda.
Hüppa sadulasse!
Rattasõit on sobiv valik neile, kes ihkavad matkateekonnalt rohkem vaheldust ja armastavad läbida pikemaid vahemaid. Rattamatka käigus võib ühe päeva jooksul läbi vändata kümneid kilomeetreid, näha mitut erinevat maastikku ja avastada ka paiku, kuhu autoga ei pääse ning kuhu jalgsi
ei jõuaks. Eestis on olemas arvestatav hulk rattateid ja marsruute, mis läbivad nii meie looduskaitsealasid kui ka kultuuriloolisi piirkondi.
Seikluslikud ja meeskondlikud tegevused looduses
Aktiivne puhkus ei pea aga piirduma pelgalt väljavalitud sihtkohta liikumisega. Üha rohkem populaarsust koguvad ka seiklusmatkad, orienteerumine ja loodusretked giididega – tegevused, mis arendavad lisaks füüsilisele vastupidavusele ka meeskonnatööd ja tähelepanelikkust. Näiteks annab metsas orienteerumine suurepärase võimaluse õpetada lastele looduses navigeerimise oskusi või pakkuda tiimile sisukat ühistegevust. Samuti avavad giidiretked silmi erinevatele loodusnähtustele ja elurikkusele, mida iseseisval matkal sageli märgata ei osataks.
Aktiivne linnapuhkus
Ka linnakeskkonnas saab aktiivseid liikumisvõimalusi ära kasutada. Paljud Eesti linnad on arendanud ulatuslikke kergliiklusteede võrgustikke ja haljasalasid, kus võib teha nii tervisejooksu, sõita ratta või rulluiskudega, jalutada või mistahes muud spordiala
harrastada. Linnaäärsed metsad, pargid ja rabad võimaldavad aktiivselt puhata ka neil, kel pole võimalust kodust kaugele minna.
Ratsutamine – ühendus looduse ja loomadega
Ratsutamine on väga mitmetasandiline kogemus, sest ühendab kehalise koormuse ja looduses liikumise ka loomaga suhtlemise ning suhestumisega. Eestis on mitmeid ratsatalusid, kus saab kogeda nii lühikesi ratsutamistunde kui ka pikemaid matku metsaradadel või mere ääres. Ratsutamine arendab nii tasakaalu ja kehatunnetust kui ka emotsionaalset kohalolu ning sobib hästi ka lastele ja algajatele, kes tahavad midagi uut proovida.
Täiskasvanute tervise- ja spordilaagrid
Üha enam koguvad populaarsust ka erinevad spordilaagrid ja aktiivsed nädalavahetused, mida korraldatakse looduskaunites kohtades üle Eesti. Olgu selleks jooga või pilatese retriit, funktsionaalse treeningu väljakutse või poksilaager – niisugused ettevõtmised on suurepäraseks võimaluseks ühendada sportimine sotsiaalse suht
luse ja vaimse puhkusega. Terviselaagrid pakuvad sageli ka toitlustust, loenguid ja töötube, mis toetavad terviklikku lähenemist enese eest hoolitsemisele.
Mänguline liikumine looduses
Discgolf’i sõprade lemmikpuhkus leiaks aset ilmselt mõnel kettarajal üksteisega mõõtu võttes ning ühiselt looduse keskel viskeid harjutades. Eestisse on praeguseks rajatud sadu kettagolfiparke –
nii linnade haljasaladele kui ka eraldi metsaradadele –, mistõttu on mängu harrastamine muutunud üsna lihtsasti kättesaadavaks ja taskukohaseks.
Discgolf’i oluline väärtus seisneb ka selle universaalsuses – spordiala sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning sportlastele ja algajatele. Iga rada pakub mõõdukat füüsilist koormust ja eeldab samal ajal ka visketäpsust, head keskendumisvõimet ning kannatlikkust.
EESTI JALGRATTAMUUSEUM
Spontaanselt pitsameistriks: Ihamaru Pizza lugu
Napoli stiilis pitsat võib iseloomustada lausega „Lihtsuses peitub võlu“. Kuigi Napoli stiilis pitsa on oma loomu poolest väga minimalistlik, võib ainuüksi pitsataina kerkimine võtta aega mitu päeva. Õnneks leidub aga Tartus üks muhe pitsabaar, kus kaks meest mõni aasta tagasi hingega tõelist Napoli stiilis pitsat küpsetama hakkasid.
Metsa- ja põllumehest pitsameistriteks
Pea viis aastat tagasi otsustasid kaks sõpra – metsamees Mihkel ja põllumees Timo – avada oma pitsarestorani. „Parajasti oli kodukandis Ihamarus müügis üks vana kõrtsihoone, mille ära ostsime, teadmata isegi täpselt, mida sellega peale hakata. Juba varasemalt tegutses hoones aga üks pitsarestoran ja kui need ruumid vabanesid, jäi meile tühi maja koos pitsaahjuga. Nii meil pitsarestorani mõte tekkiski,“ muheleb Mihkel Ihamaru Pizza sünnilugu meenutades. Kuigi mehed esialgu pitsamaailmast kuigi palju ei teadnud, hakati YouTube’i ja raamatute abiga kokkamist katsetama. 2020. aasta koroonakevadel avatigi Ihamarus oma restoran ja kolm aastat hiljem Tartus pitsabaar nimega Ihamaru Pizza & Käbliku Brewery Taproom.
Võti peitub minimalismis
„Pitsapõhjal on tegelikult vaid neli komponenti: jahu, vesi, pärm ja sool,“ avab Ihamaru pitsameister Mihkel Napoli stiilis pitsa lihtsat loomust. Küll aga ei ole selle valmistamise protsess nii lühike kui kom
ponentide nimekiri. „Lisaks on ka ahi väga oluline, sest Napoli stiilis pitsa jaoks on vaja hästi kõrget temperatuuri, meie küpsetame 450 kraadi juures,“ räägib mees. Nimelt on pitsarestorani ahi tellitud spetsiaalselt Itaaliast Napoli kolmanda põlve ahjumeistrilt.
„Sama olulised on aga ka kvaliteetsed koostisosad, eriti jahu. Napoli stiilis pitsa puhul on põhi hästi õhuke, ääred kohevad ja kerkinud ning kate seal peal minimalistlik,“ selgitab Mihkel. Lisaks on Ihamaru Pizzale omane taina eriti pikk kerkimisaeg: „Parima maitsekombinatsiooni ja õhulisuse ning elastsuse saavutamiseks laseme tainal ligi 50 tundi kerkida.“
Napoli stiilis pitsa Ihamaru moodi
Kuigi Ihamaru Pizza põhitooraine –Caputo jahu, San Marzano tomatid, mozzarella, singid, salaamid jpm –tuleb Itaaliast, on suur rõhk ka kohalike väiketootjate toodangul. „Kasutame Tartu lähedal tegutseva Viinamärdi talu mozzarella’t, Karilatsi kalakasvatuse kala, kodumaiseid jõhvikaid ja basiilikut ning palju muudki,“ räägib Mihkel kohalikest
koostööpartneritest. Samad põhimõtted kehtivad ka joogiriiulil, kus lisaks maailmanimedele on esindatud Ihamarust pärit AlaJuusa talu mahlad ja õllevaliku eest hoolitsevad Käbliku Pruulikoja pruulmeistrid.
Tõeliselt maitsva pitsa valmistamise saladuseks peab mees aga hingega asja juures olemist. „Seal on nii palju pisinüansse, mis võivad maitset ja tekstuuri muuta, seega peab olema sajaga asja juures ning pidevalt edasi mõtlema, õppima ja arenema,“ võtab mees itaaliapärase pitsa valmistamise kirglikult kokku.
Ihamaru Pizza pitsat saab ise järele proovida Tartus aadressil Vallikraavi 6, ent kel kohale minna pole võimalik, saab abi ka Woltist ja Boltist. Pitsarestorani tegemistel on võimalik silma peal hoida ka Facebookis ja Instagramis.
Jahu olgu maa peal ja humal meid hoidku!
Õpime uuesti kergelt sööma
Peamine suvine toidunipp on see, et kõik saab teha valmis ka varem, sest väga mõnus on süüa kraami külmlauana. Kui jahedamal ajal on mahti kuuma pliita ääres toimetada, tasub teha suurem kogus. Lihtsuses peitub võlu ja värskuses energia.
Kohe, kui kraadiklaas tõuseb üle 20 pügala, kaob isu toekate ampsude järele ja mõttes ringlevad pigem kerged ning värsked road. Kuna suvel on pidevalt ka kuhugi vaja minna, põnevust on kogu õu täis, siis pole võimalikki süüa kraami, mis võiks ajada sängi „leiba luusse“ laskma. Niisiis ... õpime uuesti kergelt sööma, et kõhul oleks hea. Suvise toidulaua põhireegel on võimalikul vähene sekkumine: selle, mille maa on meile kasvatanud, peaks ka puhtana suhu pistma. See tähendab kolmekuulist eksperimenteerimist erinevate salatitega: osa salatist võib olla keedetud, grillitud, praetud, kuid enamik siiski värske. Katsetada saab erinevate kastmetega: vinegrettide, kreemiste ja selgetega.
Grilli
juurvilju
„Tervisliku grillimise all pean ma näiteks silmas slow & low võtteid: aeglaselt ja madalal temperatuuril küpsetamine. Lisaks tähendab see ka laiemalt mitmekesist tasakaalustatud toitu
mist, kus grillitud liha kõrvale süüakse ka salateid. Aina enam saadakse aru, et ka toidu söömise järjekord on oluline: esiteks ampsa midagi rohelist ja alles siis liha. Nii on ka kõhul kergem,“ mainib Eesti tuntuim ja hinnatuim BBQkoolitaja Enn Tobreluts.
Ka juurviljad laulavad grillil: absoluutselt igast juurikaletis olevast viljast saab grillilt läbi käies midagi ekstraordinaarset. Ning seda vaid ühe lisandiga, milleks on meresool. Lõigake grillile värske peakapsas, baklažaan, õunad, pirnid, porrutorud, paprika, sibulad, seened, sparglid ja nii edasi. Sütekuumus, suits ja kerge sool voolib neist lihtsatest viljadest Micheliniväärilised ampsud. Kiirelt saate selgeks, et liha on kogu grillimaailma teine viiul, millel vaid maitseaine roll.
Vahuveinikokteilid
Millal siis veel kui mitte suvel tuleks võtta ette vahuveinikokteilide põnev maailm. Ajalugu tunneb paljusid selliseid segusid, kus mõni kihisev vein
annab selle lõpliku tooni, millega pikkadeks tundideks hõllandusse vajuda. Kuulsamaid on neist samanimelise, kiirelt tina sülgava esimese maailmasõja aegse Prantsuse armee automaatrelva järgi nime saanud kokteil French 75. Selles segunevad džinn, siirup, sidrunimahl ja šampanja luksuslikuks värskenduseks.
Itaaliasse suundudes võiksime mõneks hetkeks unustada selle kuulsaima spritz’i, vaid haarata 1948. aastal Veneetsias loodud Bellininimelise kokteili järele. Heledast virsikupüreest ja prosecco’st koosnev kokteil on tõeline värskuspomm, millest ei puudu ka suvine soojus. Kui aga tahate oma sõprukülalisi õhtusöögil tõeliselt üllatada, pakkuge neile vahekäiguks kokteili Black Velvet: segage kaunis high-ball-klaasis kokku kolmandik Guinnessi õlut ja ülejäänuks jahedat šampanjat. Mmmm ...
Kaunist suve kõigile!
Kõik retseptid pärinevad veebilehelt retseptiveeb.delfi.ee!
Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock
Quiche tomati, suvikõrvitsa ja ricotta’ga
Autor: Britt
Paju
Koostisosad:
125 g jahu
125 g kaerajahu
100 g võid
30 g toorjuustu
1 muna
1 tl soola
3 sl vett
Täidis:
300 g tomateid
200 g suvikõrvitsat
1 küüslauguküüs
250 g ricotta’t
4 muna
2 dl vahukoort
1 dl riivitud parmesani
1 sl hakitud tilli
1 sl hakitud basiilikut
2 sl hakitud murulauku
must pipar
sool
Valmistamine:
Sega lauamikseri lapiku osaga kokku taina koostisained, kuni saad ühtlase segu. Patsuta palliks, mässi köögikilesse ja tõsta vähemalt paariks tunniks külmikusse tahenema – siis on sellega palju mugavam toimetada. Rulli tainas 0,3 cm paksuseks kettaks ja tõsta umbes 24 cm läbimõõduga küpsetusvormi. Säti tainas mööda vormi külgi paika ja eemalda üleliigne. Tõsta vorm umbes 10 minutiks sügavkülmikusse, seejärel kata küpsetuspaberi ja sellele asetatud raskustega (kas spetsiaalsed marmorkuulid või kuivainekapist oad, riis või kruubid). Eelküpseta ahju keskmises osas 220 kraadi juures 20 minutit. Eemalda paber ja küpseta veel 10 minutit või kuni tainas on kena ja jumekas.
Täidise valmistamiseks sega viilutatud suvikõrvitsad 0,5 tl soola ja hakitud küüslauguga ning jäta 5 minutiks seisma. Samal ajal klopi kokku munad, ricotta, vahukoor ja parmesan. Maitsesta soola-pipra ja hakitud ürtidega. Pigista suvikõrvitsatest liigne vesi välja ja lao pool neist pirukapõhjale, kalla peale munasegu ning lisa viilutatud tomatid ja ülejäänud suvikõrvits. Tõsta pirukale ka mõned tillioksad või suuremad basiilikulehed. Küpseta 180-kraadises ahjus 35–45 minutit või kuni täidis on tahenenud ja hakkab jumet võtma. Lase pirukal enne serveerimist vähemalt 30 minutit jahtuda ja taheneda.
Fetasalat grillitud suvikõrvitsa ja baklažaaniga
Autor: Tuuli Mathisen
Koostisosad:
2 suvikõrvitsat
2 baklažaani
200 g kirsstomateid
200 g fetajuustu
basiilikulehed
palsamikreem
Valmistamine:
Marinaad:
3 küüslauguküünt
tüümian
oliiviõli
sool
must
pipar
sidrunimahl
Sega esmalt kokku marinaadiained. Lõika suvikõrvits ja baklažaan ribadeks ning pane koos kirsstomatitega paarikümneks minutiks marinaadi sisse. Kuumuta grill ja grilli suvikõrvitsat, baklažaani ja kirsstomateid mõni minut, kuni need on läbi küpsenud. Tõsta taldrikule, pudista peale fetat ja basiilikulehti. Soovi korral võid niristada üle ka palsamikreemiga.
Kõige rebugakollasema munad leiad Linnu Talust!
Rabarberidžinn
Autor: Helena Busiakiewich
Koostisosad:
1 kg rabarberit
400 g suhkrut 800 ml džinni
Valmistamine:
Lõika 1 kg rabarbereid 3 cm juppideks. Tõsta need suurde purki koos 400 g suhkruga ja raputa läbi, et rabarberid saaksid suhkruga kaetud. Lase seista üle öö ja vala siis segule peale 800 ml džinni. Lase joogil tõmmata jahedas pimedas kohas neli nädalat, siis on rüübe joomisvalmis. Kui soovid, kurna puhtasse pudelisse.
Kuidas veeta mõnus
jaanipäev?
Jaanipäev ei ole ainult lõke ja vorst grillil. See on aeg, mil inimesed tulevad kokku, et puhata, süüa head sööki ja olla looduse keskel. Vanad kombed ja lihtsad rõõmud – sõnajalaõie otsimine, jaaniussi leidmine, kiikumine või niisama lõkke ääres istumine – annavad sellele päevale erilise tähenduse.
Toimetas: Maariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Lõke ja hea toit
Jaanituli on jaanipäeva süda. Olgu see suur lõke küla keskväljakul või tagasihoidlik tulease koduhoovis, tuli on alati sümboliseerinud puhastust, elujõudu ja valgust. Vanasti usuti, et jaanituli kaitseb halva eest ja toob õnne. Tuli süüdati kõrgele kohale, kust see oli kaugelt näha, ja selle ümber kogunesid inimesed laulma, tantsima ning juttu puhuma. Samuti uskus vanarahvas, et lõkkesse visatud vanad esemed ja mõtted põlevad koos tulega tuhaks, andes ruumi uuele ja värskele. Seetõttu ei tasu lõkke ääres ainult istuda, vaid võibolla tasub ka mõelda, millest lahti lasta ja millele teed teha.
Teine jaanipäeva lahutamatuks saanud osa on grillimine. Ehkki vorstid ja šašlõkk on klassika, on järjest rohkem neid, kes eelistavad värskeid köögivilju, suitsutatud kala või taimseid alternatiive. Oluline polegi ainult see, mis laual on, vaid see, et süüakse koos ja ollakse üksteise jaoks olemas. Kes otsib sõnajalaõit, kes jaaniussi
Lisaks söömisele ja tulele on jaanipäeval oma koht ka väiksematel tegevustel, mis kannavad endas vanu uskumusi või on lihtsalt meele
lahutuslikud. Üks tuntumaid rahvatraditsioone on sõnajalaõie otsimine. Legendi järgi õitseb sõnajalg ainult jaaniööl ja selle leidja saab erilise õnne osaliseks. Ka lillede korjamine ja nende padja alla panemine, et unes oma tulevast näha, on siiani tuntud komme. Paljud räägivad, et see on neile tõesti toimunud –olgu see nii või naa, romantikat see lisab.
Lastel (ja ka täiskasvanutel) on jaanipäeval tore otsida jaaniussi – väike helendav olend, kes liigub vaikselt rohus. Selle leidmine on väike ime, mis teeb jaaniöö veel natuke erilisemaks. Mängud ja ühised tegevused, näiteks köievedu või saapavise, aitavad hoida pidu elavana ja lõbusana.
Kes aga sõnajalaõit ega jaaniussi ei leidnud, võib jaanipäeva hommikul head tervist ja õnne ammutada hoopis maha langenud kastest. Vanasti usuti, et kaste, mis katab jaanipäeva hommikul rohtu, on tervistav –seda kasutati näo pesemiseks või visati selles kukerpalle, et vältida seljahädasid.
Suve Ootel
Lõbutse ja puhka
Vanasti oli jaanipäev talurahvale nii tähtis, et ka teenijarahvale ja karjastele anti see päev vabaks. Oli kombeks, et tehti vaid hädavajalikke töid ja loomakarju hoiti silma alt ära, et neid ei saaks ära nõiduda. Tänapäeval pole see mõte kuigi palju muutunud. Jaanipäev annab hea võimaluse aeg maha võtta. Kui igapäevased toimetused kipuvad kuhjuma, siis see päev tuletab meelde, et puhkus ei pea olema keeruline. Piisab sellest, kui olla väljas, nautida valget ööd, süüa koos pere või sõpradega ja lubada endale üks rahulik päev.
Tänapäeva jaanipäev võib välja näha erinevates kohtades üsna erinev – mõnes külas korraldatakse suur pidu, teises veedetakse aega pere keskel. Kuid tähtis on see, et inimesed võtavad hetke, et olla koos, nautida valget ööd ja looduse ilu. Jaanipäev ei pea olema keeruline ega pidulik – piisab sellest, et ollakse heas seltskonnas ja tehakse midagi, mis endale korda läheb.
Allikas: folklore.ee
Tee lõket ohutult!
Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga.
Jälgi, et lõke oleks hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Vähim ohutu kaugus igasuguse lõkke puhul peaks olema vähemalt 8 meetrit.
Jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele ega taimestikule.
Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu. Tutvu enne lõkke tegemist kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjaga.
Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendeid, nt ämber veega või tulekustuti.
Ära jäta lõket hetkekski järelevalveta!
Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud või lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta veega.
Allikas: kodutuleohutuks.ee, Päästeamet
Meie ilmastikukindlad talveaiad pakuvad valgust ja hubast olemist aasta ringi!
Klaasime ka avatud terrasse
Kui unistad kaunist ja praktilisest talveaiast, siis võta ühendust. Kõik tooted valmivad kliendile tema soovide ja võimaluste järgi.
• Talveaiad koosnevad alumiiniumprofiilidest, mis on pulbervärvitud vastavalt kliendi soovile.
• Seina ja katuse kattematerjalideks on 6–10 mm karastatud klaasid.
• Võimalik valida kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.
• Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikustega või fikseeritud klaasidega, et neid soojemal ajal lahti tõmmata, tehes talveaiast mõnusa väliterrassi.
Talveaed ja kinniehitatud terrass on ehitised, mis toovad sõbrad kokku, ja kohad, kus sügis- või talveõhtutel mõelda.
Teostame töid üle Eesti!
metsmaasikas ja valge šokolaad
mustsõstar ja tume šokolaad
vanilli ja valge šokolaad
Dolce Cioccolato magusamaitselised veinid on valmistatud puuviljaveini baasil, millele on lisatud naturaalseid tumeda ja valge šokolaadi ning marjamaitselisi lõhna- ja maitseaineid. Selle tulemusena on veinidel selgelt eristuv iseloom.
Sõltuvalt veinist ja eelistustest võib neid serveerida toatemperatuuril või jahutatult.
www.finewine.ee
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Bianco
Mida suvel kallimaga ette võtta?
Lõpuks ometi on käes aeg, mil saab nii igapäevategemisi kui ka erinevaid kohtinguõhtuid ja väljasõite taas välitingimustesse planeerida. Kuna olmetegemiste keskel võib romantika sageli tagaplaanile ununeda, on nüüd hea võimalus taas koos midagi tähenduslikku ja põnevat ette võtta.
Tekst: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock
MUUSIKALINE KOGUPERELAVASTUS MUUSIKALINE KOGUPERELAVASTUS OLAVI RUITLANE
MUUSIKALINE KOGUPERELAVASTUS MUUSIKALINE KOGUPERELAVASTUS
autor
HELENA KOCH lavastaja IVO EENSALU 18.–25. juulil algusega kell 18 Lutsu külaplatsil Põlvamaal
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Põlva vald, OÜ Unosan, Piletilevi
OLAVI RUITLANE VÕRUKEELNE SUVELAVASTUS
Loodus kutsub matkama!
Romantika ei seisne pelgalt suurtes žestides – tihti on just väikesed, ent läbimõeldud hetked need, mis loovad erilisi mälestusi ja tugevdavad omavahelist sidet. Üks vahetumaid viise teineteise seltskonna ja suvise sooja nautimiseks on minna koos loodusesse: pikem matk, telkimine või lihtne jalutuskäik metsarajal annavad võimaluse end argielust välja lülitada ning täielikult lõdvaks lasta. Lisaks saab looduses puhkamise sisse põimida ka mõnusa lõkkeõhtu, grillimise ja tähistaeva vaatamise, et muuta elamus veelgi meeldejäävamaks.
Veelõbud
Üks erilisi vee peal kogetavaid elamusi on päikeseloojangu SUPmatk: vaiksel järvel või merel kruiisides tekib hinge iseenesest meditatiivne rahutunne. Kes eelistavad aga aktiivsemat puhkust, saavad vee peal katsetada wakeboarding ’ut, vesirattasõitu või süstamatka, mis pakuvad mõõdukalt adrenaliini ja tugevdavad partneritevahelist usaldust ning toetust.
Rahulikuma kulgemise nautlejad eelistavad süstamatkale ja vee
lauaspordile tõenäoliselt paadisõitu vaiksel jõel: võtke kaasa väike pikniku korv, libistage paat jõkke ja nautige segamatult teineteise seltskonda. Alahinnata ei tasu ka hilisõhtust suplust, kui rand on tühi, õhk pisut kargem ning ümberringi vaid lainete sahin.
Koduselt hubane date night Romantikat saab teha ka koduseinte vahel, kui sellele teadlikult läheneda. Terrassi või rõduõhtu küünalde, kerge muusika ja hea toiduga võib olla intiimsem ja elamusrikkam kui kõige kallim restoran. Küpsetage koos midagi maitsvat, katsetage uusi kokteile
või tehke väike toiduteemaline degustatsioon. Ka päikesetõusu nautimine kodurõdul koos maitsva hommikusöögi ja koduse kohviga võib olla vägev elamus ning positiivne häälestus uuele päevale.
Ühine väljasõit või kultuurielamus
Kui olete valmis kvaliteetaja eest pisut rohkem raha välja käima, on alati vahva ette võtta mõni reis või väljasõit. Retk ei pea olema pikalt ette planeeritud ega viima kaugele – sageli piisab päevaseiklusest mõnda väikelinna, lemmikjärve äärde või suvilasse. Võimalusel võib väljasõidu ühildada ka toreda kultuurielamusega: olgu selleks mõni vabaõhuetendus, välikinoseanss või muusikaüritus.
Päev ilma plaanita
Vahel on kõige vabastavam hoopis lihtsalt vooluga kaasa minna: ärgata ilma äratuskellata, süüa hommikust seal, kus parasjagu soovite, ning lasta päeval ise end juhtida. Vahet ei ole, kas jalutate turule, peatute kohvikus või otsustate hoopis perele külla sõita. Just need planeerimata hetked, kus puudub kindel plaan, eesmärk ja aja
line surve, võivad endaga tuua ootamatuid seiklusi ja tugevdada teie omavahelist sidet.
Digivaba nädalavahetus
Üks kaasaegse suhte suuremaid proovikive on tähelepanu ja fookuse hoidmine teineteisel. Suvel tasub teadlikult proovida digipaastu – nädalavahetus ilma nutitelefoni, sülearvuti ja sotsiaalmeediata. Selle asemel püüdke keskenduda ühistele tegevustele ning lugeda raamatut, mängida lauamänge või pidada pikemaid vestlusi ja mõtiskleda oluliste teemade üle. Digivaba aeg annab võimaluse arendada oma kuulamisoskust, viibida hetkes ja püüda oma partnerit veelgi paremini mõista.
Raamatupiknik
Kui teile meeldib lugeda, valige välja mõlemale huvipakkuvad raamatud, võtke kaasa pleed, kerge eine ja leidke mõni rahulik park või rannariba. Ühte raamatut lugedes saate vahepeal teineteisega mõtteid põrgatada ning edasise sündmuste käigu üle spekuleerida, ilma et kumbki teisele raamatu sisu varakult reedaks. Rahulik ja mõtestatud õhkkond annab võimalu
se teineteisega segamatult aega veeta ning ühise hobi üle rõõmu tunda. Väikesed žestid loevad
Romantika ei eelda sugugi alati suuri seiklusi või planeeritud väljasõite. Ka väikeste ootamatute žestide kaudu saab kallima päeva rõõmu ja rahulolu tuua: jäta kaaslasele armas kiri peeglile, valmista ise tema lemmikmagustoitu või pane talle hommikukohv termosesse valmis, et ta ei peaks ise selle valmistamisele aega kulutama.
Äkki soovid loovuse vabaks lasta hoopis muusikas? Pane kokku oma kallimast inspireeritud playlist, mis sisaldab teie lemmiklaule või lugusid, mis meenutavad jagatud hetki –nii võid kindel olla, et mõlgud tal alati meeles, kui playlist autos või klappides käima läheb.
Suvi annab ideaalse võimaluse aja maha võtmiseks ja teineteisele keskendumiseks. Pole tähtis, kas valite matka looduses, veeseikluse, koduse õhtu või lasete hoopis spontaansusel end kanda – tähtis on kohalolu ja võime täielikult teineteise jaoks olemas olla. Just jagatud kogemused loovad sideme, mis kestab ka siis, kui suvepäevad on möödas.
