Seenior (märts 2025)

SEENIOR

SELLES NUMBRIS: Söö süda terveks Kevad meelitab liikuma Treeni oma silmi Näpud mulda!

Ilmub Maalehe tellijatele

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Väljaandja Delfi Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@delfi.ee

Toimetaja Kairi Prints, kairi.prints@delfi.ee

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee

Kas su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda?

Kui sa oled aastaid söönud glükosamiinitablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged?

Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

Siis proovi FLEXICURi LIIGESETABLETTE, mille toimeaine on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist.

Pikemaajalisel kasutamisel täheldas 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundis ennast füüsiliselt aktiivse ja sportlikumana.

Et ükski tants ei jääks tantsimata

Flexicuri tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiiniekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Tootja:

Oma elu elad huvitavaks ainult sina ise

Laidi Zalekešina on Mustvee süda ja hing. Siin on ta sündinud ja kasvanud, abiellunud ning lapsed saanud. Laidil on ka kuulus aed, mis pälvis 2020. aastal presidendilt tunnustuse „Eesti kaunis kodu“.

TEKST: KAIRI PRINTS

FOTOD: ERAKOGU

Ma juba tunnen Laidit ja tean, kui paljude asjadega see äge naine tegeleb. Me pole aga ammu kohtunud ja kindlasti on tegevusalasid veelgi juurde tulnud.

Mis uudist, Laidi?

Sa vist ei tea, aga ma sain oma töö eest eelmisel aastal presidendilt veel ühe suure tunnustuse – Valgetähe viienda klassi teenetemärgi.

Oo, palju õnne! Räägi palun täpsemalt oma tööelust, mis sul teoksil on?

Põhiline töö on ikka mu kultuuritöö, juba 37 aastat. Vean Mustvee kultuurielu ja mu töö on natuke ehk teistsugune kui teistes Eesti piirkondades, sest Mustvee on väga eriline piirkond oma kahe kultuuriga. Olen olnud ka palju aastaid Mustvee volikogu liige ja panustan niimoodi linna arengusse.

Kultuuritöö meeldib mulle väga, eriti armastan ma laatu korraldada. Just saime sellise toreda üllatuse, et Eesti suurim laadakalender ( laadakalender.ee – toim) selgitas välja, milliseid laatu on inimesed eelmisel aastal nende lehelt kõige rohkem otsinud. Meie Mustvee suur suvelaat on Eesti populaarsete laatade nimistus neljandal kohal! Me olime pisarateni õnnelikud.

Tegelen ka turismindusega – olen Mustvee kohalik giid. Sellega seoses läksin Tartu rakenduslikku kolledžisse turismi korraldust õppima ja mul oli hiljuti lõpupidu. Väga põnev aasta oli. Mu praktikatöö oli kaardistada ära Jõgevamaa põnevad filmirajad, kus on Eesti mängufilme filmitud.

Laidi maakonna kultuuritöötajate tänuõhtul.

Kalad on tõeline teraapia – vahel lihtsalt istud ja vaatad akvaariumit, telerit pole vajagi. Meil on kodus ka kass, kes on muidugi samuti väga teraapiline.

Neid ei ole väga palju, aga juba ainuüksi Lutsu kuldse klassikaga seotud paigad on uurimist väärt. Maikuus on mul esimene Jõgevamaa filmiradade giidituur. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluse Keskuse kodulehel on mu praktikatöö üleval ja mulle öeldi, et seda lehte vaadatakse väga palju, nii et inimesi see kõnetab. Millest ma ei saa üle ega ümber, on muidugi minu aed. Aiahooaeg hakkabki juba pihta –mu esimene töö aias oli hortensiate pügamine. Olen nakatunud hortensiapisikusse ja viimastel aastatel palju hortensiaid oma aeda toonud. Lisaks kasvatan võõrasemasid endale ette ja kevadel istutan neid enda aeda ligi 300. Minu aiakülastuste kohta on sel aastal tehtud juba päris palju pärin-

Laidi kuulus seenesalat

See seenesalat on Laidi hittretsept. Kindlasti on paljudel kevadel veel alles marineeritud seeni, mis tuleks enne järgmist seenehooaega ära tarvitada. Kes seda seenesalatit on söönud, enam teistsugust ei taha!

Vaja läheb: kolmveerandliitrine purk marineeritud seeni kaks suurt küüslauguküünt neli muna Hellmann'si majoneesi

Kuidas teha: Kõigepealt kurna seened marinaadist välja. Kui on suured seened, lõika väiksemateks tükkideks. Riivi seente hulka küüslauguküüned ja suurema riiviga neli muna. Sega hulka lahke kogus Hellmann'si majoneesi. Söö kuuma kartuliga või pane lihtsalt saia või leiva peale. Umbe hea!

Karulaugupesto

Vaja läheb: 100 g karulauku

50 g seemneid 5 sl oliiviõli 50 g kõva juustu soola

Kuidas teha: Mikserda segu kokku ja ongi söömiseks valmis. Meeles tasub pidada ainult seda, et karulauk on kange värk, nii et karulaugupesto söömisega tuleb piiri pidada – kui sööd liiga palju, võid peksleva südame või kõhuvalu saada.

Ahvenaäkine

Vaja läheb: ahvenafileesid (võib olla ka koha) sibulat soola pipart natuke suhkrut

Kuidas teha:

guid ja broneeringuid. Ootame rahvast külla!

Mu südameasjaks on veel loomad ja tänavakiisud – olen Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik. Üks päästetud kass nimega Hurmur elab meil raamatukogus ja on saanud väga kuulsaks. Pärast seda, kui president Alar Karis teda oma külaskäigul süles hoidis, nimetatakse teda ka presidendi kassiks. Hurmuril on isegi oma Facebooki leht, mille kaudu üritan tänavaloomadele tähelepanu pöörata. Muide, Õhtuleht tegi eelmisel aastal artikli Eesti seitsmest kõige kuulsamast kassist ja meie Hurmur oli ka nende hulgas. Nii et kuulus poiss.

No on ikka palju asju. Sa lihtsalt pead olema loomu poolest hästi aktiivne inimene, ega siis laisk inimene seda kõike jõuaks. Ma olen tõesti hästi aktiivne. Vahel südametunnistus piinab, et lapselaste jaoks ei jää nii palju aega, kui tahaks. Aga kui meil need ühised ajad on, siis ma olen ikka see vanaema õunapuu otsast – me võtame alati mida-

Kõigepealt fileeri ahvenad ja haki fileed peenteks tükkideks. Haki ka mõnus kogus toorest sibulat. Pane ahvenatükid ja sibul kolmeliitrisse purki, lisa sool, pipar ja natuke suhkrut. Raputa purki korralikult, et kõik maitsed omavahel seguneksid, ja valmis ta ongi. Ahvenaäkine on väga maitsev võisaia peal. Sama retsepti järgi saab äkist teha ka punasest kalast.

Rabarberimorss

See on Laidi venelannast ämma retsept. Rabarberimorss on Laidi kodus alati külmkapis olemas.

Vaja läheb: rabarbrit – ja ongi kõik!

Kuidas teha:

Kui kevadel tuleb esimene rabarber – eriti hea on punane sort –, saabki kohe seda head jooki teha. Korja rabarberivarred ja lõika tükkideks, koorida pole vaja. Pane rabarberivarred keema ja keeda umbes 10 minutit. Kurna jook läbi sõela ära ja tõsta külmkappi – nii on maitsev ja kosutav vitamiinipomm kodus alati olemas. Kui hakkad seda jooma, võid lisada ka veidi suhkrut või suhkruasendajat, sest muidu on liiga hapu.

gi ägedat ette. Kuni vanaema jõuab veel ronida ja joosta, on väga tore.

Sa liigud palju, aga kas sa sporti ka teed?

Ma käin kepikõndimas. Korraldame ka oma maja kollektiiviga erinevaid liikumisüritusi, näiteks on meil kevadel

tulemas Kalevipoja Kevadrull ja südame nädal. Meie jaoks on oluline, et Mustvee inimesed saaks liikuma ja välja. Järk-järgult on nende ürituste rahvaarv suurenenud – see on väga tore. Üritustel lööme oma maja inimestega alati ka ise kaasa, sest ikka oma eeskujuga tuleb ette näidata.

Laidi oma aias.

Laidi retseptid

Kas sa niisama paigal istuda ja telerit vaadata ei oskagi? Ei oska jah, kuigi saan aru, et tegelikult peab inimene ikka puhkama ka. Eks ma tegelikult näpistan vahel väikeseid sutsakaid, näiteks sõidame abikaasaga kuskile. Mulle väga meeldib looduses viibida, aga ma kaua kindlasti ei saa kodunt eemal olla – nii palju on tegemisi ja aed tahab ka muidugi tähelepanu. Mulle täiesti piisab päevaks-paariks kuskil ära käia, siis ma saan jälle oma akud laetud ja kõik on taas tore. Eriti hästi laen ma akusid seenemetsaas ja loodan, et ka sel aastal tuleb külluslik seeneaasta.

Imetlen alati Facebookis su seenepilte ja mida kõike sa

neist valmistad. Olen ka sinu imelisi toite maitsnud. Sa oled ju kokanduses kõva käpp. No kas ma nüüd just kõva käpp olen, aga mulle tõesti meeldib süüa teha. Näiteks küpsetada ei oska ma absoluutselt, aga mul on teatud asjad, mida ma oskan teha. Hiljuti osalesime oma pere ja sõpradega Pöörasel TäiskuuÖÖsöömingul – olime väga menukad. Augustis on tulemas Peipsi Toidu Tänav, osaleme oma aias asuva pop-up-restoga juba kaheksandat aastat. Mulle meeldivad lihtsad ja puhtad maitsed. Teen väga palju kalatoite Peipsi kaladest.

Kas käid ka ise kalal? Kalal ma ise ei käi, aga poeg käib ja toob või ostan kohalikelt

kalameestelt. Kalahuvi on meie perel tõesti väga suur. Meil on kodus kolm suurt akvaariumit erinevate kaladega. Kalad on tõeline teraapia – vahel lihtsalt istud ja vaatad akvaariumit, telerit pole vajagi. Meil on kodus ka kass, kes on muidugi samuti väga teraapiline.

Sa jõuad nii palju. Kuidas sa oma päeva planeerid, et midagi tegemata ei jääks?

Seda ütlen ma küll, et kui mu märkmik ära kaob, siis ma olen täiesti peatu. Mul on kõik kirjas ja mu suur märkmeraamat on minuga alati kaasas. Sinna panen kõik kirja, sest mul on neid asju lihtsalt niivõrd palju. Võib-olla vahel kuskilt otsast midagi käriseb ka, aga sel ju-

Naine, hoolitse oma mehe tervise eest!

hul pigem kultuuritöö paberimajandus.

Uuri asju, ole uudishimulik, käi palju ringi ja märka.

Hobide jaoks sul ilmselt aega ei jää, aga samas tundub, et kõik su tegevused ongi su hobid? Täpselt nii ongi. Aga üks hobi, mis otseselt tööga ei seostu, on mul küll. Mulle väga meeldib pildistamine ja fotograafia. Mu telefon teeb hullult häid pilte –ja ma pildistan väga palju oma kodulinna ning loodust. Loomulikult on mul umbes miljon seenepilti ja sama palju kassi-

Soovitatakse üle 40-aastastele meestele eesnäärme talituse normaliseerimiseks.

KASUTAMINE: 2 tabletti päevas. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili! Toode on saadaval apteekides.

pilte. Pildistamine on selline kerge hullus, tekitab nii palju digiprügi. Ma olen ikka öelnud, et hakkan korralikuks ja vaatan päeva jooksul tehtud pildid õhtul üle ning kustutan ülearused ära, aga no kus sa sellega.

Nii et ikka on telefonis pildid igast seenest viie nurga alt?

Võib-olla isegi kuue ja poole nurga alt – päriselt ka!

Millised on su unistused? Kas sul on näiteks selleks aastaks mõni unistus või eesmärk, mida tahad teha, aga pole veel jõudnud?

Olen mõelnud, et tahan oma tegevust efektiivsemaks muuta, näiteks kasvõi laada korraldamisel võtta appi mingisuguseid tehnikaseadmeid. On ka unistus teha sel aastal üks pikem puhkus koos abikaasaga – pikem tähendab minu mõistes nii kolm-neli päeva, nädalat ma kodust ära olla ei saa. Ilmselt ei sõida me välismaale, vaid puhkame kuskil Eestis, näiteks Saaremaal või Hiiumaal. Mulle meeldib ka Läti väga, nii et võib juhtuda, et põrutame hoopis sinna.

Eelmisel suvel puhkasime kolm päeva Leedus-Lätis, aga siis juba hakkas kripeldama, sest kodus on ju pere ja lemmikloomad ja aed... Sel aastal ma puhkust suvel võtta ei saa, sest meil on siin tulemas nii palju toredaid üritusi ja mul on põhimõtteliselt kõik nädalavahetused hõivatud. Juba 26. aprillil toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev, siis teeme ürituse

Kui mees käib sagedamini urineerimas, eriti öösel. Uriinijuga on nõrk või katkendlik, ei tunne, et põis oleks täielikult tühjenenud, või siis on urineerimine valulik Leevendab eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäireid

ka Mustvee sadamas. Mai lõpus on meil maakondlik tantsupidu. Siis tulevad juba Mustvee linna päevad ja Jõgevatreff, mille paraad toimub sel aastal Mustvees. See on väga suur üritus –üle 2000 ratturi ootame siia. 19. juunil toimub järvefestival, mis toob samuti kindlasti palju rahvast kokku. Pärast seda tuleb juba Peipsi Toidu Tänav, vaimuliku muusika festival ja nii see läheb.

Septembris läheb vaiksemaks, aga siis hakkab mind juba seenemetsa tõmbama. Sellega seoses tuli mul meelde, et mul on ju tegelikult veel üks unistus. Ma tahaksin mõne seenetarga, näiteks Tõnu Ploompuuga seenetripile minna, et õppida tundma seeni, mida ma veel ei tea. Näiteks kevadseeni ei tunne ma nii hästi, aga tahaks väga tunda. Nii et kuigi ka minuga käiakse seenetrippidel ja tullakse seenega ukse taha, et kas võib süüa või ei või, siis soovin selles vallas targemaks saada. Ja üks asi kripeldab veel – ma tahan järjekordset raamatut välja anda. Neid oleme koos Mustvee raamatukogu direktori Anu Otsaga kahasse üllitanud juba viis, ikka Mustvee ajalugu puudutavad…

Su elu on nii tegus ja huvitav, et lausa kadedaks teeb! Mida soovitad teistele, et oma elu põnevamaks teha?

Uuri asju, ole uudishimulik, käi palju ringi ja märka. Oma elu elad huvitavaks ainult sina ise!

Peipsi Toidu Tänav

Laidi ja tema hittseenesalat.

Söö süda terveks

Kõlab ehk reaalsusega võrreldes äärmise lihtsustusena, kuid tõde peitub selles siiski. Toit on suurim südame, tegelikult kogu organismi tervise garant. Lisades „menüüsse“ tervisliku toidu kõrvale ka hea une ja piisava liikumise, lööb süda pikalt selle ootuspärases taktis.

TEKST: MARTIN HANSON

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst Henri Kaljumäe ütleb, et arstid võiksid patsientidega toidust rohkem rääkida, kuid tihti ei jätku selleks aega. Ta ise püüab alati toitumisteema oma patsientidega üles võtta: mõnikord ise, kuid aina tihemini tuleb initsiatiiv selleks ka haigelt.

Henri, millised toiduained ja milline menüü aitab kaasa südame heale tervisele? Taimsel produktil ja tervislikel rasvadel baseeruv Vahe mere dieet on tervisliku toitumise valdkonnas ilmselt üks enim käsitletud ja uuritud teemasid ning sel näib olevat uuringute alusel selge positiivne mõju haigestumusele ja suremusele. Metaanalüüside kohaselt vähendab Vahemere dieedi põhimõtete järgimine nii üld- kui ka kardiovaskulaarset suremust, südamelihase infarkti ning tõenäoliselt ka ajuinsuldi riski.

REKLAAM

Niinimetatud Jaapani dieet, mis põhineb kalalihal, mere andidel ja taimsel toidul (sealhulgas riis, sojaoad jne), on samuti näidanud positiivset mõju, vähendades nii üldsuremust kui ka südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumust ja suremust. Eriti oluline on siinjuures ajuinfarktidega seotud suremuse vähenemine, mis moodustab suure osa veresoonkonnahaiguste suremuse langusest.

Mõlemat toitumismustrit iseloomustab rõhk taimsel toidul (puu- ja köögiviljad, marjad, kaunviljad, pähklid, täisteratooted) ning tervislikel rasvadel (nt oliiviõli), samas kui punase liha ja rafineeritud toiduainete tarbimist on oluliselt piiratud.

Kas eraldi saab anda nõu ka mikrotoitainete, vitamiinide kohta – mida süda lisaks ootab? Rusikareegel on, et mitmekülgse ja täisväärtusliku toitumise kor-

ral ei vaja enamik inimesi täiendavaid multivitamiine või muid toidulisandeid. Reaalsus on paraku see, et toitumissoovitustele vastavalt toitub jämedalt võttes vaid iga kümnes eestlane. Seega eksisteerib suure tõenäosusega arvestatav hulk eestlaseid, kes oma tavapärase toitumise tõttu piisavalt üht või teist mikroja/või makrotoitainet saada ei pruugi. Üks enim populariseeritud toidulisandeid on D-vitamiin. On arvatud, et madal D-vitamiini tase organismis võib olla seotud suurema kardiovaskulaarsete sündmuste, nagu näiteks südamelihase infarkti riskiga. Siiski ei ole uuringud suutnud veenvalt näidata, et D-vitamiini preparaatide manustamine vähendaks märkimisväärselt südame-veresoonkonnahaiguste riski. Siiski võib nende tarvitamine olla õigetes tingimustes põhjendatud, arvestades selle vitamiini muid kasulikke mõjusid.

Vastupidiselt eelmisele küsimusele: mis on südamele kõige halvemad toidud?

Südamehaiguste seisukohast on kahtlemata probleemiks kõrge energiatihedusega, kuid madala toiteväärtusega ultratöödeldud toitude (ultra-processed food) ja toiduainete tarbimine. Sellise toidu tarbimine on ühtlasi ka üheks rahvastiku järjepideva rasvumise põhjuseks. Ka Euroopas leidub riike, kus elanikud saavad üle 50% päevasest kaloraažist ultratöödeldud toitude arvelt. Eriti kahjulikuks peetakse justnimelt töödeldud punase liha tarbimist ja siin esineb doosist sõltuv efekt – mida rohkem sellist toitu tarbida, seda suuremat kahju see tervisele põhjustab. Mõistlik oleks piirata ka punase liha tarbimist, asendades seda võimalusel linnu- või kalalihaga. Toiduaine kahjulikkusse ulatus sõltub ka sellest, milline kasulik toiduaine jäi sellisel juhul tarbimata. Kardiovaskulaarset riski aitab vähendada muu hulgas loomse rasva (ka majonees, margariin, või) asendamine taimse rasvaga. Ka eestlastele tavapärased rapsi- ja päevalilleõlid on täiesti mõistlikuks alternatiiviks.

Toiduaine kahjulikkuse ulatus sõltub ka sellest, milline kasulik toiduaine jäi sellisel juhul tarbimata.

Varakult avastatud soolevähk on tervistavalt ravitav

Soolevähk on üks sagedasemaid vähivorme Eestis – 2022. aasta vähiregistri andmetel haigestus esmakordselt üle 1000 inimese soolevähki. Varajases staadiumis on haigus sageli sümptomiteta, kuid just varajane avastamine suurendab oluliselt täieliku paranemise võimalust. Selleks on kõigil 60–68-aastastel meestel ja naistel võimalus osaleda tasuta soolevähi sõeluuringul, olenemata ravikindlustuse olemasolust.

Soolevähk tekib enamasti aeglaselt, aastatepikkuse protsessi käigus healoomulistest polüüpidest. Umbes iga kahekümnes polüüp võib areneda vähiks. Sõeluuring aitab tuvastada nii varajases staadiumis vähki kui ka vähieelseid muutusi, mis võimaldab ennetada haiguse arengut.

Sõeluuringul osalemiseks ei pea kutset ära ootama. Piisab, kui võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Uuringu esmases etapis tehakse peitveretest, mille jaoks antakse vajalik komplekt. Proov võetakse kodus ja saadetakse laborisse eelnevalt tasutud postikuluga. Vastuse saab tavaliselt 10 tööpäeva jooksul.

• Negatiivne tulemus: olete oodatud järgmisele sõeluuringule kahe aasta pärast.

• Positiivne tulemus: saadetakse lisauuringutele, tavaliselt koloskoopiale. Positiivne tulemus ei tähenda alati vähki, vaid vajadust täpsemateks uuringuteks.

Sõeluuringule kutse leiate Terviseportaalist, kuid ka ilma kutseta saab uuringule registreerida. Kutsed saadetakse elektrooniliselt eesti.ee kaudu või vajadusel paberil rahvastikuregistri järgi.

Soolevähi risk suureneb vanusega, eriti pärast 50. eluaastat. Pärilikkus, eelnevad polüübid, tasakaalustamata toitumine, suitsetamine ja ülekaal suurendavad riski. Samas aitab aktiivne eluviis, tervislik toitumine ja sõeluuringutes osalemine riski vähendada.

Viimastel aastatel on soolevähi valdkonnas saavutatud märkimisväärseid edusamme nii ravi kui ka ennetuse osas. Aastal 2022 diagnoositi maailmas 1 926 425 uut soolevähi juhtu. Uued rahvusvahelisel tasandil diagnostikavõimalused, sealhulgas polügeense riskiskoori tehnoloogial põhinevad geenitestid,

Rohkem infot: sõeluuring.ee

Tervisekassa kutsub 2025. aastal tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967.

võimaldavad hinnata inimese geneetilist eelsoodumust soolevähile. Need testid aitavad tuvastada kõrgenenud riskiga isikuid, kes võivad vajada varasemat või sagedasemat sõeluuringut, parandades varajast avastamist ja ennetust.

Traditsioonilise keemiaravi kõrval on soolevähi ravis hakatud kasutama bioloogilist ravi, mis keskendub kasvajarakkude spetsiifilistele omadustele. Näiteks angiogeneesi inhibiitorid takistavad kasvaja veresoonte arengut, piirates selle kasvu. Lisaks on immuunravi, mis aktiveerib organismi immuunsüsteemi vähirakkude vastu võitlemiseks, näidanud paljutõotavaid tulemusi soolevähi ravis.

Eesti Vähiliit tuletab meelde, et varajases staadiumis avastatud soolevähki saab edukalt ravida. Kuna soolevähk ei pruugi algstaadiumis mingeid sümptomeid põhjustada, on sõeluuringul osalemine oluline ka siis, kui enesetunne on hea.

Pea meeles!

• Sõeluuringul osalemine on tasuta kõigile sihtrühma kuuluvatele inimestele.

• Sõeluuringule pääsemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

• Peitveretesti saab teha kodus ja see on lihtne ning valutu.

• Varajane avastamine suurendab täieliku paranemise võimalust.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst Henri Kaljumäe.

Suhkruga magustatud karastusjookide ja toitude tarbimine on lisaks südame-veresoonkonnahaiguste riskile otseselt seotud ka ülekaalu ning rasvumise kujunemisega. Liigne alkoholitarbimine on südamele samuti kahjulik. Kuigi mõõdukas alkoholi pruukimine on justkui „lubatud“, tuleks arvestada, et ohutut alkoholikogust tegelikult ei eksisteeri.

Mis on eestlaste südameprobleemide põhiline põhjus ja mis oleks kiireim „ravim“? Kaasaja üheks olulisemaks südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguriks võib pidada rasvumist, mis on samal ajal märkimisväärseks koormuseks ka tervishoiusüsteemile ja majandusele. Enamik keskealisi Eesti mehi on kas ülekaalulised või rasvunud ja probleem puudutab järjest enam ka lapsi.

Rasvumine algab reeglina kodustest toitumisharjumustest. Lisaks kipub meie toidulauale järjest rohkem jõudma ultratöödeldud toit, mis on reeglina ülimalt energiarikas, sisaldades sageli vähe meie jaoks kasulikke/vajalikke aineid ning kippudes seejuures sisaldama meie jaoks otseselt kahjulikke aineid. Tegelikult puudub meie kehas organsüsteem, mis jääks rasvumise kahjulikest mõjudest puutumata.

On leitud, et rasvunutel võib 10–15% kehakaalu langetamine olla täiesti piisav selleks, et saavutada oluline langus näiteks tõusnud vererõhus või vere kolesterooli- või suhkrusisalduses. Toitumisharjumuste muutmise

ja regulaarse kehalise koormuse mõju on kehakaalu kontrollis enamjaolt mõõduka efektiga. See ei tähenda kaugeltki seda, et need oleksid ebaolulised. Võib eeldada, et tänapäeval ei aita elanikkonna täiendav informeerimine enam oluliselt kaasa rasvumise probleemi pidurdamisele. Seega tuleks mõelda välja toimivad lahendused, mis puudutavad elanikkonda tervikuna, tagades seejuures abivajajatele tarvilik meditsiiniline abi.

Kui palju te räägite patsientidele toidust seoses südame tervisega? Milline on inimeste reaktsioon?

Toitumisharjumuste arutelu võiks olla oluline osa patsiendi terviklikust käsitlusest, kuid sageli saab piiravaks ajaressurss, kuna niigi lühikese vastuvõtu raames tuleb panna paika vajalik uurimistaktika, leida lahendused patsiendi murele ja see kõik ka dokumenteerida. Suurematesse haiglatesse tekib järjest rohkem spetsiaalseid toitumisnõustajaid, mis on tänuväärne ja oluline. Statsionaarsel ravil olevaid patsiente nõustada on reeglina lihtsam, kuna seda saab teha mitmes etapis.

Ekslikult arvatakse, et vananedes tuleb vältida füüsilist pingutust ja elada rahulikumat elu.

Kui olen veendunud, et toitumisest rääkimine on vajalik või patsient selle ise jutuks võtab, üritan isiklikult selleks alati aega leida: usun, et see lisab osutatavale tervishoiuteenusele täiendavat väärtust ja teema pakub mulle ka isiklikult huvi. Üritan sellist diskussiooni läbi viia võimalikult inspireerivalt ja siiani ei ole küll keegi poole jutu pealt katkestanud.

Kas olete enda praktikas näinud patsienti, kes on õige toitumisega südame „terveks“ saanud?

Patsiente, kes regulaarse liikumise ja väga teadlike muutustega oma toitumisharjumustes on suutnud edukalt kaalu langetada, tuleb ette ning õnneks mitte liiga harva. Reeglina märkavad nad ka ise, et näiteks kodused vererõhuväärtused on paremini ohjatud, mis omakorda annab võimaluse vähendada vererõhuravimite annuseid või kogust. Sellised väikesed edusammud võimestavad ning motiveerivad patsiente ja see tuleb väga selgelt välja vestluse käigus. Kõiki haiguseid tagasi pöörata ei õnnestu, aga elustiilimuutuste positiivne mõju tervisele eksisteerib sellest sõltumata.

Kuidas mõjutab stress südame tervist?

Tagasihoidlik või mõõdukas stress võib olla normaalne ja meie jaoks vajalik, et tulla toime teatud situatsioonides. Liigset ja kroonilist stressi saab aga seostada mitmete südameprobleemidega. Tugev pikaajaline stress võib olla seotud vererõhu tõu-

suga, mis omakorda võib pikas plaanis soodustada südame- või ajuinfarkti kujunemist. Tugeva stressi korral kipuvad inimesed tõenäolisemalt suitsetama, söövad rohkem, kui peaksid, ja ka liiguvad vähem.

Stress võib põhjustada uneprobleeme ja ebakvaliteetne uni pikemat aega soodustab mitmete südameprobleemide kujunemist. Näiteks on teada, et inimestel, kes magavad regulaarselt vähem kui kuus tundi, esineb rohkem südamelihase infarkti ja südamepuudulikkust. Samamoodi on leitud seoseid mitmete rütmihäirete ja stressi vahel ning rütmihäire ravimine võib osutuda keeruliseks, kui lahendamata jääb stressi põhjustanud faktor. Seega on oskus

stressiga toime tulla oluliseks osaks südame- ja veresoonkonnahaiguste riski maandamisel.

Kuna süda on lihas, siis kas selle jõusaalis nii-öelda tugevaks pumpamine toob kasu?

Regulaarse kehalise koormuse ja jõutreeningu kasulik mõju ei piirdu ainult terve südame- ja veresoonkonnaga, vaid sellest võidavad kõik meie organsüsteemid. Ideaalis võiks tegeleda nii tavapärase liikumise (tempokas kõnd, rattasõit, jooksmine) kui ka sihipärase jõutrenniga. Ei ole ühtki veenvat põhjust, miks tavaline inimene ei peaks ennast rutiinselt liigutama.

Ekslikult arvatakse, et vananedes tuleb vältida füüsilist pingutust ja elada rahulikumat elu.

Tegelikult võiks ja peaks treenima ka kõrges eas, kuna see võimaldab säilitada tervist ja funktsionaalset võimekust ka hilisemal eluperioodil. Enamik inimesi ei treeni kunagi sellises mahus, mis muutuks neile ohtlikuks või koormavaks. Seega võib üsna julgelt soovitada liikuda enamikule inimestele nii palju, kui vähegi võimalik. Vältida tasuks sporaadilist treenimist, see tähendab, et trenni võiks teha aasta ringi, kohandades liikumise ilmastikuoludega. Liikumissoovitused ei sõltu küll soost, kuid ameeriklaste viimaste uuringute valguses võib uskuda, et kasulik efekt naistel tekib meestega võrreldes juba oluliselt madalamal treeningkoormusel.

Kuulmislangus tekib hiilivalt

Inimkõrv on suuteline tajuma helisid kuni sagedusteni 16 000 Hz, aga kõige olulisem igapäevaelus on siiski kõnetoon ja see on umbes 500–2000 Hz vahel. Kui tavapärases keskkonnas suheldes tekivad kõnest arusaamisel probleemid, on ilmselt tegemist kuulmislangusega.

TEKST: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK

„Kuulmislanguse põhjused võivad olla erinevad. Kui probleem algab kuulmekäigust (vaik) või keskkõrvast (kuulmeluude jäigastumine, sekreet keskkõrvas, kuulmekile perforatsioon), on enamasti võimalik siiski kuulmist parandada. Vanemas eas tekkiv niinimetatud vanaduskuulmisnõrkus algab aga hiilivalt ja enamjaolt kõrgete toonide kaotusega. Algul tekib raskusi sulghäälikuterohketest sõnadest arusaamisel. Sageli märgatakse ka seda, et telefoniga rääkimine on muutunud raskemaks. Ka televiisori ja raadio heli reguleeritakse enamasti tugevamaks,“ räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi otorinolarüngoloog dr Maris Suurna.

Vanusega seotud kuulmisnõrkuse korral jõuab küll heli kuulmekile ja -luude vibratsiooni kaudu sisekõrva, aga sisekõrvas olevad karvarakud ei saada seda informatsiooni oma funktsioonivõime vähenemise või kaotamise tõttu edasi kuulmisnärvile. Et kõrgete toonide vastuvõtuga tegelevad karvarakud paiknevad ruumilise teo allosas, kuhu helilaine jõuab alati kõige kiiremini, tekibki paraku elu jooksul nende rakkude kahjustus kõige varem. „Kuulmise halvenemisel võib olla erinevaid põhjuseid, aga väga oluline on meid ümbritsev müra ja vibratsioon: vali muusika, tööga seotud müra, pidev kõrvaklappidega muusika kuulamine. Tänapäeval on siiski mürarohketes töökohtades kohustuslik kasutada kõrvaklappe sisekõrva heliärrituse vältimiseks. Tervislik eluviis ja sisekõrvale puhkuse andmine on kindlasti kasulikud meetmed kuulmisteravuse säilitamisel. Mis puutub geneetilisse faktorisse, siis ka see eksisteerib: mõnedel inimestel tekib kuulmislangus kergemini ja varasemas eas,“ mainib arst.

Tinnitus on igavene, seda tuleks võtta kui kaaslast

Väga sageli kaasneb sisekõrva tüüpi kuulmislangusega ka tinnitus ehk kohin kõrvas. See võib esineda aeg-ajalt, aga ka püsivalt – tegemist on sisekõrva karvarakkude kahjustusest tingitud lisaheliga meie peas. Tinnitust võib esineda ka ilma kuulmislanguseta. Sellistel juhtudel vajaks inimene ehk täiendavat uurimist. Senini ei ole veel leiutatud ühtegi tabletti, mis sel-

le heli meie kõrvust ära võtaks, sest karvarakkude kahjustus on püsiv, karvarakud ei paljune ega taastu. Parim lahendus on võtta tinnitust kui meeldivat, mitte ebameeldivat kaaslast ja püüda elada nii, et seda vähem märgata, jälgida.

„Hiilivalt tekkiv ja sisekõrva tüüpi kuulmislangus on tavaliselt jääv ja seda ei saa tagasi pöörata. Äkk-kuulmislangust, ka sisekõrvaga seotud, mis võib tekkida tundidega ja ka erinevatel põhjustel, on võimalik siiski ravida, kui inimene pöördub võimalikult kiiresti spetsialisti poole. Kuulmislanguse probleem on kasvav „trend“: kolmandik elanikkonnast vanuses 40–60 ja pooled üle 80-aastastest kogevad kuulmise langust. Arvestades tänapäeva noorte kõrvaklappide kasutamise intensiivsust, siis tulevikus on kindlasti oodata ka varasemas eas tekkivaid kuulmisprobleeme,“ mainib otorinolarüngoloog.

Mida me ise saaksime enda sisekõrva heaks teha? Dr Suurna ütleb, et peaksime andma ka sisekõrva rakkudele võimaluse puhata ja nende jaoks on puhkus vaikus! „Minna välja mürakeskkonnast, ka kõrvaklappide kasutamisel tuleb teha pause, vähemalt 15-minutilisi. Tore oleks elada ka stressivabalt ja positiivse meelelaadiga, kindlasti tuleb see kasuks!“ annab arst nõu.

Kui kuulmine halvem, siis abi kõige lähem Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige Kalev Rabi ütleb, et esimene samm on endale teadvustada, kas tegu on kuulmislangusega. Levinud eksiarvamus on, et kuulmislangus tähendab lihtsalt vaiksemat kuulmist või täielikku kurtust. Viimastel aastatel on uuritud kuulmislanguse mõju inimese tervisele ja leitud, et ravimata kuulmislangus suurendab oluliselt dementsuse ja depressiooni riski. „Kuuldeaparaadid jagunevad kõrvatagusteks ja -sisesteks mudeliteks. Kõrvatagused aparaadid asuvad kõrva taga ja on ühendatud väikese toru või juhtmega, mis viib heli kõrva sisse. Need on kergesti hooldatavad, reguleeritavad ja mugavad kanda, mistõttu sobivad need paljudele. Kõrvasisesed aparaadid on väiksemad ja diskreetsemad, sest need paigutatakse otse

Kuidas valida õige kuulmisaparaat?

Kuulmisaparaati valitakse ikka kuulmiskeskuses, kus arvestades patsiendi märkuseid oma kuulmise kohta ja seda, millistes keskkondades inimene aparaati kasutama hakkab, proovitakse erinevaid kuuldeaparaate erinevates keskkondades ning koostöös ekspertidega leitakse nii hinnalt kui ka tehnilistelt omadustelt parim. Kuuldeaparaat võimendab puuduolevaid helisagedusi ja seda kasutades muutub kõnest arusaamine kuulmislanguse korral selgemaks. Väga suure kuulmislanguse korral ei ole ka aparaatidega kuulmine ideaalne, kuid varasemast kindlasti parem.

Seadmete hinnad on väga erinevad: peamiselt olenevad makstavad eurod ikka aparaadi tüübist ja nende tehnilisest võimekusest. Laias laastus on hinnapiirid sajast eurost kuni mõne tuhandeni. Millist aparaati valida, see selgub visiidi käigus Audiale kuulmiskeskusse. Eestis saab kuuldeaparaate soetada riikliku soodustusega iga nelja aasta tagant. Aparaadi hooldusest räägitakse samuti põhjalikult kuulmiskeskustes, aga kõige olulisem on hoida kõrvad vaigust puhtad ja aparaate korralikult selleks ettenähtud karbis või laadijas, kui nad parasjagu kõrvas pole.

Dr Carina Truuverk, Kuulmiskeskus Audiale juhataja

kuulmekäiku. Need valmistatakse kliendi kõrva järgi, kasutades 3D-printimise tehnoloogiat. Kuna need peavad mahtuma kuulmekäiku, võib teatud tehnoloogilisi funktsioone, nagu näiteks Bluetooth-ühendus, olla keerulisem lisada,“ tutvustab Rabi lahendusi. Kaasaegsed kuuldeaparaadid on tehnoloogiliselt väga arenenud. Need kohandavad end ümbritseva keskkonnaga millisekundite jooksul, fokuseerides heli inimesele, kellega vestlete. Lisaks näevad mõned uuemad mudelid välja nagu tavalised juhtmevabad kõrvaklapid. Kuidas valida õige kuuldeaparaat?

Õige kuuldeaparaadi valimisel tuleb lähtuda enda igapäevaelust ja kuulmiskeskkondadest. Soodsamad aparaadid sobivad hästi lihtsamatesse olukordadesse, näiteks televiisori vaatamiseks või vaikse vestluse pidamiseks. Keerukamad mudelid imiteerivad loomulikku kuulmist ka rahvarohketes kohtades, nagu restoranid ja suured koosolekud.

„Parima kuulmistulemuse saavutamiseks on oluline, et mõlemad kõrvad saaksid kuuldeaparaadi, kui kuulmislangus esineb mõlemas kõrvas. Kui kasutada seadet vaid ühes kõrvas, kaotatakse olulisi kuulmisfunktsioone, näiteks suunataju ja parem- ning vasakpoolsete helide

eristamine. Seda võib võrrelda prillide kandmisega – kui nägemine on nõrgenenud mõlemas silmas, on vaja klaase mõlema silma ette. Sama kehtib ka kuulmise puhul,“ räägib kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige. Tipptasemel kuuldeaparaat aitab mõõduka kuulmislanguse korral taastada kuulmise peaaegu normaalsele tasemele. See tähendab, et kuuleb tänaval lähenevat autot, saab mõista vestlusi koosolekutel, restoranides ja muudes keerukates keskkondades ning nautida looduses taas linnulaulu.

„Raskema kuulmispuudega inimesed saavad samuti kuuldeaparaatidest märkimisväärset abi, kuid mida suurem on kuulmislangus, seda keerulisem on saavutada normilähedast kuulmiskogemust. Samuti on oluline pöörata tähelepanu kuulmiskahjustuse ennetamisele,“ lisab Rabi.

350-eurone kuuldeaparaat on juba heal tasemel, võimaldades näiteks nutitelefoniga ühendamist ja kvaliteetset kuulmist vaiksemates keskkondades. 736-eurone mudel sobib ka keerukamatesse olukordadesse, näiteks koosolekutele ja restoranidesse. Tipptasemel kuuldeaparaatide hinnad võivad ulatuda 2000–3000 euroni.

„Riiklik toetus kehtib ka nendele seadmetele, lihtsalt inimese enda omaosalus on vastavalt suurem,“ lisab Rabi.

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus:

• kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale)

• USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid

• lai valik erinevaid aparaate ja lisaseadmeid kohapeal olemas

* saadaval nii eakatele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna

• kordusvisiidid

• kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D-tehnoloogiaga)

• individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad)

• võimalik 0% intressiga järelmaks

TASUTA parkimine maja ees (parkimiskellaga 2 t)

HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI!

Kuidas turgutada oma tervist?

Kõrgemas eas muutub oma tervise ja heaolu eest hoolitsemine järjest olulisemaks, kuna organismi loomulikud protsessid aeglustuvad ning keha vajab rohkem hoolt ja tähelepanu. Õige toitumine, vitamiinide ja mineraalide piisav tarbimine ning tervislik eluviis aitavad säilitada nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Tervislik ja tasakaalustatud toitumine

Kõrgemas eas hakkavad inimeste toitumisvajadused erinema noorte toidulauast, sest ainevahetus aeglustub ja toitainete omastamine võib muutuda ebatõhusamaks. Samuti väheneb tihti söögiisu, mistõttu tuleb toidule pöörata pisut suuremat tähelepanu.

Oluline on süüa mitmekesiselt ning eelistada naturaalseid ja toitainerikkaid toite. Soovitatav on tarbida palju kiudainerohkeid köögivilju, täisteratooteid ning kvaliteetseid valguallikaid, nagu kala, kana, kaunviljad ja pähklid. Ka piimatooted võiksid olla osa igapäevasest menüüst, kuna need sisaldavad rohkelt kaltsiumit ja D-vitamiini, mis on olulised luude tervise jaoks. Rasvadest tuleks eelistada monoküllastumata rasv -

happeid, mida leidub oliiviõlis, avokaados ja pähklites; ning vähendada küllastunud rasvade ja transrasvade tarbimist. Süsivesikute puhul tasub keskenduda aeglaselt imenduvatele variantidele, nagu kaer, tatar ja pruun riis, mis aitavad hoida veresuhkrutaset stabiilsena.

Vitamiinid ja mineraalid Kõrgemas eas vajab organism ka teatud vitamiine ja mineraale suuremas koguses, sest nende omastamisvõime muutub ajas kehvemaks.

D-vitamiin on oluline luude tervise ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Kuna eakal organismil on päikesevalgusest D-vitamiini sünteesimine vähem efektiivne, soovitatakse seda juurde tarbida toidu

ja vajadusel ka toidulisandite abil.

B12-vitamiin on oluline närvisüsteemi ja mälu toetamiseks, kuid ka selle imendumine vananedes nõrgeneb, mistõttu tuleks kaaluda lisamanustamist. Kaltsium aitab säilitada luude tugevust ja ennetada osteoporoosi. Head kaltsiumiallikad on piimatooted, lehtkapsas ja mandlid. Magneesium on vajalik lihaste, südame ja närvisüsteemi normaalseks toimimiseks ning aitab vältida lihaskrampe ja väsimust. Oomega-3-rasvhapped on olulised südame-veresoonkonna tervise jaoks ning toetavad ajutegevust ja mälu. Neid leidub rasvases kalas, linaseemnetes ja Kreeka pähklites.

Kuldne kolmapäev Selveris ja Delice’s!

VA N U S

SOO D USTUUS

Igal kolmapäeval kohtume kindlasti just Selveris või Delice’s, sest kui sinu vanus on 63 aastat või rohkem, saad lisasoodustust 10% ostukorvi lõppsummalt!

Lisaks on nüüd kuldsed ka need päevad, mil pension kindlalt käes! 08.04, 05.05, 05.06, 08.07, 05.08, 05.09, 07.10, 05.12

Kampaania kehtib Selverites, Delice’ides ja e-Selveris Partnerkaardiga tehtud ostudele. Allahindlus ei laiene tubaka- ja infoletitoodetele, ajalehtedele-ajakirjadele.

Raud on tähtis vere punaliblede tootmiseks ja väsimuse vähendamiseks. Kuigi rauavajadus vananedes üldiselt väheneb, võib mõnel inimesel tekkida rauapuudus, eriti kui toidusedel on ühekülgne.

Tsink ja seleen mängivad rolli immuunsüsteemi tugevdamisel ning on olulised naha ja juuste tervisele.

Vesi – sageli alahinnatud, kuid ülioluline

Vedelike tarbimine muutub vananedes isegi olulisemaks, kuna janutunne väheneb ja dehüdratsioon võib tekkida kiiremini.

Piisava veejoomise harjumuse säilitamine aitab hoida neerude ja seedetrakti tööd, parandab vereringet ning aitab vältida väsimust ja peavalusid. Päevas peaks tarbima vähemalt 1,5–2 liitrit vett, arvestades indivi-

duaalseid vajadusi ja tervislikku seisundit.

Füüsiline aktiivsus –oluline tervise tugisammas

Regulaarne liikumine aitab säilitada lihaste toonust, liigeste liikuvust ja kardiovaskulaarset tervist. Eakatele sobivad tegevused on näiteks kõndimine, kepikõnd, jooga või ujumine. Oluline on teha liigutusi, mis hoiavad keha paindlikuna ja tugevdavad tasakaalu, et vähendada kukkumisohtu.

Igapäevane mõõdukas liikumine aitab hoida ka vererõhku normaalsena, tugevdab südant ning vähendab diabeedi ja osteoporoosi riski. Samuti parandab füüsiline aktiivsus meeleolu ja vähendab stressi.

Vaimne heaolu ja sotsiaalne aktiivsus

Lisaks füüsilisele tervisele on tähtis hoolitseda ka vaimse ja

Stressi ja krooniliste haiguste mõju tervisele

Kõrgemas eas on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas stress ja kroonilised haigused üldisele tervisele mõju avaldavad.

Krooniline stress võib suurendada põletikulisi protsesse kehas, mis omakorda võib soodustada südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti ja immuunsüsteemi nõrgenemist. Regulaarne lõõgastumine, nagu looduses viibimine, rahustava muusika kuulamine või hingamisharjutuste tegemine, aitab stressi leevendada ja üldist heaolu parandada.

Samuti tuleks olla teadlik kroonilistest haigustest, mis võivad vanusega sageneda, näiteks kõrgvererõhutõbi, artriit ja osteoporoos. Nende seisundite juhtimiseks on oluline jälgida tervisenäitajaid, käia regulaarselt tervisekontrollis ning kohandada elustiili vastavalt arsti soovitustele. Haiguste ennetamine tervisliku eluviisi kaudu võib suuresti parandada elukvaliteeti.

Leida, 83

Kuna elan juba üle 15 aasta üksinda, pean enda tervise eest ise hoolt kandma – ega keegi mind kontrolli ega tagant utsita. Hommikuid üritan alustada mõne aeglase sirutuse ja tassi sooja teega. Hommikuti ma lausa tunnen, et keha vajab liikumist, et mitte kangeks jääda, seega teen mõned lihtsad harjutused – kätesirutused, kerged põlvede tõstmise harjutused või suvel sageli hoopis lühikese jalutuskäigu hoovis või maja ümbruses.

Toitumises püüan hoida tasakaalu, aga armastan koduseid roogi. Söön palju kala ja leiba ning püüan ka piisavalt vedelikku tarbida. Meele ergutamiseks lahendan peamiselt ristsõnu ja sudokuid.

Olen õppinud oma keha kuulama – kui väsimus tuleb, puhkan, kui tunnen end üksikuna, silitan kassi või panen mängima raadio või meelepärase telekanali. Üldiselt katsun hoida ikka positiivset meelt ja loomulikult naudin alati ka seda, kui lapselapsed külla tulevad ning saab koos küpsetada ja pikemaid jutuajamisi pidada.

emotsionaalse heaolu eest. Vanemas eas võib suureneda üksindustunne, mis tõsisematel juhtudel võib viia koguni depressioonini. Seepärast on oluline hoida sotsiaalseid kontakte, suhelda sõprade ja pereliikmetega ning osaleda kogukonna tegevustes.

Vaimse tervise hoidmiseks on soovitatav tegeleda ka ajutööd stimuleerivate tegevustega, nagu lugemine, ristsõnade lahendamine, malemäng või uute oskuste õppimine. Meditatsioon ja teadveloleku harjutused aitavad samuti vähendada stressi ning parandada keskendumisvõimet.

Ka piisav uni on oluline, kuna unekvaliteedi halvenemine võib mõjutada mälu ja üldist heaolu. Soovitatav on säilitada regulaarne unerütm ja vältida enne magamaminekut ekraanide vaatamist.

Üks tervisliku vananemise võtmetegureid on ka positiivne ellusuhtumine, mida sageli soodustab just enda nii sotsiaalselt kui ka füüsiliselt aktiivsena hoidmine. Elurõõmu ja rahulolu võib suurendada ka tänulikkuse praktiseerimine – kõige positiivse ja tänuväärse märkamine ning hindamine. Kõrgemas eas tervise turgutamine eeldab terviklikku lähenemist, kus mängivad olulist rolli tasakaalustatud toitumine, piisav vitamiinide ja mineraalide tarbimine, regulaarne füüsiline aktiivsus ning vaimne ja sotsiaalne heaolu. Väikesed igapäevased muutused võivad elukvaliteeti märgatavalt tõsta ja pikendada tervena elatud aastaid.

Allikad: Eesti Toitumisnõustajate Ühendus, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), health.harvard.edu

VABATAHTLIKUD SELTSILISED MTÜ

Keegi ei pea tundma üksildust!

Oma elu üle rahulolu tundmise aluseks on hea enesetunne, rõõmus meel ja kodusoojus. Vahel aga veeretab elu meile ette katsumusi, mis võivad enesetunnet negatiivses suunas mõjutama hakata. Olgu siis tegemist terviseseisundi muutusest tulenevate ümberkorralduste, töökohalt lahkumisega seotud emotsioonide või hoopis elukaaslase lahkumise ja sõprussuhete vähenemisega – kõik see võib kaasa tuua harjumatu üksildustunde. Mida aga niisuguses olukorras teha?

Vabatahtlik seltsiline võib olla sinu uus sõber Igas eluetapis on väga oluline see, et inimene ei jääks märkamata ega oma muredega üksi –igaühel on võimalus saada tuge ja abi. Kui oma pere või sõpruskond on väike ning üksteise jaoks keeruline aega leida, võib abi olla vabatahtlikest seltsilistest. Eestis on edukalt käivitunud vabatahtlike seltsiliste programm, mis pakubki just täiskasvanueas inimestele sõbrasuhet ehk seltsi.

Vabatahtlike Seltsiliste MTÜ-sse on koondunud inimesed, kes võtavad endale hea meelega toetava sõbra rolli. Seltsiliste näol on tegemist täiesti tavaliste inimestega meie endi keskelt, kes on rõõmuga valmis eakale toeks olema ja koos toimetama, temaga vestlema, jalutama ja teineteisega rõõme ning muresid jagama. Sageli käivad seltsilised oma eaka kaaslasega koos näiteks poes, arsti juures või hoopis raamatukogus või miks mitte ka mõnel toredal kontserdil või kinos. Üha enam kogub populaarsust ka telefoni teel

seltsitamine, mis annab võimaluse suhtlemiseks neile, kes oma koju näiteks pika vahemaa tõttu seltsilist kutsuda ei saa. Kes on see, kes oma isiklikku aega teiste heaks panustab?

Seltsilise toimetamise põhialus on koos tegutsemine – ta ei tee midagi inimese eest ära, vaid loob võimalusi, et asju ühiselt ette võtta. Igaüks meist – olenemata vanusest – ihkab ju usaldusväärset sõpra, kes suudaks vestelda meile olulistel teemadel ning kuulata ja kaasa rääkida. Sageli ongi just seltsiline see, kes julgustab ja utsitab üksildustunde või igapäevarutiini alla mattunud inimest taas kodust välja minema ning elus rohkem värve nägema.

Seltsiliste võrgustikus toimetab hetkel üle 200 vabatahtliku üle terve Eesti. Keskmiselt on vabatahtlik üle 55 aasta vanune naine, kuid järjest enam on seltsiliste sekka lisandumas nooremaid inimesi ja ka meesterahvaid. MTÜ kõige noorem seltsiline on olnud 16-aastane ja vanim 97.

„Seltsilised ise naudivad kõige enam seda, kuidas nende panustatud aeg toob tegelikult ka neile endile suurt rõõmu, mida seltsitavad endast tagasi peegeldavad. Paar korda nädalas koos oma seltsitavaga veedetud tunnid loovad mõlemale poolele mitmekordselt positiivseid emotsioone ja tänutunnet. Kajastugu need emotsioonid siis lõbusalt koos veedetud ajas, uutes teadmistes, avastustes või ka oskustes, mida oma uuelt sõbralt õppida saab.“

Seltsiline Karin Harjumaalt

Kuidas leida endale või oma lähedasele vabatahtlik seltsiline?

Seltsiliste programmil on olemas oma kodulehekülg www.seltsilised.ee, mille kaudu saab seltsilise leidmise soovist teada anda. Kui inimene seda ise teha ei saa, võivad sooviavalduse täita tema lähedased või naabrid, kui seda vajadust märkavad. Seejärel võetakse juba huvilisega kontakti, täpsustatakse tema soovi ning asutakse sobivat seltsilist värbama. Lisaks on alati võimalus helistada oma piirkonna seltsiliste koordinaatorile. Kõik need kontaktid on samuti MTÜ kodulehel kättesaadavad.

Õigeaegne vajaduste märkamine ja selle põhjal tegutsemine

on vähim, mida igaüks saab oma lähikondlase, naabri või kogukonnas elava inimese jaoks teha. Iga uus vabatahtlik seltsiline on alati oodatud programmiga liituma! MTÜ ja kõigi vabatahtlike ning asjaosaliste ühine eesmärk on, et nii eakad kui ka erivajadustega inimesed saaksid võimalikult kaua iseseisvalt omaenda kodus elada ning elust rõõmu tunda. Ootame uusi inimesi seltsiliste programmiga liituma!

Miks on oluline olla vabatahtlik just programmi kaudu? Sel on kaks peamist põhjust. Esimene neist on usaldusväärsus. Kahjuks on ühiskonnas mitmeid näiteid, kus „hea -

soovlik abistaja“ on eakalt välja petnud tema vara või teda muul moel tüssanud. Seltsiliste programmi vabatahtlik seda teha ei saa, sest programmiga liitudes kontrollitakse inimese tausta ja uuritakse tema motivatsiooni seltsiliseks hakkamisel. Kõigi vabatahtlikeks soovijatega viiakse läbi vestlused ja võetakse päring karistusregistrist. Samuti tuleb tulevasel seltsilisel läbida ettevalmistav lühikoolitus ja võtta

omaks selle tegevusega kaasnevad tavad ja eetika. Teiseks – kõige kallim vara, mida vabatahtlik programmi kaudu panustab, on tema isiklik aeg. Seega on tähtis, et ka seltsiline oma tegevusi tehes oleks ise hoitud ning tema tegevus laiemalt tunnustatud. Programmi raames pakutaksegi kõigile seltsilistele ühiseid kohtumisi, kogemuste jagamise võimalusi ning tuge ka võimalike lahendust vajavate olukordadega tegelemisel.

„Tundsin, et mind ei ole enam kellelegi vaja, ja kapseldusin endasse. Nüüd, kui mulle pakuti võimalust kasutada seltsilise tuge, olen aru saanud, et oli vale jätta ennast üksi. Tänu seltsilisega koos tegutsemisele olen saanud tagasi usu endasse ja ka sellesse, et minu lood, minu kogemused ning teadmised on kellelegi vajalikud ja olulised.“

Laine Viljandimaalt

Võta meiega ühendust telefonil 5333 1668

Astelpajuõli rahustab kuivi silmi ja leevendab menopausi sümptomeid

Silmade kuivus on tänapäeval väga levinud probleem, kuna inimesed veedavad liiga palju aega ekraanide ees ega hoolitse oma silmade eest piisavalt. Kuid ka kõik teised meie limaskestad võivad kannatada kuivuse all ja põhjustada palju ebamugavust.

Kõiki meie kehaõõnsusi, seedekulglat, hingamisteid ja urogenitaalset trakti vooderdavad limaskestad, mis on oluliseks kanaliks keha ja väliskeskkonna vahel toimuvale suhtlusele. Limaskestade kaudu liigub kehasse suurem osa toksiine, patogeene, allergeene ja muid sarnaseid sissetungijaid. Tihti ründavad limaskesti aga erinevad haigustekitajad ja neid võib mõjutada ka stress, vananemisprotsess ning erinevad ravimid.

Teaduslikult on tõestatud, et astelpajuõli leevendab oluliselt kuivade limaskestade tekitatud vaevusi ja selle tarvitamine tõstab seega elukvaliteeti. Sügelevad silmad või kuivav suu

on igapäevaelus väga häirivad „kaaslased“ ja on tõesti hea teada, et neid sümptomeid saab märkimisväärselt leevendada. See toitaine on õnnistus naistele menopausi ajal Paljudel täiskasvanutel tekivad erinevad kuivade limaskestade sümptomid, nagu liivatera tunne silmas ja/või suukuivus (kõrvetav tunne suus, probleemid kõnelemisel ning raskused närimisel ja neelamisel). Naistel on probleemid otseselt seotud menopausiga, mil muutuste tõttu hormoonides tekivad erinevad tasakaalutused, mis võivad põhjustada ebameeldivaid sümptomeid, nagu kuivad silmad ja vaginaalne kuivus.

Leevendav puudutus

Uuring ligi saja postmenopausis naisega Teadusajakirjas Maturitas avaldati 2014. aastal topeltpimeda platseebokontrolliga uuring, mille läbis kokku 98 naist. Uuringu käigus määrati neile juhuslikult kas kolm grammi astelpajuõli (kapsleid) päevas või platseebot. Uuringu alguses

ja lõpus hindas günekoloog erinevaid vaginaalse tervise näitajaid. Samuti mõõdeti tupe pH-d ja niiskustaset ning arvutati tupe terviseindeks. Tupe limaskesta hõrenemist, kuivamist ja põletikku hinnati kliinikuvisiitide ja igapäevaste logiraamatute kaudu. Lõpuks võeti vereproovid lipiidide, maksaensüümide

ja C-reaktiivse valgu (CRP) analüüsimiseks. CRP on tuntud põletikumarker.

Tulemus – leiti elujõuline alternatiiv östrogeenravile

Uuring näitas, et võrreldes platseeboga paranes astelpajuekstrakti saavatel naistel vaginaalse limaskesta terviklikkus oluliselt paremini. Ka üldiselt oli astelpajukapsleid võtvas rühmas kalduvus intiimpiirkonna tervise paranemisele suurem võrreldes platseeborühmaga. Uurijad jõudsid oma leidude põhjal järeldusele, et astelpajuõli on vaginaalsele tervisele kasulik ja võib olla elujõuline ravi neile naistele, kes ei saa kasutada östrogeenravi ehk hormoonasendusravi.

Väga kasulik kuivadele silmadele

Kuiva silma sündroom on levinud haigus, mis mõjutab mõlemat sugupoolt ja võib oluliselt halvendada inimese elukvaliteeti. Ajakirjas Journal of Nutrition avaldatud 2016. aasta uuring näitab aga, et astelpajuõli on ka siin kasulik vahend. Uuring, mis oli topeltpime randomiseeritud paralleeluuring, hõlmas 86 meest ja naist vanuserühmas 20–75 aastat. Tulemused näi-

tasid, et astelpajuõli igapäevane tarbimine kolme kuu jooksul oli kasulik põletuse ja punetuse leevendamiseks, mis on kaks silmakuivuse kõige olulisemat sümptomit.

Leevendab suukuivuse sümptomeid

Suukuivus ehk kserostoomia (suukuivuse meditsiiniline termin) on samuti laialt levinud probleem. Kuni 40 protsenti täiskasvanutest, peamiselt naised ja eakad, kannatab suukuivuse all. Üheteistkümne kserostoomiaga ja tugevalt vähenenud süljevooluga naisega läbi viidud topeltpimeda ristuuringu kohaselt aitab astelpajuõli (SBA 24 ekstrakt) igapäevane tarbimine leevendada suukuivuse sümptomeid. SBA 24 on astelpajuallikas, mida kasutatakse enamikus teadusuuringutes ja on seega ka kõige paremini dokumenteeritud.

Vaata lähemalt: www.pharmanord.ee

kuivale ja hellale limaskestale

Bio-Omega 7 on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kellel on probleeme kuivade limaskestadega. Eriti võib see puudutada naisi menopausi eel, selle ajal ning järgselt, kui neil on probleeme kuivade silmade, intiimpiirkonna kuivuse ning muude sarnaste probleemidega, mida põhjustavad kuivad limaskestad.

Bio-Omega 7 sisaldab SBA24 ektrakti, mis on tehtud nii astelpaju marjadest kui ka seemnetest, et tagada kõige rikkalikum toitainete segu.

Astelpaju on üks looduse rikkalikumaid A-vitamiini allikaid, mis lisaks limaskestade, naha ja nägemise normaalse tervise säilimise toetamisele, on hea immuunsüsteemile ja omab rolli rakujagunemise protsessis.

• Kõrge kvaliteediga astelpaju (SBA24) koostis, mida on teadustöödes laialdaselt kasutatud

• Sobib taimetoitlastele ja veganitele

• Sisaldab A-vitamiini, mis aitab hoida nahka, nägemist ja limaskesti normaalsena

Allikad: Effects of sea buckthorn oil intake on vaginal atrophy in postmenopausal women: A randomized, double-blind, placebo-controlled study Maturitas, vol. 79, issue 3, November 2014, pp 316-321

UUDIS! Elektrilised 3- ja 4-rattalised invarollerid

Teresa Abivahendikeskus toob uudisena teieni mugavad ja kompaktsed elektrilised rollerid! Need on ideaalsed piiratud liikumisvõimega inimestele igapäevaseks liikumiseks – olgu see töö või vaba aja veetmine. Rollerid on keskkonnasõbralikud, ei vaja registreerimist ega juhiluba ning neid on võimalik valida vastavalt individuaalsetele eelistustele. Lisaks saavad erakliendid rollereid rentida *riigipoolse soodustusega, sealhulgas ka hooldekodude elanikud.

Uuri laiema tootevaliku ja pakkumiste kohta meie müügiesindajatelt!

TERESA

KODUKULLER – Sinu usaldus väärne koduteenus!

Teresa Abivahendikeskus pakub Kodukulleri teenust, mis toob kõik vajalikud abivahendid TASUTA otse Sinu koduuksele, võimaldades mugavat ja muretut ostlemist kodust lahkumata.

Miks valida Teresa Kodukuller?

• Tasuta kohaletoimetamine E–R kell 8–19

• Asjatundlik nõustamine ja mugav tellimine

• Turvaline maksmine ja usaldusväärne teenus

• Kehtivad riiklikud soodustused

Kuidas tellida?

• Kirjuta kodukuller@teresa.ee või helista tel 5343 9837 eesti keeles tel 5358 4711 eesti keeles tel 5191 1503 vene keeles

• Maksa mugavalt – pangaülekandega või kaardiga kullerile

• Oota kullerikõne saabumisaja täpsustamiseks

Naudi mugavat ja muretut ostlemist kodust lahkumata!

Teresaga oled heades kätes!

Kevadele vastu reipalt ja enesekindlalt!

Sooja saabumisega tekib paratamatult kõigil ka suurem kihk välja minna ja talveunest justkui üles ärgata. Kuidas aga kevadine väljas toimetamine enda jaoks meeldivaks ja mugavaks teha? Invaru juhtivterapeut Liis Pilt, Tervisekassa meditsiiniseadmete sortimendi juht Helena Lõune ning ITAK-i abivahendispetsialist ja füsioterapeut Kelly Meesak ning ortooside müügisuuna juht Tiina Pihlak annavad kasulikke näpunäiteid, kuidas ka kõrges eas end rohkem liikuma motiveerida.

TEKST: LIISBET ESTRA FOTOD: ITAK, INVARU

Kuidas mõjutab kevadine ilm eakate liikumisaktiivsust ja millised invaabivahendid muutuvad hooajaliselt populaarsemaks? Nii ITAK-i kui ka Invaru spetsialistid kinnitavad, et ilmade soojenedes muutub liikumine ja väljas toimetamine ka eakama vanuserühma seas märgatavalt aktiivsemaks: lumeta asfaldil on ju lihtsam liikuda ja paljusid toovad õue ka aiatööd.

Toetavate vahenditena renditakse Meesaku ja Pihlaku kogemusel rohkem rulaatoreid, manuaalseid ratastoole ning ka elektrilisi liikumisabivahendeid, nagu invarollerid ja elektrilised ratastoolid, millega talvel on lume tõttu ohtlik liikuda.

Ka Pilt toob välja kevaditi tugiraamide ja erinevate elektriliste abivahendite vastu kasvava huvi: „Kevadel muutuvad populaarsemaks näiteks suurte ratastega tugiraamid, millega saab kasvõi aiamaale minna.“ Paljud ratastega tugiraamid on varustatud ka istmega, kuhu saab näiteks aiatarvikud peale panna, või korviga, kus on võimalik transportida nii toidukraami kui ka muud vajalikku. Pikemate vahemaade läbimiseks on kevaditi populaarsed skuutrid ja kergemad elektrilised ratastoolid, mida on hõlpsasti võimalik ka autos transportida. Kuigi endiselt on olulisel kohal ka kepid ja kargud, kombinee-

ritakse Pildi sõnul üha enam lihtsamaid abivahendeid elektrilistega, kuna see annab võimaluse läbida pikemaid vahemaid ja olla iseseisvam.

Invaru juhtivterapeudi soovitusel tasuks kevadel kindlasti üle vaadata ka olemasolevate keppide ja karkude kummiotsikud: „Kui talvel on abivahendiga ringi liigutud, tuleks veenduda, et kummiotsikud on jätkuvalt terved ja töökorras, ning vajadusel need välja vahetada.“

Turvalisuse ja mugavuse seisukohast on keppidele ning karkudele saadaval ka väikeseid lisasid. Kui kummardamine on raske, on mõistlik anda endast parim, et

vältida kõnniabivahendi põrandale kukkumist: „Seda aitab ära hoida näiteks kargu või kepi külge kinnitatav randmepael, mis tagab selle, et abivahend püsib käe küljes ka siis, kui on vaja näiteks poekassas rahakotist raha kätte saada,“ selgitab Pilt ja lisab, et keppide ning karkude jaoks on saadaval ka nelja toetuspunktiga tugijalg, mis jätab abivahendi iseseisvalt püsti seisma ja samas tagab kasutajale kõndimisel ka stabiilsema toe ning parema haakumise maapinnaga.

Kuidas end rohkem liikuma motiveerida?

Invaru juhtivterapeut Liis Pilt leiab, et vanusele vaatamata on liikumisel inimese tervise seisukohast väga oluline roll: „Kahtlemata ei ole kellelegi saladus, et igapäevasel liikumisel on tervise ja elujõu säilitamise juures väga tähtis osa: see annab parema enesetunde, rohkem energiat ning hoiab lihased toonuses. Mida vähem me liigume, seda vähem treenitumaks jääb tegelikult ka keha, sest toonus langeb ja halvenevad kõik olulised funktsioonid.“

ITAK-i spetsialistid toovad liikumise soodustamise juures olulise motivatsiooniallikana välja sotsiaalse aspekti: „Jalutamine, aiatööde ja kergemate harjutuste tegemine või mis tahes muu liigutuslik tegevus on

Rulaator Mauno, ühe käega juhitav.

Isme ja panipaigaga tugiraam Nexus.

Skuuter pikemate vahemaade läbimiseks.

meeldivam, kui teha seda koos sõprade või pereliikmetega.“

Kuidas soodustavad liikumist õigesti valitud invaabivahendid ja tugiseadmed?

Kui inimesel on tasakaaluprobleemide või liikumisraskuste tõttu tekkinud hirm väljas liikumise või kukkumise ees, leiab lahenduse sageli just õigesti valitud abivahenditest. „Sobiv abivahend aitab lisaks turvalisemale liikumisele elu aktiivsemalt nautida. Ka liikumispiiratuse tekkimisel ei maksa abivahendit häbeneda, kuna liikumine on nii lihasjõudluse, liigeste, südame-veresoonkonna kui ka seedetegevuse parendamise seisukohast väga oluline,“

nendib Pilt ja tõdeb rõõmuga, et eakate teadlikkus abivahendite kasutamise koha pealt on kasvanud ning enam ei tunta ses osas häbi ega ebamugavust. „Sellele on kindlasti kaasa aidanud ka mitmekülgne abivahendite valik – näiteks näevad tänapäevased rulaatorid väga kenad välja ja on lisaks ka väga praktilised,“ nendib juhtivterapeut. Murekoht võib aga olla hoopis see, et vahel ei osata oma liikumisvõimekust päris õigesti hinnata: „Inimesele endale võib tunduda, et ta on paremas füüsilises vormis või toonuses, kui ta tegelikult on. Nii võib aga tekkida olukord, kus võimekus võib olla aja jooksul muutunud –näiteks tasakaal kehvemaks läi-

nud – ning seni sobinud kepi või kargu asemele oleks tarvis juba veidi toekamat abivahendit,“ räägib Pilt.

Ka Meesak leiab, et liikumisraskustega inimese jaoks on palju abi õigesti valitud abivahendist, mis pakub liikujale enesekindlust ja turvatunnet, ent tähelepanuta ei saa jätta ka liikumiskeskkondadele ligipääsetavuse tagamist. „Tihtipeale on eakad või liikumispuudega inimesed oma kodus lõksus, kuna juba kodust väljapääsemine on näiteks kaldteede või liftide puudumise tõttu keeruline või võimatu,“ tõdeb spetsialist. „Ka need eakad, kes probleemideta kodust välja pääsevad, kurdavad sageli, et tänavatel pole piisavalt võima-

lusi puhkamiseks, sest avalikus ruumis on pingid pikkade vahemaade tagant või puuduvad sootuks. Seetõttu on abivahendi valikul oluline nende tingimustega arvestada ning valida liikumiseks näiteks istumisvõimalusega kepp Trio, rulaator või hoopis kombinatsioon rulaatorist ja ratastoolist ehk Wheellator. Viimasel saab väsimuse korral istuda ja puhata või jätkata liikumist istudes, nagu ratastooliga sõites. Valusündroomide ja kroonilistest haigustest tingitud kaebuste korral pakuvad liikumisel tuge ka liigeste tugisidemed ja ortoosid,“ räägib Meesak.

Millised on kõige levinumad kõnniabivahendid, mis aitavad säilitada liikuvust ja sealjuures ka turvalisust?

Lihtsamate liikumishäirete või tasakaaluprobleemide korral on Meesaku ja Pihlaku hinnangul esmaseks valikuks käimiskepid või küünarkargud: neid on nii standardsete kui ka ergonoomiliste käepidemetega, et pakkuda tuge käte liigeseprobleemide korral. ITAK-i spetsialistide kogemusel on levinumad kompaktsed ja kerged ühe jalaga tugikepid ning kargud. Lisaks on olemas ka kolme või nelja jalaga harkkepid, mis pakuvad suuremat stabiilsust ja tuge. Invaru juhtivterapeut leiab samuti, et kõige lihtsam kõndimist toetav abivahend on kõnnikepp, mis aitab vähendada haigele jalale laskuvat keharaskust: „Kepp sobib hästi ka kerge lihasjõudluse languse korral. Samas ei tasuks unustada, et kõn-

nikepi kasutamine suurendab koormust selle käe randmele, kuhu kõndimise ajal toetatakse. Erinevate lahenduste seas leidub nii tavalisi kui ka kolme või nelja punktiga harkkeppe, mille toetuspind on laiem, lisaks on saadaval anatoomilise käepidemega keppe, mis vähendavad koormust labakäele.“

Kui tegemist on aga inimesega, kes vajab liikumisel rohkem tuge või ei tohi jalale üldse keharaskust kanda, soovitab Pilt valida kargud, kuna siis jaotub keharaskus pikemaajalise kasutamise korral lisaks randmele võrdsemalt ka küünarvarrele ja õlavöötmele. Küll aga lisab naine, et kuigi kargud aitavad kasutajal oma keharaskust paremini jaotada, eeldab nende kasutamine ülakeha ja käte tugevust.

„Inimestele, kes liiguvad aeglases tempos ja ainult sisekeskkonnas ning kes vajavad suuremat tuge ja stabiilsust, sobivad kergekaalulised ratasteta käimisraamid või ratastel käimislauad, millel on mugavad küünarvarretoed,“ soovitab Meesak erinevaid siseruumides liikumist soodustavaid tugesid. Pikemate vahemaade läbimiseks ja tasakaaluprobleemide korral tasub Pildi sõnul tugiraami poole vaadata: „Valikus on erinevaid tugiraamide mudeleid: ratasteta, 2–4 rattaga, pidurite või istmega. Õues erinevatel pinnastel liikumiseks on kõige paremad suurte ratastega tugiraamid, mis on varustatud ka istmega. Nii saab inimene vajadusel pikemal jalutus- või poeskäigul lubada endale väikese puhkehetke, et oleks pärast jaksu jälle edasi minna.“ Nii toas kui ka õues liikujale on Meesaku hinnangul mugav kasutada ratastel käimisraami ehk rulaatorit, mis on varustatud istumisaluse ja piduritega ning transportimiseks või hoiustamiseks kokkupandav. „Kuna näiteks ühe kehapoole halvatuse korral on standardset kahe käega juhitavat rulaatorit keeruline või isegi võimatu juhtida, siis ITAK-i valikus on ka spetsiaalne ühe käega juhitav rulaator Mauno,“ lisab spetsialist. Eriti pikkade vahemaade läbimiseks on olemas ka elektrilised ratastoolid ja skuutrid. „Nende külge saab kinnitada ka hoidiku kargule või kepile ning kui on näiteks vaja minna poodi, kus on vähem liikumist, toimib selline kahe abivahendi kombineerimine hästi. Tänapäevased elektrilised ratastoolid ongi tegelikult ka sellisele kasutajale, kes kasutab näiteks keppi või karku, aga vajab pikema vahemaa jaoks kokkupandavat ja kergemat elektriratastooli. Niisugune lahendus tagab inimesele iseseisvuse ja võimaluse otsustada, kuhu ning kuidas ta liigub,“ räägib Invaru juhtivterapeut Liis Pilt erinevate abivahendite kombineerimise kasulikkusest.

Millised tugilahendused võiksid aidata igapäevatoimetusi tehes liigeseid säästa ja valu leevendada? Eakatel esineb tihtipeale kroonilisi liigesehaigusi, nagu reumatoidartriit või artroos, mis

Turvajalg kargule ja kepile.

Incrediweari vereringet soodustavad kindad.

võivad põhjustada valu ja liigesliikuvuse piiratust ning seeläbi häirida igapäevaste toimetuste tegemist. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu liigeste kaitsmisele ja toetamisele. Tugisidemed ja ortoosid aitavad vähendada liigestele langevat koormust ning valu ja liigeseid stabiliseerida.

„Aiatöödel tuleb ette sundasendeid, asjade tõstmist ja korduvaid liigutusi, mis koormavad nii randme-, küünar- kui ka õlaliigeseid. Aktiivsete tegevuste ajal ongi sel juhul abiks pehmed randme-, küünar- ja õlaliigese ortoosid, mis pakuvad tuge ning vähendavad valu, kuid ei piira liikumist. Need on eriti head inimestele, kes vaevlevad näiteks karpaalkanalisündroomi või epikondüliidi käes. Öösel on soovitatav kasutada jäika randmeliigese ortoosi, mis hoiab liigest neutraalasendis ning vähendab öist valu ja kangust,“ soovitab ITAK-i ortooside müügisuuna juht Tiina Pihlak.

„Jalutades aitavad põrutust leevendada ja liigestele langevat koormust vähendada põlveortoosid ning tugisidemed. Kompressiooni pakkuvad tugisidemed aitavad parandada ka vereringet ja vähendada turset, pakkudes seeläbi leevendust väsinud ja valulikele põlveliigestele,“ lisab spetsialist.

Ka seljaortoosid on Pihlaku sõnul nii tööst tingitud sundasendite kui ka aktiivse liikumise korral suureks abiks, sest aitavad hoida õiget kehahoiakut ja vähendada seljalihaste pinget. Seljaortoos aitab vältida

ka liigset koormust seljalihastele ja seeläbi ennetada seljavalu. Küll aga tuleb Pihlaku sõnul meeles pidada, et ainuüksi ortoosid ja tugisidemed liigesprobleeme ei lahenda: „Liigeste liikuvuse säilitamiseks ja lihasjõu parandamiseks on oluline ka ravivõimlemine.“

Millised on kõige olulisemad kriteeriumid, mida peaks abivahendi valikul arvestama, et see toetaks kasutaja igapäevaelu ja liikumisvajadusi?

Abivahendi valikul tuleb ITAK-i spetsialistide sõnul esiteks selgeks teha, kas inimene on üldse valmis ja motiveeritud abivahendit kasutama: „Tihtipeale tugivahendeid kas häbenetakse või ei soovita kasutada, kuna kardetakse, et need vähendavad iseseisvust. Tegelikult on aga vastupidi ja abivahendi kasutamine võimaldab inimesel iseseisvalt toimetada.“

Kui tahe abivahendi kasutamiseks on olemas, tuleb Meesaku sõnul läbi mõelda, kus, kui tihti ja milleks seda kasutatakse, ning võtta arvesse inimese tervislikku seisundit. Samuti leiab spetsialist, et väga oluline on enne toote rentimist või ostmist veenduda abivahendi sobivuses ehk seda kindlasti enne soetamist proovida.

Kuna liikumisabivahendi eesmärk on aidata liikuda turvaliselt ja iseseisvalt, on abivahendit valides väga oluline, et see vastaks kasutaja tervislikule seisundile, võimekusele ja kasutuskeskkonnale. „Niisiis võiks mõelda sellele, kui palju tuge inimene lii-

Igapäevatoimetusi aitavad lihtsustada:

Tugisidemed ja ortoosid – näiteks põlve- ja hüppeliigese tugisidemed aitavad vähendada koormust liigestele, pakkudes samal ajal stabiilsust ning tuge. Samuti on need kasulikud, kui esineb osteoartriiti või muid liigeseprobleeme. Käte, randmete ja küünarnukkide liigset koormust kevadiste aiatööde ajal saab ennetada, kasutades randme- ning küünarnukitugesid, mis stabiliseerivad liigeseid ja vähendavad ülekoormuse riski. Lisaks aitavad ergonoomiliste käepidemetega aiatööriistad ja libisemiskindlad kindad vähendada pinget. Soovitatav on teha enne tööd kergeid soojendusharjutusi ning vahepeal puhata ja venitada, et vältida ülepingutust ja valu.

Kiirem vereringe aitab tuua kehapiirkonda rohkem hapnikku ja toitaineid, mis kiirendab organismi loomulikku paranemisprotsessi ja taastumist pärast pingutust. Sellega paistavad silma Incrediweari tooted – need erinevad tavalistest tugisidemetest, sest need sisaldavad pooljuhtelemente (süsinikku ja germaaniumi), mis parandavad verevarustust.

Invaru juhtivterapeut Liis Pilt ja Tervisekassa meditsiiniseadmete sortimendijuht Helena Lõune

kumisel vajab, ja kindlasti hinnata ka seda, kas soovitakse liikuda pikemaid või lühemad vahemaid. Kui soov on just kevadisel ja suvisel perioodil rohkem liikuda ning talvel kodusem olla, on mõistlik abivahend üürida. Üüriperioodi jooksul on võimalik testida ka erinevaid abivahendeid ja seeläbi leida enda jaoks sobivaim lahendus, mis aitab rohkem liikuda ning aktiivsem olla,“ soovitab Pilt. Lisaks tasub invaabivahendit valides mõelda ka selle peale, kas kasutaja suudab seda iseseisvalt tõsta ja liigutada või on tal vaja abilist. Kuna abivahendite mudeleid on erinevaid – vastavalt kasutaja

eelistustele, võimekusele, keskkonnale ja maitsele –, soovitab Invaru juhtivterapeut valikut tehes kindlasti küsida abivahendikeskusest nõu ja lasta endale tutvustada erinevaid variante. Eriti kui tegemist on sooviga abivahend endale päriseks osta. Meesak rõhutab, et abivahendi vajaduse määrab lõpuks arst, füsio- või tegevusterapeut, õde või rehabilitatsioonimeeskonna liige, kes tuvastab, milline abivahend võiks inimese tervislikust seisundist tulenevat probleemi lahendada, ja väljastab vastava tõendi. Sobiva abivahendi leidmisel abistavad ka abivahendikeskuse konsultandid ja spetsialistid.

Thuasne ja Orlimani randmeortoosid.

Medi Genumedi

Kuidas hoida silmade tervist ja kevadsuveks sobivad nägemislahendused

Silmade tervis ja hea nägemine on elukvaliteedi jaoks äärmiselt olulised, eriti inimestele, kes on jõudnud elukaare teise poolde ja seisavad sageli silmitsi erinevate vanusega seotud nägemisprobleemidega. Õnneks on tänapäeval saadaval erinevaid lahendusi, mis aitavad silmi kaitsta, väsimust vähendada ja seeläbi igapäevaelu kvaliteeti tõsta. Alljärgnevalt räägime sellest, kuidas hoida oma silmi ning miks ja millal on hea kasutada isetumenevaid klaase. Samuti anname nõu, milliseid harjutusi teha silmade väsimuse korral ja millal pöörduda silmaarsti ja/või optometristi poole.

Silmade tervise hoidmine elukaare teises pooles

Vanemate täiskasvanute puhul muutub silmade tervis ja nägemine sageli mitmesuguste vanusega seotud muutuste tõttu, nagu presbüoopia, katarakt, glaukoom jt. Kõik need probleemid võivad oluliselt mõjutada igapäevaelu, kuid õigeaegne sekkumine, hooldus ja ravi aitavad neid riske vähendada.

Tervislik eluviis

Tervislik toitumine on ka silmade heaolu jaoks oluline. Antioksüdantiderikas toitumine, mis sisaldab oomega-3-rasvhappeid, C-vitamiini, E-vitamiini ja luteiini , aitab hoida silmi toonuses ja kaitseb neid vabade radikaalide kahjulike mõjude eest. Lisaks on oluline vältida liigset kokkupuudet UV-kiirgusega, mis võib põhjustada silmade vananemist ja isegi katarakti teket.

Regulaarne silmade kontroll

Silmaarsti külastamine iga 1–2 aasta tagant on oluline. Eriti eakamatele inimestele, kellel on suurem risk silmahaiguste tekkeks, soovitatakse regulaarseid silmakontrolle. Erinevad uuringud ja mõõtmised aitavad juba varakult neid avastada.

Isetumenevad prilliklaasid

Üks silmade heaolu tagamise lahendusi on kvaliteetsete prilliklaaside kasutamine. Eakatele, kes veedavad aega erinevates valgusoludes, nii õues kui ka siseruumides, on nüüd, kevadsuvisel perioodil saadaval suurepärane valik uusi isetumenevaid prilliklaase.

Mis on isetumenevad klaasid?

Isetumenevad klaasid on prilliklaasid, mis kohanduvad valgustingimustega. Siseruumides või hämaras valguses on klaasid

kirkad, kuid väljas, kus on ere päikesevalgus, muutuvad need automaatselt tumedamaks. See omadus pakub suurepärast mugavust, kuna ei ole vaja vahetada päikese- ja tavaprillide vahel. Eakatele, kellel on suurenenud tundlikkus eredale valgusele ja UV-kiirgusele, pakuvad sellised prillid täiendavat kaitset.

Isetumenevate prilliklaaside eelised:

Kaitse UV-kiirguse eest: klaasid blokeerivad 100% kahjulikust UVA- ja UVB-kiirgusest, mis on silmade tervise seisukohalt väga oluline.

Mugavus ja paindlikkus: isetumenevad klaasid on ideaalne lahendus neile, kes ei soovi pidevalt prille vahetada. Neid on lihtne kasutada igasugustes valgusoludes, ilma et oleks vaja eraldi päikeseprille.

Kiirem kohandumine: uue põlvkonna Transitions Gen S-i klaasid kohanduvad erinevate valgustingimustega veelgi kiiremini, et tagada silmadele optimaalne kaitse ja mugavus.

Värvivalik ja stiil: need prilliklaasid pakuvad mitte ainult kaitset päikese ja pimestava valguse eest, vaid ka suurepärast värvivalikut, mis sobivad igale maitsele. Need klaasid annavad stiilse ja trendika välimuse. Näiteks on saadaval värvitoonid, nagu rubiinpunane, mis lisab prillidele elegantse ja sooja tooni, safiirsinine, mis toob esile sügava ja rahuliku värvitooni, samuti naturaalne smaragdroheline. Neid värvitoone saab valida vastavalt oma isikupärale ja stiilile. Saadaval on ka klassikalised värvitoonid, nagu grafiithall ja pronkspruun, mis tumenevad osaliselt ka autos.

Silmade väsimuse vähendamine

Silmade väsimus on väga levinud probleem, eriti seeniorite seas, kes võivad veeta palju aega lugedes, telerit vaadates või arvutiga töötades. Pika aja jooksul järjest ekraane jälgides võivad silmad väsida ja see võib viia peavalu, silmade kuivuse ning isegi pearingluseni.

Regulaarsed silmaharjutused võivad silmade väsimust vähendada. Alljärgnevalt on mõned lihtsad näpunäited, mida saab igapäevaselt järgida: 20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel, kui jälgite ekraani, vaadake vähemalt 20 sekundiks midagi, mis on 20 jala (u 6 meetri) kaugusel. See aitab silmadel lõdvestuda ja kauem toonuses hoida.

Silmade pilgutamine: silmade pilgutamine aitab leevendada silmade kuivust. Püüdke pilgutada 10 korda järjest, et stimuleerida pisarate tootmist ja hoida silmi niisutatuna.

Ringikujulised liigutused: istudes mugavalt, sulgege silmad ja liigutage aeglaselt oma silmi üles-alla, vasakule-paremale ning diagonaalselt. See stimuleerib silmalihaseid ja aitab neil lõdvestada.

Lõõgastav harjutus: hõõruge käsi omavahel kokku, kuni need muutuvad soojaks. Asetage soojad peopesad suletud silmadele ja hoidke neid mõne sekundi jooksul, et pakkuda leevendust väsinud silmadele.

Millal pöörduda silmaarsti ja/või optometristi poole?

Silmaarst on spetsialist, kelle poole tuleb pöörduda, kui sil -

mades tekivad üleöö mingid silmade tervisega seotud muutused või esinevad pidevad silmaprobleemid. Kui kogete sümptomeid, nagu nägemise järsk halvenemine või hägustumine, valu silmades või pidev punetus, on vaja külastada silmaarsti.

Oluline on käia silmaarsti juures pärast 45. eluaastat ka siis, kui sümptomid puuduvad või on oht pärilikele silmahaigustele, nagu näiteks glaukoom, sest paljud muutused silmas algavad ilma igasuguste sümptomiteta. Silmaarst tegeleb silmahaigustega ja oskab määrata sobivad ravimeetodid või täiendavaid uuringuid.

Optometrist on spetsialist, kelle ülesanne on uurida silmanägemisega seotud aspekte ja määrata erinevate nägemislahenduste vajadus. Eakad ini -

mesed peaksid külastama optometristi, kui nad vajavad uusi prille või kontaktläätsi, tunnevad, et nende nägemisteravus on langenud, või esineb silmade väsimust või peavalu, eriti lugemisel või lähedalt vaatamisel.

Optometrist aitab leida sobivad nägemislahendused, mis muudavad igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks. Silmade tervise hoidmine ja sobivate nägemislahenduste valimine on äärmiselt oluline, et tagada kõrge elukvaliteet ning enesetunne. Kõik inimesed peaksid olema teadlikud oma silmade tervislikust seisundist. Õige prilliklaaside valik, silmaharjutused ja regulaarne silmaarsti või optometristi külastamine aitavad hoida head nägemist kõrge vanuseni ja ennetada mitmeid silmahaigusi.

TEIE TERVISEKS!

Hindamatu kingitus iseendale on hea tervis, mida saame iga päev hoida ja väärtustada. Tervise hoidmine algab väikestest, kuid teadlikest valikutest. Rubriigis “Teie Terviseks” saavad lugejad tutvuda erinevate igapäevaste tervise teemadega. Jagame parimaid teadmisi, et saaksime kõik igapäevaselt olla tervislikumad, õnnelikumad ja parandada oma elukvaliteeti.

Säilita elurõõm ka vanemas eas!

DHEA-d kutsutakse ka elujõuhormooniks, mis tagab meile nooruslikkuse ja positiivse enesetunde. Seetõttu on oluline hoida organismis õiget DHEA taset.

Silmadele porgandist üksi

ei piisa!

Nagu paljudele on teada, siis porgand on silmadele kasulik, kuid porgandi söömine üksi ei aita silmi korras hoida. Igapäevane koormus silmadele, nagu mobiiltelefoni ja teleri vaatamine, arvutiga töötamine või lugemine, põhjustab sageli silmade väsimust, kipitust ja kuivust. Mida aga tarvitada peale porgandi, et säilitada silmade tervis?

Omega-3 rasvhapped EPA ja DHA toetavad silmade võrkkesta tervist, aidates säilitada normaalset nägemist ja leevendada kuiva silma sümptomeid. Luteiin ja zeaksantiin toimivad silmadele kui looduslikud päikeseprillid, neelates kahjulikku sinist valgust ja kaitstes silmi vabade radikaalide eest. Kuna luteiinitase silmades vanusega väheneb ja organism ei

suuda seda ise toota, tuleb seda igapäevaselt saada toiduga või toidulisanditest.

A-vitamiin hoiab sarvkesta niiskena ja aitab kohaneda pimedusega, tsink tugevdab organismis A-vitamiinitoimet.

Antioksüdandidneutraliseerivad silmas ebastabiilseid molekule ehk vabasid radikaale ning kaitsevad rakke kahjustuste eest.

Kõiki neid komponente sisaldavad vajalikuskoguses ja õiges vahekorras ALTIVIA Augen kapslid ALTIVIA Augen kapslid on mõeldud kõigile, kelle silmad on igapäevaselt koormatud, olgu selle põhjuseks töö, ekraanide vaatamine või muud koormavad tegevused. Tänu tasakaalustatud koostisele sobivad need suurepäraselt ka eakatele, aidates säilitada silmade tervist ja head nägemist.

Keegi meist ei jää igavesti nooreks. Aastate lisandudes tunnevad paljud, et jaksu ja teotahet hakkab vähemaks jääma ning tekib meeleolulangus. Kindlasti ei aita positiivsusele kaasa ärevad uudised maailmast, poliitikute kemplemised, hindade tõus ja mure igapäevase toimetuleku

Vanemaks saades muutuvad inimesed vastuvõtlikumaks negatiivsetele välismõjudele. Selles mängib olulist osa mitmete hormoonide tootmise vähenemine organismis. Üheks olulisemaks hormooniks, mis vanuse tõustes väheneb on DHEA (dehüdroepiandrosteroon).

DHEA näol on tegemist hor-

oluline hoida organismis õiget DHEA taset.

Koostöös teadlastega on välja töötatud elukvaliteeti tõstev preparaat ALTIVIA Vitale, mis parandab meeleolu, leevendab muremõtteid ja annab energiat.

ALTIVIA Vitale koostisesse kuuluvad jamsijuure, hariliku lutserni ja viirpuu ning Ashwagandha ekstraktid. Uuringud näitavad, et DHEA taset aitab tõsta jamsijuure ekstrakt, mis sisaldabdiosgeniini – bioaktiivset ainet, mida organism vajab selle hormooni tootmiseks.

Ashwagandha ekstrakt on looduslik stressileevendaja, millelonteadusuuringutega tõestatud negatiivseid emotsi-

Tee tugeva terviseni

4 ravimtaime ekstrakti koosmõjul lisandub energiat ning meeleolu ja üldine enesetunne muutub paremaks. Tänu sellele on võimalik tunda end jälle rõõmsa ja tegusana.

ALTIVIA Vitale kapsleid soovitatakse kasutada:

• Meeleolu parandamiseks

• Energiavarude suurendamiseks

• Organismi üldiseks tugevdamiseks

• Hormonaalse tasakaalu taastamiseks

ekstrakt on organismiüldinetugevdaja, mis annab energiat ja aitabpidurdada vananemis-

rahustab ning toetab südame normaalset

ALTIVIA Vitale kapslid on saadaval üle Eesti.

Märtsis soodushinnaga KBMtervis.ee ja Benu apteekides.

Biroxia — uue põlvkonna probiootikum seedimise korrastamiseks

Biroxia maohappekindlad kapslid sisaldavad kasulike elujõuliste bakterite segu uudses biokile vormis. Biokilel põhinevates probiootikumideskasvavad bakterikultuurid juba tootmise ajal selliselt, nagu paikneksid nad soolelimaskestal. Tänusellele jõuab enamik neist bakteritest elusatena soolestikku. Biokile vormis olevatel kasulikel bakteritelonvõrreldes varasemate põlvkondade probiootikumidega märksa kiirem ja tugevam tervistav mõju.

Porgand on silmadele kasulik, kuna sisaldab suures koguses beetakaroteeni, mis on A-vitamiini eelühend. Lisaks sisaldab porgand antioksüdante, mis aitavad kaitsta silmi kahjuliku sinise

Altivia Augen kapslid on mõeldud kõigile, kes peavad oma igapäevatöö tõttu silmi päevast päeva koormama. Tänu oma koostisele aitab

Altivia Augen tugevdada ka eakate inimeste silmade tervist.

ALTIVIA Augen on saadaval apteekides üle Eesti.

Märtsis soodushinnaga Benu apteekides.

Uus, kõige efektiivsem probiootikumide põlvkond

Sisaldab 12 erinevat kasuliku toimega bakteritüve

Ühes kapslis on 5 miljardit elujõulist bakterirakku

Kapsel sisaldab ka bakterite kasvuks vajalikke toitaineid

Biroxia kapslid on saadaval apteekides üle Eesti. Märtsis soodushinnaga Südameapteekides.

Tegevusload: L05402, L03955, L07035

Tervisekassa partner

Kaunis naeratus on alati võimalik!

NB! Meie Pelgulinna kliinikus on vabad ajad juba sel kuul!

Eemaldatavad proteesid on kaasaegne ja mugav lahendus, mis taastab teie elurõõmu ja kindluse suhtlemisel.

Esteetika ja mugavus: loomulik välimus ja lihtne kasutamine.

Taskukohane lahendus: kvaliteet igale eelarvele.

Lihtne hooldus: mugav ja vastupidav igapäevaseks kasutamiseks.

Tervisekassa hüvitis: uurige, kuidas saada proteesidele osalist kompensatsiooni!

Ärge viivitage! Broneerige konsultatsioon ja alustage uut peatükki oma elus särava naeratusega juba täna!

Helistage: 6 600 460 Lisainfo: www.lhk.ee

Teie naeratus on meie hool!

Tervis ja heaolu aktiivse eluviisiga

Liikumine teeb keha tugevaks, annab energiat ja tõstab tuju. „Kui liikumine on elu loomulik osa, paranevad isegi mälu ja unekvaliteet,“ ütleb Reval-Spordi seeniorite jõusaalitreener Dairi Reppo.

TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Paljud eakad kardavad spordiga alustamist, sest arvavad, et nad on selleks liiga vanad või et liikumine võib nende liigeseid kahjustada. Tegelikult on vastupidi – liikumine on hea igas eas. „Sageli arvatakse, et kui liigesed on kulunud, ei tohiks enam liikuda. Aga just liikumine on see, mis liigeseid toetab ja tugevdab,“ selgitab treener Dairi Reppo. Liikuma peaksid tema sõnul ka krooniliste haigustega inimesed, sest regulaarne füüsiline aktiivsus võib aidata sümptomeid leevendada ja haiguse progresseerumist aeglustada. Sobivad nii aeroobsed treeningud kui ka jõusaal

„Seenioritele sobivad eriti hästi aeroobsed treeningud, nagu kõndimine, jalgrattasõit ja ujumine, mida võiks teha näda-

las vähemalt 300 minutit. Ka jõutreening on tähtis, sest see aitab säilitada lihasjõudu ja tasakaalu, mis vähendab omakorda kukkumiste riski.“ Vanemas eas soovitab Dairi teha kaks korda nädalas jõusaalitreeninguid. Ta ütleb julgustavalt, et mõju on märgatav juba paari kuuga. „Näen, kuidas inimesed muutuvad regulaarselt treenides tugevamaks ja enesekindlamaks.“

Seenioritel soovitab treener vastupidavus- ja jõusaalitree -

ningut kombineerida. „Vastupidavustreening hoiab südame tervena ja jõutreening tugevdab lihaseid ning luid ja vähendab osteoporoosi riski.“

Turvaline treening

Treening peaks suurendama energiataset, parandama und ning vähendama lihas- ja liigesvalusid. Kui inimene tunneb vastupidist efekti, võib see viidata ületreenimisele. „Soovitan alati treeneriga konsultee-

Väike pingutus, suur muutus

Kasuta lifti asemel treppe.

Kõnni rohkem jalgsi – pargi auto veidi kaugemale.

Telefonikõne ajal tee kergeid venitusi või kõnni ringi.

Tee hommikul ja õhtul paar minutit lihtsaid tasakaaluharjutusi.

Leia liikumine, mis sulle meeldib, ja naudi seda!

Lihtne harjutus seeniorile: istu ja tõuse!

See harjutus aitab tasakaalu parandada ja jalalihaseid tugevdada.

Juhend:

Istu kindlal toolil, jalad õlgade laiuselt maas, selg sirge.

Aseta käed risti rinnale või puusadele.

Suru jalad tugevalt vastu põrandat ja tõuse aeglaselt püsti, hoides tasakaalu.

Langeta ennast aeglaselt ja kontrollitult tagasi istumisasendisse.

Tee harjutust 10 korda.

Nipp: Kui alguses tundub raske, võib tasakaalu hoidmiseks kasutada tooli käetugesid või tõsta sirged käed ette.

Kevadväsimusest priiks – naudi kosutavat puhkust Värska Kuurortravikeskuses!

Värska Kuurortravikeskus on koht, kus loodus ja teadus loovad harmoonilise tervendava sünergia. Mineraalvee- ja ravimudavannid ühendavad endas sajanditevanused loodusimed ja nüüdisaegse meditsiini, pakkudes sügavat lõõgastust ja naudingut. Meie hoolikalt valitud raviprotseduurid aitavad kehal ja vaimul vabaneda pingetest, tugevdada tervist ning tuua heaolu igasse päeva.

Eriliselt turgutav on Värska Hõpõ pakett, mis ühendab tõhusad raviprotseduurid ja lõõgastava puhkuse.

Ravipakett sisaldab

• 6 ööd majutust sanatooriumi hotelli nüüdisaegses numbritoas, kus on kõik vajalik mugavaks puhkuseks,

• 17 maitsvat ja tervislikku toidukorda (3 × päevas)

Lahe restorani kokkadelt,

• 15 raviprotseduuri, mis määratakse konsultatsiooni käigus.

Värskas ei piirdu tervise eest hoolitsemine vaid ravi ja protseduuridega –see on terviklik elamus, kus loodus, rahu ja hoolitsused sulanduvad ühte, pakkudes nii kehale kui ka hingele kosutust ja uut energiat järgnevaks pooleks aastaks. Pärast tervendavaid hoolitsusi võid sukelduda Setomaa lummavasse loodusesse, avastada kohalikku kultuuri ja ajaloopärleid muuseumides või lasta end kaasa haarata meeleolukatel tantsuõhtutel.

tel 799 3901 spavarska.ee info@spavarska.ee

rida ja harjutusi vastavalt oma füüsilisele seisundile kohandada,“ rõhutab Dairi. Ta soovitab treeningutele juurde lisada venitused ja tasakaaluharjutused, mis aitavad ennetada kukkumisi ja säilitada painduvust. Dairi selgitab, et kuigi üldised treeningsoovitused on mõlemale sugupoolele sarnased, võib naistel menopausi ajal hormonaalne tasakaal enesetunnet mõjutada ja sellega tasub arvestada. „Õige toitumise ja regulaarse treeningu abil on võimalik oma enesetunnet parandada ning elukvaliteeti tõsta,“ ütleb treener.

Motivatsiooni loomine

Paljudele võib treeningharjumuse kujundamine keeruline olla ja siinkohal on võti väikestest sammudest alustamine.

Kui palju liikuda erinevas vanuses?

60–70-aastased: Vähemalt 30–45 minutit mõõdukat liikumist päevas, näiteks kõndimine, jalgrattasõit või ujumine. Jõutreeningut võiks teha kaks korda nädalas.

70–80-aastased: Soovitatav on 20–40 minutit igapäevast aktiivsust, sealhulgas rahulik kõnd, kerged venitus- ja tasakaaluharjutused. Jõuharjutusi võiks teha mõõdukalt, treeneri juhendamisel.

Üle 80-aastased: Vähemalt 15–30 minutit liikumist päevas, keskendudes tasakaalu ja painduvuse säilitamisele. Kerged harjutused, nagu jooga või vesivõimlemine, võivad olla suurepärane valik.

Kuni 31.05.2025 hind 456 €/in

(ostes vähemalt kahele)

Tule ja koge ise – Sinu keha ja vaim tänavad sind!

„Esmalt võiks eesmärgiks võtta igapäevase kümneminutilise jalutuskäigu ja jalutusaega järkjärgult pikendada. „Kui alustamine tundub raske, leia keegi, kellega koos liikuda – see muudab protsessi lihtsamaks ja lõbusamaks,“ soovitab Dairi. Reval-Spordis, kus naine trenne annab, on seeniorite hulgas kõige populaarsemad vesiaeroobika, võimlemine ja jõusaalitreeningud. Grupitreeningud pakuvad lisaks füüsili-

sele kasule ka sotsiaalset tuge. Paljud pingutavad hoolega, et ühtegi trenni vahele ei jääks, sest siis jääks ju ka suhtlemisvõimalus ära. „Koos treenimine on alati lõbusam ja ka motivatsiooni on rohkem,“ teab Dairi. Treenerina on ta näinud, et paljud seeniorid on treeningutega oluliselt oma elu parandanud. Ta toob välja 84-aastase Maie, kes suudab regulaarse treenimise tulemusel järjest enam kõhulihaste harju-

tusi teha. „Harjutuseks on rippudes jalgade ettetõsted! See on muljet avaldav, eriti Maie vanuses,“ ütleb Dairi uhkusega. Tema sõnul on tervisliku eluviisi hoidmisel kõige olulisem järjepidevus ning tasakaal liikumise, toitumise, une ja sotsiaalse elu vahel. „Hoia oma liigesed ja luud tugevana jõuharjutustega, toitu tervislikult ja liigu regulaarselt – see toetab ka vaimset tervist ning hoiab sind rõõmsana!“

Iga liigutus on samm parema tuju poole

Regulaarne liikumine ei ole kasulik vaid füüsilisele tervisele – see on võimas vahend vaimse heaolu toetamiseks.

Vanemas eas võib tekkida suurem oht depressioonile, ärevusele ja kognitiivsele langusele, kuid aktiivne eluviis aitab neid riske oluliselt vähendada. Uuringud on näidanud, et regulaarne füüsiline aktiivsus parandab meeleolu, toetab mälu ja aitab hoida vaimset erksust ka kõrges eas.

Meeleolu ja füüsiline aktiivsus

Füüsilise aktiivsuse ja vaimse tervise vaheline seos tuleneb peamiselt liikumise mõjust ajukeemiale. Treening suurendab õnnehormoonide – endorfiinide, dopamiini ja serotoniini – taset, mis aitab vähendada stressi ja ärevust. Samuti parandab regulaarne liikumine unekvaliteeti, mis on oluline vaimse tervise toetamiseks.

Liikumise mõju mälule ja kognitiivsetele võimetele

Füüsiline aktiivsus mängib olulist rolli ka ajutervise säilitamisel. Regulaarne treening parandab ajus verevarustust, soodustades uute närviühenduste tekkimist ja aeglustades vananemisega seotud kognitiivset langust. Eriti kasulikud on sellised treeningud, mis nõuavad koordinatsiooni ja keskendumist, näiteks tantsimine, jooga või tai chi.

Sotsiaalne aspekt

Üksindus võib elu teises pooles olla suur probleem ja see mõjutab negatiivselt nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Grupitreeningud, kõnniringid sõpradega või liitumine kogukondlike spordiprogrammidega loovad aga suhtlemiseks uusi võimalusi. See aitab üksildustunnet vähendada ja üldist heaolu parandada.

TEATRIREISID

Parimad treeningud vaimse tervise toetamiseks

Vanemas eas vaimse tervise säilitamiseks sobivad eriti hästi järgmised treeningud: Aeroobsed harjutused (kõndimine, jalgrattasõit, ujumine) – parandavad ajuvereringet ja aitavad stressi leevendada.

Jõutreening – hoiab lihased ja luud tugevana ning suurendab enesekindlust. Jooga ja tai chi – parandavad tasakaalu, painduvust ja keskendumisvõimet ning vähendavad ärevust.

Tantsimine ja koordinatsiooniharjutused –stimuleerivad aju ja parandavad mälu. Kuidas alustada?

Kui varasem treeningharjumus puudub, võib alustamine tunduda keeruline. Siin on mõned lihtsad sammud:

Sea realistlikud eesmärgid – alusta lühikeste jalutuskäikudega, kasvata koormust järk-järgult.

Tee hommikvõimlemist – see ergutab keha ja vaimu, vähendab stressi ning suurendab painduvust.

Leia meeldiv tegevus – liikumine ei pea olema pelgalt trenn, see võib olla ka aiatöö, matkamine või tantsimine. Liida liikumine ja suhtlemine – leia treeningkaaslane või liitu rühmaga, et muuta liikumine lõbusamaks. Ole järjepidev – isegi kerge igapäevane liikumine avaldab vaimsele tervisele positiivset mõju.

Teatrireis „Džinnimäng“ Viljandi Ugalas; kell 14.00 05.04.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-) / UUS!

Teatrireis „Tosca“ Riia Ooperiteatris

26.–27.04.2025 Soodushind 189.- (tavahind 229.-) / UUS!

Maailmalinn London ja etendus „ABBA Voyage“

30.04.–03.05.2025 Soodushind 999.-

Teatrireis „Erik ja Anna“ Lihulas (Lendteater)

02.05.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-) / UUS!

Teatrireis Stockholmi „Sevilla habemeajaja“ Rootsi Kuninglikus Teatris

30.05.–01.06.2025 Soodushind 229.- (tavahind 299.-) / UUS!

Kontserdireis „Igihaljas FIX“ Käsmus

10.06.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-) / UUS!

Teatrireis „Üks helevalge tuvi“ Haapsalus Uuemõisa mõisas + ekskursioon Haapsalus 14.06.2025 Soodushind 99.- (tavahind 119.-)

Teatrireis „Kondas ja maasikasööjad“ Viljandi muuseumi õuel; ekskursioon Nurga aeda 27.06.2025 Soodushind 99.- (tavahind 99.-)

Teatrireis „Kotka tee taeva all“ Saueaugu teatritalus

10.07.2024 Soodushind 99.- (tavahind 119.-) / UUS!

Kontsert-etendus „Vihmana ma sajan“ Palmse mõisa pargis

12.07.2024 Soodushind 99.- (tavahind 119.-) / UUS!

Teatrireis „Tutvumiskuulutus“ Ohtu mõisas

23.07.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-)

Saaremaa ooperipäevad. Etendus „Madama Butter y“.

Ekskursioon Saaremaal 25.–26.07.2025 Soodushind 239.(tavahind 299.-) / UUS!

Teatrireis “Rohelised niidud“ Kiidjärvel; koos ekskursiooniga

Moostes 27.07.2025 Soodushind 139.- (tavahind 159.-)

Teatrireis “Da Vinci kood“ Kellerteatri suvelavastus Viinistu Kunstisadama kaltlamajas 30.07.2025 Soodushind 89.- (tavahind 109.-)

Teatrireis “Rohelised niidud“ Kiidjärvel; koos ekskursiooniga Moostes 02.08.2025 Soodushind 139.- (tavahind 159.-)

Teatrireis „Luts ehk laul igavesest õnnest“ Viljandis Tarvastu mõisa tallihoovis. Ekskursioon Viljandimaal 02.08.2025 Soodushind 99.(tavahind 119.-) / UUS!

Teatrireis “Pink päikesepaistel” Noarootsi teatrigaraažis 03.08.2025 Hind 89.-

R EISID EESTIMAAL

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 17.05.2025 ja 23.08.2025 Soodushind 79.- (tavahind 109.-)

Kihnu kohvikute päevad 07.06.2025 Soodushind 129.(tavahind 159.-)

Seto Kostipäiv, imeline Lõuna-Eesti ja kaunis Peipsiveere.

Suur ringreis! 09.–10.08.2025 Soodushind 249.- (tavahind 279.-)

Võlude saar Vormsi 24.08.2025 Soodushind 99.(tavahind 129.-)

KAUGEMAD JA EKSOOTILISEMAD REISID

Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis!

Kaunid jalutuskäigud koos Marina Laikjõega 13.–16.05.2025

Soodushind al 999.- (tavahind 1299.-)

Fjordide ja trollide riik – imede maa Norra! 17.–21.05.2025

Soodushind al 1199.- (tavahind 1399.-) / UUS!

Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli

25.06–01.07.2025 Soodushind al 1199.- (tavahind 1399.-)

Normandia ringreis - avasta ja naudi! 11.–16.07.2025

Soodushind al 1399.- (tavahind 1599.-)

Suur Portugali ringreis 16-22.08.2025

Soodushind al 1099.- (tavahind 1299.-)

Madeira - paradiis ookeanis. Imelise saare kultuur ja loodus. 06.–13.10.2025 Müüdud 13.–20.10.2025 Soodushind 1099.20.–27.10.2025 Soodushind 1199.- (koolivaheaeg) 27.10–3.11.2025 Soodushind 1099.-

K ÜLLA LÄHINAABRITELE

Laevakruiis koos Anne Veskiga Stockholmi 28.–30.03.2025 Soodushind al 36.Kaunid Kuningatee linnad Soomes - Porvoo ja Loviisa 02.05.2025 Soodushind al 147.- (tavahind 169.-) Muinasjutuline Leedumaa: Palanga, Nida 29.–30.05.2025 Soodushind al 299.- (tavahind 399.-) Rooside paradiis Visby ja imeline Gotlandi saar 18.–20.07.2025 Soodushind al 69.-

Rooside paradiis Visby ja imeline Gotlandi saar 25.–27.07.2025 Soodushind al 69.-

Keskaja päevad Visbys ja imeline Gotland! 01.–03.08.2025 Soodushind al 69.-

Keskaja päevad Visbys ja imeline Gotland! 03.–05.08.2025 Soodushind al 69.Neli Soome kaunitari / Helsingi-Tampere-Turu-Naanatali 20.-21.08.2025 Soodushind al 329.- (tavahind 399.-)

Kuidas kaitsta ja säilitada silmade tervist?

Silmad on keha kui terviku osa ja silmanägemist mõjutab kõik, mis meie kehas toimub. Paljud haigused avaldavad mõju ka silmadele, ja sellel, millist toitu me sööme, on oma roll nii meie üldisele tervisele kui ka silmanägemisele. Ning kas teadsid, et silmi saab ka treenida?

TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Teadlased on palju uurinud, milliste toiduainete söömisest on kasu silmadele, ja leidnud, et silmade funktsioneerimiseks on vaja erinevaid vitamiine ja toitaineid.

Rõhku tuleks panna kasulike rasvhapete, vitamiinide ning mineraalainerikaste puuja köögiviljade tarbimisele. On leitud, et silmadele on abi tumedate roheliste köögiviljade brokoli ja spinati söömisest, ka porgandis leidub silmadele vajalikke aineid, kuid kasulikud on kõik puu- ja köögiviljad. Ka seemned ja pähklid sisaldavad palju olulisi aineid, näiteks

päevalilleseemnetes on rikkalikult B-grupi vitamiine, sealhulgas B2, mis aitab vältida ja ravida silmade valgustundlikkust ning -kartust. Samuti sisaldavad need D-vitamiini.

Olulised toitained silmadele on järgmised: A-vitamiin – tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes.

B-grupi vitamiinid – seemnetes, pähklites, teraviljas, köögiviljades.

C-vitamiin – eriti palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas jm marjades ja köögiviljades.

D-vitamiin – kalas, munakollases, võis, pärmis.

E-vitamiin – taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides.

Foolhape – pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates.

Luteiin – lehtkapsas, spinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates.

Bioflavonoidid – tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides.

Karotenoidid – porgandis, paprikas, oranžides ja kollastes köögiviljades.

Oomega-rasvhapped –külmaveekalades (lõhes, makrellis, forellis), rapsiõlis, linaseemneõlis.

Seleen – pärmis, mereandides, munades, küüslaugus.

Tsink – austrites, pähklites, kaun- ja teraviljades.

Kaltsium – piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades.

Magneesium – täisteratoodetes, pähklites, lehtköögiviljades, idandites.

Vältida tuleks aga rämpstoitu ja eriti suhkrut, mis viib organismist välja kaltsiumi ning takistab B-vitamiini imendumist, koormab kõhunääret, neere, maksa ja põhjustab diabeeti, ülekaalu, südamehaigusi ning halvendab silmanägemist. Piira suhkru tarbimist kahe-kolme teelusikatäieni päevas, arvestades ka toidust saadavat suhkrut. Seega vähenda ka karastusjookide, magusate mahlade ja maiustuste söömist isegi siis, kui neis on suhkru asemel kasutatud sünteetilisi magusaineid.

Allikad: Maaleht, Seeniori arhiiv

Silmi liigutavad lihased – ja mis lihastega juhtub, kui neid ei liiguta? Optometrist-nägemisterapeudi Karmen Johanssoni sõnul juhtub siis see, et silmade lihasjõud nõrgeneb, tekib liikumise piiratus, atrofeerumine, ainevahetus- ning vereringehäire. Tagajärjeks on nägemise halvenemine. Seepärast tuleb treenida, treenida ja veel kord treenida, kui soov on hoida oma nägemist ning aju. Anna ajule tööd!

Harjutused

Peegel on väga hea abimees, mis aitab meil mõista, kas meil on kahe silmaga ehk binokulaarne nägemine. Kuidas seda teha? Seisa peeglist u 50 cm kaugusel ja pane sõrm püstiselt silmade vahele.

Vaata enda ees oleva sõrme otsa. Peeglisse peab ilmuma kaks sõrme. Need on sinu silmapildid.

Liiguta sõrme peegli poole ja enda poole. Hea, kui suudad jälgida peeglisõrmede liikumist nii, et sõrmed liiguvad sünkroonis laiali ja kokku.

Liiguta sõrm üles kulmude vahele ja hoia 5 sekundit. Sõrm jääb paigale. Vaata ühe õla poole, hoia 5 sekundit. Seejärel vaata sõrme otsa. Hoia 5 sekundit ja seejärel pööra teise õla poole, hoia 5 sekundit. Vii sõrm vastu peeglit nii, et näed peeglis kahte nina. Kui sul on binokulaarne nägemine, tekib kahe nina vahele kolmas silm. Võid sõrme liigutada nii, et see ei varja keskele tekkinud silma.

Proovi sõrm ära võtta. Kas suudad näha ilma sõrmeta kahte nina ja kolme silma?

Treeni oma silmi

PROTEESID –

mis on parim lahendus?

Eemaldatavad proteesid on küll levinud lahendus, kuid paljude patsientide jaoks tekitavad need ebamugavusi. Mis oleks parem valik? Vastab proteesimisele spetsialiseerunud hambaarst dr Veera Laidvee (Virmalise Hambakliinik, Welldent Hambakliinik).

Millised on kõige levinumad kaebused ja mured seoses ee maldatavate proteesidega? Patsiendid kurdavad eemaldatavate proteeside puhul põhiliselt seda, et need hõõruvad ja liiguvad suus. Halvemal juhul võivad need ka suust välja kukkuda. Lisaks võtab eemaldatavate proteesidega harjumine päris kaua aega, eriti esimeste proteeside puhul. Eemaldatavad proteesid kipuvad kergesti katki minema ja lõhuvad tugihambaid. Halveneda võib ka maitsetundlikkus, sest maitseretseptorid jäävad proteeside alla peitu.

Mis on fikseeritud proteeside peamised eelised võrreldes eemaldatavate proteesidega? Fikseeritud proteeside puhul –nagu sõna isegi ütleb – on

hambad suus kinni nagu oma hambad, mis tagab söömise mugavuse. Inimene võib tunda end kindlalt nii süües, rääkides kui ka naeratades, ta võib ära unustada, et tal üldse proteesid on. Fikseeritud proteesid käituvad täpselt nagu oma hambad.

Kuidas fikseeritud proteese paigaldatakse?

Patsiendid valmistatakse põhjalikult ette, toimuvad konsultatsioonid, korduvad visiidid, lisaks veel visiit ajutiste proteesidega, kus proovitakse tulevat proteesi – milline see suus tundub, kas värv on õige. Ja alles siis, kui kõik sobib, toimub lõpliku proteesi paigaldus. Enamasti on paigaldusprotseduur patsiendi jaoks suhteliselt lihtne, just ettevalmistus on see, mis võtab rohkem aega.

Kui kaua fikseeritud proteesid tavaliselt vastu peavad ja millised tegurid mõjutavad nende kestvust?

Fikseeritud proteeside puhul sõltub vastupidavus kindlasti materjalist, millest protees

on tehtud. Kui fikseeritud protees on tehtud oma hammastele, sõltub see ka oma hammaste tervisest. Lisaks sõltub vastupidavus sellest, kuidas patsient kodus oma hammaste eest hoolitseb, kui tihti ta käib kontrollis, kui sageli professionaalses hammaste puhastuses. Proteeside kestvust mõjutavad ka patsientide parafunktsioonid ehk kui inimene näiteks krigistab hambaid, lõhub ka see protee-

se. Parafunktsioone tuleb samuti jälgida.

Mida soovitate patsientidele, kes kaaluvad fikseeritud proteeside paigaldamist, aga kardavad protseduuri või selle maksumust?

Me soovitame alati alustada konsultatsioonist, kõikidest oma hirmudest tuleks rääkida arstiga. Kui patsient on väga kartlik, on alati võimalus alus-

tada lihtsamatest protseduuridest – nii lähevad hirmud tavaliselt vaikselt maha. Mis puudutab maksumust, siis paljusid protseduure saab teha osade kaupa, lisaks on võimalik võtta kallimate tööde puhul järelmaks. Võimalusi on palju ja konsultatsiooni käigus leiame koos parima lahenduse. Uuri lähemalt: virmalisehk.ee

ELUJÕUPAKETT

Meie seenioritele mõeldud elujõupakett pakub kolme päeva täis lõõgastust ja heaolu.

Elujõupakett sisaldab

• majutust ühele inimesele kahekohalises toas 3 ööd pühapäevast kolmapäevani;

• hommiku-, lõuna- ning õhtusööke;

• piiramatut spaa- ja saunakeskuse kasutamist;

• 20 min massaaži;

• magneesiumsoola jalavanni;

• sooje virsikuparafiini kindaid kätele;

• käimiskeppide kasutust;

• tasuta parkimist.

Naudi rahu, hoolitse tervise eest ning taasta oma elujõud. Puhata tasub enne, kui ära väsid!

Paketi hind ühele pühapäevast kolmapäevani: / 3 ööd*

*Majutusel üksinda toas lisatasu 60 € / 3 ööd

TEEME TÖID:

• salvkaevude valmistamine

• salvkaevude puhastamine ja remont

• veetrasside ehitus

• pumpade paigaldus

• kanalisatsioonitrasside ehitus

• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus

• betoonrakete müük

Amendero OÜ

Küsi pakkumist: www.amendero.ee

tel 5620 2420

19 AASTAT KOGEMUST

Töö üle Eesti

Kevadine ärkamine: mida ja kuidas aknalaual ning aias kasvatada?

On looduse ärkamise aeg, päike soojendab maad, linnud laulavad valjemini ja kõik elav valmistub uueks kasvuks. See on ka parim hetk, et panna mulda esimesed seemned ja hakata ette kasvatama taimi, mis toovad rõõmu nii silmale kui ka maitsemeeltele.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Miks tasub taimi kasvatada?

Taimede kasvatamine on palju enamat kui lihtsalt silmailu pakkumine või saagi kogumine. See on elustiil, mis toob kasu nii kehale kui ka vaimule, parandab keskkonda ja loob tugevama sideme loodusega. Olgu tegemist väikese ürdipeenraga aknalaual, rõduhaljastuse või suure aiaga, taimede eest hoolitsemine mõjutab meie heaolu sügavamalt, kui esmapilgul arvata võiks.

Üks peamisi põhjuseid, miks tasub taimi kasvatada, on selle positiivne mõju vaimsele tervisele. Rohenäplus aitab maanda-

da stressi ja vähendada ärevust. Uuringud on näidanud, et mullas leiduvad looduslikud bakterid stimuleerivad serotoniini tootmist ajus, mis aitab parandada meeleolu ja vähendada depressiooni sümptomeid. Lisaks on aiandus tegevus, mis nõuab keskendumist ja tähelepanu, aidates inimesel olla hetkes ning unustada argimured.

Taimetega toimetamine aitab aga kaasa ka meie füüsilise tervisele. Aiatöö on mõõdukas kehaline aktiivsus, mis parandab vereringet, tugevdab lihaseid ja hoiab keha liikuvana. Peale selle tagab omakasvatatud toit ter-

vislikuma ja toitainerikkama menüü. Poest ostetud köögi- ja puuviljad on sageli pika transpordi ning säilitamise tõttu kaotanud osa oma vitamiinidest, kuid koduaias või aknalaual kasvatatud saak on alati värske ja keemiavaba. Samuti tähendab oma tomatite, porgandite, ürtide ja muu värske kasvatamine väiksemat pakendiprügi hulka,

kuna enda kasvatatud viljad ja maitsetaimed ei vaja plastkarpe ega kilekotte. Linnakorteris sea ürdiaed sisse aknalaual

Oleme harjunud aiandusest mõtlema eramaja ja suure aia kontekstis, aga tegelikult ei ole korteris elamine mingiks takistuseks.

Kõige populaarsemad aknalauaelanikud on maitsetaimed. Petersell, basiilik, tüümian, rosmariin ja koriander kasvavad hästi siseruumides, kui neile tagada piisavalt valgust ning õige niiskustase. Basiilik vajab sooja ja päikeselist kasvukohta ega talu külma. Petersell on vastupidavam ja suudab kasvada ka jahedamates tingimustes.

VÄÄRIKAS KIVI

IGA HAUA

KAUNISTAMISEKS

Pakume täisteenust – meilt nii mälestuskivi, kujundus, teostus, transport kui ka paigaldus üle Eesti. Samuti valmistame hauapiirdeid, restaureerime vanu hauakive, raiume kalmistul kivisse puuduvad kuupäevad ja taaskasutame vanu hauakive.

HAUAPLATSI HOOLDUS

Ta vajab niisket, kuid mitte vettinud mulda ja mõõdukat valgust. Tüümian ja rosmariin eelistavad aga kuivemat mulda ning saavad hakkama ka vähesema kastmisega. Koriander vajab valgust ja mõõdukat niiskust, kuid kipub kiiresti õitsema, mistõttu on oluline teda regulaarselt lõigata, et pikendada lehtede kasutusaega. Lisaks maitsetaimedele saab aknalaual edukalt kasvatada ka erinevaid salateid, nagu lehtsalat ja rukola. Need idanevad kiiresti, taluvad jahedamaid temperatuure ning neilt saab regulaarselt lõigates pidevalt saaki.

Rõdu kui ideaalne kasvukoht

Kui korteril on rõdu, avanevad veelgi paremad võimalused taimede kasvatamiseks. Rõdu pakub rohkem ruumi ja valgust ning võimaldab kasvatada ka suuremaid taimi, nagu tomatid, paprika, tšillipiprad ja isegi madalamad kurgisordid. Konteineraiandus on rõdul suurepärane lahendus, kuna eri suuruses potid ja istutuskastid võimaldavad ruumi maksimaalselt ära kasutada.

Kvaliteetsed Itaalias Castagnari tehases valmistatud karmoškad DANIEL nüüd ka Akordioni Salongis. Korpus kirsi- või pähklipuust, Itaalia keeled ja kvaliteet. SOODUSHIND 2300 € JÄRELMAKSU VÕIMLALUS

AKORDIONI SALONG

AKORDIONI SALONG tähistas 2025. aasta jaanuaris oma seitsmendat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on akordione müüdud nii kodu- kui välismaale, kaugematest kohtadest Inglismaale ja Jaapanisse.

FTeinekord võib juhtuda, et lähedase hauaplats jääb kodust liiga kaugele või pole jaksu, et käia seda hooldamas. Sellele vaatamata ei peaks kalm jääma looduse meelevalda ja hooleta. Pakume hauaplatsi hooldust Tartus ja Tartu maakonnas.

irma sai asutatud soovist pakkuda Eesti akordionisõpradele soodsa hinnaga tipptasemel kasutatud akordione Itaaliast. Aga miks just Itaalia akordione? Vastus on lihtne, sest neid pille osatakse valmistada maailma tipptasemel just Itaalias. Huvitav on siinkohal mainida, et Itaalia akordione hinnati meil juba sügaval stagnaajal. Vesteldes vanemate pillimängijatega, küsivad nad sageli, et kas Akordioni Salongis ka Manfrini pille on.

dioni hind kliendi jaoks ei muutu. Kui aga klient soovib pikemat tagasimakse perioodi, siis InBank pakub selleks perioodiks laenu kuni 72 kuud ja siinjuures tuleb arvestada lisanduva intressiga. Kes on meie kliendid? Siinkohal on rõõm tõdeda, et akordionid meeldivad nii meestele kui naistele, noortele ja veidi vanematelegi. Lapsevanemad ostavad akordioni oma lapsele, kes on pillimängu õppimas muusikakoolis. Keskealine akordionisõber ostab endale hea ja väärt pilli, et meelde tuletada nooruses õpitud pillilood. Ja pensioniealised härrad teevad teoks oma ammuse unistuse ja ostavad endale akordioni, millel lugusid mängides teevad rõõmu nii endale kui kaaslastele.

Kõik kasutatud akordionid, mis Akordioni Salongi saabuvad, kontrollime üle ja vajadusel korrigeerime häälestust. Kõigil meilt ostetud akordionitel on garantii.

Samuti pakume oma klientidele võimalust soetada uus akordion InBanki järelmaksu või laenuga. Järelmaksu saab tagasi maksta kolmes võrdses osas ja seda võimalust kasutades akor-

Remondime ja häälestame akordione ja paigaldame soovijatele akordioni sisse mikrofonid. Tutvustame midi võimalusi naturaalsel akordionil, et mängida kui mees nagu orkester. Akordioni Salong esindab järgmisi tuntud Itaalia akordionitootjaid: BUGARI Armando, Zero Sette, GIULIETTI, FISITALIA ja sellest aastast ka SERENELLINI.

Tuule ja liigse päikese eest kaitsmiseks võib kasutada varikatuseid või läbipaistvaid katteid, mis loovad taimedele soodsama mikrokliima. Samuti on rõdul võimalik kasutada rippuvaid potte ja seintele kinnitatavaid istutusaluseid, mis aitavad ruumi paremini organiseerida. Õitsevad ilutaimed aknalaual

Kui pärast lemmikürtide aknalauale sisseseadmist ruumi veel üle on, tasub tuppa tuua ka mõned värvilised õied. Õigesti valitud ja hooldatud taimed rõõmustavad oma õitega aasta läbi, tuues interjööri värvi ja värskust.

Pelargoonid ja begooniad on tänu oma vastupidavusele ning pikaajalisele õitsemisele populaarsed valikud, samas kui väiksemad orhideeliigid lisavad ruumile elegantset ilu. Lisaks sobivad aknalauale ka näiteks säntpooliad, mis õitsevad väikeste ja kirgaste õitega, ning hi-

biskused, mis võivad soodsates tingimustes pakkuda silmapaistvalt suuri õisi. Taimede edukaks kasvatamiseks on oluline tagada neile sobiv valgus, niiskus ja temperatuur –lõunapoolsed aknad pakuvad rohkem päikest, samas kui põhjasuunalised aknad vajavad lisavalgustust või varju taluvamaid liike. Regulaarne kastmine, väetamine ja närtsinud õite eemaldamine aitavad hoida taimed terved ning õiterohked. Hästi hooldatud õitsevad toataimed muudavad aknalaua kauniks ning loovad meeldiva ja värskendava õhkkonna igas kodus. Aia ettevalmistus ja esimesed külvid

Kui sul on aga aed ja peenar, mille eest hoolitsema hakkad, on varakevad just õige aeg, et alustada pinnase ettevalmistamisega. Enne külvamist tuleks maa hoolikalt läbi kaevata või kobestada, et parandada mulla struktuuri ja õhutatust. See

aitab juurtel paremini areneda ning soodustab vee ja toitainete ühtlast jaotumist. Mulla viljakuse parandamiseks on soovitatav lisada ka komposti või hästi lagunenud sõnnikut, mis rikastab pinnast vajalike toitainetega. Liivastel muldadel tasub kasutada huumuserikkamaid lisandeid, samas kui savikad mullad vajavad kergendamiseks orgaanilist materjali, näiteks turbamulda või kompostitud lehti. Esimesed külvid võib teha kohe, kui muld on piisavalt tahenenud ja soojenenud. Varakevadised külvid hõlmavad köögivilju, mis taluvad madalamaid temperatuure ja võivad idaneda juba 5 °C juures. Nende hulka kuuluvad porgand, pastinaak, spinat ja redis, mis on vastupidavad ning suudavad kasvada ka heitlikuma ilmaga.

Kasvuhoone – kiirem algus suvisele saagile

Kasvuhoone on ideaalne lahendus neile, kes soovivad varakult alustada tomatite, kurkide ja paprika kasvatamist. Kuna kasvuhoones püsib temperatuur stabiilsem, saab seal alustada ettekasvatust juba märtsis-aprillis. Tomatid vajavad alguses rohkem soojust ja võivad olla kapriissed, mistõttu on soovitatav alustada nende ettekasvatamisega siseruumides ning viia nad kasvuhoonesse alles siis, kui öökülmaoht on möödas. Kurkide puhul on oluline tagada hea niiskustase ja istutada need kasvuhoonesse alles siis, kui temperatuurid on stabiilselt üle 10 °C.

Varakevadel võib aga kasvuhoonesse juba külvata spinatit, salatit, rukolat ja rediseseemneid. Need taimed ei vaja nii kõrget temperatuuri kui soojalembesed viljad ning valmivad kiiresti. Varajased õitsejad Kevadised õied toovad aeda elu ja pakuvad esimesi värvilisi vaateid pärast pikka talve. Esimesed kevadlilled, nagu lumikellukesed, krookused, nartsissid ja tulbid, on sageli esimesteks märkideks, et kevad on saabunud. Kui need on eelneval sügisel mulda pandud, hakkavad nad tärkama kohe, kui maa sulab. Lisaks sibullilledele tasub kevadel mõelda ka suvelillede ettekasvatusele. Varakult külvatud petuuniad, lõvilõuad ja saialilled loovad suveks lopsaka ning kestva õiteilu. Mitmeaastased taimed, nagu pojengid ja floksid, vajavad kevadel hoolt – kuivade varte tagasilõikamist ning toitainerikast väetist, et tagada jõuline kasv ja rikkalik õitsemine. Aia elurikkuse toetamiseks on oluline meelitada kohale ka tolmeldajad. Kevadised meetaimed, nagu lavendel, pune, naistenõges ja ristik, pakuvad mesilastele ning liblikatele rikkalikku toiduallikat, soodustades samal ajal ka aia üldist tasakaalu ja ilu. Loodussõbralikult kujundatud aed ei ole mitte ainult silmale kaunis, vaid ka kasulik kohalikele ökosüsteemidele.

Allikad: horticom.ee, thegoodlifewithamyfrench.com, masterclass.com, provenwinners.com

Esimesed kevadised aiatööd

Vaata üle ja tee korda aiatööriistad. Õlita ja terita oksakäärid. Vaata üle aiakindad ning hoia alles vaid need, mis on korralikud. Kontrolli üle nööri ja taimetugede varud ning vajadusel täienda neid.

Tee korda taimetoed ja -võred. Taimetugesid ja -võresid on kõige mugavam puhastada ning kohendada siis, kui päris kevad pole veel kätte jõudnud. Nii ei häiri sa kasvama hakkavaid taimi ja pääsed neile kergemini ligi.

Korista peenardelt surnud varred ja lehed. Kui taimed kevadel uuesti kasvama hakkavad, on juba raskem vanu kuivanud lehti ja varsi eemaldada ning võid noortele võrsetele liiga teha. Praegu on selleks just õige aeg. Vaata üle oma seemnevarud. Kontrolli üle oma seemnevarud. Sorteeri välja ja viska minema liiga vanad seemned ning vajadusel täienda valikut aianduspoodides või veebist tellides. Alusta ettekasvatusega. Varajane alustamine on oluline, kui soovid kasvatada selliseid köögivilju nagu paprika, vürtspaprika või baklažaan. Ka mõned suvelilled vajavad varast ettekülvi –sellisteks pikemat ettekasvatusaega nõudvateks taimedeks on näiteks alatiõitsev begoonia, päsmaslill, lobeelia ja petuunia. Tee puudele hoolduslõikust. Talve lõpp või varakevad on parim aeg viljapuude lõikamiseks. Puud ei ole veel lehes ja tööd on hea teha, sest puuvõra ning lõikamise tulemus on kenasti näha. Viljapuid võib lõigata pungade puhkemiseni. Samuti on praegu hea aeg hekkide kujundamiseks. Allikas: Moodne Kodu

REISIKORRALDAJA RÄNDTEO REISID

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt randtigu.ee • Tel 5398 0543, 5556 3088, e-post: info@randtigu.ee

LENNUREISID 2025 (grupp kuni 15 inimest, giidide jutt tõlgitakse eesti keelde) 19.–29.08, 08.–18.09, 18.–28.09 Gruusia ringreis: loodus, kultuur ja maitsed. Viinamarjakoristus, eestlaste teeistandus, Thbilisi, Signagi, Mtskheta, Vardzia koobaslinn, Bathumi jm. 1596 € Lisareis! 08.–16.09 Albaania ringreis. Kanjonid, joad, Rooma-aegsed varemed, Otomani-aegsed linnad, kindlused. Külastame Eesti-Albaania veinitootjate peret. (3 vaba kohta) 1626 € UUS! 21.–30.09 Jordaania kultuurireis. Petra, Jerash, Wadi Rumi kõrb, rahvusõhtu jm. 2155 € (2 vaba kohta) 26.09–03.10 Rhodose kultuurireis koos rannapuhkusega. Symi saar, Lindos, Kamiros jm. 1580 €

EESTI VÄIKESAARED 2025

(grupid alates 7 inimesest)

Orhideeretk Kessulaiul. 31.05 Tallinnast, Rakverest, 07.06 Tartust, Viljandist. 178 € Viirelaid. 01.06 Tallinnast, Rakverest, 08.07 Tartust, Viljandist. 178 € Hanikatsi laid koos viigerhüljeste vaatlusega. 07.06 Tallinnast. 178 € Kihnu reis kodukohvikute päevaga. 07.–08.06 Tartust, Viljandist, Tallinnast, Rakverest, Pärnust. 230 € Aegna saar. 08.06 Rakverest. 115 € Keri ja Aksi saared. 14.06 Tallinnast, 12.07 Tartust, Rakverest, 19.07 Viljandist, Tallinnast. 181 €. 06.07, 23.07 sadamast. 164 € Hara saar, allveelaevasadam. 15.06 Tartust, Rakverest, 13.07 Viljandist, 17.08 Tallinnast. 148 €

Osmussaar. 28.06 Tallinnast, Rakverest, 20.07 Tartust, Viljandist. 184 € Mohni, Viinistu. 29.06 Tartust, Rakverest, 13.07 Tallinnast. 168 € Vaindloo saar. 03.08 Tartust, Eisma sadamast, 27.07 Tallinnast. 212 € Ruhnu. 27.–29.06 Tartust, Viljandist, Pärnust, 30.07–01.08 Rakverest, Tallinnast, Pärnust. 344 € UUS! Hülgevaatlus pikaajalise loomaaia giidiga. 09.07 Rakverest, Tartust, 06.09 Viljandist ja Tallinnast. 128 € Saaremaa ja Abruka. 02.–03.08 Tallinnast, Rakverest, Pärnust. 320 € Hiiumaa ringreis. 09.–10.08 Tartust, Viljandist, 23.–24.08 Rakverest, Tallinnast. 328 €

UUS! Rammu saar. 16.08 Rakverest ja Tallinnast. 158 € UUS! Sorgu saar. 20.08 Viljandist, Tartust. 128 € Piirissaar. 10.08 Rakverest, 23.08 Tallinnast, Paidest, Tartust, 24.08 Pärnust, Viljandist, Tartust. 138 €. 20.08 ekskursioon ekskursiooniautoga Tallinnast. 145 €

UUS! Harilaid. 24.08 Tallinnast. 188 € UUS! Muusikaline lõbusõit kalepurjekaga Võrtsjärvel ja Tondisaar. 23.08 Tallinnast. 218 € Vormsi ringreis. 20.07 Rakverest ja Tallinnast. 148 € Pakri saared. 27.07 Tallinnast, Rakverest, 30.07 Viljandist, Tartust. 173 €

BUSSIREISID 2025 (kõik kulud hinnas, grupi suurus kuni 16 inimest)

UUS! 12.–19.06 Telemark – Norra miniatuuris. 1879 €

02.08 Seto Kuningriigipäev ja Räpina mõis. Tallinnast, Rakverest, Viljandist, Tartust. 122 € 09.08 Seto kostipäiv. Tallinnast, Viljandist ja Tartust. 139 € UUS! 10.08 „Seto Odüsseia“ – esimene setokeelne muusikal + kohvikud. Tallinnast, Paidest, Tartust. 178 € 17.07 Lahemaa varjatud aarded. Haapsalust, Tallinnast. 107 € 19.08 Põnev Kirde-Eesti. Toila koos virtuaaltuuriga, Sillamäe jm. Haapsalust, Tallinnast, Rakverest. 131 € 13.–14.09 Ida-Virumaa ringreis. Pärnust, Viljandist, Rakverest. Toila, Sillamäe, Narva, Meresuu SPA Hotell. 335 €

LENNUREISID 2026 22.–29.03 Egiptus – Luxor ja rannapuhkus. 1792 € UUS! 20.03–04.04 Ehe Vietnam – kultuuri- ja loodusereis. 2793 € UUS! 28.03–04.04 Malta Gozo ja Comino matkaseiklus ja lihavõtterongkäik. 1655 € 15.–30.04 Nepal – kultuur, loodus, külad. Reis ilma mägedes matkamiseta! 3584 € 26.06–04.07 Albaania ringreis. Soodushind 1598 € kuni 01.06. 07.–15.08 Gruusia loodus- ja matkareis. 1470 € 07.–14.09 Armeenia ringreis. 1674 € 20.–28.09 Malta ja Gozo saare kultuuri- ja puhkusereis. 1787 € UUS! 22.–29.09 Ehe Lõuna-Prantsusmaa. 2595 € UUS! 01.–16.10 Namiibia ringreis. Reisijuht pikaaegne Tallinna loomaaia giid Kauri Kivipõld. 5382 € UUS! 18.–31.10 Paraguay ja Brasiilia loomavaatlusreis 8 in-le. Pantanal, Iguaçu joastik jm. 4704 €

Kevadsuvised sündmused pakuvad meelelahutust ka väärikas eas

Viimaks on talv otsa lõppemas, kevad saabumas ja ega suvelgi varsti enam kuhugi end peita ole. Kui lumevaiba alla mattunud linna ja loodust oli ilus ka akna tagant imetleda, siis soojemad ilmad kutsuvad ise nina õue pistma või mõnel teisel moel aktiivselt tegutsema. Seepärast vaatame nüüd lähemalt, kust leida kevadel ja suvisel eakatele sobilikke üritusi ning tegevusi.

TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Tänavusel aastal on selgelt üks kindel sündmus, mille tutvustamisest tasub erinevate ürituste loetlemisel alustada. Selleks on 3.–6. juulini 28. korda toimuv üldlaulupidu ning 21. korda toimuv üldtantsupidu, mille ühine programm kannab sel korral nime „Iseoma“. Laulupidu on seekord inspireeritud Eesti rikkalikust murdekeele loomingust ja tantsupidu kutsub tantsijaid erinevatest Eesti paikadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Tantsupeo loojad on mõtestanud, et piltlikult öeldes toovad seekord tantsijad igaüks ise tantsupeo Tallinnasse kaasa. Rahvamuusikapeol hakkavad kõlama aga kolm uut pilliliiki, avaldati mõnda aega tagasi laulupeo ametlikul kodulehel.

Sündmuse programm hõlmab kolme tantsupeo etendust, rahvamuusikute kontserti, laulupeo ava- ja suurkontserti ning traditsioonilist peoliste rongkäiku Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule.

Kusjuures reedel, 4. juulil kell 14 Vabaduse väljakul alguse saav rahvamuusikapidu on külastajatele tasuta sissepääsuga. Rahvamuusikapidu tutvustab osavaid pillimehi minevikust ja tänapäevast, lugude loojaid ning kogujaid, pärimuse talletajaid ja edasikandjaid. Muu hulgas on esimest korda kavas ühine algusja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimaluse kaasa lüüa.

Täitsa muidu saab vaatama minna ka rongkäiku – tasub vaid koos abikaasa, mõne lähedase sugulase või teise seltsilisega plaan paika panna ning aegsasti endale rongkäigu teekonna ääres sobilik koht välja vaadata.

Tõenäoliselt silmab rongkäigul laulu- ja tantsupeoliste hulgas nii mõndagi sõpra või sugulast, võimalik, et tuttavaid näeb ka pealtvaatajate hulgas. Täpne laulu- ja tantsupeo ajakava leiab veebilehelt 2025.laulupidu.ee. Tallinnasse minemiseks või sinna jäämiseks on põhjust aga enne juulitki. Nimelt leiavad 7.–9. juunini aset Tallinna vanalinna päevad, mille raames toimub nii tasulisi kui ka tasuta ringkäike, ekskursioone, töötube, laatu, kontserte ja etendusi. Näiteks reede, 7. juuni õhtul kell 20 on võimalik Niguliste kiriku kõrval oleval Harju tänava haljasalal tasuta kuulata Puuluubi kontserti, päev hiljem samal kellaajal aga Kosmikute kontserti. Kultuuririkkuse laval astuvad üles erinevad rahvamuusika- ja rahvatantsukollektiivid, samuti on võimalik külastada erinevaid muuseume ning põnevaid näitusi. Regulaarselt toimuvad Tallinnas muuseumipühapäevad, mis leiavad aset iga kuu esimesel pühapäeval, mil Tallinna linnale kuuluvatesse muuseumidesse on tasuta sissepääs. Priipääsmega saab min-

na seega näiteks vanalinnas asuvasse Linnaelumuuseumisse, Fotomuuseumisse, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse ning mitmesse teise muuseumisse.

Sarnaselt eelmise aastaga käivitus sel aastal Tallinnas ka eakate filmiklubi, millega on oodatud liituma kõik eakad, kelle elukoht on registreeritud Kesklinna linnaossa. Filmiklubi projekt toimub kolme Tallinna linnaosa – Kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna koostöös ning tasuta seansid toimuvad Solarise keskuse Apollo kinos (3. korrusel) algusega kell 11. Filmiklubiga liitumiseks on vajalik täita vastav avaldus kas Kesklinna Valituses (Nunne 18) või enne seansi algust kohapeal. Järgmise linateosena kuulub filmiklubi kinokavasse film „Maria“, mida saab tasuta näha 8. aprillil ja kus üheks osatäitjaks on muu hulgas maailmakuulus näitleja Angelina Jolie.

Tartus see-eest alustab kolmandat aastat järjest „Seenioride reede“ eriprogramm, mis kutsub kõiki väärikas eas inimesi Tartu Kunstimuuseumisse kunsti nautima. Selle aasta esimene „Seenioride reede“ toimub 28. märtsil kell 13, kui kuraator Mare Joonsalu tutvustab näitust „Karin Luts. Pildid reisidelt“, mis hõlmab hulgaliselt varem nägemata akvarelle ja joonistusi. Osalemiseks on vaja soetada üheeurone näituse-

millega pääseb soovi korral pärast näitusetuuri lõppu vaatama kõiki väljapanekuid. Üritused mujal Eestis Huvitavaid sündmusi, mis pakuvad põnevat vaatamisja osalemiskogemust ning maitseelamusi, leidub ka mujal Eestis. Näiteks Põltsamaal toimuvad iga kuu traditsioonilised turutänava laadapäevad, kus saab nautida värskeid kohalikke toiduaineid ning soetada tööstuskaupu ja käsitööesemeid. Järgmine laadapäevade üritus toimub Põltsamaal Turu tänaval 11. ja 12. aprillil. Türil tähistatakse kevade õitsengut aga iga-aastase Türi Lillelaadaga , mis see aasta leiab aset 16.–18. maini. Türi Kalevi tänava väljakutele tulevad kokku aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad, kelle rikkaliku valiku hulgast saab iga aiahuviline oma koduaeda täiendust leida.

Kes Viljandis või Viljandi lähistel elavad, saavad huviga oodata Viljandi Hansapäevi ja samal ajal toimuvat Hansalaata. Hansapäevade programm kestab 6.–8. juunini Viljandi vanalinna tänavatel ning toob kohale hansaajastu elu ja melu,

mis muudab linna selleks perioodiks justkui suureks keskaegse kaupmeeste ühenduse maailmanabaks. Hansapäevade raames pannakse püsti nii Teatrihoov, Keskaja ala, Kunsttükkide Tänav kui ka Pärandilinn Viljandi ala, lisaks viiakse läbi spordiprogramm ning külastajatele pakutakse ka muusikalisi etteasteid. Hansapäevad toimuvad traditsiooniliselt ka Pärnus, täpsemalt 27.–29. juunini. Tänavu astuvad üles mitmed esinejad nii meilt kui ka mujalt, kaasa arvatud omanäolised bändid Itaaliast ja Rumeeniast.

Kultuurselt mitmekülgse ja vaatemängulise programmi leiab ka näiteks Sõru Jazzi muusikafestivalilt Hiiumaal (12.–15. juunini), Haapsalu Valgete Ööde festivalilt (27.–29. juunini), Augustibluusilt

2025. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõtted

(Haapsalus 1.–3. augustini) ja Kuressaare Merepäevadelt (2.–9. augustini).

Tegevused ja huviringid päevakeskustes

Loomulikult ei jõua keegi käia suurtel üritustel iga päev. Selleks et tavalisel argipäeval üksi kodus igav ei hakkaks, on väärikas vanuses eakatel võimalik regulaarselt tasuta või väikese tasu eest osa võtta üle Eesti erinevates päevakeskustes toimuvatest huviringidest ja töötubadest, veeretada juttu mõnusates vestlusnurkades ning tunda end taas noorena meeleolukatel tantsuõhtutel. Oma elukohale kõige lähema päevakeskuse ja seal toimuvate tegevuste kohta oskavad infot jagada kohalikud omavalitsused, seejuures olulisem info on leitav kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Tänavuse XXVIII laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, kes oli 2017. aastal XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ peadirigent. Aastatel 2001–2011 töötas Jürgenson rahvusooperi Estonia koormeistri ja peakoormeistrina, 2011. aastast on ta töötanud aga Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeistrina. Tema töö filharmoonia kammerkooriga sai muu hulgas Grammy nominatsiooni.

XXVIII üldlaulupeo „Iseoma“ juhtmõtte on ta lahti mõtestanud nii: „Me loome ise oma elu ja õnne. Me räägime ise oma keelt. Me laulame ise oma häälega omi laule. Me pühitseme iseoma laulupidu. Et kasvada oma rahvaga. Et armastada iseoma Eestit.“

Tänavuse XXI tantsupeo pealavastaja on tantsupedagoog ja koreograaf Helena-Mariana Reimann, kes on varasemalt olnud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis ning oli ka näiteks teise meeste tantsupeo liigijuht 2010. aastal.

Reimanni ideest sündiv tantsupidu jutustab loo suguvõsa kokkutulekuks valmistumisest. „Eesti eri paigus on meie tavad ja kombed erinevad, nii nagu on seda ka isiksused meie suguvõsades. Piirkondade eriilmelisuse esiletoomiseks on loodud uudne liigijaotus. Eestimaa on jaotatud kaheksaks piirkonnaks: Põhjarannik, Läänerannik, Sakala, Tartu-Voore, Pärnumaa, Kagukant, Keskpõrand ja Pealinn. Lisaks sellele on oma piirkond ka Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel ja selle liigi nimeks on saanud Üleilma,“ on Reimann öelnud. Pealavastaja sõnul võimaldab selline jaotus rohkematel segarühmadel peost osa saada, kuna peol osaletakse piirkonna põhjal, mitte üle-eestiliselt. Samuti annab see võimaluse minna süvitsi piirkonna tantsude, pillilugude, mängude ja laulude maailma, vahendab laulupeo koduleht. Allikad: wikipedia.org, 2025.laulupidu.ee, errs.ee

pilet,

VASTREMONDITUD HOONE UUDE OSAKONDA.

VÕTAME VASTU UUSI KLIENTE

Teenuse hind al 1650 €

Mao aasta 2025 – Austraalia 2025.a

kuplikujuline hõbemünt

Kaal: 31.1 g / Hõbe: 99,9% Hind: 149 €

UUS!

Mao aasta 2025 Vanuatu ehtsa mageveepärliga ja kullatisega hõbemünt

Hôbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 139 €

Mao aasta 2025 –Prantsusmaa hõbemünt

Briljantne armastus. Lôpmatus. Cooki saarte 2025.a ssüdamekujuline hõbemünt kristalliga

Hõbe: 99,9 % / Kaal: 20 g Hind: 169 €

“Õnnelikku 2025. aastat! Tantsust inspireeritud” ‘Austria 5€ hõbemünt

Hôbe: 92,5%

Kaal: 7,78 g Hind: 35 €

“Armastuse tähtpäev “ Kanada 2025.a. hõbemünt kullatisega Hõbe: 99.99%

Kaal: 31,1 g Hind: 129 €

Mao aasta 2025 – Mongoolia hõbedast kupüür Mõõtmed: 150×70 mm Hõbe: 99.9% / Kaal: 5 g Hind: 59 €

“Putukate imeline maailm”

Põderpõrnikas / Marmelaadi sirelane

Kivikimalane / Roheline lauluritsikas.

Mao aasta 2025 –Austraalia hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 129 €

Draakoni aasta 2024 / Mao aasta 2025 –Mongoolia kuldmünt

Läbimõõt: 11 mm

Kuld: 99,99% / Kaal: 0,5 g Hind: 120 € tk

Faberge muna “Maikellikesed” Mongoolia 2025.a osalise kullatise ja värvilise emailiga hõbemünt

Üks armastus – Austraalia 2024.a hõbemünt Hõbe: 99,99% Kaal: 31,3 g Hind: 129 €

Õnn kaasa! Good Luck! – Palau 2025.a kuldmünt ehtsa ristikheina lehega

Hõbe: 99,9 % / Kaal: 22,2 g Hind: 119 € antiikviimistlusega

“Tere tulemast maailma!” Kanada 2025.a hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 15.87 g Hind: 89 €

Läbimõõt: 13,93 mm Kuld: 99,99% / Kaal: 1 g Hind: 159 € Unts õnne – Palau 2025.a hõbemünt ehtsa ristikheina lehega Hõbe: 92,5% / Kaal: 1 untsi Hind: 129 €

Greif – Cooki saarte 2024.a antiikviimistlusega hõbemünt

Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 199 €

Saksamaa 2023.a 5€ tavametallist münt Hind: 14.90 € tk

“Putukate imeline maailm”. Album

Saksamaa 5€ müntide kogumiseks Hind: 24.95 €

Sodiaagimärgid – Jäär / Kalad. Saalomoni saarte kuldmünt

Mõõtmed: 15,2 x 8,6 mm Kuld: 99,99% / Kaal: 1 /200 oz Hind: 89 € tk

Mao aasta 2025 –Suurbritannia 5£ vask-nikkel münt, 28.28 g Hind: 25 €

UUS!

“Karikakar” – Salomoni Saared 2024.a hõbemünt pärlikarbi sisust 3D lillega

Hôbe: 99,9% / Kaal: 62,2 g Hind: 219 €

Sündinud Mao aastal 2025, Maoke – Tuvalu värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 15,55 g Hind: 99 €

Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi Hind: 249 €

Minu esimene münt. Prantsusmaa 2025.a 5€ meenemünt Hind: 19 €

Arhiivikast LOGIK

40 mündikaardile Hind: 25 €

2025.a 2€ juubelimüntide kataloog, inglise keeles Hind: 15 €

PRESSO karp 2€ juubelimüntide kogumiseks (mahutab 168 münti ilma kapslita) Hind: 30 €

UUS!

Tere tulemast, väikseke! – Niue saarte 2025.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega

Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 untsi Hind: 159 €

“Tere tulemast maailma!” Austraalia 2024.a värvitrükis hõbemünt

Hõbe: 99.99% Kaal: 15,553 g Hind: 99 €

Ônne ja edu Mao aastal!

Minukuningriigi vôti. Cooki saarte 2023.a antiikviimistlusega hõbemünt

Hôbe: 99,9%

Minu esimene münt. Prantsusmaa 2025.a hôbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 12 g Hind: 69 € Mao aasta 2025 –Austraalia kahest vaskmündist komplekt Hind: 49 €

UNESCO –Colosseum, Rooma ajalooline keskus.

Prantsusmaa 2025.a hõbemünt

Hõbe: 99,9% / Kaal: 22,20 g Hind: 119 €

UESCO – Pariisi Notre-Dame’i katedraal, Seine jôe kallastel Prantsusmaa 1/4 € münt, 15,8 g Hind: 15 €

Kaksteist taevalikku kindralit: Ksitigarbha & Madu – Samoa 2025.a osaliselt kullatud vaskmünt, 45 g Hind: 39 €

Belgia 2025.a 2€ juubelimünt –Belgia rahvuslik loterii Hind: 17 €

Kaal: 31,1 g Hind: 199 €

Kuldsed 3D lilled – Magnoolia. Samoa 2025.a hõbemünt osalise kullatisega Hôbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 199 €

Mao aasta 2025 –Austraalia vask-nikkel münt, 15, 37 g Hind: 29 €

Horvaatia 2€ 2024 juubelimünt „Marko Marulic“–Horvaatia kirjanik Hind: 17 €

–100 aastat suusatamist Andorras Hind: 35 €

aastat Slovakkias

UUS!