PereEkspress (Mai 2024)

Page 1

PEREEKSPRESS

KAS USUD, ET MAJADE EHITAMINE VÕIB

OLLA

HOBI, MIDA PÄEV-PÄEVALT SUURE RÕÕMU JA

PÜHENDUMISEGA TEHAKSE?

MEIE PUHUL SEE JUST NII ONGI!

Ära osta kodu paberil, tule vaata kasutuslubadega valmislahendusi ja ole 100% kindel, mida Sa saad. Usume, et kodutunnet ei loo pelgalt maja, vaid terviklik elukeskkond ja valmislahendus, millega saad kohapeal tutvuda. Soovime pakkuda õdusaid kodusid ka teistele peredele, kellel on meiega sarnased väärtushinnangud – soov elada ilusas keskkonnas ja kvaliteetses, nüüdisaegses, soojapidavas ja kauakestvas majas. Me loome kodusid, kus tahaks ise elada. Usume, et iga projekti peremehe pilguga arendades ja ehitades loome valmivale kodule tõeliselt sooja ja kutsuva südame, mis tema uuele omanikule tulevikus palju rõõmsaid ja armsaid hetki pakub.

Kvaliteetne ja tervisesõbralik elukeskkond, A-ENERGIAKLASSI kodud Pirita jõe kaldal, 10 minuti kaugusel Ülemistest. TUTVU VALMISMAJADEGA preeminent.ee

PREEMINENT HOUSES | tel 5649 1445 | info@preeminent.ee
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond MAI 2024

See eriline aeg elust

Emaks ja isaks olemise ilu peitub hetkedes, kui näeme oma laste silmis siirast uudishimu või kuuleme nende naeru. Lapse esimesed sammud, esimesed sõnad ja isegi esimesed vastuolud õpetavad meile hoolivust, kannatlikkust, armastust ning andestust. Laps on kui peegel, mis paneb meid tõtt vaatama meie endi tunnete ja reaktsioonidega, andes võimaluse kasvada koos lapsega.

PereEkspressis vaatame otsa ka lapsevanemaks olemise väljakutsetele. Iga vanem teab, et pisikeste inimeste kasvatamine nõuab järjepidevust, pühendumust ja mõnikord ka leidlikkust. Olgu selleks unetud ööd haige lapse kõrval või kõhklused, kas lapse eest ikka hoolitsetakse parimal moel – iga selline kogemus tugevdab sisemist jõudu ja süvendab arusaamist, et vanemana on meie peamine ülesanne olla oma lapse jaoks alati olemas.

Hetked lastega on kingitus, mille väärtust ei saa mõõta. Koos kasvamine ja õppimine on üks elu suuremaid ja väärtuslikumaid kogemusi. Käigem seda rada avatud südame ja meele ning kindla teadmisega, et tänaste emade ja isade armastus ning pühendumus kujundavad homset maailma.

Jõudu, tarkust ja palju armastust sel imelisel ning vastutusrikkal teekonnal!

PereEkspressi toimetus

Hiigelmullitamine

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee

Reklaam: Kertu Viltok, kertu.viltok@delfi.ee, Adele Laansoo, adele.laansoo@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

TOIMETUSELT
lastega Vahupidu Aurumullipidu Teistmoodi suhkruvatt RENT, MÜÜK, KOHALETULEMINE ÜLE EESTI. tel 5664 3394 • info@hiigelmullid.ee Suurele ja pisikesele peole. Kõigile sisemistele lastele.

Ema

Merke on kohvikulauda istudes särav ja elujõudu täis, nagu läheksid kõik elumured temast kaarega mööda. Kohtume, et rääkida, kuidas väikeste laste emana üha kuhjuva koorma all hakkama saada, ja tema puhul on kohe ilmselge, et kokkuvarisemisest on asi kaugel. Põhjust oleks aga kuhjaga.

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: erakogu

Merke on 30 ­ ja tema abikaasa Oliver 28­aastane. Mõlemad tegutsevad ettevõtjatena. Pere vanem laps saab juunikuus kaheaastaseks ja noorem on 3,5 ­ kuune. Armastust, kokkuhoidmist ja hoolivust on selles peres kuhjaga, kõigi raskuste kiuste.

„Kui sul juba kord on kaks väikest terviseprobleemidega last, lisaks väljakutseid pakkuv töö müügimeeskondade moodustaja ja koolitajana, ei jäägi muud üle, kui hakkama saada. Kuidas siis teisiti?“ nendib Merke. Oma jõu leiab habras naine eelkõige uskumusest, et kui juhtub midagi tõsist, tuleb see fakt omaks võtta, õppida ja edasi tegutseda. Just nii Merke tegi, kui perre sündis esimene laps. Ja ka siis, kui sündis teine.

„Mõnikord tunnen, et ma pole oma laste beebiaega nautida saanudki. Enamasti oli vaja kas haiglas olla, probleemidega tegeleda, mingeid vastuseid oodata või teadmatusega toime tulla,“ vaatab naine viimastele aastatele tagasi. Esimese raseduse ajal ei teadnud noored eesolevat karta ja tegutsemistahet täis pere elas teadmises, et kõik on hästi. „Unistasime juba esimest last oodates tegelikult neljast lapsest. Lasin raseduse ajal meelerahu tagamiseks ka igasuguseid teste teha ja need olid kõik korras, ka lapse soo saime testidega teada.“ Miski ei ennustanud ette seda, millega pere kohe silmitsi seisis.

Poeg Kohe, kui Merke ja Oliveri poeg sündis, öeldi perele, et lapsel on mikroanomaaliad. Ema ­ isa rõõm oli segatud imestuse ja teadmatusega. „Vaatasin meie beebit. Ta silmad olid kuidagi väikesed ja alalõug tahapoole, näpud olid pisut pikad... Kohe, kui on kolm anomaaliat, kutsutakse geneetik.

Kuigi ta tõesti ei näinud välja nagu üks tavaline beebi, siis liiga palju me üle ka ei mõelnud. Arutlesime omavahel, et vastsündinud võivadki vahel ikka väga huvitavad välja näha ja paljudest asjadest kasvavad nad välja. Kuigi peas oli palju küsimusi ja teadmatust, siis laps ise oli meile kohe kõige kallim ja armsam maailmas,“ räägib Merke.

Mõtlesime, et see, mis pojaga juhtus, oli lihtsalt üks looduse vimka.

Tehti testid ja siis veel ja veel teste. Selge oli, et midagi on lapsega teisiti, aga mis täpselt? „Selles beebimullis, et oled oma pisikesega kodus ja kõik on nii hästi ning nii armas, ma elanud polegi. Meie kogu aeg ootasime kompuutris ja röntgenis käimiste tulemusi ning mingit selgust, mida ei tulnud ega tulnud.“ Mis Merkele nende uuringute jooksul enim muret tegi, oli see, et kõikide keeruliste uuringute jaoks tuli nende pisike poeg narkoosi panna. „Ma ei teagi enam, kui palju ta neid narkoose on läbi teinud. Mõnikord, kui kuulen, kuidas mõni ema

MAI 2024 4 PERSOON

elab läbi seda, et tema lapsele tehti süsti või võeti verd, siis mõtlen küll, et piirduks minu lastega seotud mured vaid selliste asjadega, oleksin tänulik.“

Beebide vanemad jälgivad ikka elevusega, millal hakkab laps pead hoidma, millal roomama. „Aga meie ootasime, KAS ta hakkab ikka pead hoidma, KAS ta hakkab üldse roomama...“ Kui Merke oma tolleaegset kalendrit vaatab, siis see suures osas arstiaegadest koosnebki. „Tal uuriti kõike – südant, kopse, kuulmist, nägemist, liigeseid, ninna pandi midagi... Ja me ju ei teadnud, kas tal on mõistus korras, kas ta hakkab asjadest aru saama. Üldse on mul tunne, et terve tema esimese eluaasta me ainult haiglas istusimegi.“

Merke on õnnelik, et lapse arenguetapid olid kenasti õigeaegsed. Aga oli üks asi, mis ema ja isa kogu aeg haiglaga ühenduses hoidis – poja luude areng polnud päris selline, nagu peaks, ja beebi lõge kasvas kinni juba kolme­neljakuuselt. Selline varajane sulgumine takistab kolju normaalset arengut. Arstid ütlesid perele, et lapsel on kraniosünostoos, mis võib põhjustada kolju­ ja näodeformatsioone, sest aju jätkab kasvamist ning surub vastu koljuluude õmblusi, mis tavaliselt peaksid olema avatud ja paindlikud kuni täiskasvanueani. Nende pojale tehti kuuekuuselt koljuoperatsioon, et vältida neuroloogilisi probleeme.

„On isegi veider kirjeldada, kuidas see operatsioon käis. Beebi kolju saeti kaheks, pea külge pandi metallvardad ja klambrid, mis jäid naha alt välja, ja siis pidime neid metallvardaid ise iga päev ühe kruvikeeraja moodi vahendiga natuke keerama – eesmärgiks oli koljusse aju jaoks millimeeterhaaval ruumi tekitada. Tegime seda kuu aega, eesmärgiks oli kaks sentimeetrit lisaruumi ja et sinna lõhe vahele kasvaks luu.“

Meil ei jäänud muud üle kui loota.

Merke räägib oma väikese poja operatsioonidest, mida oli kokku kolm –eelmise aasta veebruaris, märtsis ja juunis. Ta räägib rahulikult, hääletoonil, mis annab mõista, et ta suudab end häälestada hetkele ja kõikvõimalikud minevikku ning tulevikku vaatavad kahetsused kasututena kõrvale jätta.

Kahe tule vahel

Lapsega oli Merke pikalt haiglas ja sel ajal toimus palju olulisi tööasju. „Kõiksugu seminarid Ameerikas ja muu selline ning ma ei suutnud eneses leida õiget sisemist tasakaalu, et välja lüli ­

tada süütunnet, et ei saanud päris kõiki tööasju kaasa teha, ehkki ma ju muidu töötasin kogu aeg. Olen üle kümne aasta seotud tudengiprogrammiga, mis õpetab noortele müüki ja juhtimist. Alustasin seda ajal, mil Tallinna Tehnika ülikoolis elektroenergeetikat õppides vahepeal Ameerikas raamatuid müümas käisin.“

Merkel läheb töiselt hästi, üks tema koolitatud müügimeeskond on olnud mitte ainult Euroopa mastaabis, vaid terves maailmas raamatumüügi käibe poolest number üks. Naine tunnistab, et tal on intensiivne töö, mis paneb tulemustasu nimel pingutama. „Mul on kalduvus öelda kõigele „jah“ ja teha hästi palju, mis võib olla päris koormav. Suurim pluss on aga see, et enamasti olen oma aja peremees, mis sobib mulle väga hästi.“ Muidugi tuleb Merkel töö tõttu ka päris palju välismaal käia, aga tema vanemad on alati olemas, kui vähegi nende abi vaja. „Kui mul poleks nii head suhet oma mehe ja lähedastega, oleks ikka väga keeruline,“ tunnustab naine oma tagalat.

Merke ja Oliver on alati olnud seda meelt, et lapsi võiks olla rohkem, ning teise lapse saamise otsus ei tulnud nende jaoks uisapäisa. Kui poja eripära uuriti, võeti kõikidelt pereliikmetelt proove, et geeniuuringuid teha, aga midagi sellist, mis teise lapse saamise

PERSOON

mõtte osas kõhklema paneks, ei leitud. „Mõtlesime, et see, mis pojaga juhtus, oli lihtsalt üks looduse vimka. Ja läkski nii, et märtsis jäin uuesti rasedaks. Suve lõpus käisin pojaga meie suurepärase koljuarsti juures, kes on alati meie eest seisnud ja meid igale poole suunanud, ning tema ütles, et peaksime nende geeniuuringutega ikka süvitsi jätkama, ja suunas meid edasi. Nendesamade proovide põhjal, kust varem midagi ei leitud, tehti uued uuringud ja tuli välja, et nii minu kui ka Oliveri geenide puhul on selline harva esinev variant, mille põhjal võiks küll mõelda, et äkki me ei peaks omavahel lapsi saama. Me saime seda teada aga siis, kui meil oli teine laps sündimas.“

Oli 25 ­ protsendiline võimalus, et vanemad annavad uuele beebile edasi vigase geeni. „Meil ei jäänud muud üle kui loota. Mees oli sellest kõigest nii kurnatud ja ütles, et tema küll pole valmis, et samasuguseid operatsioone uuesti lapsega tegema hakata, aga aega ju tagasi ei keera. Püüdsime tugevad olla.“

Tütar

Kui tüdrukuke sündis, oli tal nabanöör ümber kaela. Beebi oli üleni sinine ja viidi kohe intensiivi, kuid Merke jõudis siiski endas peituvale kahtlusele leevendust saada. „Ma ju kohe vaatasin järele need näoasjad, et kas on samasugune pisike armas tulnukas, aga ei olnud.“

Järgmisel hommikul öeldi Merkele, et tema vastsündinu läheb silmakliinikusse. „Miks? Ma imetasin meie

tütart ja proovisin ta silmi veidi avada. Esmalt tundus, et üks silm ei käigi üldse lahti, aga siis ma nägin seda – silm oli ikka väga valesti. Polnud üldse tavalise silma moodi. Ma polnud selleks valmis. Läksin palatisse, seal olid teised naised, rõõmsad oma tervete beebide üle. Mul polnud kohta, kus nutta.“

Seni nii vapralt ­ asjalikult oma lugu rääkinud Merke hääl murdub: „Meie tüdrukuke ei näe ühe silmaga, ja teisega... me ei tea, kui hästi ta näeb.“

Tahaks olla veel parem ema, tahaks olla veel parem koolitaja.

Sünnitusmajas küsiti, mida nad saavad pere heaks teha, ja ainus, mida Merke oskas küsida, oli peretuba. „Seal me siis olime teadmatuses terve reede, laupäeva ja pühapäeva. Reede oli lihtsalt õudne. Kas meil on pime laps? Kas ta näeb siiski natuke selle teise silmaga? Laupäeval mõtlesin, milline saab nüüd meie pere ja tütre elu olema. Pühapäeval juba teadsin, et saame perena hakkama, aga lapsest oli nii kahju. Esmaspäeval mõtlesin, et on hea, et need kaks erilist last on sündinud just meie perre, sest meil on jaksu sellega toime tulla.“

Pärast uuringuid pidi pere teisipäeval haiglast koju saama, kuid siis selgus, et beebil oli maksas tromb. „Öeldi, et nad ei oska täpsemalt midagi selgitada ja peavad uurima ning konsulteerima. Neljapäeval saime siiski koju ja paar nädalat pidime olema teadmatuses, kuniks uuesti kontrolli läksime. Trombi polnudki enam!“

Elu, nagu ta on Miks Merke poeg ja tütar just sellistena sündisid, ei tea pere päris täpselt siiani. Vaid nii palju, et asi on mingil moel geenides. „Meil oli varasemalt plaan, et saame järjest neli last. See mõte on praeguseks pausile pandud,“ nendib Merke rahulikult. Ja ütleb otsustavalt: „Tegelikult on kõik hästi. Meie lapsed on nii toredad, toimetavad ringi, keegi neid ei kiusa. Oleme perena väga kokkuhoidvad ja me ei ole abikaasaga ka enda elu ega tööd hooletusse jätnud. Tean, et

teen palju, ja tean, et saan hakkama, kuid mõnikord on ikka tunne, et ma ei tee kõike nii hästi, kui soovin – tahaks olla veel parem ema, tahaks olla veel parem koolitaja.“

Sellised mõtted on tulnud hetketi, enamasti siis, kui töö tõttu ei saa Merke olla nii palju lastega, kui soovib, ja kui ta on mõelnud, et tervete laste emana oleks teinekord tööga lihtsam hakkama saada – ei peaks nii palju haiglas käima. Aga enamasti ei lase ta õõnestavaid meeleolusid ligi ka mitte. „Mul pole kalduvust ärevusele ega liigsele muretsemisele, võtan elu nii, nagu see on. Kõike võib ju juhtuda ja hea, et meil niigi läinud on. Isegi tundub, et oleme perena oma igapäevaolekult keskmisest positiivsemad ja rõõmsameelsemad. Olen oma laste ja töö üle väga õnnelik. Ja selle üle, et mul on nii toetav abikaasa ning et meie perekonnad on meie jaoks alati olemas. See annabki jõudu.“

MAI 2024 6 PERSOON
BALTIMAADE SUURIM TEEMAPARK WWW.LOTTEMAA.EE PÄRNUMAAL:
JA 2024 SUVINE ERIPROGRAMML AV TUD 8.06- 3 0 . 0 8 IGA PÄEV LL10-18
LOTTEMAASUURADALBERDI JUUBEL!

Beebiabi sulle ja beebile

Iga värske ema teab, kui palju küsimusi võib tekkida, kui vastsündinuga haiglast koju jõudes peab päris ise oma beebi eest hoolitsema hakkama. Või millist ängi põhjustab olukord, mil mõni lapsega seotud teema painab, aga ise vastust ei leia. Sellistel juhtudel on emale esimeseks toeks Beebiabi.

Jana Lorens lõi Beebiabi, et värsketel lapsevanematel oleks käepärane võimalus selliste nõuannete saamiseks, nagu Jana ise vajas, kui ta emaks sai. Jana on medit siinitöötaja, kuid oma lapse esimestel elupäevadel ja kuudel tundis ta sellegipoolest, et tal oli emana puudu kindlustundest selle koha pealt, kas ta ikka teab piisavalt ja kas ta teeb kõike õigesti. Oleks ju nii hea, kui saaks kellegi poole pöörduda kasvõi selliste esmapilgul väikeste asjadega nagu küsimused, mida teha, kui lapsekesel on nohu, või kas beebi kaka ikka on õiget värvi. „Siis sain helistada oma kolleegidele ja muudkui küsida, aga lõpuks mõtlesin, et ilmselt on minusuguseid emasid päris palju, kes sooviks, et neil oleks kasvõi Messengeri sõnumi kaugusel piisavate teadmistega hooliv inimene, kes jagaks beebiga seonduvat esmast nõu ja suunaks vajadusel kas perearsti juurde või ka EMO­sse. Beebiabi luues saigi minu missiooniks toetada lapsevanemaid ja pakkuda igale emale võimalust kutsuda appi professionaal tema jaoks turvalisele territooriumile –oma koju.“

Emadele toeks

Jana on 14 aastat pühendunud neonatoloogiale ja töötanud abiõe ning õena lastehaiglas vastsündinute ja imikute osakonnas. Vastav haridus, töökogemused ja suur soov värskeid emasid aidata annavad talle kõik võimalused beebide eest hoolitsemisel emadele toeks olla. „Minu töökogemus õpetas mulle lapse ja tema vajaduste tunnetamise meisterlikkust. Just abiõena õppisin beebide eest hoolitsema – neid hoidma, toitma, magama uinutama, õrnale nahale kreeme valima, küüsi lõikama, vannitama, uurisin neonatoloogia eripärasid ja sügavusi. Teadsin kindlalt, et töö vastsündinutega on eriline maagia, millega tahan siduda oma elu ja töö. Side ema ja vastsündinu vahel on midagi kirjeldamatult tohutut ning suurepärast ja kui oluline on anda emale enesekindlust ning tuge, et ta saab sellega hakkama.“

Ema saab lapse jaoks päriselt olemas olla, kui tema enda vajadused on täidetud.

Kahe lapse emana teab Jana väga hästi, kui oluline on see, et värsked vanemad ka iseennast ära ei unustaks.

„Ema saab oma lapse jaoks päriselt olemas olla siis, kui tema enda vajadused on täidetud. Täpselt samamoodi nagu ta kogu tähelepanuga pühendub oma lapse eest hoolitsemisele, tuleb tal hoolt kanda ka iseenda eest – et ta oleks puhanud, söönud, heas tujus. Siis saab ta lapsele pakkuda parimat. Ja kui kerkivad esile küsimused, võib muidugi Beebiabiga ühendust võtta.“

Iga küsimus saab vastuse

Jana julgustab emasid esitama oma küsimusi ka siis, kui need tunduvad liiga väikesed või vähetähtsad, sest tühiseid ja rumalaid küsimusi selles valdkonnas

pole. Kui teema teeb emale muret, on asi küsimist väärt. Emadel on seoses beebiga väga erinevaid suuremaid ja väiksemaid asju, mida nad arutada soovivad. Näiteks võivad teemaks tulla: Vastsündinu tervis. Emadel on väga palju küsimusi vastsündinu tervise kohta, näiteks mida teha, kui beebi nutab, ega laps liiga kollane ole, milliste nahaprobleemide ja mähkmelööbe korral saab ise kodus hakkama ja miiliste puhul mitte ning kuidas kujundada lapse unemustrit. Beebiabi jagab nõuandeid ka vastsündinu igapäevase hoolduse kohta: vannitamine, nabahooldus, beebi hoidmine ja muu. Muidugi tahavad emad teada ka seda, kuidas oma beebi õigesti riidesse panna, et tal poleks külm ega palav. Lisaks vajavad emad kinnitust, et vastsündinu areng on ajakohane. Beebiabi pakub emadele ka sünnitusjärgse koduvisiidi ja koduõe teenust, mis sisaldab nõuandeid ning kodukülastusi.

Imetamine ja toitmine. Raskused imetamisega, sealhulgas valulik imetamine, laktatsiooniprobleemid ja imiku toitmisraskused, on küllalt levinud teemad. Jana on lisaharidusena omandamas ka imetamisnõustaja kutset. Emad vajavad tihti soovitusi ka juhuks, kui laps hakkab saama lisatoitu. Sel perioodil on paljude vanemate hirmuks see, et laps tõmbab tükilist toitu kurku, ja vajalikud nõuanded kuluvad siis kindlasti ära.

Emotsionaalne tugi. Mõnikord on emal vaja lihtsalt oma igapäevamõtted ja hirmud lahti rääkida, et aru saada, kas tegemist on pakiliste probleemidega või on ema hoopis beebi eest hoolitsemisest ja suurest elumuutusest kurnatud. Beebiabi kuulab ära, jagab esmaseid stressimaandamise ja päeva planeerimise soovitusi, aitab emal läbi mõelda, kas ta ise puhkab piisavalt ja kas lapse jaoks on kõik vajalik tehtud, ning vajadusel suunab edasi. Mõnikord on emadel tarvis ka nõuandeid, kuidas saada hakkama mitme lapse vanemana. Kui lapsevanemad vajavad aega iseendale, pakub Beebiabi ka lapsehoidja teenust. Beebide vanemad saavad oma küsimuste korral Janale kirjutada või siis tuleb Beebiabi pere juurde koju. Vajadusel vaatab Jana üle ka koduse esmaabikarbi ja õpetab perele esmaabivõtteid. Esmaabikoolitusi on ka gruppidele. Peamine on aga ikka see, et Beebiabi jagab professionaalseid praktilisi lahendusi, emotsionaalset tuge ja vajalikke teadmisi, mis aitavad noortel vanematel uues eluetapis kohaneda ning õitseda.

info@beebiabi.ee MAI 2024 8 BEEBI KODUÕENDUS
www.beebiabi.ee +372 5373 8468

ÄMMAEMAND võiks

olla justkui hea sõbranna

Ämmaemand Maarja-Liis Stern töötab Fertilitase erahaiglas ämmaemandana. See eriala on nii lai, et suurem osa selle ameti esindajatest ongi spetsialiseerunud mõnele kindlale töölõigule, näiteks raseduse jälgimine, sünnitus, imetamisnõustamine, noortenõustamine jne. Maarja-Liis Stern on spetsialiseerunud raseduse jälgimisele ja ta on ka ise kahe lapse ema.

Tekst: Kairi Prints / Foto: Kristi Palm-Anis

Üks tuntud blogija on kirjutanud Maarja­Liisi kohta nii, et tema näol leidis ta lõpuks ometi ämmaemanda, kes kuulab ja mõistab, ning lisab, et Maarja ­ Liis meeldis talle nii väga, et tee või veel üks laps. Uurime, kes on Maarja­Liis Stern ja mida ta siis teeb, et oma patsientidele nii kustumatu mulje jätab.

Kuidas otsustasite ämmaemandaks õppida? Kas see oli juba teie lapsepõlveunistus?

Mul on olnud terve elu justkui mingi huvi ja tõmme meditsiini poole. Mäletan, et kunagi tahtsin saada loomaarstiks ja paljud mu kaisuloomad läksid vee süstimise tõttu seest hallitama. Kui olin 13 ­ aastane, jäi ema beebiootele ja mul tekkis suur huvi raseduse ja sünnituse vastu. See tundus veidi maagilisena, et ema kõhus kasvab minu väike vend. Mäletan, et tahtsin väga sünnitusele kaasa minna, aga ema ei olnud kahjuks nõus. Õnneks võeti mind hiljem kaasa lastearsti visiitidele, kus tuli ka jutuks minu beebiarmastus ja huvi meditsiini vastu. Idee ämmaemanda õppest tuligi imeliselt lastearstilt Reet Raukaselt, kes ühel meie visiidil selle mõtte välja käis ja seda ma oma peast enam välja ei saanud. Pidigi minema õppima!

Saan aru, et praegu olete oma töös keskendunud raseduste jälgimisele. Palun kirjeldage, mida see töö hõlmab. Raseduse jälgimine algab sellest, et ämmaemand kohtub naisega esimest korda umbes 6.–7. rasedusnädalal. Esimesel korral tuvastan ultrahelis raseduse, määran vajalikud analüüsid ja suunan järgnevale uuringule. Ämmaemand jälgib, et loote ja ka ema tervisega oleks kõik hästi ning rasedus kulgeks normaalselt.

Raseduse ajal käiakse ämmaemanda juures keskmiselt iga nelja nädala

tagant, viimasel raseduskuul tihedamini. Igal visiidil mõõdetakse vererõhku, fikseeritakse kehakaal, mõõdetakse kõhtu, et loote kasvamises veenduda. Lisaks kuulatakse loote südametegevust ja teostatakse uriinianalüüs. Ämmaemandal on oluline aru saada, kui miski hakkab normi piiridest väljuma, ja sellisel juhul suunata naine edasi arsti vastuvõtule või lisauuringule.

Tahtsin lapsena saada

loomaarstiks –paljud mu kaisuloomad läksid vee süstimise tõttu seest hallitama.

See kõik on selline teoreetiline ja ametlik pool, mis tegelikult ei hõlma väga suurt osa, mida ämmaemand veel teeb. Tegelikult võiks ämmaemand olla justkui hea sõbranna, kellega korra kuus kohustuslikus korras kokku peab saama. Ämmaemand kuulab ära naise mured ja mõtted ning püüab leida lahendusi ja talle toeks olla. Minu arvates on see minu töös väga oluline! See, et naine teab, et ta võib kõikide muredega minu poole pöörduda ja ma olen ta jaoks olemas. See, et ükski küsimus pole kunagi liiga rumal ja kõigest võib avatult rääkida.

Rasedus on naise elus nii eriline periood, millega kaasneb palju erinevaid muutusi nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Mulle meeldiks, kui kõik beebiootel naised saaksid olla justkui roosas mullis ja naudiksid oma rase ­

Ämmaemand Maarja-Liis Stern beebiga.

dust. Proovin anda endast kõik, et see nii oleks.

Mis on teie arvates kõige olulisemad faktorid naise raseduse jälgimisel, et kõik kulgeks sujuvalt positiivse sünnituskogemuse poole?

Ma arvan, et kõik algab positiivsest mõtlemisest ja ettevalmistusest. Sünnitus on naise elus väga eriline hetk, mis jääb alatiseks meelde, ja usun, et selleks peab valmistuma. Kui naine tunneb ennast juba raseduse ajal hästi,

enesekindlalt ja mõtleb positiivselt, siis suurema tõenäosusega läheb ka sünnitusel kõik hästi. Mina soovitan alati raseduse ajal lugeda vastavat kirjandust, osaleda perekooli loengutes ja käia rasedate joogas. Hea mõte on ka võtta endale sünnituse juurde individuaalne ämmaemand ja/ või doula. Kindlasti võiks sünnituse osas tekkinud küsimused ja mõtted rasedust jälgiva ämmaemandaga läbi arutada. Soovi korral saab oma sünnituse soovid ja eelistused kirja panna ka sünnitusplaani.

MAI 2024 9 RASEDUS

Kuidas te saate toetada naist, kes on raseduse ajal ärev ja muretseb?

Eks esimene asi ole ikka aru saada, mis selle mure põhjus on. Raseduse alguses muretsetakse tihti eelkõige selle pärast, kas lootega on kõik hästi. Sellisel juhul on minu töö ultrahelis naisele näidata, et kõik on hästi, beebi süda lööb ja ta kasvab nii, nagu peab. Ma ütleks, et suurem osa naisi on pigem rõõmsad ja rahulolevad. Kui raseduse jooksul mõni mure tekib, siis üldiselt naised jagavad oma mõtteid ja siis saab vastavalt sellele lahendusi pakkuda.

Kui ma ämmaemandana tunnen, et minu toetusest on vähe abi, saan naise suunata raseduskriisinõustamisse. See sõna on küll Eestis kuidagi halvamaiguline, aga tegelikult on see suurepärane teenus emotsionaalseks abiks. Seda nõustamist pakuvad eriväljaõppega inimesed, kes on tihti ämmaemandad –nad teevad väga tänuväärset tööd.

Kas te kohandate oma lähenemist ämmaemandana vastavalt igale rasedale naisele – et osa vajab rohkem nunnutamist, osa konkreetsust? Kui jah, siis kui raske see teile on? Jah, ikka kohandan, muidugi. Naised on erinevad ja nende ootused ning soovid samuti. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja seetõttu ei ole see minu jaoks üldiselt keeruline. Naiste

eelnevad kogemused meditsiinipersonaliga võivad olla väga erinevad ja seega võib ka nende hoiak ning suhtlus sellest mõjutatud olla. Vahel on küll nii, et raseduse alguses ollakse pigem konkreetsemad, aga aja möödudes hakkab jää sulama ja varsti jagatakse väga isiklikke mõtteid.

Mis hetked töös teid kõige rohkem rõõmustavad?

See, kui mingi keerulisem olukord saab lahenduse! See pakub isegi võidurõõmu!

Suureks tunnustuseks ja ka rõõmu valmistav on see, kui naine tuleb järgmine kord uuesti minu juurde rasedusega arvele.

Mulle meeldiks, kui kõik beebiootel naised saaksid olla justkui roosas mullis ja naudiksid oma rasedust. Proovin anda endast kõik, et see nii oleks.
Kui naine tunneb ennast juba raseduse ajal

hästi, enesekindlalt ja mõtleb positiivselt, siis suurema tõenäosusega läheb ka sünnitusel kõik hästi.

lasse pöörduda, ja hiljem ongi selgunud, et selleks oli vägagi vajadus olemas. Seega olen aastatega õppinud, et oma ämmaemanda sisetunnet peab alati usaldama.

Millist nõu annate uutele ämmaemandatele, kes alles alustavad oma karjääri? Ära kunagi arva, et sa oled valmis ämmaemand! Ole alati uudishimulik ja õpi kogu aeg juurde. Alati, kui kahtled, küsi kolleegilt.

Kuidas kujutate ette ämmaemanduse valdkonna tulevikku ja milliseid muutusi sooviksite selles valdkonnas näha?

Paraku tuleb teie töös kindlasti ette ka kurbi hetki. Kuidas nendega toime tulete?

Kahjuks on see tõesti paratamatu elu osa, aga muretsen üldiselt ise alati rohkem naise kui iseenda pärast. Minu suurimaks abiks on sellisel juhul võimalus hiljem kolleegiga seda lugu jagada ja arutada, pärast seda hakkab alati kergem. Mul on väga kolleegidega vedanud!

Milliseid igapäevaseid väljakutseid teie amet pakub? Kuidas te neid ületate?

Kõige keerulisem on beebiootel naisele mõne halva uudise teatamine. Olgu selleks siis raseduse peetumine või selgub fakt, et naisel on tekkinud rasedusaegne diabeet. Sellistes olukordades tekib naistel alati palju küsimusi ja minu töö on nendele vastata ning olla toeks nii palju, kui vähegi saan. Tihti on sel juhul abiks, kui mul on konkreetne plaan, mida järgmiseks teha.

Millised on olnud teie kõige suuremad õppetunnid oma ametis?

See, et „kõhutunne“ kunagi ei valeta. Vahel naised helistavad mõne murega ja meditsiinilisest vaatest võiks jääda lihtsalt ootama ja pole näidustust naist kuskile suunata. Ometi justkui sisetunne ütleb, et seda on vaja teha. Soovitan siis naisel näiteks erakorraliselt haig ­

Ma väga loodan, et tulevikus on Eestis sünnituskodu! Koht, kus pakutakse väga personaalset, perekeskset ja turvalist sünnitusabiteenust. Mujal maailmas on see end juba tõestanud, kahjuks pole see veel Eestisse jõudnud.

Te olete ise ema. Kas oskate soovitada tooteid rasedatele naistele ja värsketele emadele, mis muudavad rasedusele eelnevat ning järgnevat aega lihtsamaks ja mida olete ka ise kasutanud? Ma olen arvamusel, et kellegi teise soovituse peale ja lihtsalt ostmise pärast pole mõtet asju koju varuda. Kui vajadus tekib, saab alati osta või tellida. Rasedus võib ka vabalt kulgeda nii, et ei ole vaja mingeid spetsiaalseid abivahendeid. Kõige tihedamini on tarvis võtta mõnda toidulisandit, aga enne võiks pidada nõu ämmaemandaga.

Raseduse ajal võiks lisaks beebiriietele ja muule beebivarustusele mõelda sellele, et Eesti kliimas on enamiku ajast liikvel igasugused viirused. Ilmselt ei pääse ka beebi viirushaigustest ja hea on, kui kodus on olemas inhalaator auru tegemiseks ning ka korralik ninaaspiraator. Nende abil on beebi tervenemine kiirem.

Kui naised on harjunud ämmaemandaga tavaliselt kohtuma ehk polikliinikus, siis Maarja ­Liis on aktiivne ka Instagramis, kontol midwife_maarja.liis, kus ta jagab huvitavat erialalist infot ja vahel ka vastab küsimustele.

MAI 2024 10 RASEDUS
Foto: Shutterstock

Iga erilise lapse kõrvale TUGIISIK

ALISA KASK, tugispets.ee looja

Ema, abikaasa, eesti keele eraõpetaja, tugiisik. Maailmaparandaja, kes märkas ühiskonnas probleemi, et erivajadusega lapsele on raske tugiisikut leida. Aastaid lastega töötades on ta aru saanud, et iga erivajadusega laps vajab oma inimest keskkonnas, kus ta on tegelikult täiesti üksi, mõtetega, mida meie ei tea.

Kogu Eesti haridusmaastik on muutumises, erivajadusega lapsi integreeritakse järjest rohkem lasteaia- ja koolisüsteemi. Aina enam arendatakse ja propageeritakse ka kaasavat haridust. Kas tegelikult nähakse aga reaalset olukorda, kus erivajadusega laste arv lasteaias ja koolis on tõusnud nelja aasta taguse ajaga umbes 6,9% võrra. Kas varsti oleme olukorras, kus tuge vajavaid lapsi on rohkem, kui lasteasutus suudab harida ja toetada?

Alisa Kask leiab, et iga erivajadusega laps vajab lasteasutusse enda kõrvale tugiisikut, kes oskuslikult suunab, motiveerib ja toetab teda õppetegevuses. Inimene, kes on tema kaitsja, kuid samas piisavalt autoriteetne, aidates last õppetegevuses. Sellised inimesed ei tule otse tänavalt, neid on vaja koolitada, hoida ja väärtustada.

Selleks on Alisa Kask välja töötanud üle­eestilise tugiisikute leidmise, vane­

mate nõustamise ja andmebaasiga online ­ keskkonna (www.tugispets. ee), kus tööd otsiv tugiisik saab ennast registreerida. Facebookis on loodud lehed „Tugispets“ ja „Tugiisikute vestlusgrupp“, kust saab tuge ning leiab võimalikule probleemile ka lahenduse. Seega, kui oled otsimas lapsele tugiisikut, on olemas toimiv andmebaas, mida saab kohe kasutada. Kodulehel on ka blogipostitusi, kus käsitletakse laste­

TUGISPETSI VISIOON: Tugiisik igale erilisele lapsele!

Ole vaba ema!

ERGONOOMILISED

LAPSEKANDMISVAHENDID

MUGAVAD JA

KVALITEETSED RASEDATE JA IMETAMISE RIIDED

Vajadusel saad meie ämmaemanda ja sertifitseeritud lapsekandmisnőustajaga nőu pidada, et veenduda, kas valitud kandmisvahend on sobilik Sinu lapsele nii kaalu kui vanuse poolest.

aialapsega seotud probleeme, pakutakse tuge lapsevanematele tugiisiku leidmisel ja nõustatakse vanemaid ka muudes lastega seotud küsimustes. Tugispets plaanib luua üle ­ eestilise broneerimissüsteemi, kus tugiisikut on võimalik broneerida kasvõi mõneks tunniks päevas, hakata pakkuma vääriliselt tasustatud tööd ja koolitama tugiisikuid. Tugispets on avatud koostööle asutuste ja kohalike omavalitsustega, kellelt võtta üle kohustused, pakkudes erivajadusega lapsele ja tema perele personaalset kvaliteetset teenust ja tugiisikut.

Tutvu kodulehega: www.tugispets.ee

Oled oodatud jälgima tegemisi ja Tugispets

AGM TEENUSED

ROOSEBOOM

/ CAMPBELL / TÕNISSON

Lahenduste ministeerium

noorsooteater.ee

Eesti Noorsooteater tuuritab suvel koguperelavastusega „Lahenduste ministeerium“

Eesti Noorsooteatri käimasoleva hooaja viimaseks uuslavastuseks on Taavi Tõnissoni kogu perele mõeldud „Lahenduste ministeerium“, mis põhineb Hollandi nüüdisaegse lastekirjaniku Sanne Rooseboomi samanimelisel jutustusel. Lavastus esietendub 26. mail küll Noorsooteatri Ferdinandi saalis, kuid suvehooajal rändab teater üle Eesti ja kokku antakse erinevates mängupaikades 15 etendust.

Seikluslik „Lahenduste ministeerium“ võlub oma värvikate tegelaste, universaalsuse ja vahetu optimismiga. Ajal, mil maailmas muutub kõik aina keerulisemaks, leidub keegi, kes julgeb vastu seista ülekohtule ja püüab inimesi aidata, seejuures iseendale tähelepanu tõmbamata. Varateismeline Niina teeb julge valiku, hakates koos parima sõbra Alfaga kaitsma poissi, kes on koolikiusamise ohver. Nii asuvad noored missioonile, mis osutub palju suuremaks ja keerulisemaks, kui nad algselt arvata oskasid.

Lavastaja Taavi Tõnisson tõdeb, et „Lahenduste ministeeriumi“ juures kõnetas teda enim mõte anonüümsest heateost.

„Nii lihtne on mõelda, et mind teise inimese mure ei puuduta. Aga kui palju paremaks ja lahkemaks muutuks maailm, kui me kõik oskaksime näha iseendast pisut kaugemale, kui me kõik julgeksime, jaksaksime, sooviksime kellegi heaks miskit ära teha, kasvõi midagi väikest? Mitte selleks, et ise kasu saada, vaid lihtsalt inimlikust soovist aidata. Headus loob headust, kurjus aga kurjust. Nende nähtuste vaheline

tasakaal on tänapäeva maailmas taas kõikuma löönud. See teeb muret ja sunnib tegutsema.“ Lavastuses mängivad Eesti Noorsooteatri näitlejad Maria Ehrenberg, Laura Kukk, Laura Nõlvak, Hardi Möller, Mart Müürisepp ning külalisena astub lavale EMTA lavakunstikooli tudeng Alice Siil. Kunstikutöö on teinud Kristel Maamägi, kaasates tänavakunstiku Ats Allaste. Lisaks heliloojale Liina Sumerale on lavastuse muusika loomisesse kaasatud Eik Erik Sikk (EiK) ja produtsendid Maris Pihlap ning Mattias Tirmaste.

2024. aasta suvel mängitakse lavastust üle Eesti: 08.06 Kose lauluväljak 09.06 Kadrina laululava 15.06 Tartu laululava

16.06 Rapla laululava

28.06 Lihula laululava

29.06 Kuressaare lossihoov

30.06 Kärdla laululava

04.07 Märjamaa lauluväljak

05.07 Viljandi lauluväljak

06.07 Võru Kandle aed 07.07 Paide vallimägi

11.07 Rakvere vallimägi

12.07 Suure­Jaani lauluväljak

13.07 Rõuge Ööbikuoru laululava

14.07 Aruküla laululava

vanusele 7+
Kogupere suvelavastus mängupaikades üle Eesti!

VÕÕRUSTAGE VAHETUSÕPILAST!

Muutke oma pereelu põnevamaks!

Rahvusvaheline õpilasvahetus on Eestis tegutsenud taasiseseisvumisest alates ja meie noored on maailma uudistanud juba üle 30 aasta! Eesti noored on käinud avastamas, õppinud tundma kohalikku keelt ja kultuuri nii eksootilistes riikides, nagu Ghana, Kolumbia, Taiwan, kuid enamjaolt ikka Euroopas ja USA-s. Vähem on saanud tähelepanu tõsiasi, et ka Eesti populaarsus on läbi aastate tõusnud. Tänapäeval ei maksa imestada, kui siia leiavad tee teistest rahvustest noored.

Miks Eesti? Siia tullakse erinevatel põhjustel, aga läbivateks teemadeks on meie puhas loodus, ajalugu, kultuur ja keel, keskaja arhitektuur, aga ka tõsiasi, et Eesti on tänapäeval tuntud kui põnev e­riik oma e­teenuste ja innovatsiooniga. Kindlasti on paljude noorte jaoks oluline ka neli aastaaega ja meie talve kogemine. Soovitakse näha valgeid jõule, proovida talisporti jne. Noored, kes valivad Eesti, on tihti pärit väiksematest kohtadest ja harjunud ka koduloomadega.

Kultuurivahetuses osalevad noored vanuses 14–18 ja alati elatakse võõrustavates perekondades.

Kuidas rahvusvaheline õpilasvahetus toimib?

Kultuurivahetuse programmid ei toimu üks ühele riikide või konkreetsete perede vahel. Programme pannakse kokku nõudluse alusel. Näiteks kui Eesti noored soovivad kogeda just Lõuna ­ Korea kultuuri ja õppida sealset keelt ning kombeid ja meile tulevad hoopis Jaapani vahetusõpilased, siis just nii see toimubki. Kultuurivahetuse programmis osalemine on läbimõeldud ja turvaline. Saatva organisatsiooni roll on leida huvitatud noored, veenduda nende valmisolekus ja motivatsioonis ning valmistada lähetusse minev noor vahetusõpilane ette elu muutvaks kogemuseks. Vastuvõtva organisatsiooni roll on leida vastuvõttev perekond, aga ka kohalik eestikeelne kool. Korraldame osapooltele valmisoleku ja saabuvatele noortele keeleõppe, organiseerime seminare ning väljasõite ja pakume osapooltele tugisüsteemi.

Miks peaks vahetusõpilast võõrustama?

Vahetusõpilase võtmise põhjus võib olla huvi teiste kultuuride vastu, soov avardada enda ja oma laste maailmapilti ning parendada oma keeleoskust ja saada sõpru mujalt maailmast. Augustis on meile tulemas uus grupp vahetusõpilasi, enamik neist terveks kooliaastaks, aga mõni noor võib saabuda ka lühemaks ajaks. Võõrustavaks perekonnaks hakkamise eeltingimuseks on teie pere motivatsioon ja teadmine, et soovite kogu perega selles osaleda ning saada endale üks pereliige juurde! See on vahva kogemus ja seda ei pea kartma!

Perekond Riigori lugu Saku vallast

„Meie perre tuli vahetusõpilane Knut 2022. aastal Saksamaalt. Ehkki pärast vahetusaasta programmi lõppu läks ta tagasi oma päris koju, saan öelda, et ta tuli ja jäigi meiega.

Vahetusõpilane toob perre uut hingamist ja põnevaid kultuuriseiklusi, aitab avardada silmaringi ning pakub ühtlasi harivat ja väärt kogemust. Avades oma südame välismaa noorele, annad talle teise pere kogu eluks, aga saad ka ise vastu tugeva rahvusvahelise sõprussuhte. Üllas tunne oli vahetusaasta lõppedes anda Knutile kaasa võti, mis avab talle koduukse, kuhu ta saab alati tulla ja kus teda alati oodatakse. Meil oli nii palju rõõmsaid hetki, et vähem rõõmsad hetked ei jäänudki meelde. Nauditav oli näha noore silmi säramas pärast iga uut kogemust ja avastust.

Eesti vahetusõpilaste lemmikvalikud: 1. Hispaania, 2. USA, 3. Lõuna-Korea.

Üldse oli põnev Knuti progressi jälgida – ta oli nagu laps, kes tegi oma esimesi samme. Tore oli õpetada talle eesti keelt ja kuulda teda meie keelt ise pusimas ning seda iga päevaga aina paremini. Tema motivatsioon, soov ja siiras huvi keele, looduse ning kultuuri vastu –selle kõige nägemine tekitas nii hea tunde. Sellel väljakutsel ei ole ebaõnnestumisi, on vaid rõõmsad õppetunnid.

Üks naljakas seik meie keeleõppest:

Mina: Knut, kas sa pikka poissi oled nõus sööma?

Knut: ei, ma ei söö poisse.“

Valdmannid Pärnu maakonnast on kolm korda võõrustanud vahetusõpilasi oma perekonnas, kuhu kuuluvad kolm last ja kassid­koerad.

„Meid kannustab tõsiasi, et see kogemus on unustamatu, silmaringi laiendav kogemus, mis mõjub meie pere elule positiivselt. Soovitame soojalt, see on tõsiselt väärt kogemus. Saate uued sõbrad kogu eluks. See on hea võimalus kutsuda maailm oma koju ja praktiseerida võõrkeeli!“

Eestisse on augustis tulemas vahetusõpilased Austraaliast, Jaapanist, Taiwanist, aga ka Euroopa riikidest.

Kes sobivad võõrustavaks perekonnaks?

Pole oluline, kas elate maal või linnas. Ootame võõrustajateks peresid, kes soovivad oma südame ja koduukse avada ühele vahvale noorele. Programm sobib neile, kes soovivad pereelu täiendada uue pereliikme näol ja kogeda kultuurivahetust kodust lahkumata. Ei pea pakkuma oma tuba, on täiesti tavapärane, et vahetusõde jagab tuba oma Eesti õega. Juhul, kui oma lapsed on just välja kolinud, aga tuba vaba ja südames soov, et majas oleks veel noor inimene, kellega tegeleda ja päevi põnevamaks muuta, võite samuti osaleda võõrustava perekonnana kultuurivahetuse programmis. Nii, nagu on erinevad perekonnad, on erinevad ka vahetusõpilased. Siinkohal on teil võimalus kaasa rääkida, kas soovite poissi või tüdrukut, loodusehuvilist või sportlast. Kokkuvõttes jätkate teie oma igapäevaelu, aga samal ajal on teil uus sõber, võib ­ olla isegi uus pereliige terveks eluks juures! Kui tundub põnev, siis uurige lisa meie kodulehelt, kuidas see täpselt käib: asse.ee/vahetuspere/#100

* Rohkem infot: asse.ee/vahetuspere

ASSE vahetusõpilased jõudsid lennujaama.
MAI 2024 13 ASSE EESTI MTÜ
Sakslane Charlotte ja jaapanlane Mei eelmise aasta laulu- ning tantsupeol.

WALDORFPEDAGOOGIKA siht on iseseisvalt mõtlev inimene

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri välja töötatud õpetamismeetod, mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel. Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut. Hariduslikke ja kasvatuslikke eesmärke püütakse saavutada mitte üksnes õppesisu ning oskuste vahendamisega, vaid ka igas inimeses peituvate jõudude ja võimete ülesäratamisega.

Tekst: Kairi Prints / Fotod: erakogu

Uurime Waldorfkooli õpetajalt

Helle Suurlahelt täpsemalt, mis on waldorfharidus ja miks selle kasuks otsustada.

Kuidas sattusite waldorfkooli õpetajaks? Mis teid selles haridusfilosoofias enim kõnetas?

Sattusin waldorfkooli tänu oma lapsele. Mu noorim laps oli kooli minemas, kui kuulsin, et Keilasse hakatakse waldorf­

kooli rajama. Liitusin kooli initsiatiivgrupiga ja hakkasin kohe õppima ka Tartu Waldorfpedagoogika seminaris. Mind kõnetas kõige enam see, et waldorfpedagoogikas on esikohal lapse individuaalne areng, mitte tulemused ja saavutused.

Kuidas kirjeldaksite waldorfhariduse põhiprintsiipe ja väärtusi?

Waldorfpedagoogika eesmärk on

võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut, mida toetab lapseea iseärasusi arvestav õppekava. Siin on kolm väga olulist märksõna: mõte, tunne ja tahe. Mõtlemist arendatakse intellek­

tuaalse ja kognitiivse õppetegevuse kaudu, tundeid kunstiliste ja loominguliste tegevuste kaudu ning tahet käsitöölis­praktiliste tegevuste kaudu. Väga oluline on ka see, et õppetöö on rütmiliselt liigendatud. Kõige selle juures arvestatakse lapse individuaalset arengut.

Kas te oskate välja tuua waldorfkooli peamised erinevused võrreldes traditsioonilise haridussüsteemiga?

Koolipäev algab põhitunniga. See kestab 90 minutit ja sel on kolmeosaline ülesehitus: alguses on sissejuhatus koos rütmilise osaga, kus äratatakse üles jäsemed ja keha ning lõpuks ärkab ka pea. Teises osas korratakse vana ja õpitakse uut ning kolmas on jutustav osa. Põhitunnis käsitletakse õppeaineid epohhidena –üks epohh kestab neli nädalat. Igal hommikul kuu aega järjest õpitakse eesti keelt, matemaatikat, vormijoonistamist või vanemates klassides

Tootevalikust leiad kvaliteetsed silikoonist toidunõud, põlled ning mänguasjad igapäevaseks kasutamiseks lastega.

MIRACLEBABY.EE
Avasta meie uuenenud e-pood
HARIDUS
Helle Suurlaht

ajalugu, keemiat jne. Nii saab ühte ainesse sügavuti sisse minna.

Waldorfkoolides õpitakse palju praktilist – käteosavust, kehatunnetust, suhtlemist klassikaaslastega. Sealjuures on ka palju iseenda tundma õppimist. Waldorfpedagoogika tegeleb palju ka oma emotsioonidega toime tulemise õpetamisega. Samas on suur roll tahtekasvatusel – õppida rakendama omaenda tahet erinevate tegevuste ja õppimise juures. Kui tunde ja tahtekasvatuse alal on palju tööd tehtud, ärkab mõte.

Iseseisev mõtlemisvõime on see, milleks on kõik need erinevad tegevused ja toimetamised vajalikud.

Näiteks tehakse pooleteise aasta jooksul praktiliselt läbi kõik tegevused vilja külvamisest kuni leiva küpsetamiseni, mis on osa kolmanda klassi läbivast teemast – vanad ametid.

Kuidas te kujundate oma õpetamismeetodeid, et toetada laste loomulikku arengut ja loovust?

Me lähtume alati lapsest ja tema temperamendist. Anname aega asjade tegemiseks, taipamiseks ja meenutamiseks.

Meil pole kuhugi kiiret. Iga laps ärkab täiesti erinevalt.

Rudolf Steiner ütleb, et inimesel on 12 meelt ja need jaotatakse alumisteks, keskmisteks ning ülemisteks meelteks.

Kõige alumised meeled on kompimismeel, elumeel, liikumismeel ja tasakaalumeel, mille arendamisega tegeleme süvitsi. Meeltest kirjutab Godi Keller, waldorfõpetaja ja ­koolitaja Norrast, oma raamatus „Südamega koolis“. Soovitan seda lugeda.

Milline on tüüpiline päev teie klassiruumis?

Hommik algab põhitunniga. Kui põhitund on läbi, järgnevad ainetunnid: võõrkeeletund, kas inglise või vene keel, millele järgneb kunsti­ või muusikatund. Päeva lõpetab käsitöötund. Hommik algab ainetega, kus on kõige rohkem pead vaja, ja edasi liigutakse oskuslike ainete suunas. Kui on tegu juba keskastmega, tuleb veel aineid juurde, näiteks füüsika ja keemia, geograafia ning arvutiõpetus jne.

Kui suur on lapsevanemate roll waldorf koolis?

Waldorfkool on lapsevanemate loodud kool. Kui laps tuleb kooli, siis tegelikult koos lapsega astub kooli ka vanem. Vanemadki hakkavad end harima loengutel waldorfpedagoogikast. Neid loenguid kuulates saavad vanemad tihti oma koolipõlvele tagasi vaadata ja mõistavad, miks nad mõnest asjast toona aru ei saanud. See paneb neid mõtlema ja asju teise nurga alt vaatama.

Mis on olnud kõige rõõmustavamad hetked või saavutused teie õpetajakarjääris?

Pisikesed asjad on need, mis rõõmustavad ja teevad südame soojaks. Näiteks see, kui oled tükk aega õpetanud midagi ja siis äkki laps taipab: „Oo! Ma sain aru, kuidas see käib!“ Või kui pikk põhitund on just läbi saanud – lapsed on kõvasti tööd teinud, siis võtavad nad oma võileivakarbid välja ja igaüks on veel vaikselt mõttega tunnis ning tehtu juures. Nendes hetkedes on tunda pingutuse järelkaja, milles väljendub rahulolu.

Õpetamine on väga pikk protsess, nagu elugi. Kui ma kohtun oma õpilastega, on meil kõigil alati hea meel ja soe tunne, et see kõik on ükskord olnud. Tänutunne ja sügav austus – see saadab meid.

Kuidas te näete waldorfhariduse tulevikku Eestis?

Waldorfharidus on kasvav trend nii maailmas kui ka Eestis. Esimene waldorfkool loodi Saksamaal 1919. aastal ja see kool toimib oma põhimõtetega tänini.

Eestis loodi waldorfkoolid 1990ndate algul, nüüd on esimeste waldorfkoolide vilistlased juba ise lapsevanemad, kelle lapsed on teine põlvkond, mis annab tunnistust Eesti waldorfkoolide jätkusuutlikkusest.

HARIDUS
Helle Suurlaht koos õpilastega.

Mida varuda, kui koju tuleb kutsikas?

Kutsika võtmine on suur sündmus. Esimesed päevad uues kodus peavad olema mugavad ja ohutud nii loomale kui ka pererahvale. Koeratreener Kei Kvarnstrom selgitab, mida tasub enne kutsika saabumist varuda.

Tekst: Eve Kallaste / Foto: Shutterstock

Koera pesa või magamisalune

See on ilus mõte, aga tihtilugu üsna mõttetu. Tuleb ette, et ostetakse koju kallis ja suur asi, mille koer aga räsib kas tükkideks ja ribadeks või jätab see inimese valitud magamisase kutsika täiesti külmaks. Pigem mõtle, et sul oleks selline mõnusalt pehme ja piisavalt suur vaibake, mis on veidi väsinud ning millest pole kahju.

Võime ju valida koerale koha, kus tal on meie meelest kõige sobilikum magada, aga koer ignoreerib tihti inimese valitud paika, kui mõni teine tundub talle parem. Koerale meeldib valida magamiseks koht, mis on piisavalt jalust ära, aga siiski selliselt, et seal lamades paistaks silma kogu elamine, kõik uksed, trepid jne.

Alles hiljem, kui koerale on juba mingi koht harjumuseks saanud, võib sinna tema jaoks sobiva magamisaluse osta ja muidugi tuleb olla valmis selleks, et ta selle pesa tükkideks lammutab.

Toidu- ja veekauss

Kutsikale tuleb tagada puhas ja värske vesi ning spetsiaalselt tema vanusele sobiv toit. Kui nüüd lähed poodi toidu­ ja veekaussi valima, pead teadma, et päris paljudel koertel on plasttoodete vastu

allergia. Lisaks on päris paljud koerad väga helitundlikud ja mõni plekist kauss, mis kivipõrandal koliseb, võib looma hirmutada selliselt, et tal tekivad toiduga seonduvalt kummalised ja meile mittesobilikud käitumismustrid. Ka siin ütlen, et tark peab aru ega torma kohe agaralt poodi. Küllap sa leiad kodust mõne kausi, kust seest raatsid koerale süüa ­ juua anda, ning siis, kui olete tutvunud ja tead, milline sinu koer on ning mis talle kõige paremini sobib, võid minna poodi ja osta talle täpselt selle õige asja.

Minu enda lemmik toidukausside komplekt näeb välja selline, et söögija joogikauss on plekist ning need on kummimati peal, milles omakorda on kausside jaoks tehtud kausikoht. Kausid ei liigu ja kogu see plögistamine, mis koeral söömise ja veelahmimisega kaasas käib, toimub enam­ vähem kummimati piires ning köögipõrand jääb puhtaks.

Kutsikatoit

Esimestel päevadel või nädalatel jätka kutsika söötmist samaga, mida ta oli harjunud saama kasvatajalt või varjupaigast. Hiljem saad vajadusel järkjärgult üle minna teisele toidule.

2012. aastal asutatud koerasõbralik ja professionaalne salong, mis on spetsialiseerunud raskesti pügatavatele koertele ja on üks populaarsemaid Tallinnas!

Pakume kiiret ja sõbralikku teenindust kõikidele koertele.

Broneeri aeg juba täna!

Helista: tel 5558 4600 või 666 1168 Kirjuta: kadikoertesalong@gmail.com J. Kunderi 35, Tallinn • E–R 9–17 • L kokkuleppel kadikoertesalong.ee

LEMMIKLOOM

Kaelarihm ja rihm, traksid ning flexer

Kaelarihm peaks olema mugav, kerge ja mitte liiga tihe. Kaelarihmaga on hea hakata kutsikat kohe harjutama. Kaelarihmaga tuleb koer kutsikakooli, osaleb eksamitel ja võistlustel (v.a agility).

Lisaks on vaja lühikest jalutusrihma, et kutsikat õue jalutama viia. Jalutusrihm las olla samuti kerge.

Selleks ajaks, kui koer ei oska veel kaelarihmaga rahulikult rihmastatult liikuda, on vedamistraksid tore leiutis –koeral on võimalik ennast kahjustamata rihma tirida, sinu jalutuskäik muutub reipamaks ja koer saab oma suurt energiavajadust rakendada sinu vedamisega.

Flexer’iga tuleb olla ettevaatlik, sest see nöör seal rullikus jookseb sulle nähtamatult edasi ­ tagasi, samal ajal vaikselt vastu hoidiku serva ennast õhemaks kulutades ja üldiselt just täpselt kõige ebasobivamal hetkel teeb koer sööstu mingis suunas, kellegi järele ja flexer’i nöör katkeb ning su koer võib panna ohtu ennast ja ümbritsevaid.

Kutsika mänguasjad

Mänguasjad aitavad kutsikal igavust leevendada, aitavad arendada tema kognitiivseid ja füüsilisi oskusi ning pakuvad talle lõbu ja stimulatsiooni. Nagu ka väikesed lapsed, tüdinevad ka kutsikad oma mänguasjadest. Sellepärast tasub olla

„tark lapsevanem“ ja pooled mänguasjad hoida peidus, et siis kahe nädala pärast kutsikale taas elevust ja rõõmu pakkuda.

Puhastusvahendid

Kutsikaõnnetused on alguses üsna tavalised, seega on oluline varuda puhastusvahendeid, et kiiresti ja hügieeniliselt koristada. Kallid põrandakatted, mida ei saa kergelt puhastada, on targem kutsika hädategemise õppimise perioodiks üldse maast ära võtta.

Kutsika puhastusvahendid

Kutsikale sobivad šampoon ja palsam. Siin kehtib reegel: mida vähem, seda parem! Koeral on hästi välja arenenud isepuhastuv nahk/karv ja igasugune sekkumine teeb karuteene. Pärast pesu võtab aega, enne kui naha ise hakkama saav regulatsioon taastub.

Küünekäärid/viilid on asjad, millega tuleb kutsikat kohe harjutama hakata. Kuid ka siin peab ütlema: mida vähem, seda parem ja see kehtib küünelõikusel küüne pikkuse kohta. Esialgu võiks kutsikale vaid kääre tutvustada, et ta harjuks, ja siis, kui jõuad lõpuks küüne lõikamise juurde, võiks lõigata pigem vähem, sest küüne sees jooksevad koeral väga tundlikud närvid ja kui küünt lõigates loomale valu põhjustada, on küünekääride vastu usalduse tekkimiseks vaja teha suur ning aeganõudev pingutus.

KOERTEGA LÄBI ELU

Koerad on Kei elus olnud alates kuuendast eluaastast. „Igal koeral on oma lugu – neist võiks kirjutada pika traktaadi,“ ütleb tuntud koeratreener.

„Kuuendal eluaastal sain Nõmme turu väravast endale kuningpuudel Atu ja alates sellest ajast on koerad minuga kogu aeg. Kõik minu koerad on kas ise mu ukse taha tee leidnud või on nad n­ö pappkasti koerad, ehk koerad, kellest keegi teine ei hooli. Koeratreenerina olen töötanud juba ligikaudu 25 aastat või isegi rohkem ja koerteta ei kujuta oma elu enam ettegi.“

Meelika Lukner: „Kei on alati suutnud mind nii hästi maandada, kui koeramured üle pea kasvavad. Praeguseks olen Kei trennides käinud neli aastat ja kuigi võiksin ilmselt jätkata juba treeningut omal jõul, käin edasi, sest tema ja ta trennid pakuvad mulle nii palju rõõmu.“

Foto: Annika Haas
LEMMIKLOOM
Kei ja neljakuune Krats.

Kuidas perereis kõigile meeldivaks muuta?

Lastega reisimine võib olla tõeline seiklus ja suurepärane viis luua eluaegseid mälestusi. Siiski esitab see ka väljakutseid, eriti kui on tegemist pikemate sõitudega. Lapsed võivad kergesti tüdineda või muutuda rahutuks, mis tekitab stressi kogu perele. Seetõttu on oluline leida viise, kuidas teekond lastele meeldivaks ja kaasahaaravaks muuta.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Reisikava koostamine

Kõige olulisem on arvestada laste vajadustega kogu reisi planeerimise vältel. Arvesse tuleks võtta nii teekonna pikkust kui ka peatuste sagedust. Lastele ei meeldi pikalt ühes kohas istuda, seega planeeri sõidugraafik nii, et iga paari tunni tagant oleks võimalik teha väike peatus.

Regulaarsed peatused on olulised, et lapsed saaksid autosõidust puhata. Peatuste ajal saavad lapsed liikuda ja mängida, mis aitab neil vabaneda liigsest energiast ja hoida tuju hea. Pauside planeerimine loodusparkidesse või mänguväljakutele annab põnnidele

võimaluse lõbutseda ja avastada uusi kohti, muutes reisi põnevamaks.

Pakkimisnimekiri

Hästi läbimõeldud pakkimisnimekiri on eduka reisi alustala. Veendu, et pakid kaasa kõik vajalikud tarbed, alates mähkmetest ja niisketest salvrätikutest kuni esmaabikomplekti ja lisariieteni. Eriti oluline on kaasa pakkida vahetusrõivad juhuks, kui teel peaks juhtuma väikeseid õnnetusi.

Mõtle ka läbi, millised snäkid ja joogid reisile kaasa võtta. Need peaksid olema kergesti kättesaadavad ja sobilikud lastele. Eelistada võiks tervislikke

ja vähese suhkrusisaldusega snäkke, et vältida liigset energiatõusu ja sellele järgnevat väsimust.

Tegevused autos

Autoreiside puhul on oluline leida tegevusi, mis hoiavad lapsed hõivatud ja rahulikud. Üheks heaks võimaluseks on erinevad mängud, mis ei vaja palju ruumi. Magnetilised mängud, nagu näiteks kabe või trips­traps­trull, on suurepärased,

sest tükid püsivad mängulaual ega kuku maha.

Ka digitaalsed vahendid on tänapäeval saanud asendamatuks abiliseks pikkadel sõitudel. Näiteks võib lastele ette mängida audioraamatuid või lastelaule, mis muudavad sõidu lõbusaks ja harivaks. Samuti on soovitatav tahvelarvutisse või nutitelefonisse varuda mõned lemmikmultifilmid või harivad mängud. Need aitavad pikemat

Fotograaf Jaana Toomik

PEREREIS
Beebi kõige esimesed HETKED!
Vaata lisaks: www.jaanatoomik.ee jaana@kaheksaklopsu.ee Vastsündinule broneeri aeg juba alates raseduse 16. nädalast!

aega kestval sõidul laste tähelepanu köita.

Samas ei tasu ainult nutiseadmete peale lootma jääda. Varusta lapsed ka joonistusvahenditega, nagu pliiatsid, vildikad ja värvimislehed. Joonistamine ja värvimine on suurepärased viisid, kuidas lapsed saavad loominguliselt aega veeta. Samuti võib kaasa võtta kleepsulehti ja lasta lastel luua oma kleepsuraamatuid või kaunistada reisipäevikuid.

Bussiga reisimine

Kuigi bussiga reisimine võib tunduda keerulisem, kui on kaasas lapsed, saab ka selle teekonna nauditavaks muuta korraliku planeerimise ja ettevalmistusega.

Bussis reisides on kohtade valik eriti oluline. Eelistada tuleks kohti, mis asuvad tualetile lähemal, eriti kui reisite väikeste lastega, kel võib olla vaja tualetti sagedamini külastada. Samuti on kasulik valida istekohad, kus on rohkem jalaruumi, et lapsed saaksid mugavamalt istuda või isegi mängida.

Hea on kaasa võtta kaardimängud või väikesed lauamängud, mis ei nõua palju ruumi ega tekita segadust. Need aitavad lapsi hõivatuna hoida ja aega kiiremini mööda saata. Veenduge, et mängud oleksid sobilikud ka liikuvates tingimustes mängimiseks, et vältida osade kadumist.

Mängud autosse või bussi

Autobingo – Looge või printige välja bingokaardid, kus on kirjas erinevad objektid või vaatamisväärsused, mida teel näha võib (näiteks punane auto, koer, tanklamärk). Lapsed saavad märkida kaardil olevad objektid, mida nad aknast märkavad. Esimene, kes täidab rea, võidab.

Ma näen midagi, mida sina ei näe – Klassikaline mäng, kus üks mängija valib vaateväljas oleva objekti ja annab teistele vihje, öeldes näiteks: „Ma näen midagi, mis on sinine.“ Teised mängijad peavad arvama, mis see objekt olla võiks.

Tähestikumäng – Mängijad otsivad aknast välja vaadates sõnu, mis algavad alfabeedi järjestikuste tähtedega. Näiteks esimene mängija peab leidma midagi, mis algab tähega A (auto), järgmine tähega B (bussipeatus) jne. Mäng jätkub kuni Z­täheni või kuni huvi raugemiseni.

Loo jutustamine – Üks laps alustab lugu ja iga järgmine laps lisab loole ühe lause. See on suurepärane võimalus laste kujutlusvõime arendamiseks ja kaasab ka teisi reisijaid.

Värvimäng – Valige värv ja loendage, kui palju seda värvi autosid näete. Näiteks võib öelda: „Leiame kõik punased autod!“ See on lihtne mäng, mis aitab lastel pöörata tähelepanu ümbritsevale keskkonnale.

Vaatamissoovitus

Ela kaasa uuele reisiseiklusele Viasat History kanalis!

Ela Viasat History vahendusel kaasa professor Bettany Hughesile, kes avastab kolmandas hooajas uusi hiilgavaid ja erakordseid aardeid. Bettany saab enneolematu juurdepääsu mitmele uuele avastusele ja asub tarkade kohalike giidide abiga järjekordsele unustamatule retkele läbi inimtsivilisatsiooni ajaloo. Bettany teekond viib ta kaunitesse Eesti metsadesse, rabavasse Omaani kõrbe ja sätendava Kaspia mere kallastele, et tutvuda hämmastava inseneritöö, kultuuride ja usuga, milles väljenduvad inimkonna kire, vastupidavuse ja koostöö toel tehtud saavutused.

„Bettany Hughesi aarete planeet“ reedeti kell 22.00 Viasat Historys.

Foto: Viasat History MAI 2024 19 PEREREIS

LIHTSAD RETSEPTID

pere toidulauale

Kui igapäevane pere toidulaua planeerimine kulutab liigselt su energiavarusid ja loovust, tasub appi võtta retseptid, mis suure tõenäosusega meeldivad kogu perele ning mille järgi toiduvalmistamine käib kiirelt ning lihtsalt.

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

Juustune ravioolivorm

Juustune ravioolivorm läheb suure tõenäosusega hästi peale nii perepeadele kui ka pirtsakamatele lastele. Ravioolivormi võib võrrelda maitsva lasanjega, mille valmistamine on lihtne ja seda saab suurepäraselt teha koos lastega.

Kogus: 4–6­le

Valmistusaeg: 45 minutit

Vaja läheb:

1 pakk ravioole

500 g tomatikastet

125 g riivitud parmesani (vm kõvemat juustu)

2 sl hakitud värsket peterselli

250 g mozzarella juustu

Valmistamine:

Säti ahi 180 kraadi peale ja keeda ravioolid soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks, seejärel nõruta. Vala ahjuvormi põhja tassitäis tomatikastet ja laota sellele kiht ravioole ning veidi riivitud juustu ja mozzarellat. Samamoodi tee mitu kihti (olenevalt vormi suurusest) ja viimasele kihile vala peale tomatikaste koos sellele puistatud riivitud juustuga.

Küpseta ahjus 30 minutit või seni, kuni ahjuroog läbinisti kuumutatud ja pealt hakkab mullitama. Serveeri soojalt ja raputa peale peterselli.

Tatraroog

Lihtne, ent suussulav tatraroog on alati turvaline valik. Sellele saab pisikeste muudatustega iga kord ka uue kuue anda. Kui sinu lastele meeldib tatar, kaalu järgmist retsepti.

Kogus: 4–6­le

Valmistusaeg: 30 minutit

Vaja läheb:

2 sibulat

4 küüslauguküünt

200 g tatart näpuotsatäis soola ¼ või pool purki päikesekuivatatud tomateid (vastavalt oma eelistusele) võid (praadimiseks) hapukoort

Valmistamine:

Haki ja prae poti põhjas sibul ning küüslauk koos võiga (kõigepealt sibul, siis lisa küüslauk). Pane juurde tatar ja prae veidi veel, seejärel lisa vesi (ligi kaks korda rohkem, kui on tatart). Maitsesta soolaga, kata pott kaanega ja jäta tatar hauduma. Kui tatar on pehme, lisa hakitud päikesekuivatatud tomatid ja serveeri hapukoorega. Voilà!

Täidetud paprikad

Kui soovid aga valmistada toitu, mis näeb nii visuaalselt isikupärane välja kui ka maitseb imehästi, vali täidetud paprikad. Selle roa valmistamisele kulub küll pisut kauem aega, ent see on seda väärt!

Kogus: 6–8­le

Valmistusaeg: 1,5 tundi (sh 1 h ahjus)

Vaja läheb:

100 g riisi

2 dl kuuma vett või puljongit

300 g hakkliha (kodune või veise­ või lambahakkliha)

1 sibul

1 tl kaneeli

1 tl jahvatatud vürtsköömneid

2 tomatit

4 suuremat paprikat

Valmistamine:

Lisandiks ja maitseks: värsket peterselli soola pipart tomatikastet oliiviõli

Vala potti kuum vesi või puljong ning lisa riis ja jäta umbes 15 minutiks paisuma. Lõika tomatite alumisele osale rist, aseta need korraks keevasse vette, lase jahtuda, koori risti tegemise kohast ja haki peeneks. Hoia alles ka tomatitest eralduv mahl. Kuumuta pannil õli ja prae sibulat paar minutit keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja hauta veel paar minutit. Viimasena lisa pannile hakkliha ja prae, kuni liha on küps ning värvi muutnud.

Seejärel maitsesta segu meelepäraste maitseainetega ning soola ja pipraga ning jäta toit mõneks minutiks hauduma. Lisa hakitud tomatid koos tomatimahlaga ja riis ning hauta, kuni segu tõmbub kuivemaks. Sega juurde petersell. Lõika paprikad pooleks ja suru hakklihasegu tihedalt paprikate sisse. Sega paar lusikatäit tomatipastat 1 dl kuuma veega ja lisa pisut oliiviõli ning soola ­ pipart. Kasta iga paprikapoolikut veel lusikatäie tomatikastmega ja ülejäänud kaste vala vormi põhjale. Kata vorm hoolikalt kaane või fooliumiga.

Küpseta rooga 180­kraadises ahjus tund aega ja serveeri soojalt.

Mõnus magustoit

Nädala lõpus ei pääse loomulikult üle ega ümber ka maitsvast magustoidust. Üks lihtsamaid, ent alati turvaline valik on Kass Artur.

Vaja läheb:

200 g võid

3 pakki iiriseid

2 pakki Lotte maisipulki

Valmistamine:

Sulata veevannis või ja lisa iirised. Kui iirised on täielikult vedelaks muutunud, lisa maisipulgad ja sega suure lusikaga ühtlaseks seguks. Kui segu valmis, vala see küpsetuspaberile ja keera vorstiks. Aseta voolitud vorst(id) vähemalt kolmeks tunniks külmkappi. Hiljem lõika tükid ja naudi kogu perega!

Allikad: Pere ja Kodu, Oma Maitse

MAI 2024 20 RETSEPTID

Tervislikud alternatiivid e-poest HoiaTervist.ee

E­pood HoiaTervist.ee pakub huvitavaid ja tervislikke tooteid kogu perele ning inspireerib püüdlema tervislikuma elustiili poole. Muu hulgas saab kasutada professionaalse toitumisnõustaja teenust. Siin

on ka erinevad retseptid ja blogist saab lugeda tervislikust toitumisest.

Oluline on ka toodete lugu. Näiteks Wholy Greensi pastad koosnevad rohkem kui 50% ulatuses köögiviljadest ja neis

Wholy Greensi kõrge köögiviljasisaldusega pasta karulaugupestoga

See on kerge, tervislik ja vitamiinirohke pastaroog, mis valmib ülikiiresti. Kõigepealt valmista pesto, võid kasutada karulauku või mõnda muud hooajalist söögitaime.

Kogus: 200 g / Valmistusaeg: 10 minutit

Vaja läheb:

100 g karulauku

50 g röstitud päevalilleseemneid

5 sl külmpressitud oliiviõli (vajadusel lisa hiljem juurde, et pesto liiga kuiv ei jääks)

50 g riivitud kõva juustu

kasutatakse n­ö päästetud köögivilju ehk selliseid, mis muidu ära visatakse, kuna neil ei ole enam kaubanduslikku välimust.

Arthur & The Sisters on hommikusöögitoodete bränd, mille on loonud kaks

Pese karulauk ja kuivata. Lõika väiksemateks tükkideks. Pane hakitud karulauk, röstitud päevalilleseemned ja 5 sl õli kannmikserisse ning püreesta. Lisa vajadusel õli juurde, et pesto ei tuleks liiga kuiv.

Lisa riivitud juust ja maitsesta soola ning soovi korral pipraga.

Keeda pasta pakendil oleva õpetuse järgi. Soovitame kasutada Wholy Greensi spinati­ või peedipastat.

Kui pasta on keenud, kurna see ja sega sinna sisse pesto ning puista peale 30 g riivitud kõva juustu. Lisa kirsstomateid. Huvitavama maitse saamiseks võib lisada ka natukene mozzarella­tüüpi juustu. Kuumuta kõik kergelt läbi ja serveeri. Head nautimist!

Belgia õde, et hoida elus mälestust oma varalahkunud vennast. Selliste lugudega tooteid leiab e­poest veel. Siin kaks HoiaTervist.ee hittbrändi toodete põhjal koostatud retsepti.

Lisatud suhkruta tervislik vahepala või magustoit.

Kogus: 10 muffinit

Ettevalmistusaeg: 20 minutit, ahjus: 30 minutit

Vaja läheb:

140 g Arthur & The Sistersi kiirkaerahelbeputru banaani ja kurkumiga

10 g Arthur & The Sistersi hommikusöögilisandit

2 küpset banaani

2 muna

50 g õli

75 g rosinaid

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl kaneeli soovi korral pähkleid, kookoslaaste, kuivatatud marju

Purusta banaanid kahvliga. Pane banaanid, munakollased ja õli kannmikserisse ning purusta korralikult. Lase seista 20 minutit.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa kõigepealt tainale küpsetuspulber, kaneel, rosinad, hommikusöögilisand ja siis munavalged ning sega õrnalt läbi.

Jaota tainas kümne muffinivormi vahel ja küpseta 170­kraadises ahjus umbes 30 minutit.

Lase jahtuda ja naudi!

LIHAPOOD RATASTEL

kõrge kvaliteediga kodumaine sealiha otse ja omadelt.

Müügil ka ahju-, suitsu- ja toorvorstid, pasteedid, suitsusingid, soolaliha, sealihakonservid, värske hakkliha, subproduktid ja valik lemmikutele.

Võimalik tellida põrsas grillimiseks, suitsutamiseks, lõkke peal küpsetamiseks. Kindlatesse sihtkohtadesse toome korra kuus sealiha TASUTA kohale

Rikkaliku valiku värsket kodumaist sealiha ja erinevaid kulinaaria tooteid leiad ka meie Rakvere Vaala keskuse lihapoest.

Avatud T–R 10–18 / L 10–15 / P–E suletud

P–N 11–22, R–L 11–23 Näituse 7, Tartu info@redchilli.ee 5191 9119

Restoran Red Chilli

P–N 11–22, R–L 11–23 Võru 132a, Tartu info@yellochilli.ee 5780 0407

Yello Chilli restoran

E–P 11–18

Sepa 21, Tartu info.sepachilli@gmail.com 526 7647

Sepa Chilli restoran

Arthur & The Sistersi kurkumimaitseliste pudruhelvestega muffinid ISIC- ja ITIC-kaartidega –5% • Telli toit koju -
LISAINFO JA TELLIMINE +372 5358 6772 vajanguperefarm@gmail.com | Perefarm
MAI 2024 21 HOIA TERVIST

Õpilasfirmast ettevõtteni

Kas perega ühise aja veetmine tähendab õhtuti telefonis istumist? Millal te viimati koos seltskonnamänge mängisite?

Ambitsioonikate noortena, nagu me oleme, otsustasime ette võtta tänapäeva ühe suurema murekoha: tuua lapsed (ja

ka täiskasvanud) nutimaailmast välja. Kvaliteetse koosolemise ja suhtluse osakaal on tunduvalt vähenenud, mis on tohutult kurb! Naer ühendab – nii ütleb juba vanarahva tarkus. Seega sealt me minema hakkasimegi. Noorte seas on juba pikemat aega olnud populaarne internetis meeme jagada.

„Meem: humoorikas pilt, tekstivõi videolõik, mida internetikasutajad kopeerivad ja kiiresti levitavad.“

Mis saaks olla parem lahendus õhtute lõbusamaks muutmiseks kui üks meemimäng? Mõne kuuga arendasime lustaka mängu, mida iga eestlane sõprade või pere keskis nautida saaks.

Mis on meemimäng?

Meemimäng on lihtsat tüüpi seltskonna mäng, mille peamine eesmärk on nalja saada. Mäng koosneb voorudest: igas voorus on üks tuntud eestlasega pildikaart ja kõik mängijad peavad oma käes olevatest tekstikaartidest sellele humoorikaima vaste leidma.

Kooliõpilastest ettevõtjateks Tahtsime murda mustrit, kus õpilasfirma piirdub vaid üheaastase tegevusega. Ühtlasi poleks meie jälgijad ja kliendid lõpetamist ilmselt andeks andnud… Oleme ühiselt mõistnud, et enda rõõmude ja kogemuste jagamine ei aita pelgalt teiste maailma paremaks muuta, vaid pakub sulle eneselegi võimaluse ümbritsevat rohkem avastada. Kuna me kõik oleme veel õpilased, siis noorte ettevõtjatena on omamoodi katsumus ehitada üles ägedat brändi ja keskenduda samaaegselt koolitükkidele. Kuid see ei takista meil oma eesmärkideni püüdlemist – tuua ka kõige hallimatesse päevadesse naerukilkeid ja soojust!

Meemimängu

„Mida MEEMI?!“ leiad meie kodulehelt: ofpela.ee

Kodutekstiil olgu pehme nagu kallistus

Kui oled juba pikalt unistanud voodipesust, mis teeks sulle õhtuti pai, kardinatest, mis muudaksid kodu tõeliselt hubaseks, või rätikutest, mis sobiksid ka sinu beebi õrnale nahale, siis siin on sulle lahendus! Peretekstiilid.ee on kodumaine e­pood, kelle kogenud töötajad on tegutsenud tekstiilivaldkonnas juba üle 20 aasta ja pakutavad tooted järgivad sisustustrende ning kohaliku turu nõudlust.

Hea une saladus

Kvaliteetne voodipesu on meie kõigi unekvaliteedi jaoks oluline. Niisiis on tähtis, et kodus kasutatavad tekstiilid, eriti voodipesu ja rätikud, oleksid valmistatud allergiavabadest ning naturaalsetest materjalidest.

E ­ poest peretekstiilid.ee leiad laia valiku naturaalsetest materjalidest voodipesu ja muid vajalikke kodutekstiile, mis on sertifitseeritud Öko­Tex Standard 100 järgi, mis tagab, et need ei sisalda kahjulikke kemikaale ega tekita allergiaid. Lisaks on nende pakutavad kvaliteetsed froteerätikud vastavuses GOTS­i ja vegansertifikaatidega.

Hiljuti lisandus nende valikusse ka uus premium ­ satiinist voodipesusari

Luksus Sinule, mille värvivalik on tõeliselt lai ja kangas ise ülisiidjas. Pead seda proovima!

Kodumaine toode ja disain Eriliseks muudab Peretekstiilide e­poe valiku veel see, et suur osa nende tooteid on valmistatud Eestis ja nad teevad tihedat koostööd Eesti disaineritega. Näiteks leiab nende sortimendist puuvillasest satiinkangast Melhania Nesiota disainiga voodipesukomplekte, padjapüüre ja naiste kimonoid. Kunstnik Mauri Grossiga koostöös sündinud Pööriöö voodipesukomp­

lektide esimene partii sai aga suure huvi tõttu niivõrd kiiresti müüdud, et praegu ootavad mitmed huvilised üsna pea saabuvat uut partiid.

Midagi igasse tuppa

Lisaks voodipesule leiab e­poest peretekstiilid.ee aga veel palju vajalikku. Näiteks on neil suur rätikute, hommikumantlite ja pleedide valik. Samuti saab nende poest kardinaid, laudlinu ja rannalinu.

Ettevõtetele pakuvad nad aga võimalust tellida firmasümboolikaga tooteid.

Kodutekstiilid sinule, lapsele ja kodule!

Peretekstiilid tegutseb ainult e­poena: www.peretekstiilid.ee. Et olla kursis heade pakkumiste ja uudistega, jälgi neid ka FB­s ja Instagramis!

MAI 2024 22 PELA ENTERTAINMENT PERE TEKSTIILID
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.