ROHELINE JALAJÄLG
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
PANE OMA MAJA ENERGIAT TOOTMA:
Solantra
päikesekatus mõistliku hinnaga.
Kes ei sooviks omada sooja kodumaja, mille elektri- ja küttekulud oma väikse arvega alati pigem üllatavad? Üksjagu saab selleks teha kvaliteetseid isolatsioonimaterjale kasutades, aga mis siis kui toodaks küttesüsteemi jaoks ise elektrit?
MIs saaks aga veelgi parem olla, kui päikesepaneele saab kasutada katusekattematerjalina?
BIPV-lahendus (Building-Integrated Photovoltaics – ehitistingimustega integreeritud päikesepaneel) ehk päikesekatus täidab kahte funktsiooni: kaitstes hoonet ning tootes samal ajal elektrit. Nagu iga tavalinegi katusekattematerjal, pannakse päikesekatus otse roovitisele.
Päikesekatuse peamised eelised:
• Solantra päikesepaneelid on osa hoone katuse- ja/või fassaadimaterjalist.
• Täidavad samaaegselt kahte rolli: kattematerjal ja elektritootmine. Puudub vajadus topeltinvesteeringuks (eraldi katus + paneelid).
• Ei vaja eraldi kandekonstruktsioone ega topeltmaterjale.
• Näeb välja nagu tavaline katus või fassaad.
• Pikaajaline kuluefektiivsus: algne investeering võib olla natuke kõrgem, kuid säästetakse katusematerjali ja eraldi kinnitussüsteemide arvelt.
• Säästlikkus ja jätkusuutlikkus: vähem
materjali jalajälku ja väiksem ökoloogiline jalajälg.
• Tuleviku kinnisvaraväärtus: BIPV-ga maja on modernsemad, elektri turuhinnast vähem sõltuvad ja energiatõhusamad, mis suurendab turuväärtust.
• Päikesekatused on disainitud kestma: need taluvad põhjamaade raskeid lumeolusid ja on edukalt testitud isegi orkaani tugevusega tuulega.
• Solantra päikesekatus on valmistatud vastupidavatest komponentidest, mis kaitsevad kodu aastakümneid.
• Hooldusvaba lahendus: kõnekaim kattematerjal ei vaja regulaarset hooldust – vihm ja sobiv kliimakeskkond hoiavad pinnad puhtana. Nii ei tule lisanduvaid väljaminekuid ega suuri arveid akulülitustel, mis teeb sellest ühe mugavaima katusekattematerjali üldse.
Hooldus: kuidas hooldada sellist katust ja kui palju see aega nõuab? Päikesekatus on peaaegu hooldusvaba lahendus: disainitud kestma aastakümneid ilma erilise hoolduseta. Lisahoolduse vajadus tekib vaid siis, kui katus asub suurte puude all või krusaatee
ääres. Siis võib vajalik olla pesu, et tagada maksimaalne energiatootlikkus.
Voltamp OÜ pakub pikaeagsele kogemusele toetudes parimaid lahendusi.
Oleme üle 10 aasta tegelenud ehituse, katuste ja (päikese)energiastemide paigaldamisega. Loome terviklikke lahendusi kodu energiatõhususe ja katuse kestvuse tagamiseks. Pakume hoonetele järgmist:
• Solantra päikesekatus: integreeritud katusekattematerjal, mis toodab elektrit.
• Akupangad ja energiasalvestus.
• Katuste renoveerimistööd.
• Paigaldus ja hooldus.
Voltamp OÜ poolt pakutav Solantra päikesekatuse süsteem saab ühendada ka teiste katusekattematerjalidega ja sobib nii uutele kui ka renoveeritavatele majadele.
Solantra päikesekatus on täiesti uus tehniline lahendus, mille peamised eripärad on:
• Väga hea veekindlus.
• Paigaldus alates 10° katusekaldest.
• Kõrgtasemel tuleohutuseesmärgid.
• Suur lumekoormuse taluvus.
• Paigaldamise kiirus ja lihtsus – innovatiivne lahendus ilma kinnituskambrite ja montaaživahedeta.
Kõige parem ongi paigaldada paneelid katusele, kus ei ole liiga palju sopistusi ja läbiviike. Kuid kasutades komposiitpaneele, on võimalik katta ka läbiviigid ja sopistused ning iga katus saab tugeva katte.
Miks valida Voltamp OÜ?
• Pikaaegne kogemus – Voltamp OÜ meeskonnal on ligi 10 aastat kogemust päikesepaneelide ja eelkäige päikesekatuste paigaldamisel.
• Kvaliteet – Kasutame uuduslikku Solantra päikesekatuste süsteemi, mis 2024. aastal sai patenditunnistuse.
• Garantii – Paigaldustele – 2 aastane garantii katuseehitustöödele osale. Päikesekatusel – 10 aastat konstruktsioonigarantii ja 25 aastat tootlikkuse garantiid. Inverterid – sõltuvalt tootjast 5–10 aastat garantiid. Uuri lähemalt meie veebilehelt: Voltamp.ee
Kas oleme energialõksus?
Roheenergiast inseneride
pilgu läbi: milline on kõige parem allikas – tuul, päike, vesi või midagi muud? Kuidas paremust üldse mõõta? Mis roll on salvestitel?
TEKST: KADRI HURT
Tasuvus seab piirid
„Energeetiline sisend on kogu tsiviliseeritud inimühiskonna toimimise vääramatu alus. Sellele tugineb absoluutselt kõik,“ ütleb inseneribüroo Steiger juht Erki Niitlaan , kelle arvates energeetikat kampaania korras reformida ei saa. Taastuvenergiatehnoloogiad kahtlemata toimivad ja selles küsimust ei olegi. Küsimus on tasuvuses. Praegused taastuvenergialahendused on inseneri hinnangul pigem vaheetapp – oluline osa energiasegust, aga kahjuks mitte täielik lahendus kogu tarbimisvajaduse katmiseks. Ta ei väida seda enda sõnul ka fossiilsete energiaallikate toetuseks, vaid järeldused on
puhas matemaatika. Ka põlevkivil on põhjus, miks seda mitte eelistada.
On üldteada, et päikesepaneelid toodavad elektrit päeval ja selge ilmaga ning tuulikud siis, kui puhub sobiva tugevusega tuul (elektrituulikud ei tööta teadupärast ei tuulevaikuse korral ega ka liiga tugeva tuulega). Päikese puhul on täpselt teada, kui palju energiat Maale, sh Eestile, langeb ning kuidas see jaotub aastate, kuude ja päevade lõikes. Novembris, detsembris ja jaanuaris ei tooda paneelid sisuliselt midagi, muul ajal vähe ning vaid maisjuunisjuulis on tootlus hea.
Steiger juht Erki Niitlaan. Foto:
Tuul ja päike suudavad inseneri hinnangul toota energiat niipalju, et sellest jagub uute paneelide, tuulikute, akude tootmiseks, et seda tsüklit korrata, kuid teistele tarbijatele jätkub vähe. Ja kui lisandväärtust ei looda, jõukus väheneb ja kaob, keskkonnamõju säilib, siis head lahendust ei paista. Vesisalvestus (näiteks arendatav Paldiski projekt) võiks aidata elektritarbimise ööpäevaringset tasakaalu küll tagada, kuid ei kata kogu riigi vajadust. Selliseid salvesteid oleks siis vaja mitu. Ja
pikka aega kasutusel olnud hüdroenergia jalajälg oleks (hea planeerimise eeldusel) küll energiaallikana suhteliselt väike, kuid paraku ei ole Eestil üldse piisavalt hüdroenergiaressurssi, isegi mitte teoreetiliselt.
„Pikas vaates pole energiale peale maksta võimalik, sest see on võimalik üksnes loodud lisandväärtuse arvelt. Selle üldeeldus on aga just odav energiasisend,“ selgitab Niitlaan ja toob illustreerivaks näiteks nafta, mille kättesaamise kulu on võrreldes majandusse antava panusega väga väike.
Pikas vaates pole energiale peale maksta võimalik.
Majanduse hoog raugeb kohe, kui energiale tuleb laiapõhjaliselt peale maksta. See toob omakorda kaasa kiire mõju ka kõigile teistele eluvaldkondadele, eelkõige neile, mis sõltuvad maksutulust. Iga majandustsükliga jätkub siis üha vähem raha näiteks meditsiinile, haridusele, kultuurile, julgeolekule, keskkonnale. Samas ütleb Niitlaan, et see pole ka vabandus roheenergiaga mitte tegeleda. Ent tegeleda saab üksnes sellises tempos, nagu tehnoloogia areneb ja võimaldab uusi
lahendusi turutingimustel juurutada. Mistahes muud lahendused on kas lokaalsed (keegi maksab kusagil mujal kinni) või destruktiivsed (viivad majanduse ja ühiskonna mullistusteni). Turutõrgete ületamiseks on taastuvenergia toetusi mõttekas pakkuda vaid kindla teadmise korral, et see on ühekordne ning et juurutatav tehnoloogia, energiaallikas vms on hiljem isetasuv. Tänapäevased taastuvenergialahendused seda inseneri arvates sageli pole; kogu energiamajandust neile praeguse teadmise juures kahjuks üles ehitada ei saa. Pigem on tegemist meetmetega kogu energiaportfelli kliimajalajälje vähendamiseks.
Otsides väikese jalajäljega ja majanduslikult mõistlikku lahendust, peab see olema midagi, millel on kõrge energiatootluse suhe. EROI [energy return on investment] näitab, mitu ühikut energiat saadakse tagasi iga sisse pandud energiaühiku kohta. „Näiteks toidu tootmisel: kui külvata üks tera mulda, mitu asemele saab? Kui täpselt sama palju, siis jätkub ainult seemet uueks külviks. Kui rohkem, siis selle saab ära tarbida. Energiaga on samamoodi,“ ütleb Niitlaan, märkides, et see ongi see aspekt, mis seob energia majanduskasvuga ja seab meid ühiskonnana sellest paraku sõltuvusse.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja:
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee
Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall
Inseneribüroo
erakogu
Päikesepatareid Pakri poolsaarel. Foto: Jaanus Lensment
uute taastuvenergiaarenduste kohal on
„Me oleme energialõksus. Kõik see, mis jääb üle, ehk mida me ei kuluta energia tootmiseks, konverteerub moel või teisel majanduskasvuks. Teisisõnu heaoluks, millest keegi loobuda ei taha.“ Kõrge energiatootlusega energia tootmise kõrval on Niitlaane hinnangul võimalik lühiajaliselt ja piiratud koguses maksta peale väga madala energiatootlusega energiaallikatele, aga seda üksnes seni, kuni raha saab lõplikult otsa. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on ta pidanud isiklikult mõistlikumaks samaväärselt keskenduda süsiniku püüdmise ja ladustamise tehnoloogiate arendamisele ning juurutamisele, mitte üksnes energiakandjate vahetamisele. „Eduka rohepöörde eeldus on majanduslike aspektidega arvestamine,“ ütleb insener.
Väikese jalajäljega ja majanduslikult mõistlikul energialahendusel peab olema kõrge energiatootluse suhe.
Mida arvavad tulevased energeetikainsenerid?
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika esmakursuslaste seas värskelt läbi viidud küsitlusest ilmnes, kuidas tulevased Eesti insenerid taastuvenergiaallikaid tajuvad. Neilt uuriti, milline on kõige parem roheenergiaallikas viie erineva tehnoloogia (tuule, päikese , tuuma ja hüdro energia ning biomassi/biogaasi) võrdluses. Ja et sõltuvalt kriteeriumist võib valik olla väga erinev, oli lünk hindamiseks täidetud mitme erineva võimalusega: elektri oodatav hind tulevikus; Eestisse ehitamise võimalikkus koos
inimeste avaliku toetusega; tulevaste inseneride huvi ja innovatsioonivõimalused; keskkonnamõju ja varustuskindlus.
Tudengite arvamuse võttis kokku TalTechi energiamajanduse ja kõrgepingetehnika uurimisrühma juht professor Ivo Palu, kelle sõnul hinnati kõige paremaks tuuleenergiat kui odavaimat. „Tudengite arvates on tuuleenergia ka kõige ehitatavam ning neile kõige põnevam ja innovatiivsem. Noored näevad tuult kui midagi, mis paneb süsteemi liikuma –kiirelt, suures mahus ja tehnoloogiliselt huvitavalt,“ ütleb ta.
et tulevased insenerid ei pea seda hetkel esmatähtsaks uue rohepöörde mootoriks, vaid pigem väiksema rolliga tugivõimsuseks (mis peaks küll olemas olema, aga erilist vaimustust siiski ei tekita).
TalTechi energiamajanduse ja kõrgepingetehnika uurimisrühma juht professor Ivo Palu.
Foto: Rene Lutterus
Päikeseenergia säras esikohal keskkonnamõjude tabelis. „Seda tajutakse vaikse ja leebena, sobiva täiendusena, aga mitte veel nö selgroona, sest varustuskindluses jäi see viimaseks,“ märgib Palu, tuues aga välja, et tuumaenergia on tulevaste inseneride silmis midagi, mille peale saab kindlalt loota: „Varustuskindluse kategoorias sai see kindla esikoha. Samas teatakse, et see pole lihtne ega odav tee ning on pigem tehnoloogiline kõrgliiga, kuhu jõudmine nõuab aega ja erialast pühendumist.“
TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Foto: TalTech
Hüdroenergia jäi kõigis vastustes keskele või tahaotsa, mida võib võtta kui realistlikku arusaama Eesti piiratud vee kasutamise potentsiaalist. Biomass/biogaas figureeris samuti pigem viimastel kohtadel – tuleb välja,
Et uuringu vastused tulid üllatavalt tasakaalustatud ja „lemmikut“ pole, on professor Palu arvates hea märk – meil Eestis ei mõelda üksikute megavattide või teoreetilise hinna, vaid terve süsteemi loogika järgi. Kokku vastas küsimustele 155 üliõpilast.
Kas liivaaku lahendaks Eesti tarbimisvajaduse?
TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova ütleb, et energiasalvestid on võtmetaristu, mis seob tootmist ja tarbimist ajal, mil taastuvenergiaallikatel on üha suurem roll. 2025. aastal panid Loviisan Lämpö ja Polar Night Energy Lõuna Soomes tööle näiteks seni maailma suurima liivapatarei nimivõimsusega 1 MW ja energiamahutavusega 100 MWh. Liiva asemel kasutatakse seal tegelikult purustatud steatiiti. Süsteem soojendab elektriga õhku, mis ringleb läbi täitemassi. Massi hoitakse 500–600 °C juures ja see võimaldab kaugküttetarbijaid kogunenud soojusega varustada kuni nädala talvel ning suvel kuni kuu. Kõrgem temperatuur võimaldab sama soojusenergiat väiksema mahuga kui
traditsioonilised kuumaveeakumulatsioonipaagid.
Kas analoogne aku lahendaks Eesti vajadusi? Volkova hinnangul kindlasti mitte kõikjal, sest eeltingimusena on vaja aastaringset odavat taastuvelektrit ja koormusprofiili, kus ajanihe ulatub päevadest nädalani. Arvestada tuleks ka kõrgemate alginvesteeringute ning kõrgtemperatuurse süsteemi ohutus ja isolatsiooninõuetega. Viimastel aastatel Eestis valminud suured kuumavee akumulatsioonipaagid on tema hinnangul aga meie tingimustes näiteks väga otstarbekas viis koostootmisjaama soojust, jääksoojust (50–90 °C) ja suurte soojuspumpade toodangut salvestada ning tippkoormusesse suunata.
„Eduka rohepöörde eeldus on majanduslike aspektidega arvestamine.“
Lisaks lihtsustavad need soojussalvestid hüdraulikat; voolud ja rõhud on stabiilsemad; käivitus seiskamistsükleid on vähem ja kogu süsteem töötab tõhusamalt. Soojussalvestid võimaldavad tippkoormuse katlaid sügisel hiljem käivitada ja kevadel varem seisata, sest nendel perioodidel kõigub temperatuur ööpäeva jooksul märkimisväärselt. Head näited: Tartu, kus u 10 000 m³ soojussalvesti on edukalt kasutusel juba kaks aastat (vähendab gaasitarbimist ja tõstab kaugküttesüsteemi tõhusust); Tallinnas valmib peatselt u 20 000 m³ soojussalvesti, kuhu suunatakse koostootmisjaama ja vesiniku tootmisüksuse jääksoojust ning odava taastuvelektri ajal elektrokatla toodetud soojust.
Taevas
muutunud üha tumedamaks. Foto: Patrick Pleul / dpa
Päikeseenergia ja salvestus –tark investeering kodus ning ettevõttes
Päikesepaneelid, salvestid ja nutikad juhtimismoodulid annavad võimaluse
kasutada energiat täpselt siis, kui see on kõige soodsam ja kasulikum.
Nord Solar pakub BSL BATT-i salvestuslahendustega terviklikke süsteeme, mis võimaldavad Markedroidi börsimooduli lisamisel nii nutikat energiakasutust kui ka osalemist sagedusturul.
KODUKLIENDILE VABADUS
OTSE KATUSELT
Eramajades pakub päikeseenergia ja salvestuslahenduste kasutamine enamat kui vaid väiksemat elektriarvet. Lisanduvad sõltumatus, turvatunne ja võimalus haarata kontroll oma tarbimise üle.
Päeval toodetud energia on õhtul kasutamiseks olemas.
Börsihinnad ei üllata, sest Markedroidi moodul juhib automaatselt salvesti kasutust.
Kodune energiasüsteem saab osaleda ka sagedusturul ja teenida perele lisatulu.
Erakliendi näide (12 000 kWh/a)
• Süsteem: 10 kW päikesepaneelid + 10 kWh
BSL-i aku
• Aastane tootmine: u 10 000 kWh
• Omatarbimine akuga: u 70% (ilma akuta u 40%)
• Sääst elektriarvelt: u 1000–1200 eurot aastas
• Lisatulu sagedusturult: u 640–3500 eurot aastas Kokkuvõttes saab vähendada kulusid üle 1000 euro ja teenida sagedusturult summa, mis võib ületada isegi kogu aastase elektriarve.
Küsimused ja vastused
Milline on kõige parem roheenergia – tuul, vesi, päike või midagi neljandat?
Kõigil on oma roll. Eestis on kõige kättesaadavam ja praktilisem lahendus päike, sest seda saab kasutada nii eramajades kui ka ettevõtetes, ilma et oleks vaja teha suuri infrastruktuuriinvesteeringuid.
Kui hea lahendus on roheenergia salvesti ja milliseid neid on?
Salvestid on roheenergia tegelikud „mängumuutjad“. Ilma salvestita jääb tootmine päevase tarbimise piiridesse, aga salvestiga saab energiat kasutada just siis, kui seda on kõige kasulikum teha. Kodude jaoks on olemas kompaktsed akulahendused, ettevõtetele konteinerlahendused. Nord Solar kasutab mõlema segmendi jaoks paindlikku ja töökindlat BSL BATT-i tehnoloogiat.
Kuidas mõõta, milline lahendus on tõhusaim?
Kõige olulisem on vaadata, kui palju süsteem tegelikult katab sinu tarbimisest ja millist lisandväärtust see loob. Kas vähendab kulusid, pakub sõltumatust või teenib tulu sagedusturult.
Miks panustada sagedusturule just praegu?
Sagedusturg on elektrisüsteemi stabiliseerimiseks loodud mehhanism, kus energiasalvestid saavad kasutada oma paindlikkust kogu elektrivõrgu tasakaalustamisel. Kui Skandinaavias ja KeskEuroopas tuntakse akupõhiseid salvesteid sellel turul juba aastaid, siis Eestis ja Baltimaades on sagedusturg alles algusfaasis. See tähendab, et tulupotentsiaal on praegu kõrgem kui küpsetel turgudel
Baltimaades on sagedusturu hinnad mõnel tunnil tõusnud isegi üle 4000 €/MWh Eestis kulutati 2025. aasta esimesel poolel sagedusreservidele hinnanguliselt üle 50 miljoni euro
Skandinaavias moodustavad BESSid mõnel juhul kuni 70–90% salvesti tuludest
Kokkuvõttes: Eestis ollakse turu algfaasis, kus nõudlus sagedusteenuste järele ületab pakkumise . See loob unikaalse võimaluse – investeerides salvestusse praegu, on võimalik saada suurem tulu kui aasta või kahe pärast. Lisaks näitavad hiljutised arvutused, et juba 10 kWh aku võib sagedusturult teenida aastas 640–3500 eurot. Ettevõtete puhul, kus süsteemid on 50–100 korda suuremad, võivad tulud ulatuda kümnetesse või sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas. See tähendab, et Eesti koduomanikel ja ettevõtetel on võimalik turule siseneda enne, kui konkurents hindu alla viib.
ÄRIKLIENT SAAVUTAB KULUDE
KONTROLLI JA UUE TULUALLIKA
Ettevõtete jaoks on energia varustuskindlus ja hind strateegiline küsimus. Päikese ja salvestuslahendused pakuvad võimalust: stabiliseerida kulusid ja vähendada sõltuvust hinnakõikumistest; optimeerida tootmist ja tarbimist, kasutades Markedroidi tarka juhtimist; teenida lisatulu sagedusturult – energiasüsteem ei ole enam ainult kulu, vaid ka investeering; tugevdada ettevõtte mainet rohelise ja vastutustundliku partnerina.
Nord Solar on pakkunud lahendusi väga erinevatele sektoritele: põllumajandus – laudakompleksid, kuivatid; tööstus – tehased, kus tarbimine on suur ja töökindlus kriitiline; teenindus ja kinnisvara – büroohooned ja laokompleksid.
Ärikliendi näide (500 kW süsteem)
• Süsteem: 500 kW päikesepaneelid + 500 kWh BSL-i konteinerlahendus
• Aastane tootmine: u 450 000 – 500 000 kWh
• Omatarbimine akuga: u 80% (ilma akuta u 50–60%)
• Sääst elektriarvelt: u 45 000 – 55 000 eurot aastas
• Lisatulu sagedusturult: u 32 000 – 178 000 eurot aastas Kokkuvõttes saab ettevõte lisaks kulude kokkuhoiule ka täiesti uue tuluallika, mis võib ületada investeeringu tasuvusaja ootusi. Sellise süsteemi tasuvusaeg võib lüheneda 4–6 aastani.
Roheenergia on tänapäeval nii keskkonnasäästlik kui ka majanduslikult kasulik. Nord Solar koos BSL BATT-i salvestuslahenduste ja Markedroidi börsimoo duliga aitab muuta energia sinu kodu või ettevõtte jaoks tõeliselt targaks.
Nord Solar – usaldusväärne partner rohelise energia teekonnal. Nord Solar Business | Nord Solar Home | BSL info@nordsolar.ee | www.nordsolar.ee
Valmistatud Euroopas: Kia EV4 võtab hoo sisse
20. augustil tähistas Kia olulist verstaposti, kui alustas piirkonna esimese täiselektrilise sõiduki tootmist. Viieukseline EV4 luukpära, mis on loodud spetsiaalselt Euroopa autojuhtide vajadusi silmas pidades, veereb nüüd tootmisliinilt Kia Slovakkia tehases Žilinas. See pole pelgalt uus mudel, vaid märk Kia pikaajalisest elektrifitseerimisstrateegiast, mis saab teoks otse Euroopa südames.
Julge disain ja praktiline vorm EV4 ühendab teravad, geomeetrilised jooned kompaktse ja praktilise kujuga, mis sobib nii tihedasse linnaliiklusse kui ka pikemateks maanteesõitudeks. Mudel põhineb Kia spetsiaalsel ElectricGlobal Modular Platformi (EGMP) elektrisõidukite arhitektuuril ning on saadaval 58,3 kWh standard ja 81,4 kWh pika sõiduulatusega akuga. Kiirlaadimine viib aku 10–80% ni kõigest 30 minutiga ja WLTP sõiduulatus on peaaegu 600 kilomeetrit, mis teeb elektrilise liikumise igapäevaselt ja ka nädalavahetuse reisidel Baltimaade piires täiesti teostatavaks.
Aerodünaamiline kujundus (õhutakistustegur vaid 0,23), kerge alumii
niumist kapott ja hoolikalt häälestatud šassii tagavad efektiivsuse ilma sõidunaudingut ohverdamata. EV4 on loodud välismõõtmetelt hästi kompaktsena, et mahtuda Euroopa kitsastele tänavatele ja väikestele parkimiskohtadele seejuures sisemist ruumikust ohverdamata.
Nutikad energialahendused
EV4 ei ole ainult liikumisvahend. Funktsioon VehicletoLoad (V2L) võimaldab autos toita sülearvuteid, elektrirattaid või isegi matkavarustust – väärt abiline nii tööreisil kui ka looduses puhates.
Samuti on auto VehicletoGrid (V2G) valmis, et tulevikus integreeruda nutikatesse Euroopa energiasüsteemidesse
ja aidata tasakaalustada elektrivõrgu koormust.
Salongis tervitab juhte lai digitaalne ekraanipaneel, mis ulatub üle kogu armatuurlaua ja muudab sõidukokpiti pigem moodsaks elutoaks ratastel kui traditsiooniliseks auto interjööriks. Intuitiivne info ja meelelahutussüsteem, voogedastusvõimekus ning üle õhu tehtavad tarkvarauuendused muudavad pikemad laadimispausid ja sõidud mugavamaks. Ühe pedaaliga sõit ja adaptiivne püsikiirusehoidja lihtsustavad liiklemist näiteks Vilniusest Tallinna.
Vastutustundlik valik
Keskkonnasäästlikkus ei piirdu vaid heitmevaba sõiduga. EV4 salongis on kasutatud taaskasutatud plasti, vegannahka ja teisi loodussäästlikke materjale. Kia otsus toota EV4 Euroopas vähendab lisaks transpordiemissioone ja tagab, et auto vastab kohalikele ohutus ja mugavusstandarditele.
Žilina tehas ise on näide rohelisest tootmisest. Alates avamisest 2004. aastal on see läbinud 108 miljoni euro suuruse moderniseerimise. Tehases
töötab ligikaudu 3700 inimest ja viies tootmisüksuses enam kui 600 robotit. Kogu tootmine põhineb taastuvenergial ja peagi lisandub uus päikesepaneelide park. 2014. aastaga võrreldes kulub auto kohta 28% vähem vett ja CO2 emissioon on vähenenud 13%. Aastase 350 000 sõiduki tootmisvõimsuse ja enam kui viie miljoni juba valmistatud autoga näitab Žilina, et on võimeline sujuvalt tootma nii täiselektrilisi, hübriidkui ka sisepõlemismootoriga mudeleid.
Baltimaade elektriautode ajastu Lätis, Leedus ja Eestis on Euroopasisese tootmise mõju otsene: kiirem tarne, väiksem keskkonnajälg ning sõidukid, mis sobivad kohalike kliimaja teetingimustega. Ajastus on soodne. Baltimaade kiirlaadimisvõrgustikud laienevad kiiresti, saades tuge nii Euroopa Liidu fondidest kui ka kohalike energiakontsernide investeeringutest. Peamiste trasside, nagu VIA Baltica, äärde kerkivad üha uued laadimisjaamad, mis muudavad pikamaasõidud elektriautoga praktiliseks. Samuti toetavad riigid üleminekut elektrisõidukitele, pakkudes näiteks väiksemaid registreerimistasusid, tasuta parkimist ning mõnes linnas ka võimalust kasutada bussiradu.
Uus peatükk Euroopa liikuvuses Kia EV4 on enamat kui lihtsalt auto –see on sõnum tulevikust. Euroopa disain ja tootmine, stiili ning tehnoloogia tasakaal, nutikad funktsioonid ja keskkonnateadlikkus – kõik see teeb EV4st ajastu märgi. Olgu teekond Riiast Vilniuse Kuramaa neemele või Eestimaa metsade vahele, EV4 on valmis. Vaikne, tõhus ja tulevikku vaatav – see pole pelgalt auto, vaid uus samm liikuvuse arengus Euroopas ja Baltimaades.
Elektriautode turul rambivalguses
USA ja Hiina duell
Võti süütesse või juhe elektripistikusse? Tuleb tõdeda, et see küsimus väljendab tänapäeval rohkemat, kui vaid iga autoostja enda eelistustel tuginevat valikut ostetava sõiduki mootoritehnoloogia osas. See küsimus hõlmab endas tarbijate laiapõhjalist ja teadlikku suunamist, tipptehnoloogiate kiiret arengukäiku, USA ja Hiina vahelist konkurentsi ning paljusid teisi asjaolusid. Just viimasena mainitust on paslik siinkohal lähemalt kirjutada.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kui pikka aega oli elektriautode sünonüümiks justkui vaid Tesla, siis teiste autotootjate õppimisvõimelisus ja pingutused on praeguseks olukorda muutnud. Teisedki tegijad suutsid hakata arendama märkimisväärse mahutavusega elektriakusid, selle juurde kõrge kasuteguriga mootori lisada ning kogu tehnilise süsteemi ümber meelepärase väljanägemisega korpuse ehitada. Hetkel tundub, et kõige paremini on sellega hakkama saamas aga just Hiina autotootjad.
Seda seisukohta kinnitab viimase aja sõidukite registreerimise arv Euroopas. Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetel registreeriti käesoleva aasta juulis Euroopas 13 503 uut BYD sõidukit, mida on suisa 225% enam kui aasta tagasi samal ajal. Kuna BYD on keskendunud eeskätt elektriautode tootmisele, on tegu Tesla otsese konkurendiga, kelle käekäik on kõikidest Hiina autotootjatest viimase aastapaari jooksul olnud ka ülekaalukalt kõige muljetavaldavam.
Siiski on ka teised Hiina brändid oma kohta Euroopa sõidukite turul jõudsalt kinnitanud. Selle tulemusena küündis
Hiina autotootjate turuosa Euroopa uute autode turul käesoleva aasta esimesel poolel rekordiliselt üle 5%, selgus juulis avaldatud JATO Dynamicsi andmetest.
Hiina kvaliteet pole lõpuni usaldusväärne
Ometi ei peegelda statistika alati kogu tõde. Nii mitmedki autoeksperdid Euroopas on avaldanud arvamust, et kuigi Hiina elektriautod, pärinegu need siis BYD, GWM, NIO või mõne teise tootja tehasest, võidavad keskmise autohuvilise poolehoiu oma atraktiivse disaini ja võrdlemisi madala müügihinnaga, leidub neis siiski ohtralt tootmistehnilisi vigu.
Sarnast seisukohta väljendati ka hiljutises autoteemalise taskuhäälingu „Istmesoojendus“ episoodis. Autoajakirjanik Karl Eduard Salumäe nentis, et kuigi Hiina autod on esimesel vaatlusel väga mõjusad ja võimsad, siis tervikuna need siiski lääne autotootjate paremate tegijate tasemele ei küüni. „Tegumoelt ja koostekvaliteedilt tunduvad need igati head autod, vigade üles leidmiseks on vaja nendega lihtsalt natuke kauem sõita. Kui hakata siis kokku lööma kõiki tarkvara ja elektroonikajamasid, mis kipuvad ette tulema, on äärmiselt küsitav, kas need sõidukid näiteks viie või seitsme aasta pärast ka hästi kestavad,“ sõnas ajakirjanik, kes saanud sõita nii BYD mudelitega kui ka näiteks GWMi populaarse mudeliga Ora.
vaatamata eelmainitud murekohtadele Euroopas müügirekordeid, siis Elon Muski loodud autofirma probleemid on jõudnud ka müüginumbritesse. Käesoleva aasta juulis registreeriti ACEA andmetel uusi Teslasid Euroopas vaid 8837, mida on 40% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Selleks, et müüginumbreid taas nii USA s kui ka Euroopas tõsta, plaanib Tesla aga turule tuua odavamad versioonid praegustest Model Y ja Model 3 sõidukitest. Kuigi ametlikku disaini kummagi uue mudeli kohta pole tootja avaldanud, eeldatakse, et esimesena lansseeritaval odavamal Model Y versioonil on teistsugune poritiib, tagasi hoidlikumad tuled, väiksemad veljed ning kitsam värvivalik. Samuti usutakse, et odavamatel mudelitel puuduvad preemiumklassi funktsioonid, nagu panoraamkatus, tagumiste reisijate ekraan ning kõrgklassiline helisüsteem, kirjutab TopElectricSUV.
Kestlikkus autotööstuses mujalgi
Kestlikkuse ja ökoloogilisema jalajälje peale mõeldakse autotööstuses tänapäeval ka laiemalt kui vaid elektrimootoreid arendades. Keskkonnasäästlikkusest räägivad ka populaarsete automudelite varustuskirjeldused.
Näiteks Eestiski menuka Kia Sportage’i uues Crossoveri interjööris on polster valmistatud taaskasutatud polüetüleentereftalaadist (PET-plastist) ja armatuurlaual on kasutatud biolagunevaid materjale, kaotamata seejuures esteetilist atraktiivsust ja mugavust. Just hea väljanägemisega materjalid on igapäevasõiduki interjööri ja välisdisaini puhul kasutajate jaoks endiselt tähtsal kohal. Deloitte’i 2024. aastal läbi viidud uuring Euroopa autoostjate seas näitab, et kuigi üle 65% tarbijatest hindab sõiduki valikul keskkonnaaspekte, siis selle arvelt allahindlust kvaliteedis ei tehta – teisisõnu on kriteeriumid loodussäästlikele materjalidele kasutajate seas kõrged.
Allikas: KIA Eesti pressimaterjal
Kas ja mil määral suudavad uus Tesla mudelivalik, Hiina jätkuv areng elektriautode turul ning teiste tootjate pingutused vastupidavamate ja võimsamate elektriakude tootmisel kallutada ostjaid päriselt särtsusõidukeid valima, saab selgeks aga lähitulevikus.
Allikad: cnbc.com, forte.delfi.ee, topelectricsuv.com
osutub
Hiina elektriauto BYD kasuks langeb ostjate liisk eelkõige tema elegantse välimuse ja Tesla mudelitest madalama hinna tõttu.
Tesla veenab ostjaid oma usaldusväärse kvaliteediga. Hinnalipik
paljude jaoks aga liiga kõrgeks.
Tesla uued taskukohased mudelid Kui Hiina elektriautod teevad
Keskkonnasõbralik voodrilaud –
Respect STS3 Standwoodilt!
Miks valida voodrilaud
Respect STS3?
Standwoodi uusim toode voodrilaud
Respect STS3 on midagi enamat kui lihtsalt saunavoodrilaud – see esindab pühendumust keskkonnasäästlikkusele, innovatsioonile ja kompromissitule kvaliteedile. Respecti eesmärk on pakkuda nii äri- kui ka eraklientidele tooteid, mis pole mitte ainult funktsionaalsed, vaid ka loodussõbralikud.
Keskkonnasõbralik valik
Voodrilaud Respect STS3 on loodud ressursitõhusust silmas pidades. Meie liimpuidu valmistamise tehnoloogia võimaldab vähendada puidu kasutamist kuni 7 korda, võrreldes traditsiooniliste meetoditega. See tähendab, et langetatakse vähem puid ning tootmisprotsess on kooskõlas säästva metsanduse ja keskkonnakaitse põhimõtetega.
Respect STS3 on saadaval kolmes peamises puiduliigis: haab, lepp ja termohaab.
• Lepp on klassikaline valik saunavoodrilauale, pakkudes kaunist tooni ja looduslikku vastupidavust.
• Termohaab läbib spetsiaalse termotöötluse, mis suurendab vastupidavust ja stabiilsust, muutes selle ideaalseks valikuks ka kõige nõudlikumates tingimustes.
• Haab on hele ja ühtlase tooniga puit, mida hinnatakse kauni välimuse ja sileda pinna tõttu. See loob sauna interjööris valgusküllase ja rahuliku meeleolu.
Suurepärane vastupidavus ja lihtne paigaldus
Respect STS3 saunavoodrilaud on välja töötatud spetsiaalselt niisketes ja kuumades tingimustes kasutamiseks, olles ideaalne lahendus saunadesse ja vannitubadesse. Tänu termotöödeldud sisule on see vastupidav nii niiskusele kui ka temperatuurikõikumistele, ilma et see paigaldamise või kasutamise ajal deformeeruks.
Tervisesõbralik ja allergiavaba
Voodrilaud Respect STS3 on keskkonnasõbralik ja kemikaalivaba toode, mis sobib allergikutele. Tänu testimisele on kindlaks tehtud, et see ei sisalda kahjulikke aineid ega eralda mürgiseid ühendeid, pakkudes tervislikku sisekliimat ja looduslähedast atmosfääri.
Standwoodi tooted on saanud prestiižse M1-sertifikaadi, mis kinnitab väga madalat emissioonitaset ja maksimaalset kasutajaturvalisust.
Miks see on oluline?
M1-sertifikaat tunnustab Standwoodi tootmiskompetentsust.
• M1-sertifikaat tähendab kasutajasõbralikkust – ei mingeid kahjulikke heitmeid.
• Meie kasutatav liim on täiesti ohutu – puudub igasugune terviserisk. Termotöötluse näitajad (lõhn, kemikaalid) vastavad kõige rangematele nõuetele.
• Standwood on ainus M1-sertifikaadiga tootja Eesti turul.
Kvaliteet taskukohase hinnaga
Voodrilaud Respect STS3 on ideaalne alternatiiv täispuidust saunavoodrilaudadele, pakkudes samaväärset vastupidavust ja esteetikat. Voodrilaua STS3 disain ja tootmisprotsess tagavad, et see vastab ka kõige nõudlikumate klientide ootustele.
Standwoodi kõrgtehnoloogiline puidutehas asub Tallinna külje all Alliku külas. Alates 2018. aastast oleme keskendunud kvaliteetsete puittoodete tootmisele, olles uhked oma jätkusuutlikkuse ja uuenduslike lahenduste üle. Standwoodi tehas toodab voodri- ja lavalaudu, kasutades naturaalset, liim- ja termopuitu.
Standwoodi valikust leiad kvaliteetsed ja kaunid puiduliigid, nagu haab, termohaab, lepp, mis pakuvad erakordset kestvust ja elegantsi. Need looduslikud materjalid sobivad ideaalselt igaks otstarbeks – alates sauna ehitamisest kuni kodu sisekujunduseni.
Respect STS3 sisevoodrilauad Saunumi valmissaunas, termohaab
Respect STS3 sisevoodrilauad, haab
Respect STS3, termohaab
Respect STS3 Domino sisevoodrilauad, haab
Kui otsid oma sauna või niiskete ruumide jaoks parimat voodrilauda, siis Respect STS3 on ideaalne valik. Küsi pakkumist ja investeeri kvaliteeti, mis kestab aastaid! KAMPAANIA! 08.–28.10.25 on meie outlet-toodetele 25% lisaallahindlus.
tooted leiad kodulehelt: standwood.com/outlet
Standwoodi tootmishoone
Renoveerida või rajada nullist?
Mis rohelise ehitamise puhul tegelikult loeb? Kas see, millest ja kuidas hoone valmib, või hoopis see, kuidas seda hiljem kasutatakse ja hooldatakse? Kas vana maja renoveerimine on alati keskkonnale parem kui uue püstitamine?
TEKST: SVEN
SULA
FOTO: SHUTTERSTOCK
Moodne roheline ehitamine pakub võimalusi, millest veel paarkümmend aastat tagasi ei osatud unistadagi. Betoone ja plaste asendatakse looduslike ja taastuvate materjalidega, nagu puit, savikrohv või linoleum. Viimane, mida tihti asetatakse samale pulgale vinüülkattega, on tegelikult looduslikest komponentidest valmistatud põrandamaterjal – vastupidav ja biolagunev. 1997. aastal Rootsis tehtud elutsüklianalüüs näitas, et linoleumil on võrreldes vinüüliga tunduvalt väiksem keskkonnajalajälg alates toorainest kuni utiliseerimiseni.
Lisaks materjalidele muutub ka ehitusprotsess ise. Moodulehitised, BIM mudeldamine ja tootmisjääkide vähendamine aitavad kokku hoida nii materjali kui ka energiat. Paljud uued hooned püstitatakse passiivmaja või nullenergia standardite järgi, et hoone vajaks väga vähe energiat või suudaks seda ise toota, näiteks päikesepaneelide abil.
Kuid isegi kõige säästlikum uusehitis algab suure süsiniku jalajäljega, sest betoon, teras ja muud materjalid vajavad tootmisel palju energiat ja tekitavad heitmeid.
Renoveerimise teel õnnestus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 53–75%.
Renoveerimine –väiksem jalajälg, pikem eluiga Kui olemasolev hoone on konstruktiivselt heas seisus, on selle renoveerimine peaaegu alati keskkonnasäästlikum kui uue ehitamine. Põhjus on lihtne: renoveerimine võimaldab säilitada juba olemasolevad struktuurid ja välistab suure osa nn ehitatud süsinikust ehk heitmeid, mis tekivad materjalide tootmisel ja paigaldamisel.
Seda kinnitab ka 2019. aastal avaldatud Euroopaülene uuring „Comparative whole‐building life cycle assessment of renovation and new
construction“, mis võrdles elamu täielikku renoveerimist uusehitusega kuues ELi liikmesriigis. Renoveerimise teel õnnestus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 53–75%, sõltuvalt piirkonnast ja kasutatud lahendustest.
Sarnase tulemuse andis ka 2023 Taanis, Soomes ja Rootsis tehtud uurimus „GHG emissions from building renovation versus newbuild“, mille kokkuvõttes rõhutati, et renoveerimise eelised ilmnevad eriti siis, kui see ühendatakse energiatõhususe parandustega. Näiteks fassaadide soojustamine, akende vahetus ja kaasaegsete ventilatsioonisüsteemide lisamine. Sellisel juhul võib vana hoone kasutusfaasis tarbida vähem energiat kui mõni kiirustades ehitatud uushoone.
Siiski tuleb arvestada piirangutega. Mõni hoone võib olla nii amortiseerunud või sisaldada terviseriske (nt asbest), et selle renoveerimine pole ei ohutu ega mõistlik. Samuti võivad piirangud tuleneda kultuurimälestiste kaitsenõuetest või tehnilistest raskustest.
Millest koosneb roheline hoone?
Paljud rohepöörde ideed jäävad peatuma ehitusmaterjalide valikul. Kuid hoone elukaart vaadates selgub,
et see on vaid pool võrrandist. Hoone kasutusperioodi jooksul tekivad kulud ja heitmed, mis on sageli suuremad kui ehitusfaasis. Näiteks küte, jahutus, ventilatsioon ja vee tarbimine võivad moodustada 50–70% kogu elukaare jalajäljest, nii et energiatõhusus kasutusfaasis võib pikaajalise mõju osas olla isegi olulisem kui materjalide päritolu. Seega tuleb rohelist hoonet vaadata tasakaalu kaudu: ehitamisel on vaja valida keskkonnasäästlikud lahendused, kuid mitte unustada, et hoone peab töötama targalt ka järgmised 50 või enam aastat. Halb ventilatsioon või ebapiisav soojapidavus võib rikkuda kogu ehitusmaterjalide rohelise eelise.
Tark hoone elab kauem ja jätab väiksema jälje
Tänapäevased tehnoloogiad pakuvad mitmeid lahendusi, mis aitavad vähendada hoone kasutusfaasi jalajälge. Nutikas energiakasutuse juhtimine võimaldab reguleerida kütet ja ventilatsiooni vastavalt reaalsetele vajadustele. Hallvee (ehk pesu ja dušivee) ja vihmavee taaskasutus aitab säästa puhast joogivett. Rohekatused ja ümbruse haljastus loovad parema sise
kliima ning vähendavad kuumasaare efekti linnades – just sellised lahendused on levinud näiteks Hollandis ja Saksamaal.
Ehitamisel on vaja valida keskkonnasäästlikud lahendused, kuid mitte unustada, et hoone peab töötama targalt ka järgmised 50 või enam aastat.
Keskkonnasäästlikkust ei saa taandada ainult materjalidele või tehnoloogiale. Tõeliselt roheline hoone sünnib tasakaalus, kui ehitusmaterjalide valik, energiatõhusus, kasutusperioodi juhtimine ja paindlikkus toimivad koos. Uusehitust ei maksa karta, kuid selle võiks püsti panna alles siis, kui vana on oma eluea lõpus. Ehituse rohepööre ei seisne ainult selles, kuidas me ehitame, vaid kuidas me ruumi kasutame ja hoidma õpime.
Allikad: Buildings & Cities, sciencedirect.com
MOSO® bambus –tuleviku materjal juba täna
Uue ajastu ehituslahendused
MOSO® bambus toob kokku ilu, vastupidavuse ja keskkonnasõbralikkuse.
See on tark valik, mis kestab aastakümneid – nii kodus kui äriprojektides.
Miks MOSO® bambus on eriline?
Loodussõbralik alternatiiv väärispuidule
MOSO® on suurepärane asendus ohustatud troopilistele tugevpuitudele, nagu IPE või tiik.
Valides bambuse, hoiad loodust ning saad siiski väärispuidu välimuse ja vastupidavuse.
Tipptasemel töötlus
MOSO® termobambus ei ole lihtsalt bambus –see on kõrgkuumusel termotöödeldud ja surve all pressitud, et tagada erakordne stabiilsus ja ilmastikukindlus.
Lai valik lahendusi
Terrassilauad, fassaadikatted, sisepaneelid, karkassilahendused ja eritooted.
Välisprojektideks sobivad eriti Bamboo X-treme® ja Bamboo N-durance®
Keskkonnasõbralik valik
Bambus kasvab kuni ühe meetri päevas – üks kiiremini taastuvaid ressursse maailmas.
Iga kuupmeeter MOSO® bambust seob ligi 1,65 tonni CO₂ ja aitab hoida keskkonda.
Soe ja stiilne välimus
MOSO® tooted näevad välja elegantsed ja looduslikud, sobides nii nüüdisaegsesse kui klassikalisse keskkonda.
Materjal on allergiavaba, antistaatiline ja nõuab väga vähe hooldust – ideaalne kodudesse, terrassidele ja ka suure koormusega avalikele pindadele.
Teeme sinu visiooni teoks
Olgu tegemist kodu, terrassi või suurema projektiga –vali materjal, mis pakub ilu ja meelerahu aastateks.
Võta ühendust ja räägime läbi, kuidas MOSO® sobiks sinu ideega.
Vastupidavus ja kindlus
MOSO® materjal talub hästi Eesti karmi kliimat. Tootjagarantii kuni 25–30 aastat tähendab, et hoolduskulusid on vähem ja materjal kestab kaua.
Turvalisus ja paindlikkus
Kõrge tuleohutusklass (A) ja hea sobivus teiste materjalidega annavad sulle vabaduse luua just sellise lahenduse, nagu soovid.
Toetus ja nõuanded
MOSO Eesti aitab sul valida õiged tooted, pakub näidiseid ja nõustab nii koduomanikke kui ehitusettevõtteid, et projekt kulgeks sujuvalt.
Miks valida MOSO®?
Kas taaskasutad ja ümbertöötled oma prügi?
Üha sagedamini kohtame selliseid sõnu nagu reuse, recycle ja upcycle, mis lubavad muuta meie igapäevast prügi millekski kasulikuks või koguni väärtuslikuks. Mida need tegelikult aga tähendavad ja kuidas aitavad kaasa planeedi rohelisemaks muutmisele?
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Reuse – taas- või korduvkasutus
Inglise keelest pärit reuse tähendab kõige otsesemalt juba olemasoleva asja uuesti kasutamist. Eesti keeles kasutatakse selle kohta nii sõna „taaskasutus“ kui ka „korduvkasutus“. Erinevus seisneb sageli rõhuasetuses: „korduvkasutus“ viitab sama asja mitmekordsele kasutamisele muutmata kujul, näiteks korduvkasutatava kohvitopsi või kangaskoti puhul, samas kui „taaskasutus“ võib tähendada ka veidi laiemat
vaadet, kus ese leiab uue otstarbe, ilma et teda põhjalikult ümber töödeldaks. Praktiliselt tähendab see, et ese ei lähe pärast esmast kasutuskorda prügi hulka, vaid jääb kasutusse kas sama funktsiooniga või mõnevõrra muudetud kujul. Näiteks võib vanu klaaspurke kasutada koduses hoidistamises uuesti ja uuesti või leida vanale mööbliesemele muu koha teises majapidamises. Taasja korduvkasutuse puhul on suurim väärtus just see, et esemete eluiga
• KORTERMAJADE
RENOVEERIMISE
PEATÖÖVÕT T
• FASSA ADI
SOOJUSTUS- JA
VIIMISTLUSTÖÖD
• K ATUSEK AT TETÖÖD
• ÜLDEHITUS
pikeneb, mistõttu väheneb vajadus uute toodete järele.
Recycle – ümbertöötlemine või ringlussevõtt
Teine laialt tuntud termin recycle on eesti keeles tavaliselt „ümbertöötlemine“ või „ringlussevõtt“. Siin ei kasutata eset enam algsel kujul, vaid see töödeldakse ümber materjaliks, millest saab valmistada uusi tooteid. Paberit, metalli, klaasi ja mõningaid plastiliike on
võimalik purustada, sulatada või keemiliselt töödelda nii, et need saavad uue elu mõnes täiesti teises tootmisahelas. Selle lähenemise suur pluss on toormaterjalide säästmine: kui ringlussevõetud alumiinium nõuab vaid murdosa energiast, mis kulub uue metalli tootmiseks, siis kasu on selge. Samas ei ole kõik materjalid lõputult ringlussevõetavad. Näiteks plast degradeerub igal ümbertöötlemise tsüklil ning seda saab tavaliselt kasutada piiratud arv
kordi, enne kui kvaliteet liiga madalaks muutub. Seega on ümbertöötlemine küll oluline osa jätkusuutlikust jäätmemajandusest, aga mitte imerohi.
Upcycle – väärtust lisav taaskasutus Kolmas mõiste, upcycle, on võrreldes kahe eelnevaga uuem ja sageli segadust tekitav. Eesti keeles võiks ehk kasutada „väärtust lisav taaskasutus“, „loominguline taaskasutus“ või vahel ka „ümberdisainimine“. Selle sisu peitub väärtuse lisamises – vana eset ei töödelda lihtsalt ümber, vaid see muudetakse disaini, käsitöö või tehniliste oskuste abil millekski paremaks või väärtuslikumaks. Heaks näiteks on vanast puidust tehtud disainmööbel, teksapükste ümber õmblemine trendikaks kotiks või isegi tööstusjäätmete kasutamine arhitektuuris. Upcycle ’imise võlu seisneb selles, et see ei vaja tingimata keerukaid tehaseprotsesse, vaid pigem loovust ja oskust näha väärtust seal, kus teised näevad vaid prügi. Samas on see praktika enamasti väiksema ulatusega ning sõltub palju disainerite ja tarbijate huvist, mistõttu ei saa seda käsitleda kui lahendust globaalsele jäätmeprobleemile.
Alati ei õnnestu ümber töödelda Samas on kõigil neil meetoditel omad puudused. Ringlussevõtt nõuab sageli
keerukaid ja ressursimahukaid protsesse. Plastide sorteerimine, puhastamine ja töötlemine vajab energiat ning kemikaale, mis ise jätavad keskkonnajälje. Lisaks ei ole kõik materjalid lõputult ringlussevõetavad: paber kaotab iga kord kiudude pikkuses ja tugevuses, plast muutub hapramaks ning ka metallide ümbertöötlemine ei ole alati majanduslikult tasuv.
Teine suur mure on rohepesu ehk greenwashing. Ettevõtted võivad rõhutada, et nende toode on „ringlussevõetav“ või „valmistatud taaskasutatud materjalist“, kuid tegelikkuses võib selle mõju olla minimaalne. Näiteks võib pakend olla küll tehniliselt ümbertöödeldav, kuid puudub infrastruktuur, mis seda päriselt teeks. Upcycle’imise puhul
võib aga juhtuda, et toote väärtustamine nõuab lisamaterjale või töötlust, mis neutraliseerib kesk konnaalase kasu.
Lisaks tuleb arvestada tarbijakäitumisega. Kui inimesed näevad, et toodet saab ringlusse võtta, võivad nad tarbida rohkem, õigustades seda „rohelise“ valikuga. Sellist nähtust nimetatakse mõnikord moraalseks kompensatsiooniks, kus hea tunne varjab tegelikku probleemi – ületarbimist.
Kas taaskasutus päästab maailma? Ümber ja taaskasutamise praktikad annavad kahtlemata positiivseid tulemusi,
kuid ei pruugi olla piisavad kogu keskkonnaprobleemi lahendamiseks. Nad vähendavad jäätmeid, hoiavad kokku loodusvarasid ning loovad uusi võimalusi majanduses ja kogukondades. Eesti näitel on pandipakendisüsteem tõestus, et hästi korraldatud süsteem võib tõesti panna suure osa materjalidest ringi käima.
Samas on piirangud selged. Ringlussevõtt ei saa toimida lõputult, sest materjalide kvaliteet halveneb ja protsess ise kulutab energiat. Korduvkasutus jääb sageli harjumuste ja mugavuse taha, upcycle ’imine aga eeldab loovust ja turgu, mida ei ole võimalik massiliselt tagada.
Seetõttu võiks öelda, et need praktikad on vajalikud, kuid mitte iseenesest piisavad. Nad on üks osa suuremast puslest, mille kõrval on sama tähtsad ka tarbimise vähendamine, tootmise ümberkujundamine ja poliitilised otsused, mis loovad ausad tingimused ringmajanduse arenguks.
Allikad: ellenmacarthurfoundation.org, hbr.org, medium.com
OSTAN KASUTULT SEISMA JÄÄNUD
Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt seisvaid. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas.
Vormistan ja arvelt maha võtan ise.
Teksa: moekultuse sümbol või kestliku tarbimise etalon?
Teksamaterjal tõusis eredalt moetööstuse tippu 1980ndatel, mil sellised maailma suurbrändid nagu Levi’s, Wrangler ja Diesel stiilitunnetuse etalonideks tõusid. Tegelikult on teksamaterjal aga enamat kui lihtsalt stiilne – denim on toodetud väga vastupidavast puuvillakangast, mis, kui seda õigesti hooldada, kestab väga kaua.
TEKST: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Teksa populaarsus pole siiani kadunud, kuid ajal, mil moekaupade eluiga kipub üha lühenema ja rõivatööstus on üks suuremaid keskkonnasaastajaid maailmas, on aina olulisem leida viise, kuidas teksariiet taaskasutada. Ja seda nii tootmise, hoolduse kui ka tarbimise tasandil.
Õige hooldus pikendab eluiga Teksa on oma olemuselt vastupidav –seda tänu tihedalt punutud puuvillakiududele ja tugevale tekstuurile. Kuid isegi kõige tugevam kangas ei kesta igavesti, kui seda valesti hooldada. Esimene ja kõige lihtsam samm kestlikuma teksakasutuse suunas on pesta teksariiet võimalikult harva –ainult siis, kui see on tõepoolest vajalik. Põhjus pole mitte ainult vee säästmises, vaid ka selles, et kangas ja värv säiliksid. Soovitatav on puhastada riiet külmas vees, pöörata rõivad enne pesu pahupidi ja vältida kuivatit, mis lõhub kiustruktuuri.
Parandamine ja isikupära Sageli tuleb ette, et teksariie visatakse ära, kui rõivasse tekib rebend, auk või see kulub. Tegelikult on selliseid riideid sageli võimalik lihtsa vaevaga parandada. Viimasel ajal on populaarsust kogunud visible mending ehk n ö nähtav parandamine – aukudele paigaldatakse lapid või tikandilaadsed parandused, mis lisavad riietele isikupära ja iseloomu. Nii ei pikendata mitte ainult rõiva eluiga, vaid vähen
Anna ise teksale uus elu
Siin on mõned ideed, kuidas ise kodus vanale teksariidele uus hingamine anda.
Õmble endale isikupärane teksariidest kott.
Lõika välja ümarad või ruudukujulised klaasialused ja disaini neid meelepäraste detailidega.
Valmista pisikesed teksakotikesed/purgiümbrised, kus sees hoiustada maitseainepurke.
Meisterda endale põneva välimuse ja lisadetailidega teksakäevõru.
Valmista teksariidest toidulauale taldrikualused. Nipp: õmble aluse külge ka tasku – sinna sisse saad asetada noad ja kahvlid, et nõud tunduksid laual eriti efektsed.
Tee beebile pudipõll – tugev teksamaterjal peab välja sülitatud toidule hästi vastu.
Õmble märkmikule või laste õpikutele kaaned.
Valmista diivani- või tugitoolipadjale efektne teksapadjapüür.
Meisterda taskutega organisaator ja aseta see nt seinale rippuma –nii saad pudi-padi taskutesse peitu panna, aga tead alati, kust neid leida. Võid sinna asetada nt pliiatseid ja meisterdamistarbeid, koduvõtmeid või koguni köögitarvikuid.
datakse ka nõudlust uute materjalide järele. Parandamine ei pea olema keeruline – lihtsamaid paikamisi saab ette võtta kodus või lasta teha kohalikul õmblejal.
Uus elu vanale rõivale
Kui teksa enam selga ei sobi või on moest läinud, võib seda ümber disainida ehk upcycling ’u kaudu justkui uueks tooteks töödelda. Vanast teksajakist saab kott ja katkistest pükstest padjakate või vaip. Internetis ja sotsiaalmeedias leidub lõputult juhiseid, kuidas vanadest teksadest uusi esemeid valmistada, ning üha enam pakuvad ka tootjad ise klientidele lahendusi rõivaste ringlusse võtmiseks.
Brändide kestlikud lahendused
Mitmed rahvusvahelised brändid on viimasel kümnendil kasutusele võtnud programme, mis soodustavad vanade teksade tagastamist ja taaskasutust. Ameerika programm Blue Jeans Go
Green kogub vanu puuvillaseid teksapükse, millest toodetakse isolatsioonimaterjali, ja Levi’s on välja töötanud spetsiaalsed kollektsioonid, kus kasutatakse Circulose’i® kiudu – materjali, mis on valmistatud taaskasutatud tekstiilijäätmetest, sealhulgas vanadest teksadest. Rootsi bränd Nudie Jeans pakub aga oma klientidele tasuta parandusteenust ja võimalust tuua vanad teksad poodi tagasi, et uute ostu jaoks soodustust saada. Need on vaid mõned näited teksa taaskasutusalgatustest.
Mida peaks teadma tarbija?
Kõik teksad ei ole ringlussevõtuks võrdselt sobilikud. Kui kangasse on lisatud elastaani või muid sünteetilisi kiude, et püksid oleksid venivad, muutub nende ümbertöötlemine keerulisemaks või lausa võimatuks. Seetõttu on oluline, et juba ostmisel pööraksime tähelepanu materjali koostisele ning eelistaksime puhtaid looduslikke kiude ja kvaliteetset viimistlust.
Tarbijana on meie valikud suure kaaluga ja teadlik ostja teab, et mõistlik on tarbida vähem, hooldada paremini, parandada, kui võimalik, ja suunata vanad rõivad ringlusse või taaskasutusse. Nii väheneb meie süsinikujalajälg ja see igapäevane riideese saab võimaluse uueks eluks.
Allikad: BlueJeansGoGreen.org, LeviStrauss.com, Good-Design.org, FashionUnited.uk, VogueBusiness.com
S TIILNE IG A ILMAG A!
Paavli Kaltsukasse jõudis
müügile suur valik sügiskaupa - joped, mantlid ning palju erinevaid saapaid!
PAAVLI KAUPLUSED TALLINN AS:
PAAVLI KALT SUKA
SUUR POOD
Paavli 6, teine korrus.
1000 m2, suurim kaltsukas
Palju väga häid riideid Inglismaalt
E-L 10-19, P 10-18
KÕIGE ÄGEDAM LAS TEPOOD
Paavli 6, esimene korrus
E-L 10-19, P 10-18
PAAVLI ANG AAR Paavli 6 hoovis
Palju väga odavat kaupa
E-L 10-19, P 10-18
E-POOD
www.paavlikaltsukas.ee
Täies ti er aldi kaubavalikuga
Restaureeritud mööbel
lisab interjööri isikupära
Restaureerimine ei ole pelgalt mööbli parandamine – see on oskus märgata mineviku väärtust ja anda sellele uus hingamine. Möblissoni asutaja Ulvi Heinmets näeb igas kulunud esemes võimalust luua midagi isikupärast ja ainulaadset.
Vana ja uus käsikäes
„Ajatu kodu ei tähenda vana kodu –see tähendab harmooniat,“ ütleb Ulvi, kelle hobist mööblit restaureerida on välja kasvanud ettevõte, kus lisaks temale toimetab ka paar tublit abilist. Ta usub, et just vana ja modernse tasakaal loob sisekujunduses sügavuse. „Ise püüan kodus hoida tasakaalu modernse ja vana mööbli vahel. Sellised üksikud mööblitükid annavad kodule isikupära.“
Ajatu kodu olemus peitubki sisus: kestlikkuses, läbimõelduses ja harmoonias. Üldist nõuannet, kuidas tasakaalu leida, on tema sõnul küll keeruline anda, aga eelkõige võiks lähtuda ajastutest, kust esemed pärit on. „Liiga palju eri ajastutest asju kokku kogudes läheb pilt kirjuks,“ selgitab ta. „Võiks välja mõelda ühtse ajastu või stiili, mis aitaks kõike kokku tuua. Näiteks kui soovid modernsesse interjööri sobitada rokokoostiilis diivani, saab kangamustrit või värvitooni siduda samas ruumis olevate toonidega.“
Iga ese on väärt säilitamist
Möblissoni osavate meistrite käte vahel saab iga ese teise võimaluse — mitte masstoodangu, vaid ainulaadse disainielemendina. Mõttelaad, mis väärtustab olemasoleva eluiga ja tähendust, on ettevõtte põhitelg. „Kui tegemist on vana ja väärtusliku esemega, on ta olenemata oma seisukorrast väärt säili
tamist ja sellise eseme taastamisel peab silmas pidama printsiipi: võimalikult palju algupärast säilitada,“ kirjeldab Ulvi oma tööpõhimõtteid.
Üks silmapaistvamaid näiteid tema enda töödest on 1777. aastast pärit tammepuust kummut kirst. „See on lihtsalt uskumatu, kui tugevaks tamm ajaga muutub,“ kirjeldab ta. „Tuli eemaldada kõik metallist hinged, lukud ja naelad ning need hiljem käsitsi tagasi paigaldada – paras katsumus.“
Ta lisab aga, et isegi juhul, kui esemel pole rahalist ega ajaloolist väärtust, võib selle taastamine siiski olla õigustatud –keskkonnasäästlikkuse, emotsionaalse seotuse või esteetilise unikaalsuse tõttu. „Igasugune mööbel on üldiselt väärt, et ta uuesti elule aidata, eriti just keskkonnahoiu vaatepunktist.“
Emotsioon mööbli sees Esteetika ei ole aga ainus põhjus, miks inimesed Möblissoni poole pöörduvad. Sageli on taastamissoovi taga hoopis emotsionaalne väärtus — tool, mis kuulus vanaemale, kummut, mis on seisnud suvekodus aastakümneid. Mööblil on ajalugu, aga see ei pea jääma seisma. „Mööbli taastamise soovid on inimestel erinevad – kellel on emotsionaalne side esemega, kes otsib unikaalsust. Või on mööbliesemel vanuse või valmistaja tõttu kõrge rahaline väärtus,“ kirjeldab Ulvi inimeste motiive.
Miks taastada mööblit?
Kasutatud mööbliesemelt on näha, millised kohad on rohkem kulunud. Sellest lähtuvalt saab vajalikke kohti tugevdada ja seeläbi parandada tehnoloogilisi lahendusi, mis pole kõige paremini toiminud. Nii saab mööblieseme eluiga veelgi pikendada.
Taastamise käigus on võimalik valida täpselt selline viimistlus, nagu sinu koju sobib. Samuti saad välja elada oma loomingulisust, mis mõjub alati positiivselt.
Kui lõpuks on ese korda tehtud, siis see emotsioon, mida sa sealt saad, on hoopis teine. Taastatud esemetel on alati hingelisem väärtus ja sa ka hoiad neid teisiti.
Samuti saad vähendada oma jalajälge planeedil.
Talle endale valmistavad suurimat rõõmu aga need projektid, kus inimesed tema oskusi ja maitset täielikult usaldavad: „Parimad tööd on need, kus antakse nö vabad käed – teha midagi, mis sobiks teatud keskkonda.“ See võimaldab materjalide, vormide ja viimistluste valikul lähtuda nii mööblieseme eripärast kui ka ruumist, kuhu see hiljem paigutatakse.
Näiteks oli üks silmapaistvamaid töid punane kuldsete aktsentidega diivan, mis sündis kliendi soovist saada midagi eristuvat, mis mõjuks julgelt ja elegantselt. Teine märkimisväärne näide on voodi, mis valmis vana maja taladest. Klient soovis midagi, mis sulanduks maamaja palkmajja, ja nii sündiski taaskasutatud materjalidest uus voodi.
Samas tõdeb Ulvi, et paljud loobuvad taastamisest, kartes kulusid. „Sageli ei anta endale aru, et taastamine võib kohati minna kallimaks või jääda samaväärseks uue mööblieseme hinnaga, ning seetõttu loobuvad mõttest enne, kui kaaluvad taastamise eeliseid. Kui ese on aga lõpuks korda tehtud, siis see emotsioon, mida sa sealt saad, on hoopis teine.“
Nii uuemat kui ka vanemat mööblit Lisaks antiiksete ja ajalooliste esemete restaureerimisele pakub Möblisson ka kaasaegse pehme mööbli värskendust. Sageli on võimalik anda tänapäevasele diivanile või tugitoolile uus hingamine lihtsalt kanga vahetamisega. Et klientide elu lihtsamaks teha, saab uue kanga valida otse Möblissoni salongist, kus on lai valik kvaliteetseid kanganäidiseid. Nii ei pea mööda linna käima ega sobivat kangast taga ajama, vaid kõik vajaliku saab ühest kohast.
Kui ka sinul ootab mõni eriline ese taastamist või värskendamist, võta Ulvi ja tema abilistega ühendust Möblissoni kodulehe moblisson.ee kaudu või telefonil +372 5691 1379
Taaskasutus kui elustiil
Janne Schasmin on tulihingeline taaskasutuse fänn, Instagramis tuntud kui kaasaegne kaltsumoor. Riideid armastab ta soetada teise ringi poodidest ja kogu tema elustiil on keskkonnateadlik. Tema valikud tasub kõrva taha panna ja saada inspiratsiooni ka oma elustiili rohelisemaks muutmisel.
TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ERAKOGU
Olen vaadanud sinu Instagrami lehte ja tean, et oled suur kaltsukafänn ning taaskasutuse austaja. Kaasaegne kaltsu moor, nagu ise ütled. Millal ja millest see huvi alguse sai?
Huvi riiete vastu on mul olnud lapsest saati – mulle meeldis neid selga proovida ja õmmelda juba siis. Taaskasutuse avastasin ülikooliajal, kui kursusekaaslased mind Tartu kaltsukatesse viisid. See aaretejahi tunne, et kunagi ei tea, kui hea hinnaga midagi väga kvaliteetset ja vinget leiab või kas üldse midagi head leiab, köidab mind siiani. Viimastel aastatel on lisandunud ka teadlikum pool. Otsustasin ühel hetkel, et kiirmoodi ma poest enam ei osta. Moetööstuse tohutu keskkonnajälg on pannud mind taaskasutust veelgi kõrgemalt hindama. Sellisel justkui väikesel valikul on aga suur mõju, kui seda otsustavad koos teha paljud.
Kui tihti sa taaskasutuspoodides käid ja millised on lemmikud?
Käin üsna tihti tegelikult – mõni periood nädalas korra, mõnikord isegi paar korda. Aga seda ka enamasti seetõttu, et need jäävad minu liikumistrajektoorile ja samas tahan ka Instagramis oma jälgijatega jagada häid leide – et ka neile näidata, kui ägedaid asju võib kaltsukatest skoorida.
Minu jaoks on väga lahedad vintage kaltsukad. Ma ei ole ise
vintagemoe fänn ja see pole minu stiil, aga neist leiab väga palju klassikaliste lõigetega riideid. Boonuseks veel väga kvaliteetsed materjalid. Lemmikleid on näiteks Humana Vintage’ist saadud lambanahkne kasukas.
Olen kaltsukatest leidnud väga palju selliseid asju, mis on lausa šokeerinud oma hindadega. Seda muidugi heas mõttes.
Veel meeldib mulle ringi kolada nendes n ö kirikupoodides, nagu Sõbralt Sõbrale ja Samaaria. Kuna osa nende kaubast tuleb annetustena Rootsist, võib sealt leida väga lahedaid Skandinaavia brände. Ja muidugi on seal ka lai kaubavalik riietest mööblini. Armastan ka väikelinna kaltsukaid need on tavaliselt need nö vanakooli tuhnimise kaltsukad, aga kauba osas võib seal ees oodata väga häid üllatusi. Lisaks leiab ka lihtsalt linna peal ringi jalutades väga põnevaid taaskasutuspoode, nii et alati tasub silmad lahti hoida ja sisse astuda.
Millised on olnud su parimad leiud teise ringi poodidest, lisaks kasukale?
Mul on olnud väga palju selliseid leide, mis on lausa šokeerinud oma hindadega. Seda muidugi heas mõttes. Näiteks olen saanud YSLi villase pintsaku nelja euro eest. Selle firma pintsakute hinnad algavad uuena poes alates 2000 eurost. Seesama 100% lambanahkne kasukas, millest enne rääkisin, maksis samuti viis eurot – ka sellised tooted pole poes uuena odavad. Erinevaid 100% siidist pluuse ja salle olen saanud paari euroga. Sellised leiud tekitavad sellise jackpot ’i võitmise tunde, eriti kui veel selga ka ilusti istuvad. Ma ütleks, et sellised leiud on iga kaltsukafänni unistus! Muide, kõik riided, mis mul selle artikli piltidel seljas on, pärinevad teise ringi poodidest.
Kui rääkida kogu elustiilist, mitte ainult riiete taaskasutusest, siis kui rohelise mõtteviisiga sa oled?
Ma ütleks, et ma püüan teha parimaid jätkusuutlikke valikuid, mis minu ellu sobituvad. Ma usun, et jätkusuutlik mõtteviis ei pea tähendama millestki otseselt loobumist, vaid pigem teadlikku valimist ja väärtustamist, olgu tegemist siis riiete, toidu või mööbliga. Õpin väärtustama seda, mis mul juba olemas on.
Tahan ka oma Instagrami kontol näidata seda, et taaskasutuspoodidest riiete ostmine ei tähenda, et ei saa olla stiilne ja kaasas käia trendidega. Ma ei pea moekas olemisest loobuma, vaid ma saan seda teha ka keskkonnasäästlikult. Praegu on riidemoes igal hooajal väga palju trende. Palju samas stiilis riideid saab tegelikult osta aga ka taaskasutusest, ja üleüldse kõikide moesuundadega ei saa ega peagi kaasas käima. Tuleb valida need, mis sobituvad just sinu stiili ja eluviisiga.
Kas sa oled kogenud, et taaskasutus toob igapäevaellu ka loomingulisust?
On sul mõni näide?
Jaa, kindlasti! Kaltsukates käimine
on minu jaoks – nagu ma ka eespool mainisin – aaretejaht. Leiad esemeid, mida suure tõenäosusega teistel pole. Samuti leiad riideid, mis nii väga meeldivad kas mustri, stiili või värvi poolest, aga selga ei sobitu. Siis tuleb appi kujutlusvõime. Ma olen selles päris osav –näen peaaegu kõiges võimalust ja vahel on see lausa nuhtlus.
Enne igat ostusoovi või -mõtet küsi endalt, kas sul on seda päriselt vaja või sa lihtsalt tahad seda.
Olen näiteks õmmelnud meeste pintsaku vest kleidiks, mulle liiga suure kleidi kaheosaliseks pluusi ja seeliku komplektiks, teksapüksid seelikuks, pika kleidi lühikeseks jne. Võimalusi on lõputult ja hea materjal kindlasti inspireerib ise ka sellega midagi lahedat ette võtma. Olen näinud, kuidas näiteks ilusate mustritega salle kasutatakse seinal pildiraamis –väga lahe idee minu meelest. Sotsiaal
meediast leiab tänapäeval selles osas väga palju inspiratsiooni.
Kas on mingeid asju, mida sa eelistad osta siiski uuena?
Ma arvan, et oluline on tasakaal. Ma ei näe, et saaksin kõike osta taaskasutusest. Esimene, mis mul pähe tuleb, mida kindlasti ostan uuena, on aluspesu ja teiseks meigitooted. Aga ka jalanõud, näiteks sporditossud või saapad, mida kannan iga päev. Kontsakingi ja plätusid võin osta taaskasutusest, kuid ainult siis, kui need on väga heas seisukorras, tallad pole ära vajunud jms.
Väldi poes pakendirohkete toodete ostmist. Banaanikobar ei pea olema kilekotis. Ka kolm porgandit saab osta ilma kilekotita.
Kui ma saan enamiku riideid ja mööblit leida teise ringi poest, siis miks mitte lubada endale aegajalt ka midagi uut ja kvaliteetset, aga teadlikult ning läbimõeldult. Ja kui midagi läheb katki, siis võiks esimene mõte olla selle parandamine, kui see on mõistlik ja võimalik. Üleüldse on targem osta liht
salt vähem asju. Seoses sellega tegin suve alguses oma Instagrami kontol 90 päevase ostupaastu, mis tõestas mulle, et mul on kapis piisavalt riideid ja ma pean lihtsalt loovamalt kasutama neid esemeid, mis mul juba olemas on.
Mis on sinu igapäevased keskkonnateadlikud harjumused? Usun, et kindlasti sorteerid prügi, aga palun kirjelda ka teisi oma rohelisi valikuid. Prügi sorteerimine on tõesti üks mu teadlikke valikuid, aga lisaks proovin igapäevaselt mõelda oma tarbimise peale, nagu ka sellele, kas saan hoiduda ületarbimisest. Näiteks on mul oma korduvkasutatav kohvitops ja riidest poekott. Vett joon enamasti kraanist, mitte ei osta pudeliga. Ka reisides võtan oma pudeli kaasa, sest paljudes kohtades on avalikud joogiveekraanid juba olemas. Ja muidugi ei ole mul vaja kümmet erinevat kohvitopsi või joogipudelit. Liikumiseks eelistan jalutamist või jalgratast – see on korraga nii rohelisem keskkonna jaoks kui ka minu enda heaolu jaoks parem. Samuti proovin toidu ostmist planeerida nii, et miski ei läheks raisku. Ja loomulikult kõik terved ja korralikud asjad, mida mul enam vaja pole, viin taaskasutusse, et need saaks uuele ringile minna. Need pole suured pingutused, vaid bare minimum
LOTTA TAASKASUTUSPOOD OSTAB
Eestis toodetud nõusid, ehteid, suveniire. Uku, ARS-i, Tallinna Juveelitehase, Tarbeklaasi ja Langebrauni tooteid. Samuti nõukaaegseid nõusid ja muid asju.
Taaskasu ushallid
Mega Kirbuhall
Mega Eurohall
Kogu kaup 1 € / tükk
Boksi rent 49 € / kuus
100% müügitulust jääb sulle!
Iga päev uut kaupa!
Kui midagi läheb katki, võiks esimene mõte olla selle parandamine, kui see on mõistlik ja võimalik.
Millist nõu annad inimesele, kes tahab alustada rohelisema eluviisiga, aga ei tea, kust peale hakata?
Soovitan: alusta ühest väikesest asjast, mis tundub sulle kõige lihtsam ja loomulikum. Näiteks võta alati poodi minnes kaasa oma riidekott või joo kraani , mitte pudelivett. Väldi poes pakendirohkete toodete ostmist. Banaani kobar ei pea olema kilekotis. Ka kolm porgandit saab osta ilma kilekotita. Võimaluse korral liigu jalgsi või jalgrattaga. Kui üks harjumus kinnistub, võid lisada järgmise. Väga oluline on mitte ennast kohe süüdistada, kui miski läheb meelest. Iga uue harjumuse külge jäämine võtab aega. Ükshetk märkad, kuidas väikestest sammudest on saanud sinu uus normaalsus.
Millised on kolm väikest, aga olulist igapäevast harjumust, mis aitaksid igaühel sinu meelest keskkonnasäästlikumalt elada?
Esiteks: enne igat ostusoovi või mõtet
küsi endalt, kas sul on seda päriselt vaja või sa lihtsalt tahad seda. See kehtib nii riiete, toidu kui ka kõigi muude asjade puhul. Vähem impulsiivseid oste toidupoes vähendab toidu raiskamist, sama kehtib ka riiete puhul.
Teiseks: ära mine riideid ostma kurva tujuga. See viib selleni, et ostad endale hea tuju saamise eesmärgil kokku ilusaid asju, mida sul tegelikult vaja pole. Kõik need sotsiaalmeedias levivad slogan ’id stiilis „sa ei ole kurb, vaid sul on vaja uut kleiti“ ajavad mind marru ja teevad samal ajal kurvaks, sest niimoodi ostetud esemest saadud õnnetunne on tegelikult väga lühiajaline. Sa ei lahenda uue hilbu ostmisega oma päris probleemi. Sellised slogan ’id ei aita inimest kuidagi, mõjutavad lihtsalt rohkem ostma.
Kolmandaks: liigu nii palju kui võimalik oma igapäevatoimetusi tehes jalgsi või jalgrattaga. Ma tean, et seda ei saa kõik rakendada, aga võimaluse korral soovitan katsetada. See on selline kaks ühes boonus – hea nii kehale kui ka vaimule, aga ka keskkonnale. Mul on muidugi ka vedanud –elan väga kompaktses linnas, kus kõik ongi käejala juures.
Kui tahad end Janne värskete leidudega kursis hoida, vaata tema Instagrami lehte @Imthriftyandweknowit.
Sarapuu Kirbukates on nüüd väga mugav uudne online-broneerimissüsteem, kus igaüks saab ise endale boksi broneerida ja hiljem oma müüki jälgida.
Äpi abil on kõikidel võimalus ka müügis olevaid tooteid otsida, mis teeb kindla toote leidmise väga lihtsaks. Tasub proovida!
Registreeri kodulehe kaudu ning tutvu lähemalt!
Sarapuu Kirbukas
Sarapuu Kirbukas
Oleme avatud:
E–R 11–19
L–P 11–16
Oleme avatud:
E–R 11–19
L–P 11–17
Puiestee 73a, Tartu
Ristiku 12, Tallinn
Ära raiska toitu!
Milline pühadetoit istub biogaasi tootvale bakterile?
Eesseisval pikal pühadeperioodil tekib kodudes tavalisest rohkem toidujääke, mis tuleb visata biojäätmete konteinerisse. Ecobio tehases valmib biojäätmeist bakterite abil keskkonnasäästlik kütus. Kuna osa jõulutoite on bakterite jaoks „maitsvamad“ kui teised, tuleb tehases jälgida, et kääritamisprotsessi algmaterjal oleks tasakaalus.
„Naljatamisi võiks öelda, et tehase bakteritest abilised on suured maiasmokad ja neile sobivad vägagi hästi rasvased toidud, pagaritooted, koogid ja eriti head on neile tordid –sellisest väärt kraamist, isegi kui see on juba täiesti hallitama läinud, saab eriti ohtralt gaasi,“ rääkis EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Näiteks vaid paari kuu pärast ees ootavate jõulude ajal süüakse kodudes palju mandariine ja apelsine, millest jäävad üle koored. Ka nende koht on biojäätmete konteineris, aga Ecobio tehases tuleb jälgida, et kääritamisprotsessis poleks tsitrusekoori korraga liiga palju.
„Mandariini- ja apelsinikoored ei ole biogaasi tootmiseks alati parim tooraine – kui tsitruselisi saab toorainesegusse palju, võib jäätmesegu liiga happeliseks muutuda ning meie tehase bakteritest abilistele selline väga happeline toit ei meeldi,“ ütles Grents.
Allikas: RoheGeenius
Mõistlik kokkamine algab planeerimisest
Kasuta potikaant – energia kokkuhoid kuni 30%. Kui toitu valmistatakse pliidil, on väga oluline kasutada kaant. Potikaane kasutamine aitab kiiremini sisetemperatuuri tõsta, vähendades energiakulu. Ilma kaaneta kulub vee keetmiseks või toiduvalmistamiseks ligi 30% rohkem energiat.
Hinnanguliselt läheb Eestis päevas prügikastidesse ligi 230 tonni söömiskõlbulikku toitu – seda saab mõõta 26 prügiautokoormaga. Toitu jääb järele nii kodudes kui ka koolides, nii tootmises kui ka kaubanduses. Lahendusi raiskamise vastu on aga mitmeid.
TOIMETAS: MARTIN HANSON FOTOD: ARGO INGVER
29. septembril tähistati rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva. Eesti statistika näitas eelmise aasta kohta, et raiskamine kahjuks kasvab –ühe inimese kohta läheb igal aastal prügikasti keskmiselt 61 kg toitu, millest ligi 42% saaks tegelikult vältida. Seejuures viskab üks pere aastas ära 149 kg toitu, millest 63 kg oleks saanud ära kasutada.
„Eestis näeme kahjuks selgelt, et toiduraiskamine suureneb – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on perede toidujäätmete hulk kasvanud 33%. Meie igapäevane tarbimine vajab muutust, et vältida toidu äraviskamist. See ei ole oluline mitte ainult raha, vaid ka keskkonna pärast – toidujäätmed on üks peamisi kasvuhoonegaasi heitmete põhjustajaid. Iga väike samm aitab kaasa suurele muutusele, olgu selleks söögikordade planeerimine, õigete toidukoguste ostmine või toidujääkide nutikas kasutamine,“ selgitab Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht
Katrin Bats.
Prügikasti rändavad Eestis peamiselt aed ja juurviljad (32%), valmistoidujäägid (23%) ning puuviljad ja marjad (18%). Keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu, suuremate perede puhul ulatub see
summa koguni 504 euroni. Praeguses majanduslikus olukorras, kus paljudele inimestele on iga euro oluline, on see märkimisväärne kulu.
Lasteaiatoit pakitakse koju kaasa
Saku valla arendus ja keskkonnateenistuse juhi Kerli Lauri sõnul jagatakse keskusköökidest üle jäänud kasutuskõlblik toit termostega edasi sotsiaalmajadele ning lasteaedades antakse jäägid lapsevanematele koju kaasa.
Spetsialisti sõnul teeb kõige rohkem muret hoopis taldrikuilt järele jääv toit. Tänapäeva lapsed on harjunud kindlate toitudega ja kui menüüs ei ole näiteks friikartuleid või makarone, ei pruugi nad muud, näiteks kala, üldse süüa. Saku gümnaasiumis on nädalas taldrikuilt ära visatava toidu kogus keskmiselt 240 kg.
„Ma arvan, et see on enamikul koolidel nii, et kui sa valmistoidu saad ära jagada, siis taldrikuilt üle jäävat toitu sa ei jaga. Mõned üritavad kanadele ja loomadele viia, aga suurest keskusköögist ei vii ju seda nii öelda suurt konteinerit loomadele,“ selgitas Laur.
Allikad: Maaleht, Rimi Eesti
Valmista korraga rohkem. Suurte portsjonite valmistamine on energiakulutuse mõttes säästlikum kui iga päev väikese koguse kokkamine. Näiteks supi, hautiste või ahjuroogade puhul tasub valmistada toitu mitmeks päevaks ette.
Jälgi külmiku ja sügavkülmiku temperatuuri. Optimaalne temperatuur külmikus on +4 kraadi ja sügavkülmas –18 kraadi. Iga kraad madalam temperatuur sügavkülmas suurendab energiatarbimist 5%.
Sulata külmutatud toitu külmikus. Kui tõstad sügavkülmast võetud toidu külmikusse sulama, aitab see säilitada külmiku temperatuuri ja vähendada seadme energiakulu. See on ühtlasi ohutum kui toidu sulatamine toatemperatuuril.
Kasuta jääksoojust. Kui sul on ahjus küpsetamisest jääksoojust, kasuta seda näiteks leiva soojendamiseks või taldrikute soojas hoidmiseks. Nii saab ära kasutada juba loodud soojust. Muidugi võid jääksoojuse ka lihtsalt läbi poolavatud ahjuukse tuppa lasta.
Allikas: Moodne Kodu
