ROHELINE JALAJÄLG
Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Kuidas salvestada roheenergiat?
Lahenduse võib pakkuda Soomes leiutatud liivapatarei
Soome insenerid paigaldasid maailma esimese täielikult töötava liivapatarei, mis suudab rohelist energiat säilitada kuude kaupa. Patarei arendajad ütlevad, et see võib lahendada roheenergia aastaringse varustamise probleemi ja leevendada energiakriisi.
KOOSTAS: MARTIN HANSON FOTOD: PRIIT SIMSON, SHUTTERSTOCK
Ühes Lääne-Soomes asuvas väikeses elektrijaamas seisab uus tehnoloogia, mis võib energiamuredele leevendust tuua – liivapatarei. Seadme võtmeelemendiks on umbes 100 tonni ehitusliiva, mis on kuhjatud tuhmhalli silohoidlasse. Sellest liivast võib saada lihtne ja kulutõhus viis energia hoiustamiseks ajaks, mil seda kõige rohkem vajatakse.
Liivapatareis kasutatakse madalakvaliteedilist liiva, mida laetakse odavast päikese- või tuuleenergiast toodetud soojusega. Liiv hoiab soojust umbes 500 C° peal. Talvel, kui energia on kallim, saab seda kasutada kodude soojendamiseks. Liiv on tõhus vahend soojuse hoidmiseks, kuna annab aja jooksul energiat väga vähe ära.
Arendajad ütlevad, et nende seade suudab liiva hoida 500 kraadi juures mitu kuud. Taastuvate energiaallikate lisamine riiklikusse elektrivõrku tähendab ka seda, et võrgu tasakaalustamiseks peab suurendama muid energiaallikaid, kuna liiga palju või liiga
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
vähe võimsust võib põhjustada kogu võrgu kokkuvarisemise. Kõige ilmsem lahendus sellele probleemile on hoiustada energiat suuremahulistes akudes, millega oleks võimalik energiavajadust tasakaalustada.
Praegu on enamik akusid valmistatud liitiumist, mistõttu on nad keskkonnakahjulikud ja kallid ning suudavad toime tulla vaid piiratud koguse liigse võimsusega. Kuid Kankaanpää linnas on noorte Soome inseneride meeskond paigaldanud esimese liivast valmistatud aku, mis võib nende arvates lahendada energia ladustamise mure odavalt ja keskkonnasõbralikult. Seade on paigaldatud Vatajankoski elektrijaama, mis juhib piirkonna kaugküttesüsteemi.
Soomlased jõudsid konkurentidest ette
Liivapatarei idee elluviimise käivitamiseks andis raha Tampere linn. Patarei töötati esmakordselt välja Tampere linna endises tselluloositehases, kuhu
Mis juhtub Eesti ja muu Euroopaga talvel, kui gaasi napib? Hüpoteetilised stsenaariumid eelolevaks talveks
SEB finantsturgude riskinõustaja
Martin Sillasoo
linnavolikogu selleks teadlastele tööpinna andis.
„Kui meil on mõni elektrijaam, mis talvel kõige külmema ilmaga vaid paar tundi töötab, läheb see ülimalt kalliks,“ ütles linna energeetika- ja kliimaspetsialist Elina Seppänen. „Kuid kui meil on selline lahendus, mis pakub paindlikkust soojuse kasutamisel ja salvestamisel, aitaks see kulude osas palju kaasa.“
Rohelise energia säili tamine soojusena oleks revolutsiooniline ka tööstuses, kus suurem osa toidu, joogi, tekstiili, ravimite ja muude kaupade tootmiseks vajaminevast soojusest pärineb fossiilkütuste põletamisest. Liiva võime kust hoiustada taastuvenergiat uurivad mitmed teisedki uurimisrühmad, näiteks USA riiklik taastuvenergia labor. Soomlased on aga esimesed, kes on välja tulnud hästitoimiva kommertslahendusega.
„See [idee] on lihtne, aga meile meeldis mõte proovida midagi uut, olla esimene maailmas, kes midagi sellist ette võtab,“ ütles Vatajankoski elektrijaama tegevdirektor Pekka Passi. Passi usub, et lahendust saadab edu.
Allikas: www.forte.ee
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Gaasi olemasolu ja varude ennustamine eesolevaks talveks paistab olema praegusel hetkel üsna tänamatu tegevus, kuna muutujaid on sedavõrd palju. Ühelt poolt regionaalsed pudelikaelad, teiselt poolt tarnete kindlus (kui palju tuleb Venemaalt ja millisel määral jõutakse täiendavaid LNG võimekusi lisada) ning kolmandaks tarbimise hulk. Minimaalseks varude täituvuse tasemeks on analüüsi tarbeks määratud ligikaudu 200 TWh, mis on viimase 10 aasta jooksul olnud madalaim varude taseme punkt Euroopas. Kõige madalam tase oli 2017/2018. aastal, mil talv oli Euroopas üle keskmise külmem, mis tingis gaasivarude kiire tühjenemise. Lisaks on varem püütud teatud mahtu hoida reservis isegi aprilli või maini, selleks et välistada olukordi, kus näiteks suur külmaperiood on küll möödas, kuid ebatavaliselt jahe aprill nõuab täiendavalt kütmiseks gaasi. Üldiselt annavad stsenaariumid üsna selge pildi – juhul kui järgnevatel kuudel gaasi tarnemahud ei kasva, peab tarbimine olema tavapärasest väiksem. Arvestades juba toimunud tarbimise vähenemist, võib piisata samas tempos jätkamisest, kuid sellisel juhul võib täiendav tarnete vähenemine olukorra veelgi keerulisemaks muuta. Tasub üle rõhutada, et ühelgi juhul ei lähe gaasivarude prognoos nulli. Seda seetõttu, et hoidlate täiesti tühjaks pumpamine ei pruugi olla võimalik, sest võib tekkida probleem rõhu säilitamisega. Minimaalset varude taset, millega tagataks ka rõhk, on aga keerukas arvutada.
Allikas: Rohegeenius
Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee
Trükk: AS Printall
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht: Eesti kliima soosib päikeseparke
Päikeseenergia kasutamise arendamisega tegeleva Eesti
Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhi Andres Meesaki sõnul on Eesti kliima päikesest energia tootmise jaoks väga soodne ning võimalused muutuvad ka eratarbija jaoks järjest paremaks.
TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK
Pöörased elektrihinnad panevad üha rohkem päikeseenergia poole vaatama. Märgatavat kasu võib tuua ka ühe paneeli paigaldamine uusarenduse korteri rõdule.
Kellel on praeguses energiakriisis kõige kasulikum kohe päikeseenergiasse investeerida?
Tegelikult kõigil. Mingil määral saavad kodumajapidamised 1. oktoobrist kehtima hakkavast universaalteenusest
küll leevendust, samas on kohapealse elektri tootmise omahind universaalteenusest endiselt kindlasti madalam. Ehk olenemata universaalteenusest on endiselt kasulik oma päikeseelektrijaam üles panna ja võimalikult palju omatoodetud elektrit kasutada.
Kas Eesti kliima soosib päikesest energia tootmist? Kus me kümnepalliskaalal paikneme?
Kindlasti pigem soosib. Kümnepal -
liskaalal paikneme seitsme ja kaheksa vahel. Euroopas on olnud kombeks koostada piirjoontega kaarti, millises piirkonnas on mõtet päikeseelektrit arendada ja kus piirkonnas mitte, ehk n-ö päikesepotentsiaali kaarti. Kui mina kümme aastat tagasi selle tehnoloogiaga tegelemist alustasin, läkski see piir enam-vähem Eesti juurest. Aga tuleb aru saada, et see maatriks moodustub tehnoloogia hinnast ja klimaatilistest tingimustest. Tolleaegne tehnoloogia hind ei võimaldanud meie klimaatiliste tingimustega koostoimes nii hästi ots otsaga kokku tulla. Kuna kasutegurid on kasvanud ning tehnoloogia on läinud efektiivsemaks ja odavamaks, on tasuvuse ja majandusliku mõttekuse piir järjest kaugemale põhja poole nihkunud. Soomlased paigaldavad väga edukalt
paneele isegi Rovaniemisse, mis on sisuliselt põhjapolaarjoonel.
Mina ütlen alati, et päikeseelektrijaam magab Eesti laiuskraadil talveund novembri keskpaigast kuni vabariigi aastapäevani. Alates veebruari kolmandast nädalast käib päike juba piisavalt kõrgelt, valgust on rohkem ja päikeseelektrijaam hakkab rohkem tootma. Meil on talveune periood kolm kuud, Lapimaal võrdluseks tõenäoliselt kuus kuud. Samas, suvel töötab jällegi väga intensiivselt. Eestis saaksid majapidamised ja ettevõtted suure osa oma suvisest elektrist ikkagi päikeseenergiaga kaetud. Meie probleem on kodumajapidamisel see, et suvel jääb väga palju energiat oma tarbimisest üle, sest
üldjuhul on tarbimine väike. Talvel jääb jällegi puudu, seega tuleb suvel ette toota, võrku müüa ja ettemaksu saada, et seda siis sügisel tagasi tarbida. Päikesepaneelide kuldne piirkond ehk sun belt on Euroopas Vahemere ümber – Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Vahemere saared. Üks suur erinevus on see, et klimaatiliselt on Hispaanias päikeselisi tunde umbes kaks korda rohkem kui Eestis, samas toodavad sealsed päikeseelektrijaamad kõigest 30% rohkem kui Eestis. Seda sellepärast, et päikesepaneeli kasutegur sõltub tema pinnatemperatuurist. Mida kõrgem on pinnatemperatuur, seda väiksem on paneeli kasutegur, ehk soojas kliimas on kasutegur väiksem kui
niaga võrreldes valgust vähem, on õhk jahedam, paneelid töötavad kõrgema kasuteguriga ning annavad võimsusühiku kohta rohkem energiat välja. Selles mõttes on meil väga hästi, tuleb ainult arvestada talveune perioodiga, ehk paneelid võib talveks põhimõtteliselt ära unustada.
Kas sellel aastal on toimunud suuri muutusi päikesepaneelide ostmises ja/või inimeste hoiakutes? Kuidas on lood üldise teadlikkusega?
Veel mõni aasta tagasi oldi skeptilisemad, aga nii olukord kui ka hoiakud on tänu meedias kajastatud lugudele, uutele võimalustele ja koolitustele
rilevi liitumiste statistika näitab, et huvi kodumajapidamiste osas on väga aktiivne, eriti möödunud talve kõrgeid elektrihindu arvestades.
Inimesed on lõpuks aru saanud, et oma päikeseelektrijaam kodukatusel või aianurgas on põhimõtteliselt üks väheseid ja kõige efektiivsem abinõu enda elektrikulude kontrolli alla saamiseks, eriti praeguste elektrihindadega. Paigaldajatel on käed-jalad tööd täis ning järjekorrad on järjest pikemad.
Kas uusarenduse rõdule oleks mõtet ka ühte paneeli paigaldada?
On ikka. Tavaliselt on korteritel ühefaasilised liitumised. Ma tean, et kohe varsti tuleb Eestis turule ettevõte, kes pakubki ühe paneeli võimalust – kinnituskronsteinid, tavalise seinapistikuga mikroinverter, mis sünkroniseerib võrguga ära, ja sisuliselt on sul ühe paneeli elektrijaam. Seda nimetatakse nanotootjaks ehk kuni 800 W võimsusega tootjaks, liitumine on lihtne ja tegu ongi sisuliselt igamehe supermarketi karbist välja võetud päikeseelektrijaamaga.
Kuidas on lood prognoositava tasuvusajaga eratarbija kontekstis?
Kui enne sõda oli elektri börsihind mingil kujul enam-vähem prognoositav,
tuleviku elektrihinnast. Me investeerime tuleviku elektrihinna vastu. Kui paar-kolm aastat tagasi oli kodumajapidamisel tasuvusaeg ca 7–8 aastat, siis tänase elektri hinnaga mitte rohkem kui 4–5 aastat.
Kui kiiresti areneb päikesepaneelide tootmisvõimsus ja tehnoloogia?
Eks ajaga tuleb alati midagi veel paremat ja efektiivsemat peale, aga ühel hetkel tuleb otsus lihtsalt ära teha või jäädagi ootama. Krediitkaarti kassast läbi tõmmates oled juba ostnud vananenud tehnoloogia. Päikesepaneelid on toimiv süsteem ning investeering 25 aastaks.
Viimased 30 aastat on näidanud, et paneelide kasutegur kasvab 10 aastaga umbes 20 protsenti. See tähendab seda, kui palju paneeli pinnale langevast päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks. Kui 10 aastat tagasi oli kasutegur 15–16 protsenti, siis täna on see 20–22 protsenti. Tehnoloogia areneb, kuid see ei ole võrreldav IT valdkonnaga. Inverterite ehk muundurite kasutegur on täna nagunii juba 97–98 protsenti ehk edasine kasuteguri tõus oleks juba kosmeetiline peenhäälestus. Üks vihmane päev muudab tasuvust oluliselt rohkem kui muunduri kasutegur
NORD SOLAR tagab parima päikeseenergia tootlikkuse koos Autarco PV süsteemiga
Nord Solar on Hollandi päikeseenergia kaubamärgi Autarco eelistatud partner, mis on ainus tootja maailmas, kes pakub ühe kaubamärgiga PV-süsteemi täielikku lahendust. Autarco päikesepaneelid, inverterid, kinnitussüsteemid, seireseadmed ja nende Heliose tarkvara on loodud töötama sujuvalt koos. Tavaliselt on päikesesüsteemid ehitatud erinevate komponentide kaubamärkidega, mis võib suurendada süsteemi rikke ja väiksema tootlikuse ohtu. Ühe kaubamärgi lähenemisviisi kasutamine tagab, et kõik komponendid töötavad sujuvalt koos, tagades turvalise ja suurepärase töövõimega PV-süsteemi.
Üks peamisi elemente, mis tagab Autarco süsteemide suurepärase jõudluse, on nende Heliose tarkvara. Heliosega on võimalik projekteerida PV-süsteeme, kasutades täpseid reaalajas andmeid (sellest lähemalt hiljem) ja jälgides paigaldatud süsteemide jõudlust. Süsteemide disaini põhjal teeb Helios “digitaalse kaksiku”, mis on installitud süsteemi täpne digitaalne koopia. Digitaalne kaksik tagab, et Autarco tarkvara suudab 15-minutilise intervalliga aktiivselt mõõta teie PV-süsteemi ilmastikust sõltuvat jõudlust. See täpne jõudlusanalüüs võimaldab Autarcol ja Nord Solaril esiteks kontrollida, kas PV-süsteem toimib ootuspäraselt, ja teiseks kindlaks teha, kasPV-süsteem on õigesti paigaldatud.
Kõrguskaart:
kõigi arvutuste alus Paljud Helioses tehtud arvutused põhinevad kõrguskaardil. Sellel kaardil saab Autarco täpselt määrata objektide kõrguse, kasutades laserkujutise tuvastamise ja kauguse määramise tehnoloogiat (muidu tuntud kui LiDAR). See tehnoloogia kasutab peegeldavaid lasereid ja tagab, et kõik tehtud arvutused on ülitäpsed.
Objektide markeerimine ja lisamine Kuid keskkond, milles me elame, ei ole staatiline, vaid on pidevas muutumises. Seetõttu võivad teie ümbruses toimuvad muudatused, nagu puu kasvamine või puu mahavõtmine, samuti mõjutada varju ja seega ka teie PV-süsteemi tootlikust. Autarco tarkvaras saab elemente hõlpsasti lisada või eemaldada objektide lisamise või markeerimise tööriista abil. Selle tööriista kasutamine tagab, et arvutused on võimalikult täpsed.
Meil on võimalik saada rahalist hüvitist iga saamata jäänud kilovatt-tunni eest, kui süsteem töötab eelnevalt arvestatust vähem. Seega on teie investeering päikeseparki koos meiega tagatud ja turvaline, olenemata sellest, mis juhtub.
Varjude visualiseerimise tööriist
Et näha varjude mõju PV-süsteemide tootlikkusele, on Autarco integreerinud oma tarkvarasse varjude visualiseerimise tööriista. Selle tööriista abil saame hõlpsasti määrata varju mõju süsteemi tootlikkusele, kuna paneelid on tähistatud erinevates gradientides rohelisest (näidatud paneelil puudub varjuefekt) kuni punaseni (vari mõjutab oluliselt paneeli tootlikkust).
Seda funktsiooni kasutades saame hõlpsasti kohandada süsteemi disaini ja kujundada parimad võimalikud PV-süsteemid. Selle näiteks on mitme madalama tootlusega stringi rühmitamine või optimeerijate paigutamine teatud paneelidele, et minimeerida varjude negatiivset mõju PV-süsteemi tootlikkusele.
Ohutus esmalt ballastiarvutustega Loomulikult on meie esmane prioriteet, et meie paigaldatavad PV-süsteemid oleksid ohutud. Me lisame juba täiendavat ohutust, kasutades ühe kaubamärgi täielikku PV-lahendust, mis tagab, et komponentide mittevastavust ei juhtu kunagi. Kuid ka süsteemi paigaldamine peaks olema ohutu. Kui süsteem on liiga
TASUB TEADA
Inglise keeles photovoltaics ehk PV-paneel või päikesepaneel on fotogalvaaniliste materjalidega elementide kogum, mis muundab päikeseenergia otseseks elektriks. Seejärel muundatakse see elekter kasutatavaks vahelduvvooluks.
NORD SOLAR
Paigaldanud 1,5 aasta jookusul ca 9,2 MW eest päikeseenergiasüsteeme Turg jaotub: ca 75% Eesti, 15% Läti ja 10% Rumeenia
kerge, võivad tugevad tuuleiilid selle ära lennutada. Kui süsteem on liiga raske, võib see mõjutada maja katust. Ohutute süsteemide loomiseks kasutame Autrarco ballasti arvutamise tööriista. Lähtuvalt kasutatavast katusekatte tüübist, ümbruskonna andmetest (nt kui kodu asub lagedal alal või mere lähedal), kasutatava ballasti tüübist ja tuule tugevusest piirkonnas. Nii me oleme kindlad, et teie süsteem on alati kindel ja turvaline.
Tootlikkus garanteeritud kWh garantiiga
Nagu olete võib-olla varem lugenud, kasutame meie süsteemide hea toimimise ja ohutuse tagamiseks palju reaalajas andmeid. Kuna kasutame nii palju andmeid, oleme ainus tootja maailmas, kellel on päikeseenergia tootlikkusele kindlustatud kWh garantii. See tähendab, et meil on võimalik saada rahalist hüvitist iga saamata jäänud kilovatt-tunni eest, kui süsteem töötab eelnevalt arvestatust vähem. See tähendab, et teie investeering on turvaline, olenemata sellest, mis juhtub.
ELMO rendiauto on säästlik ja stiilne
ELMO Rent pakub võimalust ühe suure eluvaldkonna rohelisemaks mõtestamisel nii, et vajadused on kaetud, liikumisviis stiilselt mugav ja raha kulub varasemast vähemgi, tutvustab turundusdirektor Raili Somelar.
Auto omamine on olnud aastakümneid miski, mis kuulub enamiku inimeste ellu. Küll tahetakse seigelda, küll on vaja lapsed lasteaeda-kooli-huviringi viia, vanemas eas muutub auto vahel lausa liikumise abivahendiks. Kui aga lüüa kokku aeg, mil reaalselt oma autos istutakse ja ringi vuratakse, võib tabada jahmatus – erinevate uuringute kohaselt seisab auto 95% ajast parkimisplatsil.
Auto suurendab keskkonnajälge
Auto ostmine ja pidamine on küllalt kulukas. Kena neljarattaline vajab alailma hoolt ja raha – soetusmaksumus ja liisingumaksed kõigepealt, siis aga kindlustused, rehvid, kütus, pesu, hooldus, varuosad, remont ... Parkimiskohti on magalarajoonides vähem kui soovijaid, linnaparklad on aga täiendavaks kuluks.
Kui otsesest rahakulust kõrgemale ja kaugemale vaadata, ei saa kuidagi mööda ka keskkonnajäljest. Sõida kuitahes säästlikult, aga CO 2 peale mõtlemisest ei pääse.
Esmane mõte on, et ehk tuleks kodune sisepõlemismootoriga auto
elektritoitel oleva vastu välja vahetada. Hea mõte seegi, aga ELMO Rent teeb alternatiivse pakkumise – igaüks saab korraks läbi mängida võimaluse, et auto enesele ostmise asemel hoopis vajalikeks tundideks või pikemateks perioodideks rentida.
Et aru saada, kas mõttel on jumet, tuleks esmalt ära teha eeltöö. Kõigepealt panna kirja oma auto peale tehtud kulutused. Seejärel pidada nädal-paar autopäevikut – nii saab teada, mitu tundi päevas autoga sõidetakse ja millised on peamised sõidumarsruudid. Muu hulgas võib välja arvutada sellegi, kui palju sel juhul sõidutund maksab.
Lisaks keskkonnale
saab säästa ka oma raha
Kui kodune või töine autovajadus kaardistatud sai, võiks avada veebikülje elmo.ee ja tutvuda autorendi hindadega.
Kõik ELMO elektriautod on kvaliteetsed ja ilusad, markide vahel valides leiab sobiva igale maitsele. Pakkumises on üle 100 keskkonnasäästliku elektri-, hübriid- ja gaasiauto.
Tunnihinnad jäävad 6,6 ja 15 euro vahele. Hinnaskaala kallimas tipus on Tesla, 6,6 euro eest tunnis saab valida Volkswagen eUP 19, Nissan Leafi, Škoda Citigo, Toyota Yarise ja Renault’ mitme margi vahel. Tunnihinnale lisandub läbisõidu hind 0,2 eurot kilomeetrilt. Stiilinäide – kui sõidad Yarisega 30 min ja 10 km, on hind 5,30 eurot. Kui rendid Yarise terveks päevaks (24 tundi) ja sõidad 270 km, on hind 60 eurot. Autot rentides võib broneerida kindlad kellaajad kasvõi kuu aega ette! Auto ukse ette jõudmise järgi võib kasvõi kella kontrollida.
Auto sõidab tellija ukse ette tasuta ja kui rentija on sihtpunkti jõudnud, liigub auto „omapäi“ minema, järgmise kliendi juurde. Reaalselt sõidab sellega kaugjuht. Väärib märkimist, et ELMO on jõuline innovatsiooniliider ja ettevõtte viimaste uudiste hulka kuulub see, et kaugjuhitav auto tegi ära linnaliikluseksami.
Aga tagasi isikliku rahakoti juurde! Elades näiteks äärelinnas või linnapiiri taga ja käies Tallinna kesklinna tööle, võib elektriauto rentimine kujuneda lisaks keskkonnasäästlikkusele säästvaks ka isikliku eelarve suhtes.
Aga puhkusereis? Õige tähelepanek – ELMOst saab auto rentida ka kuuks ajaks. Rahavahemik jääb 700 ja 1600 euro vahele, ent aasta lõikes võib seegi
olla kasulik otsus. Liiatigi ei lisandu rendihinnale kütusetasu.
Mugav teenus, soliidne masinapark ELMOst auto tellimine on sama kerge nagu toidu või raamatute tellimine –tuleb vaid ära otsustada, mida täpselt vajatakse. Tellida saab nii telefoni kui ka äpi teel. Auto on võtmevaba ja ukse saab avada mobiiltelefoniga.
Maksta tuleb vaid aja eest, mil auto on reaalselt kasutuses, ning kasutusaja pikkust võib mõõta nii minutites ja tundides kui ka nädalates ja kuudes. Laadimise eest täiendavalt maksma ei pea, elektri hind on arvestatud teenuse hinna sisse.
Elektriautoga pole vaja muretseda linnas olevate ummikute pärast – kuna sellega liigeldes tohib kasutada ühissõidukite rada, võib igast ummikust lihtsalt sujuvalt mööda sõita.
Ettevõtjate tähelepanu võiks pälvida ka maksusoodustus – ärikliendi renditeenuse puhul ei maksustata erakliendi sõite erisoodustusmaksuga, nii saab ärikliendina pakkuda oma töötajatele firmaauto hüvesid.
Kõik ELMO elektriautod on uued ja ilusad ning erinevateks ettevõtmisteks saab kasutada erinevaid. Näiteks Tesla endale ostmine käib paljudele üle jõu, aga vahetevahel rentimine on tegelikult täiesti jõukohane.
Energiakriis sunnib tegudele –
kuidas muuta hooneid energiasäästlikumaks?
Energiahindadega toimuvat arvestades ei saaks olla paremat hetke mõelda, kuidas oma tarbimist optimeerida – ja lisaks raha säästmisele hoida ka keskkonda! Küsimustele vastas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees.
TEKST: VELI VALENTIN RAJASAAR FOTOD: SHUTTERSTOCK
Alustuseks tuleb mõista, mis moodustab hoone keskkonnajalajälje ja mida võiks tähendada keskkonnasäästlik hoone. Millal üldse algab sellise hoone planeerimine ja milline lähenemine on kõige efektiivsem?
Professor Kalamees toob välja olulise termini – hoone olelusring. Just olelusringi etappide jooksul tekkivad heitmed ja jäätmed ongi keskkonnasäästlikkuse hindamise aluseks. Sinna hulka arvestatakse absoluutselt kõik alates vajalike ehitusmaterjalide tootmisest, transpordist, materjali raiskamisest ehitusplatsil kuni detailideni, nagu külmutusaine lekkimine, erinevad hooldus- ja remonttööd, elukaare lõpus utiliseerimine ja materjalide taaskasutamine. Peamine hoone heiteallikas – üle 70%! – on hoone kasutamise aegne energia. Hoone energiatõhususe kavandamine algab juba projekti koostades ja seda nii uute hoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete renoveeri -
miseks. Olemasolevate hoonete renoveerimine on hoonefondi keskkonnajalajälje vähendamiseks kõige efektiivsem lähenemine! Kuigi energiavajaduse katmine hoone kasutamiseks moodustab suurema osa hoone elukaare käigus tekkivatest heitmetest, ei tasu karta, et näiteks soojustamiseks lisanduvad materjalid heitmete teket suurendavad – kõigi ehitusel kasutatavate materjalide osakaal moodustab olelusringist vaid 15%. Renoveerimise puhul ei pea me tootma uusi materjale kandekonstruktsioonide jaoks.
Kuid mis kõige olulisem – kui me oma majapidamises ringi vaatame, siis mida me ise ära teha saaksime?
„Tarbida tuleb targalt ja siis, kui on vaja: lihtsustatult – kustuta toas tuli, kui ära lähed. Lisaks on mõõtmised näidanud, et paljudes hoonetes on probleem ülekütmisega – kui me keerame
toatemperatuuri aga näiteks 23 kraadi pealt 21-le, siis ei juhtu inimese tervisega mitte midagi halba. Enne kütteperioodi algust tuleks ka küttesüsteemid üle vaadata, küttekolletega hoonetes kindlasti ahjud ja korstnad puhastada. Olemas on ka tarku pistikupesasid, mida saab vastavalt soovile ajastada – kasvõi telefonirakenduse kaudu.“
Praegused probleemid on märk meie seni tegemata jäänud tööst.
Kuid kõik eelnev on siiski peenhäälestus – suured, kolme- kuni neljakordsed soojustarbimise säästud tulevad hoone renoveerimisest: lisasoojustamine, korralikud aknad, soojustagastusega ventilatsioon ja korralikult toimiv küttesüsteem. See valem kehtib nii eramute, kortermajade kui ka miljööväärtuslike piirkondade puhul.
„Praegused probleemid on märk meie seni tegemata jäänud tööst. Panen korteriühistutele ja majaomanikele südamele renoveerimisplaan juba praegu ette võtta. Sellega hiljaks jäädes kasvab turul nõudlus ja kõik muutub üha kallimaks. Üksikute ruumide või korterite küttest välja lülitamine ei tööta, sest vaheseinad eriliselt sooja ei pea. Täna on hoonefondi tervikrenoveerimine ja selle süsinikneutraal -
suse saavutamine sama suur eesmärk kui pärast Teist maailmasõda laastatud hoonefondi ülesehitamine. Toonasest algseisust annab meile aimu Ukrainas tehtud hävitustöö.“
Ja lõpetuseks on alati variant kaaluda ka taastuvenergiale üleminekut. KredExi renoveerimistoetus kehtib näiteks ka päikesepaneelide paigaldamisele. Kõige mõistlikum on need paigaldada hoone katusele või fassaadile, mitte aga näiteks viljakale põllumaale. Ideaalne on need paigutada 30–40-kraadise kalde all lõuna suunas.
„Päikesepaneelid on kõige tulusamad siis, kui hoone omanik nende toodetava elektri ise ära kasutab. Selle jaoks on vaja tunda hoone elektrivajaduse mustrit ja ajatada seadmete kasutamine sellele ajale, kui toodang on kõige suurem. Kui see pole võimalik, saab rajada energia hoiustamise võimaluse – üha levinumad on lahendused, kus kasutatakse vanu elektriautode akupakke. Tõsi, tavatarbijale võivad need süsteemid veel liiga kallid olla – kuid paistab, et mitte kauaks.“
Ettevõtete jaoks tekitab suurt ebakindlust renoveerimistoetuste perioodilisus – pikki plaane pole võimalik teha: „Vaja on hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia tegelikku realiseerimist tagavaid toetusmeetmeid. Nii nagu teede remonti, tuleks ka hoonefondi renoveerimisse kaasata riigieelarve ressurssi. Eesti energiabilansist üle poole kulub hoonetele, Euroopas on see üldiselt 40% kandis – kuid koos saaksime seda hoogsalt vähendada. Teeme oma kodud ja töökohad korda!“
Elektrienergia nutikas tarbimine toob rahalist kasu ja säästab loodust
Elektri tootmine ja tarbimine on konstantses liikumises – raske on toota täpselt hetkel vajaolevat kogust. Selline peenhäälestamine tekitab aga nii loodusele kui ka meie rahakottidele kahju, millele paraku viimase aasta elektrihindade suure kõikumise tagajärjel väga palju ei mõelda.
„Hetkedel, kus tootmisest jääb puudu, lükatakse käima fossiilkütustel töötavad tipujaamad, mille eesmärk on kiiresti puuduv osa juurde toota. See aga toodab palju CO2, keskmiselt lausa 500 kg ühe MWh elektrienergia tootmise kohta. Pole ime, et energia tootmine on süsinikdioksiidi mõttes kõige enam saastav sektor maailmas. Ja päikeselisel suvepäeval, kui tootmine ületab tarbimist, läheb üleliigne elekter meie turu
jaoks lihtsalt kaotsi, kuigi seda võib juba paar tundi hiljem vaja olla,“ selgitab Eesti tehnoloogiaettevõtte Fusebox asutaja ja juht Tarvo Õng.
Tasuta tarkvara, mille kasutamise eest makstakse peale Elektrisüsteemid on ajalooliselt ehitatud mittepaindlikena, tsentraalset tootmist ja selle juhtimist silmas pidades. Need pole mõeldud kaasama tarbijaid balans-
seerimisse. Õnneks on aga nüüd probleemile olemas tänapäevane lahendus, milles saavad kõik elektritarbijad kaasa lüüa.
Fusebox on välja töötanud tarkvara, mis võimaldab ettevõttel automaatselt juhtida oma tarbimise paindlikku osa nii, et sellest on kasu ettevõttele endale ja kogu elektrisüsteemile. Tarkvara ühendatakse läbi ettevõtte automaatika selliste elektriliste seadmetega, mille koormust saab lühiajaliselt muuta. Nendeks on näiteks erinevad kompressorid, pumbad, kliimaseadmed, tootmisseadmed, akud jms.
„Tarkvara reageerib kohe, kui elektrisüsteemist tuleb signaal tarbimise langetamiseks või tõstmiseks. See mitte ainult ei aita ettevõttel hoiduda kallitest tipuhindadest, vaid teenib ka elektriturult balansseerimise eest reaalset raha. Olenevalt ettevõttest hoiab meie tarkvara kokku ligi 20% igakuisest elektriarvest ning aasta jooksul vähendab CO2 emissiooni üle 20 tonni,“ räägib Õng.
Erinevalt tavapärastest elektri -
Parim rukkileib – Pagar Võtaks!
energia säästuvõimalustest, mis keskenduvad pigem elektri tarbimise vähendamisele, hajutab Fuseboxi tarkvara selle targalt päeva peale ära. Aastatepikkune kogemus näitab, et igas sektoris on võimalik leida vähemalt 10–15% juhitavat tarbimist, mida saab lühiajaliselt vähendada, kahjustamata ettevõtte igapäevast tööprotsessi ja masinaid.
Fuseboxi lahendusega liitumine on lihtsaim ja soodsaim viis, kuidas hakata energiat targemalt kasutama, sest ei pea tegema väljaminekuid automaatika uuendamisele. Fuseboxi tarkvara on tasuta ning sobib peaaegu igale äri- ja tööstushoonele.
Kui soovid oma ettevõtte elektritarbimist nii enda kui ka keskkonna jaoks tööle panna, võta julgelt ühendust läbi e-posti info@fusebox.energy märksõnaga „Roheline jalajälg“ või helista numbril +372 534 40574.
www.fusebox.energy
Rohelise investeeringu tegemiseks ei pea kogu raha olemas olema
Keskkonnasäästlike lahenduste jaoks on olemas mitmeid laenutooteid ja ka riigipoolset abi. Sobiva rahastusskeemi saab kokku panna vastavalt oma vajadustele ja võimalustele nii eraisik kui ka ettevõte.
TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK
Elujärje rohelisemaks muutmine on suur ja tulevikku suunatud otsus. Perspektiivis on tegemist investeeringuga – lisaks keskkonnale aitavad rohelised lahendused säästa raha, vahel seda lausa juurdegi teenida. Suurepärast ideed saadab vaid üks raskus – maksta tuleb ümberkorralduste eest kohe ja sageli pole vajaminev rahasumma igapäevakulude kõrval just väikeste killast.
Mõnikord pole vaja teenusepakkujast kaugemale minnagi. Nii näiteks on Eesti Energial olemas järelmaksuvõimalus neile, kes soovivad paigaldada päikesepaneele. Järelmaksu pakutakse nii eraisikutele kui ka äriühingutele, samuti korteriühistutele.
Standardlahendusi on väga erinevaid ja tarbija saab teha oma valiku vastavalt sellele, kui suure võimsusega päikesejaama ta vajab. Investeeringu haldamine on tehtud lihtsaks – ühe lepinguga sätestatakse kõik vajalikud tööetapid: rahastamine, projekteerimine, lubade taotlemine ja väljaehitamine. Suurema tarbimise korral on võimalik osa energiast võrku müüa.
Siinkirjutajaga rääkinud kliendi sõnul on Eesti Energia pakkumine lihtne ja
selge, kuid on ilmnenud ka üks miinus – järjekorrad on väga pikad. „Suve hakul sõlmitud leping pole praeguseks veel sammugi töödele lähemale jõudnud,“ märgib ta.
Tõsi küll, ka Eesti Energia kodulehelt saab lugeda, et tööde tegemiseks kuluv aeg on umbes kuus kuud, sellest „nähtav osa“ ehk taristu paigaldus tehakse aga ära paari päevaga.
Rohelaen katab erinevaid investeeringuid
Et rohelise investeeringu katmise kulutustega toime tulla, pakuvad rohelisi laenuvõimalusi mitmed Eesti pangad. Inbanki grupi tooteüksuse juht Nele Roostalu tutvustab, et Inbanki roheenergia laen on tagatiseta ja sellega saab teha kõike, mis aitab parandada kodu energiatõhusust.
Inbanki pakutav rohelaenu summa jääb vahemikku 2000 kuni 20 000 eurot, intress on alates 4,9% + 6 kuu EURIBOR aastas. Roheenergia laenu pakutakse üksnes eraisikutele.
„Laenu sihtotstarve ei ole piiratud vaid päikesepaneelide paigaldamise vms küttesüsteemide väljavahetami -
sega, vaid seda saab kasutada ka lihtsamate tööde jaoks, nagu maja soojustamine või uste ja akende vahetamine. Lisaks on võimalik selle laenu abil rajada ka oma isiklik elektriautode laadimispunkt. Laenu periood on kuni 120 kuud ning eeliseks on ka see, et laenu ennetähtaegselt tagasi maksmisel ei kaasne täiendavaid tasusid. Inbanki roheenergia laenu otsuse tegemine on reeglina automaatne protsess ja üldiselt tehakse otsus kohe. Kui kõik tingimused on täidetud, jõuab raha inimese kontole juba järgmisel tööpäeval,“ räägib ta.
Et rohelise
investeeringu katmise kulutustega toime tulla, pakuvad rohelisi laenuvõimalusi mitmed Eesti pangad.
Nele Roostalu sõnul on roheenergia laen hetkel klientide hulgas päris populaarne, kuna mõeldakse lähenevale talvele ja energiakulude kokkuhoiule.
„Kuigi laenu saab kasutada erinevateks otstarveteks, siis näeme, et hetkel on roheenergia laenu kõige populaarsem kasutusotstarve ikkagi päikesepaneelide soetamine ja paigaldamine ning küttesüsteemide uuendamine või väljavahetamine,“ lisab Roostalu.
Lisaks laenule toetab ka riik Septembrikuus peeti Tallinna külje all ABB elektriautode teemapäeva, kuhu kogunesid pea kõik Eestis elektriautode müügiga tegelevad ettevõtted oma uute mudelitega ja sadu autohuvilisi. Ettevõtmise raames toimus seminar elektriauto kasutajatele ja õpitoad taristu rajajatele. Kohal viibinud keskkonnaminister Madis Kallas rõhutas ürituse temaatika päevakajalisust ja rääkis, et peagi on tulemas vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks uus riigipoolne toetusmeede, millele on eraldatud riigieelarvest kümme miljonit eurot. „Taotlusvoor on plaanitud praeguse seisuga avada käesoleva aasta novembri lõpus,“ märkis Kallas.
Elektriauto soetamise eel pakub omapoolset teenust SEB Liising, mille esindaja oli kohal ka elektriautode teemapäeval – liisinguvõimalus on nii eraisikutel kui ka äriklientidel.
SEB Liisingu juht Rein Karofeld väljendab oma heameelt selle üle, et huvi elektriautode vastu on Eestis saanud tõusvaks trendiks.
„Meil partnerina on ainult hea meel, et elektriautod on fookuses nii eraisiku kui ka ettevõtete seisukohalt ning meie eesmärgiks on toetada ja nõustada nii era- kui ka ärikliente oma esimese elektriauto soetamisel,“ ütleb ta.
„Pangana saame autoparkide elektrifitseerimist suunata läbi roheliisingu, mis võimaldab elektriautosid soetada turu soodsaima intressiga 1,45% + EURIBOR.“
Milline investeering on roheline?
Veel enne 2020. aastal alanud tervishoiukriisi võttis üha enam maad arusaam, et ilma kliimaeesmärkidesse panustamiseta me siin planeedil kaua ei kesta. Praeguseks on sõda Ukrainas, pingeline geopoliitiline olukord ja energiakriis tekitanud selles mõtteviisis paratamatult polariseerumise. Ühed on valmis viskama rohepöörde prügikasti, et leida kiired olemasolevad lahendused, ning teised selle kiuste ja enamgi sellesse panustama, et hakata kohe liikuma tulevikulahenduste suunas.
SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai jagab arusaama, et ilma investeeringuteta rohelisse majandusse ja elukorraldusse enam hakkama ei saa. „Viimane aeg on jõuliselt muutustesse panustada,“ lausub ta. „Juba täna saab arvestatavaks suunamuutjaks olla riik – läbi teadmiste ja teadlikkuse kasvatamise, eeskuju ja rahalise panusega. Kuigi raha ringleb idusektoris enam kui iial varem, siis just rohepöörde eelduseks olevatesse teadusmahukatesse füüsilistesse tehnoloogiatesse investeerimisel on erafondivalitsejad veel küllaltki vaoshoitud. Siin saabki riiklik fond olla ankurinvesteeringu tegijaks ning seeläbi täiendava eraraha ligitõmbajaks.“
Riigi investeeringud annavad erainvestorile julguse
Ka sel kevadel SmartCapi tellimusel läbi viidud turu-uuring rohevaldkonna ettevõtjate ja investorite seas kinnitas, et teadusmahukad rohetehnoloogiad ning kliimaprobleemide leevendamisele suunatud tooted-teenused on pika arendustsükliga, sageli ka just mitte-tarkvaralised lahendused ja kõrge tehnoloogilise riskitasemega. Seetõttu vajab erainvestorite huvi lisamotivatsiooni.
Neid eeldusi arvesse võttes alustas SmartCap uue riikliku investeerimisfondi – Rohefondi investeeringutega. „Euroopa taasterahastu vahenditest loodud 100 miljoni eurose mahuga fondist plaanime investeerida peamiselt läbi riskikapitalifondide ettevõtetesse, kes tegelevad keskkonnaprob -
leemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud tehnoloogiate loomisega,“ kirjeldab Pettai.
Esimeses etapis tehakse Rohefondi vahendid kättesaadavaks erasektori roheinvestoritele ja panustatakse professionaalsetesse rohetehnoloogiatele spetsialiseerunud investeerimisfondidesse. „Oleme ette valmistanud investeeringuid kahte erasektori investeerimisfondi, mille esmane eesmärk on toetada Eestis tegutsevaid suure kasvupotentsiaaliga varase faasi rohetehnoloogia ettevõtteid.“
Seega üks eeldus rohepöördeks Eestis on loodud. „Lisaks fondide loomisele plaanime lähiajal alustada rohetehnoloogia iduettevõtetesse ka otseinvesteeringute tegemisega, et rohelahendused veelgi kiiremini turule jõuaksid,“ märgib Sille Pettai. „Meil on võimalus avaliku rahaga anda hoogu ettevõtetele, kelle äriidee vajab kannatlikku raha, ning meie investeeringud võiksid hoogustada ka teisi investoreid jõulisemalt kaasa tulema.“
Eraldi ja väga oluline küsimus on see, kuidas me defineerime rohelist –iduettevõtet, äriideed, tehnoloogiat, investeeringut. „Eestis on juba paarsada innovaatilist tehnoloogiaettevõtet, kelle toode, teenus või ärimudel aitab kaasa keskkonnaprobleemide seljatamisele. Küsimus on, kas nende tegevus vastab
ka jätkusuutliku ja kliimaneutraalse majanduse põhimõtetele ehk Euroopa Liidu taksonoomiale.“
Roheline peab olema ettevõtte tegevus tervikuna „Püüdes defineerida üldiselt, mis on roheline, siis hõlmab see Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, veeressursside kaitse, ringmajanduse, saaste ennetamise ja vähendamise ning loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamisega seotud algatusi.“ Seda loetelu on oluline teada, et mõista, kas ettevõte üldse panustab ühte nendest eesmärkidest ja võimaldab nii ettevõtjatel kui ka investoritel määratleda, millised tegevused on keskkonnasäästlikud.
Taksonoomia reeglid määravad sealjuures veel täpsemalt, mida tuleb saavutada ja millistele tingimustele vastata.
„Seega, kui tahta teada, kas ja mil määral tehnoloogia ja ettevõte on roheline, tuleb alustuseks võrrelda eeltoodud eesmärke ja taksonoomia reegleid oma ettevõtte tehnoloogia, eesmärkide ja
tegevustega,“ selgitab Pettai. Tehnilised kriteeriumid sisaldavad ka konkreetseid arvulisi väärtuseid, mis aitavad hinnata, kas ettevõte panustab taksonoomia eesmärkidesse piisavalt. Lisaks sellele tuleb arvestada ka ‘ei kahjusta oluliselt’ põhimõttega, mis tähendab, et ettevõtte majandustegevus ei tekita keskkonnale tervikuna kahju. Samuti tuleb veenduda, et ettevõte järgiks ka n-ö minimaalseid nõudeid inimõiguste, ettevõtte juhtimistavade ja töökultuuri osas. Sealjuures tagades, et ka kogu tarneahel ja tema partnerid järgivad neid samu standardeid. Kokkuvõtlikult – püüdes vastata küsimusele, milline on roheline ettevõte, tuleks esmalt veenduda, kas tema tegevus aitab kaasa vähemalt ühe Euroopa Liidu taksonoomias toodud keskkonnaeesmärgi saavutamisele ega tekita seejuures keskkonnale ka tervikuna kahju. Kuna ELi taksonoomiat on keeruline üks ühele järgida idusektoris, kus toode on sageli veel arendusfaasis ja müügikäive hoopis puudub, siis püüame Rohefondi loomisel selle hindamist turuosalistele ka lihtsustada.
SmartCapi meeskond on valmis Rohefondi käivitamiseks
Foto: Evelin Virnas
Keskkonnasäästlike pakendite ja trükiste tootja Ecoprint alustab lainepapi väärindamist ja suurendab tootmisvõimsust 5 miljoni ühikuni aastas. Uute tootmisseadmete kasutuselevõtt võimaldab Eesti tootjal laiendada oma keskkonnasõbralike lainepapist ja kartongist pakendite turgude geograafiat üle kogu maailma.
ECOPRINT PAKUB keskkonnasõbralikke pakendeid
Juba 15 aastat Tartus tegutsenud ja peamiselt trükiste tootjana tuntud Ecoprint muudab oma fookust, keskendudes senisest enam pakenditele ning alustades uute, sel aastal kasutusele võetud tehnoloogiate abil esmakordselt lainepapi väärindamist. Ettevõtte eesmärk on 2023. aastal kahekordistada pakendite osakaalu müügitulust võrreldes selle aastaga, mil see on 30%. Järgnevate aastate jooksul on plaan pakendite osakaalu müügitulust veelgi kasvatada. Pakendid saavad olema valmistatud nii lainepapist kui ka kartongist.
Vajadus kaupu aina enam pakendada kasvab nii globaalselt kui ka meil Eestis Pakendite valdkonda mõjutavad mitmed globaalsed trendid, mis on aktuaalsed ka Eestis. Viimase kümne aastaga on tänu maailmamajanduse kasvule ja miljardite ostujõuliste tarbijate juurde tekkimisele toimunud üleüldine tarbimise kasv. See on omakorda suurendanud vajadust suurema arvu ning uutes mõõtmetes ja formaatides pakendite järele.
Suur hulk pakendeid, mida ei taaskasutata ega töödelda ümber, kujutab endast märkimisväärset survet kesk-
konnale. Näiteks Eestis tekib Keskkonnaministeeriumi andmetel kokku ligi 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Alates 2020. aastast, kui COVIDiga seotud piirangud andsid sisse hoo e-kaubanduse kiirele kasvule, on vajadus kaupu pakkida aina suurenenud. E-kaubanduse mahtude suurenemise trendi tagasi pöörata on võimatu, ent mida saab teha, on pakkida neid kaupu keskkonda säästvamal viisil.
Pakendiinnovatsioon keskendub keskkonnasäästlike lahenduste leidmisele
Uute pakendite väljaarendamisel on fookuses keskkonnajalajälje vähendamine ja peamine eesmärk on leida lahendus, kuidas keskkonnasäästlikumaid pakendeid odavamalt toota, et neid n-ö kommertsialiseerida, sest praegu on need enamasti kallimad kui tavalised pakendid. Kuigi juba on kuulda uudiseid lahustuvate ja söödavate pakendite kohta, siis peamiselt käib arendustöö pakendijääkide vähendamise, pakendite suuruse optimeerimise ja efektiivsema kasutamise nimel. Samuti on jätkusuutliku pakendiarenduse eesmärgid ümbertöödeldavus ja taaskasutatavus.
Ecoprint AS on 2007. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev keskkonnateadlik ettevõte, mille fookus on pakendite tootmisel. Lisaks trükitakse raamatuid, ajakirju ja erinevaid reklaamtrükiseid. Ettevõtte käive oli 2021. aastal 2,6 miljonit eurot. Tooteid eksporditakse mitmetele turgudele, suurimad neist on Rootsi, Soome, Bulgaaria ja Norra. Ecoprindis töötab 31 inimest.
Ecoprint on esimene FSC sertifitseeritud trükikoda Eestis, mille portfellis on Põhjamaade keskkonnamärgis The Nordic Ecolabel. Ettevõttele kuulub ka Rohelise Trükise kaubamärk, mis on välja töötatud koos Eestimaa Looduse Fondiga.
Tehtud investeering lainepapi töötlemise tehnoloogiasse võimaldab Ecoprindil olla osa lahendusest, pakkudes oma klientidele võimalust pakendada optimaalsemalt ja keskkonnasõbralikumalt kui seni. „Lainepapp on tugev, kuluefektiivne ja ümbertöödeldav materjal. See võimaldab kaks
ühes pakendamist, kus müügipakend ja veopakend on sama, ning sel moel vähem pakendit. Kuna lainepapp kannab endas kahte ülesannet, tekib ühtlasi oluliselt vähem pakendijäädet,“ selgitab ettevõtte juhatuse esimees Margo Tärn. „Kuna nõudlus lainepapist jae- ning hulgipakendite järele on maailmas tänu e-kaubanduse võidukäigule kiiresti kasvamas, on see Ecoprindi jaoks võimalus leida mitmeid uusi turge ja suurendada ekspordimahte juba lähiaastatel kordades,“ lisab Margo Tärn.
Ecoprindi seadmepark võimaldab toota pakendeid, mis vastavad erinevate klientide vajadustele ja soovidele. Vastavalt tootele leitakse konstrueerija abiga optimaalseim materjali kasutus ja seeläbi vähendatakse pakendite keskkonnamõju. Lainepapp, mida Ecoprint väärindab, on FSC® sertifikaadiga ja tehtud 70% ulatuses taaskasutatud materjalist.
Tarbijate jaoks on oluline nii pakendi ökoloogiline jalajälg kui ka ilus välimus „Pakend on osa terviklikust ostuelamusest, mistõttu on tarbekaupade tootjate jaoks oluline, et see oleks hästi disainitud ja toetaks tarbijate jaoks aina olulisemat keskkonnasõbralikkuse sõnumit. Siin saab pakenditootja olla kaubandusele partner, pakkudes kestlikumaid lahendusi ja väiksemat süsiniku jalajälge,“ selgitab Ecoprint ASi juhatuse esimees Margo Tärn pakenditootja kasvavat rolli keskkonnasäästlikumas majanduses.
Väheoluline ei ole ka see, et paljud inimesed soovivad kohe oma ostu sotsiaalmeedias demonstreerida ja kaunis pakend on tootest terviklikult hea mulje loomisel oluline komponent.
Turutrendidega kursisolek ja töötamine uuenduslike tehnoloogiatega võimaldavad Ecoprindil lisada oma klientide toodetele väärtust, millega eristuda ning kõnetada keskkonnateadlikke partnereid ja tarbijaid.
Foto: Külli Kalmus
Foto: Toomas Teder
Foto: Toomas Teder
Tegevujuht Margo Tärn demonstreerib lainepappi Pakendiliimiliin
Trükimasin tootmises
Foto: Toomas Teder
Ecoprindi tootmishoone
Millist pakendit poes eelistada ja kuidas seda sorteerida?
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala ütleb, et keskkonna seisukohalt on kõige parem jäätmete tekkimist vältida. Igapäevaelus see enamasti kahjuks aga võimalik ei ole. Kuidas siis ikkagi üleni pakendatud maailmas võimalikult väike jalajälg maha jätta?
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Pakendivaba elu on viimastel aastatel aina enam kõneainet pakkunud. Peaaegu kõik, mida poest osta saame, on pakendatud kilesse või plasti. Kuigi päris pakendivaba elu elamine on hetkel veel pigem keeruline ettevõtmine, siis saame mõne väiksema muudatuse sisseviimisel enda tekitatud jalajälge kindlasti vähendada.
Eelista klaasi, metalli ja pappi Praeguseks teame juba kõik, et plasti võiks vältida nii palju kui võimalik. Niisiis tasuks poes võimaluse korral valida keskkonnasõbralikumaid pakendeid. Keskkonnahariduse spetsialist
Mari Kala selgitab: „Pakend on keskkonnasõbralik, kui seda saab korduvalt kasutada (nt K-pandimärgisega pudelid) ja seda on lihtne ümber töödelda. See tähendab, et keskkonnasõbraliku pakendina tuleks plasti asemel eelistada klaasi, metalli ja pappi.“ Plasti suurim puudus seisnebki selles, et suuremat osa sellest kasutatakse vaid ühe korra, pärast mida jääb see loodusesse vedelema. „Plast on materjalina küll mugav, aga paraku ei lähe 95% Euroopa Liidus toodetud plastist pakenditest taaskasutusse. Peamiseks põhjuseks on see, et plasti kvaliteet muutub töötlemisel kehvemaks. Klaas ja metall seevastu on materjalid, mida saab lõpmatuseni ümber töödelda.“
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest ning muudest liigiti kogutud jäätmetest, mis pärinevad kodumajapidamistest ja muudest allikatest.
Papp-pakend on plastist küll enamasti parem variant, kuid selle puhul peab ettevaatlik olema, sest tihtipeale ei ole papist mitte terve pakend, vaid osa sellest. Alati on parem, kui pakend koosneb ühest materjalist või kui erinevaid materjale on lihtne üksteisest eraldada. Kala toob välja: „Keskkonnasõbralik pakend tähendab ka seda, et pakend koosneb ainult ühest materjalist, näiteks on väga keeruline materjalina kasutusele võtta mahlapakki, mis koosneb papist, plastist ja fooliumist.“ Niisiis kui on valida klaasist pudeli, plastpudeli või fooliumiga vooderdatud paki vahel, võiks eelistada
klaasist pudelit, siis plastpudelit, mille pärast taaraautomaati tagastada saab, ja „papp-pakk“ jätta viimasele kohale.
Prügi sorteerimine
Jäätmete sorteerimisest tehakse pidevalt juttu ja ega see ilmselt enne ei lõppe, kui see on muutunud normiks. Prügi sorteerimine on taaskasutuse ja ümbertöötlemise üks olulisemaid osi, mistõttu võiksid kõik oma panuse anda. Prügi saab sorteerida viieks erinevaks liigiks: biojäätmed, papp ja paber, metall ja plast (k.a pakendid), klaas ning olmejäätmed.
Biojäätmed on toidujäätmed, munakarbid, lõikelilled ja paberkäterätid, kuid biojäätmete hulka ei sobi puulehed ja muru ning kilekotid. Biojäätmed on võimalik visata selleks ette nähtud prügikasti või teha nendest komposti.
Papi- ja paberikonteinerisse võib panna ajalehed ja printeripaberi, raamatud ja ajakirjad, pappkastid ja muud paberpakendid, kuid papi ja paberi hulka ei sobi kohvitopsid ja papptaldrikud (vastava märgistuseta). Metalli ja plasti konteinerisse, sh ka pakendi- või segapakendi konteinerisse, võib panna plastpudelid, tetrapakendid, jogurtitopsid, metallpurgid ja kaaned ning kilekotid, kuid sinna ei sobi vahtplastist toidunõud ja määrdunud pakendid.
Klaasi alla kuuluvad klaaspudelid ja klaaspurgid, kuid ei sobi klaasnõud ja aknaklaasid.
Olmejäätmetesse saab panna kõik ülejäänud prügi, kuid siiski ei tohi prügisse visata ravimeid ja ohtlikke jäätmeid. Ravimeid võtavad vastu apteegid ja ohtlikke jäätmeid on võimalik viia jäätmejaama.
Sorteerimise tähtsaim reegel! Jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel, kui need tekivad. Hiljem neid üksteisest eraldada on pea võimatu. Sellepärast on oluline panna juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi, sest nii saab nendest enamiku suunata taaskasutusse ja panus keskkonda on suurem.
Kõige rohkem säästavad keskkonda
jalgratas ja rong
Kuni eelmise sajandi keskpaigani oldi maailmas arvamusel, et looduskeskkonna võime asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. 1950. aastatest hakati aga esimest korda rääkima transpordisektori kahjustavast keskkonnamõjust ja viimasel aastakümnel on roheline logistika olnud riikide kliimaeesmärkides väga olulisel kohal ning selle tähtsus kasvab aina kiiremini.
TEKST: GERLI RAMLER FOTO: KEVIN MELK
2021. aasta juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada autode ja kaubikute heitkoguste piirmäära alates 2025. aastast veel 15%, millele järgneb 2030. aastaks 55% vähendamine sõiduautode ja 50% kaubikute puhul ning 2035. aastaks nullheite saavutamine. Milline on aga praegune olukord? Ülemaailmne CO2 heitkogus oli näiteks 2019. aastal 38 Gt, millest 23% tuli transpordist ja 77% mujalt ehk põhiliselt tööstus- ja tootmisettevõtete tegevusest ning energiasektorist. Transpordisektori emissiooni suurus oli 8,8 Gt, millest omakorda 74% moodustas maanteetransport, võrdselt 11% tekitasid heitmeid mere- ja lennundustransport ning 4,6% rongiliiklus. Maanteetranspordi heitmetest 46,5% olid kaubikute ja busside ning 53,5% sõiduautode ja mootorrataste tekitatud. Ja tegelikkuses põhjustab transport ka muid õhusaasteainete heitmeid, mis tulevad näiteks pidurite, rataste, rehvide või raudteerööbaste kulumisest.
Üksi fossiilkütust tarbiva autoga sõitmine võib olla kõige kahjulikum Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi- ja keskkonnauuringud tõdevad, et rong on kõige keskkonnahoidlikum reisijateveo mootortranspordi liik Euroopas, võrreldes kasvuhoonegaaside heidet
auto või lennukiga. Rongisõidust keskkonnale vähem kahjulikud liikumisviisid on vaid jalgsi kõndimine ja jalgrattasõit. Lennunduse mõju heitkogustele on palju suurem reisijakilomeetrite alusel. Aruandes märgitakse siiski, et lendamine ei ole tingimata kõige kahjulikum valik. Sõitmine autoga, millel on bensiini- või diiselmootor, eriti üksi sõites, võib olla kahjulikum.
Kuidas saavutada aga eelmainitud nullheidet? Transpordivaldkonna mõjusid keskkonnale on võimalik vähendada mitmel viisil: täiustada mootoreid, parandada veovahendite aerodünaamikat, suurendada veovahendi või veoühiku kandevõimet ja lastiruumi, parandada mootorikütuste kvaliteeti, võtta kasutusele uusi mootorikütuseid, muuta sõiduki juhtimismaneerid kütust
Transpordiga seotud mõõdetavate väliskulude põhjustajad
ummikud
infrastruktuuri kahjustused müra liiklusõnnetused heitgaasid
säästvateks, võtta kasutusele hübriidsõidukid, kasutada keskkonnasäästlikkuse seisukohalt kõige sobivamaid veoviise ja muuta vedude modaalset jaotust. Nii kirjutas Ain Tulvi raamatus „Logistika“. Üheks lihtsamaks mooduseks saastet vähendada tunduvad olevat biokütused. Aga kuigi biokütuste kasutamine on andnud suurt efekti ja neil on oluline roll transpordivahendite õhku paisatava süsihappegaasi koguse vähendamises, on uuringud näidanud, et biokütused ei saa täies mahus asendada fossiilse päritoluga kütuseid. Maakeral lihtsalt puudub selline põllumajandusliku maa ressurss, et toota üha suurenevale elanikkonnale toiduaineid ja lisaks biokütusteks vajalikku taimset tooret. Hea lahendus on biogaas, mille põletamisel tekib oluliselt vähem süsihappegaasi ja lämmastikoksiide kui fossiilsete kütuste puhul. Samuti on innovatiivne alternatiiv viimastel aastatel palju kõneaineks olnud vesinik.
Kahjulike keskkonnamõjude ulatust saab hinnata rahalises väärtuses ja selle eest peaks tasuma tarbija 1990. aastate keskel võeti kasutusele uus mõiste – keskkonna väliskulud. Need sisaldavad Ain Tulvi sõnul omakorda osakulusid, mis on tekkinud keskkonnamõjutuste, liikluses toimunud õnnetuste ja katastroofide tagajärjel ning liiklusummikute tõttu.
„Kaupade ja teenuste tarbijad ei maksa üldjuhul kogu arvet, vaid ainult osa. Tavaliselt jääb tasumata see osa arvest, mis peegeldab inimühiskonnale ja keskkonnale kaupade tarbimise ja teenuste osutamisega tekitatud kahju. Selliseid kulusid nimetatakse välisteks kuludeks ning need ei kajastu toote ja teenuse hinnas. Peamised keskkonna väliskulude allikad transpordisektoris on liiklusõnnetused, ummikud, õhu saastamine, müra ja ilmastikumuutused. Nii transporditeenuste osutajad kui ka nende tarbijad ei ole tihti teadlikud selliste kulude olemasolust,“ kirjutas Tulvi.
Transpordi väliskulud on kulud, mille eest transpordikasutaja ei maksa, nagu lisanduv ajakulu, mille tema sõiduk põhjustab teistele liiklusvoolus, ühiskonnale tekitatavad saastekulud, müra ja õnnetustega seotud kulud. Kestliku arengu tagamiseks on vaja, et toodete ja teenuste tarbijad tasuksid tulevikus võimalikult suure osa keskkonna väliskuludest ehk kuludest, mis on jäänud seni kogu ühiskonna kanda.
Elektriauto City Motorsist!
Elektriauto on ökonoomne ja praktiline lahendus!
Vaikselt, aga visalt tõuseb elektriautode osakaal kogu maailmas. Kui varem olid elektriautod Eestis haruldane vaatepilt, siis nüüdseks on need muutunud väga tavaliseks. Prognooside järgi kasvab elektriautode arv Eestis järgmise viie aasta jooksul paarikümne tuhandeni.
Põhjuseid selleks on mitmeid –inimesed on keskkonnasäästlikkuse teemal teadlikumad ja elektriautosid on võimalik järjest kergemini laadida nii kodus kui ka elektriautode laadimispunktides.
Elektriauto vs. sisepõlemismootoriga auto
Elektriautodel on mitmeid positiivseid omadusi, mida diisel- või bensiinimootoriga auto ei paku. Iga uus turule tulnud mudel pakub uuendusi ja täiendusi.
Elektriautod on väikeste hoolduskuludega. Õlivahetus, mured õlifiltri, käigukasti või süüteküünalde pärast ei kuulu elektriautode hoolduse hulka. Masinasse integreeritud rekuperatiivpidurdussüsteem hoiab ära pidurite kiire kulumise, mis tähendab taas vähem stressi ja kulutusi.
Elektriautod on kasvav trend. Elektriautode laadimispunkte on üha rohkem ja see muudab masina kasutamise veelgi mugavamaks ning praktilisemaks. Lisaks on elektriautoga linnas sõitmine väga energiasäästlik. Regeneratiivpidurdamise süsteem taastab energiat iga kord, kui kiirust aeglustatakse või pidurdatakse. Elektriautod on keskkonnasõbralikud. Neil puuduvad heitgaasid, kuna auto töötab elektrimootori jõul. Elektriautod tekitavad väga vähe müra.
Elektriautodel on väike sõidukulu. Õige hoolduse ja kasutamise korral on nad lisaks ka väga turvalised ning töökindlad autod.
Elektriautodel on väike sõidukulu. Kuna elektriautod on oma ehituse poolest sisepõlemismootoriga auto dest palju lihtsamad ja sisaldavad vähem erinevaid detaile, on nad õige hoolduse ja kasutamise korral väga töökindlad ja turva lised autod.
Elektriautodele on palju tasuta parkimiskohti.
Tallinnas võivad elektriautod sõita ka ühistranspor dirajal.
Elektriauto või hübriidauto?
City Motors pakub oma tootevalikus elektriautode kõrval ka hübriidelektriautosid. Sellisel autol on kaks erinevat tüüpi mootorit: elektrimootor, mis kasutab toiteallikaks akut, ja sisepõlemismootor, mis kasutab kütusena bensiini. Kahe erineva mootori olemasolu võimaldab igal ajahetkel auto arvutil valida neist säästlikum. Samuti sõita bensiiniga, kui elektrimootori aku on energiast tühjaks sõidetud. Ümbervahetus mootorite vahel on automaatne. On olemas ka hübriidautosid, mis kasutavad väikest bensiinimootorit elektrienergia tootmiseks, mis suurendab sõiduulatust. Laetavate hübriidelektriautode sõiduulatus elektrit kasutades erineb vastavalt mudelile. Tehes enamiku sõite elektriga, on võimalik hoida kokku tarbimiskulutuste arvelt ja ka keskkonnale väiksemat mõju avaldada.
City Motorsi tootevalikus on
Kuidas käib elektriauto laadimine? Elektriautode akud on kõrgtehnoloogilise disaini ja ehitusega. Elektrisõiduki läbisõidu pikkus sõltub aku võimsusest. City Motorsis saadaval oleval Renault Megane E-Techil on 60 kWh aku, mille kombineeritud sõiduulatus on kuni 450 km.
Elektriautode akud on loodud vastu pidama aastaid, mis annab turvatunde ja enesekindluse valida enda uueks sõiduvahendiks just elektriauto. Aja jooksul elektrisõiduki aku võimsus küll veidi väheneb ja see lühendab järk-järgult sõiduulatust. See ei tähenda aga veel aku vahetamist uue vastu. Elektriauto akut saab uuendada ja selle kulunud osi välja vahetada.
Optimaalseks aku kasutamiseks on soovituslik elektriautosid laadida kuni 80% võimekuseni ja võimaluse korral mitte lasta akut 0% peale. Laadimist on hea alustada juba 20% pealt. Sedasi kestab aku töökindlus kauem.
ja elektriauto laadija võimsus. Elektrisõidukeid on võimalik laadida nii kodus kui ka elektriautode laadimispunktides, mis paiknevad üle Eesti. Elektriautode laadimispunkte võib leida suure liiklustihedusega maanteede, bensiinijaamade, kaupluste ja kohvikute lähedusest. Sedasi võib kindlustundega ette võtta pikemaid autosõite, teades, et tee peal on vajadusel olemas elektriauto laadimise võimalus.
Kodustes tingimustes laadimiseks on tarvis 220 V pistikut või elektriauto kodulaadijat. Soovituslik on valida spetsiaalne elektriauto laadija. Laadija saab otse ühendada oma päikesepaneelidega ja nii kokku hoida ka elektrikuludelt.
Elektriautode valik ja hind Eestis Elektriautode valiku hulgast leiab midagi igale maitsele. City Motorsist on endale võimalik soetada Eesti soodsaim Dacia elektriauto Dacia Spring Electric või hoopis uus täienenud Megane E-Tech või Nissan Ariya , mis peagi meie turule jõudmas. Lisaväärtust annab professionaalne müügiettevalmistus, abi ja konsultatsioon ning kasutatud autode liisingu võimalus. Samuti saad soovi korral City Motorsis kohe vormistada nii kasko- kui ka liikluskindlustuse.
City Motors pakub elektriautode müüki Lasnamäel, Laagris ja Tartus. Lisaks on meie edasimüüjad Narvas ja Kuressaares. Autosid on võimalik vaatama tulla ja ka proovisõidule viia. Soovime omalt poolt anda kliendile turvatunde, et ta leiab enda vajadusi rahuldava sõiduki ja oleme tema jaoks olemas ka edaspidi.
Tule proovisõidule!
Sobiv aeg broneeri internetis: www.citymotors.ee
Eesti soodsaim elektriauto on Dacia Spring. Hind alates 19 390 €.
Kuidas elada nii, et võlg looduse
ees oleks võimalikult väike?
Airi Voitk on oma tutvusringkonnas tuntud kui keskkonnast ning loodusest hooliv ja säästlikult elav inimene. Kuigi Airi sõnul on ka tema perel hulk muutmist vajavaid harjumusi, on ta nõus andma nõu neile, kes soovivad samuti vähendada raiskamist nii rahalises kui ka keskkonna mõttes. Loeme Airi soovitusi.
TEKST: AIRI VOITK
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kõige alus – prügi sorteerimine
Esimese sammuna tuleks uurida, kuidas käib su kodupiirkonnas prügi sorteerimine. Tee selgeks, kuhu tuleb viia klaastaara, paber, papp ja plast. Isegi siis, kui sul ei ole kodus kompostrit, tuleb biojäätmed muust prahist eemaldada ja selleks ettenähtud kohta viia – mahult suuremat hulka, näiteks hekipügamisest või lehtede riisumisest tulevaid jäätmeid saab viia jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse. Ja majapidamises tekkivad biojäätmed tuleb alati viia selleks ettenähtud kohta. Just biojäätmete segamine tavaprügiga on põhjuseks, miks prügifirmad jäätmeid ei sorteeri, vaid maa alla matavad või põletusahju ajavad. Uuringute järgi moodustavad umbes poole kogutud olmejäätmetest biojäätmed.
Taaskasutus
Korralikele asjadele leia uus omanik, prügi aga vii selleks ettenähtud kohta. Igas peres tekib asjade ülejääke –väikseks või suureks jäänud rõivaid, üleliigseks osutunud mööblitükke, kingitusena saadud, ent kasutuna seisvaid köögitarbeid. Kõige otstarbekam on leida neile uus omanik, kellel neid tõesti vaja on. Olen ise niimoodi tarvilikke asju saanud, aga ka ülejäävaid esemeid ära jaganud. Taaskasutus ei ole aga see, kui viia kottide kaupa asju taaskasutuskeskustesse. Seal peavad inimesed neid ükshaaval sorteerima ja ajapuudusel leiavad tee prügi sekka kahjuks ka paljud sellised rõivad, millel vaid nööp eest puudub. Kellelgi pole seal aega nende parandamiseks! Üldse peab äraantavad asjad vaatama üle
väga kriitilise pilguga. Ukraina kriisiga tuli küll esile eestlase suur süda, ent samas ka soov oma prügist kiirelt ja mugavalt lahti saada. Ehk isegi kui sulle tundub, et need mõned väiksed plekid jopel pole midagi, siis tegelikult saaja jaoks ikka on küll. Ja kuuri alla jäänud madratsi või katkise laualambi õige koht on prügila, mitte lasterikas pere.
Taaskasutus ei ole aga see, kui viia kottide kaupa asju taaskasutuskeskustesse.
Eelista korduvkasutatavat Korduvkasutatavate esemete eelistamine – see on paras väljakutse, eriti kui pidevalt on kiire või külla tuleb suurem seltskond. Aga igatahes on ainuõige valida ühekordse toote asemel korduvkasutatav, sest nii väheneb jäätmete teke ning säästame väärtuslikke ressursse, nagu vesi, energia ja toormaterjalid, mis nende toodete valmistamiseks on kulutatud. Ja kokkuvõttes hoiab see kokku sinu enda raha ja säästab planeeti!
Toidu kilesse pakendamise asemel kasutan mesilasvahaga toidumähikut, mida valmistavad Eestis mitmed firmad. Kui on võimalik, eelistan üldse pakivaba toidu ja majapidamistarvete ostmist, aga tunnistan, et selle muutuse oma igapäevaellu toomine pole lihtne. Liiga palju on
emotsioonioste ja kauplustes on atraktiivsed sama päeva kuupäevaga kaupade 50% allahindlused just enamasti plastpakendites kaupadele. Paberrätikute asemel püüan kasutada tekstiilist rätte, kilekoti asemel alati riidest poekotte, vesi, kohv ja tee käivad ainult korduvkasutatavasse pudelisse ning ühekordsed lauanõud on meie peres täiesti eelmine sajand! Sageli arvatakse, et nõude pesemise peale kulub palju vett ja seetõttu oleks parem kasutada ühekordseid, unustades ära nende tootmiseks kuluva veeressursi. Ühe pabertaldriku tootmiseks kulub 30 liitrit, A4-formaadis paberi tarvis 10 liitrit ja ühe liitri pudelivee valmistamiseks 3 liitrit vett! See on ju meeletu raiskamine.
Ühekordsed lauanõud on meie peres täiesti eelmine sajand!
Taaskasutus teeb loominguliseks Mina näiteks ei paki juba aastaid kingitusi kinkepaberisse ega kujuta ettegi, kui palju võiks maksta kinkekott poest ostes. Näiteks ülejäänud tekstiilitükkidesse pakendatud kingitused on palju vahvamad ja riidejuppe saab hiljem nukule riiete õmblemiseks või tolmulappidena taaskasutada. Meie peres ei visata ühtegi pakendit niisama ära, vaid alati mõtleme, kas ja kuidas saaks seda veel kasutada. Ühest küljest praktiline, teisalt kasvatab loomingulisust. Piimapakkidest saab teha toreda linnumaja või rahakoti, pudelikorkidest kõrvarõngad, tühjadest purkidest küünlalaternad ning kriitpaberist reklaamidest kinkekotte. Peale selle: vanadest vinüülidest saab meisterdada pilkupüüdvaid seinakellasid ning CD- ja DVD-plaatidest näiteks linnupeleteid põõsastele sidumiseks.
Tehnikatki saab taaskasutada. Tehnika areng on põnev teema, aga olen ka siin seda meelt, et vähem on parem ning mida harvemini tehnoloogiat vahetada, seda parem keskkonnale. Lihtsamatest asjadest alustades võib öelda, et iga uue telefoniga kaasneb hunnik pakendeid ja vältimatult ka telefoniümbriseid ning plastist ekraanikaitseid. Viimaseid saab ju mõne sendi eest internetist tellida ja vahetada kasvõi iga paari kuu tagant uue vastu, tekitades suure ületarbimise. Kõik need pakendid
Foto: erakogu
Airi Voitk
ja ümbrised on ju aga puhas rämps, mis jõuab heal juhul sorteerimiskeskusesse.
Kui uskuda uuringuid, läheb maailmas igal aastal kasutusest välja umbes 100 miljonit mobiiltelefoni, millest omakorda väga suur hulk ei jõua kunagi taaskasutusse, sest need jäävad vedelema sahtlitesse ja satuvad olmeprügi hulka. Arvutage ise, mitu nutiseadet teil kodus jõude vedeleb, selle asemel et uut kasutust leida? Tehnikavidinate ja metallist esemete taaskasutusse saatmine on aga äärmiselt tähtis, sest uute metallimaakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab kuni 95% sellest energiakulust, mis läheb kasutatud metalli ümbertöötlemiseks. See tähendab, et vanarauda tasub viia kõike alates vanast praepannist ja
Vanarauda tasub viia kõike alates vanast praepannist ja konservikarbist kuni amortiseerunud grillini.
konservikarbist kuni amortiseerunud grillini, mis aianurka või kuuri on vedelema jäänud, sest metalli liik ja väljanägemine ei oma tähtsust – kokkuostus võetakse vastu nii rauda, alumiiniumit kui ka sulameid.
Meie pere on jäänud seni veel nii-öelda nuppudega telefoni juurde. Arvuti on kodus olemas, selle kaudu käin surfamas, sotsiaalmeedias ja e-kirju lugemas, aga muudel aegadel saab mind kätte telefoni või lühisõnumi kaudu. Ma ei arva, et mu elu selle võrra vaesem oleks. Muretum on küll, sest telefoni laen umbes kord nädalas. Kindlasti ei tähenda see üleskutset nutitelefonist loobumiseks, aga järgmise seadme võiks ehk osta järelturult ja pakendita?
Kokkuhoid transpordikuludelt
Kuna mul pole autojuhiluba ja olen kogu elu harjunud ühistranspordi ning jalgrattaga hakkama saama, siis minu jalajälg selles osas ehk kõige hullem ei ole. Mehel on auto küll olemas, aga seda kasutab ta ainult siis, kui on tõesti
Eelistame võimalusel kohalikke tooteid, sest siis ei sõida kaup läbi pikki vahemaid ja kulub vähem kütust.
vaja, näiteks kui on tarvis poest midagi mahukamat ja kaalukamat tuua, sõbra metsas tehtud puud koju vedada või mõnda vanemat sugulast arstile viia. Keskmiselt kord nädalas. Lisaks eelistame võimalusel süsinikujälje kahandamiseks kohalikke tooteid, sest siis ei sõida kaup läbi pikki vahemaid ja kulub vähem kütust.
Meie suur nõrkus on reisimine. Oleme püüdnud koroonaajal ja pärast seda küll rohkem kodumaad ja lähiriike avastada, kusjuures matkaradade, väikesaarte ning uute asulate ja linnade avastamine käib ikka autota. Rendiautot pole kunagi laenutanud ja võimalusel kasutame ühistransporti. Ka taksoga meie
Soojaveeboiler on olemas, ent enamasti pole see üldse ühendatud – külm vesi tagab kiirema duši all käimise.
pere ei sõida, vaid kui peolt näiteks viimase bussiga koju ei saa, siis panustame tervisesse ja jalutame, olgu teekonnaks 5, 10 või 15 kilomeetrit.
Koduste kulude ohjamine
Meil on duširuumi kraani all pesukauss, kuhu kogunevat kätepesuvett kasutame WC-poti loputusveena. Soojaveeboiler on olemas, ent enamasti pole see üldse ühendatud – külm vesi tagab kiirema duši all käimise (vee kokkuhoid!) ja samas on ka karastamine tehtud. Seda, et hammaste pesemise ajaks tuleb kraan kinni keerata, pole vist vaja mainidagi. Elektrikulu on minimaalne, sest toidutegemiseks on kasutusel enamasti vana hea puupliit, mis samal ajal annab sooja. Ja külmkapiga on nii, et sel aastal on see meil rohkem olnud seinast väljas kui töös. Kuna meil on olemas väike külm ruum ehk sahver, siis hoiame toiduaineid seal nagu vanal heal ajal. Muide, oma lapsepõlvest mäletan suvesid ühel Eesti väikesaarel, kus puudus elekter –toidu jaoks oli kaevatud maasse sügav auk ja seal säilis nädala toiduvaru väga kenasti. Ainus, millest vahel puudust tunnen, on jäätis. Selle saamiseks pean end kokku võtma ja poodi jalutama. Minu meelest on roheline mõtlemine ülimalt tore, sest säästlik tarbimine hoiab kokku nii loodusressursse kui ka tegelikult minu enda reaalset raha. Pole vaja üle mõelda ja mingeid erilisi eneseületusi teha – vastupidi, pigem tuleb jätta teatud asjad tegemata-ostmata ning planeet ütleb aitäh!
RÜMENA RENT
KÜLMHOIDLATEENUS
VILJANDIMAAL
Marjade, puuviljade ja teiste toiduainete kuivatamine ja säilitamine
Viljandimaal alustab ettevõte uue haruga –külm- ja vaakumkuivatamine.
Kõiki toiduaineid on võimalik külm- või vaakumkuivatada ning säilitada pikemaks ajaks. Peale kuivatusprotsessi on vaja lisada ainult kuum vesi ja toiduaine ongi söögivalmis.
Olgu selleks siis lihtne mari, puuvili või eine (kartulipuder, hakklihakaste jne).
► KÜLMHOIDLA -18° C
► KIIRKÜLM -32° C
► JAHEHOIDLA
OÜ Rümena Rent
Farmi tee 18, Viiratsi
Toiduraiskamise vastane võitlus peab algama kodust
Teada on tõsiasi, et rikkam osa maailmast viskab iga päev toitu ära umbes samas mahus, kui seda vaesematel elanikel puudu jääb. Toiduraiskamise vastane võitlus on tõusnud äärmiselt oluliseks märksõnaks valdkonna kõikides osades. Eriti aga toidupoodides, kus toit on inimestel silme all ja toiduraiskamise oht ehk kõige ilmsem.
TEKST: MARTIN HANSON FOTO: TAAVI SEPP
Samas näitavad kõik uuringud, et kõige rohkem toimub toidu raiskamist kodudes. Kordades ja suurusjärgu võrra rohkem kui toidutootmistes või toidupoodides. Isegi kui ei taha uskuda tootja või kaupmehe moraalse kompassi olemasolusse, siis ühes võib olla 100% kindel: raha oskavad ärimehed lugeda ja ilmaasjata ei visata midagi ära.
„Kahjuks ei saa tänapäevases kaubanduses viia toiduraiskamist
nulli. Seis, kuhu meie oleme tänaseks jõudnud, on küll juba väga hea, aga potentsiaali on siiski veel. Arusaadavalt soovib klient saada laia valikut, mida kõike ei osteta ära. Kui valikut vähendada, poleks klienti ja kukuks kokku kogu äriline ökosüsteem, mida üks tänapäevane kaubandus on. Samas ei tähenda see seda, et poleks arendatud välja detailseid digisüsteeme, mis hindaksid kliendi homseid ootusi
Loodusele on kasulikum tarbida kohalikku
„Loodusele on alati parim kohalik, mahe ja hooajaline toidukaup. Kindlasti oleks keskkonnale ka parem, kui me sööksime vähem liha. Kui saame liha söömist vähendada, tähendab – saame ka liha kasvatamist vähendada, mis on iseenesest võit keskkonnale. Samas, kui rääkida lihast, siis meie enda kohalikul rohumaaveisel või lambal on pigem positiivne mõju loodusele, kuna nad on osa elurikkuse laienemisest looduses. Kuid ka siin ei saa mööda sellest, et sellel on oma hind loodusele, tasuta ei saa me midagi,“ räägib CIVITTA jätkusuutlikkuse meeskonna juht, keskkonnaekspert Sirli Pehme.
Nii looma- kui ka taimekasvatus on suure mõjuga planeedi tervisele, puhtalt juba nende valdkondade hiiglaslikkuse tõttu. Kuid siin tuleb mängu kurioosum: loomade ja liha kasvatamise mõju planeedile on kilogrammi kohta kindlasti palju suurem, kui seda on näiteks värske kurgi mõju. Samas ei ole ju võimalik võrrelda toitainealast tihedust nende kahe toiduaine puhul, leiab keskkonnaekspert ja lisab, et kurgil ei ole loomaliha vastu mitte mingit võimalust.
võimalikult täpselt. Me püüame raisata nii vähe kui võimalik,“ räägib Rimi Eesti jätkusuutlikkuse juht Katrin Bats. Toit, mis müümata jääb, leiab aga suure töö tulemusel enamasti tee heasse kasutusse. Batsi sõnul võtab ligi poole äraviskamisele minevast toidust enda jagada Toidupank: „Meil on hea näide ka ühe kohaliku kogukonna kohta, kus meilt võetud söögikõlbmatu toit jõuab lisaks ka kompostiks.“
„Tänapäevane maailm annab võimalusi paljuski saata see „parim enne“ tähise kaotanud toit uuele ringile. Kuid mida tahaks rõhutada, on see, et eelkõige tuleb toidukao vähendamise huvides üle vaadata kodused äravisatavad toidukogused, sest uuringute järgi ollakse just seal sellega kõige rohkem hädas. Kodudes ollakse kõige kergekäelisemad toitu ära viskama,“ lisab jätkusuutlikkuse juht.
„Kui aga rääkida paarist konkreetsest näitest, siis veganid on oma mandlipiimajoogi või sojast tehtud piimajoogi suurenenud tarbimisega meeletult suurendanud nende toodete jalajälge planeedile. Mandel vajab meeletult vett ja seal, kus mandel paremini kasvab, on vesi defitsiit. Kasvatused on mõjutanud suurelt näiteks kohaliku vee olukorda. Ka teadusartiklid on jõudnud järelduseni, et veganitel on väga suur veejalajälg. Kui aga räägime avokaadodest, siis selle kasuliku vilja suure rohelise jalajälje on tekitanud sotsiaalmeedia, mis reklaamib, kuidas avokaadot on populaarne süüa. Nüüd kõik kogu maailmas soovivad seda. Probleem algab sellest, et avokaadode ja ka muude toiduainete kasvatuse laiendamiseks võetakse pinda juurde mitte muude toidutoodete all olnud maade arvelt, vaid mujalt – metsad, rohumaad,“ lisab Pehme. Rohelise jalajälje osas tuleb mängu ka see, mis on ühe ühiku toidu tootmise hind, kas toodetakse suuri koguseid tööstuslikult või väiksemaid koguseid mahedalt. Vahel on mahetootmine keskkonnale parem, mõnel korral aga tööstuslik ehk suurtootmine. Kõik sõltub sellest, kuidas toitu kasvatatakse. „Kindlasti ei soovi ma neid kahte tootmisviisi vastandada, mõlemaid on vaja, kuid mõlemaid saab ka parendada. Vaadata tuleb kogu paketti, kogu mõjude pundart – tootmine, korjamine, pakendamine, transport ja nii edasi. Samas peab rõhutama, et ka toiduraiskamine on otseselt keskkonnavaenulik tegevus – me raiskame seda, mida loodus on meile raske vaevaga kasvatanud,“ selgitab keskkonnaekspert.
BioBag on keskkonnasõbralik!
Biolagunevate toodete, nagu toidujäätmete ja muude orgaaniliste jäätmete komposteerimine on oluline ja kasvav tendents paljudes riikides. BioBag on uhke, et saab sellesse oma panuse anda, pakkudes laias valikus täielikult kompostitavaid tooteid.
BioBagi kompostitavad ja biolagunevad kotid on toodetud Eestis, meie tehas on Hiiumaal. BioBag on olnud rohkem kui 20 aastat jäätmekäitlustööstuse ekspert ja silmapaistev tarnija. BioBagi kottide kasutamine orgaaniliste jäätmete kogumiseks ja kompostimiseks aitab viia lõpule loodusliku tsükli, tagastades keskkonda väga vajalikud toitained. BioBagi tootevalikut peetakse kompostitavate ja biolagunevate toodete turul kõige laiemaks. Keskendume kvaliteedile, uute ja uuenduslike, maasõbralike toodete ning kontseptsioonide arendamisele.
Kuidas leida poeriiulilt päriselt kompostitav toode?
Praegusel ajal on erinevad loodussõbralikud kaubad väga popid, seetõttu ringleb meie turul palju erinevaid ÖKO või BIO jms kirjadega tooteid, mis kõik ei pruugi olla kaugeltki need, milleks me neid peame. Sõna „kompostitav“ võib kirjutada igale tootele, kuid kui sellel ei ole vastava sertifikaadiga märgistusi, on see väide tühine. Kuidas peaks siis tarbija aru saama, et toode on kompostitav?
Tuleb jälgida toodetel
välja toodud sertifikaate
TÜV Austria annab välja OK Composti sertifikaate toodetele, mis vastavad Euroopa standardile EN13432. Et seda sertifikaati saada, peab tootja olema valmis üheks ajamahukaks ja kulukaks ettevõtmiseks, kuid see on seda väärt, sest teadlik tarbija teeb oma valiku
just selle järgi. Sellele lisaks tõestab kompostitavust ka Seedlingi sertifitseerimismärgistus.
TÜV Austria haldab järgmisi sertifikaate:
• OK Compost Industrial,
• OK Compost HOME,
• OK Biodegradable SOIL,
• OK Biodegradable Marine,
• OK Biodegradable Water,
• OK BioBased (tegu on biopõhistest materjalidest tootega – ei pruugi olla kompostitav, kui pole juurde toodud ka OK Composti sertifitseerimismärgistust),
• Seedling.
Leides tootelt OK Composti või Seedlingi sertifitseerimismärgistuse, võid olla kindel, et tootel on vastav sertifikaat olemas. Kuna sertifitseerimismärgistused peavad sisaldama ka tootja numbrit, on sertifikaadi mittevastavust võimalik kahtluse korral kiiresti tuvastada ning sellest sertifitseerijale teada anda.
BioBag kannab uhkusega oma toodetel sertifitseerimismärgistusi OK Compost Industrial, OK Compost HOME, OK Biodegradable SOIL ja Seedling.
Meie elu sõltub tervislikust pinnasest
Aastate jooksul on liikunud palju vastuolulist informatsiooni kompostitavate prügikottide kohta. On seatud kahtluse alla, kas nende kasutamine orgaaniliste jäätmete sorteerimiseks on õige.
Sertifitseeritud tööstuslikud kompostitavad jäätmekotid ei kahjusta
pinnast, inimeste tervist ega aita kaasa mikroplasti probleemile. Vastupidi, need annavad võimaluse muuta orgaaniliste jäätmete kogu kvaliteetsemaks. „Sertifitseeritud kompostitavad orgaaniliste jäätmete kotid parandavad orgaaniliste jäätmete kvaliteeti,“ kinnitavad eksperdid. See on vastuolus varasemate eksitavate meediakajastustega orgaaniliste jäätmete kogumise kohta. Selgeks eeliseks on liigiti kogutud orgaaniliste jäätmete kvaliteedi ja kvantiteedi oluline tõus ning sellele vastav toodetava komposti koguse kasv. Arusaamatuste tõttu on kahjuks erinevaid arvamusi ja väärarusaamu – nii omavalitsustes kui ka tarbijate seas.
Inimese tervis sõltub taimedest ja taimede tervis tervislikust pinnasest Orgaaniliste jäätmete kompostimine on oluline, sest see parandab ja tugevdab mulla vastupanuvõimet keskkonnamuutustele. 2–3-sentimeetrise mullakihi loomiseks kulub 1000 aastat ja praeguse jätkudes võib kogu pinnase pealmine kiht olla kadunud 60 aastaga. Umbes kolmandik maailma pinnasest on erosiooni, tihenemise, hapestumise ja keemilise reostuse tõttu juba lagunenud. Toidujäägid on väärtuslikud orgaanilised ressursid, mis võivad tuua pinnasesse tagasi olulisi toitaineid, et saaksime toota rohkem tervislikku toitu. Mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on näha paljudes põllumajanduspiirkondades, kus agrokemikaalide tarbimine kasvab, taimede bioloogiline mitmekesisus on väike ja mulla hooldustavad on jäigad.
Mis on tervislik muld?
Tervislik muld sisaldab suures koguses orgaanilist ainet ja mulla mikroorganisme, mis vajavad hapnikku ja niiskust.
Kurnatud pinnase segamine kompostiga parandab oluliselt mulla võimet vett kinni pidada, lisaks on sel palju muid eeliseid. On oluline hoida vihmavesi pinnases, et see ei valguks kemikaale kaasa võttes lähedalasuvatesse jõgedesse ja veekogudesse.
Põllumajanduse
väärtuse kasvamine
Tarbijatena oleme üha teadlikumad kasvatamise ja toiduainete tootmismeetodite osas, mõistame selle tähtsust meie toidu kvaliteedile. Põllumajandussüsteemid vajavad põllukultuuride kasvatamiseks tervet mulda. Mullas elavate kasulike mikroorganismide ning selle hapniku- ja veesisalduse parandamise tulemus on parema kvaliteediga ja suurem saak. Üha enam levib teadlikkus säästva põllumajanduse olulisest rollist süsiniku säilitamisel pinnases ja mõistetakse kurnatud pinnase taastamise vajadust.
Kuidas saavad biolagunevad kotid aidata kaasa pinnase toitmisele? BioBagi kotid aitavad kaasa ringmajandusele. Kasutades toidujäätmete kogumiseks ja biogaasijaamadesse saatmiseks biolagunevaid ja kompostitavaid BioBagi kotte, toetame toitaineterikka mulla tootmist. BioBagi kotid lagunevad pinnases täielikult ja muutuvad veeks, CO2-ks ja huumuseks, mikroplasti maha jätmata.
Lisainfo BioBagi tegemiste ja toodete kohta: https: www.biobag.ee
