Seenior (november 2025)

SEENIOR

T E IS I K – LIH T SAD JA NUTIKA D L A H E NDUSED

I GA PÄ E VA EL U L I HT S US TA M ISEK S

Teisik annab meelerahu ja võimaluse olla iseseisev. u

Nutikas ravimikarp muudab ravimite võtmise lihtsaks ja mugavaks ning ravimite võtmist pole enam võimalik unustada.

SELLES NUMBRIS:

Meesteklubis elu keeb Loomad toovad rõõmu

Avasta talvevõlumaa

Enneta vastikuid viirusi

Nutikas ravimikarp registreerib ravimite võtmise ning saadab meeldetuletuse, kui annustamine ununeb. Ravimi võtmise registreerimiseks piisab vaid karbi kallutamisest või karbil oleva nupu vajutamisest.

Ilmub Maalehe tellijatele

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Väljaandja Delfi Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@delfi.ee

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee

Rõõm ühisolemisest:

mehed koos, täies hoos

Haabersti tegevuskeskuses tegutseb meesteklubi, mis on käinud koos juba üle 13 aasta. Klubis on umbes 25 liiget ja kokku saadakse regulaarselt iga kahe nädala tagant.

TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ERAKOGU

Iga meesteklubi kohtumine on ette valmistatud, sisukas ja tihti temaatiline. Kuid lisaks kokkusaamistele käiakse ekskursioonidel, reisidel, kohtumas naisteklubidega, samuti osaletakse üleriigilistel meesteklubide kokkutulekutel. Tihti kutsutakse külla tuntud avaliku elu tegelasi ja lektoreid. Olulisel kohal on ka ürituste korraldamine – peetud saavad kõik sünnipäevad, hooaja avamised ja lõpetamised ning muud tähtsad sündmused.

Istume maha kahe meesteklubi liikme Ants Laasfeldi ja Vello Randlaga. Ants on ühtlasi meesteklubi juht. Meesteklubi keskmine vanus on 70. aastate teine pool. Vanimad liikmed on juba 90. eluaasta kandis.

Haabersti meesteklubi tegutseb põhikirja alusel, mille järgi on klubi tegevuse eesmärgiks aktiivne suhtlus, liikmete omavaheline toetus, mitmekesised ühistegevused, sotsiaalse sidususe arendamine ja meelelahutus. Üksteisest tõesti hoolitakse –kui keegi jääb haigeks või on muu probleem, on toetus alati olemas.

Iga kahe nädala tagant kohtuvad klubiliikmed tegevuskeskuse ruumides, kus juttu ja laulu jagub mitmeks tunniks. Paljud meesteklubi liikmed käivad ka erinevates ringides. Neid on Haabersti tegevuskeskuses üle neljakümne – igaüks leiab midagi.

Vello ütleb, et meeste klubi eesmärk on lihtne: hoida mehed mõtlemis ­ ja tegutsemisvormis. „Kui mõni päev tundub hall, siis teadmine, et varsti saame jälle kokku, tõstab tuju,“ lisab Ants. „Hakkad juba ette valmistama järgmist kokkusaamist ja nii see aeg läheb.“

Kohtumised naisteklubidega aitavad unustada kõik mured Viimane meesteklubi üritus oli kohtumine Pirita naiste lauluklubiga Birgitta. Kokku saadigi Pirital. „Ajasime naistel pead segi,“ naerab Ants. „Käisime oma traditsioonilisel külaskäigul ja ka meie enda klubi kohtumiste rütm läks sassi, aga nüüd varsti tuleb meil ikkagi omavaheline kokkutulek ka.“

Kohtumistel naisteklubiga on omad traditsioonid: üksteisele lauldakse, tehakse viktoriin ja lõpuks tantsitakse. Loomulikult viivad mehed daamidele alati lilli ja suupisteid ning daamid katavad ka omalt poolt maitsva laua. „Tavaliselt on meie kohtumistel nii, et naised laulavad meile paar­kolm laulu,“ kirjeldab Ants. „Ja meie vastame, laulame neilegi paarkolm laulu. Viktoriinis esitavad nemad meile ja meie neile kümme küsimust. Kes vastab õigesti, saab kompveki. Siis algab tants ja me unustame kõik jamad, tunneme end nii hästi.“ Pirita naisteklubi on käinud ka Haaberstis meesteklubil külas. Samuti on meesteklubil väga head suhted Haabersti noorusliku naisteklubiga Nurmenukk, kellega koosviibimised on olnud alati elavad, meeleolukad ja meeldejäävad.

Laul alati suul

Meesteklubi liikmed ei jää ka laulmisega hätta. „Kui meie enda Haabersti tantsuklubil oli juubel, siis laulsime neile,“ meenutab Ants. „Sellistel üritustel esinevad ikka naisterahvad oma heledate häältega ja sinna siis lisandub natuke mörisevat meestelaulu,“ täiendab Vello. „Kas sina tead, mis asi on segakoor?“ Ma ei tea. Tuleb väl­

ja, et see on see, et naised laulavad ja mehed segavad. Või siis vastupidi. See oli muidugi nali, tegelikult Vello hindab väga naiste lauluhäält: „Tegelikult just need helisevad naishääled ja mörisevad meestehääled annavadki selle õige terviku kokku!“

Haabersti meesteklubil on olemas ka täitsa oma laul, mida esitatakse tuntud pala „Mats alati on tubli mees“ viisil ja oma sõnadel, kus on muu hulgas read: „Ja kuigi aastad mööduvad – meil noorus tuksub põues. Üks kõigi ja kõik ühe eest – see on meil kindel nõue“. Lisaks oma laulule on meesteklubil ka oma vorm ja lipp. Meeste erinev taust toob huvitavad vestlused

Haabersti meesteklubi liikmete taust on mitmekesine. On endisi insenere, pedagooge, teadlasi, ehitajaid, teolooge. Ants lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna ning töötas aastakümneid

Eks me ole ikka edasi nagu tudengid, lihtsalt habe on pikem ja õlut joome vähem.

planeerimise ja projekteerimise alal. Vello on õppinud Tartus bioloogiat, hiljem töötanud aga laboris ja Tallinna Ülikoolis spetsialistina. „Õppisin ühte, töötasin teises ja lõpetasin kolmandas valdkonnas – raisatud haridus, aga rikas elu,“ muigab ta.

Just see kogemuste mitmekesisus teebki meeste arutelud huvitavaks. „Igal mehel on rääkida midagi, mida teised pole kogenud. Ja kui vaieldakse, siis tehakse seda väärikalt. Tähtis on, mis vaidluses selgub – mitte see, kes peale jääb,“ selgitab Ants.

Haaberstis elu keeb

Meesteklubi mehed osalevad aktiivselt tegevuskeskuse ringides. Vello käib näiteks inglise keele vestlusringis. Ants ja mitmed teised meesteklubi liikmed osalevad aga vestlusklubis, kus arutatakse kõiki maailma asju. Klubi kokkutulekutele aga kutsutakse erinevaid külalisi. „Nüüd tuleb meile varsti külla laulu­ ja tantsupidude meditsiiniteenistuse juht, kes räägib meile, kui raske on kogu selle asja eest vastutada. Lisaks tuleb peagi külla autogrammide koguja, kellel on autogramme Heli Läätsest kuni kuulsate sportlasteni välja,“ räägivad mehed.

Ekskursioonid viivad põnevatesse kohtadesse Haabersti meesteklubi teeb ka palju erinevaid väljasõite. Nad on käinud ekskursioonidel Tallinna Ülikooli inseneriteaduskonnas, mere ­ ja kunstiakadeemias, Jaan Poska muuseumis, filmi ­ , tervise, ajaloo­ ja meremuuseumis ning paljudes teisteski kohtades. Ants meenutab, et üks meesteklubi põnevamaid käike oli E­Piima külastus, kus nähti, kuidas piimast saab juust ja kuidas tänapäevane digitehnoloogia põimub toidutööstusega. „Igaüks sinna sisse üldse ei saa,“ muljetab Ants. „Aga kuna üks meie klubi liige oli selle tööstusega seotud, saime näha kogu protsessi, kuidas piimast saab juust. Nägime, kuidas piim liigub lehma udarast pakendini, ja kui täpne kogu see protsess on. Ja kas tead, kuidas juustu sisse saavad augud? Seda teevad bakterid.“ Vello naerab selle peale: „Chaplini filmides puuriti neid auke küll teistmoodi!“

Tulevikuekskursioonideks on samuti palju plaane. „Peagi läheme Padise kloostrisse,“ ütleb Ants. „Seal on muuseum, kus meie oma klubi liige korraldab tuuri. Kokku on lepitud ka Hipodroomi uue elamurajooni ehituse külastamine – ikka nii, et paneme kiivrid pähe ja vaata­

Meie elame tänu rõõmule ja seltskonnale vähemalt paar aastat kauem, kui statistika lubab.

me kõik üle, mitte ei piilu ainult eemalt. Meil on üks fotograaf, kes kõik jäädvustab, nii et iga kooskäik läheb arhiivi.“ Meesteklubi peab isegi väikest kroonikat – iga kord kirjutatakse üles, kus käidi, kes käis külas, mida arutati, kellel oli sünnipäev. Jõutakse ka Eestist kaugemale Mitmed meesteklubi mehed ka reisivad koos. Näiteks Vello käis ühe meesteklubi liikmega eelmisel aastal Ameerikas ja Kanadas. Tema reisikaaslane oli juba 81 aastat vana, aga Vello sõnul väga entusiastlik ja „krõmps“. Mehed sõitsid ringi nädala Ameerikas ja nädala Kanadas. Vaadatud said Niagara juga, amišite külad, Valge maja, New York, samuti Kanada suured linnad. „Tema on minust ikkagi tosin aastat vanem inimene, aga jaksu oli tal kõvasti,“ kiidab Vello. „Rühkis aga vapralt treppidest üles ja alla. See ongi meie vaim: uudishimu ei tohi kunagi kaduda.“ Kui meesteklubi liikmed reisil käivad, jagatakse kokkutulekutel alati ka muljeid. Reisid on klubis jututeemaks tihti ka siis, kui keegi just hiljuti kuskil käinud pole. Meenutatakse varasemaid reise – mõni klubiliige on käinud Aafrikas, teine islamimaades, kolmas mäletab veel nõukogudeaegseid komandeeringuid, kui ööbiti kambakesi ühes toas ja lauldi tudengilaule. Kõik sünnipäevad peetakse üheskoos

Kuna meesteklubi kohtub iga kahe nädala tagant ja liikmeid on kaks tosinat, siis juhtubki nii, et pea iga kord on kellelgi sünnipäev ja mõnikord lausa mitu tükki. Nii et laulu ja rõõmu jagub igaks kokkutulekuks. Vello meenutab selle jutu pea­

Reisil Ameerikasse ja Kanadasse vaadati muu hulgas Niagara kaksikkoske Kanada-poolselt kaldalt. Pildil Vello Randla ja Leo Mürkhein.

Kevadel päevakeskuse terrassil „Mölkky“ mängu hoos. See tubli tammepuu istutati meesteklubi kümnendal sünnipäeval.

Koos tammega pildil Vello ja Ants.

Laulmine on meesteklubi kokkutulekute lahutamatu osa.

le muiates tudengipõlve, kus raha ei olnud, ainult laul ja rõõm: „Sama mõtteviis peegeldab meie klubi olemust – aktiivne elu, huumor ja pidev vaimne liikumine hoiab meid noorena.“

Ants naerab kaasa ja lisab: „Eks me ole tõesti ikka edasi nagu korporandid, lihtsalt habe on pikem ja õlut joome vähem.“

Optimismipomm iga kahe nädala tagant

Ants ja Vello räägivad ka laiemalt elust ning meie praegusest ajast. Kuigi maailm tundub kohati segane ja rahutu, leiavad mehed rahu omavahelises suhtluses. „See on nagu väike optimismipomm iga kahe nädala tagant,“ ütleb Vello. „Ühised arutelud, laulud ja naljad aitavad muremõtteid murendada. Jagatud mure on pool muret, aga mõni oskab selle poolikugi veel tükeldada.“ Me­

hed leiavad, et pärast töölkäimise lõpetamist vajab inimene midagi, mis annaks elule mõtte ja liidaks teistega: „Meie jaoks on meesteklubi just see koht –tulla kokku, rääkida, kuulata ja naerda!“

Hoog on sees Mehed ei kavatse veel niipea hoogu maha võtta. Ootamas on kokkusaamised, ekskursioonid, kohtumised teiste klubidega. Meesteklubi on ehe näide sellest, et aktiivne elu ei lõpe pensioniga. „Tead, mis on meie

Vananema hakatakse alles pärast surma –enne pole lihtsalt aega!

klubi mõte?“ küsib Vello. „Et ükski päev ei läheks raisku. Et inimene ei kaoks nelja seina vahele, vaid oleks nähtav, kuuldav ja elus. Nii kaua, kui veel jaksu on, tuleb koos käia. Kui me koos oleme, siis ununevad mured, maailm tundub jälle heatahtlikum ja laul kõlab kindlamalt.“ Ants haarab sõnasabast: „Juba paar päeva enne kokkusaamist tekib ootus, ja paar päeva pärast seda on veel hea tunne sees. Kogu aeg on midagi oodata. Väga tähtis on tunne, et oled millegi osa. Et sul on seltskond, kus saad rääkida, naerda, jagada. See hoiab elus.“

Klubi meeste jaoks on pensionipõlv teine noorus, sest rohke tegevus hoiab aktiivsena. Meesteklubi on justkui elutarkuse ja optimismi akadeemia. Muidugi räägitakse erinevatel teemadel, kord helgematest, kord raskematest as­

Meesteklubi külas E-Piimas, Baltimaade moodsaimas piimakombinaadis.

Meesteklubi jõulupidu: mälupingutus jõuluvana ees sekund enne kinki.

jadest – ka poliitikast ja sõjast. Aga lõpuks jõutakse alati samasse punkti – elurõõmu ja tänulikkuseni. „Kui maailm ongi täis muret ja vägivalda, siis meil on siin oma väike rahusaar,“ võtab Ants selle teema ilusasti kokku.

Tamm kui elujõu sümbol

Klubi liikmeid ühendab tugev solidaarsus. Kui mõni liige haigestub või satub hooldekodusse, ei jäeta teda üksi. „Me helistame, saadame kaarte ja käime külas. Me ei unusta oma poisse, ka neid, kes on

juba pilve peale läinud,“ räägib Ants. Igal aastal tähistab Haabersti meesteklubi oma sünnipäeva. Kolme aasta tagusel sünnipäeval istutati hoovi tammepuu –sümbolina, mis jääb kasvama palju kauemaks, kui kestavad meesteklubi liikmete elud. Vello viskab selle jutu peale kohe võllanalja: „Elu on sugulisel teel leviv haigus, mis lõpeb alati surmaga.“ „Nii see paraku on,“ on Ants nõus. „Aga meie elame tänu rõõmule ja seltskonnale vähemalt paar aastat kauem, kui statistika lubab.“ Tamme istutamine toimus meesteklubi sünnipäeval koos kohalike lasteaialaste ja tegevuskeskuse ringide osalistega. „See oli liigutav hetk – põlvkondadeülene sündmus,“ meenutab Ants. „Lapsed laulsid ja aitasid puud istutada, tegime koos ringmänge ümber puu.“ Läheme tänagi koos meestega õue tammekest vaatama – see on üks ilus ja uhke tamm, värvilised lehedki veel küljes. Kui mehed näitavad mulle, kui väike tamm istutades oli, ei jõua ma ära imestada, kui ruttu ta kasvanud on.

Nii see elu käib, inimesed sünnivad, kasvavad ja lõpuks lahkuvad siitilmast. Tammedki pole igavesed. Aga uurin meestelt lõpetuseks ikkagi veel seda, millal algab vananemine ja kuidas nad vananemisse suhtuvad. Vastuseks ei kulu Antsul sekunditki: „Vananema hakatakse alles pärast surma – enne pole lihtsalt aega!“ Meie Velloga oleme südamest nõus.

2025. aasta meesteklubide kokkutulek Haapsalus.

Jüri lugu: alati koos loomadega

Jüri elab Viimsi vallas koos oma armsa koera Lilliga. Ta on koos oma abikaasaga üles kasvatanud varesepoja, pidanud taluloomi ja rohkelt koeri­kasse. Jüri ei arva, et loom oleks kuidagi vähem oluline kui inimene – oleme kõik võrdsed. Tema jutust on kuulda sellist hoolimist, mis inspireerib ka ennast rohkem märkama.

TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: KAIRI PRINTS, SHUTTERSTOCK

Vares Vaaksu lugu Kui Jüri läks mõni aasta tagasi ühel kevadisel päeval prügi välja viima, koperdas prügikasti lähedal väike vares, ilmselt pesast välja kukkunud. „Läksin tema poole, aga tema vaatas mind ja trampis jalgu, edasi ei läinud,“ meenutab ta. „Lennata ta ka muidugi veel ei osanud ja oleks ilma abita kindla peale hukka saanud. Võtsin ta siis pihku ja läksin tuppa. Näitasin varesepoega naisele ja ütlesin, et meil on nüüd beebi. Tõime talle väikese kasti, panime ta sinna sisse ja proovisime süüa anda –kohe võttis vastu. Hakkliha vist andsime esimesena, aga eks varesed söövad ju kõike.“

Paari päeva pärast viis Jüri varesepoja õue. „Aga siis hakkasid vanad varesed meid sõimamas käima,“ naerab ta. „Karjusid seal vastasmaja katuse peal. Muudkui kisasid, et teeme nende lapsele liiga. Kus nad pesitsesid, me teada ei saanudki.“

Varesepoja nimeks pandi Vaaks, Jüri pere juurde ta elama jäigi ja elas seal lõpuks ligi poolteist aastat. „Suvel meil oli muidugi uks lahti ja siis ta käis ikka kogu aeg toas vaatamas, et mis me teeme ja kas midagi head saab,“ kirjeldab Jüri. „Istus õla peale, sikutas kõrvast ja tundis ennast üldse väga koduselt. Õhtuti vaatas vahel meiega koos telekat.“ Kui saabus talv, oli varesepoeg juba suurem ja talle tehti kodu kasvuhoonesse. Mugavas pesas oli all saepuru ja peal vana puhvaika. „Kuumutasin veel igal õhtul ühe kivi talle, et tal öösel külm poleks,“ kirjeldab Jüri toonast rutiini. Panin selle saepuru alla, nii et see püsis soe veel mitu tundi.“

Varesepoeg käis meil kogu aeg toas, istus mulle õlale ja sikutas kõrvast.

Vaaksu lennukool ja uued varesed Juba talvel hakkas Vaaks lendamist harjutama. „Vaatas aias ringi, otsis väikese hange, ronis selle otsa ja siis lendas sealt alla,“ meenutab Jüri Vaaksu lennuharjutusi. „Kevadel tegime talle ise lennukooli: panime minust kõrgemale kahe puu

vahele kaika, tõstsime Vaaksu sinna otsa, et ta sealt alla lendaks. Alguses ei tulnud ta sealt 5–6 tundi alla, aga siis hakkas juba kiiremini tulema. Tal hakkas igav seal kaika peal ja ega siis muud üle jäänud kui enamvähem lendama õppida.“ Vaaks elas Jüri ja tema abikaasa juures terve järgmise suve. Mehe sõnul oli ta täieõiguslik pereliige. „Käis ikka kogu aeg toas ja vaatas, kas kõik asjad on oma õigel kohal ja istus ikka õlal ning sikutas kõrvast,“ muigab Jüri. „Kuskil sügise poole aga kadus ta ära. Mõtlesime, et kass ei saa teda ju kätte, ta oli juba nii suur, aga kuna ta ikka veel korralikult lennata ei osanud, olime ikka mures. Arvasime, et ju ta ikka nii palju lennata siis oskas, et lendas üle aia ära.“ Jüri ja ta abikaasa Helgi käisid Vaaksu muidugi otsimas, kolasid kogu ümbruskonna läbi, et äkki nooruk on otsustanud jala kuskile minema hakata. Kahjuks nad Vaaksu ei leidnud. Aga Jüri muidugi loodab, et Vaaksuga pole midagi paha juhtunud ja ta elab oma parimat vareseelu. Rohkem Jüri Vaaksu ei näinudki. Vähemalt ei saa ta olla kindel, et on just oma hoolealust silmanud... „Aga sel kevadel tekkisid mulle siia aeda kaks suurt varest,“ räägib Jüri uutest kostilistest. „Viisin neile iga päev süüa ja mõtlesin, et ju siis on Vaaksu sugulased, kes teavad, et siit saab süüa. Sõna ju levib! Või ongi tõesti üks neist Vaaks ise. Ma ei saa päris kindel olla, et tunneksin ta ära, ta

„Mul pole elu sees nii head koera olnud!“ ütleb Jüri oma varjupaigast päästetud Lilli kohta.

ei lenda ju õla peale ega midagi. Mu kõrval pole enam ka mu abikaasat, kellega arutada, kas see võiks Vaaks olla. Alguses käisid vanad varesed kahekesi, võtsid toidu ja viisid kuhugi – sain aru, et neil on pesas pojad. Hiljem, kuskil suve keskpaigas, tulid juba koos kahe pojaga. Nüüd käivad vanad jälle kahekesi. Või hoopis noored käivad, ega neil oska vahet teha.“

Taluloomad ja nahaalsed nastikud

Muidugi ei armasta Jüri ainult vareseid, ta on eluaeg suur loomasõber olnud. „Jah, mul on eluaeg loomad olnud, oleme naisega ka taluloomi kasvatanud. Aga eks suhtumine ole erinev – kui võtad seapõrsad,

olnud. Kogu vestluse aja kuulab ta meie juttu hoolega.

Jüril

lehmad või lambad, tead ju ette, mis neist lõpuks saab,“ räägib Jüri. „Veidi enne Eesti taasiseseisvumist ostsime naisega talu ja hakkasime loomi pidama. Aga isegi kui tead, et kasvatad loomi lihaks, tuleb neid alati kohelda hoolivalt – iga loom on lugupidamist väärt. Muidugi on meil alati olnud ka kassid ja koerad.“ Jüri tegi talumaja lähedale ka tiigi, mille keskel oli saar ning seal saare peal pesitsesid pardid ja haned. Mida aga Jüri ei osanud kohe ette näha, oli see, et saart hakkavad ründama nastikud – muidugi et maitsvaid mune ja linnupoegi saada. „Nastikuid oli üldse sealkandis palju,“ meenutab Jüri. „Näiteks kui jalutasime lapselastega mere äärde ujuma, kõndisid koerad alati ees, et lapsed madudele peale ei astuks. Meie majast natuke eemal oli tohutu suur kümneid aastaid vana sõnnikuhunnik, mis oli nastikuid täis. Nad olid sinna oma käigud uuristanud ja vahel, kui sinna juurde läksin, oli viis pead püsti. Tiigi saart aga pidin pesitsusajal siis ise valvama. Sai seal neid nastikuid taga aetud ja kui mõni neist tahtis saare poole minema hakata, sundisin ta ümber pöörama ja tagasi minema. Ei tapnud ma neid kunagi. Aga

nad olid parajad nahaalid – kui nad said aru, et ma neile liiga ei tee, ajasid end püsti nagu kobrad, et sind ähvardada ja oma õigust nõuda.“

Perekoer Lilli lugu Kogu meie vestluse aja on meiega koos istunud ilus ja armas perekoer Lilli. Uurin ka tema loo kohta. „Mul pole elu sees nii head koera olnud!“ ütleb Jüri kohe. „Me võtsime Lilli Paljassaare varjupaigast. See oli nii, et telekast tuli mingi saade, kus räägiti sellest varjupaigast. Mina ise seda saadet ei näinud, aga Helgi rääkis, et need koerad, kes sinna viiakse, eutaneeritakse mingi aja pärast ja sealt enam muudmoodi minema ei saa kui uue omaniku juurde. Helgi ütles, et läheme päästame ühe koera ära, sest sel hetkel oli meie dogi lahkunud ja elasime ilma koerata. Muidugi olin kohe nõus. Järgmine päev läksimegi sinna, pakuti ühte ja teist ja kolmandat, aga öeldi ka, et üks väga hea südamega koer on veel, kuid teda oli juba keegi soovinud endale võtta. Meid kutsuti tagasi ühel teisel päeval, kui varjupaiga juhataja on ka ise seal. Läksimegi kohale ja öeldi, et huviline siiski loobus sellest koerast, aga et ta on tõesti hea koer ja kõigi lemmik siin, kuid kahjuks ikkagi hukkamisele määratud. Vaatasime, et nii kihvt koer, muidugi võtame, ja nüüd ta ongi juba üle kolme aasta siin elanud. Varjupaigas ei teatud isegi Lilli vanust, nad ütlesid, et võib­olla on ta kuni kümme aastat vana, aga ega täpselt tea. No ju ta on siis nüüd kuskil 13.“

Jüri räägib loomadest alati kui inimestega võrdsetest olenditest. Kes nad ju ongi.

Jüri kiidab Lillit väga: „Ta on nii arusaaja – mida ütled, seda teeb. Me käime näiteks Kadrioru pargis jalutamas, tänagi käisime. Teised koerad on keti otsas, aga tema saan seal üleval Jaapani aia juures lahti lasta ja ta tegutseb ja tuhnib, ei jookse kuskile eemale. Kui läheb veidi kaugemale, kutsun tagasi ja tuleb kohe. Aga näiteks Helgi ütlemise peale ta ei reageerinud. Kui kaks inimest lähevad koeraga jalutama, siis koer teab, et need kaks lolli inimest räägivad omavahel ja mis seal ikka kuulata on, aga kui läheme koeraga kahekesi, siis ta kuulab mind kogu aeg ja saab kõigest aru.“ Jüri jutust kumab terve intervjuu ajal läbi üks eriline omadus – ta räägib loomadest alati kui inimestega võrdsetest olenditest. Kes nad ju ongi. Selline hoolivus kõige elava vastu, mis on Jüril, võiks mõjuda nakatavalt kõigile inimestele – siis olekski maailm juba palju parem koht.

Kuna Jüri telefon läks katki, pole Vaaksust kahjuks säilinud ühtegi pilti. Aga niimoodi katustel on varestel kombeks hoida silma peal inimestel, kes on nende vastu lahked ja toitu pakuvad.

Jüri ja Lilli on väga lähedased.

Jüri ütleb, et Lilli on parim koer, kes tal kunagi on

Varesepoeg Vaaks võttis

toitu käest, just nagu see kena noor vares siin pildil.

Värska Kuurortravikeskus –looduslik jõuallikas Setomaa rahus

Sügisel ja talve eel vajab meie keha lisatuge, liigesed valutavad ja energiat napib. Värska Kuurortravikeskus kutsub kõiki avastama, kuidas looduslik mineraalvesi võib olla tõeline tervise- ja jõuallikas!

Värska mineraalvesi aitab leevendada liigese- ja lihasvaevusi, parandada vereringet ning tugevdada organismi. Kuurortravikeskuse professionaalsed ja kogenud spetsialistid hoolitsevad selle eest, et saaksite just teie vajadustele vastavat terviseturgutust. Lisaks pakub Sanatooriumi hotell mugavat puhkust, tervislikku toitu ja rahulikku keskkonda, kus iga detail toetab tervenemist.

Ravipakett „Tervüs mineraalviist“ ühendab Värska kuulsad mineraalveevannid, soojendavad raviprotseduurid ja lõõgastava puhkuse Setomaa vaikuses. Just see on koht, kus aeg võtab hoo maha ja keha saab võimaluse taastuda.

• 6 ööd majutust

• 17 toidukorda

Värska Kuurortravikeskus Hind kehtib

• 15 raviprotseduuri veepargi ja saunade kasutust kahel korral

• Värska-4 mineraalvee ravikuuri

• hommikuvõimlemist

2020. a uuring kinnitas, et Värska mineraalvee ja ravimuda protseduuride mõju on tõendatult Eestis kõige tõhusam.

Kui soovid enne talve uut energiat ja kergemat enesetunnet, on just nüüd õige aeg Värskasse tulla!

Värska Kuurortravikeskus

Esindused üle Eesti

NB! 1. septembrist saab abivahendi soodustust arsti hinnangu alusel iga Eesti elanik. Soodustuse saamiseks ei pea enam taotlema puuet või vähenenud töövõimet.

Kuidas säilitada kindlustunne ja iseseisvus libedatel tänavatel?

Kui temperatuur õues langeb alla nulli, muudavad lumevaalud, jää ja varajane pimedus värskes õhus liikumise tõeliseks katsumuseks. Kaks abivahendite spetsialisti, Kadri Tiido Invarust ja Margit Mäll ITAK­ist, jagavad oma kogemusi ning nõuandeid, kuidas talveperioodil oma liikumisvabadust hoida ja end tänavatel kindlamalt tunda.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK

Hirm ja ettevaatus

Mõlemad eksperdid kinnitavad, et suurim takistus pole alati füüsiline, vaid psühholoogiline. Kadri Tiido sõnul seonduvad eakate liikumisraskused talvel eelkõige hirmu ja ebakindlusega libedal või pimedal ajal õues liikuda. „Külm ja libedus muudavad tänavad ettearvamatuks – jää, lumevaalud ja ebaühtlane pinnas võivad muuta isegi lühikese käigu poe või apteegini keeruliseks.“

Margit Mäll rõhutab sama: „Igapäevaste jalutuskäikude takistuseks talveperioodil on hämarus, külmakraadidest põhjustatud libedus ja paks lumi.“ Tema sõnul on kukkumiste põhjused sageli komp ­

lekssed: lisaks välisele keskkonnale mõjutab palju ka inimese üldine terviseseisund ja tasakaal. Ta toob esile rea praktilisi ohte, mis võivad viia vigastusteni: kinnitamata põrandamatid, märjad põrandad sissepääsudes, jäised kõnniteed, lumega kaetud äärekivid ja parklalohud. „Lu mega kaetud äärekivid raskendavad kõndimiskoha nägemist, mis omakorda võib viia eksimuseni, mis lõpeb komistuse või kukkumisega,“ hoiatab ta. Tiido lisab, et kui inimene tunneb, et õues liikumine on ohtlik, jäädakse sageli koju. „Paraku tähendab see vähem liikumist, vähemat suhtlemist ja pikemas plaanis ka tervise kiiremat halvenemist,“ ütleb ta. Samas soovitab ta mitte loobuda: „Värskes õhus viibimine on siiski vajalik nii kehale kui ka vaimule ja kui vähegi võimalik, soovitame teha kasvõi lühemaid jalutuskäike.“

Abivahendid kui kindlustunde taastajad Talv muudab abivahendid eaka inimese parimateks liikumispartneriteks. Tiido rõhutab, et talvel peaks need olema kohandatud ilmastikuoludele. „Karkude ja keppide puhul tuleks vahetada kulunud kummiotsikud ja lisada jääteravik, mis pakub kindlamat tuge jäisel pinnal,“ soovitab ta. Samuti aitab libisemise vastu jalanõude alla paigaldatud eriline tald.

Ta lisab, et rulaatoritest tasub eelistada laiemate ja suuremate ratastega mudeleid, mis liiguvad kergemini läbi lume ja pakuvad stabiilsemat tuge. „Talviseks kasutamiseks sobivad hästi istme ja korviga mudelid, kuna vajadusel on võimalik teha puhkepause ning rasked kompsud saab asetada turvaliselt abivahendikorvi,“ ütleb Tiido.

Ka Mäll kinnitab, et abivahend võib anda otsustava enesekindluse. „Talvekuudel õues liikumisel annab abivahendi kasutamine parema tasakaalutunnetuse, julgustab õue minema ja suurendab iseseisvust,“ räägib ta. Tema sõnul on eriti kasulikud jalanõude talla alla kinnitatavad jäänaelikud, mis aitavad enne­

tada kukkumisi jäistel pindadel. Mõlema spetsialisti kogemused näitavad, et õiged abivahendid võivad muuta talvise liikumise palju turvalisemaks. Lisaks käib mõlema soovitustes läbi ka nähtavuse teema. „Nii abivahend kui ka kasutaja peaksid olema varustatud helkuri, vilkuva tule või helkurvestiga, et olla pimedas hästi nähtav,“ selgitab Tiido.

Hirm abivahendite ees on vähenemas

Kui varem suhtusid paljud eakad abivahenditesse kui nõrkuse märki, siis on hoiakud mõlema eksperdi hinnangul muutumas. „Abivahendid on muutunud igapäevaseks ja loomulikuks osaks aktiivse eaka eluviisist,“ ütleb Tiido. „Õigesti valitud abivahend annab inimesele tagasi liikumisvabaduse – selle tunde, et saab ise oma käike planeerida ja iseseisvalt toimetada.“

Mäll tunnistab aga, et alguses võib hirm siiski abivahendi kasutamist takistada: „Liikumisabivahendiga harjumine võib võtta aega. Alguses on täiesti normaalne end ebamugavalt tunda, aga mida rohkem abivajaja seda kasutab, seda loomulikum see tundub.“ Tema sõnul kardavad

mõned, et abivahendi kasutamine näitab iseseisvuse kaotust, kuid tegelikult on vastupidi. „Liikumisabivahendid on loodud selleks, et anda kasutajale rohkem vabadust, võimaldades neil turvaliselt ja mugavalt iseseisvalt ringi liikuda,“ kinnitab Mäll. Ettevalmistus algab enne esimest libedust Talveks valmistumine on mõlema spetsialisti sõnul sama oluline kui abivahend ise. Tiido soovitab ennetada probleeme juba enne esimest külma: „Kõige mõjusam samm on alustada varakult –enne, kui libedus või külm päriselt saabub.“ Tema sõnul tuleks üle vaadata nii abivahendid kui ka jalanõud, et need oleksid töökorras ja vastaksid oludele. Mäll rõhutab füüsilise vormi tähtsust ja meenutab, kui oluline on igapäevane liikumine. „Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb liikumishäire tekke eest,“ ütleb ta. „Vanuse tõustes on lihasjõu vähenemine üks kriitilisemaid faktoreid, mis põhjustab liikumisvõime langust.“ Ka tema soovitab enne libedat hooaega teha lihtsaid tasakaalu­ ja lihasjõudu toetavaid harjutusi, mis aitavad talvel kindlamalt liikuda.

Kuulmislangus algab hiilivalt

Vanusega seotud kuulmisnõrkuse korral jõuab küll heli kuulmekile ja ­luude fibratsiooni kaudu sisekõrva, aga sisekõrvas olevad karvarakud ei saada seda informatsiooni oma funktsioonivõime vähenemise või kaotamise tõttu edasi kuulmisnärvile. Et kõrgete toonide vastuvõtuga tegelevad karvarakud paiknevad ruumilise teo allosas, kuhu helilaine jõuab alati kõige kiiremini, siis paraku tekibki elu jooksul nende rakkude kahjustus kõige varem.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

„Kuulmislanguse põhjused võivad olla erinevad. Kui probleem algab kuulmekäigust (vaik) või keskkõrvast (kuulmeluude jäigastumine, sekreet keskkõrvas, kuulmekile perforatsioon), on enamasti võimalik siiski kuulmist parandada. Vanemas eas tekkiv niinimetatud vanaduskuulmisnõrkus algab aga hiilivalt ja enamjaolt kõrgete toonide kaotusega.

Algul tekib raskusi sulghäälikurohketest sõnadest arusaamisel. Sageli märgatakse ka seda, et telefoniga rääkimine on muutunud raskemaks. Ka televiisori ja raadio heli reguleeritakse enamasti tugevamaks,“ räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi otorinolarüngoloog dr Maris Suurna. Inimkõrv on suuteline tajuma helisid kuni sagedusteni 16 000 Hz, kuid kõige olulisem

igapäevaelus on siiski kõnetsoon ja see on umbes 500–2000 Hz vahel. Kui suhtlemisel tavapärases keskkonnas tekivad kõnest arusaamisel probleemid, siis ilmselt on tegemist kuulmislangusega. „Kuulmise halvenemisel võib olla erinevaid põhjuseid, aga väga palju mõjutab meid ümbritsev müra ja vibratsioon: vali muusika, tööga seotud müra, pidev kõrvaklappidega muusika kuula­

mine. Tänapäeval on siiski mürarohketes töökohtades kohustuslik kasutada kõrvaklappe sisekõrva heliärrituse vältimiseks. Tervislik eluviis ja sisekõrvale puhkuse andmine on kindlasti kasulikud meetmed kuulmisteravuse säilitamisel. Mis puutub geneetilisse faktorisse, siis ka see eksisteerib: mõnel inimesel tekib kuulmislangus kergemini ja varasemas eas,“ mainib arst.

Tinnitus on igavene, seda tuleks võtta kui kaaslast Väga sageli kaasneb sisekõrva tüüpi kuulmislangusega ka tinnitus ehk kohin kõrvas. See võib esineda aeg­ajalt, aga ka püsivalt ja tegemist on sisekõrva karvarakkude kahjustusest tingitud lisaheliga meie peas. Tinnitust võib esineda ka ilma kuulmislanguseta. Sellistel juhtudel vajaks inimene ehk täien­

davat uurimist. Senini ei ole veel leiutatud ühtegi tabletti, mis selle heli meie kõrvust ära võtaks, sest karvarakkude kahjustus on ju püsiv, karvarakud ei paljune ega taastu. Parim lahendus on võtta tinnitust kui meeldivat, mitte ebameeldivat kaaslast ja püüda elada nii, et seda vähem märgata, jälgida. „Hiilivalt tekkiv ja sisekõrva tüüpi kuulmislangus on tavali­

Itaalias Castagnari tehases valmistatud kvaliteetsed karmoškad DANIEL nüüd ka Akordioni Salongis. Korpus kirsi- või pähklipuust, Itaalia keeled ja kvaliteet.

Keskmiselt iga kuues inimene kannatab kuulmislanguse all ja vajaks kuulmisaparaati.

selt jääv ning seda ei saa tagasi pöörata. Äkk­kuulmislangust, ka sisekõrvaga seotud, mis võib tekkida tundidega ja ka erinevatel põhjustel, on võimalik siiski ravida, kui inimene pöördub võimalikult kiiresti spetsialisti juurde. Kuulmislanguse probleem on kasvav „trend“: kolmandik elanikkonnast vanuses 40–60 ja pooled üle 80­aastased inimesed kogevad kuulmislangust. Arvestades tänapäeva noorte kõrvaklappide kasutamise intensiivsust, on tulevikus kindlasti oodata ka varasemas eas tekkivaid kuulmisprobleeme,“ mainib otorinolarüngoloog.

Mida me ise saaksime enda sisekõrva heaks teha? Suurna ütleb, et peaksime andma ka sisekõrva rakkudele võimaluse puhata ja nende jaoks on puhkus vaikus! „Minna välja mürakeskkonnast, ka kõrvaklappide kasutamisel tuleb teha pause, vähemalt 15­minutilisi. Tore oleks elada ka stressivabalt ja positiivse meelelaadiga – kindlasti tuleks see kasuks!“ annab arst nõu.

Kui kuulmine halvem, siis abi kõige lähem

Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige Kalev Rabi ütleb, et esimene samm on endale teadvustada, kas tegu on kuulmislangusega. Levinud eksiarvamus on, et kuulmislangus tähendab lihtsalt vaiksemat kuulmist või täielikku kurtust. Viimastel aastatel on uuritud kuulmislanguse mõju inimese tervisele ja leitud, et ravimata kuulmislangus suurendab oluliselt dementsuse ja depressiooni riski.

„Kuuldeaparaadid jagunevad kõrvatagusteks ja ­sisesteks mudeliteks. Kõrvatagused aparaadid asuvad kõrva taga ja on ühendatud väikese toru või juhtmega, mis viib heli kõrva sisse. Need on kergesti hooldatavad, reguleeritavad ja mugavad kanda, mistõttu sobivad need paljudele. Kõrvasisesed aparaadid on väiksemad ja diskreetsemad, sest need paigutatakse otse kuulmekäiku. Need valmistatakse kliendi kõrva järgi, kasutades 3D­printimise tehnoloogiat. Kuna need peavad mahtuma kuulmekäiku, võib teatud tehnoloogilisi funktsioone, nagu näiteks Bluetooth­ühendus, olla

TEATRIREISID

keerulisem lisada,“ tutvustab Rabi lahendusi. Kaasaegsed kuuldeaparaadid on tehnoloogiliselt väga arenenud. Need kohandavad end ümbritseva keskkonnaga millisekundite jooksul, fokuseerides heli inimesele, kellega vestlete. Lisaks näevad mõned uuemad mudelid välja nagu tavalised juhtmevabad kõrvaklapid. Kuidas valida õige kuuldeaparaat?

Õige kuuldeaparaadi valimisel tuleb lähtuda enda igapäevaelust ja kuulmiskeskkondadest. Soodsamad aparaadid sobivad hästi lihtsamatesse olukordadesse,

näiteks televiisori vaatamiseks või vaikse vestluse pidamiseks. Keerukamad mudelid imiteerivad loomulikku kuulmist ka rahvarohketes kohtades, nagu restoranid ja suured koosolekud. „Parima kuulmistulemuse saavutamiseks on oluline, et mõlemad kõrvad saaksid kuuldeaparaadi, kui kuulmislangus esineb mõlemas kõrvas. Kui kasutada seadet vaid ühes kõrvas, kaotatakse olulisi kuulmisfunktsioone, näiteks suunataju ja parem­ ning vasakpoolsete helide eristamine. Seda võib võrrelda prillide kandmisega – kui nägemine on nõrgenenud mõlemas silmas, on vaja klaase mõlema

Kuidas valida õige kuulmisaparaat?

Dr Carina Truuverk, Kuulmiskeskus Audiale juhataja

Kuulmisaparaati valitakse ikka kuulmiskeskuses, kus arvestades patsiendi märkuseid oma kuulmise kohta ja seda, millistes keskkondades inimene aparaati kasutama hakkab, proovitakse erinevaid kuuldeaparaate erinevates keskkondades ning koostöös meie ekspertidega leitakse nii hinnalt kui ka tehnilistelt omadustelt parim. Kuuldeaparaat võimendab puuduolevaid helisagedusi ja seda kasutades muutub kõnest arusaamine kuulmislanguse korral selgemaks. Väga suure kuulmislanguse korral ei ole ka aparaatidega kuulmine ideaalne, kuid varasemast kindlasti parem.

Aparaatide hinnad on väga erinevad: peamiselt olenevad makstavad eurod ikka aparaadi tüübist ja tehnilisest võimekusest. Laias laastus on hinnapiirid sajast eurost kuni mõne tuhandeni. Millist aparaati valida, see selgub visiidi käigus Audiale kuulmiskeskusse. Eestis saab kuuldeaparaate soetada riikliku soodustusega iga nelja aasta tagant. Aparaadi hooldusest räägitakse samuti põhjalikult kuulmiskeskustes, aga kõige olulisem on hoida kõrvad vaigust puhtad ning aparaate korralikult selleks ette nähtud karbis või laadijas, kui nad parasjagu kõrvas pole.

silma ette. Sama kehtib ka kuulmise puhul,“ räägib Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige. Tipptasemel kuuldeaparaat aitab mõõduka kuulmislanguse korral taastada kuulmise peaaegu normaalsele tasemele. See tähendab, et kuuleb tänaval lähenevat autot, saab aru vestlustest koosolekutel, restoranides ja muudes keerukates keskkondades ja nautida looduses taas linnulaulu.

„Raskema kuulmispuudega inimesed saavad samuti kuuldeaparaatidest märkimisväärset abi, kuid mida suurem on kuulmislangus, seda keerulisem on saavutada normilähe­

dast kuulmiskogemust. Samuti on oluline pöörata tähelepanu kuulmiskahjustuse ennetamisele,“ lisab Rabi. 350­eurone kuuldeaparaat on juba heal tasemel, võimaldades näiteks nutitelefoniga ühendamist ja kvaliteetset kuulmist vaiksemates keskkondades. 736­eurone mudel sobib ka keerukamatesse olukordadesse, näiteks koosolekutele ja restoranidesse. Tipptasemel kuuldeaparaatide hinnad võivad ulatuda 2000–3000 euroni. „Riiklik toetus kehtib ka nendele seadmetele, lihtsalt inimese enda omaosalus on vastavalt suurem,“ lisab Rabi.

Teatrireis „Kinky Boots ehk kirglikud kontsad“ Vanemuises

28.12.2025 ja 26.04.2026 Soodushind 99.– (tavahind 129.–)

Teatrireis „Palavik“ / Nikolai Triik jutustab meile Konrad Mäe loo / Vanemuises; algus kell 16.00 22.02.2026

Soodushind 89.– (tavahind 119.–)

Teatrireis „Taeva kingitus“ Viljandi Ugalas 22.11.2025 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS! / algus 17.00

Jõulukontsert „Kalle Sepp ja ansambel Noorkuu“ Anija mõisas. Ekskursioon mõisas 20.12.2025 Soodushind 69.– (tavahind 89.–) UUS! / algus 18.00

Teatrireis „Silva“ Vanemuises; algus kell 16.00 01.02.2026

Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS!

Teatrireis „Minu geniaalne sõbranna“ Vanemuises; algus kell 16.00 04.01.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–)

Teatrireis „Hiilgav!“/ maailma halvimaks lauljaks tituleeritud ameeriklanna Florence Fosteri lugu / Vanemuises; kell 16.00 18.01.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS!

Teatrireis „Ütlemata“/ dokumentaallavastus on kokku kogunud eestlaste rääkimata jäänud lood / Vanemuises 15.03.2026

Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS! / algus 16.00

Teatrireis „Elleni sekund“ Tartu Sadamateatris 12.04.2026

Teatrireis „Baskin“ Kiidjärvel 25.07.2026, 31.07.2026 ja 08.08.2026 Soodushind 129.– (tavahind 159.–) UUS!

Teatrireis „La Traviata“ kell 16.00 03.05.2026

Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS!

Teatrireis „Üks helevalge tuvi“ Uuemõisa mõisas; ekskursioon Haapsalus suvi 2026 Soodushind 109.– (tavahind 129.–)

Teatrireis „Viimane vaba suvi“ Haapsalu raudteejaamas; ekskursioon Haapsalus 12.07.2026

Soodushind 99.– (tavahind 129.–)

REISID EESTIMAAL

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 30.05.2026 ja 09.08.2026 Soodushind 99.– (tavahind 119.–)

Imeline Kirna tulbifestival ja Wile alpakafarm 15.05.2026 ja 22.05.2026 Soodushind 99.– (tavahind 129.–)

Kihnu kohvikute päevad 06.06.2026

Soodushind 139.– (tavahind 159.–)

Piirissaar – kaunis leid Peipsi järves! 27.06.2026, 11.07.2026, 25.07.2026, 01.08.2026 ja 22.08.2026

Soodushind 149.– (tavahind 169.–)

teenindus.

Seto Kostipäiv, imeline Lõuna-Eesti ja kaunis Peipsiveere. Suur ringreis! 08.–09.08.2026 Soodushind 259.– (tavahind 289.–)

Võlude saar Vormsi 13.06.2026 ja 15.08.2026

Soodushind 109.– (tavahind 129.–)

KAUGEMAD JA EKSOOTILISEMAD REISID! Madeira – paradiis ookeanis. Imeline kevad Madeiral! 08.–15.03.2026 Soodushind al 1299.– (tavahind 1399.–)

Võrratu Tai Kuningriik ja Koh Koodi saar. Giid Inno Joonas 18.03.–01.04.2026 Soodushind al 2299.– (tavahind 2799.–)

Amsterdam, kevadine Keukenho aed ja maailmakuulus lilleparaad 16.–19.04.2026

Soodushind al 1099.– (tavahind 1299.–)

Maailmalinn London ja etendus „ABBA Voyage“ 03.–05.04.2026

Soodushind al 699.– (tavahind 999.–) / Viimased kohad! Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis! Giid Marina

Soodushind 89.– (tavahind 119.–)

Hurmav ja suvevärvides Hiiumaa. Etendus „Jänki seiklused Hiiumaal“ 28.–29.07.2026 Soodushind 249.– (tavahind 299.–) / UUS!

Laikjõe 08.–11.05.2026 Soodushind al 999.– (tavahind 1199.–)

Fjordide ja trollide riik – imedemaa Norra! Giid Kaili Kuulmata ja rühmajuht Inno Joonas 13.–17.05.2026

Soodushind al 1199.– (tavahind 1399.–)

Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli. Giid Helen Tiitus 30.06.–05.07.2026 Soodushind al 1299.– (tavahind 1499.–)

Montenegro kuldne kolmnurk 21.–28.09.2026

Soodushind al 999.– (tavahind 1199.–)

Malta – imeline pärl Vahemeres! Giid Ester Eomois 24.10-31.10.2026 Soodushind al 1099.– (tavahind 1299.–)

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Jõuluimed Loviisas ja Porvoos. Kaunid jõuluturud ja romantilised linnad 06.12.2025 Soodushind al 139.– (tavahind 169.–)

Helsingi aiandus- ja sisustusmess 28.03.2026

Soodushind al 139.– (tavahind 169.–)

Kevadkruiis koos Anne Veskiga Stockholmi 24.–26.04.2026

Soodushind al 37.– (tavahind 69.–)

Kaunid Soome linnad – Porvoo ja Helsingi. Giid Katrin Mõttus 16.05.2026 Soodushind al 149.– (tavahind 169.–)

Soome elamumess Lempääläs 01.08.2026 Soodushind al 149.– (tavahind 169.–)

Neli Soome kaunitari / Helsingi-Tampere-Turu-Naantali. Giid

Inno Joonas 20.–21.08.2026 Soodushind al 339.– (tavahind 369.–)

Loviisa avatud majade päevad / koos ekskursiooniga Loviisas ja Porvoos 29.08.2026 Soodushind al 139.– (tavahind 169.–) Muinasjutulise Leedumaa merevaigurannik ja imeline Nida. Giid Ele Pedassaar 11.–13.09.2026 Soodushind al 299.– (tavahind 349.–)

Telefon: 620 7676 info@seeniorid.ee

Meie reisid leiad kodulehelt: seeniorid.ee

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus:

• kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale)

• USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid

• lai valik erinevaid aparaate ja lisaseadmeid kohapeal olemas

* saadaval nii eakatele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna

• kordusvisiidid

• kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D-tehnoloogiaga)

• individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad)

• võimalik 0% intressiga järelmaks

TASUTA parkimine maja ees (parkimiskellaga 2 t)

HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI!

Väike talvine matk pere või sõpradega

Kuigi Eesti talv on teadupärast väga tujukas – mõnel aastal on kõik valge ja vaikne, teisel külm ja tuuline –, on siiski alati võimalik leida koht, kus korraks argipäevast välja astuda. Kui lumi on maas ja õhk karge, tasub võtta aeg maha ja minna vaatama, kuidas loodus meie ümber muutub. Siin on mõned paigad, kuhu tasub minna, et talvest rõõmu tunda.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK

Jägala juga

Jägala juga on talvel üks neid kohti, mis paneb iga kord uuesti ohkama. Kui külmakraadid püsivad, muutub joa serv hiiglaslikuks jääseinte ja purikate galeriiks. See on koht, kus saab näha, kuidas vesi tardub ja valgus selle sees mängib. Joale pääseb mugavalt ligi, parklast on lühike jalutuskäik ja vaateplatvormid on turvalised ka lastega peredele. Talvel on rahvast vähem kui suvel ja see annab võimaluse lihtsalt olla – seista joa ääres, kuulata vee praksumist ja tunda, kuidas külm teeb mõtted selgeks. Väike termosega soe jook autos ootamas teeb päeva veel paremaks.

Valaste juga

Ida­Virumaal asuv Valaste juga on kõige mõjuvam just siis, kui meri on hall ja tuul tugev. Külm vesi, mis langeb panga servalt alla, loob talvel jääst kujundeid, mida päike muudab iga tunniga. Pank ise on kõrge ja võimas, ent tee alla on korralikult rajatud ja kindel. Kui ilm lubab, tasub jalutada natuke ka mööda panga alust rada, kust avaneb vaade merele ja jääle. Valaste on koht, mis sobib hästi neile, kes otsivad natuke seiklust, aga ei soovi väga pikka matka. Kohapeal on ka väike kohvik, kus saab end pärast jalutuskäiku soojendada.

Pakri pankrannik ja tuletorn

Pakri poolsaar on talvel vaikne ja avatud. Kui meri on jäätunud ja klindi servad valged, on vaated siin tõeliselt avarad. Rannikul on mitu head rada, mis sobivad lühikeseks jalutuskäiguks. Talvel on Pakri tuul vahel vali, aga just see teebki olemise eriliseks – meri on siin alati päriselt kohal ja saad tunda looduse jõudu.

Otepää ja Haanja Kui mõelda Eesti talvele, tuleb Otepää ikka esimesena meelde. Seal on lund tavaliselt kõige kauem ja linn ise elab talvel täie jõuga. Väike­Munamäe ja Kuut­

semäe nõlvad sobivad hästi nii lastele kui ka täiskasvanutele ja ka need, kes suusatada ei soovi, leiavad tegevust. Tehvandi terviserajad, kelgumäed, uisuväljakud ja mõnusad kohvikud loovad õhkkonna, kus talv tundub sõbralik ja lihtne.

Kui sõita natuke edasi Haanjasse, ootab ees Suur Munamägi –koht, kust avaneb vaade kogu Lõuna­Eestile. Kui lumi krudiseb jalge all ja metsad on valged, on see tunne, mida ei unusta.

Taevaskoja

Taevaskoja on koht, kus ei pea palju tegema, et hing puhkaks. Talvel on Ahja jõe ääres vaikne, liivakivipaljandid on lumega

kaetud ja kogu maastik mõjub rahulikult. Siin on hea teha jalutuskäik koos pere, kallima või lastega – rada on selge ja tasane, ning tee ääres on mitmeid kohti, kus saab piknikuks peatuda.

Kui on aega, tasub minna ka Saesaare paisjärve äärde – seal on ilus vaade ja võimalus nautida tõelist talvist rahu. Taevaskoja on parim just neile, kes tahavad olla looduses ilma kiirustamata, ilma vajaduseta kuhugi jõuda.

Kõrvemaa

Kõrvemaa on koht, kuhu saab minna ka ilma pikalt ette valmistamata. Seal on hästi hooldatud suusa ­ ja matkarajad, kelgumäed ning väike keskusekohvik, kust saab sooja suppi. Kõrvemaa sobib igas vanuses külastajale – kes tahab liikuda, saab suusatada, kes tahab rahu, saab lihtsalt jalutada metsateel. Talvel on Kõrvemaa metsad vaiksed ja värsked. Päeva lõpus on tunne, et oled päriselt puhkusel olnud – ilma, et peaks kaugele sõitma.

Lahemaa

Saared

Kui otsid midagi teistsugust, siis Saaremaa ja Hiiumaa pakuvad talvel tõelist rahu. Saarte tuuled ja vaiksed rannad mõjuvad kargelt, kuid rahustavalt. Saartel on tempo alati rahulikum. Päev kulgeb aeglaselt – jalutad, vaatad merd, peatud kuskil väikese kohviku juures ja tunned, et maailm on korraks paigal. Talv annab neile paikadele sügavuse, mida suvel on raske märgata.

Kuhu tahes lähed, võta aega

Talve nautimine ei vaja pikki plaane ega erivarustust. Piisab soojast riietusest, termosest kuuma joogiga ja soovist olla hetkeks lihtsalt kohal. Eestimaa on talvel mitmekesine: igas maakonnas leidub oma nurk, kus lumi ja vaikus loovad hea tunde. Olgu see siis joamüha, mere ääres puhuv tuul või metsaraja krudin.

Lahemaa rahvuspark on talvel nagu rahulik postkaart. Kõige ilusamad on rannikualad, kus meri on osaliselt jäätunud ja metsad lumega kaetud. Käsmu, Altja ja Võsu vahel saab teha lühikesi jalutuskäike, hingata mereõhku ja vaadata, kuidas meri ja mets teineteist tasakaalustavad. Lahemaa on hea sihtkoht ka siis, kui peres on eri vanuses lapsi – radu ja parke on palju, mõni neist sobib ka kelguga liikumiseks. Kui väljas hakkab hämarduma, võib läbi astuda mõnest teeäärsest kohvikust, kus keegi on pannud lauale aurava tee ja koogilõigu.

KOLMAPÄEV ON POEPÄEV!

Selveri Kuldne Kolmapäev toob soodustused ja head emotsioonid nädala keskele

Kolmapäev on paljudele seenioritele kujunenud kindlaks poepäevaks. Selveri Kuldne Kolmapäev annab 63+ vanuses klientidele igal kolmapäeval 10% soodustust kogu ostukorvilt. See on väike, kuid oluline tänu nendele, kes hindavad head teenindust, kodumaist toitu ja läbimõeldud oste.

„Kolmapäevast on saanud meie kuldsete klientide seas nädala kõige populaarsem ostupäev,“ kinnitab Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Targad valikud ja kodumaise eelistus

„Vanema põlvkonna ostud on hästi planeeritud ja teadlikud,“ ütleb Anderson. Enam kui poole ostukorvist moodustavad värsked toidukaubad. „Samuti kuuluvad sinna ajalehed, ajakirjad ja postkaardid – just need väikesed asjad, mis teevad argipäeva rõõmsamaks,“ lisab ta.

Kuldse kliendi ostukorvis leidub tavapärasest sagedamini tavahinnaga tooteid ja ka uusi maitseid – näiteks Selveri liha­ ja kalameistrite tooteid ning värskeid pagaritooteid.

Kõige olulisemaks jääb siiski kodumaine päritolu, mida peetakse kindluse ja kvaliteedi märgiks.

Kuldse Kolmapäeva menukamad tootegrupid

Puu­ ja köögivili

Kohv

Piim

Või

Juust

Pagaritooted

Punane kala

Tualett­ ja majapidamispaber

Leib ja sai

Õlid

Küpsised

Klientide poolt enim ostetud tooted on banaan, kilepiim, M­suuruses munad, kohvikoor 10%, Luunja kurk, lõhefilee, 20% hapukoor, kartul ja porgand.

Topeltsoodustus sünnipäevaperioodil

Kuldse Kolmapäeva erilisus peitub selles, et soodustus kehtib ka juba soodushinnaga toodetele. Nii saab kollase või oranži hinnasildiga kaubad veel kümnendiku võrra soodsamalt.

Selveri püsikliendi sünnipäevanädalal lisandub peolauatoodetele Partnerkaardiga 10% sünnipäevasoodustus, mis tähendab, et kolmapäeviti võib ostukorv olla koguni 20% soodsam.

„Hea nipp on teha tellimus eSelverist – nii saab ostud planeerida ette,“ soovitab Anderson. „Kuldse Kolmapäeva soodustust saab kasutada tellimuse vormistamisel kolmapäeviti, kuid kauba võib koju tellida näiteks nädalavahetuseks, kui ees ootab pidupäev.“

E-Selver toob ostud koduuksele

E­Selver toimetab kaubad mugavalt üle kogu Eesti – nii mandrile kui ka saartele. Tellimusi saab teha kuni seitsmeks päevaks ette. „E­poest tellitak­

se sageli tooteid, mida on raske ise transportida. Nii jõuab kõik vajalik ilma vaevata otse ukse taha,“ selgitab Anderson. Traditsioon, mis on jäänud püsima

Kuldne Kolmapäev on muutunud paljudele klientidele toredaks nädalatraditsiooniks –võimaluseks teha oma ostud soodsamalt ja rahulikult, head teenindust nautides.

Kuldse Kolmapäeva kampaania kehtib kõikides Selveri ja Delice’i kauplustes, e-Selveris ning ka Hiiumaa rändpoes. Kõikidele klientidele, kel vanust 63 aastat või enam, kehtib kolmapäeviti 10% lisasoodustus Partnerkaardiga tehtud ostu lõppsummalt. Soodustus ei laiene ainult ajalehtedele-ajakirjadele ja tubakatoodetele ning infoletis kolmanda osapoole nimel vahendatavatele teenustele.

Nüüd avatud ka e-pood: pood.invatooted/pood/

Suurim valik elektrilisi sõidukeid Eestis!

Pisimopeedidel hetkel suured soodustused!

Elektriline seade manuaalsele ratastoolile.

Elu Ratastel OÜ on elektriliste invaabivahendite, kaldteede maaletooja Eestis. Tegeleme abivahendite müügi ja rendiga, võimalik taotleda ka Inbank Finance OÜ järelmaksu võimalust. Oleme Sotsiaalkindlustusameti lepinguline partner!

Suur valik kaasaskantavaid, statsionaarseid ja lävepaku kaldteid.

Täpsem info meie kodulehelt www.invatooted.ee või telefonil 526 5554

Liikuda on vaja ka talvel –kuidas seda teha ohutult ja mugavalt?

Selleks, et eakana täisväärtuslikku elu nautida, võib liikumiseks olla vaja kasutusele võtta mõned abimeetmed. Seda nii tubases kui ka õuekeskkonnas ja viimase puhul eriti just talvel, kui maad katab õhuke jää või ka paksem lumekiht. Mille põhjal abistavaid liikumisvahendeid valida, kuidas hoolitseda kangete liigeste eest ja kuidas vältida libedaga õues kukkumist, uurisime lähemalt terviseabivahendeid müüva ITAK­i spetsialistidelt.

TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS

FOTOD: SHUTTERSTOCK, ITAK

Küsimustele 1–3 vastab ITAK OÜ füsioterapeut Kelly Meesak, küsimustele 4 ja 5 ITAK OÜ abivahendispetsialist Tiina Pihlak.

1. Millist tüüpi tervisevahendeid pakute vanematele inimestele liikumise abistamiseks?

Meie liikumisabivahendid vanematele inimestele jagunevad peamiselt kaheks: ühe ja kahe käega käsitsetavad abivahendid. Ühe käega käsitsetavatest abivahenditest on meie valikus käimiskepid, harkkepid, küünar­ ja kaenlakargud. Kahe käega käsitsetavatest abivahenditest on samuti kõik grupid esindatud: käimisraamid, rulaatorid, käimistoolid ja ­lauad. Loomulikult lisaks ka erinevad ratastoolid. Abivahendeid on valmistatud erinevatest materjalidest, mis mõjutab nende kaalu ja sobivust eri keskkondades liikumiseks. See võimaldab igal kasutajal leida just enda vajadustele sobivaim abivahend. Kui valiku tegemine tundub keeruline, aitavad meie abivahendispetsialistid sobiva lahenduse leidmisel.

2. Milliseid spetsiaalseid liikumisvahendeid soetada koduseks kasutamiseks, milliseid talviseks õues liiklemiseks?

Nii kodu­ kui ka väliskeskkonnas on liikumisabivahendi peamine eesmärk tagada mugav, turvaline ja stabiilne liikumine. Toas sobivad sõltuvalt kasuta­

ja võimekusest kas kepid, kargud, käimisraamid või ­lauad. Kukkumisriskiga inimestel on mugavam kasutada just harkkeppe, sest nende lai tugipind ei lase kepil endal põrandale kukkuda, kui kepp toimetuste ajaks näiteks köögikapi vastu toetada. Ilma ratasteta käimisraamid sobivad aeglases tempos toas liikumiseks, pakkudes kindlat tuge tasakaalu hoidmiseks.

Kukkumisriskiga inimestel on toas liikumiseks mugav kasutada harkkeppe.

Kuna kodukeskkond on tihtipeale kitsas ja ruumi vähe, oleks hea, kui abivahendil oleks mitu funktsiooni. Seda on näiteks Saljol Indoori rulaatoril. Lisaks sellele, et rulaatori abil saab liikuda, on tal olemas ka iste, kus vajadusel puhata või istudes liikuda. Lisaks saab rulaatorit täiendada laua/kandikuga, et vajadusel väiksemaid asju ühest toast teise transportida. Saljon Indoori rulaator sobib ühtlasi kasutamiseks ka näiteks tualetis – sõites rulaatoriga WC­poti kohale ja rakendades pidureid, on võimalik kasutada seda ka n­ö tugikäepidemetena, et lihtsustada istuvast asendist püsti tõusmist. Koduse liikumisabivahendi puhul võiks eelistada võimalikult kerget abivahendit, et sellega oleks lihtne väiksemaid takistusi, näiteks ukse lävepakke ületada. Talvel õues liikumiseks on võimalik jäistes oludes kasutada kukkumiste ennetamiseks jalanõude alla kinnitatavaid jäänaelikuid. Need on kas takjakinnitustega või venivast kummist, mistõttu on nad universaalsed ja sobivad kasutamiseks erinevate jalanõudega. Kukkumisi aitavad kindlasti ennetada ka sügava mustriga talvesaapad.

Käimiskepi või karguga liikujate peale on samuti mõeldud – selleks, et kummiotsaga kark libedal pinnal ei libiseks, tuleks kargu otsa kinnitada jäänaelik. Neid on erinevaid – kas ühe teravikuga või mitmega. Ühe teravikuga jäänaelik tungib sügavamale jäisesse pinnasesse. Mitme väikese teravikuga jäänaelik on aga stabiilsem ning haakub hästi ebaühtlase pinnasega, näiteks kui on korraga lumine ja jäine.

Õues liikumist lihtsustab see, kui ratastega abivahendil – olgu selleks rulaator või ratastool –on võimalikult suured rattad. Need muudavad liikumise kergemaks libedal pinnal või lumest läbi liikudes. Lisaks tagab suure mustriga ratas parema haarduvuse ja stabiilsuse ebatasasel või libedal pinnal.

Talvel, kui päevad on lühikesed ja nähtavus kehv, on kasulik lisada kepile või rulaatorile valgusti, mis aitab paremini näha teed ning muudab kasutaja teistele liiklejatele selgemini nähtavaks.

3. Millised on traditsiooniliste liikumisraamide eelised, millal võiks kaaluda mõnd teistsugust abivahendit?

Traditsiooniliste käimisraamide ja rulaatorite eelis on see, et

Suurte ratastega rulaatori või ratastooliga on kergem õues libedal pinnal või lumest läbi liikuda.

need on stabiilsed ja turvalised ning neid on lihtne kasutada ja hooldada. Aeglase tempo korral sobivad hästi käimisraamid, millel pole rattaid ja mida tuleb liikumiseks edasi tõsta. Ratastega rulaator on praktilisem, kui liigutakse erinevates keskkondades ja kui vajatakse rohkem funktsionaalsust, sest rulaatorid on üldjuhul varustatud ka istumisosa ja korvi või korvkotiga, kuhu vajadusel asju panna.

Abivahendi kasutuselevõtmine sõltub suuresti kasutaja kehalisest võimekusest, liikumise keskkonnast ning tema individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Seega tuleks mõne teistsuguse abivahendi kasutuselevõtmist kaaluda siis, kui olemasolev abivahend ei taga piisavat mugavust, turvalisust või liikumisvõimalust, või kui kasutaja soovib rohkem funktsionaalsust ja iseseisvust igapäevatoimingutes.

4. Milliseid tervisevahendeid soovitate inimestele, kelle liigesed on külma ja vähese liikumise tõttu jäigad või valulikud? Inimestele, kelle liigesed on külma ja vähese liikumise tõttu jäigad või valulikud, võivad abiks olla erinevad toetavad ja soojendavad vahendid. Põlveortoosid, randmetoed ja seljaortoosid aitavad liigeste koormust vähendada ning säilitada liikuvust. Samuti võivad soojendavad elastsed bandaa­

žid hoida põlve ­ , randme ­ ja seljaliigeseid külma eest kaitstuna. ITAK­ i kauplustes saab tutvuda nimetatud toodete valikuga ja proovida, milline neist kõige paremini sobib. Kindlasti aitavad meie sõbralikud spetsialistid leida vastavalt vajadusele sobiva lahenduse. Liigeste jäikuse vähendamisel on tähtsal kohal ka regulaarne kodune ravivõimlemine. Lihtsaid liigeseringe ja venitusi – näiteks pahkluuringe, põlve tõsteid, õla ­ ja randmeringe – on hea teha kohe pärast ärkamist või enne voodist tõusmist. Abiks võivad olla ka erinevad võimlemis ­ ja massaaživahendid: võimlemisrullid, ­lindid ja ogadega pallid, mis aitavad lihaspingetest vabaneda ning liigeste liikuvust toetada. Soojust pakkuvad vannid või dušid aitavad lihaseid ja liigeseid lõdvestada ning parandavad verevarustust.

Lihtsaid liigeseringe ja venitusi – näiteks pahkluu-, õla- ja randmeringe ning põlvetõsteid – on hea teha kohe pärast ärkamist või enne voodist tõusmist. stabiilsust ja vähendab kukkumisriski. Kontrolli tallamustrit igal hooajal. Kui muster on kulunud, vaheta jalanõud välja. Saabastes võiks olla ka villased või termosisetallad. Need hoiavad jalad soojas ja vähendavad niiskust. Libedal hooajal on soovitav kasutada jalatsitel jäänaelu. Talvine libe pind muudab tasakaalu hoidmise keeruliseks. Jääotsik „haakub“ pinnaga ja aitab ennetada libisemisohtu. ITAK­ i kauplustest leiab laia valiku jalatsite külge kinnitatavaid erinevaid jäänaelu toestusega kas päka all, kanna all või kogu talla ulatuses.

5. Millised on tänapäeval kõige tõhusamad ja kaasaegsemad jalanõude tugilahendused, mis aitavad tasakaalu hoida ja ohutult liikuda ka näiteks jäisel kõnniteel? Oluline on, et talvejalatsid oleks madala laia kannatoestusega. Selline jalats parandab

Saljol Indoori rulaator siseruumides liikumiseks.

Väljas liikumisel tuleb kasuks suuremate ratastega abivahend, näiteks pildil olev Wheellator.

Jäistes oludes kukkumise ennetamiseks on võimalik jalanõude alla kinnitada universaalsed jäänaelikud.

MAKSIMAALNE TOETUS LIIGESTELE:

tervemad, tugevamad ja paremini toimivad liigesed

Unikaalne lahustuv pulber, mis sisaldab suuri annuseid glükoosamiini ja kondroitiini

mis sisaldab suurt annust glükosamiini ja kondroitiini.

Artroveron Active+ on ainuke liigeste tervist toetav kompleks, Glükoosamiin ja kondroitiin on kõige olulisemad liigesekõhre komponendid. Artroveron Active+ aitab krooniliste liigesevaevuste (valu, liigeste jäikus, põletik) korral taastada liigeskõhre ja säilitada liigeste tervist, et oleks võimalik aktiivselt ilma valu ja piiranguteta jätkata igapäevaseid tegevusi.

Terviklik lähenemine liigeste tervisele!

®

Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, tel 733 8080

Oktoobris

SOODUSHIND apteekides

Artroveron Active+ on saadaval apteekides ja e-poes www.kbmtervis.ee

Tõhus ja kiire positiivne mõju liigestele

Ainuke kompleks, mis sisaldab suurt annust glükoosamiini ja kondroitiini

Vastab Euroopa Osteoartroosi Seltsi* ravijuhistele

Ainult 1 pakike päevas, meeldiv apelsinimaitse

*ESCEO - Euroopa Osteoporoosi, Osteoartroosi ja Luu-lihaskonnahaiguste Kliiniliste ja Majanduslike Aspektide Selts

Võib ka koos kasutada

Liigeste kulumine

Liigesepõletikud

Osteoartroos

TALVERÕÕMU nelja seina vahele

Kui lumi katab maad ja päevad on lühemad, saab kodust tähtsaim pelgupaik. Just siis, kui õued halli sompu looritatakse, tasub leida tegevusi, mis otsivad soojust meist endist.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kunst soojendab rohkem kui radiaator

Talv sobib suurepäraselt loovuse äratamiseks. Pikemad õhtud ja vaiksem rütm lubavad süveneda tegevustesse, mis tormaka suvega ei sobitu. Joonistamine, maalimine, paberlõiked, tekstiilikollaažid või hoopis digitaalse kunsti katsetamine. Kõikidel neil on potentsiaal viia mõtted kaugemale akna taga ulguvast tuulest.

Loov tegevus ei nõua mitte professionaalsust, vaid kohal olemist. Kui võtta kätte pliiats või pintsel, võib tekkida tunne, et maailm kitseneb mõneks ajaks vaid värvitoonideks ja juttideks. See vahetus toob rahu, aitab vaimu fookuses hoida ja vähendab hajameelsust, mida pidevalt seletav raadio või teler oma infovooga toidavad.

Kunst loob isikliku ruumi, mille sees on lubatud eksida, proovida ja avastada. Samal ajal hakkavad tasapisi settima mõtted ja päevamured hajuvad loomingulise protsessi sisse. Seda pole vaja kellelegi näidata ega hinnata. Piisab teadmisest, et iga pintslitõmme liigutab sind lähemale iseenda seltskonnaga rahu sõlmimisele.

Soojad hetked läbi mälestuste ja vestluste

Talv toob endaga kaasa paratamatu aeglustumise, mis võib tunduda tühi, kui pole inimesi, kellega mõtteid jagada. Selle tühjuse vastu aitab teadlik suhtlemine. Olgu see telefonikõne vana sõbraga, veebi kaudu korraldatud kohvijutt või lihtsalt ühine aeg perega. Vestlused, mis ei kiirusta kuhugi, avavad ruumi tähenduslikkusele. Kui võtta õhtul aega kuulata teise inimese mälestusi, jagada omi või arutada hetki, mis jäid elus ühel või teisel viisil

tähenduslikuks, sünnib lähedus. See lähedus toidab meeleolu tugevamalt kui ükski päevavalguslamp.

Sügavam ühendus sünnib sageli ka vaikuse ja mittetegemise kaudu. Ühine aeg ei pea alati olema sisustatud konkreetse tegevusega, vaid sellega, et kaks või enam inimest jagavad sama ruumi, sama aega. Kui istuda teisega teetassi taga ja vaadata vaikides, kuidas lumehelbed akna taga langevad, võib märgata, kuidas rahu vajub õlgadele kui soe sall.

Mälestused ja meenutused ei hoia ainult seltskonda elus, vaid kinnitavad meid ka aja konteksti. Kui inimene räägib oma lugu, tuletab ta iseendale meelde, kust ta tuleb ja kuhu liigub. See tähenduslikkus peletab talve üksluisuse.

Liikumine kui tujutõstja, mitte kohustus

Külmad ilmad ja libedad teed võivad viia mõtte suunda, et liikumine jääb kevadeni ootele. Tegelikult on liikumine just sel aastaajal kõige vajalikum, sest see hoiab keha ja vaimu ühenduses. Kodune liikumine ei tähenda trennirutiini, vaid seda, et keha saab ruumi ärgata ja olla kasutuses.

Kui kõnnid mööda tuba ja räägid samal ajal telefoniga, liiguvad nii keha kui ka mõte. Kui

Mis siin ikka niisama passida! Teeme jõulukaunistusi

Apelsiniviiludest ehted

Viiluta apelsinid 0,5 cm paksuseks ja kuivata neid ahjus madalal kuumusel (u 80–100 °C). Torka kuiva viilu serva auk ja aja läbi nöör. Riputa kuusele, aknale või põimena üle toa. Apelsini soe toon ja tsitruseline aroom toovad tuppa talvise kodutunde.

Soolataignast kuuseehted

Sega 1 tass jahu, 0,5 tassi soola ja 0,5 tassi vett. Rulli tainas, vajuta välja vormid (südamed, tähed, kuused) ja tee auk nööri jaoks. Küpseta madalal kuumusel, kuni on ehted tahkuvad. Hiljem võid neid värvida, kirjutada peale nimesid või jätta niisama.

Paberketid ja lõigatud lumekristallid

Ajatud ja nostalgilised. Värvilisest paberist kettide tegemine või valgest paberkandjast lumeflokkide lõikamine on lihtne viis, kuidas ka lapsed saavad kaasa lüüa. Igaühe looming on erinev, seega sünnib igal aknal või seinal midagi ainulaadset.

paned taustaks muusika ja lased kehal kaasa liikuda, ärkab rõõm, mida süstemaatiline liikumine harva esile kutsub. Kui sirutad end teadlikult igal hommikul või pikutad põrandal ja vaatad lage – see kõik liigutab su meeleolu, mitte lihtsalt lihaseid.

Liikumine ei vaja eesmärki. Ta vajab ruumi ja lubamist. Eriti talvel, mil energiatase võib kõikuda, aitab väiksemgi füüsiline aktiivsus hoida vaimu erksa­

na. Liikumise ja emotsionaalse seisundi seos on otsene. Liigub keha, liigub ka meel. Meeleolu ei teki iseenesest, vaid kujuneb iga väikese otsusega. Kas võtan täna hetke, et kirjutada kiri? Kas panen käima muusika, mis meenutab noorust? Kas märkan aknast avanevat pilti või keeran pilgu iseenda sisse? Kas kutsun külla sõbra? Vastused neile küsimustele määravad, millise tunde jätab meile tänane päev.

TALV JA TERVIS: kuidas külmetusest ja viirustest kõrvale puigelda

Eesti talv on küll kaunis, ent võib tervise korralikult proovile panna, eriti kõrgemas eas. Jahe õhk, pimedus ja toasooja ning külma vaheldumine mõjuvad väsitavalt ning ka viirused on nobedamad uksele koputama. Et külmetus ei muutuks aga talve lahutamatuks kaaslaseks, tasub juba varakult mõelda, kuidas oma organismi sel perioodil tugevana hoida ja immuunsüsteemi turgutada.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

Immuunsüsteemi tuleks tegelikult tugevdama hakata ammu enne talve, et vähendada viirusnakkustesse haigestumise riski. Immuunsust toetavad eelkõige C­ ja D­vitamiin ning tsink. Neist esimest tuntakse kui tõhusat abilist, mis toetab keha loomulikku kaitsevõimet ja aitab võidelda infektsioonidega. C­vitamiini leidub tsitruselistes, astelpajus ja mustades sõstardes. Kuna värskeid puuvilju ja marju pole talve hakul käepärast, võib lisaks kasutada C­vitamiini toidulisandeid. Dvitamiin muutub oluliseks eriti pimedal ajal, sest see aitab kehal viirustega võidelda. Eestis soovitatakse talveperioodil D­vitamiini juurde võtta, kuna loomulikul teel seda kätte ei saa. Tsink toetab immuunsüsteemi tööd ja võib aidata vähendada viiruste levikut organismis. Seda leidub rohkesti kõrvitsaseemnetes, täisteratoodetes ja lihas ning vajadusel saab ka tsingivaru kasvatada toidulisandi abil. Head tegelased on ka probiootikumid, mida leidub näiteks jogurtis ja keefiris. Need

toetavad seedetrakti mikrofloorat ja aitavad immuunsüsteemi tugevdada.

Viiruste ennetamise ettevaatusabinõud

Lisaks vitamiinidele ja toidulisanditele mängivad viiruste ennetamisel üliolulist rolli lihtsad hügieeniharjumused ning ettevaatusabinõud. Üks esimesi soovitusi on: kaalu iga rahvarohke koha külastamise vajadust. Kui võimalik, väldi kohti, kus on võimalikke viirusekandjaid palju koos. Kui on siiski

REISIKORRALDAJA RÄNDTEO REISID

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt randtigu.ee

Kontakt: tel 5398 0543 või 5556 3088, e-post info@randtigu.ee

NB! Meie reisidel sisaldab hind kõiki kulusid peale suveniiride!

LENNUREISID 2026 (grupp kuni 16 inimest, giidide jutt tõlgitakse eesti keelde) 22.–29.03 Egiptus – Luxor ja rannapuhkus. Kuningannade org jm. 1792 € UUS! 28.03–04.04 Malta Gozo ja Comino loodusreis ning lihavõtterongkäik. 1655 € 13.–28.04 Nepal – kultuur, loodus, külad. Kultuurireis ilma matkamiseta! 3584 € 12.–20.06, 05.–13.09 ja 18.–26.09 Albaania ringreis. 1626 € 26.06–03.07 ja 07.–15.09 Armeenia ringreis. 1653 € 08.–16.08, 15.–23.08 Gruusia loodus- ja matkareis, reisijuht Meriliis Kotkas. 1565 € 13.–23.08, 03.–13.09, 18.–29.09 Gruusia ringreis: loodus, kultuur ja maitsed. 1682 € 18.–23.09 Malta ja Gozo saare kultuuri- ja puhkusereis. 1787 € 01.–09.10 Jordaania kultuurireis. Petra, Jerash, Wadi Rumi kõrb, Surnumeri jm. 2155 € 02.–09.10 Rhodose kultuurireis koos rannapuhkusega. Symi saar, Lindos, Kamiros jm. 1580 € 04.–18.10 Iidne tsivilisatsioon Iraak – Sumeri, Babüloonia, Assüüria kultuuride häll. 3879 € UUS! 17.–24.10 Korfu Durrellide jälgedes. 1694 € UUS! 10.–24.10 Namiibia ringreis pikaaegse loomaaiagiidi Kauri Kivipõlluga. 5438 € UUS! 31.10–07.11 Sügisene G ruusia koos mandariinide korjamisega 1565 € UUS! 26.10–09.11 Paraguay ja Brasiilia loomavaatlusreis kaheksale (Pantanal, Iguaçu joastik jm). 4826 € EESTI VÄIKESAARED 2026 (grupid alates 8 inimesest)

Orhideeretk Kessulaiul 31.05 Tallinn, Rakvere, 06.06 Tartu, Viljandi 188 € Kihnu reis koos kohvikutepäevaga 06.–07.06 Tallinn, Rakvere, Viljandi, Tartu 236 € Keri ja Aksi saared 13.06 Tallinn, Viljandi, 18.07 Tartu, Rakvere 181 €, 04.07 sadam 164 € Hara saar, allveelaevasadam 14.06 Tartu, Rakvere, 12.07 Viljandi, Tallinn 148 € Hanikatsi laid koos viigerhüljeste vaatlusega 20.06 Tallinn 178 € Osmussaar 27.06 Tallinn, Rakvere, 19.07 Tartu, Viljandi 184 € Mohni, Viinistu. 29.06 Tartu, Rakvere, 11.07 Tallinn 168 € Vaindloo saar 25.07 Tallinn, Viljandi, 02.08 Tartu, Rakvere 212 € Ruhnu 03.–05.07 Tartu, Viljandi, Pärnu, 10.–12.07 Rakvere, Tallinn, Pärnu 368 € Pakri saared 26.07 Tallinn, Rakvere, 09.08 Viljandi, Tartu 173 € Rammu saar 01.08 Rakvere, Tallinn 158 € Saaremaa – Abruka 01.–02.08 Rakvere, Tallinn 290 € Sorgu saar 08.08 Tallinn, 15.08 Viljandi, Tartu 128 € Piirissaar 16.08 Rakvere, 22.08 Tallinn, Paide, Tartu, 23.08 Pärnu, Viljandi, Tartu 138 € Harilaid 09.08 Tallinn 188 €, 23.08 sadam 168 € Muusikaline lõbusõit kalepurjekaga Võrtsjärvel ja Tondisaar 22.08 Tallinn 218 € Naissaare reis 29.08 Tartu, Rakvere, 06.09 Viljandi, Paide 167 € BUSSIREISID 2026 (grupi suurus kuni 16 inimest) 12.–19.06 Telemark – Norra miniatuuris. 1879 € 27.–28.06 Põhja-Läti põnevad lossid. Viljandi, Tallinn, Paide, Võru. 298 € 09.08 Seto Odüsseia + kohvikud. Tallinn, Paide, Tartu. 178 € Tulemas on veel reise, jälgige kodulehte!

Millal minna arstile?

Külmetushaiguse sümptomid on sageli kerged, kuid teatud olukordades tuleks siiski arsti poole pöörduda, eriti vanuse kasvades.

Kõrge ja püsiv palavik. Kui palavik kestab kauem kui kolm päeva või tõuseb väga kõrgele. Hingamisraskused või rindkerevalu. Võivad viidata kopsupõletikule või bronhiidile.

Pikk ja üha süvenev köha. Kui köha kestab rohkem kui kaks nädalat. Tugev väsimus ja peapööritus. Võib viidata raskemale seisundile.

vaja minna, ära unusta poodi ja ühistransporti kaasa võtta maski ning seda siis ka ette panna. Kotis pole sellest suuremat kasu. Korralik ja regulaarne kätepesu aitab oluliselt vähendada

viiruste leviku ohtu. Pesta tuleb sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit, eriti pärast avalikes kohtades viibimist ja enne söömist. Kui vee ja seebi kasutamine pole võimalik, aitab alkoholipõhine käte desinfitseerimisvahend.

Üle tasub vaadata ja läbi mõelda kodune ventilatsioon. Eriti viiruste perioodil tuleb kasuks regulaarne tuulutamine, et vähendada võimalike viiruste kontsentratsiooni õhus. Keskküttega kodus võib kuiv õhk hingamisteid ärritada ja soodustada nakatumist. Abi võib saada pesu kuivatamisest toas, rohkest taimestikust aknalaudadel ja õhuniisuti kasutamisest.

Haigusemärkide

leevendamine kodus

Kui hoolimata ennetusmeetmetest on haigus siiski külge haka­

nud, saab sümptomeid koduste vahenditega leevendada. Appi tulevad vanad head taimeteed, näiteks piparmündi ­ , salvei, ingveri­ või kummelitee võivad leevendada kurguvalu ja köha. Auruteraapia aitab kinnist nina avada, soodustades paremat hingamist. Sisse võib hingata soolveeauru või panna näo, nagu vanaema kunagi soovitas, aurava kartulipoti kohale. Külmetussümptomite leevendamiseks saab apteegist osta nii valuvaigisteid kui ka palavikualandajaid, näiteks paratsetamooli. Nende kasutamise üle tasub pidada enne ostmist aru proviisoriga.

Haiguse ajal peab kindlasti tarbima piisavalt vedelikku. Puhkus ja magamine aitavad immuunsüsteemil viirusega võidelda.

MEIL ON MITMEKESISED VÕIMALUSED ELAMISEKS ÜHEJA KAHEKOHALISTES TUBADES.

Teenuse hind al 1650 €

Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald, Valgamaa

Regulaarne kontroll

hoiab pilgu terava

Kuigi kasutame oma silmi iga ärkvel veedetud hetke, siis nende tervise peale mõtleme harva. Alles siis, kui nägemine hakkab muutuma, mõistame, kui suur osa meie igapäevasest mugavusest ja iseseisvusest sõltub silmade heaolust. On küll loomulik, et vananedes pole nägemine enam sama terav kui nooruses, kuid regulaarne kontroll on silmade tervise seisukohalt siiski oluline.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK

Vanusega seotud muutused

Mida vanemaks saame, seda tundlikumaks ja haavatavamaks muutuvad meie silmad. Katarakt, glaukoom ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon on kõige sagedasemad probleemid. Regulaarne silmakontroll kord 1–2 aasta tagant aitab neid varakult avastada ja ravi alustada enne, kui kahjustused muutuvad pöördumatuks.

Oluline on mõista, et paljud silmahaigused kulgevad varases staadiumis ilma selgete sümptomiteta. Näiteks glaukoom ei põhjusta alguses valu ega hägust nägemist, kuid ravimata jättes võib see viia pöördumatu nägemiskaotuseni.

Levinumad haigused

Vanusega hakkavad silmades toimuma loomulikud muutused, mis võivad mõjutada nägemist ja silmade tervist. Kuigi need muutused on tavalised, ei tähenda see, et neid tuleks pidada paratamatuseks.

Katarakt ehk hallkae Katarakt tähendab silmaläätse tuhmumist. Tavaliselt on silmalääts selge ja laseb valguse vabalt läbi võrkkestale, kuid vananedes hakkavad selles valguse läbimist mõjutavad valgud muutuma. Selle tõttu muutub lääts häguseks, nägemine udustub ja värvid tunduvad tuhmimad. Katarakt ei teki üleöö, vaid kujuneb aastate jooksul aegla­

selt. Tüüpilised sümptomid on hägune või topeltnägemine, tundlikkus eredale valgusele ja raskused öösel nägemisega. Katarakti lõplik ravi on operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustunud lääts kunstläätsega. Tegemist on tänapäeval väga levinud ja ohutu protseduuriga.

Glaukoom ehk roheline kae Glaukoom on haigus, mis kahjustab nägemisnärvi. Kõige sagedamini on selle põhjuseks silmasisese rõhu tõus – silmas tekib vedeliku äravoolu takistus, mis suurendab survet silma sees. Aja jooksul kahjustab see surve nägemisnärvi, mis vastutab piltide edastamise eest ajust silma. Glaukoom areneb vaikselt ja ilma

Igapäevased sammud silmade hoidmiseks

Silmade tervist mõjutavad eelkõige elustiilivalikud. Toitumine, uni, liikumine ja teised harjumused igapäevaelus võivad olla otsustava tähtsusega.

Uni. Silmad taastuvad puhkeajal. Kui uni jääb krooniliselt lühikeseks, muutuvad silmad kuivaks ja väsinuks.

Pausid. Samuti on oluline meeles pidada 20–20–20 reeglit: iga 20 minuti tagant tasub tõsta pilk ekraanilt 20 sekundiks umbes 20 jala ehk 6 meetri kaugusele. See vähendab silmade koormust ja aitab ennetada väsimust.

UV-kaitse. Päikeseprillid ei ole ainult moeasi. UV-kiirgus kiirendab katarakti ja võrkkesta kahjustuste teket. Head päikeseprillid peaks blokeerima 100% UVAja UVB-kiirgusest. Õhuniiskus ja niisutavad tilgad. Kuiv siseruumide õhk või sage ekraanide kasutamine võib silmi ärritada. Niisutavad silmatilgad ja ruumiõhu niisutamine leevendavad kuivust.

valuta, mistõttu inimene ei pruugi pikka aega midagi märgata. Nägemisvälja servad hakkavad aeglaselt kitsenema ja ravimata jätmisel võib haigus viia täieliku nägemiskaotuseni. Regulaarne silmarõhu mõõtmine ja kontroll on ainus viis glaukoomi varakult avastada. Raviks kasutatakse tavaliselt silmatilku, mis aitavad rõhku alandada, mõnikord ka laser­ või kirurgilist sekkumist.

Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (makulopaatia) Kollatähn ehk makula on võrkkesta keskosa, mis vastutab terava ja detailse nägemise eest. Selle piirkonna kahjustus tähendab, et inimene võib näha halvemini just keskelt, samal ajal kui külgnägemine jääb alles. See teeb näiteks lugemise, nägude äratundmise ja väikeste detailide tuvastamise keeruliseks. Kollatähni degeneratsiooni peamine põhjus on võrkkesta rakkude kulumine ja verevarustuse nõrgenemine. Riskiteguriteks on vanus, suitsetamine, päikese UV­kiirgus ja pärilik eel­

soodumus. Kuigi haigust ei saa täielikult välja ravida, on olemas ravimeetodeid, mis aitavad selle arengut pidurdada – näiteks silmasiseste süstide või toidulisandite kasutamine, mis sisaldavad antioksüdante ja tsinki. Kas silmi saab treenida? Silmatreeningu kohta liigub palju erinevaid väiteid ja lubadusi. Mõned harjutused võivad küll aidata silmade väsimust vähendada, kuid need ei paranda lühiega kaugnägevust, samuti ei peata katarakti või makulopaatia ehk kollatähni kahjustuse teket. Kasulikud on aga lõõgastavad harjutused, silmalihaste liigutamine eri suundades ja pilgu fokusseerimine kord lähedale, kord kaugele. Palming ehk silmade katmine peopesadega mõneks minutiks aitab samuti silmi puhata ja närvisüsteemi rahustada. Need harjutused pole imevahendid, kuid nende igapäevane praktiseerimine aitab silmi värskemana hoida.

Allikad: nei.nih.gov, aao.org

Kuidas oma südame eest

hoolt kanda?

Süda on meie keha üks olulisemaid organeid, vastutades vere pumpamise eest kõikidesse kehaosadesse ja tagades elutähtsate toitainete ning hapniku jõudmise kudedesse. Südametervise hoidmine on seetõttu eluliselt tähtis ja mida vanemaks saame, seda rohkem tähelepanu peame pöörama oma liikumisharjumustele ja toidulauale.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK

Liikumine

Kehaline aktiivsus on üks tõhusamaid viise südame tugevdamiseks. Eriti hea on mõõdukas aeroobne koormus, näiteks igapäevane kõndimine, ujumine, kepikõnd, jalgrattasõit või aiatööd. Need ergutavad vereringet, alandavad vererõhku ja aitavad hoida kehakaalu kontrolli all.

Treeningu intensiivsus tuleks valida vastavalt oma enesetundele. Kui füüsiline vorm ei ole enam endine, piisab esialgu 10–15 minutist liikumisest päevas, mida saab järk­järgult pikendada. Oluline on järjepidevus – iga päev natuke liikumist on süda­

mele parem kui harvad, kuid väga pingelised treeningud. Jõutreening on aga oluline lihaste tugevuse ja ainevahetuse parandamiseks. Seda soovitatakse harrastada vähemalt kaks korda nädalas. Treeningute kõrval on oluline ka piisav puhkus ja taastumine, et vältida ülekoormust ning vigastusi.

Elustiil

Loomulikult on hea südametervise eelduseks ka teatud elustiil.

Suitsetamisest loobumine on üks tõhusamaid viise südamehaiguste riski vähendamiseks, kuna suitsetamine kahjustab veresoo­

ni ja suurendab südamehaiguste riski märkimisväärselt. Samuti võib liigne alkoholitarbimine põhjustada kõrget vererõhku ja südamehaigusi, seetõttu on soovitatav alkoholi tarbimist piirata. Krooniline stress võib samuti südametervist negatiivselt mõjutada, mistõttu on oluline leida viise stressi vähendamiseks, näiteks jooga või meditatsiooni abil. Õige treening

Südame jaoks on oluline, et treening oleks järjepidev ja kohandatud vastavalt individuaalsele tervislikule seisundile ning füüsilisele võimekusele. Kui sa pole pikka aega treeninud, alusta aeglaselt ja suurenda koormust järkjärgult. Alusta treeningut alati

soojendusega ja lõpeta lõdvestusega, et vältida vigastusi ning aidata kehal taastuda.

Südame löögisageduse jälgimine treeningu ajal aitab tagada, et treening on piisavalt intensiivne, kuid mitte ülekoormav. Treenimiseks on parim hoida pulssi optimaalses vahemikus, mis on 50–85% maksimaalsest pulsist. Maksimaalse pulsi leiad nii, et lahutad oma vanuse arvust 220. Näiteks 35­aastasel inimesel on tema maksimaalne pulss 185 lööki minutis (220 – 35 =185), optimaalne pulss aga 93–157.

Allikad: American Heart Association, World Health Organization, Mayo Clinic

Munad ei ole pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad B12-, A-, D-, E-vitamiini ja tsinki.

Igapäevane muna söömine vähendab südamehaiguste ja insuldiriski.

Süüa tuleb igast toidugrupist südamesõbralikke toite

Südame-veresoonkonnahaiguste toitumisalasteks riskifaktoriteks on vähene puu- ja köögiviljade ning marjade tarbimine, soola ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine ning kiudainete vähesus toidus.

1. Leib ja teraviljatooted peaksid olema menüüs iga päev. Süüa võib täisteraleiba, sepikut, tumedat riisi, täisteramakarone, kaerahelbe- ja tatraputru. Täisteratoodete kõrge kiudainesisaldus aitab kolesteroolitaset alandada. Soovitatav on vältida valgest jahust tooteid.

2. Köögi- ja kaunviljad on asendamatud vitamiinide, mineraalja kiudainete allikad. Kui näiteks süüa päevas üks portsjon puu- ja köögivilja tavapärasest rohkem, väheneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse 4% ning infarkti haigestumise risk 6%.

3. Puuviljad ja marjad kindlustavad organismi varustamise vitamiinide, süsivesikute ja mineraalainete ning antioksüdantidega.

4. Liha, kala ja muna. Südame- ja veresoonkonnahaiguste korral on soovitatav süüa oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toite, mida enim sisaldab kala.

5. Piim ja piimatooted. Valida võiks väiksema rasvasisaldusega piimatooteid ja piirata rasvaste piimatoodete söömist. Arvestada tuleb aga, et piim on täisväärtuslike loomset päritolu valkude, kaltsiumi ja D-vitamiini allikas ning seda ja/või piimatooteid tuleks seetõttu kindlasti tarbida.

6. Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned. Soovitatav on asendada küllastunud rasvhapped suurel määral küllastumata rasvhapetega, mida saab ohtralt kaladest, taimeõlidest, pähklitest, seemnetest ja avokaadost. Transrasvhappeid on soovitatav tarbida nii vähe kui võimalik. Neid esineb looduslikult vähe (nt piimarasvas), kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide osalisel hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel.

7. Lisatud suhkrud. Eelistada võiks vähese suhkrusisaldusega toite, piirates magusate jookide ja maiustuste tarbimist.

8. Sool. Soovitav on mitte lisada soola valmistoitudele, vaid kasutada soolata maitseainesegusid ning pöörata tähelepanu valmistoodete soolasisaldusele. Terviseprobleemidega inimestel on kindlasti tarvis nõu pidada oma arstiga, kes jälgib toitumisanamneesi ja vajadusel annab nõu nii toitude valiku, valmistamise kui ka söödud toidukoguste kohta.

Allikas: toitumine.ee

Kui tekkis huvi, tule ise ja võta sõber kaasa, koos on toredam

HINGA TERVISLIKULT, TULE SOOLARAVISSE

J&L Rehabilitatsiooniteenused OÜ, kus pakutakse sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooniteenust, on suurendanud teenuseid ja kõigil soovijatel on võimalik kasutada neid ka tasuliste teenustena.

Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG Elektra, Coop, A1000 Market

Valminud on soolaravi- ehk haloteraapiakabinet. Imepeen sool hävitab limaskestadel olevad bakterid ja seened, tugevdades samas limaskestadega seotud immuunsüsteemi. Lisaks kasutatakse soolaravi paljude nahaprobleemide, hingamisteede ja vaimse tervise probleemide raviks.

Soolaravi koos kliendile sobiliku valguse ja muusikaga toetab vaimu ja füüsist, et olla terve. Valguse värve saab klient ise vastavalt oma soovidele valida, valgest kuni tumesiniseni välja.

Teenus on tasuline ja teenust on võimalik saada 7 päeva nädalas.

Seansi pikkus 40 minutit, hind 8 €

Perepilet: 2 täiskasvanut ja 1–2 kuni 6 a last – 20 € Kuni 6-aastane laps koos vanemaga – 8 €

Osta emotsiooni ja tervist oma lähedastele

Info, kinkekaartide soetamine ja broneerimine tel 525 4147, Luivi Lossi 22, Viljandi

Jalad turses või valutavad? Ravisukad võivad

olla

lihtne lahendus

Jalad paistes, valutavad või väsivad õhtuks? Kas sellele on lahendus? Valutavate ja paistes jalgade põhjuseid võib olla mitmeid. Üsna sage probleem on veenilaiendid, vana trauma, seisev või istuv töö ja lümfiprobleemid. Probleemidega tuleb kindlasti tegeleda süvitsi, kuid paljudel juhtudel annab leevendust ja aitab nende progresseerumist ära hoida õigesti valitud meditsiiniliste ravisukkade kasutamine.

Veenilaiendeid saab kontrolli all hoida

Ajast aega on inimestel olnud veenilaiendid. Suuremad ja väiksemad. Jalad valutavad ja on turses ning veresooned punnitavad. Vanemas eas pannakse see kõik vanuse arvele. „Vaata passi,“ ütlevad eakaaslased ja

teinekord arstki. Eks ühest küljest peabki passi vaatama ja see ongi normaalne, et keha vajab vanemas eas turgutust, teisalt ei saa vanus aga olla ainuke vastus ega paratamatus, et kannatada.

Tänapäeval on olemas ravisukad, mis kenasti olukorda ohjes hoiavad ning igapäevaelu ja toimetamisi lihtsustavad.

Kui kanda ravisukki, ühtlustub vereringe ja suka surve suunab üleliigset vedelikku kehas ega lase sel naha alla koguneda. Uus turse ei teki ja tekkinud turse hakkab alanema. Tursed, valu ja paistetus on omavahel tihedalt seotud. Ravisukad ei ravi juba tekkinud vaevusi, küll aga toetavad ja leevendavad tekkinud probleeme.

Mis on lümfiprobleemid ja miks need tekivad?

Lümfitursed ehk rahvakeeli „vesi on kätes või jalgades“ tekivad

enamasti pärast onkoloogilist operatsiooni, kus lümfid lõigatakse läbi ja lümfisüsteemis ei saa vedelik liikuda ega oma tööd teha. Sellistel puhkudel ei aita tavaline kompressioonsukk, vaid toote peab tegema eritellimusel – seda aitab kompenseerida Tervisekassa. Patsiendilt võetakse mõõdud, toode kootakse erilisel viisil ja see sobitub patsiendi kehakujuga. Kui neid sukki (sukad, sukkpüksid, varrukad, kindad jne) ei kanna, võib jäse piltlikult öeldes lihtsalt hiigelsuureks paisuda.

Lümfihäired ei ole aga ainult onkoloogiliste probleemide tagajärg. Sellist tuge võib vajada ka vana trauma, mis ei taha taastuda, ja lipödeem ehk rasvapaistetuse haigus.

Raseduse, seisva või istuva töö korral saavad lümfid suurt koormust ning võivad vajada tuge. Ka siin on kompressioontooted abiks.

Ravisukad ja nende tõhusus Kompressioontoodete müüjad näevad iga päev inimesi, kes on toodete kasutamise suhtes skeptilised. Iga päev tuleb rääkida sellest, kuidas üldse saab aidata üks lihtne põlvik või sukk turset alandada või valu leevendada.

Lihtsustatult seletades on tursed kätes või jalgades tihti põhjuseks, et vedelik jääb seisma ja „läheb hapuks“. Kehas tekib samasugune olukord, nagu looduses juhtub seisva veega. Seisev vedelik on vaja liikuma saada, et sooned ja klapid kehas saaksid teha oma tööd nii, nagu vaja, ning et vajalikud ained liiguks vedelike kaudu organismi, aidates hoida keha töökorras või taastuda. Õige survega toode just seda teha aitabki.

Ravisukki on toodetud aastaid. Variatsioonid mõõtudest, erinevad surved, materjalide ja värvide valik on nii lai, et sobiliku toote puudumise taha valik kindlasti ei jää.

Kuidas ravisukki valida ja miks peaks seda tegema koos spetsialistiga?

Kompressioontoodete valik on väga lai. Neid saab osta apteegist, on olemas spordipoes müüdavad kompressioontooted ja lümfiterapeudi poolt mõõdetud meditsiinilised ravisukad.

Kui apteegis või spordipoes oled sa valiku tegemisel ja otsustamisel täitsa üksi ning pead õiged mõõdud ja tooted suutma valida ise, siis vastavas ravisukkade müügiga tegelevas poes aitavad spetsialistid leida õige toote. Iga klient mõõdetakse üle, leitakse sobiv toode, mille puhul arvestatakse materjali, surveklassi, pikkuste, laiuste, äärte vm muutujatega.

Ei ole ka harv juhus, kus sukka ostma tulnud inimene saadetakse arsti juurde lisakontrolli, et olla kindel, kas sukad üldse on lubatud. Südamepuudulikkus on üks vastunäidustus suka kandmiseks ning vajab kindlasti arsti nõusolekut ja survekontrolli, sest süda võib saada suurendatud verevoolu tõttu liigse koormuse. Kas meditsiinilisi ravisukki saab soodustusega, kui on näidustused?

On palju diagnoose, mis annavad õiguse saada ravisukad retseptiga. Tervisekassa kompenseerib kuni 90% ravisuka hinnast. Retsepte saavad kirjutada ka perearstid. Soovitame kindlasti perearstiga oma probleemi jagada ja uurida, kas jalgade­käte tursete probleemide lahendamisel võiks abi olla ravisukkadest.

Kus sellised poed asuvad ja kes on sealsed spetsialistid?

Spetsialistid on inimesed, kes on läbinud lümfiteraapiakoolitusi ja ­kursuseid, töötavad iga päev tursetega patsientidega ning mõistavad tursete põhjuseid ja tunnevad ära probleemi suuruse, et määrata õige toode. Tavaliselt on need inimesed lümfiterapeudid või inimesed, kes on õppinud lümfisüsteemi.

MediPlusi ravisukkade kauplused on TALLINNAS Mustamäe tervisekeskuses ja regionaalhaigla lähedal aadressil Sütiste tee 17, lisaks PÄRNUS Suur-Sepa 14. Vaikselt laieneme üle Eesti, kuid niikaua, kui teenus ei ole kõikjal kättesaadav, korraldab MediPlus üle-eestilisi konsultatsioonipäevi. Ikka selleks, et kliendile lähemale tulla. Näeme iga päev, kuidas kompressioontooted teevad meie klientide elu paremaks ja kuidas haigusteadlik käitumine muudab elukvaliteeti ning peletab asjatut hirmu. Igale tursele on lahendus!

KOODIGA “SEENIOR” SAAD OSTUGA ÜLLATUSE!

KORDUSTOODE Telli e-poest kiireltjamugavalt!

Lümfiterapeudi vastuvõtt. Tule konsultatsiooni, kui jalad valutavad, veenilaiendid teevad muret või keha hoiab vett kinni.

KLIENDIPÄEVAD:

PÄRNU 25. november

JÕHVI 2. detsember

KURESSAARE 5. detsember

VILJANDI 9. detsember

HAAPSALU 9. detsember

TARTU 16. detsember

BRONEERI AEG tel: 5804 8022 / info@mediplus.ee

Kui ei leidunud Sinu kodukohale lähedal olevat konsultatsioonipäeva, helista meile ja uuri, millal oleme Sinu kanti tulemas.

ROHKEM INFOT: www.mediplus.ee

MEIE TEENUSED

• Kaamerauuringud fotode ja dokumentatsiooniga

• Lõõride renoveerimine tulekindla T600 seguga

• Korstnate ladumine ja moodulkorstnate paigaldus

• Moodulkaminate ehitus ja paigaldus

• Ummistuste ja tõmbe tõrgete likvideerimine

• Korstna mehaaniline puhastus

• Suitsutorude ja ühenduste paigaldus

• Krohvimis- ja pottsepatööd

TULEMUSED

• Kütmisel ei tungi suits ega ving ruumidesse

• Pigi ei imbu läbi korstna

• Tõmme paraneb märgatavalt

• Pikendab korstna eluiga

• Tuleohutus vastab standarditele  (EVS-EN 1443:2019)

• Tööd tehakse nõuetekohaselt ja dokumenteeritult üle Eesti

Tagame, et Sinu korsten on õhutihe, tuleohutu ja vastupidav igal aastaajal.

Katkine pits Pigine lõõr Renoveeritud lõõr Korstnate ladumine Moodulkaminate ehitus Roostevaba toru

Mehaaniline puhastus Kaamerauuring

URIINIPIDAMATUS

Tooteid on palju – kuidas leida parim lahendus?

„Ma ei teadnud, et pidamatuse toodete valik nii suur ja segane on,“ räägib 62­aastane Karin, kes tunnistab, et alustas valesti. „Apteegis ei osatud mulle väga midagi soovitada. Öeldi vaid, et vaatame tilkade järgi – lugesime milliliitreid ja püüdsin aru saada, mis mulle sobida võiks. Lõpptulemusena tundus toode probleemi küll lahendavat, aga oli kuidagi ebamugav.“

Vanusega kaasneb palju muutusi. Mõni võtab rohte, mõni kannatab kõrge vererõhu all või tunneb, et põis ei pea enam nii hästi kui varem. Pidamatuse teemat käsitletakse harva. Kõhuprobleemidest ja liigestest räägitakse küll, kuid „tilgad püksis“ on teema, mida varjatakse isegi oma pereliikmete eest. „Mul oli piinlik. Ka abikaasale ei öelnud. Panin lihtsalt mitu kihti tualettpaberit ja lootsin, et nii saab ka hakkama. Ühel hetkel hakkasin kasutama hügieenisidemeid,“ räägib Karin. „Olen terve elu olnud liikuvatel töödel – aednik. Pärast teist last hakkasin märkama, et bussile joostes tuli vahel tilk püksi. See tundus tühine. Aga aastatega läks asi hullemaks. Kui naersin või köhatasin, juhtus ikka. Hiljem muutusid ka pikemad bussisõidud ebamugavaks – kogu aeg kartsin, et ei jõua vajalikul hetkel WC­sse.“

Õigete toodeteni jõudis ta alles pärast seda, kui sattus InkoPlusi kodulehele. „Helistasin sinna ja rääkisin oma loo. Müüja küsis mitu konkreetset küsimust ja soovitas proovipakki, kus olid erinevad tooted kerge pidamatuse jaoks. Testisin neid, et leida parim lahendus. Sain aru, et hea on omada erineva imavuse ja suurusega tooteid – just nagu riiete valimisel. Valiku saad teha sõltuvalt olukorrast ja tegevusest. See oli väga hea taipamine, mis suurendas veelgi enesekindlust. Selline katsetamine aitas tõesti mõista ka tootjate sama imavusega toodete erinevusi.“ Õiged tooted annavad kindlustunde

InkoPlusi spetsialistid ütlevad, et iga inimene vajab veidi erinevat lahendust. „Tavaline menstruatsiooniside ei ole mõeldud uriini jaoks – verd tu­

leb tihti kogu perioodi jooksul kokku sama palju, kui uriini võib tulla ühe korraga. Seetõttu on sidemete vastuvõtuvõime väga erinev,“ selgitab kliendinõustaja. „Pidamatuse puhul on täiesti eraldi tooted –erineva imavuse ja suurusega. Kuna valik on nii tootjate kui ka mudelite osas üsna lai, panime kokku testpakid kerge ja keskmise pidamatuse jaoks –nii naistele kui ka meestele. Pakis on mitu erinevat toodet, et inimene saaks rahulikult katsetada ja analüüsida toote kestvust, mugavust jne. Kui õige toode on leitud, muutub elu märgatavalt – kaob ebakindlus, lõhn ja hirm, et keegi märkab,“ lisab nõustaja.

PIDAMATUSELE

Õigete toodetega saab elada aktiivset ja rõõmsat elu – liikuda, reisida, naerda ja tunda end kindlalt. Pidamatus ei pea tähendama loobumist.

Riiklikud soodustused pidamatuse toodetele Kui varem pakuti lisaks vanaduspensionäridele soodushinnaga tooteid vaid töövõimetuse või puude korral, siis nüüd on soodustooteid pidamatuse korral võimalik saada ka neil, kellel on diagnoositud pidamatus. Tõendit soodustuse saamiseks väljastavad lisaks eriarstidele ka perearstid. Vanaduspensionärid saavad jätkuvalt soodustooteid ilma tõendita.

Mugav tellimine ja diskreetne teenindus

Tooteid on võimalik tellida telefoni, e­poe või kirja teel. Kuller toob paki otse koju või soovi korral pakiautomaati. Väga pal­

jud kasutavad ka võimalust tasuda kullerile kättesaamisel –kas kaardiga või sularahas. „Ma ei kasuta internetti, aga telefoni teel tellimine käib imekiirelt,“ ütlevad paljud kliendid. Ela taas täisväärtuslikult Pidamatus ei pea tähendama loobumist. Õigete toodetega saab elada aktiivset ja rõõmsat elu – liikuda, reisida, naerda ja tunda end kindlalt. Oluline on mitte jääda ootama, vaid proovida ja leida see, mis päriselt sobib. InkoPlus aitab sind: annab nõu, saadab proovipaki ja leiab just sinu vajadustele vastava lahenduse. Elu võib olla mugav ja murevaba – isegi siis, kui vahel tuleb „tilk püksi“.

Telli e-poest www.inkoplus.ee või telefoni teel 600 9050 (8-16)

OSTA PIDAMATUSE TOODETE PROOVIPAKK

Transport pakiautomaati või kulleriga koju. Maksta saab ülekandega, pakiautomaadis või kullerile.

Mugav lahendus, kui ei tea millist toodet valida

Katseta erinevaid tooteid ning leia enda jaoks sobivaim lahendus

•Väike kuni keskmine pidamatus (18 tk – 6 mudelit – 2 tootjat)

•Keskmine pidamatus (14 tk – 5 mudelit – 2 tootjat)

•Meeste väike ja keskmine pidamatus (12 tk – 4 mudelit – 2 tootjat)

Esinduskauplus Tallinnas, Mustamäe tervisekeskuses

E-R 8-16, tel: 600 9050

Me ei saa leevendada teie kaotusevalu, kuid me saame muuta matusetalituse kauniks ja väärikaks.

Mida tähendab mökkiloma?

Soomest leiab tuhandeid veepiirile ehitatud suvilaid, mida soomlased ise kutsuvad mökki’ks – eesti keeles onn. Veel on Soomes hurmav loodus, naeratavad kassapreilid, maailma parimad kalapüügikohad (kuid mitte tingimata siia jaoks) ja taskukohased hinnad. Kõiki neid kokku liites saab ülimõnusa mökkiloma ehk onnipuhkuse.

TEKST: INDREK EINBERG, noor pensionär FOTOD: ERAKOGU

Äsja pensionikka jõudnud pereisa kuulutab kevadel, et ta ei kavatsegi lasta end vedada Türgi palavusse piinlema või Taisse, et puusaproteeside kriuksudes ringi tatsata. Hoopis Soome mökkiloma kõlab kutsuvalt nagu sireenide laul. Niisiis tänu lomarengas.fi platvormile läheb lahti suurem otsimine. Sellel platvormil on neid tuhandeid, täpsemalt 4400. Lõpuks jääb sõelale Botnia lahe kallas. Sealsed mökki’d on kriipsukese kallimad, kuid perepoegi ahvatleb veebi tarkus, et tegemist on kõige paremate siiapüügikohtadega kogu Läänemeres. Pereema loodab aga näha mõnda Soome kunstimuuseumi. Etteruttavalt võib öelda: kunstimuuseumisse pere ei sattunud!

Kui kõik on kodus tagasi, võib kokku võtta: Soome ei vedanud ka seekord alt! Ilmad olid sobilikult soojad, soomlased viisakad nagu alati ja Soome hinnad on eestlasele nüüdseks palju taskukohasemad. Vaid need siiad –mitte ainsatki ei nähtud!

Botnia lahe poole

Ühel augustihommikul alustabki pere 300­kilomeetrist teekonda põhja suunas. Erinevalt varasematest reisidest on aga pagasikuhja otsas uhiuus pereliige – kaheksakuune Iiri setter. Teel tuleb teha paar peatust ABC tanklates, et kohvitada ja koera pissitada. Sellal, kui ülejäänud on leti juures, astub pereisa juurde katkutud välimusega isand. Mees palub luba koera silitada ja soovib teada, kust tullakse. Kuuldes, et Eestist, muutub mees õige jutukaks. Ta kaebab, et sotsiaalhoolekanne muudkui noomib, et tema eluviisid pole õiged.

„Taevas on mulle katuseks! Ja ma lepin sellega!“ kuulutab mees dramaatiliselt. Seejärel lonksab 7Upi pudelist midagi, mis kindlasti ei ole 7Up, ja siis tahab teada, kui palju õlu Eestis maksab.

„Nii umbes 3 ja pool eurot.“

„Sama kallis nagu meil.“

„See on kaheliitrise pudeli hind.“

„Oi looja küll! Kas see on võimalik?!“ ägab mees peaaegu pisarsilmil.

Ilmselgelt on eestlased suutnud soomlasele mulje jätta. Viisakas parm soovib kõige pa­

remaid puhkuseelamusi ja asutakse jälle teele. Viis tundi hiljem pööratakse maanteelt maha, põgusalt seiklemist metsateedel ja ollaksegi kohal. Otse ees on õhtupäikeses sätendav Botnia laht ja mõnekümne meetri kaugusel veepiirist nukumaja meenutav mökki Saun on aga hoopis vahva arhitektuuriga ja kõneleb selgelt, et just siit hankis Tove Jansson inspiratsiooni Muumioru maju joonistades.

Kalale

Sellal, kui ülejäänud pere ennast sisse seab, on pereisa juba paadisillal koos õnge ja setteriga. Ning kohe alustab kork rahumeelset teekonda vee alla. Haakimine ja ootuspärase ahvena või särje asemel sikutab pereisa paadisillale hoopis priske latika. Setter näeb esimest korda elusat kala, kukub ärevusest kepslema ja sumatab paadisilla otsast merre. Niisiis latikas välja ja koer sisse. Ning esimest korda kõigi Soome puhkuste ajaloos jääbki seekordse kalasaagi suuruseks täpselt üks latikas ja läbimärg koer.

Pereisa kuulutab, et tema tahaks nüüd natuke nutta!

Kogu lahes vohab penikeel ja seetõttu on landiloopimine välistatud. Kes teab, kui palju seda kalagi on, sest mõned korrad tõuseb paadi ligiduses pinnale hüljes, endal veel vurr kalarasvast läikimas. Ümbrus on aga imeilus.

Järgmisel õhtul kukub koer veel kord paadisilla otsast merre, kuid nüüd ta enam hirmunult kaldale ei suma. Hakkas vist meeldima, sest sealt alates on setter suurema osa ajast märg.

Rauma

Kala ei võta! Niisiis otsustatakse minna Rauma linna vaatama. Soome mõistes on see vana linn, sest Soome inimasustus on noor. 17. sajandil kujunes Rauma Soome tuntuimaks laevaehituskeskuseks. Kunagisest merekoolist on nüüd saanud muuseum.

See on tublisti väiksem Tallinna Meremuuseumist ja puuduvad interaktiivseid lahendused, kuid ometi on see põnev paik. Siit leiab palju laevamudeleid, mis ei ole tehtud ehteks, vaid tööprotsessi ühe

osana, sest mudelist algaski vanasti laevaehitus. Järgmiseks viilutati mudel tükkideks ja tükid teisendati tulevase laeva õigetesse mõõtudesse. Nii see laevaehitus käis. Muuseumis on rohkelt purjekate käilakujusid ning üks tunnistus, mis anti möödunud sajandi algul kellelegi Johanile merekooli lõpu puhul. Sel tunnistusel on hinnatud kõik isikuomadused. Kõige viimaseks on märgitud, et Johan on jutukas ja naljahimuline. Hea teada, et selline Johan kunagi meremeheks sai. Rauma vanalinn on aga madalate puumajadega palistatud tänavate rägastik ja kuulus üle Põhjamaade. Eestlasele, kes on vähemalt korra käinud Haapsalus, näib see üsna tuttav. Olgugi et linn pole teab mis suur, lähevad kõhud lõpuks tühjaks. Raekoja platsil deklameerib pereisa, et tema ei liigu enam mitte üks sentimeeter, ja potsatab lähimale toolile. See tool on Juba­nimelise pitsabaari terrassil. Kohe on platsis ülisõbralik baaripidaja, kellelt tellitakse neli kõige suuremat pitsat. Kümme minuti pärast saabuvadki umbes piljardilaua mõõtu pitsad. Pool tundi hiljem tekib lähima tooli seljatoel ukerdava haki silmisse lootus: nad ei jaksa! Midagi jääb mulle!

„Vaid taevas on mulle katuseks,“ kuulutab katkutud isand.

Hakk peab pettuma. Samas leiab pereisa, et nigela kalasaagi süü on nigel varustus. Kalastustarvete poodi otsides longitakse äärelinna poole ja ollakse lõpuks suures kaubanduskeskuses. Parasjagu peetakse selles jahihooja algusele pühendatud suurmüüki. Päratu hoone pikk koridor on otsast otsani laudadega palistatud ja igal laual vähemalt paarkümmend tuliuut jahipüssi. Esimese laua ainsal

vabal nurgakesel on lihtne silt:

„Kõik relvad 499 eurot!“ Pereisa loeb sildi läbi ja kuulutab, et tema tahaks nüüd natukene nutta, nagu see eluheidik seal ABC tanklas. Eestis nimelt algavad tuliuute haavlipüsside hinnad umbes 1200 eurost.

Pori ja Uusikaupunki Pereema võitleb visalt, et lapsed ja mees end vaatamisväärsuste toel kultuuriliselt hariksid. Seega on Pori linn järgmine vaatamisväärsus.

„Mnjaa, huvitav,“ venitab pereisa pärast tunnikest Poris lonkimist. Seejärel võetakse kurss läände ja jõutakse randa, mis näeb välja täpselt nagu Pärnus või Kloogal. Millegipärast ei lubata koeri päris veepiirile, kuid siinsamas on õdus matkarada, mis lookleb kõrge düüni harjal. On vaateid ja on mereõhku. Järgmise päeva kavas on Uusikaupunki, mis asub otse lõunas. Reis sinna on kuidagi eriti soomelik. Kitsuke asfalttee lookleb üles ja alla ning põikab väikestesse küladesse, millest enamik kannab tiitlit „Tunnistatud riiklikult väärtuslikuks kultuurikeskkonnaks“. Igas külas on seltsimaja ja peaaegu kohustuslik tantsuplats. Võib muidugi käia Kreekas ja õhku ahmida sealsete mägikülade ilust vaimustudes. Kuid samas saab õhku ahmida ka märksa lähemal.

Uusikaupunkis on Myllymäki ehk küngas, millel kõrguvad kogu ümbruskonna veskid. Üsna linna piiril on automuuseum. Tõsi, muuseum on suurem kui samasugused Eestis, kuid kollektsioon ühepalgelisem –Saabid. Eraldi postamendile on aga seatud esimene Soomes valmistatud auto (1913). Perepojad uurivad seda seest ja väljas, kuni üks küsib: „Huvitav, palju selle ehitamiseks naelu kulus?“ Tänavad on igatahes muuseumist palju mitmekesisemad, sest iga paari minuti järel vurab mööda mõni iidne ja üles vuntsitud „ameeriklane“.

Kalasaagi suuruseks jääb üks latikas ja läbimärg koer.

Nii need päevad veerevad. Õhtuti ujutakse, tehakse süüa ja saunatatakse. Pereema arvutab ja jõuab järeldusele, et Soomes on toidukorv odavam kui Eestis. Vaid Soome piim on kallim, sest see on eriline. Tavaline piim häbeneb kusagil poeriiuli nurgas ning laktoosi­ ja rasvavabad piimad uhkeldavad esiplaanil. Nõustutakse pereisa ennustusega, et järgmiseks tuleb Soomes müügile ka piimavaba piim. Ja korraga ongi Soomele pühendatud päevad läbi. Helsingi ümbruse kaljud vajuvad õhtuhämarusse, mõni tund hiljem jõutakse kohalikku poodi. Nii armas on jälle kassalindile panna täiesti tavaline piim ja selle kõrvale taevalikult odava õlle purgid. Seejärel aga morni näoga müüjannale naeratada.

Tähelepanekud:

Mökki eest tuleb tasuda ainult üks kord. Paat, saun, grillinurk ja muu taoline on selle ühe makse sisse juba arvestatud. Soome mökki’s on alati valmis sool, suhkur, tikud, sääsetõrjevahendid ja majapidamispaber. Soome bensiinitankurid ei salli isetegevust. Kõigepealt maksa, alles siis tohib püstoli paaki panna. Muidu hakkab automaat jonnima ja bensiini ei anna. Kui üks turist räägib soome keelt, eeldavad soomlased, et kogu seltskond oskab soome keelt. Soome kassapreilid on noored ja naerusuised.

Rauma vanalinn

Rauma raamatukogu

Mökki

Saun

ŠVEITSI LOODUSTOOTED TERVEKS JA AKTIIVSEKS ELUKS!

Väekad taimeekstraktid ning kogemus aastast 1954.

Liigestele ja lihastele

liigestele

Kadakakreem lihastele ja liigestele

Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.

Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.

Oomega-3 seleeniga

Arti t kreem liigesprobleemidele

liigesprobleemidele

Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike õlide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.

Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike õlide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.

Osarten kapslid

kõhredele ja liigestele

Osarten kapslid kõhredele ja liigestele

Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.

Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.

Arti t pulber liigestele

Parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, aitab säilitada liigesevedelikku, on põletikuvastane ja aitab vähendada valu degenereeruvatel liigestel. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.

Parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, aitab säilitada liigesevedelikku, on põletikuvastane ja aitab vähendada valu degenereeruvatel liigestel. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.

Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele

Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele

Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.

Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.

Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.

Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.

Luteiin silmadele

Luteiin silmadele

Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid toetavad silmanägemist, kaitsevad kollatähni ja vähendavad silmakae tekke riski.

Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid toetavad silmanägemist, kaitsevad kollatähni ja vähendavad silmakae tekke riski.

Artišoki jook seedimisele

Artišoki jook seedimisele

Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.

Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.

Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule

Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule

Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone

Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone

Külmetus

Fortiven kapslid veenilaienditele

ja hingamisteed

Fortiven toetab veenide tervist, leevendab veenilaienditest tulenevat ebamugavust ning vähendab väsimustunnet jalgades. NB! Mitte kasutada koos verevedeldajatega. Komplekt hingamisteedele Nahrini kolm hitt-toodet hingamisteedele ja külmetuse vastu. Tüümianikreem leevendab turses kudesid ning aitab paremini hingata. Alpiõlide sprei värskendab õhku ja avab hingamisteed. Olio Plus 33 eeterliku õli ja 7 ürdi segu on iidne Šveitsi munkade retsept, mis toetab hingamisteid, sobib ideaalselt sauna leilivette ning leevendab nii füüsilisi kui vaimseid pingeid.

Tallinn E–R