PEREEKSPRESS
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Kui „meie“ saab
uue tähenduse
Emaks ja isaks saamine muudab palju. Kui varem oli sinu peamiseks küsimuseks, mida mina vajan või kuhu mina liigun, siis korraga pole esikohal mitte „mina“, vaid „tema“. Ka „meie“ saab uue tähenduse.
Pereelu sujub paremini, kui oskame olla kohal. Päriselt kohal – pilgu, tähelepanu ja südamega. Lapsele pole vaja ideaalset vanemat, vaid piisavalt head vanemat, kes märkab, kuulab ja loob selged ning turvalised piirid. Läbi koos oldud hetkede, igapäevaste väikeste rutiinide ja selle, kuidas oskame enda ja lapse vajadusi ära tunda, kujunevad head peresuhted. On tähtis, et lapse kõrval on rahulik ja hooliv vanem, kes teab ka seda, kuidas oma emotsioone juhtida.
Lapsevanemaks olemine ei tähenda loobumist iseendast, vaid uutmoodi tasakaalu leidmist. Hoolt ei vaja üksnes laps, vaid ka tema ema ja isa. Olgu
selleks sinu enda asjaks kas igapäevane pooletunnine jalutuskäik, mõni hobi või töö, mis päriselt inspireerib. Jagada saab ikka vaid seda, mis endas olemas on. Seekordses väljaandes toome sinuni mõtted vanemliku tasakaalu otsimisest. Persoonilugu viib meid Balile. Katri Palm jagab, milline on elu väikelapsega troopilisel saarel ja millised muutused leiavad aset, kui elulaval astub üles täiesti uus tegelane. Lisaks uurime, kuidas tulla toime suhetes, selgitame, mismoodi mäng lapse arengut toetab, ning räägime, miks on hea mõte luua oma pere pühadetraditsioonid.
Loodan, et leiad siit julgustust ja äratundmist, et elu ei koosne üksnes kiirustamisest. Vahel piisab, kui lihtsalt olla… koos.
Eve Kallaste, toimetaja
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee
Reklaam: Moonika Põldme, moonika.poldme@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Foto: Shutterstock
KATRI PALM:
ma ei ole enam oma elu
peategelane ja mulle meeldib see
Katri Palm ja tema elukaaslane Juhani Särglep elavad Balil ning seal sündis ka nende tütar Filippa Gini. Lapsevanemate ja ettevõtjatena on neil tegemist palju, ent Katri meelest on nende üha balilikumaks muutuv eluviis pigem mõnus kulgemine kui lõputu kiirustamine.
Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Erakogu
Kui Katri gümnaasiumi lõpetas, ei osanud ta aimatagi, et ühel päeval saab temast 70 000 jälgijaga instastaar Katri Kats, kelle elu kulgeb kuulsal Indoneesia saarel soojade rannatuulte ja troopilise looduse embuses oma bikiinibrändi juhtides ning mitme keele ja kultuuri keskel tütart kasvatades.
Hommikud algavad pere mõnusas majakeses varakult, sest tütar Filippa ärkab enamasti juba kuue paiku. Siis rullubki lahti järjekordne päev: hambaja näopesu, hommikusöök, mängud aias või päikeselises rannas. „Filippat vaatame päeva jooksul kordamööda ja meil on ka kohalik lapsehoidja. Õhtupoolikul, kui tööasjad ja trennid tehtud, läheme tihti mänguväljakule või randa, teinekord kohtume sõpradega, aga mitte kauaks, sest Filippa uneaeg algab juba kell kaheksa,“ kirjeldab Katri argipäeva. Selline tavaline mõnus pereelu, lihtsalt ilm on kogu aeg ilus, meri alati soe ja töögraafik paindlik.
Beebiootus
Katri tunnistab ausalt, et Indoneesias emaks saamine polnud tal esialgu planeeritud ja uudis rasedusest tuli üllatusena. „Olin segaduses ja pisut ka hirmul, mõtlesin, kas ikka olen valmis ema olema,“ meenutab ta. Ent kõik hinge pugenud kahtlused kadusid üsna ruttu.
Katri rasedust jälgiti Bali kliinikutes, kuid vahepeal konsulteeris ta ka oma Eesti arstiga. Esimesed raseduskuud olid päris keerukad, sest naise krooniline autoimmuunhaigus ägenes ootamatult. „Luupuse tõttu vajas mu keha palju puhkust ja olin peamiselt voodis.“
Katri on õppinud, et elu kroonilise haigusega tähendab pidevat tasakaalu otsimist, sest kunagi ei tea, mis hommikul ees ootab, kuna luupuse ägenemine võib kaasa tuua väga erinevaid sümptomeid nahalöövetest ja
paistes lümfisõlmedest alopeetsia ja liigesevaludeni. „See kõik teeb igapäevaelu keerulisemaks nii füüsiliselt, vaimselt, sotsiaalselt kui ka emotsionaalselt,“ ütleb Katri. Olukorra leevendamiseks püüab ta elada võimalikult tervislikult, lisaks võtab igapäevaselt ravimeid.
„Alates hetkest, kui kuulsin oma beebi südamelööke, teadsin, et see saab olema üks tähtsamaid sündmusi mu elus, ja olin kindel, et tahan sünnitada Balil. Mõtlesin ka sellele, et võib olla Eestis poleks minu kroonilise haiguse tõttu kodusünnituse plaani heaks kiidetudki.“
Minu sünnitus läkski täpselt nii, nagu olin planeerinud!
Raseduse ja sünnituse kohta info kogumist võttis Katri väga tõsiselt. „Valmistusin põhjalikult ja uurisin sünnituse kohta kõike oma doula ’lt, kes suunas mind ka erinevaid dokumentaalfilme vaatama. Lisaks tegin läbi spinning babies kursuse ja pöörasin tähelepanu igapäevasele liikumisele ning treeningutele. Teisest trimestrist muutus ka mu enesetunne paremaks ja seejärel nautisin juba igat beebiootuse päeva. Olin oma beebiga kontaktis ja rääkisin temaga. Tuletasin endale sünnituse eel pidevalt meelde, et usaldan oma keha, sest keha teab täpselt, mida teha. Minu sünnitus läkski täpselt nii, nagu olin planeerinud!“
Filippa tuli ilmale Katri ja Juhani Bali kodus 1. septembril 2024. Vettesünnituse ajal olid Katrile toeks ämmaemand, doula ja Juhani. „Nad olid minu jaoks igati olemas, aga enamiku sünni
tuse ajast olin täielikult oma maailmas. Esimene mõte pärast sünnitust oli: kas ma päriselt tegingi selle ära?!“
Filippa Gini
Kohanemine emarolliga oleks Katri meelest olnud mõnevõrra kiirem, kui ta poleks samal ajal pidanud ka oma haigusega tegelema. Ta tunnistabki, et esimesed sünnitusjärgsed nädalad olid keerulised, sest luupuse tõttu läks taastumine aeglasemalt, lisaks oli beebil gaasimure ja temal endal üldine
unepuudus ning imetamisega harjumine. „Aga kõik läks ajaga paremaks ja peagi oli elu hoopis teine.“
Filippa on praegu väga tegus laps ja Katri ütleb, et tema tütrel on täielik „ main character ’i energia“. „Ta on aktiivne ja uudishimulik ning soovib alati olla osa sellest, mis tema ümber toimub.“ Laps kasvab üles kolmekeelses keskkonnas: kodus kõlab eesti keel, peresõpradega räägitakse inglise keeles ja hoidjaga jutustab Filippa indoneesia keeles. Katri ütleb, et kuna pered ja vanavanemad on kaugel, tuli lapsehoidja leida Balilt ja hoidjaga on neil tõesti väga vedanud.
Aga kas ta end kodust kaugel emarollis üksikuna ei tunne? Katri seltskonna ja teiste emadega jutustamise puudumise üle ei kurda, sest tema kaks head sõbrannat said samuti samal aastal emaks ja nüüd on noortel emadel tore omavahel suhelda ning kogemusi jagada, lapsedki saavad üheskoos mängida.
Elu
Balil on lihtne
Balil lapse kasvatamine on Katri ja Juhani jaoks loomulik valik. Nad on saareelanikud alates 2016. aastast ega plaani lähiajal lahkuda. Kuna viimastel aastatel on Bali populaarsus eriti just diginomaadide ja investorite hulgas kiiresti kasvanud, on ka saare areng kiire. Traditsiooniline eluviis on põimumas läänelike mugavustega. „Me oleme palju reisinud ja siiani pole veel leidnud paremat kohta elamiseks. Siin on naeratavad ja hoolivad inimesed, mõnus elutempo, rohkem
päevavalgust. Ja lapsed on kohalike inimeste jaoks õnnistus. Eriti lahe on see, et siin saab aasta ringi lapsele vaid särgi ja püksid selga panna ning ta paljajalu mängima saata. Võib üsna kindlalt öelda, et Filippa läheb ka kooli Balil,“ ütleb Katri.
Olen tänulik, et saan tööd ja pereelu kombineerida.
Muidugi on Balil ka selliseid asju, mis talle ei meeldi. Nendeks on ummikuterohke ja kohati ka ohtlik liiklus ning korralikult reguleerimata prügimajandus. Positiivse poole pealt toob Katri välja selle, et inimesed tegutsevad kogukonnana ja hoolitsevad alati üksteise eest. „Seda võiksime meie, lääne inimesed, nendelt õppida.“
Tasakaalus töö- ja pereelu Katril on oma bikiinibränd Kiss ’n’ Thrill. Ettevõtlus annab vabaduse paindlikult pere ja töö vahel aega jagada, kuid muidugi on ka selliseid päevi, mil tuleb pikemalt kontoris olla. „Olen tänulik, et saan tööd ja pereelu kombineerida,“ ütleb ta. Juhani igapäevaselt tema ette
võtte tegemistes ei osale, kuid aitab Katri ideid ellu viia visuaalsete kontseptsioonide või kampaaniate puhul. „Ta usub minusse täielikult ja saan tema poole pöörduda, kui vajan perspektiivi või julgustust.“
Katri ja Juhani on olnud koos 16 aastat ja Katri ütleb, et nende partnerluse põhialusteks on ausus, omavaheline suhtlus, ühised huvid ja eesmärgid. Pulmaplaane paar hetkel ei tee, aga kihlatud on nad küll.
Emana soovib Katri, et tema tütar kasvaks teadmisega, et loob ise oma elu ja oskab ennast sellel teekonnal usaldada. „Soovin, et ta kohtleks teisi lugupidamisega, aga jääks samal ajal kindlaks oma uskumustele. Ja muidugi soovin, et ta väärtustaks perekonda ja meie traditsioone.“
Kui mõni noor ema kahtleb, kas ettevõtlus ja lapse kasvatamine saavad koos toimida, siis Katri usub, et kui on selge eesmärk ja siht, pole lapse saamine takistus – see lihtsalt muudab vaatenurka. „Minu jaoks on kõige suuremaks muutuseks see, et ma ei ole enam oma elu peategelane. Väga tihti on olukordi, kus pean panema enda vajadused kõrvale ja keskenduma lapsele. See on pannud palju asju perspektiivi ja naudin praegust eluetappi. Olen tänulik, et mu laps on terve ja et tal on armastav pere.“
Royal Denta pakub puhast hõbedat ja 24K kulda sisaldavaid Euroopa teadlaste ja hambaarstide välja töötatud kõrgetasemelisi tooteid. Hambapastade ja -harjade loomisel on arvestatud teaduslikke avastusi ja uuendusi. Royal Denta pakub nelja võimsa toimega hambapastat ning erilisi manuaalseid hambaharju (Medium, Soft ja Super Soft).
Royal Denta JEJU – hambapasta mitmekülgseks hoolduseks kogu perele.
Ainulaadne kombinatsioon kaitseb hambaid kaariese eest, remineraliseerib ja soodustab igemete taastumist. Hambapastas sisalduvad kul-
Royal Denta – miks on kuld ja hõbe suuhooldustoodetes kasulikud?
laosakesed on olulised mikroobide vastu võitlemisel.
Kaitseb hambaemaili. Väheabrasiivne (RDA 58), seega võib kasutada nii manuaalse kui elektrilise hambaharjaga. Elektrihambaharjaga pestes ei tohi hambapasta RDA ehk abrasiivsus olla üle 70. Sobib igapäevaseks kasutamiseks alates 6. eluaastast.
Royal Denta Silver – valgendab hambaid looduslike koostisosadega.
Ränidioksiidi ja puhta hõbeda osakesed poleerivad ohutult hammaste pinda ja eemaldavad pigmendiplekid ilma hambaemaili kahjustamata. Koostises olev fluoriid tugevdab ja kaitseb hambaemaili ning ennetab hambakivi. Ksülitool ennetab kaariese teket. Hambapasta ei kraabi hammaste pinda ning annab kauakestva valge naeratuse ja värske hingeõhu. Tänu madalale abrasiivsusele (RDA 43) on ohutu nii manuaalse kui elektrilise hambaharjaga.
Royal Denta Gold – tõhus hooldus, kui igemetel esineb punetust, paistetust, tundlikkust või veritsust.
Hambapasta sisaldab kitosaani, rohelise tee ning kummeliekstrakti, mis neutraliseerivad happesust suus
ja vähendavad järk-järgult igemete ärritust. Sobib suurepäraselt igemete ja limaskestade tugevdamiseks. Kaariese eest kaitseb hüdroksüapatiit, mis tugevdab ja remineralisee-
rib. Hambapasta sobib hästi Royal Denta manuaalse igemeid masseeriva harjaga, madala abrasiivsuse (RDA 44) tõttu on seda ohutu kasutada ka elektrilise hambaharjaga.
Royal Denta Sensitive – vähendab tõhusalt hammaste tundlikkust.
Hambapasta sulgeb hamba dentiinikanalid looduslike kaltsiumiühenditega, tänu millele ei ärrita hambanärvi enam välised mõjutajad. Hambapasta sisaldab hüdroksüapatiiti ja trikaltsiumfosfaati, mis
regulaarsel kasutamisel täidavad mikropraod ja tagavad hammaste tundlikkuse vähenemise. Soovitatav on kasutada manuaalset (pehmet/ ülipehmet) hambaharja. Sobib suurepäraselt igapäevaseks hoolduseks.
Kahe pikkusega vastupidavad harjased – hammaste paremaks puhastamiseks.
Koostöös hambaarstidega on Royal Denta välja töötanud hambaharjad, mis teevad hambapesu tõhusamaks.
Harjased on USA toidu- ja ravimiameti (FDA) poolt heakskiidetud spetsiaalsest materjalist, millesse on lisatud kulla- või hõbedaosakesi, mis pärsivad bakterite kogunemist harjastele.
Harjastelt hävib kuni 99,9% bakteritest, mis aitab ennetada kaariest ja halba hingeõhku. Hambahari püsib kauem vormis ning puhastab tõhusalt raskesti ligipääsetavaid kohti, nagu igemetaskud ja hambavahed.
KUULA ka teda
Kindlasti tunned mõnda paari, kus naine ja mees muudkui omavahel tülitsevad. Nad on kinni jäänud võimuvõitlusesse, mis tõenäoliselt tekitab suurt suhtepinget. Suhet laastavad nii vaikne vastasseis kui ka demonstratiivsed vihahood.
Tekst: Kärt Kase, Suhteabi pereterapeut-psühholoog, suhteabi.ee
Toimetas: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock
Kalle (43) ja Emilia (41) suhe on halb: Kalle vihastab aina sagedamini selle peale, et Emilia on justkui seina nende vahele ehitanud ning ta ei pääse naisele lähedale. Kalle armastab Emiliat ja ta frustratsioon ajab aeg ajalt üle ääre seetõttu, et ta lihtsalt ei oska Emiliani jõuda. Naine aga poeb iga vihapurskega aina rohkem oma „kookonisse“, mis omakorda häirib meest veel enam ja mille tõttu ta tunneb ennast kaasa silmis täiesti ebaolulisena.
Kui Kalle ja Emilia mu vastas istuvad, siis visuaalselt võiks arvata, et võim on Kalle käes: ta on pikk ja kõvahäälne mees, kes teenib naisest märgatavalt rohkem. Kalle aga ei tunne, et tema käes oleks võim, sest sel väikesel naisel on võime muuta mees kaheaastaseks, kes jonnib, kui oma tahtmist ei saa. Samas ei tunne ka naine, et tema käes on võim, sest ta pole suutnud mehele selgeks teha, kui laastavalt mehe vihahood nende suhtele mõjuvad. Seega pole võim tegelikult kellegi käes. Väga tihti püütakse omavahel kontakti leida, tehes hoopis kõike seda, millel on vastupidine efekt.
Kui emotsioonid kasvavad üle pea, suudab inimene teha ühte kolmest: rünnata, põgeneda ja tarduda ning võimuvõitluse puhul on tihti nähtav just see ründav reaktsioon ehk vastu vaidlemine või tagasi tegemine. Kui me räägime võimust, siis tavaliselt räägime „võimust kellegi üle“. Kui kultuur toetab individualismi, hierarhiat ja konku
reerimist, siis see võimendab veelgi düsfunktsionaalset käitumist. Paljud arvavad, et valida on kahe positsiooni vahel: kas ise domineerida või olla nö jalamatt. Millised on alternatiivid? Tegelikult võiks ju jõuda selleni, et Kalle räägib lugupidavalt oma naisega, naine kuulab teda ja samal ajal kuulab mees ka naist. Selleks peavad nad aga õppima oma emotsioone juhtima.
Kuidas oma emotsioone juhtida? Üks viis rahuneda, kui emotsioonid on suureks paisunud, on anda oma tunnetele sõnu ehk väljendada oma tundeid sõnades: „Ma olen praegu väga kuri“, „Ma olen praegu frustreerunud“, „Ma olen praegu väga pettunud ja vihane“. Niimoodi oma emotsioone määratledes ja nimetades aktiveerub suur ajukoore esiosa (otsmiku piir
kond) ning rahustab maha mandelkeha ehk nn emotsionaalse aju. Kui seejärel tunned, et saad oma tunnetega hakkama, on turvalisem teise ja ka endaga kontakti luua.
Tihti püütakse omavahel kontakti
leida, tehes hoopis kõike seda, millel on vastupidine efekt.
Kui üks kaasadest ei usu, et teine suudab temaga empaatiliselt käituda, valib ta tihti taktika, mis väljendub domineerimisena, teise maha tegemisena, ähvardustena, süüdistamisena ja vahel füüsilise vägivallana. Kui tekib selline olukord, kus üks pool seisab püsti ja karjub nii, et teine kardab, et ta tuleb kohe ka kallale, siis võib proovida öelda järgmist: „Sa tunned praegu suurt valu enda sees ja sul on õigus soovida, et sind ära kuulatakse. Aga kui sa niiviisi karjud, siis ma ei kuule sind ja see on ka väga hirmutav vaatepilt. Palun istu ja räägi südamest, mida sa vajad ning soovid, et ma teaks.“
Kui usaldus kaasade vahel on väike, võib juhtuda, et kasu on sellest siis, kui seda ütleb hoopis terapeut, kui paariga kohtumisel situatsioon selliseks kujuneb. Tulemus võib olla, et mees istub nuuksudes maha ja räägib, kui valus see talle on, et ta naine ei mõista teda. Ta tunneb
Üks viis rahuneda, kui emotsioonid on suureks paisunud, on väljendada oma tundeid sõnades.
frustratsiooni, et ei suuda oma vajadusi ega tundeid naisele väljendada, ning kui see tunne on piisavalt suureks kasvanud, paiskub see verbaalselt ka temast välja.
Oletame, et Kalle ärritub selle peale, et Emilia ei suuda oma emotsioone piisavalt väljendada ja on justkui keele alla neelanud. Kalle võiks kujutleda aeda enda ja naabermaja krundi vahel. Naabri aed ei ole hoolitsetud ega korras ja see, kuidas tema taimi istutab, Kalle arvates edu ei too. Kuigi naabri aed pole perfektne, ei takista see tegelikult Kallel oma aeda nautimast. Kui naaber paneks karuputke kasvama, mis leviks ka Kalle aeda, siis on loomulikult oluline teema üles võtta, aga üldiselt ei pea Kalle suvi olema rikutud sellepärast, et naabri lilled ei ole nii lopsakad nagu temal.
Kui piir on selgem, võimaldab see Kallel olla Emilia vastu kaastundlikum, sest tema ei vastuta Emilia suhtlemis
oskuse eest. Kalle on kasutanud piiri selleks, et Emiliast eemalduda, kuid nüüd võib ta proovida piiri tõmmata teisiti ehk Emiliat aktsepteerides, samas siiski märku andes, kui Emilia käitub taas ärevaks tegevalt.
Aja mahavõtmine aitab lahenduseni jõuda
Aja mahavõtmine pole ei hülgamine ega kaotuse tunnistamise märk, vaid samm suurema enesekontrolli ja tulemusrikkama vestluse poole. Kalle jaoks on see tehnika abistav siis, kui ta tunneb endas viha tõusmas. Ta on õppinud märkama
OLEME PÜHENDUNUD
LASTE, NOORTE JA TÄISKASVANUTE VAIMSE
TERVISE TOETAMISELE
Aja mahavõtmine pole ei hülgamine ega kaotuse tunnistamise märk.
sellekohaseid kehasignaale ja aja mahavõtmine aitab tal enesevalitsust tagasi saada. Kuna naine teab, et Kalle vajab seda, et nende suhet suurest tülist säästa, et olla lugupidavam ja koostööaltim, siis ta kannatab selle pausi välja.
Paar võiks koos ja rahunenult analüüsida oma tüli kui erinevate etappide teelahkmeid: me teame, kuidas see läks, aga mida oleksin võinud teha teistmoodi ja kuidas siis oleks võinud suhtlus edasi kulgeda. Sel moel saab hinnata ka oma panust konfliktis.
Võimuvõitluse tsükli murdmise esimeseks sammuks võiks olla mõte: „Pane korra oma kaitsekilp kõrvale ja kuula teist teades, et sa võid igal hetkel kilbi uuesti kätte võtta.“
Allikas: EE Pere ja Laps Vaata ka: suhteabi.ee
JÕULUTRADITSIOONID saavad alguse lapsepõlvest
Jõulud on aeg, mil reaalsus ja kujutlus segunevad ning argipäevast saab muinasjutt. See ei ole pelgalt kingituste jagamise aeg, vaid hetk, mil laps kogeb maailma maagilise ja turvalisena. Aga miks see maagia on lapsele nii oluline ja kuidas seda hoida, kui laps kasvab ning usk jõuluvanasse hakkab tuhmuma?
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Laste maailm
Väikelapse maailmataju on teistsugune kui täiskasvanul. Lapse jaoks on kujutlus ja tegelikkus omavahel põimunud. Kui laps usub, et jõuluvana tõesti lendab põhjapõtradega üle lumeväljade, on see tema viis maailma mõista ja selles korda luua. Selline maagiline mõtlemine on lapse arengus loomulik osa. See ei ole naiivsus, vaid viis, kuidas laps õpib tundma headust, õiglust ja lootust.
Kui laps usub, et tema head teod jõuavad kuidagi jõuluvanani või et
soovid võivad täituda, ei toimi see pelgalt mänguna. See on osa tema sisemisest kasvamisest – arusaamast, et maailmas on nähtamatu jõud, mis väärtustab hoolivust ja headust. Selline usk ei kasvata ainult fantaasiat, vaid ka empaatiat ja enesekindlust.
Turvatunde loomine ja rutiini väärtus
Lisaks loovad traditsioonid turvatunnet. Laps tajub maailma ennustatavuse kaudu ja kui pühade ajal kordub alati
sama rütm, tekib sisemine stabiilsus, mis toetab lapse psüühilist tasakaalu. Kuuse toomine, piparkookide küpsetamine, jõululaulude kuulamine või mõni pere eriline rituaal toimivad märgina sellest, et aeg ja ruum on usaldusväärsed. Psühholoogilises plaanis toetab selline turvaline korduvus identiteedi arengut. Lapsele annab see tunde, et ka kiirelt muutuvas maailmas on midagi kindlat, mis ei kõigu.
Selline rütm toetab ka lapse ajataju kujunemist. Pühad ei ole pelgalt kuupäevad kalendris, vaid sümboliseerivad hooajalist liikumist ja läbimõeldud ettevalmistusi. Nii õpib laps mõistma, kuidas sündmused vahelduvad, ning see aitab tal tulevikus paremini toime tulla planeerimise ja pikemaajaliste ootuste mõtestamisega.
Perekonna sidususe tugevdamine
Traditsioonid toimivad ka silla ja ühise keele loojana. Need on hetked, mil põlvkonnad kohtuvad võrdses ruumis. Perede jaoks, kes elavad kiires rütmis ja kelle liikmed liiguvad eri suundades, pakub pühadeaeg võimalust taastada kontakt. Lapse jaoks on oluline näha ühist tegevust, kuhu kogu pere panustab. Nii tekib kollektiivne kuuluvustunne.
Selline koos tegemine on lapsele arendav. Ta õpib vastutust, tal tekib
võimalus kaasa rääkida ning omandada ühiseid käsitööoskusi, kokandustarkusi ja kultuurilisi teadmisi. Lisaks annab see talle tunde, et peresuhted on rajatud koostööle, mitte ei toimi ainult korralduste ja distsipliini teljel.
Kui maagia hakkab hajuma Ühel hetkel tuleb aga aeg, mil laps hakkab jõuluvana olemasolus kaht
lema. Tavaliselt juhtub see koolieas, kui mõtlemine muutub loogilisemaks ja maailm hakkab tunduma vähem müstiline. See hetk võib lapsevanemale olla natuke kurb, justkui mingi ukse sulgumine lapsepõlve ja maagia vahel. Tegelikult ei ole see lõpp, vaid loomulik üleminek.
Siin on oluline, kuidas vanem sellele reageerib. Kui laps küsib, kas jõuluvana
on päriselt olemas, ei ole vaja valetada ega ka järsult tõde paljastada. Tuleb rääkida ausalt, aga soojalt – et jõuluvana on sümbol headusest ja andmisrõõmust, mida me kõik oma südames kanda saame. Kui laps tajub, et jõulude mõte ei ole seotud ainult fantaasia, vaid päris hoolivusega, saab maagia uue tähenduse.
Maagia muutub, aga ei kao Maagia ei lõpe koos lapsepõlvega. See lihtsalt muutub. Kui laps kasvab, hakkab ta pühade võlu tajuma uuel viisil. See ei ole enam ootus, kas jõuluvana jätab kingi sussi sisse, vaid rõõm sellest, kui saab ise kedagi üllatada. Laps hakkab mõistma, et imed ei tule väljastpoolt, neid saab ise luua.
Noorem laps elab jõulude ootuses, vanem laps aga nende tähenduses. Pühadeaeg õpetab talle, et imed sünnivad headusest, mitte mustkunstist. Kui laps aitab koos vanematega jõululauda katta, valmistab ise kingitusi või võtab osa heategevusest, kogeb ta uut laadi jõulumaagiat – seda, mis tekib jagamisest ja hoolimisest.
Allikad: storychanges.com, mingleandmarvel.com, psychologytoday.com
Racer Graven 6, Native 6, Ollie
MÄNGIMINE arendab lapse aju
Mängimine on lapse jaoks loomulik viis maailma tundma õppida. Iga kord, kui laps tõstab klotsi, jälgib veerevat palli või loob fantaasiamaailma, käivitub ajus keeruline võrgustik, mis ühendab tundeid, tähelepanu, mälu ja loovust. Mäng ei ole pelgalt ajaviide, vaid lapse aju arengu üks olulisemaid tugisüsteeme.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Kuidas mängimine aju mõjutab?
Lapse aju kasvab esimestel eluaastatel erakordses tempos. Neuronitevahelised ühendused tekivad vastusena kogemustele ja mäng on üks intensiivsemaid kogemuse vorme. Mäng aitab tal mõista, et tema tegevustel on tagajärjed, lahendada lihtsamaid probleeme ja seostada nähtusi omavahel.
Kujutlusmängud arendavad näiteks prefrontaalset ajupiirkonda, mis vastutab planeerimise, eneseregulatsiooni ja sotsiaalse mõtestamise eest. Kui laps mängib näiteks poodi või arsti,
harjutab ta tegelikult vastutuse ja rollide mõistmist ning õpib teistega suhtlema. Ka õues liikumine on lapse aju jaoks võimas treening. Tasakaalu hoidmine, hüppamine, jooksmine ja ronimine toetavad nii koordinatsiooni kui ka riskide hindamise oskust, mis on hiljem oluline nii iseseisvaks õppimiseks kui ka igapäevaseks otsustamiseks.
Millised mängud toetavad mõtlemist ja loovust?
Mänguasju valides tasub seega mõelda pigem funktsioonile kui välimusele.
Lapsele ei ole vaja suurt hulka esemeid. Piisab vähestest, kuid mitmekülgsetest vahenditest, mis annavad võimaluse uurida, ehitada, kujutleda ja katsetada. Liigne müra, vilkuvad tuled ja ette kirjutatud tegevused varjutavad tihti lapse võimet ise mängu juhtida. Vaba mäng on aga just see, mis aitab ajul areneda. Kõige arendavamad ongi tegevused, millel on avatud lõpp. Kui laps saab otsustada, kuidas mängida, milliseid ideid katsetada ja milliseid lahendusi proovida, aktiveeruvad aju piirkonnad, mis soodustavad loovust ja paindlikku mõtlemist. Seetõttu tasuks lapsele anda lelusid, millega saab mängida erinevaid mänge. Klotsid on näiteks väga hea mänguasi, sest neist võivad kasvada tornid, linnad või lihtsalt värvide järgi sorteeritud virnad.
Kui palju mänguasju vaja on?
Oluline on mõista, et arendav väärtus ei suurene mänguasjade hulga kasvades. Vastupidi, liigne valik väsitab ja häirib keskendumist. Lapse jaoks on kasulikum keskkond, kus mänguasjad on käepärast, kuid mitte ülekülluslikus virvarris.
Lapse areng ei kulge sirgjoones ja erinevatel perioodidel võivad teda köita erinevad tegevused. Mõnikord soovib laps ehitada, teinekord üksinda tegutseda või hoopis aktiivselt liikuda. Mänguasjade eesmärk on pakkuda tuge just nendele vajadustele, mitte suruda last kindlasse mustrisse. Kui keskkond toetab lapse loomulikku huvi, siis areneb ta kõige terviklikumalt.
Allikad: neuro.now, childmind.org
Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.
Ehitame maja, ehitame maja …
Tekst: Aavo Isak, Pelltech OÜ
Entel-Tenteli laululapsed on selle meie südameisse laulnud ... Oma maja on meile miskitmoodi DNA-sse sisse kirjutatud.
Kellel juba on, kes juba ehitab, kes alles planeerib, kes alles unistab, kes lappab lihtsalt ajakirju ja skrollib Pinterestis – kuidagimoodi ning millalgi on igaüks meist sellega tegelenud.
Nüüd siis mõni sõna neile, kes on unistamisest juba planeerimiseni jõudnud.
Kui ehitada uus elamu, on juba projekteerimise käigus vaja läbi mängida kõikvõimalikud lahendused nii elektri-, veevarustuse, kanalisatsiooni- kui ka küttesüsteemi valikul. Võimalusi on nii palju, et nende vaagimine võib pea suisa sassi ajada. Kõigepealt tuleks enesele teadvustada, et maja ei ole korter, mida saab kiirelt osta-müüa-vahetada. Maja on seotud selle kindla kohaga – võiks isegi öelda, et kohavaimuga. Maja ehitatakse endale, oma perele, lastele, lastelastele aastateks, aastakümneteks, võib-olla ka -sadadeks. Loomulikult ei ole võimalik ette näha meie järeltulijate eluviise ega vajadusi, aga hea oleks juba ehitades selle peale mõelda. Arhitekt oskab
paigutada maja nii, et see oleks suunatud õigesti nii päikese, valitsevate tuulte kui ka vaadete suhtes. Vitsamees leiab veesooned ja rahakott määrab, kas meri paistab või ei.
Üks on kindel: ilma kütmata meie laiuskraadil läbi ei saa
Selles suhtes on minul ainult üks kindel soovitus: vesikeskküte. Kas soojust kantakse tubadesse põranda, seina või lae kaudu, kas kasutatakse radiaatoreid või konvektoreid – see ei olegi kõige olulisem.
Oluline on, et oleks vesikeskküte. Sellega saab ühendada kõikvõimalikke erinevaid kütteseadmeid – soojuspumbast kuni pelletikatlani. Vajaduste ja võimaluste muutudes ei pea tervet süsteemi välja vahetama, vaid saab uue ja udupeene seadme integreerida juba olemasolevasse küttesüsteemi.
Maja, isegi kui seal on tagatud kõik mugavused, ei kujutaks ette ka ilma elava tuleta. Olgu selleks siis kamin, köögipliit või ahi – elava tule võimalus peaks majas kindlasti olema. Ei ole midagi õdusamat kui kamina ees vedeledes tulle vaadata ja suuri mõtteid mõelda. Kui aga seda kaminat peab kütma iga päev, et tuba soe oleks, ei ole õdususest õige pea enam midagi alles –see on asendunud tüütu kohustusega. Seega võiks raske ja tüütu töö teha masinad – nemad ongi selleks loodud –ning säilitame elava tule romantika ja õdususe tarbeks.
Minu esimene eelistus on loomulikult pelletiküte. Imelik oleks minu suust ka midagi muud kuulda, aga kui on vesikeskküte, saavad koostööga hakkama nii soojuspump, halukatel, päikesepaneel kui ka pelletikatel. Nende juhtimissüsteemid on juba omavahel ühendatavad ja töötab see, mis hetkel kõige soodsam ning mugavam. Ja kui romantikast kamina ees midagi üle jääb, talletatakse ka see küttesüsteemis tuleviku tarbeks.
Mugavuse vastu ei saa. Majas elades on niigi juures terve hulk kohustusi, millest korterielanik ei oska unistadagi. Lumi
ja pori, muru ja pere, loomad ja lapsed –kõik see nõuab hoolt ja tegelemist, aga põhiliselt aega. Ärgem raisakem siis seda väärtuslikku aega kütmise peale. Las seda teeb mõni seade. Need on tänapäeval targad ja usinad ning suudavad ka koostööd teha.
Soojuspumbad maja kütmiseks on tulnud, et jääda. Raske on leida soojuspumbale paremat ja soodsamat alternatiivi. Ainus tõrvatilk selles muidu nii mesises potis on see, et kui kütet on kõige rohkem tarvis, jääb soojuspump jänni ja lülitab sisse elektriküttekeha, et maja ikkagi soojaks saada. Tavaliselt on seda vaja talve jooksul vaid mõni nädal, aga elektriarve pärast seda ajab tigedaks.
Kõige parem ja ka säästlikum lahendus on soojuspumba-pelletikatla kombinatsioon – sel juhul saab kumbki töötada tema jaoks parimais tingimusis ja näidata ainult oma häid külgi. Pelletikatel töötab siis, kui elektrihind on liiga kõrge või kui õues on soojuspumba efektiivseks tööks liiga külm, ja ülejäänud ajal toimetab soojuspump. Kas selleks valida õhk-vesi- või maasoojuspump, on juba maitseasi.
Kui on huvi, külastage meie kodulehti www.pelletikeskus.ee või www.pelltech.ee, aga veel parem, tulge meie juurest läbi. Asume Peetris Sära tee 3 ja meil on alati hea meel teid näha.
Aavo Isak
Vabatahtlikud leevendavad eakate üksildust
Üksildus hiilib ligi vaikselt ja märkamatult. Näiteks siis, kui pereliikmed kolivad kaugemale või toob pensionile jäämine päevadesse ootamatult palju vaikust. „Üksilduse tõhusaks ennetajaks ja leevendajaks on eaka ning vabatahtliku seltsilise kohtumised,“ ütleb vabatahtlike seltsiliste programmi juht Krista Pegolainen-Saar.
Üksilduse mõju ulatub sügavale Uuringud kinnitavad, et üksildustunne mõjub laastavalt nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Krista räägib, et kuigi üksildus ei tunne vanust, siis just vanemas eas on suurem oht teistest eraldumiseks, sest suhtlusringkond kahaneb. „Kui inimesel pole kedagi, kellele oma päevasündmustest või emotsioonidest rääkida, võib tal tekkida tõsine depressioonirisk. On väärarvamus, et see on vaid üksinda elavate inimestega kaasnev mure. Tegelikkuses võib inimene ennast tunda üksildasena ka siis, kui ta elab koos noorema põlvkonnaga. Pereliikmete hõivatuse tõttu pole tema jaoks lihtsalt aega ja nii ei saa ta enda päeva lugusid kellegagi jagada.
Kuid inimene vajab teist inimest – see on meie kõigi loomuses.“
Kes on vabatahtlik seltsiline?
Seltsiliseks võib saada iga inimene, kellel on südames ruumi ja hinges soovi kellegi teise elu natuke paremaks muuta. Krista selgitab, et vabatahtlikud seltsilised külastavad üksildusriskiga inimesi kord nädalas või üle kahe nädala ja tavaliselt veedetakse koos ükskaks tundi.
„Seltsilise roll pole olla teenusepakkuja, kes üksildast inimest hooldab. Seltsiline on kaaslane, kes külastab inimest kodus või hooldekodus, vestleb, kuulab ära, arutleb ilmaelu üle, aga koos eakaga kuulatakse ka muusikat, käiakse jalutamas, tegeletakse hobiga.“ Krista ütleb, et nende kohtumiste mõte on selles, et nii seltsiline kui ka eakas tunnevad rõõmu teineteise seltskonnast ja meeldivate asjade tegemisest või lihtsalt vestlusest. „Alati ei saadagi päriselt kokku, ka telefonivestlus on miski, mida oodata.“
Nooremapoolsele inimesele annab seltsilise roll väga palju. „Eakaga suheldes saab noor teadmisi ja kogemusi, mida pole võimalik õppida üheski koolitunnis. Mõlemad osapooled saavad põlvkondadeülese suhtlusega oma maailmapilti avardada, igapäevaelu rikastada ja inimlikku soojust kogeda,“ jagab Krista. Meil on näiteid, kus väikeste laste vanemad soovivad olla seltsilised, sest
Kui sul pole võimalik seltsiline olla, siis aidata saad ikka
Seltsiliste tegemisi saab toetada annetuste kaudu, millega kaetakse eakaid külastavate vabatahtlike transpordikulusid.
2. detsembril toimuvad Eesti annetustalgud, kus saab panustada seltsiliste tegevusse: annetamistalgud.ee/talgud/ uksildus-pole-lahendus/
nende enda vanemad või vanavanemad on lahkunud ja selle tõttu puudub neil endal ning lastel vanaema/vanaisa kogemus. Seltsiliseks olemise kasu on siis veel laiem. Tekib kogemus, et vananemine on normaalne elu osa ja koos toimetamine käib selle juurde. Ega alati olegi nii, et üksnes eakas on see, kes ennast üksildasena tunneb. Mõnikord on ka sellel, kes seltsiliseks hakkab, hinges soov vabatahtliku tööga enese hinge kippuvat üksildust eemale peletada. „Vabatahtlik töö aitab kasvatada empaatiavõimet, kuulamisoskust ja avatust ehk oskusi, mis on vajalikud nii tööelus kui ka inimsuhetes laiemalt,“ ütleb Krista. Ta on näinud, kuidas vabatahtlikuna tegutsemine muudab inimese maailmapilti ja arusaamist iseendast nii
põhjalikult, et sellele järgneb karjääripööre ning hakatakse hoopis sotsiaaltööd tegema.
Seltsiline võib olla iga eas
Seltsiliseks saab hakata alates 16. eluaastast ja oodatud on iga vanusegrupi esindajad: noored, kes tahavad kogukonda panustada, lapsevanemad, kes soovivad eakama põlvkonnaga sidet hoida, pensionieelikud, kes on oma lapsed suureks kasvanud ja kelle enda suguvõsa vanemaid liikmeid enam pole. Igas vanuses inimestele tuleb kasuks kogemus sellest, kui palju rikastab hinge eakamate inimestega suhtlemine. „Eakaid, kelle noored sugulased elavad neist kaugel ja kelle sõbrad on hakanud kõrvalt ära kaduma ning kes ei oska enam ise hästi uusi sõprussuhteid luua, on vägagi valmis endast nooremate inimestega kohtuma ja rääkima,“ teab Krista omast kogemusest ja noorte all peab ta siinkohal silmas ka nelja, viieja kuuekümnendates seltsilisi. Seltsiliste missiooniks saab tihti ka koju kapseldunud eaka nügimine selles suunas, et maailm taas põneva paigana tunduma hakkaks. „Jah, paljud eakad käivad üritustel, aga väga palju on ka neid, kes ei tunne ennast suures seltskonnas hästi ja risk üksildusele on suur,“ räägib Krista. Ta ütleb, et seltsilise toel julgeb eakas taas liikuma hakata, minna õue, jagada oma mõtteid, saada kinnitust, et ta on oluline. Nii mõnigi eakas on öelnud, et tänu seltsilisega suhtlemisele tunneb ta taas, et on inimesena väärtuslik.
Mida on vaja, et seltsiliseks hakata? Aega – üks kuni kaks tundi nädalas või üle kahe nädala.
Soovi kuulata ja aktsepteerida inimest sellisena, nagu ta on.
Järjepidevust ja usaldusväärsust. Seltsiliseks hakkamisel esmalt vesteldakse kandidaadiga ja seejärel toimub koolitus. Samuti toetatakse seltsilist kogu tegevuse vältel.
Soovid hakata vabatahtlikuks seltsiliseks?
Vaata: www.seltsilised.ee Kirjuta: info@seltsilised.ee
Hambatrauma ei hüüa tulles. Kuidas selleks valmis olla?
Hambatraumasid võib esineda igas vanuses, kuid kõige levinumad on need laste ja noorte täiskasvanute seas, meestel rohkem kui naistel. 25% lastest ja 33% täiskasvanutest on elu jooksul jäävhamba traumat kogenud.
Tekst: Tõnismäe Hambaravi hambaarst dr Anna Firsova Fotod: Shutterstock
Maailma kõige sagedasemate haiguste ja vigastuste nimekirjas esimesel kohal on kaaries. Traumaatilised hambavigastused on viiendal kohal. Tervisekassa andmetel osutatakse Eestis hambatrauma diagnoosiga seotud tervishoiuteenuseid aastas umbes 1300 isikule. Enamik abivajajatest ehk 78% on alla 19 aastased. Tegelik hambatraumade arv on kindlasti suurem.
enamik hambatraumadest ootamatute olmevigastuste ja kukkumiste tagajärjel.
Ka hambumushäired võivad soodustada hambatraumade tekkimist. Näiteks luti pikaaegne imemine või sõrmede, keele, huulte ja mänguasjade imemine võib tekitada lahihambumuse –esihambad on liiga ees ja hambatrauma tekke risk on neli korda suurem. Kahjulikke harjumusi tuleb märgata ja ravida.
KUI HAMMAS TULEB VÄLJA
KOOS JUUREGA, PEAB SELLE VIIVITAMATULT TAGASI ASETAMA
Koos juurega välja tulnud hambal on parim prognoos siis, kui see asetatakse tagasi esimese 15 minuti jooksul. Isegi kui ollakse kuulnud, et hammas tuleb kohe tagasi asetada, ei julgeta seda kahjuks sageli teha.
Hambatraumasid seostatakse sageli ekstreemspordi ja tõukeratastega ning tekib illusioon, et „minuga seda ei juhtu“. Jah, elektritõukerattaga sõites on vigastuse saamise risk peaaegu neli korda suurem kui jalgrattaga sõites, kuid tegelikult juhtub
Hambatraumasid on esinenud 26% huule ja 46% keelerõngaga patsientidest. Traumade vältimise seisukohast pole mõistlik suupiirkonda augustada, sest needid soodustavad naha, limaskesta ja hammaste kahjustusi.
Uus riskitegur laste hammaste ja näotraumade tekkes on nutitelefonid –neid kasutatakse palju ja nad on piisavalt rasked. Huulte ja hammaste vigastused võivad tekkida, kui lamaskil nutitelefoni kasutades see kogemata näole kukub.
Iga hambatrauma ei vaja erakorralist esmaabi, kuid mõne puhul on väga kiire tegutsemine hamba päästmiseks oluline. Eestis on teadmised hambatrauma esmaabist ühiskonnas veel kujunemisjärgus. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabi ja EMO arstide koolitamisele – sageli on just nemad esimesed, kes kannatanuga kokku puutuvad.
Täpsed juhised, kuidas hambatrauma korral käituda, leiab Suukooli veebilehelt www.suukool.ee. Seal on palju muudki infot, kuidas oma suutervist hoida.
Välja tulnud hambast on vaja kinni hoida selle laiemast otsast. Kui hamba peal nähtavat mustust ei ole, tuleb see viivitamatult oma kohale tagasi asetada, mitte meedikut ootama jääda. Nähtava mustuse korral võib kannatanu hammast oma suus süljega puhastada või kiirelt loputada vee, piima või füsioloogilise lahusega. Kui hamba tagasi panemine ei õnnestu, tuleb hammas panna kannatanu sülje, piima või füsioloogilise lahuse sisse ja pöörduda kohe hambaarsti poole.
Kui hammas on suus asendit muutnud, tuleb see tagasi oma kohale nihutada
Kui trauma tõttu on hammas suus asendit muutnud, võib proovida seda tasakesi oma kohale tagasi nihutada.
Kui see õnnestub, saab hammast paigal hoida õrnalt puhast salvrätikut või marlit hammustades. Sageli see ei õnnestu ja on ilma tuimastuseta liiga valus. Hambaarsti juurde tuleb pöörduda kohe või hiljemalt 24 tunni jooksul.
Kuidas käituda, kui hambast on murdunud tükk?
Kui trauma tagajärjel on osa hambast murdunud, tuleb see üles otsida ja füsioloogilise lahuse, piima või kannatanu sülje sisse panna (mitte õhu kätte kuivama jätta). Murdunud hambaosa on sageli võimalik tagasi asetada. Hambaarsti juurde on vaja pöörduda 72 tunni jooksul.
JUHTUM: Marielli ema tegutses iseseisvalt ja kohe ning päästis oma lapse esihamba! Marielli ema meenutused: Mariell sai veebruaris kuueseks. Kevad oli käes ja mais sündis mu teine tütar – elu oli täis uut rõõmu ja sagimist. Olime Hiiumaa maakodus. Mariell oli just saanud endale uue ratta ja õppinud juba üsna kindlalt sõitma. Meie tavapärasel ringil kihutas tema ikka eespool ja mina titevankriga taga. Tal oli alati kiiver peas, juuksed tuules lehvimas ja ta hõikas aeg-ajalt: „Emme, vaata, kuidas ma sõidan!“
Tubala mägi ja ootamatu kukkumine Ühel päeval jõudsime tema lemmikkohta –Tubala mäele. Mariell lasi sealt alla täiesti iseseisvalt, mitte esimest korda. Aga seekord lõppes sõit halvasti. Kui mina alles poole mäe peal olin, oli tema juba all maas. Esialgu hõikasin lohutavalt: „Ikka juhtub!“, kuid kohale jõudes nägin, et seekord oli see „juhtub“ tõsisem kui kriimustatud põlv. Marielli üks esihammas oli täiesti välja tulnud. Hiljem selgus, et süüdlane oli ratta lenksu külge kinnitatud helkur. Selle eemaldasime loomulikult igaveseks.
Filmist õpitud „meditsiin“
Minu teadmised hambatraumadest olid tol hetkel üsna olematud. Aga mulle meenus üks film, kus välja kukkunud hammas pandi kohe tagasi. Ja nii ma tegingi! Seejärel kihutasime Hiiumaa haigla EMO-sse, kus hambaarst meiega edasi tegeles.
14 aastat hiljem
Praegu, kui Mariell on juba 20-aastane, on seesama hammas endiselt alles. Iga kord, kui ta naeratab, meenub mulle Tubala mägi, väike vapralt sõitev tüdruk ja see hetk, kui hamba tagasi panin.
Fo to: SergeiZjuganov
Tõnismäe Hambaravi hambaarst dr Anna Firsova.
Miks valida rauaga rikastatud lastetoit?
Kõik saab alguse väga suurest päevasest raua tarbimise soovitusest, mis Põhjamaade uuendatud toitumissoovituste kohaselt on 10 mg. See tähendab, et 7–11-kuune imik peaks saama iga päev soovituslikult 10 mg rauda.
T+ HAMBARAVI
+ JUURERAVI
+ LASTE HAMBARAVI
+ RÖNTGEN
+ KIRURGIA
+ PROTEES
+ REASTAV KAPERAVI
+ ESTEETILINE HAMBARAVI
OLEME EESTI TERVISEKASSA PARTNER LASTE JA TÄISKASVANUTE HAMBARAVI, PROTEESI NING ERAKORRALISE ESMAABI OSAS.
KAS REASTAV KAPE ON SAMAVÕRD
EFEKTIIVNE KUI ...
Broneeri aeg konsultatsiooni: raatusehambaravi.ee
RAATUSE TERVISEKESKUS•Raatuse 21, Tartu•tel 772 2044 info@raatusehambaravi.ee•raatusehambaravi.ee
äiskasvanud mehe päevane raua tarbimise soovitus on väiksem, 9 mg rauda, seega on väikelastega peredel nii suure rauavajaduse rahuldamine päris suur väljakutse. Samuti on päevane raua tarbimise soovitus 1–3-aastastele päris suur – 7 mg. Kõige keerulisem on selliseid päevaseid rauakoguseid rahuldada imiku- ja väikelapseeas. Miks? Sest päevased toidukogused on väikesed. Imikute puhul kuluvad esimesed kuud erinevate toiduainetega tutvumisele, otseselt söömiseks on seda veel vara nimetada. Väikelapseeas on paljud lapsed valivad sööjad ja toidusedel võib olla veel üksluine. 10 mg rauavajaduse rahuldamiseks peaks päeva jooksul ära sööma umbes 1 kg toitu. See on imikute ja väikelapseea praktikas võimatu. Siinkohal on arvesse võetud, et süüakse tervislikult ja mitmekesiselt: viljatooteid süüakse ainult täisteratoodetena, toiduvalikus on nii liha kui kala, juurvilju süüakse mitmekesiselt (mitte ainult porgandit), iga päev süüakse kaunvilju (nt herneid). Kui täistera asemel süüakse tavalisi nisutooteid, kukub rauakogus ja päevased toidukogused peavad olema veelgi suuremad.
„Imikute ja väikelaste probleem ei ole selles, et nad ei saa rauda. Ilma rauata paraku inimene elada ei saa. Probleem on selles, et rauda ei saada piisavalt, mistõttu rauavarud tühjenevad. Rauaprobleemidega lapsel võib olla veel väga hea hemoglobiini number. Hemoglobiini kontsentratsioon veres ei peegelda aga rauavarude seisukorda. Osa madala ferritiiniga lapsi muutub sümptomaatiliseks (impulsiivsem käitumine, närvilisem ja rahutu laps, uneprobleemid). Väsimus ei ole nii väikeste puhul tavapärane sümptom, väsimus tuleb esile eelkõige täiskasvanute ja juba suuremate koolilaste puhul. Väikelapsed võivad rahumeeli mängida ja hullata ka väga madala hemoglobiini korral,“ seletab Nogel OÜ üks asutajatest, Laura Visnapuu, kes on täiendanud end Ida-Soome ülikoolis toitumisteaduse ja biomeditsiini erialal. „Rauaga rikastatud toiduaineid on maailmas rauaprobleemide ennetamiseks kasutatud aastakümneid. Raua lisamine on üks lihtsamaid viise päevase raua tarbimise suurendamiseks. Tegemist on tavalise lastetoiduga, kus raud on väikese boonusena. See ei ole raua toidulisand. Kasuta nagu tavalist lastetoitu iga päev kohe lisatoiduga alustades. Kõrvitsa asemel vali lihtsalt rauaga rikastatud kõrvits – nii saab laps mitmekordselt rauda võrreldes tavalise kõrvitsaga. Rauda lisame Euroopa Komisjoni juhendi järgi toidu energiasisalduse järgi. Rauaga rikastatud lastetoidu tarbimist ei pea ka piirama. Meie lastetoit on päevaste rauakoguste suurendamiseks, et toetada lastel raua saamist. Rauaprobleemide korral kasutatakse juba rauapreparaate,” lisab Laura.
Kindel samm tervete jalgade suunas
PROBLEEMSETE JALGADEHOOLDUS
Meiejuuressaadabierinevatejalalabavaevustekorral
Küüne- ja jalaseen
Sissekasvanud küüned
Soolatüükad
Konnasilmad
Eakate jalahooldus
Paksenenud küüned, nahapaksendid
Traumaküüned
Deformeerunud küüned
Diabeetilised jalad
Muud jalalaba probleemid
Jala- ja kehahooldustooted probleemsele nahale leiad meie e-poest: www.medipro.ee
BRONEERIAEG
Veebis: www.jalgadehooldus.ee/broneeri-aeg
Telefoni teel: +372 5333 1402
Meili teel: info@jalgadehooldus.ee
Aadress: Pirni 7/1-36, 3. korrus, Tallinn
Medipro OÜ
Kuidas valida lapsevankrit ja turvatooli?
On selge, et vahetult pärast lapse sündi tuleb suurem osa ajast beebiga kodus veeta, kuid see ei tähenda, et temaga üldse ringi liikuda ei saaks. Küll aga muutub oluliseks see, mis tüüpi vanker lapsega liikumiseks valida, et mugav oleks nii beebil kui ka tema vanematel.
Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
Lastekaupade pood Britton on oma blogis toonud välja mitmed asjaolud, mida tasub lapsevankri valimisel meeles pidada.
Esmalt saab vankri ostmisel oluliseks teguriks elukoht: maapiirkonnas elades pole mõtet soetada väikeste ratastega vankrit, sest näiteks talvel keskmiselt lumisematel teedel on sellega võrdlemisi keeruline liikuda.
Teisena on paslik mõelda vankriliigile. Seega kerkib küsimus, kas langetada valik tavalise käru, vankerkäru või kolm ühes variandi kasuks, kus lisaks vankrile on kaasas ka turvahäll. Vankerkäru on kombineeritud variant, kus lisaks korviosale või kookonile on olemas ka istumisosa. Selle variandi valimisel
ei teki vajadust juba paari kuu pärast hakata uut käru otsima.
Vankerkäru puhul võib sageli tekkida küsimus, kas eelistama peaks vankrikorvi või kookonit. Viimast on mugav kasutada neil lapsevanematel, kes ei ole sunnitud iga kord tassima vankrit eluruumi, vaid kel on võimalus jätta see mittekasutamise ajaks näiteks koridori, garaaži või mõnda kolmandasse kohta. Kookon on kaalult korvist tunduvalt kergem ning seega on seda mugavam ja hõlpsam transportida. Vankrikorv seevastu on kookonist oluliselt avaram, mõõtudelt suurem ning seda saab kauem kasutada. Mõlema valiku puhul on tähtis jälgida nende pikkust, sest osa vankrikorve ja kookoneid on võrdlemisi väikesed ning kitsad.
Vankrirattad
Rataste olulisust vankri puhul ei saa alahinnata. Kolmerattalise vankri eelis on selle hea manööverdatavus ja kergem kaal võrreldes neljarattalise lapsevankriga. Reeglina on ka kolmerattaliste vankrite raamid väiksemad. Seevastu neljarattalised vankrid on jäigemad ja stabiilsemad, et pakkuda paremat kontrolli vankriga liikumisel. Kui neljarattalisel vankril on hea vedrustus, pöörlevad esirattad ja/või õhkkummid, mille rõhku saab vastavalt vajadusele muuta, on see tõeliselt mugav sõiduvahend nii talvisel lumel kui ka näiteks poodides liigeldes.
Vankrirattad on tavaliselt valmistatud kas plastist, täis või õhkkummist, kusjuures igal materjalil on omad eelised ja puudused. Plastrataste eelis on nende kergus, samas kuluvad need kiiremini ning võivad hakata asfaldil klõbisema. Õhkkummist ratastega vankriga on mugav liikuda looduses ja metsaradadel, ka talvel. Samas tuleb õhkkumme regulaarselt pumbata. Täiskummist rattad on märksa kergemad kui õhkkummist rattad, kuid täiskummist ratastega vanker on üsna jäik (juhul, kui vedrustus on kehv või puudub) ning talvel võib rataste ümber kergesti lumi koguneda. Kui esmatähtis on vankri kaal, tasub meeles pidada, et väiksemate ratas
tega lapsevanker on kaalult kergem kui suurte ratastega vanker. Siiski ei ole rattad ainsad, mis vankrile kaalu annavad. Tähtsaks teguriks on ka vankri raami materjal. Näiteks süsinikkiust tehtud vankriraam on kindlasti erinevatest valikutest kõige kergem, aga samas ka hinnalt kõige kallim. Võrdlemisi madala kaaluga on ka alumiiniumraamiga vankrid, kuivõrd terasest raamiga vankrid on kindlasti kõige raskemad. Samas on viimased ka väga vastupidavad.
Lisatarvikud vankri juurde Kui eelnevad aspektid on läbi töötatud ja nende põhjal valik langetatud, tasub mõelda ka erinevatele vankrilisadele.
Järgnevalt on Brittoni blogis välja toodud järgmised vankrilisasid, mille soetamist võiks kaaluda:
Üleviidav lükkesang – tuleb kasuks ilmastikuolude muutudes või lapse vaatevälja muutmiseks
Pakikorv – suur ja kõrgete äärtega pakikorv tuleb abiks ostlemisel
Vihmakile ja sääsevõrk
Külge kinnitatavad kotid beebitarvikute jaoks
Topsi või joogipudelihoidja
Päikesevari
Allikas: wp.britton.ee
Turvatool tuleb valida lapse vanuse, pikkuse ja kaalu järgi
Turvatoole on kolme peamist tüüpi: imikute turvatoolid, väikelaste turvatoolid ja istmekõrgendused. Õige valimine sõltub lapse vanusest, pikkusest ja kaalust.
Imiku turvatool
Imiku turvatool sobib kasutamiseks:
Vanusevahemikus sünnist kuni umbes 15 kuuni
Imiku või väikelapse puhul kaaluga kuni 13 kg
Kui lapse pikkus on 40–75 cm
Väikelapse turvatool
Väikelapse turvatool sobib kasutamiseks:
Vanusevahemikus 6 kuud kuni 4 aastat, sõltuvalt istme tehnilistest andmetest ja kasutusviisist (seljaga või näoga sõidusuunas)
Lapse puhul, kelle kaal on kuni 18 kg
Kui lapse pikkus on 67–105 cm
Istmekõrgendus
Istmekõrgendus sobib kasutamiseks:
Vanusevahemikus 4–12 aastat, sõltuvalt kohalikest seadustest
Juhul, kui laps kaalub vähemalt 18 kg
Kui lapse pikkus on 135–150 cm, vastavalt EL-i ja kohalikele õigusaktidele
Allikas: thule.com
Bibixi glamuursed sametdressid
Muudavad kandja kauniks, andes mugavuse, vastupidavuse ja isikupära. Iga komplekt valmib personaalselt, arvestades just Sinu soove. Ideaalne valik nii igapäevaseks kandmiseks kui ka erilisteks hetkedeks.
Bibixi luksuslikud sametdressid on jõuluvana soovituste tipus!
Tegeleme veel lisaks ...
Tikkimisest.ee
Särgiboss
Professionaalne tikkimisteenus, kus loome eritellimusel logosid, nimesid ja mustreid, mis lisavad igale tootele isikupära.
Loome erineva disainiga humoorikaid riideid.
Särgiboss
Mida süüa, kui ema pole kodus?
Siinsed soovitused on mõeldud neile noortele (13–18-aastased, pakun!), kes oma toitumist jälgivad. Uskuge, hea toitumine on noorte hulgas popim, kui arvate. Enam ei lenda kapist taldrikule lastevorstimäed või makaronivirnad, ei ja veel kord ei. Praegune koolinoor teab, mis on hea, mis teeb ajule pai ja annab lihasesse jõu. Noortel pole aega viita, toit peab andma kiiresti jõudu, sest vaja on minna veel trenni, toitu kullerdama, õue jooksma. Niisiis… ärme viida nende tiheda ajagraafikuga laste/ noorte aega, sööme maitsvalt, tervislikult ja kiirelt.
Tekst: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock
Tuled koolist koju, toad on tühjad: oled esimene, kes on päeva lõpetanud. Kiiresti tekib aga küsimus, mis edasi? Sööks midagi, kuid ema pole midagi valmis teinud. Eileõhtune lasanje ei tõmba, hommikuks pakutud võileival kaardub
Roheline risoto
Vaja läheb:
Arborio risotoriisi kanapuljongit parmesani värsket spinatit värsket brokolit värsket sparglit oliiviõli meresoola musta pipart
Kuidas valmistada?
Pane keskmisele tulele suurem pott, vala selle põhja oliiviõlikiht ja lase sel soojaks minna. Nüüd raputa potti pool joogiklaasitäit riisi ja prae seda kergelt segades ühe minuti jagu. Lisa potti ka väikeseks lõigatud brokoliõisikud ja prae segades veel minuti jagu. Nüüd kalla potti ka klaas kanapuljongit ja jätka segamist. Risoto valmistamine on imelihtne – peab pidevalt potis olevat segama. Nii küpseb kõik ühtlaselt ja riis annab välja selle mõnusa kleepuva aine, mis risotost risoto teeb.
Marjane jõupuder
Vaja läheb: kaerahelbeid tšiiaseemneid maapähkleid datleid külmutatud kirsse mandlijooki
juustuviil. Midagi aga ju sööks! Algab elukooli uus aastaring, köögi stuudium: valmistame endale ise parima õppetööjärgse ampsu.
Kas aga teadsid, et inimese organismi kõige aplam organ on aju, mille ülalpidamiseks kulub ööpäevas vähe
Lisa iga natukese aja tagant puljongit, et riis oleks pidevalt „vesine“. Maitse riisi aeg-ajalt. Kui see on mõnusalt söödav, on risoto peaaegu valmis. Nüüd lisa korraga potti paar peotäit spinatilehti, juppideks lõigatud spargel ja paar peotäit riivitud parmesani. Sega kõik läbi, lase minut haududa ja tõsta tulelt. Maitsesta soola ja pipraga. Viis minutit tõmbamist ja söök on valmis!
Kuidas valmistada?
Lihtsaim söök hommikuks või lõunaks: pane kaussi kõik kuivad koostisosad, sega ja vala üle mandlijoogiga. Sega uuesti läbi. Vedelikku peaks olema sentimeeter rohkem kui kuivaineid. Pane kausile kaas peale ja tõsta külmikusse. Hommikusöögiks tee puder valmis eelmisel õhtul, lõunasöögiks paar tundi enne söömist. Tervislik, maitsev, täitev ja lihtne!
malt 20% kogu energiast. See tähendab, et viiendik kaloritest, mida inimene päevas sööb, kulub sellele, et meie aju toimiks. Kui inimene tegeleb aga õppimisega, suureneb see energiavajadus veelgi. Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise ja mõtlemiskiiruse juures olulist rolli. Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aed ja puuvilju, aitab näiteks vähendada mäluhäirete riski tulevikus. Keskendumegi siis toitudes sellele, et lisaks lihasjõule säiliks ajus tasakaal ja värskus!
Aju on alati näljane!
Mõttetööd ergutavad hästi B rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ning leht, aed , kaun ja juurviljades. B vitamiinide nappus võib häirida närvisüsteemi tööd. B5 vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4 vitamiiniga.
Tervisevõiku
Vaja läheb: koorikleivakääru 82% mahevõid küpset avokaadot sidrunimahla värskeid mune värsket spinatit riivjuustu meresoola musta pipart
Kuidas valmistada? Kõigepealt puhasta avokaado kaussi, pressi kahvliga püreeks ja maitsesta soola, pipra, sidrunimahlaga. Kui julgust on, lisa ka tšillikastet! Nüüd rösti tervena koorikleivakäär, ava see ja määri mõlemale poolele võid, lase võil leiva sisse sulada. Samal ajal prae oliiviõlis kaks muna, raputades neile peale riivjuustu. Nüüd pane võiku kokku: määri mõlemale koorikupoolele mõnuga avokaadosegu, tõsta sinna keskele kaks muna ja pane koorikud kokku. Maitsev, tervislik ja jõudu andev!
Brühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid. Aina enam uuringuid viitab, et rasvastest kaladest saadavad oomega3 rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Nende suurimaks allikaks on eriti külmadest vetest pärit rasvased kalad, nagu lõhe, tuunikala, hiidlest, forell, makrell, sardiinid ja heeringas. Lisage need kindlasti oma menüüsse. Kui kala ei kuulu lemmikute hulka, võiks pilgud suunata alternatiivsete oomega 3 rasv hapete allikate poole. Nendeks on näiteks maapähklid, linaseemned, linaseemneõli, oad, spinat, brokoli, kõrvitsaseemned ja sojaoad.
Kõige olulisem on siiski toituda tasakaalustatult: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid ja rasvaseid toite.
Vaja läheb: kolme muna riivitud juustu rohelist sibulat oliiviõli meresoola musta pipart
Kuidas valmistada?
Tegime klassivennaga seda alati, kui pärast kooli tema juurde läksime. Klopi vahtu 3–4 värsket muna. Riivi sisse pisut head juustu, maitsesta soola ja pipraga. Pane pannile oliiviõli ja selle soojenedes kalla pannile ka munasegu. Lase madalal kuumusel kaane all munal küpseda. Kui muna on poolenisti valmis, raputa peale roheline sibul ja veel riivjuustu. Lase kaane all valmis küpseda.
P.S. Omletile võib lisada ka peekonit, kartulit, muid juurvilju. Kuid siis tuleb need praadida enne, kui muna pannile läheb!
Kogupäevaomlett
Kolmekordne kergitus. Topeltkrõbe. Lihtsalt Suprema.
Kelly Saarepera, Eesti Naise reklaamijuht
Sõin vürtsikat Suprema pitsat, mille peamiseks tõmbenumbriks on Lõuna-Itaalia
Calabria piirkonnast pärit salaami ja vürtsikas ’Nduja-tüüpi lihatäidis. Maitsed olid tõeliselt ehtsad ja täidlased – just parasjagu vürtsikad, et äratada isu, aga mitte üleliia teravad. Eriti meeldis pitsa krõbe põhi, mis oli samal ajal meeldivalt õhuline. Kui meenutan lapsepõlves söödud külmutatud pitsasid, siis need ei olnud isegi ligilähedale võrreldavad selle pitsaga – see pitsa maitses nagu midagi, mida võiks saada mõnest väikesest Itaalia pizzeria’st. Tõeliselt mõnus ja meeldejääv suutäis!
Kristel Vilms, Maakodu reklaamijuht
Suprema Calabrese & ‘Nduja üllatas väga positiivselt! Eriti meeldis mõnusalt krõbe ääreosa, mis andis kogu pitsale hea tekstuuri. Kate oli rikkalik ja meeldivalt vürtsikas, pakkudes just parajalt teravat elamust.
Andra Kivissaar, Anne & Stiili reklaamijuht
See pitsa on ideaalne valik neile, kes tahavad oma kodus nautida värskelt ahjust tulnud pitsat ilma tellimismureta. Kiviahjus küpsetatud põhi annab mõnusa suitsuse nüansi, millele lisandub värske tomatikaste ja viie juustu sulav kooslus. Valmib kiiresti, maitseb nagu restoranis – tõeline Itaalia elamus sinu köögis!
Heldin Jegis, Kroonika reklaamijuht
Tihti on ikkagi viie juustu pitsad liiga soolased ja ühe juustu maitse lööb teistest üle. Seekord aga sain meeldiva üllatuse osaliseks, sest Suprema viie juustu pitsal on küll ka sinihallitusjuust peal, mis ilmselt teebki selle soolaseks, aga seda on siin täpselt parajas koguses. Kõigi viie juustu maitsed tulid esile ja ükski neist ei domineerinud teistest üle, mis oli väga meeldiv. See on hea võimalus argiõhtul midagi maitsvat ja kiiret kodus teha.
Rachel Branten, Oma Maitse reklaamijuht
Mina proovisin vürtsika vorstiga pitsat. See maitses nagu pitsarestoranis! Kate oli paks ja toekas, erinevalt külmutatud pitsadest, millega mina harjunud olen ja mis külmutatud pitsade mainet alla viivad. Ta oli piisavalt vürtsikas, et oma piccante nime õigustada, aga samas sobib ka inimesele, kes supervürtsikaid asju ei armasta. Ainuke miinus oli see, et seda oli pisut raske lõigata.
Ahjus valmis kiirelt ja kahe peale süües sai kõht täis!
Kadri Kuningas, ajakirjade reklaami müügijuht
Errrriti juustune pitsa! Mahlane, maitseküllane ja nii suur, et tervele perele jagub. Kui muidu eelistame värskelt küpsetatud pitsat, siis see Suprema sari väärib küll lauale panemist mõnel kiiremal hetkel. Soo-
This One is for you.
