START (kevad 2025)

TASAKAALU SAAVUTAMINE keha ja hinge vahel

Kevad kutsub välja sportima:

LEIA OMA HOBI

Kuidas mõjutab MENSTRUAALTSÜKKEL treeningvõimekust?

Uni ja treeningud: SOMNOLOOGI SOOVITUSED

Kaanel: ENELI JEFIMOVA

Foto: KRISTIIN KÕOSALU

Riided kauplusest Rademar:

Naiste treeningsärk Athlecia Tinashe 21,95 €

Naiste spordirinnahoidja Athlecia Foan 26,55 €

Naiste treeningpüksid Athlecia Nagar 23,95 €

Meeste dressipüksid Nike Club 71,20 €

TOIMETUS

Peatoimetaja: LIISBET ESTRA

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

REKLAAM

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee

VÄLJAANDJA

AS DELFI MEEDIA

TRÜKK

PRINTALL

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti

Ajakiri Start! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

TERVE KEHA JA VAIM vajavad tugevat vundamenti

Oma elukvaliteedi loomine on nagu maja ehitamine: selleks et elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu, tuleb kõigepealt ehitada tugev vundament. Viimane koosneb peamiselt neljast komponendist: kvaliteetne uni, täisväärtuslik toit, teadlik liikumine ja vaimne tasakaal. Kõik need neli tugisammast peavad aga toimima sümbioosis, et vaimne ja füüsiline tervis meid mõnusalt läbi elu kannaks.

Kuidas need vundamendi neli nurka siis üksteisega seotud on?

Kvaliteetne ja piisav uni loob paremad tingimused meie sportlikule võimekusele ning ka targematele otsustele toidulaual. Teadlik liikumine tagab omakorda kvaliteetse une ja motiveerib meid samuti täisväärtuslikumalt toituma. Korralik „kütus“ toetab nii sportimist kui ka und ja kõik see kokku turgutab vaimu ning hoiab meid motiveerituna ka kõiges muus.

Kevadises numbris teemegi juttu teemadel, mis puudutavad liikumist värskes õhus, vaimse ja füüsilise tervise omavahelist dünaamikat ning toitumisnippe ja uute hobide leidmist. Uurime, mis moel meil ajuspordist kasu on ja miks peaksid naised menstruaaltsükli järgi treenima. Samuti teeme selgeks, kuidas mõjutab unekvaliteet meie treeningvõimekust, ja vaatame, milliseid spordiüritusi kevadsuvisel hooajal kodumaal väisata saab.

Tugev tervis ja kõrgema elukvaliteedi loomine ei ole tuumateadus, vaid lihtsalt väikeste igapäevaste otsuste tulemus. Proovi sel teekonnal tähelepanelikult kuulata oma keha ja püüa teha valikuid, mis viivad sind soovitud elustiilile lähemale. Kuid mis peamine – ära unusta protsessi nautida, sest nagu me teame – maja ei ehitata üleöö!

Soovin sulle päikeselist ja liikumisrohket kevadet!

Ajakirja Start! peatoimetaja

Paljuski toetub Eneli ka oma ema õpetussõnadele. „Ta on väikesest saati mind aidanud ja õpetanud, kuidas peab õigesti tegema ning kuidas võiks teha. Ema on õpetanud mind vaimselt enesekindel olema.“

Naiste pusa Nike Phoenix 62,95 €

Naiste spordirinnahoidja Puma Cloudspun 34,95 €

Naiste retuusid Nike Sportswear Trend 71,20 €

Naiste vabaajajalatsid 327 New Balance 118,70 €

Riided kauplusest Rademar

Õnnelik ja kiire Eneli Jefimova

„Jah, alati ei saa hea tujuga trenni minna, eriti kell kuus hommikul, aga seda lihtsalt peab tegema, sest muidu pole võimalik kaugele jõuda,“ teab Eesti parim naisujuja Eneli Jefimova (18). Distsipliin on tema elu lahutamatu osa ja edu saladus.

TEKST: Triin Tisler FOTOD: Kristiin Kõosalu STILISTIKA: Sille Randviir

SOENG JA MEIK: Kristi Petolai RIIDED: Rademar

Kuidas kõik algas?

Eneli tee basseini algas juba viieaastaselt tema kodulinnas Sillamäel. Ema Svetlana tahtis, et tütar avastaks võimalikult palju erinevaid huviringe – alates malest ja kergejõustikust kuni tennise ning ujumiseni.

Ema tagasihoidlik unistus oli, et tütar õpiks ujuma vähemalt nii palju, et suudaks vee peal püsida. Kui aga koolis koormus kasvas ja tuli valida üksainus huviring, ei olnud Eneli jaoks küsimustki – tema südame oli juba võitnud ujumine. „Ujumine ja vees olemine meeldis mulle kõige rohkem,“ naerab ta. Ja meeldib siiani!

„Ma naudin vees olemist ja liikumist. Vesi on minu jaoks justkui loomulik elukeskkond, minu element. Mulle meeldib, kuidas iga liigutus vees on su­

juv, aga samas nõuab täpsust ja jõudu. Ujumine pakub mulle rahu ja samas paneb ka proovile, sest see ala nõuab distsipliini, eneseületust ning pidevat arengut,“ ütleb tippujuja.

Eneli teadis, et ujumisest on saamas midagi enamat kui hobi, kui ta kolis Tallinna, liitus Henry Heina treeninggrupiga ja asus õppima Audentese spordigümnaasiumis. „Treeningud muutusid intensiivsemaks ja kogu mu päevakava keerles spordi ümber,“ sõnab ta.

Võitjaks läbi kaotuste

Kõige esimene võistlus, mida Eneli mäletab, tõi talle neljanda koha. „Väikese tüdrukuna ei saanud ma aru, mille jaoks võistlen, aga mäletan, et olin väga pettunud, sest tahtsin medalit,“ naerab

ta. „Juba siis hakkasin aru saama, et tulemus loeb ja igal võistlusel peab selle nimel maksimaalselt pingutama.“

Praeguseks mõistab noor naine, et kaotus ei tähenda lõppu, vaid väärtuslikku õppetundi. „Tean, et sel hetkel olid teised minust paremad, ja ainus, mida teha saan, on sellest õppida ning trennis veelgi rohkem oma vigade kallal töötada. Kaotada pole kunagi meeldiv, aga see on lahutamatu osa tippspordist,“ kinnitab Eneli. „Nagu öeldakse: „Sometimes lose, always win“,“ sõnab ta naerusuiselt. „Praegu lähen starti alati mõttega, et teen seda, mis mulle meeldib, ja naudin seda täiega. Õnnelik ujuja on ka kiire ujuja.“

Selleks et enda tuju üleval hoida, jagab ta oma muremõtteid teistega, mitte ei hoia neid endale. „Tegelikult aitab

„Olen alati pärast võistluseid premeerinud end ebatervisliku toiduga, näiteks tellin pitsa,“ tunnistab Eneli.

sport ka vaimseid pingeid maandada.“ Muus osas on tema õnnevalem lihtne: ujumine, magamine, hea söök, pere ja sõbrad. „Tunnen, et olen ümbritsetud väga toetavate inimestega, kes leiavad alati õigeid sõnu, et mu tuju heaks teha,“ on tippsportlane tänulik.

Tema suurim toetaja on ema. „Kui mul on raske, helistan talle ja ta oskab alati leida õigeid sõnu, et mind toetada ning motiveerida.“ Eneli pereliikmed on alati teda toetanud ja temaga koos võistlustel käinud. „Kui ma oma ujumisteekonda alles alustasin, olid mul alati võistlustel kaasas ema ja vanavanemad,“ meenutab atleet. „Nad elasid mulle valjult kaasa ja nende kohalolu andis mulle jõudu.“

Tõsine pühendumine

Kuigi sportlase elu võib olla paras väljakutse – varajased hommikused treeningud, õhtused harjutused ja kool –, ei pea Eneli oma igapäevast graafikut millekski eriliseks. „See on minu elu loomulik osa. Olen juba pikalt sellises rütmis elanud ja sellega harjunud,“ ütleb ta. Siingi on võtmesõnaks distsipliin.

„Jah, alati ei saagi hea tujuga trenni minna, eriti kell kuus hommikul, aga seda lihtsalt peab tegema, sest muidu pole võimalik kaugele jõuda,“ teatab ta elutargalt. „Muidugi olen ka mina hommikusse trenni sisse maganud ja minu treener Henry on pidanud mulle mitu korda helistama, et ma ikka üles saaks,“ naerab Eneli ja lisab, et on siis adrenaliini pealt end kolme minutiga valmis pannud ja uksest välja astunud.

Praegu lähen starti alati mõttega, et teen seda, mis mulle meeldib, ja naudin seda täiega. Õnnelik ujuja on ka kiire ujuja.

Naiste pusa Björn Borg Essential 44,95 €

Naiste dressipüksid Champion Authentic 44,95 €

Meeste pusa Puma Class 51,95 €

Riided kauplusest Rademar

„Minu suurimaks „saladuseks“ on see, et ma päriselt armastan oma spordiala ega võta trennis käimist kui kohustust või tööd,“ avaldab ta. „Henry on mind treenides alati rõhutanud, et mul peab olema tore ja mulle peab meeldima see, mida teen, sest vastasel juhul on lihtne läbi põleda.“

Kuidas aga leida rõõmu rutiinis ja distsipliinis? Siinkohal tänabki Eneli oma treenerit, kes on hoolitsenud selle eest, et trennis oleks tore käia. „Näiteks reedeti teeme me saalis erinevaid hüppeharjutusi redelil ja kui muidu võib nende tegemine tüütuks muutuda, siis Henry laseb meil teatevõistluse formaadis omavahel võistelda ja motivatsioon kohe tõuseb,“ toob ta kiire näite.

Tervislik tasakaal

„Tippsport on pakkunud mulle unustamatuid hetki ja emotsioone,“ räägib Eneli, tuues näiteks oma esimese EM­i kulla ja MM­i pronksi. „Need olid hetked, mil olin enda üle eriti uhke,“ jagab ujuja. „See ei olnud ainult isiklik saavutus, vaid tegelikult midagi suuremat –esindada Eestit maailmatasemel ja näha oma riigi lippu kõrgel – see tekitas minus erakordset patriootlikkust.“

Oma senise karjääri kõige keerulisemaks hetkeks peab Eneli haigestumist 2022. aastal, enne Euroopa meistrivõistlusi. „Pidin tiitlivõistluse vahele jätma. Pärast seda läks mul aega kaks kuud, et haigusest taastuda, uuesti basseini naasta ning täismahus treeningutel osaleda,“ räägib ta. „Kahe kuu jooksul sain puhata ja Sillamäel perega olla ning taastumisega tegeleda.“

Aastate jooksul saadud kogemused on karastanud ja praeguseks Eneli teab, et igast raskest olukorrast on võimalik läbi murda. „Püüangi sellele mõtteviisile toetudes igale probleemile läheneda, sest lahendamatuid olukordi ei ole olemas,“ lisab Eesti parim naisujuja.

„Mulle meeldib väga magada – see on parim viis taastumiseks,“ ütleb Eneli. „Pärast hommikust trenni teen sageli väikese uinaku ja õhtuti lähen varakult magama. Uni on sportlastele ülioluline, sest just siis taastuvad keha ja meel kõige paremini.“

Naiste särk Björn Borg Essential 27,95 € Naiste vabaajajalatsid Adidas VL Court 3.0 67,95 € Riided kauplusest Rademar

„Läbi raskuste tähtede poole“ ja „Kõik on peas kinni“ – just need on laused, millega Eneli end enne võistlust motiveerib.

Mulle

meeldib väga magada – see on parim viis taastumiseks.

Naiste treeningsärk Athlecia Reynolds 15,95 €

Naiste treeningsärk Athlecia Madilyn 16,95 €

Naiste

Naiste

Naiste vabaajajalatsid Nike Initiator 79,95 € Riided kauplusest Rademar

Kuigi Eneli elu on tihedalt seotud ujumise ja treeningutega, leidub tal siiski aega ka sõprade ning pere jaoks. „Mul on laupäeval ainult üks trenn hommikul ja pühapäevad on täiesti vabad. Nendel päevadel saan puhata, sõprade või perega aega veeta,“ räägib ta ja rõhutab, kui oluline on, et saaks pärast rasket treeningnädalat mõtted mujale suunata.

Täisväärtuslikult on Enelil võimalik puhata kaks korda aastas – augustis ja detsembris. „Siis saan pikemalt veest eemal olla ja ennast uueks treeningperioodiks täis laadida. Mulle meeldib puhkus, aga pean tunnistama, et üle kahe nädala oleks mul raske veest eemal olla,“ naerab noor naine ja mõtiskleb, et kui ta just ei oleks ujuja, oleks ta kindlasti sportlane!

„Kaks aastat tagasi hakkasin jälgima iluuisutamist, seega võib­olla tahaksin olla iluuisutaja. Samas olen iluuisutamise jaoks liiga pikk ja kehaehituse poolest sobin paremini ikkagi basseini,“ naljatab ta.

„Ma räägin alati oma eesmärkidest väga ümmarguselt – hoian need enda teada,“ ütleb Eneli, andes vihje, et eesmärgiks võiks olla olümpiamängude kuldmedal. „Nii nagu iga sportlane, tahan ka mina selleni oma karjääri lõpuks jõuda,“ sõnab ta tasakesi. „Minu peamine eesmärk on pidevalt paremaks saada. Alati on midagi, mida lihvida.“

Lisaks medalite püüdmisele on hetke prioriteediks ka hariduse omandamine. Praegu õpib Eneli gümnaasiumi lõpuklassis ja ees terendab ülikool. „Lähen õppima business management’i ehk ärijuhtimist,“ avaldab ta sihikindlad plaanid.

Foto: Argo Ingver

ENELI SOOVITUSED JA MÕTTED

Nõuanne, mida annaksid iseendale oma sportlaskarjääri alguses.

Tee meeletult trenni, naudi ja usalda protsessi!

Supervõime, mis sul olla võiks.

Tahaksin osata teleporteeruda, sest nii ei pea transpordile aega kulutama. Näiteks nüüd tuleb MM Singapuris ja tahaksin, et jõuaksin sinna paari sekundiga.

„Hull“ harjumus enne võistlust.

Varem kandsin võistluste eel soojendusel kaht paari trikood. Ärge küsige, miks ma just nii tegin. See oli oluline osa minu stardieelsetest rituaalidest, aga nüüd piirdun ikka ühega.

Muusikapala, mis toob alati hea tuju.

„Starships“ Nicki Minaj’ilt.

Reisisihtkoht, kuhu alati tagasi läheksid.

Ma reisin enamasti võistluste või laagritega seoses ning mu südame on võitnud Türgi Gloria Sports Arena treeningkeskus. See keskus on loodud tippsportlastele, et nad saaksid mugavalt treenida ja taastuda. Minu jaoks on see perfektne koht – trenn, hea söök, päike ja magamine.

Kompliment, mis meelest ei lähe.

Kui mulle öeldakse, et ma motiveerin kedagi sportima, eesmärkide poole püüdlema, raskuste kiuste jätkama jms.

Raamat, mida kõik võiksid lugeda. „The Science of Winning“ Jan Olbrechtilt.

Sportlane, keda sooviksid oma treeningpartneriks. Tahaksin treenida maailma parimate naisrinnuliujujatega, sest mul oleks väga põnev nendega trennis mõõtu võtta.

Toit, millega end pärast pingelist perioodi „premeerida“. Kõige tihedamini on see pepperoni-pitsa.

Soov, mille täitumist ootad.

Ikka seda, et Eestil oleks oma olümpiabassein, sest nii saab anda Eesti ujujatele võimaluse treenida tipptasemel tingimustes, ilma et nad peaksid pidevalt välislaagreid otsima. See aitaks arendada nii noori talente kui ka kogenud sportlasi, kes praegu peavad tihti harjutama ebapiisava sügavuse ja rajapikkusega basseinides.

Lisaks looks see võimalusi rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks, mis tõstaks Eesti positsiooni maailma ujumiskaardil ja annaks meie sportlastele koduseinte toel võistlemise eelise.

MAXIM -

TUGE VAIM HIGISTAMISE

JA HALVA KEHALÕHNA VASTU!

Maxim on tugevatoimeline higipulk, mida periooditi vajavad k a nn normaalsed higistajad.

• Lõhnatu ja vär vitu

• Ei sisalda alkoholi

VAID 1-2 KORDA NÄDALAS

• Kaenla alla, jalgadele, kätele

• Meestele, naistele, teismelistele

• Väga tundlikule nahale

MAXI M S E NSITIV E

Avasta ennast ... RONIDES!

Me kõik oleme lapsepõlves otsinud hetke ja võimalust leida koht, et saaks kuhugi otsa ronida! Olgu selleks siis kivi, puu, toolidest ehitatud torn vms. Praeguseks on rahnuronimine ehk bouldering arenenud reaalselt eksisteerivaks spordialaks, kus oma lapsemeelsust ja hulljulgust proovile panna. Ronimisega võib tegeleda igaüks, olenemata soost ja vanusest.

TOIMETAS: Kairi Prints FOTOD: Shutterstock

Rahnuronimine on viimastel aastatel Eestis aina populaarsemaks saanud. Selle spordialaga tegelema hakkamiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ega kallist varustust – ainult ronimisjalatseid ja ­kriiti käte maksimaalse haarduvuse jaoks. Bouldering’is tuleb ronida lühikesi, kuid keerulisi marsruute, kasutades õiget tehnikat, jõudu ja muidugi ka oma aju. Bouldering’i ronimisseinad on piisavalt kõrged, et olla põnevad, kuid mitte nii kõrged, et need oleksid väga hirmutavad. Ronitakse kuni nelja meetri kõrgusele ja julgestuseks kasutatakse vaid spetsiaalseid matte.

Pikkade kaljumarsruutide jaoks treenimiseks on bouldering juba ammu kasutusel olev ronimisstiil, kuid aina enam on sellest kujunemas üks seltskondlikumaid ja lõõgastavamaid ronimisviise, mille populaarsus kogu maailmas aina kasvab ning milles peetakse ka meistrivõistlusi. Võrreldes kõrgete seintega on bouldering’i rajad lühemad, tehnilisemad ja jõulisemad, nii et põnevust sel spordialal jagub. Näiteks Ronimisministeeriumis on erineva iseloomu ja raskusastmega radu, seega leiab sealt endale sobiva väljakutse nii algaja kui ka tõsine harrastaja.

Bouldering’i eeliseks ongi just siseronimisseinte mitmekülgsus. Ronimisnukke on võimalik ümber tõsta ja luua sellega piiramatu hulk erinevaid ronimismarsruute. Kaljuronijad rajasid siseronimis­

seinad selleks, et oleks võimalik treenida ka siis, kui ilmastikutingimused seda looduslikel kaljudel ei võimalda või kui kaljud asuvad liiga kaugel. Praeguseks on aga siseronimine paljudele just see harrastus, millega oma füüsilist ja vaimset vormi hoida. Märkimisväärne hulk ronijaid ei jõuagi päris kaljudele.

Allikad: Boulder Brighton, Ronimisministeerium, Delfi Sport, Kroonika

Ronimise

saab

jagada mitmeks liigiks

Kõige selgem eristus on:

• looduslikel kaljudel ronimine;

• siseseinaronimine.

Eestis tegeldakse enim siseseinaronimisega, mis on köitega julgestatud, ja rahnuronimise ehk bouldering’iga, kus julgestuseks kasutatakse köite asemel matte. Meie paepangad on ronimiseks liiga pudedad, bouldering’i aga saab harrastada ka Põhja-Eestis leiduvatel hiidrahnudel.

10

põhjust,

1. Sa oskad seda! (Võib­olla on tarvis vaid meelde tuletada)

Ronimine on inimesele loomuomane tegevus, mida oleme kõik lapsena nautinud – olgu see siis puu otsas või uksepiidal.

2. Tee midagi uut – murra rutiini

Spordialana on bouldering juba iseenesest põnev, kuid lisaks sellele on iga ronimisrada midagi omalaadset ja kordumatut. Ronimine on väljakutseid pakkuv ala, kus ennast saab proovile panna igal sportlikkuse tasemel inimene.

3. Lihtne on ennast ületada

Rahnuronimine on üks aladest, kus oht on näiliselt suurem, kui see tegelikult on. Ka enamik liigutusi tunduvad esmasel hinnangul võimatud, ent võivad siiski tänu proovimisele ja oskuslikule juhendamisele üsnagi lihtsaks osutuda. Ainult proovida on vaja!

4. Parim seltskond

Ronijaid iseloomustatakse kui intelligentseid inimesi, kellele meeldib probleeme ehk ronimisradu lahendada. See on küllaltki individuaalne spordiala,

miks peaksid rahnuronimist

kus saavutusi saab tihti võrrelda vaid iseendaga, kuid sellegipoolest tekib ronimisseina all alati väga ühtne ja toetav kogukond. Tihtipeale leiad end kellegagi vestlemas või teineteist juhendamas, kuidas üht või teist rada ronida. Uusi sõpru tekib nii kiiresti, et ei saa ise ka aru.

5. Saad mõtted mujale

Raja (ehk „probleemi“) lahendamisel on vaja keskenduda konkreetsetele üksikutele liigutustele, seetõttu ei ole mahti mõelda tööle ega kohustustele. Kontsentreeritud pingutus, mis toimub ronimise ajal, nii vaimselt kui ka füüsiliselt, on suurepärane abiline mõtete puhastamiseks.

6. Ronimine treenib kogu keha

Bouldering on suurepärane moodus kogu keha terviklikuks treenimiseks. Ronimine arendab jõudu ja vastupidavust, samuti koordinatsiooni ning peenmotoorikat, rääkimata ägedatest musklitest.

7. Keha ja vaim

Ronides on lisaks füüsilisele oluline ka psühholoogiline pool. Kõrgusekartusega inimesele võib see osutuda

proovima

tõsiseks piiride nihutamiseks. Hirm hoiab meid ennast vigastamast. Samuti hoiab see meid tagasi siis, kui oleme kehaliselt võimelised palju enamat saavutama. Miks mitte ületada oma hirme lõbusas, juhendatud ja turvalises keskkonnas?

8. Ronimishallist võid leida kaaslase terveks eluks

Ronimishall on koht, kust leida sarnaste huvidega kaaslast. Seina peal on hea tõenäosus kohtuda sportliku kehaehituse, sarnase mõtteviisi, ühise hobi ning positiivse suhtumisega tegelasega. Ja tutvuda ei ole üldse raske.

9. Enda avastamine – piiride lükkamine

Sa oled valmis rohkemaks, kui arvad. Ronimine annab eesmärgid, millega tööd teha ja end veelgi rohkem ületada. See võidukas energia, mis ronimisprobleeme lahendades tekib, on igati kasulik ka koolis ja tööl.

10. Võimalus avastada maailma

Ronimine annab sulle võimaluse avastada maailma kõige kaunimaid kohti – kas pole mitte parimad vaated alati kõrgemalt kalju või kivi otsast.

KUIDAS LEIDA TASAKAAL keha ja hinge vahel?

Kiire elutempo, pidev infovoog ja stress võivad kaasa tuua väsimuse, ärevuse ning keskendumisraskused. Selle taustal on üha enam inimesi hakanud otsima viise, kuidas oma vaimset ja füüsilist tervist tasakaalus hoida. Üks tõhusamaid meetodeid selle saavutamiseks on joogaga tegelemine, meditatsioonipraktikad ja teadveloleku ( mindfulness) arendamine. Need tehnikad aitavad parandada nii üldist heaolutunnet, suurendada teadlikkust oma kehast ja meelest kui ka toetada rahulikumat ja tasakaalukamat eluviisi.

Jooga – vaimu ja füüsise kombinatsioon

Jooga on tuhandeid aastaid vana terviklik praktika, mis ühendab füüsilise treeningu, hingamistehnikad ja sügavama keskendumise. See ei ole pelgalt venitusharjutuste kogum, vaid meetod, mis aitab muu seas tugevdada füüsilist võimekust, parandada painduvust ja vähendada stressi. Joogaharjutused tugevdavad lihaseid ja liigeseid ning aitavad seeläbi parandada rühti ja vähendavad kehas pingeid. Hingamistehnikad toetavad aga närvisüsteemi tasakaalu ning aitavad kontrollida ärevust ja rahustada meelt. Lisaks võimaldab jooga arendada teadlikkust oma kehast ja meeleoludest,

TOIMETAS: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock

mis omakorda aitab paremini toime tulla igapäevaelu pingetega.

Meditatsioon – meelerahu ja keskendumise võti

Meditatsioon on tehnika, mis aitab end justkui „keskmesse tuua“ ehk rahustada ja keskenduda praegusele hetkele. Meditatsioon võib esineda erinevate vormidena, näiteks juhendatud meditatsiooni, mantrate kordamise, hingamise jälgimise või tähelepanu suunamisena kehalistele aistingutele. Regulaarne mediteerimine aitab vähendada stressi ja ärevust, parandada emotsionaalset tasakaalu ning suurendada ka keskendumisvõimet. Meditatsioonipraktika on

seega eriti kasulik inimestele, kes kogevad sageli ärevust, rahutust või liigset muretsemist, kuna see õpetab teadlikult oma mõtteid ja tundeid suunama ning nende üle kontrolli saavutama.

Mindfulness – teadlik eluviis

Mindfulness ehk teadvelolek on praktika, mis aitab keskenduda käesolevale hetkele ja olla teadlik oma mõtetest, tunnetest ning keha aistingutest ilma neile hinnanguid andmata. Teadvelolek ei tähenda ainult meditatsiooni, vaid ka igapäevaelus suurema kohalolu saavutamist – näiteks teadlikku söömist, süvenenud kuulamist või mistahes hetke täielikku kogemist. Teadveloleku treeni­

KARIN, 38

mine võib lisaks sügavama igapäevase rahutunde saavutamisele toetada ka paremat und, suurendada enesekindlust ja aidata hoida end fookuses ka keerulistes olukordades.

Kuidas integreerida neid praktikaid oma igapäevaellu?

Jooga ja meditatsioonipraktikate integreerimine oma igapäevaellu ei pea olema sugugi keeruline ega ajamahukas. Väikeste sammudega alustades saab järk­järgult luua harjumusi, mis toetavad nii meie vaimset kui ka füüsilist heaolu. Alusta hommikut mõneminutilise hingamisharjutuse, juhendatud meditatsiooni või lühikese joogaseansiga, et keha ja meel vaikselt äratada. Päeva jooksul tasub teadlikult võtta endale hetki, et sügavalt hingata ja keskenduda täielikule kohalolule, vahet pole, kas oled parasjagu tööl, söömas või jalutamas. Õhtu lõpeta lühikese meditatsiooni või venitusharjutustega, mis aitavad sul lõõgastuda ja paremini uinuda. Ära vaata pärast neid praktikaid enam ekraani, vaid keskendu täielikult iseendale ja eesootavale ööpuhkusele.

Jõudsin jooga ja meditatsiooni juurde umbes viis aastat tagasi. Alguses olin skeptiline – tundus võimatu, et lihtsalt hingamise jälgimine või mõne joogaasendi hoidmine võiks midagi minu elus oluliselt muuta. Olin pidevalt stressis: töö ja pereelu vahel pendeldamine väsitas mind nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Magasin halvasti, tundsin ärevust ja olin sageli pinges.

See pidev rahutus aga taandus märgatavalt, kui hakkasin igal hommikul enne päeva algust tegema lühikesi juhendatud meditatsioone ja õhtuti joogat praktiseerima. Alguses tundus see kohustusena, kuid üsna kiiresti märkasin, kuidas mu meeleolu muutus stabiilsemaks, keskendumisvõime paranes ja isegi ärevus hakkas taanduma. Väikeste hetkede võtmine, kus proovisin olla teadlik oma kehast ja meelest, sai loomulikuks osaks minu päevast.

Praeguseks on jooga ja meditatsioon aidanud mul leida rahu isegi kõige pingelisemates olukordades. Ma ei reageeri enam automaatselt stressile või vihale, vaid oskan olukordi distantsilt hinnata. Olen nii vaimselt kui ka füüsiliselt tugevam ja teadlikum, mu uni on sügavam ning suhted teistega on paranenud, sest suudan olla kohal, mitte oma mõtetes hajevil.

Kui varem pidasin joogat ja meditatsiooni lihtsalt „mingiteks vaimseteks tehnikateks“, siis nüüd näen neid kui eluviisi, mis on mind palju tasakaalukamaks ja õnnelikumaks muutnud. See teekond saada iseenda paremaks versiooniks on olnud sada protsenti neid elustiilimuudatusi väärt!

Kui jooga ja meditatsioon ning erinevad hingamispraktikad sind kõnetasid, on oluline lihtsalt leida endale sobiv viis nende praktikate harrastamiseks ning olla oma tegevuses järjepidev. Kuigi tulemused ei pruugi olla kohesed, aitab pidev praktiseerimine luua sügavamat kontakti iseendaga, saavutada sisemine

rahu, parem keskendumisvõime ning lõpuks vankumatu tasakaalukus oma igapäevaelus. Jooga, meditatsioon ja mindfulness ei ole pelgalt füüsilise vormi või ainult vaimse heaolu parandamise meetodid – need moodustavad elustiili, mis toetab sinu harmoonilist ja teadlikumat kulgemist.

Harjuta kohalolu mistahes hetkedel.

Kuidas treenida OMA AJU?

Paljud arvavad ekslikult, et vaimne teravus on midagi kaasasündinut, kuid teadusuuringud näitavad, et tegelikult võimaldab aju plastilisus meil igas vanuses parandada oma mälu, keskendumisvõimet, loovust ja analüüsioskust.

Aju tuleb aktiivselt kasutada

Aju plastilisus on aju võime kohaneda ja muutuda vastavalt saadud kogemustele, õpitud oskustele ja vaimsetele väljakutsetele. See tähendab, et neuronitevahelised ühendused ei ole staatilised, vaid kujunevad ja tugevnevad aktiivse kasutamise tulemusel, samal ajal kui vähese kasutusega ühendused nõrgenevad või kaovad. See dünaamiline protsess loob aluse elukestvale õppimisele ja vaimse võimekuse arendamisele.

Aju efektiivne treenimine põhineb selle loomulikul võimel kohaneda ja reageerida uutele stiimulitele. Järjepidev ja mitmekesine vaimne treening mitte ainult ei paranda mälu ega mõtlemisvõimet, vaid aitab ka ennetada vanusega seotud kognitiivset langust, muutes aju kauakestvalt vastupidavaks ja kohanemisvõimeliseks.

Parimad meetodid aju töös hoidmiseks on:

Uute väljakutsete vastuvõtmine – harjumuspärasest mugavustsoonist väljumine sunnib aju töötlema uut teavet ja looma uusi närviühendusi, mis toetavad kognitiivset paindlikkust ning loovust.

Mõtteprotsesside mitmekesistamine – erinevate vaimsete tegevuste

(nt analüütiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loominguline tegevus ja strateegiline planeerimine) harrastamine aktiveerib erinevaid ajupiirkondi ja loob terviklikuma kognitiivse arengu. Süstemaatiline kordamine ja süvenemine – korduv ja sügav teadmiste ning oskuste kasutamine tugevdab närviühendusi, muutes aju õppimisvõime kiiremaks ja tõhusamaks.

Keskendu täielikult

Mälu ja keskendumisvõime on tihedalt seotud, kuna ilma tähelepanuta ei ole võimalik informatsiooni tõhusalt meelde jätta. Seetõttu on oluline oma keskendumisvõimet pidevalt treenida.

Aju suudab keskenduda piiratud hulgale asjadele korraga, mistõttu on oluline harjutada teadlikku tähelepanu. Teame tõenäoliselt kõik seda tunnet, kui raamatut või lehte lugedes lähevad mõtted rändama ja pärast ei suuda me meenutada, millest tekstis juttu oli. See ongi märk sellest, et aju ei suuda kahele asjale korraga keskenduda. Üks tõhus viis keskendumise ja seeläbi ka mälu parandamiseks on kasutada nn sügavtöö meetodit – pühendada üksikutele tegevustele määratletud aja jooksul oma täielik tähelepanu.

Mõtle kastist väljapoole

Kuigi sageli arvatakse, et inimesel kas on või ei ole loovust, siis tegelikult on loovus samasugune oskus, mida on võimalik arendada ja see ei tähenda pelgalt inspiratsiooni ootamist, vaid teadlikku mõttemustrite laiendamist. Tihti sünnivad parimad ideed siis, kui oskame ühendada näiliselt mitteseotud teadmisi ja kogemusi. Näiteks teaduses ja äris saavad läbimurded sageli alguse valdkondade ületamisest – uute perspektiivide leidmine eeldab oskust mõelda tavapärasest erinevalt.

Loovus kasvab mängulisusest ja katsetamisest. Uute ideede elluviimine nõuab julgust eksida, sest iga ebaõnnestumine

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

viib sammukese lähemale toimivale lahendusele. Samuti on oluline vabaneda vaimsetest piirangutest, mida inimene endale ise seab. Kui keegi usub, et ta pole loov, piirab ta alateadlikult oma mõtlemist ja välistab võimalused, mida ta pole lihtsalt veel avastanud.

Näiteks aitab keskkonna ja rutiini muutmine aju loovamaks treenida. Kui inimene puutub kokku uute kogemustega, sunnib see aju leidma uusi seoseid ning avardab mõtlemisvõimet. Inspiratsioon võib peituda ootamatutes kohtades – reisimises, vestlustes erinevate inimestega, uute oskuste õppimises või isegi teistsuguses päevakavas. Oluline on lubada endal katsetada, küsida küsimusi ja otsida lahendusi seal, kus teised näevad vaid piiranguid.

Aju vajab organismi tuge

Kõige selle juures on aga oluline meeles pidada, et aju vajab arenemiseks tervislikku elukeskkonda. Vaimne treening on kasutu, kui organism on kurnatud, väsinud või alatoidetud. Teadusuuringud on näidanud, et füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja kvaliteetne uni mängivad kognitiivsete võimete säilitamisel keskset rolli.

Aeroobne treening, nagu jooksmine ja jalgrattasõit, suurendab näiteks hapniku juurdevoolu ajju ning ergutab uute neuronite kasvu. Koordineerimist nõudvad spordialad, nagu tantsimine või võitluskunstid, parandavad aga närvisüsteemi paindlikkust ja reaktsioonikiirust. Oomega­3­rasvhapped, mida leidub kalas ja pähklites, toetavad neuronite tervist ja antioksüdandid (mustikad, roheline tee) kaitsevad aju oksüdatiivse stressi eest. Samas kahjustavad liigne suhkur ja töödeldud toit ajutegevust ning võivad põhjustada keskendumisraskusi. Uneajal toimub aga informatsiooni süstematiseerimine ja mälestuste konsolideerimine. Unetus ja vähene uni vähendavad ajutegevuse efektiivsust ning loovust.

Allikad: health.harvard.edu, mayoclinic.org, who.int

Tehnoloogia ja aju: kasulik või kahjulik?

Digitaalne maailm pakub nii võimalusi kui ka ohte aju arengule. Kui õigesti kasutada, võivad tehnoloogilised lahendused (nt keeleõpperakendused, probleemilahendusmängud) parandada kognitiivseid oskusi. Samas liigne sotsiaalmeedia kasutamine, pidevad teavitused ja multitasking võivad kahjustada keskendumisvõimet ning vähendada sügavat mõtlemist.

Praktiline lahendus on digitaalne paast, kus inimene võtab teadlikult aega ilma ekraanideta, et lubada ajul rahuneda ja sügavamalt mõelda. Paljud loomeinimesed ja teadlased väldivad töö ajal ekraane, et võimaldada paremat keskendumist ning sügavat tööd.

Meie lasterattad on kergekaalulised, vastupidavad ja stiilsed, mis muudavad suvevaheaja veelgi meeldejäävamaks igas vanuses lapsele.

Lisaks lai valik uusi ja kasutatud rattaid ka täiskasvanutele ning kuni 199 cm pikale sõitjale, meilt leiad ka vajalikud lisatarvikud.

OÜ Velotandem

Viska pilk peale meie rattavalikule e-poes: velotandem.eu või tule kohapeale!

Näituse 26, Tartu (1. korrus)

info@velotandem.eu tel 5564 3033

REKET ON REKET?

Tennis vs. padel

Eelmise aasta US Openi suure slämmi turniiri pressikonverentsil manitses maailma parim tennisemängija Novak Djokovic tenniseüldsust, et kui tennist ei suudeta muuta rahvale lähedasemaks (arvatakse, et tennis on liiga elitaarne mäng), sõidab hirmsal kiirusel hoogu koguv padelivanker kõigist lihtsalt üle. Padel on hetkel maailma üks kiiremini arenevaid spordialasid.

TEKST: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

Kuid mis vahe on tennisel ja padelil? Padel on sündinud küll üsna otseselt tennisest, kuid koondab endas lisaks elemente nii squash’ist, sulgpallist, lauatennisest kui ka muudelt reketialadelt. Reeglidki on üsna sarnased: suurim erinevus on see, et padelis on kasutusel seinad ja nende põrge. 95%­liselt on sarnane ka punktisüsteem ja mänguks kasutatavad pallid. Padel on aga selgelt aeglasem, suur rõhk on tõstetel ja täpsusel ning suuremas jaos mängitakse

padelit neljakesi. Öeldakse, et tennis on elegantsem, kuid padel jällegi emotsionaalsem.

Tennis on elegantsem

Maailmas mängib tennist väidetavalt 87 miljonit inimest, kuid seda spordiala vaatab televiisorist või võistlustel kindlasti kümme korda suurem rahvaarv. Liigub legend, mille järgi võiks tennise sünnipaik olla Antiik­Egiptus, kus asub linn nimega Tinnis ja araabia keelest võib olla pärit ka sõna „reket“ (araabia

keeles tähendab rahat inimese peopesa).

Tunduvalt realistlikum on aga tõdemus, et tennise eelkäija on mäng nimega jeu de paume (tõlkes käega mäng), mis leiutati 800 aastat tagasi Prantsusmaa kloostrites.

Öeldakse, et tennis nõuab pikemat aega, et mäng saaks selgeks tasemel, mis lubab seda väljakul nautima hakata. Samas on tennis kindlasti kiirem ja seetõttu ka agressiivsem sport, kus löögitäpsus ja eriti taktika mängivad suurt rolli. Siiani on tennis ka üks suurimat raha liigutav spordiala maailmas, ühed vaadatumad spordivõistlused kogu planeedil on neli iga­aastast suure slämmi turniiri.

Padel pakub rohkem emotsiooni

Padel sai alguse juba 1969. aastal Acapulcos, kui mehhiklane Enrique Corcuera ehitas oma koju kõige esimese padeliväljaku. Rajama hakati tegelikult tenniseväljakut, kuid selleks polnud piisavalt ruumi ja nii püstitati väljaku otstesse seinad ning uus ala oligi sündinud. Kui vaadata aga spordiala arengut edasi, siis 1974. aastat nimetatakse padeli ametlikuks algusaastaks, sest sel aastal asutas Corcuera Marbellasse maailma esimese padeliklubi. Uudne spordiala muutus Hispaanias kohe väga populaarseks.

Võrreldes aladega, millest padel on alguse saanud, ei nõua viimane mängulusti saamiseks liiga palju: tuleb tulla väljakule ja hakata mängima. Üsna kiiresti saab igaüks selgeks, kuidas reketiga pall vastas olevale väljakupoolele lüüa nii, et mäng saaks jätkuda. Isegi mitte nii hea füüsilise vormi või oskustega mängija saab kohe esimesel mängukorral naudingu kätte. Tempo sättimine on üks oluline padeli väärtus – seda saab mängida rahulikult, kuid ka täiskiirusel.

Vahe kahe mängu vahel polegi väga suur, aga kindel on see, et elegantsi ja emotsiooni leiab mõlemast.

Tennise­ ja padelitreener Tanel Luka

Arusaadavalt ja peale vaadates on padel ning tennis väga erinevad mängud. Kui sa aga peaksid siiski kirjeldama, siis mis on nende kahe mängu peamine erinevus? Peamine erinevus on seinapõrgete kasutamine, pallivahetuste pikkus ja kiirus, samuti on padelis liikumised lühemad. Mõtlema peab padelis isegi rohkem, kuna vale löögivalik toob rohkem kahju kui tennises.

Kui pole üldse reketit elus käes hoidnud, siis kummast mängust võiks alustada, kumb mäng võiks tulla nii-öelda lihtsamini kätte?

Kes soovib reketialadega tutvust teha, siis tennises pead arvestama suurema ajakuluga, et mängust rõõmu tundma hakata. Kes on juba mõne muu reketialaga tegelenud, võib padelis meeldiva üllatusena näha edusamme juba üsna kiiresti.

Kumba mängu on sul kui treeneril inimestele lihtsam õpetada?

Treenerina on alguses õpilaste iseseisvalt mängima saamine padelis kindlasti lihtsam, aga mida kõrgemaks tase areneb, seda rohkem leiad asju, mida aina edasi arendada.

Kas tennis ja padel on teineteist välistavad ehk kas saab ka paralleelselt mõlema alaga tegeleda?

Minu arvates võivad need mängud teineteist pigem täiendada: mida osavam oled, seda paremini uusi oskusi ka omandad. Kindlasti need kaks mängu teineteist ei välista, aga alustada võiks siiski ühega ja pigem siis tennisega, eriti kui lõpuks on soov mõlema alaga tegeleda.

Millisele natuurile soovitad tennist ja millisele padelit?

Padelimängija peab olema kannatlikum ja distsiplineeritum, tennises võid olla seevastu pisut kärsitum ja agressiivsem.

Kummas mängus on koormus suurem, milline spordiala annab suurema pingutuse? Koormus sõltub suurel määral ikkagi mängija oskustest. Kõrgel tasemel on mõlemad mängud vägagi intensiivsed. Tenniselöögid on minu arvates aga kehaliselt nõudlikumad, kuna on suurema ulatusega ja üldiselt tugevamad.

Kumb mäng sulle endale rohkem meeldib ja miks?

Olen ennast viimased kümme aastat jaganud edukalt mõlema ala vahel, aga ise mängima minnes eelistan padelit. Tennis on minu jaoks siiski elegantsem ja ilusam, samas kui padel on emotsionaalselt põnevam.

Foto: Tanel Luka

2025 MARU Järvejooksud

Laupäev, 26.aprill

3.jooks ümber Paunküla veehoidla - 10,5 km / 3.Paunküla metsamiil - 1,6 km

Pühapäev, 18.mai 2025

Arco Vara 54. jooks ümber Harku järve - 6,5 km / 3.Harku rannamiil . 1,6 km

Laupäev, 12.juuli 2025

44.jooks ümber Pühajärve - 10,7 km / 4.Pühajärve pargimiil - 1,6 km

Laupäev, 9.august 2025

Tallinna Vee 53.jooks ümber Ülemiste järve - 13,7 km / 21.Ülemiste metsajooks - 4,8 km

Kõigile sarjale registreerijatele maagiline särk.

Iga järvejooksu igale lõpetajale unikaalne medal!

Igal järvejooksul tasuta lastejooksud!

Info ja registreerimine www.stamina.ee/jarvejooks

REEDE, 23.MAI 2025

LAUPÄEV, 24.MAI 2025

ELAMUS KOGU SUVEKS!

Kõv inaalne särk ja mõl aalne medal!

Info ja r amina.ee/kovamees

UUS HOBI ehk sportlikud tegevused kogu perele

Kevad ja suvi on parim aeg, et leida endale või oma perele uus sportlik hobi. Soojad ilmad ja pikad päevad võimaldavad rohkem aega värskes õhus veeta, liikuda ja avastada uusi võimalusi. Olgu selleks mõni traditsiooniline spordiala või hoopis midagi ebatavalisemat – oluline on leida tegevus, mis pakub rõõmu, hoiab keha aktiivsena ja tugevdab peresuhteid.

Uus hobi kosutab nii keha kui ka vaimu Sageli räägitakse liikumise kasulikkusest tervisele – see tugevdab lihaseid, parandab südame tööd ja aitab säilitada tervislikku kehakaalu. Kuid sportlikud tegevused annavad palju rohkem kui ainult füüsilist kasu.

Kehaline aktiivsus on üks tõhusamaid viise vaimse tasakaalu säilitamiseks. Liikumise käigus vabanevad ajus endorfiinid ehk nn õnnehormoonid, mis aitavad parandada tuju, vähendada ärevust ning leevendada stressi ja depressiooni sümptomeid. Samuti annab füüsiline aktiivsus võimaluse end hetkeks igapäevamuredest lahti ühendada. Olgu selleks sörkjooks pargis, rattasõit looduses või jõusaalis treenimine – liikumine nõuab

keskendumist ja aitab viia mõtted eemale argiprobleemidest.

Paljud spordialad ja aktiivsed vabaajategevused hõlmavad ka teiste inimestega suhtlemist ning koostööd, mis tugevdab sotsiaalseid oskusi. Meeskonnaspordialad, näiteks jalgpall, korvpall või võrkpall, õpetavad meeskonnatööd, usaldust ja üksteise toetamise olulisust. Samuti arendavad need oskust kuulata, kohaneda ja teistega tõhusalt suhelda, mis on kasulikud nii töökeskkonnas kui ka igapäevaelus. Lisaks võib sport pakkuda uusi tutvusi ja kogukonnatunnet, aidates leida mõttekaaslasi ning luues tugeva tugivõrgustiku.

Sportliku tegevuse kaudu saavutatud eduelamused aitavad aga kujundada enesekindlust ja sisemist tugevust. Kui

inimene seab endale eesmärgi, näiteks läbida teatud distants jooksurajal, õppida uus tantsukava või sooritada keeruline jõuharjutus, ja selle saavutab, suureneb eneseusk ning motivatsioon jätkata.

Üksi või koos perega –kuidas leida endale sobiv sportlik tegevus?

Kui soovid leida endale või oma perele uut sportlikku harrastust, tuleks esmalt mõelda, millised on sinu ja su lähedaste huvid, füüsiline ettevalmistus ning eelistatud liikumisviisid. Kas eelistate adrenaliini ja kiirust või rahulikumat ja meditatiivsemat liikumist? Kas soovite avastada uusi kohti või pigem treenida oma kodu lähedal?

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

Individuaalsed sportlikud tegevused

Kui eelistad sportida üksi, võid proovida näiteks:

Jooksmist looduses – võimalus ühendada sport ja meeldiv rahu.

Rattasõitu – nii maastikul kui ka linnas, avastades uusi marsruute.

SUP­lauaga sõitmist – suurepärane võimalus veeta aega vee peal ja arendada tasakaalu.

Mediteeriv liikumine, nagu jooga või tai chi – sobib hästi neile, kes soovivad parandada painduvust ja vähendada vaimset pinget.

Perega sportlikud tegevused

Perega sportimise puhul tasub mõelda tegevustele, mis kaasavad kõiki ja pakuvad erineva vanuse ning tasemega osalejatele naudingut.

Seikluspargid ja matkad – sobivad suurepäraselt perele, kes armastab looduses liikuda ja uusi kohti avastada.

Kajaki või kanuuga sõitmine – veespordiala, mis sobib hästi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Mängulised sportmängud, nagu disc golf või pallimängud rannas – lihtne viis liikumiseks ja meelelahutuseks.

Milline trenn lapsele valida?

Lastele sportliku harrastuse valimisel on oluline leida midagi, mis neid tõeliselt köidab. Lapsed armastavad liikumist, kuid nad vajavad tegevusi, mis on mängulised ja mitmekesised.

Loovad ja mitmekesised spordialad lastele:

Seiklusmatkad ja orienteerumine –ühendab füüsilise tegevuse ning mõistatuste lahendamise.

Turnimisalad ja parkuur – pakuvad lastele võimalust arendada jõudu, tasakaalu ja kiirust.

Rattakross ja BMX – adrenaliinirohke tegevus, mis õpetab tasakaalu ja vastupidavust.

Veespordialad, nagu ujumine ja lohesurf – aitavad arendada koordinatsiooni ning tugevdada lihaseid.

Võitluskunstid – arendavad distsipliini ja enesekindlust.

Tants ja akrobaatika – parandavad painduvust ja eneseväljendust.

Sportlik elustiil kui harjumus

Kui leiad endale või oma perele sobiva harrastuse, võib sellest kujuneda elustiil. Oluline on, et tegevus ei muutuks kohustuseks, vaid oleks nauditav ja motiveeriv.

Võid võtta eesmärgiks teha iga nädal vähemalt üks aktiivne tegevus koos pere või sõpradega – olgu selleks jalutuskäik, sportmängud või väike seiklus looduses. Kui oled leidnud tegevuse, mis sulle tõeliselt meeldib, muutub liikumine harjumuseks ja tervislik eluviis loomulikuks osaks igapäevaelust. Sportliku eluviisi säilitamiseks võib aidata ka rutiini loomine – näiteks kindel aeg päevast, kus kogu pere teeb koos trenni või käib jalutamas. Samuti võib osaleda ühistes spordiüritustes, nagu rahvajooksud või matkapäevad, mis annavad lisamotivatsiooni ja loovad ühtekuuluvustunnet.

Allikad: movesports.com, restless.co.uk, sport.tallinn.ee

Euroopa spordipealinn 2025

Tallinn kannab 2025. aastal uhkusega Euroopa spordipealinna tiitlit, pakkudes rohkelt võimalusi nii harrastajatele kui ka tippsportlastele. See tähendab, et ei ole paremat aega oma uue hobi leidmiseks kui nüüd!

Spordipealinna aasta on jagatud 12 rajaga staadioniringiks, kus iga rada tähistab üht teemakuud. Kui aasta algus keskendus veel talispordile, siis aprillis on juba esikohal matkamine ja kepikõnd. Vali spordipealinna sündmuste kalendrist välja endale ja perele sobiv väljakutse ning avasta uusi ning põnevaid radu.

Spordipealinna teemakuud: mai – jooksmine; juuni – jalgrattasport; juuli – rannasport; august – pallimängud; september – orienteerumine; oktoober – fitness; november – mõttemängud; detsember – kettagolf.

Kaunis pesu Lilibet pesusalongist

Kes meist ei unistaks kuumast päikesest ja valendavatest liivarandadest!

On aeg lisada oma garderoobi suveenergiat ja stiili, mida pakume oma uues rannakollektsioonis, sest kaunid rannariided on pilgupüüdjateks nii rannas kui basseini ääres.

Vali julgelt, tunne end mugavalt, näe ilus välja!

Oled oodatud Haapsalu vanalinnas Karja 11, sest meie kliendikeskne teenindus on abiks õigete toodete valikul erinevate kehatüüpidega klientidele.

Külasta ka e-poodi lilibet.ee

ÕUES SPORTIMINE pakub valikuid

igaühele

Valikuid on mitmeid. Liikuda ja sportida saab nii üksi, koos partneri või sõpradega, olenevalt sellest, milline harrastus valida. Seega teeme järgnevalt ülevaate mõningatest peamistest sporditegevustest, mille hulgast endale sel kevadel sobiv leida.

Terviseradadele jooksma

Ilmselt ei vaja pikka selgitust see, miks on sörkjooks meie tervisele kasulik. Lisaks „nähtavale“ kasule ehk kalorite põletamisele ja kehakaalu langetamisele suurendab jooksmine südamelöögisagedust, aitab kontrolli all hoida vererõhku, treenib hingamissagedust ja ­sügavust ning tugevdab erinevaid alakehalihaseid. Teisisõnu paraneb südametervis, areneb hingamiselundkonna töö ning

tugevneb tugi­ ja liikumiselundkond.

Küll aga on vaja välja mõelda, kuhu jooksma minna, kui palju ja millise tempoga joosta. Sel teemal leiab mitmesuguseid soovitusi, kuid enamjaolt soovitavad treenerid ja terviseedendajad keskenduda alguses peaasjalikult jooksmise ajalisele kulule, mitte jooksu intensiivsusele. Näiteks soovitatakse algajatel alustada 10–20­minutilise jooksutreeninguga, valides sellise tempo, et suudaksid terve aja jooksusammu hoida. Sealt edasi saab jooksmisaega pikendada ja sörkimiskiirust tõsta. Selleks et mitte luid ja lihaseid liialt põrutada, on tervislik joosta pehmel pinnasel, näiteks saepururajal. Kusjuures sellise raja otsingul ei pea tingimata linnast välja sõitma – arvestatava pikkusega valgustatud jooksuradu leiab

Kevad on käes ja kuigi termomeetril päris kõrgeid pügalaid veel ei näe, suureneb iga mööduva päevaga soov minna värskesse õhku liikuma ning sportima. Ent mida siis korteri- või majauksest välja astudes teha, et külm ei hakkaks, endal huvitav oleks ja organism mõnusa füüsilise koormuse saaks?

TEKST: Georg-Marten Meumers FOTOD: Shutterstock

ka suuremate elurajoonide külje alt. Tallinnas on sobivateks valikuteks näiteks Nõmme­Harku, Merimetsa, Järve ja Pirita terviserajad. Oma kodukoha läheduses paiknevad jooksurajad leiad hõlpsalt veebilehelt terviserajad.ee.

Jõulinnakusse lihast treenima

Kui kardiotreening piisaval määral ei kõneta ja soov on hoopis lihasmassi kasvatamisele keskenduda, on kevadel ideaalseks sihtpunktiks välijõusaal. Siseruumides asuvad jõusaalid ja spordikeskused võivad sel aastaajal tihti inimestest pungil olla, mistõttu pakub välijõusaal head alternatiivi.

Kui loovalt läheneda ja treening ette planeerida, saab jõulinnakus juba paari­kolme peamise jõuseadeldise abil läbi viia korraliku kogukehatreeningu. Näiteks saad kättpidi rippudes liikuda horisontaalsel redelikonstruktsioonil, teha lõuatõmbeid lõuatõmbekangil, kõverdada käsi paralleelsetel rööbaspuudel (triitsepsi harjutus) ning sooritada pargipingil eestja taganttoengus kätekõverdusi. Samuti on mõnedes jõulinnakutes olemas spetsiaalsed rinnalt surumise ja kükimasinad. Ühed suuremad välijõusaalid Eestis on Tallinnas Tondiraba pargi jõuväljak ja Tartus Tähtvere spordipargi välijõusaal. Erinevas suuruses jõulinnakuid on arvukalt rajatud aga üle Eesti, tuleb vaid jalad selga võtta, kohale minna ning järele proovida. Kodulinnas või ­vallas asuvate välijõusaalide asukohad

leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt või veebilehelt sport.ee.

Kettagolf kui sport ja vabaajategevus ühes

Disc golf’i ehk kettagolfi populaarsus on viimase aastakümne jooksul teinud järsu tõusu kogu maailmas, sarnaselt ka Eestis. Fakt, et mängimiseks läheb minimaalselt tarvis ühte ketast, maasse paigaldatud korvi ja keskmise suurusega maalappi, muudab kettagolfi erinevate huvigruppide jaoks kättesaadavaks ning mugavaks harrastuseks.

Ketta loopimine ei nõua osalejatelt küll võimsat füüsilist pingutust, kuid see­eest on tarvis selgeks õppida visketehnika ning seda siis hakata jooksvalt lihvima. Kui eesmärgiks pole just professionaalsel tasemel võistlema hakata, saab tehnikat aga hõlpsalt omal käel koos sõpradega radadel harjutada. Kontrollitud ja loogilist viskeliigutust praktiseerides saab samaaegselt töös hoida ja tugevdada nii õla­, ülaselja­ kui ka kerelihaseid. Lisaks läbivad mängijad ühelt rajalt teisele liikudes märkimisväärse distantsi – olenevalt radade pikkusest ja korvide arvust võib kogu väljaku läbi mängimine nõuda üle 5000 sammu tegemist.

Eestis on praeguseks püsti pandud hulganisti kettagolfiradu, mis on huvilistele kokku kogutud ja leitavad veebilehel

Eestis on praeguseks püsti pandud hulganisti

kettagolfiradu, mis on huvilistele kokku kogutud ja leitavad veebilehel discgolfirajad.ee.

discgolfirajad.ee. Kes on aga suurima ja uhkeima jahil, võib sammud seada Ida­Virumaale – just seal asuv Alutaguse kettagolfipark on pindalalt Eesti suurim ning võõrustab igal aastal ka erinevaid kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi.

Pallimängud pakuvad naudingut

Pallimängud on ühed enim harrastatavad spordialad nii meil kui ka mujal ja seda põhjusega – need pakuvad positiivseid emotsioone, tekitavad mõnusas koguses hasarti ning aitavad füüsiliselt vormis püsida. Spordiväljakuid, kus saab sõpradega palli togida või kasvõi üksi pealelööke harjutada, leiab üle Eesti erinevatest paikadest. Kui valikuks osutub jalgpall ja suur tung on ka võistelda, saab koos sõprade­tuttavatega moodustada oma ametliku võistkonna ning registreeruda harrastajatele mõeldud meistrivõistlustele ehk rahvaliigasse.

Kui jalgpalli jaoks piisavalt mängijaid kokku ei saa või ei paku see spordiala lihtsalt huvi, on võimalus võtta suund näiteks korvpalli poole. Ilmade soojemaks muutumisel saavad populaarseks eelkõige korvpalli väliväljakud, kus saab mängida kahe võistkonna vahel täismõõtmetes väljakul, aga ka lihtsalt koos seltskonnaga palli korvi loopida.

Ülevaate kõigist Eesti jalgpalliväljakutest leiab Eesti jalgpalliliidu kodulehelt ning korvpalli väliväljakute asukohtadega saab end kurssi viia Eesti korvpalliliidu kodulehel.

Allikad: tallinn.ee, zenhabits.net, udisc.com

HÕLJUMISTERAAPIA kasutamine igapäevaelus ja taastusravis

Reio Vilipuu

Reio Vilipuu Taastusravikliinik, Ülemiste Tervisemaja II

Hõljumisteraapia, tuntud ka kui sensory deprivation therapy või floating, on unikaalne lõõgastumismeetod, kus inimene lamab spetsiaalses veega täidetud kapslis, milles on 1/2 tonni Epsomi (magneesiumsulfaat) soola. See protseduur võimaldab kogeda täielikku kaalutust ja tunda end hõljuvana keskkonnas, kus mitme meeleelundi tundemaailm on märgatavalt vähendatud.

TÄNAPÄEV

Autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib inimese keha vastureaktsioone välistele ärritajatele, nagu näiteks temperatuur, valu, helid, kõik, mida näeme ja mida naha kaudu tunneme ja tajume, on pidevas stressiseisundis üleärritunud. Sellisel juhul võib tekkida n-ö kehaärevus, mis on tegelikult ebaadekvaatne keha reaktsioon välistele ärritajatele.

Kogu meie tööpäeva jooksul pommitatakse meid pidevalt tohutu hulga stiimulitega, mis tulevad arvutiekraanidelt ja mobiilseadmetest ning sellest ei pääse ka peale tööd. Tervisliku töö- ja eraelu tasakaalu säilitamine pole kunagi olnud raskem. Stressi nähakse kuni 40% läbipõlemise juhtude põhjusena ja rohkem kui kunagi varem tunnistatakse, et tööstress pole mitte ainult töökoha tootlikkuse üheks probleemiks, vaid mõjutab tugevalt meie vaimset ja füüsilist heaolu. Tööstress võib öösiti üleval hoida ja põhjustada kroonilist väsimust, tõsta vererõhku, mõjutada lähisuhteid ja viia tõsiste terviseprobleemideni, nagu südamehaigused ja depressioon.

VESI, MAGNEESIUM JA KESKKONNAST STIIMULITE

EEMALDAMINE

Soojas soolases vees imendub naha kaudu lisaks magneesium, mille tulemusena suureneb verevarustuse ja hapniku kasutus lihastes ja nahas, paraneb lihaste ja närvide töö. Lisaks leevenevad põletikulised protsessid, paraneb toitainete imendumine ja ensüümide

regulatsioon, alaneb vererõhk ning sügava lõõgastuse järel suureneb energia ja heaolutunne. See aitab paremini magada, taastuda vigastustest ning leevendada valutavaid liigeseid ja lihaseid.

Meelte eemaldamine hõlmab pingutuseta hõljumist helikindlas suletud kapslis, milles on 35°C soe vesi ja 500 kg magneesiumsulfaati. See loob efekti, mis eemaldab kehale mõjuva gravitatsiooni

Põletad kilomeetreid, PÕLETAD KA RASVA

Jalgrattasõit pole pelgalt pedaalide väntamine, vaid teadlik valik, mis ühendab sportlikkuse ja praktilisuse. Kuid kilod ei kao esimese saja meetri peal.

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

Lihtne rattahooldus

Ketti tuleb regulaarselt puhastada ja õlitada. Sobib spetsiaalne puhastusvahend või kodune rasvaeemaldi. Õlitamiseks sobib ainult jalgrattaketiõli. Liigne õli tuleb lapiga maha pühkida, et kett ei koguks mustust. Rehvirõhk peaks vastama tootja soovitustele, mis on märgitud rehvi küljele. Liiga madal rõhk muudab sõidu raskeks ja suurendab rehvi kulumist, samas kui liiga kõrge rõhk võib põhjustada rehvile kahjustusi.

Ratas tuleks mustusest ja porist puhastada kohe pärast sõitu.

Üha enam inimesi eelistab rattasõitu igapäevase liikumisviisina, olgu see siis teekond tööle, trenni või lõõgastav sõit looduses. Linnaelus tähendab rattaga liiklemine kiirust, paindlikkust ja sõltumatust ummikutest ning ühistranspordi graafikutest. Maastikuradadel pakub rattasõit füüsilist väljakutset ja võimalust nautida looduse rahu.

Paljud hakkavad rattaga sõitma eesmärgiga parandada oma füüsilist vormi. Pedaalimine on kahtlemata üks paremaid aeroobseid treeninguid, mis tugevdab südant ja põletab tõhusalt kaloreid. Rasvapõletus ei alga kohe – keha kasutab energiavarusid tõhusamalt alles pärast esimest tundi mõõduka pulsiga treenides. Just seetõttu soovitatakse rattaga treenida vähemalt tund kuni poolteist korraga paar­kolm korda nädalas.

Kogenumad ratturid lisavad oma treeningutesse ka intensiivsemaid lõike. Näiteks minutine kiirendus, millele järgneb viis minutit taastumist, arendab vastupidavust ning muudab keha tugevamaks ja efektiivsemaks. Kestussport pole sprint, vaid pikaajaline pühendumine, mis tasub end tervise ja enesetunde näol kuhjaga ära.

Turvalise ja mugava sõidu eeldused

Rattasõidu puhul pole tähtis ainult füüsiline ettevalmistus, vaid ka õige varustus. Hea jalgratas on investeering, mis tasub end ära aastateks. Maastikuratas sobib neile, kes armastavad metsaradu, tsüklokrossiratas on universaalne valik nii teedele kui ka kergetele maastikuradadele ning kogenud sõitjad võivad eelistada kerget ja aerodünaamilist maanteeratast.

Turvavarustus muutub rattaga liiklemisel esmatähtsaks. Kogenud ratturid teavad rääkida lugusid, kuidas kiiver on kukkumisel päästnud hullematest vigastustest. Lisaks tasub kaaluda rattakindaid, mis aitavad hoida kindlat haaret, ning spetsiaalseid rattapükse, mis muudavad pikemad sõidud mugavamaks. Kes soovib selle alaga tõsisemalt tegeleda, võiks proovida ka klipp­pedaale, mis võimaldavad efektiivsemat ja ühtlasemat väntamist.

Oluline on ka rattasõidu ergonoomika – õigesti reguleeritud sadul ja juhtraud tagavad parema sõidumugavuse ning aitavad vältida selja­ ja põlveprobleeme.

Allikas: bicycling.com

Kui trenniriided juba kapis ja motivatsioon laes, jääb veel üks oluline küsimus: kas jalas on õiged spordijalatsid?

Kas jooksujalats sobib rühmatrenni?

Jooks, tantsutreeningud, aeroobika ja muud särtsakad alad panevad jalad intensiivselt tööle. Siin on oluline, et jalats suudaks pehmendada iga maandumist ja vähendada liigeste koormust. Jooksujalatsid on loodud just selleks, et vähendada kannale langedes põrutust.

Rühmatreeningute jalatsitelt oodatakse rohkem külgmist tuge ja pehmendust kogu talla ulatuses. Kuna jooksujalats külgsuunalistes liikumistes piisavat stabiilsust ei paku, võib tagajärjeks olla hüppeliigese vigastus. Seega rütmikaks kardiotreeninguks tasub osta spetsiaalselt kiirete suunamuutuste ja hüpete jaoks loodud trennijalats.

Tõstad raskusi?

Kui tempoalad nõuavad pehmet ja lööke amortiseerivat tallamaterjali, siis jõutreening keskendub stabiilsusele. Jõusaalis ja raskuste tõstmisel on oluline, et jõud kanduks otse läbi jala maapinnale

ega hajuks pehme talla sisse. Seetõttu on jõutreeningu jalanõud jäigema tallaga, mis parandab tasakaalu ja aitab tõhusamalt jõudu rakendada.

Tavaliste jooksususside pehme tald neelab osa jõust ja võib raskuste tõstmisel viia kehva kehahoiaku või tasakaalu kaotuseni. Kui eesmärk on teha jõudu, tuleks eelistada spetsiaalseid tõstmisjalatseid või vähemalt lameda tallaga jalanõusid.

Pallimäng paneb jalad proovile Korvpall, võrkpall, squash ja tennis nõuavad jalatsit, mis suudaks taluda järske pidurdusi ning kiireid liikumissuundi. Siin on olulised tugev pahkluutugi, haarduv tald ja külgmine toestus.

Juhuslikuks mängimiseks võib kasutada ka universaalsemaid tosse, kuid tõsisemaks treeninguks on spetsiifiline jalats hädavajalik – vastasel juhul võivad vigastused tekkida kiiremini, kui arvatagi oskaks.

Hea jalats on investeering, mis toetab keha ja võimaldab igast trennist maksimumi võtta. Jalatsite valikul tasub

saladus?

ÕIGE SPORDIJALATS –kas eduka trenni

Miks valida õige jalats?

Õigesti valitud spordijalats ei ole lihtsalt moekas aksessuaar, vaid otsene investeering sinu tervisesse ja sportlikku arengusse. Vale jalats võib kaasa tuua:

• Vigastusi. Hüppeliigese väänamised, põlvevalud, seljaprobleemid ja isegi stressimurrud.

• Sooritusvõime langust. Vale valik võib vähendada kiirust, stabiilsust ja jõudu.

• Ebamugavust. Halb ventilatsioon, vale suurus või kehv pehmendus võivad muuta treeningu ebameeldivaks.

eelistada spetsialiseeritud spordipoode ja vajadusel küsida nõu ekspertidelt, et tagada parim võimalik sobivus.

Seega kui sport on osa sinu elust, peaks ka jalats olema valitud nii, et see toetaks igat sammu – olgu selleks kiire spurt, võimas hüpe või täpne maandumine.

Allikas: footcaremd.org

TOIMETAS: Sven Sula FOTO: Shutterstock

Sport ja TOIDULISANDID

Paljud avastavad vastu kevadet taas sportimise ja sellega seoses kerkib esile küsimus, kas oleks ehk vajalik nüüd tervist ka toidulisanditega turgutada. Millisel juhul toidulisandid sportimisega kokku käivad, selgitab ICONFITi asutaja ja tegevjuht Kenneth Kutan.

TEKST: Eve Kallaste FOTO: Shutterstock

Sportimise ajal nõuab meie keha rohkem energiat ja sellest tulenevalt peab Kenneth oluliseks ka toidulisandite peale mõtlemist. „Sageli on organismil raske toidust vajalikke toitaineid kätte saada. Eriti oluline on see intensiivsema treeningperioodi ajal, kus keha vajadused suurenevad,“ ütleb ta ja toob välja, et õigesti valitud toidulisandid aitavad kaasa paremale treeningtulemuste saavutamisele, kiirendavad taastumist ja vähendavad vigastuste riski.

Millised toidulisandid võiksid olla eriti kasulikud algajale sporditegijale?

Algajad võiksid keskenduda toidulisanditele, mis toetavad energiataset ja taastumist. B­vitamiinikompleks ja magneesium võivad aidata aine­ ja

energiavahetuse ning lihaste funktsioneerimisega, samas kui oomega­3­rasvhapped võivad aidata vähendada põletikku ja parandada südame­veresoonkonna tervist. Valik sõltub ka treeningu iseloomust – näiteks jõutreeningu puhul võib olla kasulik ka kreatiin. Neile, kes soovivad toetada liigeseid, soovitame kollageeni.

inimesele küll võimalik, ent sageli raske ja tülikas siiski tavapärase menüüga toidust piisavas koguses kätte saada. Siin tulevadki appi valgupulbrid ja ­batoonid.

Millised on need kõige olulisemad mikrotoitained, mida aktiivse eluviisiga inimene peaks jälgima?

Lisaks valkudele on oluline jälgida ka vitamiinide ja mineraalide tarbimist. Eestlasele juba igapäevane D­vitamiin, lisaks ka kaltsium ja raud toetavad luude tervist ning hapniku transporti lihastesse. Samuti on oluline piisav antioksüdantide, nagu C­vitamiini tarbimine, mis aitavad neutraliseerida treeningu ajal tekkivaid vabu radikaale. Kindlasti tasuks enne tervisespordiga tegelema hakkamist käia ära ka perearsti vastuvõtul ning teha vereuuringud, et selgitada välja, milliste vitamiinide ja mineraalidega keha lisatoetust vajab. Niisama „igaks juhuks“ ei ole kõiki vitamiine tarvis võtta.

Millele peaks algaja poes või e-poes toidulisandit valides tähelepanu pöörama?

Niisama

„igaks juhuks“ ei ole kõiki vitamiine tarvis võtta.

Toidulisandi valimisel tuleks eelistada usaldusväärseid tootjaid ja kontrollida toote sisu – kui palju ja millises variandis soovitud toimeainet toidulisand tegelikult sisaldab. Oluline on lugeda toote silti ja veenduda, et see ei sisalda keelatud aineid või liigseid lisandeid. Samuti võib konsulteerida arsti või apteekriga, et leida enda vajadustele kõige paremini sobiv toidulisand.

Kuigi valgulisandid on populaarsed eelkõige jõutreeningu harrastajate seas, võivad need olla kasulikud ka jooksjatele ja rühmatreeningute tegijatele – seda eriti taastumisperioodil. Valgulisandid aitavad kiirendada lihaste taastumist ja vähendada lihasvalu. Valk on üks neist ainetest, mida on tavalisele sportlikule

Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et toidulisandid asendavad tervislikku toitumist. Tegelikkuses peaksid toidulisandid täiendama tasakaalustatud toitumist, mitte seda asendama. Teine eksiarvamus on see, et kõigil inimestel on võimalik kõik vajalikud mikro­ ja makrotoitained toidust kätte saada. Sageli on see siiski raskendatud ja mõnda toidulisandit tasub koos tervisliku toitumisega siiski ka lisaks võtta. On oluline mõista, et toidulisandid ei anna kohest mõju, vaid nende kasulikkus avaldub järkjärgult ja koos regulaarse treeninguga.“

TOITUMISEGA keha tasakaalu

Erinevat toitu süües täidame mitte ainult kõhtu, vaid saame ka hulgaliselt organismile vajalikke aineid. Kuidas valida maitsev ja tasakaalustatud toit igaks päevaks ning säilitada hea enesetunne?

See on eriti päevakohane praegu, mil keha immuunsüsteem on pärast talve nõrgenenud.

Vitamiinid

Vitamiinid osalevad paljudes keha protsessides, näiteks hormoonide, ensüümide ja vereosakeste tootmises. Seepärast on väga tähtis toituda nii, et saaksime piisavalt igat liiki vitamiine. Isegi väike puudujääk võib kohe avalduda – väsimus tekib kiiremini, keskendumine muutub raskemaks ja haigestume kergemini. A­vitamiin parandab nägemist ja naha seisukorda. Seda vitamiini leidub rohkelt munas, võis, tuunikalas, samuti Gouda juustus. Nendes toiduainetes on ka palju D­, K­ ja E­vitamiini, mis tugevdavad luid ja hambaid, aitavad organismil kaltsiumi omastada ning parandavad vere hüübivust. Vereringet

ja närvisüsteemi tugevdavaid B­rühma vitamiine saab alati piisavalt, kui süüa täisteraleivatooteid, aed­ ja puuvilja, sealiha ning kala.

Mineraalid

Vajalike mineraalideta ei toimuks kasvamist, ainevahetust, vereosakeste tootmist ega närvide ja lihaste talitlust. Naatrium ja kaalium reguleerivad organismi vedelike tasakaalu, kaltsium tugevdab luid ja hambaid, raud aga määrab vere kvaliteedi. Niisiis peab tasakaalustatud toidusedel olema selline, et saaks piisavalt mineraale.

Luudele vajalikku kaltsiumit ja fosforit leidub kõige enam piimas, juustus, rohe­

listes aedviljades, lihas ja kalas. Lihaseid ja närvisüsteemi tugevdavat magneesiumi sisaldavad erinevad marjad, apelsin, banaan, samuti piimatooted. Korras vere tarvis vajalikku rauda on palju lihas, munakollases ja hirsis. Mereandide armastajatel ei teki kunagi puudust joodist, mis aitab hormoonid tasakaalus hoida.

Probiootikumid

Kõik bakterid ei ole inimesele kahjulikud. Osa neist on meie organismile vajalikud. Ühed sellistest headest bakteritest on probiootikumid, mis aitavad seedimise korras hoida. Probiootikumide tasakaalu võivad häirida sellised igapäevategurid nagu ebaregulaarne toitumine, väsimus ja stress.

Rohkelt naturaalseid probiootikume leidub jogurtis, keefiris ja hapukapsas. Aga neid lisatakse ka mõnedesse mahladesse, leivatoodetesse ja juustu.

Valgud

Valgud on vajalikud lihastele, siseelunditele, nahale, juustele ja küüntele. Valkudest koosnevad ka erinevad ensüümid ja hormoonid, mis on vajalikud immuunsüsteemi jaoks.

Peamised valguallikad on piima­, lihaja kalatooted, samuti muna. Parim on oma menüüs ühitada taimsed ja loomsed toiduained. Seesuguseks meie kehale kasulikuks toidukoosluseks võib olla müsli jogurti või piimaga, täisteraleib juustuga, kartulid munaga.

Allikad: Nestlé, Eesti Naine, Tervis Pluss

TOIMETAS : Kairi Prints FOTOD: Shutterstock

Lihtsad ja tervislikud vahepalad kiiresse tööpäeva

Millised on kerged ja tervislikud vahepalad, millega end tööpäeva vältel turgutada, et vältida hilisõhtust õgimist ja liigsöömist?

Pähklisegu

Pähklid on ideaalne ja toitaineterikas snäkk, mis võiks kotis alati käepärast olla. Kui parasjagu pole aega sööma minna, kuid nälg on suur, hoiab peotäis pähkleid elujõu sees. Pähkleid on mugav käekotis hoiustada, need ei rikne ega haise.

Smuuti

Kui sööma minna ei jõua, haara tee pealt üks tervislik smuuti. Iga smuuti ei ole tervislik, mistõttu tasub jälgida, et see ei oleks tehtud mõne magusa mahla või hoopis jäätisega. Smuutit on lihtne seedida, see annab energiat ja maitseb suurepäraselt. See ei tekita kõhus ka rasket tunnet ja selle saab igale poole kaasa haarata.

Kreeka jogurt lisanditega

Naturaalne Kreeka jogurt koos marjade ja lisanditega on samuti hea valik. Kreeka jogurt sisaldab tavaliste jogurtitega võrreldes koguni kaks korda enam valku ning tänu vadaku eraldamisele leidub seal vähem süsivesikuid ja piimasuhkruid. Lisa sinna ise värskeid marju, pähkleid ja seemneid ning saad suurepärase vahepala!

Õun koos pähklivõiga

Söö õuna snäkina koos naturaalse pähklivõiga. See on kerge vahepala, mida kiirel tööpäeval kontoris krõbistada. Boonusena maitseb see kooslus imehästi! Ole aga ettevaatlik ja eelista 100% puhast maapähklivõid. Naturaalne pähklivõi on tehtud 100% pähklitest ja sama tervislik nagu pähkel ise.

Kodujuust lisanditega

Kodujuust on tervisesõprade seas tuntud toiduaine, mis võlub oma maheda maitse ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega. Seda võib süüa nii soolase kui ka magusa vahepalana. Proovi kodujuustu sisse segada kaneeli, puista peale ka seemneid ja lisa marju! Võid ka kõrvale ühe õuna süüa.

• spordisöögid-spordijoogid

• maratonipaketid

• matkasöögid

• meriinovillased riided

• tantsujalatsid ja -riided

• tantsutarbed

UUS ASUKOHT:

Pärnu mnt. 142, Tallinn 11317

Higistamine aitab kehatemperatuuri õiges vahemikus hoida ja kehast jääkaineid väljutada: 30% kehas leiduvatest mürkainetest eraldub naha kaudu. Samuti hoiab higistamine naha elastse ja puhtana. Kui palju inimene täpselt higistab, on väga individuaalne ja sõltub geenidest. Samuti on iga inimese higilõhn erinev.

Miks me HIGISTAME?

Higistades väljutab keha peale vee ja jääkainete elektrolüüte, mille tasakaalustamatus võib kaasa tuua probleeme ja äärmuslikel juhtudel viia südame rütmihäireteni. Meie kliimas ei tule oma pead sellega tavaliselt väga palju vaevata, küll aga tasub jälgida vedelikutarbimist treeningutel. Pikema sportliku pingutuse ajal oleks mõistlik juua spordijooki, kus on taastumiseks vajalikud elektrolüüdid juba sees, sest ainult veest organismi tasakaalus hoidmiseks ei piisa.

Miks higi lõhnab ja mis on liighigistamine?

Värske higi on täiesti lõhnatu vedelik, sisaldades 98% vett, lisaks pisut piimja rasvhapet ning soola. Ebameeldiv lõhn tekib alles siis, kui bakterid hakkavad higi koostisosi lagundama. Inimese nahas on kaht tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed katavad enamiku kehast, nad funktsioneerivad sünnist saati ja nende

põhifunktsioon on organismi jahutamine. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas ning just nende näärmete toodetud higi on see, mis koostoimes nahapinna bakteritega põhjustab ebameeldivat lõhna.

Liighigistamine ehk hüperhidroos on suuremamahulisem higistamine, kui on vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Hüperhidroos võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti, sest nahk on higistamise tõttu kogu aeg niiske. Nii meestel kui ka naistel võib liigse higistamise põhjuseks olla suurenenud kehakaal: kaal sunnib füüsiliselt rohkem pingutama, keha kuumeneb üle ja vajab jahutust higistamise näol.

Higistamine kui märk tervisemurest

Kuigi higistamises pole pealtnäha midagi halba, võib see viidata ka mõnele tõsisemale terviseprobleemile, nagu teatud ainevahetushäired (diabeet,

Mis liigset higistamist põhjustab?

Liigne higistamine pole vaid suure vaimse pingutuse korral esile kerkiv füsioloogiline reaktsioon. Higistamiseks on mitmeid põhjuseid, millest paljusid tekitavad emotsioonid, haigused või ka välised tegurid.

• Kuumus ja niiskus

• Vihastamine

• Sport

• Pinge all olek

• Palavik

• Halb ja haige enesetunne

• Kohv

• Vürtsikas toit

• Menopaus ja kuumahood

• Liiga palju alkoholi

• Suitsetamine

• Mõne ravimi kõrvaltoime

• Armastus (!)

• Rasedus

Allikas: WebMD

TOIMETAS : Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

podagra), neuroloogilised või kasvajalised haigused. Samuti on higistamine omane menopausile või teatud ravimite tarvitamisele.

Inimeste seas leidub kaht tüüpi hü perhidroosi: kui primaarsel hüperhid roosil puudub selge põhjus ja see kipub tekkima teismeeas, vahel ka varem, siis sekundaarse hüperhidroosi korral teki tab liighigistamist mõni muu tervise häda, näiteks kilpnäärme ületalitlus või südamehaigus.

Ent kas liigne higistamine on paratamatus või on sellega siiski võimalik tegeleda? Spetsialistide sõnul on ülioluline tegeleda higistamise algpõhjusega: et põhjused on sageli seotud eluviisi, stressi, valede rõivaste või menüüga, on esmatähtis veenduda, kas tegureid, mis higistamise esile kutsuvad, on võimalik muuta.

Allikas: Delfi Sport, Tervisegeenius, kliinik.ee

Kes tahaks halvasti lõhnata?

Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarsti Pii Metsavase sõnul võtab nii mõnigi nõuks enne trenni kaenlaalused antiperspirandiga kokku määrida, kuid sellega teed tegelikult endale hoopis karuteene.

„Mis eesmärki see täidab? Trennis higistavad kõik, mitte keegi ei tee vahet, kelle lõhnaga tegemist on. Higinäärmete antiperspirandiga blokeerimisega pole mõtet nahka stressi ajada, paremale sooritusele see nagunii kaasa ei aita,“ räägib spordiarst. Samamoodi ei peaks naised spordisaali ilmuma meigituna, sest trenni tehes poorid laienevad ja ummistuvad ning tagajärjeks on kosmeetilised probleemid. Üleüldse ei ole liiga kuiv nahk hea, sest naha kaitsebarjäär on siis haavatav ja vigastustele vastuvõtlik.

„Organismis on palju funktsioone, mis võivad mingil ajal ebavajalikud tunduda, nii et soovime need justkui välja lülitada, kuid tegelikult ei ole see pikemas perspektiivis kasulik,“

Allikas: Delfi Sport

Hooletut spordisõpra kiusavad

SOOLATÜÜKAD JA KONNASILMAD

Sporti on mõnus teha, kui jalad on tugevad ja terved. Konnasilmad ja soolatüükad võivad aga tuua ebamugavuse ning valu ja põhjustada isegi treeningpausi.

Jalaravi kabineti asutaja Monika Simm ja jalgade hooldusspetsialist Katrin Urgard selgitavad, kuidas neid kahte eristada, mis on nende tekkepõhjused ja kuidas neid tüütuid tervisemuresid ennetada.

Konnasilm vs. soolatüügas –kuidas neid eristada?

Konnasilm on hõõrdumise ja surve tagajärjel tekkinud sarvkihi paksend, mis ulatub sügavale pärisnahka. Sportlaste puhul on need sageli tingitud valede jalanõude kandmisest või pidevast survepunktist jalgadel, näiteks jooksjatel või jalgpalluritel tekivad need enamasti varvaste või päkkade piirkonda.

Soolatüügas on aga viiruslik moodustis. Välimuselt on see käsnjas, sageli lillkapsataoline ja võib sisaldada musti täpikesi – väikeseid kapillaaride hüübeid. Erinevalt konnasilmast levivad soolatüükad inimeselt inimesele kas otsese kontakti või esemete kaudu. Spordisõber võib soolatüüka saada eriti lihtsalt – näiteks paljajalu spordisaali, ujula või riietusruumi põrandalt.

Kolm sammu konnasilmade ja soolatüügaste ennetamiseks

Korralikud jalanõud ja sokid Jalanõud peaksid olema õiges suuruses ja hingavad. Kui jalanõud on liiga kitsad või loksuvad, suureneb hõõrdumise ja surve oht, mis võib viia konnasilmade tekkeni.

Kasuta kvaliteetseid spordisokke, et juhtida eemale niiskust ja vähendada hõõrdumist.

Hügieen on võtmetähtsusega

Pese jalgu iga päev neutraalse pesuvahendiga ja kuivata alati hoolikalt ka varbavahed.

Spordisaalides, duširuumides ja basseinides kanna alati vastavaid jalanõusid.

Vaheta ja õhuta trennijalanõusid regulaarselt. Jalaravi kabinetis on ka spetsiaalne jalanõude desinfitseerimise kapp.

Tugev immuunsus aitab soolatüügaste vastu võidelda Tasakaalustatud toitumine, piisav uni ja stressi maandamine aitavad organismil viirustega paremini toime tulla.

Vajadusel tarbi vitamiine (nt C­ ja D­vitamiin) ja mineraale, mis toetavad naha immuunsust.

Kuidas neist vabaneda?

Konnasilmad

Ortopeedilised lahendused. Spetsiaalsed sisetallad ja padjakesed aitavad survet leevendada.

Hoolduspediküür. Professionaalne jalahooldus aitab paksendeid eemaldada ja edasisi probleeme vähendada. Jalahooldustooted. Erinevad kreemid ja sarvkihi eemaldamiseks mõeldud preparaadid ennetavad konnasilmade süvenemist.

Soolatüükad

Koagulatsioon. Protseduur, kus kõrge kuumuse abil hävitatakse viiruslikud rakud, et takistada soolatüüka edasist levikut.

ColdPlasma ravi. Kaasaegne meetod, mis aitab kiirendada naha taastumist ja hävitada viiruse. Kodused vahendid. Apteegis leiduvad käsimüügiravimid, näiteks salitsüülhappega plaastrid võivad aidata kergemate juhtude korral, kuid sageli vajavad sügavamale ulatuvad tüükad professionaalset hooldust.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Kui konnasilm või soolatüügas ei allu kodusele ravile, muutub valulikuks või hakkab suurenema, tasub kindlasti pöörduda jalahoolduse spetsialisti või dermatoloogi poole. Sportlased, kellel on pidev koormus jalgadele, peaksid vähemalt kord aastas käima jalgade tervisekontrollis nagu hambaarsti juureski. Need jalaprobleemid võivad esialgu tunduda väikesed, kuid võivad viia tõsisemate tervisemuredeni. Õige hooldus ja ennetus aitavad tagada, et spordisõbra jalad püsivad terved ning treeningud on valutud!

TEKST: Eve Kallaste FOTO: Shutterstock

JAHUTAV LEEVENDUS VALULE JA PÕLETIKULE

Naprokseen

VALU PAIKSEKS

LEEVENDAMISEKS:

• lihaste ja liigeste valulike ning põletikuliste seisundite korral

• traumajärgsete lihasja liigesvalude korral

Turustaja: Sirowa Tallinn AS

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

TREENI VASTAVALT

menstruatsioonitsüklile

Naiste keha läbib iga kuu hormonaalseid muutusi, mis mõjutavad nii energiataset, lihasjõudu kui ka taastumisvõimet. Seetõttu tasub treeninguid kohandada vastavalt menstruatsioonitsüklile. See aitab vältida ülekoormust ja end treenides üleüldiselt paremini tunda.

TEKST: Eve Kallaste FOTOD: Shutterstock

Treeninguid tsüklile vastavaks sättides on võimalik saavutada paremaid tulemusi, vältida ületreenimist ja hoida kõrgel motivatsiooni! Uurime lähemalt, kuidas tsükli erinevad faasid füüsilist võimekust mõjutavad ja milline treening on igas tsükli etapis kõige tõhusam.

Menstruatsioonitsükli faasid ja nende mõju treeningule

Menstruatsioonitsükkel kestab keskmiselt 28 päeva (mõnel naisel vähem, mõnel rohkem) ning jaguneb neljaks peamiseks faasiks:

6 Menstruatsioon (1.–5. päev)

6 Follikulaarfaas (6.–14. päev)

6 Ovulatsioon (umbes 14. päev)

6 Luteaalfaas (15.–28. päev)

Igas faasis muutuvad östrogeeni­ ja progesteroonitase, mis mõjutavad nii lihasjõudu, vastupidavust kui ka taastumist. Vaatame lähemalt, kuidas treeninguid vastavalt tsüklile kohandada.

Menstruatsioon: puhka ja kuula oma keha Menstruatsiooni alguses on östrogeeni­ ja progesteroonitase madal, mistõttu võib energiatase väheneda ning keha rohkem

puhkust vajada. Samuti langeb rauatase, mis võib mõjutada vastupidavust ja jõudu.

Soovitatavad treeningud:

6 Madala intensiivsusega kardiotreening (näiteks rahulik jalutuskäik või kerge rattasõit).

6 Jooga ja venitusharjutused, mis aitavad leevendada menstruaalkrampe.

6 Kerge jõutreening (kui enesetunne lubab).

Vältida võiks:

6 Väga intensiivseid ja suure koormusega treeninguid (nt HIIT, sprintimine).

6 Rasked jõutreeningud, mis võivad suurendada vigastuste riski.

Uuringud on näidanud, et menstruatsiooni ajal võib naiste valulävi olla madalam, mistõttu on eriti oluline oma keha kuulata ja ülepingutamist vältida.

Samas ei tähenda see, et peaks trennist täielikult loobuma – kerge liikumine võib enesetunnet hoopis parandada.

Follikulaarfaas: ideaalne aeg intensiivseks treeninguks

Follikulaarfaasis hakkab östrogeenitase tõusma, mis suurendab energiataset, lihasjõudu ja vastupidavust. See on parim aeg tugevateks treeninguteks ja uute eesmärkide poole püüdlemiseks.

Soovitatavad treeningud:

6 Jõutreening (lihaste kasvatamiseks ja jõu arendamiseks).

6 Kõrge intensiivsusega intervalltreening (HIIT).

6 Kardiotreening (jooksmine, rattasõit, ujumine).

Uuringud on näidanud, et östrogeen aitab lihastel paremini taastuda ja vähendab põletikku, mistõttu on see

parim aeg intensiivsemaks treeninguks. Keha muudab sel perioodil efektiivsemalt süsivesikuid energiaks, mis toetab suurema intensiivsusega treeninguid. See on aeg, mil keha on kõige tugevam ja vastupidavam, seega tasub seda ära kasutada.

Ovulatsioon: keha tippvõimekus (ja ka suurem vigastuste oht)

Ovulatsiooni ajal saavutab östrogeenitase haripunkti, mis tähendab, et jõud ja vastupidavus on maksimaalsed. Siiski kaasneb sellega ka suurem vigastuste risk, kuna liigesed võivad muutuda lõdvemaks.

Soovitatavad treeningud:

6 Jõutreening (eesmärkide teostamiseks).

6 Kardiotreening (näiteks kiirusjooks või spinning).

6 Jooga ja tasakaaluharjutused (vigastuste ennetamiseks).

Vältida võiks:

6 Liigset koormust põlvedele ja hüppeliigestele, kuna hormonaalsed muutused võivad mõjutada liigeste stabiilsust.

6 Ülepingutamist – kuigi energiatase on kõrge, võib liiga raske treening põhjustada suuremat väsimust.

Ovulatsiooni ajal võivad mõned naised tunda suuremat motivatsiooni treenida, kuid oluline on ettevaatlik olla ja ülekoormust vältida.

Luteaalfaas: aeg rahulikumaks treeninguks

Luteaalfaasis hakkab progesteroonitase tõusma, mis võib põhjustada väsimust, vedelikupeetust ja meeleolukõikumisi. Keha eelistab sel ajal energiaallikana rasvu, mistõttu võib intensiivne treening raskem tunduda.

Soovitatavad treeningud:

6 Kerge kuni mõõdukas kardiotreening (nt kiire kõnd, madala intensiivsusega jooksmine).

6 Jooga ja pilates.

6 Mõõdukas jõutreening (fookus rohkem tehnikal kui raskustel).

Mõned naised kogevad luteaalfaasis suuremat söögiisu – oluline on hoida tasakaalustatud toitumist ja mitte jätta

keha energiavaegusesse. Kuna keha kipub rohkem vedelikku kinni hoidma, võib tekkida raskustunne ja väsimus –sellisel juhul tasub eelistada kergemaid treeninguid.

Luteaalfaas on aeg, mil võiks keskenduda taastumisele ja mitte seada liiga kõrgeid ootusi treeningtulemustele.

Kuidas treeningtsüklit kõige paremini planeerida?

Kuula oma keha – iga naine kogeb tsüklit erinevalt ja oluline on leida enda jaoks sobiv rütm.

Jälgi treeningpäevikut – märgi üles, kuidas sa end erinevates tsükli faasides tunned ja millised treeningud sobivad kõige paremini.

Toitu mitmekesiselt – menstruatsiooni ajal vajab keha rohkem rauda, luteaalfaasis aga rohkem tervislikke rasvu ja valku.

Ära unusta taastumist – piisav uni, venitusharjutused ja lõõgastumine on sama olulised kui treening ise.

Menstruatsioonitsükliga arvestamine võib aidata treeninguid efektiivsemaks muuta, vigastuste riski vähendada ja üldist heaolu parandada. Jäta meelde, et follikulaarfaas on parim aeg intensiivseks treeninguks, ovulatsiooni ajal tuleks olla ettevaatlik vigastuste suhtes, luteaalfaasis tasub treeningkoormust vähendada ning menstruatsiooni ajal oma keha kuulata ja kergemaid harjutusi teha.

Allikad: Journal of Sports Science and Medicine, Women’s Health, Runner’s World

HC PRO – TÕSISE SPORTLASE VALIK!

nüüd vähemalt –54%!

Kas oled kevadeks valmis? Meie oleme!

Kui oled kirglik sportlane, tead hästi, kui oluline on treenida kvaliteetse varustusega. HC Pro veebipoest leiad parima valiku professionaalset treeningvarustust – hantlid, kangid, trenažöörid ja jõusaalivarustus, mis sobib nii koduseks kui ka spordiklubi kasutamiseks. Tippkvaliteet taskukohaste hindadega, kiire tarne üle Eesti ning professionaalne klienditugi aitavad Sul saavutada oma sportlikke eesmärke kiiremini kui kunagi varem.

Üllata kallimat või luba endale uut naudingut!

Maitsekad kinkekomplektid erilisteks hetkedeks.

ELLIPTILINE TRENAŽÖÖR

Piiratud koguses – kiirusta, sest parimad pakkumised kaovad ruttu! hotlips.ee

Diskreetne kohaletoimetamine – turvaline ja mugav!

Satisfyer Premiumi erootiline kinkekomplekt

Paki lahti 24 päeva luksuslikke ja sensuaalseid üllatusi, mis teevad õhtu unustamatuks.

Satisfyer Deluxe’i kinkekomplekt

Elliptiline trenažöör on loodud sujuva ja tõhusa treeningu pakkumiseks, mis sobib igale treenimistasemele. Selle vastu pidav disain, arenenud funktsioonid ja intuitiivsed juhtimisseadmed teevad sellest ideaalse valiku jõusaalidesse, spordistuudiotesse ja koduseks treeninguks.

2390.00 €

TUGEV JA KOMPAKTNE KÕHUPINK

Muuda oma õhtud tõeliseks naudingute teekonnaks Satisfyer Deluxe’i erootilise komplektiga.

Ruumisäästlik kõhupink, millel on paks pehmendus kõhulihaste treenimiseks.

Naudi fantastilise sekslelukomplekti

Satisfyer Premiumi kinkekomplekt on ideaalne kingitus.

24 põnevat üllatust, sealhulgas kvaliteetsed seksimänguasjad, BDSM-tarvikud, seksuaalse heaolu tooted ja palju muud.

HC PRO STAIR CLIMBER TREPIMASIN

See piiratud koguses kinkekomplekt sisaldab 24 põnevat ja luksuslikku üllatust, sealhulgas seksimänguasju, BDSM-tarvikuid, sensuaalseid heaolutooteid ja palju muud.

• Seljatoe laius: 395 mm

• Seljatoe pikkus: 665 mm

• Seljatoe max. kõrgus: 650 mm

Kõik see on kaunilt pakendatud, et lisada õhtutesse kuumust.

Tavahind: 199,95 €

Soodushind: 79,90 €

HC PROFESSIONAL WHEYMIX 1,3KG, VADAKUVALK

Ideaalne nii paaridele kui ka üksi kasutamiseks, et süvendada oma intiimsust või avastada uusi naudinguid. Satisfyeri kinkekomplekt on täiuslik viis, kuidas muuta oma aeg meeldejäävaks ja sensuaalseks.

• Raam: 50x50x2 mm

HC PROFESSIONAL WHEYMIX on suurepärane proteiinilisand, mis imendub järk-järgult ning sisaldab vadaku kontsentraati, isolaati ja hüdrolüüsitud isolaati. Lisaks on tootele lisatud teisi vitamiine, mineraale ja hargnenud ahelaga aminohappeid (BCAAsid). BCAA-d on üks olulisemaid lihaste ehitusklotse (nagu tellised maja ehitamisel) ja aitavad edastada teisi aminohappeid lihasrakkudesse taastumise ja lihaste ehitamise jaoks.

Kreatiin on looduslik ühend, mida leidub väikestes kogustes toiduainetes, nagu liha ja kala, ning mida saab tarbida toidulisandina.

33.90

HC PRO trepimasin on kommertskvaliteediga treeningseade, mis on loodud jõusaalide ja spordiklubide jaoks. See simuleerib treppidest kõndimist, pakkudes intensiivset kardiotreeningut ja treenides samal ajal alakeha lihaseid. Vastupidav konstruktsioon toetab kuni 200 kg raskust ning ergonoomiline disain tagab mugava ja turvalise treeningkogemuse.

Tavahind: 119,95 €

Soodushind: 49,90 €

2890.00 €

1899.00 €

HC PRO KOKKUPANDAV JA KOMPAKTNE JOOKSULINT

• HC PRO poolprofessionaalne jooksulint.

• Mootor: 2,0 hobujõudu (tippvõimsus 4,0 hobujõudu).

• 8-tolline ekraan.

• Kiirus.

• Vahemaa.

Tutvu kreatiini jõuga – loomulik ühend, mis toetab sinu füüsilist jõudlust!

• Aeg.

• Pulss.

• Kulutatud kalorid.

• Valikud: Bluetooth, Fitshow rakendus, MP3, USB, ventilaator, 12 erinevat programmi.

• Vastupidavussüsteem.

1590.00 €

997.00 €

Lihastes talletub kreatiin fosfokreatiinina, mis on oluline energiaallikas kõrge intensiivsuse ja lühikese kestusega tegevuste ajal, nagu jõutreening ja sprint. Pole üllatav, et kreatiin on muutunud üheks populaarseimaks toidulisandiks sportlaste seas, kes soovivad maksimeerida oma jõudu ja füüsilist võimekust.

Parandab füüsilist jõudlust

Kreatiin suurendab ATP (adenosiintrifosfaat) tootmist lihastes, mis annab rohkem energiat intensiivsete treeningute ajal. See tähendab, et saad teha rohkem kordusi, tõsta raskemaid raskusi ja saavutada kiire-

HORISONTAALNE

VELOTRENAŽÖÖR RECUMBENT EXERICE BIKE

Toetab ajutööd ja mälu

SELF 100% KREATIIN MONOHÜDRAAT 500G

Kreatiin on looduslik ühend, mida leidub väikestes kogustes toiduainetes, nagu liha ja kala, ning mida saab tarbida toidulisandina. Lihastes talletub kreatiin fosfokreatiinina, mis on oluline energiaallikas kõrge intensiivsusega ja lühikese kestusega tegevuste, nagu jõutreening ja sprintimine, ajal. Pole üllatav, et kreatiin on muutunud üheks populaarseimaks toidulisandiks sportlaste seas, kes soovivad maksimeerida oma jõudu ja füüsilist võimekust.

22.90 €

Uuringud näitavad, et kreatiin võib aidata parandada kognitiivseid funktsioone, eriti vanematel inimestel. See toetab ajurakkude energiavarustust ja võib aidata kaasa mälu ja keskendumisvõime paranemisele.

Kiirendab taastumist

Horisontaalne velotrenažöör on kvaliteetne treeningseade, mis sobib ideaalselt spordisaalidesse ja kodustesse treeningruumidesse. Vastupidav disain ja arenenud funktsioonid tagavad mugava ja tõhusa treeningu.

2950.00 €

Kreatiin aitab vähendada lihasväsimust ja lühendab taastumisaega pärast treeningut. See on eriti kasulik intensiivsete treeningute ja suurema füüsilise koormuse korral.

1690.00 €

SELFI kreatiin 500 g on suurepärane täiendus igapäevasele toitumisele, pakkudes märgatavat kasu nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele!

197.00 € 97.90 €

KUMMIKATTEGA KANGIKETASTE KOMPLEKT

Toetab südame tervist

Uuringud on näidanud, et kreatiin võib vust ja vähendades põletikku kehas.

1,25-25 KG, 157.5 KG

Keskmine auk - 50 mm Paarikaupa. Komplekt sisaldab:

Tugevdab luid ja aitab osteoporoosi ennetada

• 1.25 kg

• 2.5 kg

• 5 kg

võime.

• 10 kg

• 15 kg

• 20 kg

• 25 kg

Aitab hoida normaalset kehakaalu

619.32 €

Kreatiin võib suurendada lihasmassi ainevahetust, aidates põletada rohkem visliku kehakaalu säilitamist.

368.07

Parandab treeningmotivatsiooni ja energiataset

Kreatiini kasutamine suurendab üldist energiataset, mis muudab igapäevaste samaks ja nauditavamaks.

Külasta meid kohe ja astu järgmine samm oma

MARATON KUI VÄLJAKUTSE ja unustamatu elamus

Maraton on rohkem kui lihtsalt füüsiline katsumus – see on eneseületus, millel on sügavam tähendus iga jooksja jaoks. Kuigi igaühe teekond finišini on ainulaadne, on edu saavutamiseks oluline läbimõeldud ettevalmistus, mis arvestab kõiki komponente –treeningut, taastumist ja toitumist.

TEKST:

Triin Tisler

Ultrajooksja Julia Rakitina hakkas jooksmisega tegelema vaid mõni aasta tagasi – pandeemia ajal. Selleks et leida aega iseendale. „Esimene võistlus oli 10 km Viljandi Suurjooks,“ meenutab naine, kelle siiani pikim võistlus on olnud kuuepäevane jooks. „Esimest maratoni jooksin 2021. aastal ajaga 4:14. Parim isiklik maratoni aeg on 3:12,“ rõõmustab ta.

„Maraton on minu jaoks tihti trenn enne pikemaid võistlusi, kuid samas on iga maraton mulle väljakutse ja unustamatu elamus.“

Julia Rakitina. Viadali ultrajooks, august 2024. Foto: Viadali ultra 6 daysi korraldajad

Millest alustada?

Selleks et valmistuda nullist, peaks Julia sõnul arvestama umbes pooleaastase ettevalmistusega. „Alguses võiks joosta 4–5 korda nädalas tund aega rahulikus tempos. Seejärel võiks lisada treeningplaani tempokaid trenne ja mõni kuu enne maratoni võtta ette ka pikemad jooksud,“ sõnab naine ja soovitab paar korda kuus läbida korraga 30–32 km. „Siis saab proovida, milline toit, riided ja jalatsid sobivad maratoniks kõige paremini.“

Ettevalmistusel on oluline ka üldkehaline trenn. „Oleks hea külastada paar korda nädalas jõusaali, et vältida vigastusi.“ Vigastuste ennetamiseks on oluline teha soojendust enne trenni ja venitusi pärast. „Kasuks tuleb ka massaaž. Taastumiseks on head ujumine ja saunad.“

Toitumine ja tempo

Toitumine pole ettevalmistusel sugugi vähem oluline. „Toit peab olema kvaliteetne ja mitmekesine. Mõni päev enne võistlust ja võistlushommikul soovitan süüa seda, millega on keha harjunud. Ei tasu proovida midagi uut,“ rõhutab ta. „Keha on niigi stressis!“

Julia ise eelistab enne võistlust riisi. „Päev enne võistlust joon kas mineraalvett või isotoonilist jooki, et vältida võistluse ajal lihaskrampe.“

Kõige levinum viga maratoni jooksmisel on liiga kiire start ja vale tempo alguses. „Sportlane saab kiiresti energiast tühjaks ega suuda jätkata. Samuti on

veaks liiga soojad riided: pigem olgu jooksu ajal jahe,“ teab Julia ja soovitab esimest maratoni võtta rahulikult.

„Eesmärgiks võiks olla selle lõpetamine. Selleks et maratoni oleks kergem läbida, võib jagada selle oma mõtetes väiksemateks osadeks (nt 15 + 15 km ja veel natuke). Keegi ütles kunagi pärast võistlust, et parim võistluse hetk on selle lõpp. Naljakas, kuid nii see on. Rahuolutunne ongi suurim autasu tehtud töö eest,“ ütleb pikamaajooksja, kelle jaoks on peamine nautida protsessi.

„Pärast võistlust jääb meelde emotsioon, mitte tulemus. Kõige tähtsam õppetund, mille olen jooksjana saanud: maratoni ei tohi suhtuda kergekäeliselt. See on väga nõudlik distants. Kõik peab olema läbi mõeldud: riided, toit, joogid, tempo. Vaatamata sellele läheb kindlasti midagi ka mitteplaanipäraselt!“

Oskus nautida

protsessi ja arengut

„Esimesed maratonid jooksin ilma korraliku ettevalmistuseta, nii et saan öelda: ka nii on võimalik,“ naerab möödunud aastal maratonis Eesti meistriks tulnud Kaisa Kukk (40).

2013. aastal alustas naine jooksmisega eesmärgipäraselt. „Viimased paar aastat olen olnud iseenda treener ja lisaks traditsioonilisele jooksule olen võistelnud ka trepijooksus,“ räägib 11 aastat ka treeneri rollis olnud naine, kellel on ette näidata hulgaliselt tiitleid ja autasusid. Nende seas on ka 13 Eesti meistritiitlit ja hõbe­pronks­

2024. aasta Tallinna maratoni suhtes ei olnud Kaisal kõrgeid ootuseid. „Ettevalmistus oli üsna olematu ja kirja panin end viimasel õhtul. Võitjana finišisse joostes oli teistmoodi eriline ja üllatuslik tunne.“

medaleid erinevate pikamaajooksu distantsidel.

Kaisa jaoks ideaalne ettevalmistus on näinud ette joosta talvel rahuliku pulsiga mahtu ja sisehallis arendada kiirust. „Tugevdan lihaskonda ja kõõluseid oma keharaskusega jõuharjutustega; kevadest sügiseni teen lõigutreeninguid, tempojookse ja võistlen lühematel distantsidel ning jooksen pikemaid vahemaid (20–30 km).“

Ettevalmistuse aeg oleneb ka sellest, kui pikalt on eelnevalt treenitud. „Alustajatel soovitan mitte kohe võtta ette maratoni, vaid jagada hea jooksuvormi saavutamine ning organismi kohandamine jooksmisega pikemale perioodile, ning kogenenumad võiksid arvestada poole aastaga,“ soovitab Kaisa.

Võtmesõna: taastumine

„Harrastajate kõige suurem väljakutse on pere ja töö kõrvalt teha ära pingutust nõudvad treeningud, aga ka leida niigi tihedas päevakavas aega koormustest taastumiseks,“ teab ta. „Sageli kardetakse puhata või joostakse

nn prügikilomeetreid – aeglaseid pikki vahemaid, mis ei arenda eriti midagi, küll aga kulutavad ja väsitavad organismi.“

Kaisa sõnul ei teadvustata piisavalt, et treeningud on vaid üks osa ettevalmistusest. „Niisamuti on vaja tähelepanu pöörata unele, lihashooldusele ja kvaliteetsele toidule, joogile ning toidulisanditele,“ teab maratoonar.

Näiteks on palava ilmaga treeningutel ülioluline organismi vedeliku ja elektrolüütidega varustamine, pikkadel treeningutel lisasüsivesikute manustamine ja pärast treeninguid süsivesiku­valgu tarbimine. „Maratonieelne glükogeenivarude täitmine on võtmetähtsusega.“ Naine ise eelistab enne maratoni kergesti seeduvaid toite. „Enamasti on selleks sai. Pärast maratoni tarbin esialgu väikese vahepala (nt puuvili, müslibatoon) ja joogi, hiljem teen korraliku toidukorra süsivesikute ja piisavas koguses valguga (nt pasta, riis, juurviljad vm süsivesik koos kala, kana vm valguga). Maratoni ajal tarbin vett ja energiageele (max 4–5).“

Olenemata sellest, kui hea on ettevalmistus, võib vigu teha ka maratonipäeval. „Tarbitakse uusi või valesid toite enne starti, joostakse uues läbi proovimata riietuses või sisse kandmata tossudes, ei arvestata tempo valikul ilmaga, oma varasema kogemusega või tehakse liiga kiire algus, raisatakse energiat kaasvõistlejate või pealtvaatajatega suhtlemisele, ei ennetata vedeliku­ ega energiapuudust või vastupidi, tarbitakse neid rajal liiga palju.“

Esimeseks maratoniks valmistujale soovitab Kaisa kasutada asjatundlikku abi, et vältida vigu juba ettevalmistuse ajal. „Valed treeningud võivad viia haiguste ja vigastusteni, mistõttu võib tekkida lünki treeningutes ning ettevalmistus olla ebapiisav. Motivatsiooni aitab kindlasti hoida treener, nõuandja või ka treeninggrupp, sageli aitab hirme hajutada adekvaatne info, toetav spetsialist ja arusaam, et iga treening ja protsess ise õpetab meile enda kohta rohkem kui lõpuks maratoni läbimine,“ tõdeb Kaisa ja lisab, et iga ebaõnnestumise peale ei tohiks käega lüüa. „Vahel aitab eesmärkide ümber seadmine.“

Spordisõprade lemmiküritused sel kevadel ja suvel:

1. mai 2025 Suurjooks ümber Viljandi järve Viljandimaa spordielu suursündmus ja spordielu järjepidevuse sümbol on võitnud kindla koha Eesti spordikalendris ja on väga populaarne jooksusõprade hulgas.

17. mai 2025 LHV Maijooks Maijooks on Eesti suurim naiste liikumis­ ja spordisündmus, millest on läbi aegade osa saanud üle 300 000 tubli naise.

30.–31. mai 2025 Tour of Estonia 2025 Tour of Estonia ehk Eestimaa velotuur on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu UCI kalendrisse kuuluv profiratturite võidusõit.

30. mai – 1. juuni 2025 Spordifestival Kevad Battles 2025 Eesti suvepealinnas Pärnus toimub kolmepäevane spordifestival Kevad Battles 2025 ehk Põhjamaade juhtiv alternatiivspordi sündmus.

7. juuni 2025 Eesti Ööjooks – Rakvere Eesti Ööjooks on kõige erilisem jooksusündmus Baltimaades. Jooksupidu, kus esimesel kohal on alati elamus jooksust ja liikumisest, mitte tulemus.

28.–29. juuni 2025 Narva Linna Jooks Ida­ Virumaa suurim spordisündmus! Narva Linna Jooksu eesmärk on innustada inimesi liikumisharrastusega tegelema.

23.–24. august 2025 IRONMAN Tallinn Suursündmus Ironman on osa südasuvisest triatlonifestivalist Tallinnas, kus võistlused toimuvad kahel järjestikusel päeval.

30. august 2025 Sillamäe ultra Sillamäe ultra toimub Sillamäe terviseraja kahe kilomeetri pikkusel valgustatud asfaldiringil. Auhinnaline võistlusdistants on 24 h jooks.

12.07.2025

Lastejooksude (600m) start kell 11.00

Noortejooks (3km) start kell 12.00

Põhijooksu (kuni 10km) start kell 13.00

Rohkem infot ürituse kohta Mudajooks-st või FB lehel mudajooks.ee Jälgi meid ka Instagramis

13.07.2025

Canicross (3km) võistlusklassi startide algus kell 11.00

Põhijooks (6km) stardib pärast Canicrossi

KORRALIK ÖÖUNI

on sportimise puhul väärtuslik valuuta

Sellest hetkest alates, kui inimene hakkab regulaarselt sportima, võib ta ennast kutsuda harrastussportlaseks.

Ja kuigi harrastus- ja professionaalse sportlase elustiili eristavad mitmed tunnused, kattub vähemalt üks asi –vajadus kvaliteetse une järele. Kuidas uni treeninguid mõjutab ja kuidas unekvaliteeti parandada, selgitab lähemalt Confido Arstikeskuse kopsu- ja unearst dr Erve Sõõru.

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers FOTOD: Shutterstock

1. Kuidas mõjutab uni sportlikku sooritust?

Uni mõjutab füüsilist arengut, emotsioone, kognitiivset käitumist ja elukvaliteeti. Hea une korral on sportlase sooritus parem, on vähem vigastusi ja haigestumisi. Sportlaste und mõjutavad treening- ja võistlusgraafikud, reisimine, stress, akadeemilised nõudmised ja üle treenimine.

Ilmselt mõned sportlased ka ise ei väärtusta oma und. Täiskasvanute optimaalne uneaeg on 7–9 tundi ja noorukitel 8–10 tundi. Unekogus võib

varieeruda erinevatel põhjustel, näiteks haigestumisel ja stressi lisandumisel. Uni on vajalik taastumiseks ja kohanemiseks. Aktiivne elustiil koos mõõduka treeninguga võib tagada parema ööune.

2. Millised on peamised märgid sellest, et uneaeg või -kvaliteet ei toeta füüsiliselt aktiivset elustiili? Sportlane tunneb end väsinuna ja vaatamata soovile saada paremaid tulemusi see ei õnnestu.

Sportlase und mõjutab treeningute ja võistluste ajakava. Näiteks kaugreiside­

Erve Sõõru

ga kaasuvad meeleolu­ ja ärevushäired ning stress.

Sportlastel võib esineda erinevaid unehäireid: näiteks uneapnoed, unetust ärevushäire või depressiooni korral ja rahutute jalgade sündroomi. Unepuudus pärsib kiirust, täpsust ja jõuomadusi. Unepuudus mõjutab immuunsust ja

Dr

Foto: Confido

suurendab vastuvõtlikkust infektsioonide suhtes. Stress ja depressioon suurendavad võistlusperioodil haigestumise riski veelgi.

3. Milliste üldiste soovituste toel parandada oma igapäevast unekvaliteeti? Kas ja kuidas mõjutab nt hommikul vs. õhtul treenimine unekvaliteeti?

Une kestuse ja ­kvaliteedi paranemine parandab reaktsiooniaega, täpsust ja vastupidavust, ilmselt ka jõuomadusi ning kiirust.

Kui sportlasel esineb unehäireid, on mõistlik nendega tegeleda. Kindlasti peab unehäire osas uurima neid sportlasi, kes kaebavad halva unekvaliteedi või liigse päevase unisuse üle. Sportlaste vaimse tervise probleemide varajane avastamine on une, tervise ja sportlike tulemuste parandamisel olulise tähtsusega.

Mõõdukas treening päevavalguses mõjutab und hästi. Inimesed erinevad kronotüübilt, mistõttu tõenäoliselt on treeninguaja eelistused indiviiditi erinevad. On teada, et hilisõhtune intensiivne treening võib pikendada uinumisele kuluvat aega.

4. Kuidas saavad harrastussportlased ise jälgida ja hinnata une mõju oma treeningutele ning taastumisele?

Individuaalse uneaja hindamiseks soovitan täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul. Unepäeviku leiab näiteks Eesti Uneliidu kodulehelt.

Magamistuba peab olema mugav, jahe, pime, ilma elektrooniliste seadmeteta ja minimaalse ümbritseva müraga. Une ja ärkveloleku rütm peab olema regulaarne, sõltumata sellest, kas tegu on treeningpausi või võistlusperioodiga. Päevane uinak ei tohiks ületada 30 minutit, sest pikem uinak võib hakata pikendama uinumisele kuluvat aega ja lühendama ööune pikkust. Soovitatav on piirata nutiseadmete kasutamise aega vähemalt tund enne magamaminekut.

Treeningute ja võistluste planeerimine võiks olla kooskõlas sportlase regulaarse unerütmiga.

Magamatus mõjutab tunnetuslikku

treeningu raskust

Piisava ja ebapiisava uneaja mõju sportlikule sooritusele on uuritud paljude teadustööde raames. Ühes sellises, 2009. aastal ajakirjas European Journal of Applied Physiology ilmunud uuringus tuli 11 meessoost isikul joosta jooksulindil 30 minutit esmalt pärast tavalise pikkusega ööund ning seejärel pärast 30­tunnist ärkvelolekut. Lisaks sellele, et pärast 30­tunnist ärkvelolekut oli osalejate vastupidavusvõime madalam, tuvastasid töö autorid (S. J. Oliver jt) veel ka teise olulise ilmingu.

Nimelt, kuigi unepuuduse olukorras jooksid osalejad kilometraaži poolest lühema distantsi kui normaalse ööune tingimustes, oli osalejate tunnetuslik pingutuse määr mõlemal korral sarnane. Seega järeldasid autorid, et muutunud arusaam pingutuse astmest on üks tegureid, mis põhjustab vastupidavuse vähenemist pärast magamata ööd.

Hommikuse vs. õhtuse kronotüübiga inimesed

Kas parema une saavutamiseks on tark treenida hommikul või õhtul? Vastus sellele küsimusele võib sõltuda konkreetse indiviidi harjumustest ja tema kronotüübist ehk sisemisest bioloogilisest kellast. 2021. aastal väljaandes BMC Sports Science, Medicine and Rehabilitation ilmunud uuringus mõõtsid autorid (S.­T. Lim jt) 340 sportlase unekvaliteeti Pittsburghi unekvaliteedi indeksi järgi ning nende füüsilist sooritust Wingate’i anaeroobilise testi põhjal.

Uuringu tulemused näitasid, et hommikuse kronotüübiga sportlased saavutasid parema unekvaliteedi ja nende füüsiline sooritusvõime oli samuti erinevaid parameetreid arvesse võttes kõrgem kui õhtuse kronotüübiga sportlastel. Tulemuste põhjal järeldasid autorid, et õhtuse kronotüübiga sportlaste päevarežiimi võib olla tarvis nihutada varasemaks või siis teha treeningutes individuaalseid ümberkorraldusi, mis vastaksid paremini nende loomulikule elurütmile. Siiski tõdesid autorid, et teema vajab teaduslikku edasiarendust ja rohkemaid uuringuid selle kohta, kuidas erineva kronotüübiga inimeste uneja treeningu kvaliteeti parandada.

Allikas: link.springer.com

Kuidas füüsiline aktiivsus mõjutab meie VAIMSET HEAOLU?

Sport ja liikumine on lisaks füüsilise tervise ning heaolutunde hoidmisele ka äärmiselt oluline vaimse tervise toetaja. Tegelikult on liikumine üks tõhusamaid viise meeleolu parandamiseks, stressi vähendamiseks ja ka enesehinnangu tugevdamiseks ning tõstmiseks. Kuidas aga sport meie psüühilist heaolu mõjutab ja millised liikumisviisid on vaimse tervise seisukohalt kõige tõhusamad?

Füüsiline aktiivsus kui vaimse tervise tugevdaja

Sport mõjutab aju biokeemiat mitmel viisil, aidates tasakaalustada hormoone ja neurotransmittereid. Füüsiline aktiivsus soodustab näiteks endorfiinide tootmist, mis tõstavad keha heaolutunnet ja on tuntud ka organismi loomuliku valuvaigistina. Lisaks tõstab liikumine kehas serotoniini ja dopamiini taset, mis parendavad nii meeleolu ja motivatsiooni kui ka mälu, und, seedimist ning motoorikafunktsioone. Liikumine

vähendab aga organismis kortisooli ehk keha peamise stressihormooni taset. Samuti on liikumine oluline aju kognitiivsete võimete toetamisel. Regulaarne sportimine ergutab uute närvirakkude teket, eriti hipokampuses – ajupiirkonnas, mis vastutab mälu ja õppimise eest. Seega aitab liikumine parandada keskendumisvõimet, vähendada kognitiivset langust ja ennetada neurodegeneratiivseid haigusi, nagu Alzheimeri tõbi. Lisaks tõstab füüsiline aktiivsus unekvaliteeti: regulaarne

liikumine soodustab sügavamat und ja vähendab unetust.

Millised spordialad on vaimsele tervisele kõige kasulikumad?

Sporti peetakse üheks tõhusamaks looduslikuks antidepressandiks: näiteks stressi ja läbipõlemise puhul mängib mõõdukas liikumine väga olulist rolli, sest aitab nii kehal kui ka vaimul lõdvestuda. Jooga ja meditatsiooniga seotud tegevused, nagu pilates ja tai chi, on selleks suurepärased treeningud, sest

TOIMETAS: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock

aitavad närvisüsteemi tasakaalustada ning õpetavad kehale ja vaimule lõõgastumistehnikaid. Jooga on suurepärane viis just stressi maandamiseks ja vaimse tasakaalu saavutamiseks. See spordiala kombineerib endas füüsilise liikumise, hingamisharjutused ja teadliku kohalolu – niisugune kooslus aitab tõsta kohaloluvõimet ning suurendada emotsionaalset stabiilsust.

Meeskonnaspordialad, näiteks korvpall, jalgpall või võrkpall, pakuvad lisaks füüsilistele kasuteguritele ka sotsiaalset tuge ning aitavad ennetada üksildust, mis on üks vaimse tervise probleemide riskifaktoritest. Meeskonnasport tekitab mängijate seas kuuluvustunnet ja aitab tugevdada inimsuhteid – kõik see soodustab taaskord depressiooni ja ärevuse leevenemist.

Jooksmine on üks populaarsemaid liikumisvorme, mis leevendab stressi ja tõstab meeleolu. Seda peetakse üheks efektiivsemaks viisiks endorfiinide vabastamiseks, mistõttu on jooksmine sageli soovitatav just inimestele, kes

Füüsiline aktiivsus nõuab distsipliini, järjepidevust ja pühendumist, mis kanduvad üle ka teistesse eluvaldkondadesse.

iseenda ning oma sisemaailmaga. Lisaks on matkamine madala intensiivsusega liikumine, mida saab nautida igas vanuses ning mis mõjub kehale ka füüsilisel tasandil kasulikult.

Sport kui enesearengu ja ­kindluse allikas

Lisaks vaimse tervise tugevdamisele aitab regulaarne sportimine kaasa ka enesearengule. Füüsiline aktiivsus nõuab distsipliini, järjepidevust ja pühendumist, mis kanduvad üle ka teistesse eluvaldkondadesse. Kui inimene seab endale eesmärke ja suudab neid täita, kasvab tema enesekindlus ning võime raskustega toime tulla.

Treenimine aitab ka oma minapilti ja füüsilist vormi parandada, mis omakorda tõstab enesehinnangut. Kui inimene tunneb end füüsiliselt tugevama ja tervemana, on tal ka vaimselt rohkem energiat ning positiivsust.

Kuidas alustada, kui motivatsioon puudub?

Sageli on sportimise juures kõige keerulisem just alustamine ehk teekond diivanilt välisukseni. Parim viis enese motiveerimiseks on alustada väikeste sammudega: lühikesed jalutuskäigud, kerge venitamine või kodus tehtavad harjutused võivad aidata liikumisharjumust efektiivselt kujundada. Eelkõige on oluline valida liikumisviis, mis pakub sulle rõõmu ja millega tegelemises näed pikemat perspektiivi.

kannatavad tugeva stressi, depressiooni või ärevuse all. Samuti mõjub jooksmine või kiirkõnd inimestele sageli meditatiivse tegevusena ning annab võimaluse end argimõtetest välja lülitada.

Matkamine pakub võimalust looduses viibida, mis on vaimsele tervisele äärmiselt kasulik. Enese looduse keskel laadimine parandab keskendumisvõimet ja suurendab rahulolutunnet ning aitab saavutada parema kontakti

Mõne jaoks muutub sportimine lihtsamaks, kui see on sotsiaalne tegevus. Treeningpartneri või grupitreeningu leidmine aitab hoida motivatsiooni ja toetab järjepidevust. Samuti tasub endale seada realistlikud ja saavutatavad eesmärgid, mis aitavad säilitada motivatsiooni ning vältida frustratsiooni.

Väga oluline on märgata positiivseid muutusi. Kui sporti tehakse regulaarselt, hakkavad paranema nii meeleolu, energiatase kui ka uni. Inimesel, kes mõistab, kuidas liikumine tema elu parandab, on lihtsam ka motivatsiooni hoida ning anda sportimisele püsiv koht oma igapäevaelus.

Allikad: tai.ee, who.int, skandinaaviatervis.ee

JUUBELI ÖÖJOOKS

7. JUUNI 2025

RAKVERES - 15. KORD:

Uued rajad, elamuspunktid, kaunimad medalid, kinkekotid ja kogu Rakvere sulle kaasa elamas! Stebby 5 km, Neptunas 10 km ja Elke poolmaraton. Varaõhtul Neptunas lastejooksud.

Jaluta, sörgi, jookse või kepikõnni! Enam kui 6000 inimest stardis - rohkem kui 70% naised!

Tõenäoliselt soodsaimad piletid Eestis: