Meremess (märts 2025) by Delfi Meedia

Tuuled viivad merele

Meri on eestlasele olnud alati enamat kui lihtsalt avar horisont ja soolane tuul. See on tee, väljakutse, vabadus ja vahel ka kodu. Viimastel aastatel on Eesti hobilaevastik kasvanud, purjetamiskoolid saanud juurde õpilasi ja üha enam inimesi avastab meresõidu võlu. Pole siis ime, et ka tänavune Meremess toob kokku rohkem osalejaid ja külastajaid kui kunagi varem.

7.–9. märtsil 2025 muutub Eesti Näituste messikeskus paadihuviliste ja merekarude kohtumispaigaks. Rohkem kui 200 veesõidukit, üle 105 ettevõtte ning mitmekesine valik mereriideid, varustust ja mereohutusega seotud teenuseid –see kõik ootab külastajaid. Lisaks on kohal matkaautod, mootorrattad ja ATV-d neile, kes ei suuda seiklusvaimu ka maismaal taltsutada.

Meremess pole pelgalt paatide jahtimise koht, vaid ka võimalus kohtuda spetsialistide ja kogenud meresõitjatega, kuulata inspireerivaid lugusid ning avastada, kuidas viia oma mereseiklused uuele tasemele. Olgu see esimene samm unistuste jahi suunas või lihtsalt uudishimu mereelu vastu – messilt leiab igaüks midagi.

Lase meretuulel end kaasa viia ja astu pardale!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Foto: Shutterstock

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: Printall

Ohutut mereteed!

Mida lähemale jõuab navigatsioonihooaeg, seda rohkem hakkame mõtlema eesootavatele meresõitudele.

Sel aastal oma 15. sünnipäeva tähistava Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste tunnuslause on „Aitame inimesi merel!“, sest aidata päästjatele meeldib. Küll aga saab iga meresõitja teha hulga ettevalmistusi, et merepäästjad ei peaks appi tulema ning meresõit oleks ohutu ja mõnus!

Teadlik navigeerimine ei hõlma üksnes marsruudi kaardistamist.

Enne veele minemist on õige hetk üle vaadata, kas alusel on tehtud kõik ettevalmistused seilamiseks:

( masinad (mootorid) on hooldatud; ( kütusesüsteemist on vesi ja sete eraldatud ning filtrid vahetatud; ( kinnitusotsad ja taglastus kontrollitud ning hooldatud;

( aku laetud ja elektrisüsteemid kontrollitud;

( navigatsioonituled kontrollitud; ( pürotehniline ja ohutusvarustus on olemas, alusele vastav ning kehtiv.

Tark teeb reisiplaani

Teadlik navigeerimine ei hõlma üksnes marsruudi kaardistamist, vaid ka ohtlike madalike või muude takistuste märkide

jälgimist. Eesti ranniku eripära –madalad lahesopid, palju kive, muutlik veetase – eeldab pidevat tähele panu. Planeerides reisi ja teavitades sellest kas sadamakaptenit või lähedasi, on võimalik õnnetuste korral kiiremini abi saada, sest otsijatel on ettekujutus võimalikust asukohast. Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste paneb südamele: mõtle läbi sõidupiirkond ning kontrolli üle navigatsioonihoiatused Transpordiameti süsteemist.

Vii end kurssi ilmaprognoosiga Väikelaevajuht peaks oskama hinnata, kas tema aluse võimekus ja isiklik kogemus on piisavad rasketes tingimustes toime tulekuks. Kui ilmastikuolud tunduvad liiga keerulised, on mõistlik reis edasi lükata või valida ohutum teekond. Ametliku ilmateate, sh tormihoiatused leiab Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehelt või ILM+ äpist.

Merehädas helista +372 619 1224.

Ükskõik kui pikka reisi planeerid, veendu, et veekindlas kotis oleks kaasas täis laetud akuga mobiiltelefon, varukütus ning piisavalt toimivaid päästevahendeid. Päästevestid on üks tõhusamaid elu päästvaid abinõusid. Igal pardal viibival inimesel peab olema sobivas suuruses vest, mida on lihtne selga panna. Lisaks peavad alusel olema signaalraketid hädakutsungite tarbeks.

Merel hätta jäädes ei saa lihtsalt paadist maha astuda nii nagu autost tee ääres, seega ole valmis alati ka vajadusel abi kutsuma. Salvesta oma telefoni kiirvalikusse ja kirjuta alusel nähtavasse kohta Eesti merepäästekeskuse number +372 619 1224 , kes saadab vajadusel kiireima abi.

Foto: Veiko Kolatsk

Foto: IMRF

Värskelt on müügile jõudnud Targa 46 „StormHunter“. Laeva vaatamiseks ja lisainfo saamiseks võtke meiega julgesti ühendust.

Väikeste jahtide suur võistlus

2024 on Eesti Atlandi-ületajate aasta. Peale Kena Reina üritab sama tükiga saada hakkama veel üks Eesti alus. Anna-Liisa Talts pürib esimeseks Eesti naiseks, kes üksi üle Atlandi purjetanud.

Soolopurjetamist peetakse üheks meresõidu puhtamaks ja ekstreemsemaks vormiks, sest teele asutakse omapäi, tuule ja ookeani meelevallas ning su saatus sõltub ainult iseendast. 8. märtsil räägib Anna-Liisa Meremessil oma ookeaniületamise plaanidest kõige

julgemate ja visamate regati Mini Transat raames.

Väikeste jahtide suur võistlus

Mini Transat sai alguse 1977. aastal, kui Briti ajakirjanik Bob Salmon soovis luua võistluse, mis oleks vastukaaluks purje-

TIKIGA VEAB MURETULT MERELE

spordi üha kasvavale kommertsialiseerumisele. Tol ajal muutusid suuremad ookeaniregatid aina kallimaks ja keerukamaks, mistõttu talendikad, kuid väiksema eelarvega purjetajad ei pääsenud enam starti. Lahenduseks sai Mini 6.50 klass, mis pakkus madalate kuludega,

kuid äärmiselt tehnilist ja rasket võistlust.

Esimene Mini Transat startis Inglismaalt ja lõppes Kariibi meres, kuid 1985. aastal võtsid prantslased regati korraldamise üle ja viisid selle Euroopa mandrile. Sellest ajast alates on Mini Transat saanud üheks tähtsamaks hüppelauaks noortele purjetajatele, kes ihkavad pääseda suurtele avamerevõistlustele, nagu Vendée Globe.

Traditsiooniliselt järgib kahes etapis toimuv võistlus järgmist rada:

( start Les Sables-d’Olonne’ist (Prantsusmaa);

( peatus Santa Cruz de La Palmases (Kanaari saared);

( finiš Saint-François’s (Guadeloupe, Kariibid).

Kokku tuleb võistlejatel läbida umbes 4000 meremiili. Esimene etapp Prantsusmaalt Kanaaridele on keeruline navigatsiooniharjutus, kus tuleb vältida Atlandi torme ja osata kasutada erinevaid hoovusi. Teine etapp Kanaaridelt Guadeloupe’ile on klassikaline Atlandi-ületus, kus purje -

tajad peavad oskuslikult ära kasutama passaatide tuuli.

Mis teeb Anna-Liisa teekonna eriliseks?

Mini 6.50 klassi jahid on vaid 6,5 meetrit pikad – võrreldes Vendée Globe’i 18-meetriste hiidjahtidega tunduvad need tillukesed. See tähendab, et iga laine ja torm mõjutab jahti palju rohkem, muutes purjetamise tehniliselt ja füüsiliselt äärmiselt nõudlikuks.

Võistlejad ei saa kasutada satelliitnavigatsiooni ega värskeid ilmaprognoose. Kõik otsused tuleb teha oma kogemuse ja raadio kaudu saadud piiratud info põhjal.

Mini Transat ei ole pelgalt võistlus, vaid proovilepanek, mille eesmärk on testida purjetaja füüsilist vastupidavust, vaimset tugevust ja navigatsioonioskusi. 2025. aasta võistlus tõotab tulla üks ajaloo põnevamaid – uued talendid ja tehnoloogilised arengud saavad kokku ookeanil, kus üks inimene peab üksi hakkama saama kõigega, mida loodus talle vastu saadab.

TRANSINTERIOR

• sõidukite sisu polsterdus

• paadikatete parandus, hooldus ja õmblemine

• kajuti- ja väliteki padjad

• auto- ja paadiistmete parandus, nahatamine ja hooldus

• roolide nahatamine, sõidukite vaibaja nahatööd

• paatide puhastamine ja poleerimine

• paatide hoiustamine

ANNA-LIISA TALTS

„Avamerel soolopurjetades pead igal hetkel olema ootamatusteks valmis. On vaja olla loov ja kohaneda, näha mitu sammu ette ning jälgida sinu ümber toimuvat. See on fantastiline mäng sadade elementide vahel, mis annab võimaluse leida oma täispotentsiaal.“

Foto: Kalevi Jahtklubi

broneeri laev oma peoks või ﬁrmaüritusteks merel ja saartel!

Mootorlaev Mojito ei jäta kedagi külmaks – laeval on nii stiili kui ka värvikat ajalugu. Kui soovid pakkuda oma külalistele midagi erilist, siis on see hea valik!

Saab laps merel hakkama, saab ka mujal

Purjetamine õpetab maast madalast vajalikke oskusi, mis kuluvad ära ka elumere lainetel.

Tekst: Ain Rosma / Fotod: Kalevi Jahtklubi Purjespordikool

Küllap on tänapäeval kõikide emadeisade üheks põhiprobleemiks see, kuidas oma võsukesed nutitelefoni näpitsast lahti rebida. Kui veel paar-kolmkümmend aastat tagasi oli vanematel raske lapsi õuest tuppa saada ka siis, kui söögiaeg kätte jõudis, siis nüüd on vastupidi – õuesaatmist võetakse kui karistust ja kui nad lähevadki, peab neil telefon ikka ligi olema, sest ilma selleta ei kujuta nad oma elu ette.

Õnneks on olemas üks spordiala, mis tekitab tõsise sõltuvuse loodusest, värskest õhust ja sõpradest ning hoiab lapsed hõlpsasti eemal nutiriistadest ja tubasest õhust, õpetades neile samas mitmeid eluks vajalikke oskusi ja omadusi, mida saab rakendada kõrge vanuseni. Me räägime purjetamisest.

Püüame lahti seletada, mida purjetamine lastele õpetab ja milliseid eluks

vajalikke oskusi see spordiala neile annab.

Õpetab

enesekindlus

Sa tead, mida pead tegema, sa õpid iseseisvalt tegutsema ning vastutama oma tegude ja nende tagajärgede eest. Õpid aru saama sellest, et kõik, mida sa teed ja kuidas oma paati roolid, sõltub sinust. Sina oled kapten, sina otsustad, miks, kuidas ja kuhu sa oma aluse roolid. Teo ja tagajärje seos on vahetu ning otsene.

Arendab ruumi- ja suunataju

Õpid arvestama oma jahi liikumisega, õpid seda liikumist vastavalt vajadusele suunama, kiirendama ja aeglustama. Sa pead arvestama oma kaaslaste ja teiste purjetajate roolitud alustega. Pead harjutama sildumist, arvestades jahi kiiruse, tuule suuna ja teiste paatidega.

Annab teadmisi meteoroloogiast Vastavalt tuule tugevusele ja muudele ilmastikuoludele tuleb valida nii enda riietus kui ka paadi purjestus. Mida paremini oskab purjetaja muutuvaid ilmaolusid ette näha, arvestades tuule ja lainetusega, seda suuremad on tema võiduvõimalused võistlustel, aga neid oskusi läheb kindlasti vaja ka maa peal.

Õpetab vastutama

Ühemehepaadil, näiteks Optimistil purjetades ei ole kuidagi võimalik lükata vastutust oma jahi liikumise eest kellegi teise kaela. Kelle käes on rool ja soot, on selle laeva kapten ning kapten on alati see, kes vastutab.

KANGAS KAITSEKREEMI ASEMEL!

Kasvatab vaprust

Purjetada tuleb sageli ka karmides oludes, siis, kui lained on suured ja pagid purje purevad. Sa pead hakkama saama ka siis, kui väga ei tahakski merele minna. Siis, kui paat on vett täis ja iga järgmine laine toob seda juurde. Ometi sa näed, kuidas teised edenevad ja sa tahad ka sellega ise hakkama saada. Nii ületad sa oma hirmud, õpid tegutsema ja muutud vapraks – sest ainult nii väärid sa lugupidamise nii iseenda, kaaslaste kui ka treeneri silmis.

Soosib kannatlikkust ja oskust oodata

Purjetaja sõltub tuulest. Kui tuult ei ole, tuleb kannatada ja oodata, millal tuul tuleb. Vahel ootavad purjetajad merel mitu tundi, enne kui tuleb tuul. Kannatada on vaja ka siis, kui oled väsinud ja sul on kõht tühi – kaldale saab alles siis, kui kõik sõidud on peetud ja viimane finišivile kõlanud. Vahel tuleb vastu pidada kuuma päikese käes, mõnikord ka siis, kui külm näpistab.

Parandab tööoskusi

Iga purjetaja peab oma jahi eest hoolt kandma. Kõik mutrid, poldid, seeklid, stopperid ja otsad peab alati enne merele minekut üle vaatama, sest igast pisiasjast sõltub sinu edu nii treeningul kui ka regatil. Purjetamine paneb paratamatult tööd tegema ja korda armastama ka need laiskvorstid, kes kodus oma koolilauda või tuba koristada ei viitsi. Otsene seos korras jahi ning probleemideta ja eduka purjetamise vahel saab selgeks üsna kiiresti.

Rahuldab seiklusjanu ja annab vabadust

Iga laps tahab saada uusi elamusi ja januneb seikluste järele. Purjetamine pakub kõike küllaga. Ükski päev merel ei ole eelmisega sarnane. Vabadus ja õnnetunne, mis sind valdab siis, kui hoiad käes rooli ja tajud, et jaht kuuletub sulle ning seilab just sinna, kuhu sina tahad, on ületamatu. See on tunne, mida inimene vajab läbi elu selleks, et olla tegus ja õnnelik.

SMARTTANI läbipäevituvad pikkade käistega pluusid, sarongid ja püksid on õmmeldud Eestis. Nendes KANGAS-KREEMI-ASEMELtoodetes on kasutatud imeõhukest, sulgkerget ja venivat võrkkangast, mis on kaetud erilise mustriga. See petab silma ära ega lase kehal kangast läbi paista. Selline kangas asendab päikesekaitsekreemi ja sellega saab mõnusasti ja turvaliselt päevitada nii tänaval jalutades, sportides kui ka rannas peesitades. Komplektiga on mugav ka ujuda ja see kuivab pärast vees käimist mõne minutiga.

Läbipäevituvaid riideid kandes kogud D-vitamiini ja päevitad tervislikult. Põletust ei teki, sest kangas kaitseb nahka piisavalt. Väga tundliku nahaga inimesed peavad siiski olema ettevaatlikud ja katsetama päevitust järkjärgult.

Samas ei ole sugugi karta, et sellise n-ö kangast kreemi maha higistad, ujud või unustad. Ilma pluusita ikka välja ei lähe!

• kaitseb päikesepõletuse eest

• aitab saavutada ühtlasemat jumet ja koguda D-vitamiini

• mugav liikumiseks ja sportimiseks

• hingab hästi, on õhuline ja kerge

• kuivab mõne minutiga

• materjal on pehme, veniv ja naha vastas mõnus

LÄBIPÄEVITUVATE RIIETEGA SAAD

• päevitada igal pool –tänaval, sporti tehes, meres ujudes

• päevitada tervislikult –kaitseb põletuse vastu

• säästa raha ja loodust –kreemi kulub vähem

Kuidas purjetamisega alustada?

Esialgu piisab tahtmisest. Kalevi Jahtklubi Purjespordikooliga liitujad peavad läbima purjetamise algõpetuse kursused, et tutvuda alg- ja põhitõdedega. Kui sõit hakkab meeldima, saab triibulise madrusesärgi selga tõmmata, „tätoveerida“ õlale ankru-südame-risti ja seilata suurtele meredele.

Reeglina alustatakse 7–13-aastaselt turvalise Optimisti klassi purjekaga ja vastavalt vanusele, kasvule ning koge-

mustele siirdutakse suurematele alustele.

Aktiivne purjetamishooaeg on maist oktoobrini. Kursus toimub Pirital ja koosneb kaheksast kahetunnisest treeningust. Grupis on kuni kümme last. Purjetamiseks vajalik varustus ja ohutusvest on spordiklubi poolt, aga tulles peaks selga panema ilmastikukindlad riided.

Me ei panusta ainult purjetamisse kui sporti, vaid ka merekultuuri ja -traditsioonide edasi kandmisse. Kõigil lastel

pole eeldusi või soovi võistelda, aga keegi ei saa keelata purjetada. Mõni laps käib väga usinasti trennis ja naudib protsessi täiega, mõned on tulihingelised võistlejad.

Sportlasena peab purjetaja olema tippmaratoonar, kes jooksmise ajal mängib samal ajal ka tipptasemel malet. Ehk siis olulised on nii füüsiline vorm kui ka teadmised.

Julget pealehakkamist, pärituult ja seitse jalga kiilu alla!

SUP on super! Kuidas endale õiget valida?

Aerusurf ehk SUP-lauaga sõitmine on suurepärane võimalus kogeda midagi uut. Pealegi on see lihtne ja lõõgastav ning sobib igas vanuses harrastajatele.

Hawaiilt sajandeid tagasi alguse saanud veespordiala muutub Eestis iga aastaga üha populaarsemaks. Supitamiseks ideaalset vett meil jagub – jõgesid, järvi ja sadu kilomeetreid mereranda. Kujuta ette – soe suvetuul, päike sillerdamas veepinnal ja sina rahulikult aerutamas. Kas poleks tore veeta aega looduses, teha trenni ja lihtsalt nautida hetke?

Mida pikem ja laiem SUP, seda stabiilsem

SUP-lauaga sõitmiseks ei ole vaja varasemat kogemust, piisab pealehakkamisest. Õige mudeli valimisel on oluline arvestada laua kandevõimet ja mõõtmeid. Hea rusikareegel on valida laud, mille kandevõime on vähemalt 20 kilo suurem kui su kehakaal – nii säilib parem

stabiilsus. Mida pikem ja laiem laud, seda kindlamini peal püsid.

Algajatele sobib eriti hästi umbes 320 sentimeetri pikkune laud, mille peal on lihtne püsti tõusta ja tasakaalu hoida. Suurema SUP-iga saab sõita ka kahekesi – üks istub laua ninas, teine seisab taga ja aerutab.

Lisaks on SUP suurepärane tree -

ning – vee peal püsti seismine paneb kõik lihased tööle, aidates arendada tasakaalu ja süvalihaseid. Joogahuvilistele on saadaval ka spetsiaalsed eriti laiad ja stabiilsed mudelid, mis muudavad vee peal treenimise veelgi mõnusamaks.

Kui aga soovid rohkem kiirust ja sportlikumat sõiduelamust, tasub valida kitsam ja pikem, üle neljameetrine laud. Need mudelid liiguvad aerutamisel kiire-

mini, kuid neil tasakaalu hoidmine on märksa keerulisem – ehk siis sobivad pigem edasijõudnutele.

SUP kaasa ja seikle või rabalaugastel!

Tänapäeval on kõige praktilisem valik täispumbatav SUP, mida saab hõlpsasti kokku pakkida, autosse visata ja kõikjale kaasa võtta. Sellise laua kaal jääb

tavaliselt 7–12 kilo vahele, seega ei ole ka seljakotis kandmine kuigi vaevaline. Täis pumpamine võtab vaid 3–5 minutit ning kuigi enamik laudu taluvad rõhku kuni 15 PSI, on need kasutusvalmis juba 8–10 PSI juures.

„Tootja osas tasub eelistada brände, kellel on rohkem kui paar mudelit – laiem tootevalik tähendab paremat arendustööd ja kvaliteeti,“ soovitab Merevarustus OÜ tootejuht Kristo Herzmann, lisades, et nende pakutavad SUP-brändid on end maailmas tõestanud ja paljud sõitjad õnnelikuks teinud.

Mis muud kui SUP seljakotti ja seiklema!

SUP-komplekt sisaldab enamasti kõike, mida sõiduks vajad: lauda, reguleeritavat aeru, käsipumpa, olulist ümber jala kinnituvat turvarihma (!), uime ja seljakotti, kuhu kõik kenasti mahub. Kindlasti tasub juurde soetada ka sobiv päästevest, et veematk oleks täiesti turvaline.

Plastmoodulitest ujuvsild kestab põlvest põlve

Plastist komponentidest saab

suurema vaevata kombineerida ujuva paadisilla, kust hea vette suplema hüpata, kala püüda või mille külge oma veesõiduk kinnitada.

Sellisei d p l ast kompone nte, m i l les t o n võ ima l i k ko kk u pann a erin ev a

pikkus e, l aius e j a as etus e g a uj uvsi ld u , valmis t a b O Ü Mood u l s il l a d

E t t e v õ t t e t o o t e v a l iku s o n kah e erin e v a kõ rgus e g a moodu lujukid , mi s o n vas tupidavad ohutud hügieenilised sisuliselt hooldusvabad ja taluvad hästi ilmastikutingimusi Kõige paremini sobivad need paigaldamiseks siseveekogudel või suurema lainetuse eest kaitstud merelahtedel

Kestab puidust kordades kauem

Moodulsildade konstruktsioon ja ühendused on jäigad ning tänu sellele on sild stabiilne tur valine ning seetõttu igati sobilik kas lihtsalt päevitamiseks veesõiduki sildumiseks või selle kinnitamiseks Niimoodi saab tagada ka ligipääsu veekogule, mille pehmed kaldad seda muul moel ei võimalda Kui tradit siooniliselt on paadilautreid või pu rdei d ve e kog u l e eh i t a t u d pui d ust , s i i s pl a s tis t ujuvm o o dul ite l o n pui du e es m itu selget eelist Esiteks muidugi vastupidavus – puit, näiteks ka kõige paremini immutatud

võ i t e r m o t ö ö d e l du d t e r r a s s i l au d hak k a b ve e ja niiskuse toimel hiljemalt 8 –10 aast a möödude s l äb i mädanem a , p l a s tmoodul i minimaal seim vastupidavusaeg on aga 50 aastat Teiseks on puidust paadisild statsionaarne ehitis, mille rajamiseks on enamasti tarvis ehitusluba Plastist sillamooduleid saab seevastu millal tahes oma soovi ja vajadust ar vestades ümber paigutada talveks üldse ve es t välja kaldale tõs t a võ i ka svõ i te isele veekogule vedada

O Ü M ood u l s il l a d ju h a t a j a M eeli s Sibul märgib et moodulitest valmistatud ujuvsildade eripära seisneb selles, et need on kergesti paigaldatavad ning peavad märksa kauem vastu ükskõik millisest teisest materjalist Lisaks veekindlusele on ujuvmoodulite materjal ka UV-kiirguse kindel ja kaetud libisemisvastase pinnaga mis imiteerib puidumustrit

„ Ainus hool, mida ujuvsild vajab, on see, et moodulid tuleb enne talvekülmade saabumist vooluveekogudest välja võtta, sest kevadise jäämineku ajal võib vooluga kaasa liikuv jää ujuvsilla ankurduse ära lõhkuda,” selgitab M eelis S ibul „Ü l d i s e l t o n ko g u s i l l a konstruktsioon lihtne ja vastupidav ning põhimõtteliselt saab selle üks inimene paika või lahti monteerida ning kasvõi iga natukese aja järel uude kohta nihutada

Ujuvdokid sobivad hästi skuutritele K o gu k a m a t e v e esõiduki t e – k a a t ri t e j a ja h t id e – hoius t amisek s o n e t t e nä h t u d

kõrgematest moodulitest valmistatud paadisill ad Kõ rg etest moodulitest s aab ko mbineerida näiteks aluse ujuvsaunale, nendega võ i b piir at a lo odus l i ku s ve e kogu s ujumi sba s s ein i a l a , ehi t ad a v ä i ke s adam a k a isi d koos jahtide, sõudepaatide, kanuude, vesija lg r atas te võ i k a atri te kinni tus ko ht ad e j a maabumissildadega Lisaks on OÜ Moodul sill ad tootevalikus pealesõidetavad ujuvdokid, mis on valmist atu d kõva s t p o lü ete e ni s t j a p e ava d h ä s t i va s tu nii ro os te te kkele ku i m e haanil is tele vigas tus te le U j u v a l us e kuj u j a pea lesõi tmist juhivad spetsiaalsed rullid, mis tagavad ve es õi d u k i le s t a b i i l s e to e t u m i s e a l u s e le Sellised ujuvdokid leiavad laialdast kasutamis t skuutrite puhul Ja kuna ka ujuvdokid k o o s n e v a d moo d u l i t est , s i i s s a a b nei d vastavalt vajadusele pikendada ning sedasi oma ujuvdoki pindala suurendada Nii saab üksteise kõr vale parkida mitu skuutrit

E ri n e v a k õ r gus e g a m o o d u l i t e l o n k a erinev l ainetaluvus Kui madal amate puhul ei tohiks lainekõrgus ületada 0,3 meetrit, siis kõrgematest moodulitest ujuvsillad taluvad laineid kõrgusega 0,6 meetrit Ku n a uju v si ldad e näo l e i o le te gemis t püsiva ehitisega, siis ei vaja selline moodulr a j a ti s ü ldjuhu l k a era ld i ehi tus l u b a kuig i kindluse mõttes t asub se e enne sill a vette paigaldamist kohalikust omavalit susest üle küsida

AIN A LVEL A , ajakirjanik

Moodulid on valmistatud tugevast PE-materjalist ja on kauakestvad. UV-kindel. Väga lihtne hooldada – ei vaja värvimistöid. Libisemisvastane pind, mis imiteerib puidumustrit. Monteerimiseks pole vaja professionaali abi. Üksteisega saab kokku ühendada nii palju mooduleid, kui soovite – lahendusi on lõputult. Lisakinnituste abil saab sillale kinnitada erinevaid lisasid: redel, käsipuu, käigusild jne.

Rohkem infot www.moodulsillad.ee ja info@moodulsillad.ee

RENAULT RAFALE

300 hj PLUG-IN HYBRID

tule proovisõidule

kuni 105 km täiselektriliselt

4Control advanced nelikroolimine kaameraga adaptiiv vedrustus openR link koos integreeritud Google’i teenustega solarbay® muudetava läbipaistvusega panoraamkatus abcmotors.ee