Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (oktoober 2025)
Tallinnas & Harjumaal
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
MANUFAKTUURI
MANUFAKTUURI VABRIK Ehitus on alanud! I etapp valmib 2027.
on alanud! Majad valmivad 2026.
uut kodu kaasaegseid äripindu
MANUFAKTUURI 7
Uued kodud sissekolimiseks valmis!
Avarad perekodud Harku järve veerel on sissekolimiseks valmis!
hepsor.ee/ojakalda
Tallinna ja Harjumaa uusarenduste maastik on 2025. aastaks muutunud küpseks ning teadlikuks. Aastatepikkune buum, millele järgnes turu jahtumine, on toonud kaasa kainestava selguse. Kinnisvara ei ole enam kiire kasvu ega lihtsa tulu sümbol, vaid elukvaliteedi ja kestlikkuse mõõdupuu. Ostja ei otsi enam „uut korterit“, vaid keskkonda, mis toetaks tema eluviisi, väärtusi ja tulevikuplaane. „Kümne aasta pärast ei piisa enam sellest, et kodu oleks lihtsalt uus või mugavas asukohas,“ ütleb maakler Kerli Vellmann ja see mõte iseloomustab hästi kogu turu suunda. Elamispindade otsing on muutunud isiklikumaks ja sihipärasemaks. Väiksem kodu ei väljenda enam loobumist, vaid nutikamat planeeringut ja oskust elada targalt. Avatud köökide ja suurte elutubade aeg ei ole küll möödas, kuid ruum peab nüüd olema paindlik. Suutma kohanduda kodukontoriks, lapse mängualaks või rahulikuks
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
pelgupaigaks. See uus mitmefunktsionaalsus on saanud üheks olulisemaks kvaliteedi tunnuseks.
Samal ajal on energiatõhusus ja rohemõtlemine muutunud loomulikuks osaks nii ostja kui ka arendaja maailmapildist. Kui veel mõni aasta tagasi oli A-energiaklass boonus, siis tänapäeval on see standard. Päikesepaneelid, soojuspumbad ja kaugjahutus on osa igapäevasest keelepruugist, mitte futuristlik lisandus. Ka pangad hindavad neid omadusi. Energiaklass võib mõjutada laenutingimusi ja seega muuta rohelise mõtteviisi otseselt ka rahaliselt tasuvaks. Nii põimuvad majanduslik ja keskkondlik ratsionaalsus üheks tervikuks.
Kuid muutunud on ka arenduste mõtestatus. Arendajad ei räägi enam ainult korterite müügist, vaid elukeskkondadest, kogukonnast ja linnaruumist. „Avalik ruum on iga arenduse selgroog,“ ütleb Eerik Staškevitš,
Ärilaen kinnisvara tagatisel. Finantsteenust pakub Omega Laen AS. Tutvu tingimustega www.omegalaen.ee ja vajaduse korral pea nõu asjatundjaga. UUSARENDUSED
rõhutades, et elu ei toimu ainult koduseinte vahel, vaid ka tänavatel, hoovides ja parkides. Avalik ruum annab majale hinge, loob rütmi, liikumise ja kogukonna tunde. Ideaalne arendus on väike linn suure linna sees, kus töö, puhkus ja loodus on omavahel tasakaalus.
Uusarenduste turg 2025. aastal ei ole enam noor ega kärsitu. See on turu ja inimeste ühine küpsemine – suund teadlikkuse, vastutuse ja inimliku mõõtme poole. Kodu ei ole enam investeering ruutmeetritesse, vaid panus elusse. Hea arendus peab pakkuma mitte ainult varju ja mugavust, vaid ka mõtestatud sidet ümbrusega. Uus kodu ei pea olema suur ega kallis, vaid nutikas, soe ja püsiv. Just selline ongi tuleviku luksus – vaikus, valgus ja tunne, et oled täpselt seal, kus peab.
Urmas Verliin
Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
MILLISED ON KODUD KÜMNE AASTA PÄRAST?
Kas oled kunagi mõelnud, millised kodud võiksid eestlastel olla kümne aasta pärast? Vaatame nüüd ajas ette ning uurime kinnisvaramaaklerilt ja -arendajalt, kuidas nemad tulevikku näevad.
Tekst: Kairi Prints Fotod: Shutterstock, erakogu
Küsimustele vastab Uus Maa Plussi kinnisvaramaakler Kerli Vellmann.
Milliseid muutusi näete koduostjate eelistustes kümne aasta perspektiivis? Milliste kodude poole liigume? Kui mõelda pikemalt ette, siis koduostjate ootused muutuvad kindlasti teadlikumaks ja võib isegi öelda, et nõudlikumaks. Kümne aasta pärast ei piisa enam sellest, et kodu oleks lihtsalt „uus“ või „mugavas asukohas“. Ostjad vaatavad tervikut – millised on ülalpidamiskulud, kas kodu on energiatõhus, millised lahendused aitavad igapäevaelu lihtsamaks muuta. Inimesed väärtustavad üha enam aega ja mugavust, mistõttu peab kodu olema paindlik. Näiteks see, et sama kodu sobib nii noorele perele kui ka hiljem võimaldab mugavalt kodust
töötada või kohandada tuba vananevale pereliikmele. Suund on selliste kodude poole, kus läbi mõeldud planeering ja funktsionaalsus käivad käsikäes energiasäästlike lahendustega.
Viimaste aastate trendid näitavad selgelt, et pigem otsitakse väiksemaid, aga nutikamalt planeeritud pindu.
Mis te arvate, kas inimesed eelistavad kümne aasta pärast võrreldes praegusega pigem suuremaid või väiksemaid elamispindu?
Viimaste aastate trendid näitavad selgelt, et pigem otsitakse väiksemaid, aga nutikamalt planeeritud pindu. Kui varasematel kümnenditel tähendas „hea kodu“ sageli võimalikult suurt
ruutmeetrite arvu, siis nüüd on fookus kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Noored ostjad ja paarid hindavad pigem funktsionaalsust – et oleks piisavalt ruumi, aga iga nurgake oleks kasutuses. Linnades, kus iga ruutmeeter maksab palju, on see eriti oluline.
Samas ei kao kuhugi ka suurema elamispinna eelistus – pered, kes soovivad aeda või rohkem privaatsust, valivad endiselt suurema kodu äärelinnas või väiksemas linnas. Seega võiks öelda, et mõlemad suunad jäävad püsima, kuid väiksemate, hästi läbi mõeldud pindade osakaal kasvab märgatavalt.
Kui suurt rolli mängib tulevikus inimeste koduvalikus energiatõhusus ja rohemõtlemine?
Kui kümme aastat tagasi oli energiatõhusus pigem boonus, siis tänapäeval on see juba üheks peamiseks valikukriteeriumiks ning kümne aasta pärast saab see olema standard, millest allapoole enam ei vaadata. Ostjad uurivad väga detailselt, millised on kodu küttekulud, kuidas on lahendatud soojustus, kas on olemas päikesepaneelid
Uus Maa Plussi kinnisvaramaakler
Kerli Vellmann.
Ka valguse ligipääs ja hea internetiühendus on muutunud oluliseks. Kodu peab pakkuma võimalust olla korraga töö- ja puhkeala, ning see paneb planeeringule uued nõudmised. Näiteks väiksemad kodud, kus on avatud köök-elutuba, ei pruugi enam kõigile sobida, kui seal ei ole võimalik tööelu eraelust eraldada. Nii võib öelda, et kodukontor ei ole enam „lisa“, vaid osa kodu põhifunktsioonidest.
Millisena näeb tulevikukodu kinnisvaraarendaja? Küsimustele vastab Creativestate’i arendaja Elar Toomsalu. või soojuspump. Järjest rohkem on ka neid, kes uurivad, kas arenduse juures on mõeldud laiemalt, näiteks prügikäitlusele, rohealadele või vihmavee kogumisele. Energiahinnad kõiguvad ja see on õpetanud inimesi mõtlema pikemas perspektiivis. Kui kodu aitab igakuiselt kulusid kontrolli all hoida, on see suur eelis. Võib üsna kindlalt öelda, et rohemõtlemine ei ole enam ainult teadlikuma ostjaskonna teema, vaid muutub peavooluks.
Milline stiil võiks kümne aasta pärast koduostjate lemmik olla, kui peame silmas sisustust, ruumide paigutust, funktsionaalsust jne?
Kui kümme
aastat tagasi oli energiatõhusus pigem boonus, siis tänapäeval on see juba üheks peamiseks valikukriteeriumiks ning kümne aasta pärast saab see olema standard, millest allapoole enam ei vaadata.
Tehnoloogia aina areneb. Mis te arvate, kui levinud võiks tulevikus olla täisautomatiseeritud nutikodud?
Nutitehnoloogia on jõudnud kodudesse juba märkamatult – paljud juhivad kütet või turvasüsteeme mobiilist, seavad valgusteid ajastusega või jälgivad energiakulu rakenduse kaudu. Kümne aasta pärast ei pea me enam rääkima nutikodust kui eraldi nähtusest, vaid pigem saab see olema vaikimisi osa igast uuest kodust. Täisautomatiseeritud lahendused, kus kodu oskab ise temperatuuri reguleerida, õppida elanike rutiine ja optimeerida energiatarbimist, muutuvad laialdaselt kättesaadavaks. See ei ole enam luksus, vaid praktiline vajadus, sest nii hoitakse kokku nii raha kui ka aega. Loomulikult jääb oluliseks, et tehnoloogia oleks lihtne ja arusaadav – kodu peab ikkagi olema turvaline ja mugav, mitte liiga keeruliseks muudetud süsteemide kogum.
Kas aina kasvav kodus töötamise trend mõjutab samuti kodu valikut?
See mõjutab väga palju. Kui varem otsiti kodu põhimõttel, et see oleks mugav elamiseks, siis nüüd on igapäevane tööelu kolinud koduseinte vahele. See tähendab, et ostjad pööravad üha enam tähelepanu planeeringule ja ruumijaotusele – kas on võimalik luua eraldi töökoht või vähemalt vaiksem nurk, kus keskenduda.
Sisustusmaailmas liiguvad trendid kiiresti, aga kui mõelda laiemalt, siis kümne aasta pärast hindavad inimesed kindlasti naturaalseid ja ajatuid lahendusi. Populaarsust võivad koguda valgusküllased kodud, kus kasutatakse looduslikke materjale ja rahulikke toone. Ka mööbel muutub paindlikumaks – näiteks modulaarne mööbel, mida saab vastavalt vajadusele ümber tõsta või kombineerida. Kokkuvõttes võiks öelda, et stiil võiks olla pigem minimalistlik ja funktsionaalne, kuid kindlasti hubane ja elamiseks mõeldud, mitte ainult pildil ilus.
Kuidas võiks kinnisvaraturg kümne aasta pärast jaotuda? Milliseid kortereid maju kõige rohkem ostetakse? Näen turgu kümne aasta pärast pigem kaheks jagunemas. Ühelt poolt linnades ja suuremates keskustes väiksemad, hästi planeeritud korterid, mida ostavad noored, üksikud inimesed ja need, kes hindavad linnakeskkonna võimalusi. Need kodud peavad olema energiatõhusad ja nutikate lahendustega, sest ostjad ei lepi enam „lihtsa uue korteriga“.
Arendajatel on väga suur vastutus. Eesrindlik arendaja peab olema trendilooja ja suunanäitaja.
Teisalt äärelinnades ja väiksemates linnades kasvab nõudlus energiasäästlike eramute ja ridaelamute järele, mis pakuvad privaatsust ja rohelust. Perede jaoks on kodu, kus saab kasvatada lapsi ja nautida aeda, endiselt väärtuslik. Suurim võti saab olema ülalpidamiskulude kontroll ja paindlik planeering. Turg liigub suunas, kus kõige rohkem ostetakse kodusid, mis on korraga nii praktilised, ökonoomsed kui ka elustiiliga sobivad.
Millised on teie hinnangul järgmise kümne aasta olulisemad arengusuunad elamuarenduses? Elamuarendust iseloomustab järgmise kümne aasta jooksul tehnoloogia kiire areng ja uuendustega kaasas käimine. Nullenergia- ja passiivmajad on juba praegu nii aktuaalsed, et energiatõhusus saavutab kümnendi pärast kindlasti uue mõõtme.
Kliendid on juba praegu väga teadlikud, mis on elamuarenduse turgu kõvasti parendanud, ning teavad hästi, mida soovida ja küsida. Trend on jätkuv ja osatakse hinnata üha kvaliteetsemaid ning paremini läbi mõeldud kodusid. Ruumi olemusse tuleb panna palju rõhku. Nii seest kui ka väljast peab elamuarendus olema terviklik, kindla kontseptsiooni ja disainiga.
Kas arendajad saavad olla trendiloojad või pigem reageerivad nad olemasolevatele tarbijanõudmistele? Kas arendaja vastutus on pigem luua turule see, mida inimesed täna tahavad, või näha ette, mida nad homme vajavad?
Arendajatel on väga suur vastutus. Eesrindlik arendaja peab olema trendi looja ja suunanäitaja. Just nii ongi – tuleb ette näha, mida inimesed homme vajavad. Seeläbi muutuvad ka kliendid ise teadlikumaks. Need arendajad, kes pigem reageerivad tarbijanõudmistele, jäävad turust niimoodi maha ja nende arendatavad kodud on seeläbi raskemini realiseeritavad.
Kui oluliseks teguriks saavad tulevikukodu planeerimises energiatõhusus ja rohelahendused?
See saab olema a ja o. Sellest ei ole pääsu ja tarbijad oskavad seda ka juba praegu nõuda.
Kodukontorites töötamine on kasvutrendis. Milliseid lahendusi kavandavad arendajad, et kodud sobiksid ühtviisi nii elamiseks kui ka töötamiseks?
Kodukontoris töötamine on küll kasvutrendis, kuid tööandjad ja ka töötajad teadvustavad, et tihtipeale ollakse kontoris töötades produktiivsem. Samas tuleb kodudes luua head lahendused, et saaks kombineerida nii elamist kui ka töötamist. Selle
jaoks planeeritaksegi projektidesse ka kodukontoreid või töönurki, mida töö tegemiseks kasutada.
Kui peaksite praegu planeerima korterelamu arendust, mis valmib alles kümne aasta pärast, siis millised oleksid selle projekti märksõnad?
Ideaalis ma ei planeeriks korterelamu arendust kümme aastat ette, sest ehitusperioodi ajaks peaksin hakkama enamikku lahendusi ümber projekteerima. Aga kui pean seda tegema, siis planeeriksin selle seestpoolt väljapoole. Kõigepealt paneksin paika võimalikult funktsionaalsed ruumiplaneeringud, mis vastaksid ka kõige nõudlikuma kliendi tahtmistele. Kodud planeeriksin pigem suured, ruumikad ja kõrgete lagedega. Siseviimistluspakette ette ei planeeriks, disain ja soovid muutuvad ajas kiirelt. Väline arhitektuur peaks olema kaasaegne ja ajatu.
Võtaksin kasutusele kõik tänapäevased tehnoloogilised lahendused. Viiksin hoone puuraukudega maaküttele ja maaküttepõhisele jahutusele. Paigaldaksin soojus- ja niiskustagastusega sundventilatsiooni. Kindlasti peaks olema vesipõrandaküte ja A-energiaklass, samuti päikesepaneelid ning akusalvesti. Kortermaja fassaadile planeeriksin vertikaalhaljastuse.
Mul on hea meel, et kõike seda ja enamatki teevad paljud arendajad ka juba praegu. Kõiki tulevikutrende ja tehnouuendusi on raske ette näha, kuid Eestis teevad arendajad üldiselt väga head tööd, et ajaga kaasas käia.
Creativestate’i arendaja Elar Toomsalu.
KINNISVARATURU PÖÖRE:
INVESTORID ON UUSARENDUSTEST TAANDUNUD
Kinnisvaraturgu jälgides võib jääda mulje, et uusarendused on alati kindel ja turvaline investeering. Kuid kinnisvaraanalüütik Tõnu
Toompark ja kutseline kinnisvaramaakler Britta Kuus toovad välja, et viimaste aastate arengud on selle kuvandi tugevalt kõikuma löönud.
Tekst: Gerli Ramler Foto: Shutterstock
„Kui mõelda investeeringu olemuse peale, siis see tähendab raha paigutamist teenimise eesmärgil. Kinnisvara puhul lisandub sinna paratamatult ka pikaajalisuse mõõde. Aastaid levis populaarne mõtteviis, et ostad korteri, annad üürile ja ongi finantsvabadus. Praktika on aga midagi muud,“ sõnab Toompark.
Tema sõnul oli turul pöördepunktiks 2020. aasta, mil koroonapandeemia majandusmõjude leevendamiseks otsustati raha juurde trükkida. See tekitas 2022. aasta alguseni kestnud ostubuumi, mida omakorda võimendas pensionisambaraha vabanemine. Ent kohe, kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, löödi segi ehitusmaterjalide logistikaahel ja kinnisvarahinnad hakkasid kerkima. Toompark nendib, et kuni selle ajani loobiti klišeed, kuidas kinnisvara ei saa kunagi odavamaks minna, ent tuli energiakriis ja üldine ebakindlus võtsid inimestelt julguse kinnisvarasse investeerida.
Kui veel 2022. aasta keskpaigas tundus, et uute korterite hinnad püsivad, siis sügiseks hakkasid arendajad ostjaid meelitama erinevate kampaaniatega. „Euribori kompensatsioon, tasuta köögimööbel, parkimiskohad, panipaigad ja isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad kinkekaardid – kõike pakuti, et tehing ära tuleks,“ kirjeldab Toompark. „Ja nii on tipphinnaga korteri ostnud investorid praegu olukorras, kus vara väärtus on langenud. Investorina tahaksime saada ju raha kahest kohast: üürnikult ja kinnisvara väärtuse kasvult. Aga seda kasvu hetkel enam ei ole, sest pakkumisi on palju ja pigem on puudus ostjatest.“
Britta Kuus nendib samuti, et selgelt on näha ja kuulda, et uusarendusi investeeringuks enam palju ei osteta. „Ostavad üksikud, kellel suurt laenu ostuks vaja ei ole ning kes soovivad raha turvaliselt paigutada suure tootluseta. Väikeinvestorid uusarenduste turule investeerima ei mahu,
sest ostuhinnad on selleks liiga kõrged ja üürihindade tõus veel nii palju järele tulnud ei ole.“
Üüriturgki ei paku investori jaoks palju rõõmu
Kuni 2022. aastani osteti aktiivselt nii uusi kui ka vanu kortereid, aga praegu on need kõik üüripakkumises. Septembri lõpu seisuga oli veebilehel kv.ee mõõdukalt palju ehk 1411 üüripakkumist, samas kui ajalooline keskmine on 1100–1200. „Üüritootlus on viimase 12 aasta madalaimal tasemel,“ nendib Toompark. Kui 2020. aastal oli laenuraha hind sisuliselt nullilähedane, siis nüüdseks on euribor käinud üle 4% ja püsib endiselt kõrgel. Laenukoormusega investorite jaoks tähendab see, et üür peab ära teenindama laenumakse, korteri kulud ja amortisatsiooni. Ja ka laenuta investor ei saa rõõmust hõisata, sest kuludeeelne tootlus on uuel korteril 3–4%, millest pärast mahaarvamisi jääb alles võib-olla 2%. „Riigi võlakirjadki pakuvad rohkem,“ märgib Toompark. Üürihinnad on Kuusi sõnul vähe tõusnud. „Järelturukorterite pakkumistest hakkab taas 5–6% tootlusega investeerimisvõimalusi leidma. Küll aga uusarenduste pakkumiste hulgast sellist tootlust siiski praegu veel ei näe,“ ütleb ta ja lisab samuti, et uusarenduste üüritootlus võiks hetkel jääda 4% juurde. „Kuna aga ka laenuintress on suures pildis umbes sama ehk ligi
1,8% baasintress + 2% euribor, siis rahavoo mõttes ei tasu see ära ja nii jääb loota vaid vara enda väärtuse kasvule.“ Kuus nendib, et hetkeolukorra ja info põhjal ei ole suuri muutusi võimalik ennustada ja on tunne, et kasvutrend ning tootlused jäävad lähiajal enamvähem sarnasesse kohta, kus praegu. „Võib oodata väikest ja aeglast paranemist, kuid ilmselt mitte kõrget ega kiiret kasvu.“ Samas ei saa arendajad peatuda. Igaüks viib oma projektid turule ja see tähendab, et pakkumist on rohkem, kui ostjaid jagub. „Kui uusi kortereid enam ei ehitataks, kuluks praeguse tempoga olemasolevate müümiseks 25 kuud, ajalooline keskmine on aga 15,“ selgitab Toompark. Seega on turul selge ülepakkumine, mis ei lase hindadel kasvada. Siiski on tegureid, mis võivad hindu tõsta: kallinevad ehitusmaterjalid, kasvavad tööjõukulud, pikad menetlusprotsessid ja ka uued nõuded varjenditele ning liftidele. Kõik need kulud kanduvad lõpphinda edasi. Arendajad loodavad siiski, et ostjad on eelkõige koduostjad, sest investorid on oma osakaalu kaotanud. Seega pole viimased aastad olnud kinnisvarainvestoritele soodsad. Uusarenduste väärtus ei kasva, üüritootlus on nõrk ja turul on selgelt rohkem kortereid kui ostjaid. Turul püsib küll optimism, kuid investorile on praegu keeruline aeg, kus mõistlik võib olla pigem kõrvalt vaadata, kui turule tormata.
TALLINNA UUS MAAMÄRK
VÄRSKENDAB KVALITEEDI JA KESTLIKKUSE MÕÕDUPUUD
Stellar on Tallinna südalinna kerkiv kaasaegne kõrghoone, mis ühendab endas eksklusiivsed korterid ja mugava parkimise. Julge arhitektuurse lahenduse ja detailideni lihvitud kvaliteediga seab Stellar uue taseme, millest kujuneb järgmiste kümnendite linnaruumi maamärk. Hoone arendaja Novira arendusjuht Andres Liinsoo ja tegevjuht Nikolay Kryzhanovskiy selgitavad, kui keeruline on ehitada kõrghoonet ning millised on nõuded ja ootused ühele kaasaegsele suurehitisele.
Tekst: Gerli Ramler Fotod: Novira
„Stellari idee sai alguse selgest turunõudlusest ja soovist pakkuda Tallinna südames kodusid, mis vastavad kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele ja ühendavad endas nii mugavuse kui ka silmapaistva arhitektuuri,“ ütleb Kryzhanovskiy. „Visioon on tuua elu tagasi kesklinna, et inimesed ei peaks valima mugava asukoha ja kvaliteetse elukeskkonna vahel. Eesmärgiks on hoone, kus kõik on käe-jala juures –töö, meelelahutus, kultuur ja ühendus ülejäänud maailmaga, ent samal ajal on kodu ise turvaline ja inspireeriv pelgupaik.“
Ta nendib, et arhitektide ja sisearhitektide jaoks tähendas see mõelda mitu sammu ja isegi aastakümneid ette. „Planeeringus arvestati nii linnaruumi arengut, muutuvat keskkonda kui ka elanike tulevasi vajadusi. Just see pikem vaade ja julgus teha asju uutmoodi panid aluse Stellari kui Tallinna kõige innovaatilisema elamuhoone sünnile.“
Projekti teeb eriliseks põnev ja uuenduslik arhitektuur, mis seab esikohale nii elamismugavuse kui ka kestliku ehituse põhimõtted. Üheks suureks eripäraks on maast laeni aknad ja Prantsuse stiilis laialt avanevad rõdud, mis avavad korterid merevaadetele ning asendavad tavapärased rõdud hoone kõrgematel korrustel. Tänu sellele saavad elanikud nautida maksimaalselt valgust ja piiramata vaadetega avarust. Projekti läbivaks põhimõtteks on ka jätkusuutlikkus –hoonele taotletakse rahvusvahelist LEED-sertifikaati, mis tähendab väiksemat ökoloogilist jalajälge ja madalamaid ülalpidamiskulusid.
Stellari arhitektuurne kontseptsioon sündis Liinsoo sõnul tasakaalu otsimisest. „Arvestada tuli kehtivate detail- ja teemaplaneeringutega, teisalt soovisime luua midagi, mis pakuks elanikele maksimaalselt väärtust ja looks südalinna uue kvaliteedi. Indrek Suigusaar ja
Stellari kõrghoone Tallinnas
Ehituse algus: 2024
Hoone valmib: 2027
Projekti arendaja: Novira Capital
Arhitektuur: Pluss Arhitektid
(Indrek Suigusaar ja Tanno Tammesson)
Konstruktiivne projekt: Neoprojekt
Sisearhitektuur: Meelis Press
Ehitaja: AS Oma Ehitaja
Tanno Tammesson Pluss Arhitektidest said väljakutse tagada, et hoone pakuks võimalikult palju avaraid vaateid, sobitudes ümbritseva linnaruumiga. Just seetõttu on Stellar kavandatud sakilise ja ennast varjutava fassaadiga, mis mitte ainult ei ava paremaid vaateid, vaid aitab ka vähendada hoone jahutuskoormust – nutikas lahendus, mis ühendab ilu ja energiatõhususe.“ Hoone paindlik siseplaneering ei ole piiratud kõrghoonetele tavapäraste kandepostidega – see lahendati konstruktiivsete eriosade abil, võimaldades korterites avaramaid ruume ja vabamat planeerimist. „Meelis Pressi juhtimisel sündis kontseptsioon, kus korterite avarus ja valgus saavad väärilise täienduse esinduslikel üldaladel. Kõige silmapaistvam näide on kahekorruseline lobby, mille loomine oli suur väljakutse nii mahu kui ka detailide poolest, kuid mille eesmärk oli anda kogu majale eriline vau-efekt,“ kirjeldab Liinsoo. „Pressi kogemus suurte hotellide fuajeede kujundamisel andis kindluse, et Stellarist saab midagi enamat kui lihtsalt kortermaja –sellest kujuneb elukeskkond, mis mõjub kutsuvalt ja inspireerivalt juba uksest sisse astudes.“
Asukoht, mis seob linnamelu ja privaatsuse
Esmalt tuli aga leida asukoht, mis ühendab kesklinna mugavused ja privaatse elukeskkonna. Valik langes Kompassi asumi kasuks, mis on Tallinna südalinna üks kiiresti arenevaid piirkondi. Nii on Stellaril suurepärane transpordiühendus, sest tramm, bussid ja kõik linna põhisuunad on käe-jala juures, samuti asuvad läheduses töö- ja meelelahutuskohad, restoranid, treeningsaalid, kultuuriasutused, pargid ning lennujaam. Teisalt on valitud krunt rahulik ja vähese liikluskoormusega, pakkudes vaiksemat keskkonda keset südalinna saginat. Nii tagatakse parim kahest maailmast – elu linna tuiksoonel ning rahulik ja privaatne kodu.
Stellari krunt omandati Liinsoo sõnul juba kehtiva detailplaneeringuga, mis tähendas, et põhimõtteline roheline tuli kõrghoone rajamiseks oli olemas. „Ent planeeringu kehtestamine oli eelmise omaniku jaoks võtnud aega lausa 11 aastat – just nii keeruline ja ajamahukas on sellise mastaabiga projekti ettevalmistus Tallinna kesklinnas,“ nendib ta. „Meie pidime leidma sobiva lahenduse, mis vastaks ühtaegu kehtivale planeeringule, linna ametkondade ootustele ja turu vajadustele. Sageli tuli tasakaalustada ametnike subjektiivseid arhitektuurseid seisukohti turu reaalse nõudlusega.“
Lisaks tekkis protsessis erimeelsusi ka infrastruktuuri teenuseid pakkuvate partneritega, näiteks Tallinna vee-ettevõtja nõuded ei olnud alati kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga, mis nõudis omakorda täiendavaid lahendusi ja läbirääkimisi. Kuigi ehitusloa saamine on Eestis ajas muutunud pigem pikemaks protsessiks, siis arendaja seisukohalt ei olnud see suurim takistus. Olulisem oli tagada, et lõplik projekt oleks nii arhitektuurselt kõrgetasemeline kui ka turuootustele vastav, sest ainult nii sünnib hoone, mis peab ajaproovile vastu aastakümneid.
„Stellari puhul oli võtmeküsimuseks pidev dialoog kõigi osapoolte vahel –arendaja, arhitektide, inseneride ja linna ametkondade. Kuna kõrghoonete puhul on nõudmised alati rangemad ja detailid olulisemad, tuli juba varakult luua ühine arusaam, kuidas viia kooskõlla erinevad ootused,“ selgitab Kryzhanovskiy. Arendaja roll oli seada selged eesmärgid: luua südalinna kodu, mis oleks turu jaoks atraktiivne ja vastaks kõrgeimatele kvaliteedistandarditele. Arhitektid keskendusid sellele, kuidas leida lahendused, mis oleksid ühtaegu esteetiliselt tugevad, linnaruumiga sobivad ja elanikele funktsionaalsed. Insenerid omakorda vastutasid, et julged arhitektuursed ideed saaksid tehniliselt teostatavaks ning tagaksid hoone kestlikkuse ja energiatõhususe.
Kõige suuremad tehnilised väljakutsed: ligipääs hoonele ja maaalused korrused
Stellari planeerimisel ja projekteerimisel on kesksel kohal olnud uuenduslikud lahendused ja kuna hoonele taotletakse rahvusvahelist LEEDsertifikaati, seab see juba iseenesest ranged nõuded nii kasutatavatele materjalidele kui ka seadmetele. Üheks oluliseks uuenduseks on kaugjahutuse kasutamine, mis ühendatakse just hiljuti valminud Utilitase kesklinna trassidega. See lahendus võimaldab hoonet energiatõhusalt jahutada ning vähendab oluliselt nii energiakulu kui ka ökoloogilist jalajälge. Hoonele on planeeritud ka päikesepaneelid.
Stellari ehitus on Liinsoo hinnangul pakkunud mitmeid tehnilisi ja logistilisi väljakutseid, mis on kõrghoone puhul paratamatud, kuid samas ka õpetlikud. „Kõige keerulisem oli lahendada ehituse juurdepääs. Hoonele pääseb ligi ainult Tartu maantee kaudu, kus sõidab ka tramm. See tähendas, et ehituslogistika pidi olema erakordselt täpne ja koordineeritud. Tänu heale koostööle naaberkinnistute Tartu mnt 13 ja 17 omanike ning ümberkaudsete
korteriühistutega õnnestus see takistus ületada. Arendaja on elanike kannatlikkuse ja mõistmise eest väga tänulik.“
Ta toob välja ka teise suure väljakutse: sügava maa-aluse osa rajamise, mis ulatub kohati kuni 11 meetrini. „Probleemiks polnud üksnes sügavus, vaid ka keeruline geoloogia, mis nõudis väga tiheda ja ulatusliku vaiavälja rajamist. Kasutatud vaiad ulatuvad kuni 33 meetri sügavusele ja kokku rajati peaaegu saja vaiaga lahendus. Arvutades kõik vaiad tinglikult kokku, moodustaks see ligi kolme kilomeetri pikkuse konstruktsiooni – see näitab hästi töö mastaapsust! Lisaks tuli projekteerimisel ja ehitusel pidevalt arvestada, kuidas minimeerida mõju naaberhoonetele, mis asuvad vahetus läheduses.“
„Nii suure projekti puhul saab tähtajad ja kvaliteedi tagada vaid väga põhjaliku planeerimise ning pideva kontrolli abil. Oluline on, et kogu protsessi jooksul võrreldakse tegelikku olukorda regulaarselt esialgsete kalendergraafikutega ja vajadusel tehakse koheselt korrektuure. Õigeaegne ja läbi mõeldud hangete
korraldamine mängib siin samuti võtmerolli,“ räägib Novira arendusjuht. „Määrava tähtsusega on ka usaldusväärse ja professionaalse ehitaja valik. Stellarit ehitab AS Oma Ehitaja, kellel on suur kogemus keerukate ja mahukate objektidega. Sama oluline on ka korralik ja tihe koostöö ehitusjärelevalvega, et kõik osapooled töötaksid ühise eesmärgi nimel.“
Kogu hoone projekteerimine toimub BIM-mudelis, kus valiti tavapärasest detailsem täpsusaste – BIM 4,5. See annab võimaluse siduda kõik eriosad ühtseks tervikuks ja tagab, et lahendused toimivad hästi nii projekteerimise etapis kui ka ehitusplatsil. BIM-mudel ei toeta ainult planeerimist, vaid ka igapäevast ehituse juhtimist. Mudelist saab kiiresti ja täpselt kätte mahud – kuni selleni välja, et iga korteri erinevad viimistluskihid on hiireklikiga eristatavad. See teeb töömahtude arvutamise ja kontrollimise oluliselt kiiremaks ning aitab ka muudatustöid menetleda efektiivsemalt ja vigadeta.
Kõrghoone pikaealisuse ja väärtuse võti ei peitu ainult kvaliteetses ehituses
Liinsoo sõnul on oluline ka hästi korraldatud haldus. „Loomulikult peab hoone olema rajatud vastavalt projektile ja kõrgeimatele kvaliteedistandarditele, vastama evakuatsioonilahenduste toimivusele, tuleohutusele ning päästeameti nõuetele. Ent samas on oluline ka korrektne hoolduse ja halduse süsteem, mis tagab hoone toimimise aastakümnete jooksul. See tähendab regulaarset ja läbi mõeldud hooldust, aga ka õigeaegseid remont- ja parendustöid, mis aitavad ennetada suuremaid kulusid tulevikus. Korralik halduskorraldus loob kindluse, et hoone ei kaota oma väärtust, vaid vastupidi – suudab seda pikaajaliselt kasvatada.“
Stellari puhul on see eriti oluline, sest tegemist pole lihtsalt kortermaja, vaid linnaruumi maamärgiga, mille väärtus ja kvaliteet peavad säilima ka aastakümnete pärast.
PÕHJATUTE VÕIMALUSTE PÕHJA-TALLINN
Kunagisest kantpeade kantsist on saanud unelm. Mereäärsed loftid, kogukonnaaiad ja korterid, mille hind paneb endise liinielaniku kukalt kratsima.
Tekst: Sven Sula Fotod: Shutterstock
1990ndate Kopli kant oli omaette maailm. Mäletan kaminabaari Kopli liinidel, kus ühes lauas võis istuda nii pätt kui ka politseinik, Paljassaare madruste ühika baari Merihunt striptiisišõusid ja Kalinka diskoteegi treppi, kus ööhämaruses lahendati probleeme kiiremini, kui seadus lubas. Kant oli karm, samas äge ja paljudele ohtlik. Koplisse ei kolitud. Koplisse jäädi, kui mujale polnud minna.
Praegune tööstuskant on hoopis teistsuguste võimaluste maa. Muutus pole olnud kiire, pigem visa. Alguses renoveeriti Kalamajas maju ükshaaval, hoole ja armastusega, vürtsitati uusarendustega. Siis nihkus tähelepanu Kopli suunas. Sealsed liinid, kunagine linna vari, on nüüd šikk mereäärne elukeskkond. Endisest kummitoodete te -
Põhja-Tallinna elanike arv
2011: umbes 54 000
2024: umbes 67 000
Allikas: Tallinna rahvastikuregister
hasest kasvas Põhjala – loominguline keskus, kuhu kogunevad väiketootjad, loomerahvas ja publik. Bekkeri sadama ümber valitseb ootus, et järgmine suur hüpe sünnib just seal, mere ja linna piiril, kus koduomanik saab silduda oma jahiga vaat et köögiakna alla. Ja see pole lihtsalt kinnisvara arendamine, vaid terve linnajao loo ümberkirjutamine. Urbanistikas nimetatakse selliseid protsesse gentrifikatsiooniks. Sõna kõlab teaduslikult ja moodsalt, kuid tähistab lihtsat asja: kus varem elasid töölised ja vaesemad pered, kolib keskklass. Piirkond muutub. Teenused ja hinnad kasvavad, inimesed ja kombed vahetuvad. Eestis pole see väljatõrjumine nii terav kui maailma suurlinnades, sest paljud elanikud on oma kodu omanikud, mitte üürilised. Ühes sellega haihtuvad ka mitmed mälestused. Pood, kust vanatädi iga päev ajalehe ostis, on nüüd disainibutiik. Lapsena tuttavad hoovialad jagunevad parklateks, terrassideks ja kastipeenardeks. Miski ei ole otseselt vale – lihtsalt teistsugune.
Uus lugu samas ruumis
Põhja-Tallinna praegust elu iseloomustab polüfoonia. Ühed mäletavad, teised alustavad. On neid, kes tunnevad iga tolmust jalgrada, ja neid, kes avastavad esimest korda hommikuse jooksuringi ajal pargitukki. Mõni unistab aegadest, kui naaber tuli köögikardina taha juttu ajama, teine on harjunud elama nii, et ukse küljes seisavad vähemalt kaks lukku ja üks diskreetseks jääda lubav piiluauk.
Kohalikud minifestivalid, turud ja kogukonnaaiad on katsed siduda neid maailmu. Mõnikord õnnestub, aga teinekord jäävad need siiski paralleelseteks kiirteks, mida mööda üks jalutab koeraga, teine lapsevankriga, kolmas uhab tõuksil. Aga vähemalt jagavad sama tänavat.
Kui varem seostus Põhja-Tallinn räämas fassaadide ja ebakindlate nurkadega, siis nüüd reklaamitakse seda turundusmaterjalides kui „elukvaliteedi musterpiirkonda“. Merevaade, betoonseinte vahele istutatud rohelus, tänavakohvikute sume melu –see kõik on osa uuest identiteedist. Pole just vale, aga mitte ka absoluutne tõde, sest minevik ei kao, lihtsalt sätib end taustale. Aeg-ajalt tuletab ta end meelde, kui vana koplikas küsib, mis sai ta lemmikpoest, või kui uusarenduse õueplatsil istub ini -
mene, kelle kodu oli samal kohal juba siis, kui promenaadist polnud juttugi.
Vaade merele, vaade tulevikule
Üha enam tehakse juttu linna merele avanemisest, sest Kilulinn on aastakümneid elanud, selg lainete suunas. Nüüd plaanitakse promenaade, avatud sadamaid, uusi ühendusi linnaruumi ja looduse vahel. Paljassaare ja Sitsi ümbruses nähakse ruumilist potentsiaali: mereäärne kodu pole enam pelgalt luksus, vaid saab uue Tallinna sümboliks. Kui see areng suudab kaasata ka neid, kes on siin juba varem olnud –elanikke, mälestusi, vanu radu –, siis ei pea uus tähendama unustust. Siis võib sellest saada eeskuju, kuidas arendada linna ilma teda iseendast lahti rebimata. Põhja-Tallinn on justkui katseväli. Siin saab vaadata, kuidas linn liigub, muutub, otsib oma nägu. See ei tähenda, et kõik oleks ideaalne – pigem seda, et siin on ruumi liikumiseks. Ühest äärelinnast on saanud piirkond, kuhu tahetakse tulla. Ja kus inimesed, kes kunagi tahtsid lahkuda, on otsustanud jääda.
Lahtise õlle kioskid on kadunud. Kaminabaar suletud. Aga asemele on tulnud midagi muud – mitte lihtsalt uued majad või hinnasildid, vaid uus tähendus, uus kogukond, uus võimalus.
Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Hoonete ehitus
Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Kinnisvaraarendus
Sikupilli elamuarendus Tallinnas
TERVIKLIK ARENDUS SÜNNIB KOOS LINNARUUMIGA
Linnaruumi kvaliteet määrab, kas uus elamuarendus saab tõeliseks elukeskkonnaks või lihtsalt majade kogumiks. Arendajad peavad mõtlema läbi mitte üksnes hoonete, vaid ka nendevahelise ruumi –liikumise, koosolemise ja kasvamise paigad. Kestva väärtusega linnaruumi loob just terviklik lähenemine.
Tekst: Gerli Ramler
„Avalik ruum on tegelikult iga arenduse selgroog,“ ütleb OÜ Tallinna Ehitustrust juhatuse liige Eerik
Staškevitš. Tema sõnul ei toimu elu ju ainult korterite sees, vaid ka tänavatel, hoovides ja majade ümber. Just seetõttu peab uute elamualade planeerimisel mõtlema mitte ainult hoonetele, vaid ka nendevahelisele ruumile – sellele, kuidas inimesed liiguvad, kohtuvad ja igapäevaelu elavad. „Kuidas arendus ümbritsevasse keskkonda sobitub, millised on ühendused teiste tänavatega, kas tekivad ärifunktsioonid või avalikud alad –need küsimused tuleb lahendada juba planeeringu varases faasis.“
Staškevitši sõnul ei tee Ehitustrust üksikuid punktarendusi, vaid keskendub suurematele tervikutele, kus saab kujundada ühtse linnalise struktuuri.
„Meie strateegia on võtta arendusse suuremad alad, et oleks võimalik keskkonda päriselt luua, mitte lihtsalt maju püsti panna,“ selgitab ta. „Kui projektis on 200, 300 või 600 korterit, saame mõelda nii tänavate laiusele, liiklus -
voogudele, rohealadele kui ka sellele, kuidas inimesed kvartalist läbi liiguvad. See töö käib tihedas koostöös linnaplaneerijate, arhitektide ja maastikuarhitektidega, et tagada uue piirkonna sidusus ülejäänud linnaga.“
Linnaruumi terviklikus käsitluses on esmatähtsad need, kes seal elama hakkavad. Tänapäeval ei piisa enam heast planeeringust või kvaliteetsest siseviimistlusest – hinnatakse tervet elukeskkonda. „Inimesed vaatavad kinnistu piiridest kaugemale,“ ütleb Staškevitš. „Oluliseks on muutunud lähedal asuvad teenused, liikumisvõimalused, ühendused ühistranspordiga ja üldine piirkonna logistika. Kodu on inimese tähtsaim investeering, mistõttu kaalutakse põhjalikult, millises keskkonnas soovitakse elada ja lapsi kasvatada.“
Palju oleneb kohalikust omavalitsusest
Küsimus, millised funktsioonid –kauplused, kohvikud, lasteaiad või spordiväljakud – uutesse arendus -
tesse lisada, sõltub paljuski koostööst omavalitsusega. Ehitustrust planeerib sageli ise oma krunte, kuid teeb seda alati tihedas koostöös linnaga. „Tahame aru saada linna vajadustest ja olla kursis nende arenguplaanidega, kuid samas hinnata ka realistlikult, kui ajakohased need plaanid on,“ selgitab Staškevitš. Tema hinnangul on viimastel aastatel pealinnas näiteks tekkinud trend, kus igasse uusarendusse soovitakse lisada väikeseid äripindu, ent see ei pruugi alati mõistlik olla. „Tallinn ei ole nii tihe linn, et igal nurgal peaks olema oma kohvik või butiik. See võib viia äripindade ületootmiseni – hea mõte on muutunud mõnes kohas liiga ambitsioonikaks.“
Ehitustrusti lähenemine on pragmaatilisem: uusarendusi tehakse eelkõige piirkondadesse, kus olemasolev
taristu koolide, lasteaedade ja kaupluste näol juba toimib, ning lisanduvad üksnes need funktsioonid, mida piirkonnas tõesti napib. Soov on täiendada, mitte dubleerida. Selline lähenemine aitab vältida tühjalt seisvaid äripindu ja loob elukeskkonna, mis kasvab loomulikult koos elanike vajadustega.
Avaliku ja era-ala ühendamine ühes arenduses toob aga kaasa konkreetseid väljakutseid, eeskätt vastutuse ja hoolduse küsimuse. „Avalik ruum on kõigi oma, aga kortermajadel on oma ühistud ning siit tekib sageli küsimus, kes mille eest vastutab,“ kirjeldab Staškevitš. Tema sõnul on oluline, et arenduse planeerimisel mõeldaks läbi kogu elukaare – mis saab viie või kümne aasta pärast, milline on hooldusgraafik ja kuidas välditakse hallide alade teket, mille eest keegi ei hoolitse. Kogu arendus peab olema ühtlaselt kaetud ja selge vastutusega. Kui seda ei tehta, hakkab kvaliteet kiiresti lagunema.
Koduostjad seevastu hindavad üha enam just neid arendusi, kus sellised küsimused on pikalt ette läbi mõeldud. „Taanis ja Hollandis tehtud uuringud on näidanud, et segafunktsioonidega elamupiirkondades on kinnisvara väärtus keskmiselt 5–10% kõrgem kui monofunktsionaalsetes elamualades. See tuleneb paremini toimivast linnaruumist, kus elu, töö ja teenused on omavahel põimunud,“ märgib Staškevitš.
Tema sõnul võiks ideaalne uusarendus toimida nagu väike linn suure linna sees – omavahel seotud tänavad, rohealad, avalikud ruu -
Astangu 50b
D2 sisehoov
Foto: Fund Ehitus
Foto:
Rasmus
Selge
mid ja loogilised liikumisühendused. „Kui kvartalit arendada, tuleks seda teha terviklikult, mitte killustatult. Struktuurplaanid, mis on üld- ja detailplaneeringu vahepealne vorm, aitavad seda tagada,“ selgitab ta. Ehitustrusti ligi 600 korteriga Sikupilli arendus on selle hea näide: endine suletud tööstusala muutub avatud ja elavaks linnaruumiks, kus tekivad uued ühendused, keskväljak ja pargiala, kuid seejuures on oluline säilitada elanike privaatsus.
Kodu ei lõpe välisuksega
„Hea avalik ruum on arenduse üks kvaliteedimärke – kodu ei lõpe kindlasti välisuksega. Läbi mõeldud avalik ruum peab toetama sealset elu, seob inimesi ja põlvkondi, edendab elanike heaolu ja tervislikke eluviise ning annab lisandväärtust ka elurikkuse seisukohast,“ ütleb Fund Ehitus OÜ müügijuht Kristina Sõmerik.
Ta selgitab, et üldjuhul on arendaja seotud funktsioonidega, mida näeb ette üld- või detailplaneering, ning sellele lisandub kohaliku omavalitsuse
ja arendaja visioon. „Kui tegemist on elamumaaga, saab olla avaliku ruumi lahendamisel loomingulisem. Kui tegemist on sega- või ärimaa funktsiooniga piirkonnaga, tuleb valikuid teha sõltuvalt arenduse asukohast. Mis töötab ühes piirkonnas, näiteks väikesed kohvikud, deli ’d, väikeärid ja teenused, ei ole nii atraktiivsed mõnes teises piirkonnas, kus pigem on sobilikud just suuremad selvekauplused ning tervishoiuteenused vms. Samas elurajoonidest rääkides on jalutuskäigu kaugusel olevad teenused ja lähikonnas asuv park kindlasti suureks boonuseks, aga mänguväljak juba elementaarne.“
Seega sõltub kogukonna vajaduste väljaselgitamine arenduse asukohast: juba välja kujunenud asukohta uue korterelamu rajamisel on naaberelamute omanikud või ühistud kaasatud arvamuse avaldamiseks juba planeerimise protsessis. Avaliku ruumi planeerides analüüsib arendaja läbi piirkonnas juba olemasolevad võimalused ja teenused ning püüab täita tühimikku ja/või luua konteksti
sobivat lisandväärtust, arvestades kogukonna liikmete arvamustega. „Üldiselt on välja kujunenud piirkondades kogukondadel selge hääl ja esindus ning arendajatena teeme nendega hea meelega koostööd,“ nendib Sõmerik. „Täiesti uutes piirkondades või esmapilgul mitte nii atraktiivsetes piirkondades, nagu olid aastaid tagasi Kopli liinid, sai arendaja võimaluse luua täiesti uus keskkond, mis ise kujundab kogukonna. Ja see on põnev, väljakutsuv ja õpetlik.“
Avaliku ja era-ala ühendamine või vajadusel ka eraldamine on peamiselt avaliku ruumi disainimise küsimus. Sel puhul on väljakutse leida tasakaal linnaruumis liikuvate inimeste poolt tasakaalukalt ja heaperemehelikult kasutava ruumi ning kohalike elanike privaatsusvajaduse vahel.
See eeldab Sõmeriku sõnul professionaalset meeskoda, avaliku ruumi spetsialiste ja maastikuarhitekte, kes suudavad tunnetada kohta, kaasata kogukonda ning luua funktsionaalse ruumi. „Avalikku ruumi peab saama kasutada mitmel erinevatele põlvkon -
dadele sobival otstarbel, see peab olema ühteaegu mitmekesine, esteetiline, paindlik ja praktiline. Seda on võimalik saavutada näiteks erinevate maastikuarhitektuursete elementide ja kujunduse, tegevustaskutega, samuti võimalusega ilmastikutingimuste eest varjuda, aga siiski peamiselt kogukonna vajadusi kuulates ning vajadusel olemasolevat disaini ümber disainides.“
Ideaalne uusarendus on Sõmerliku sõnul avaliku ruumi lähtepunktist selline, kus avalikku ruumi kasutatakse täpselt nii, nagu arendaja või arhitekt oma visioonis ette nägi. „Ideaalis vastab avalik ruum kõigile kvaliteedikriteeriumidele, sh on mitmekesine, esteetiline, funktsionaalne, keskkonda positiivselt mõjutav, arvestab kogukonnaga ja on samas ka paindlik muutustele. See on koht, kus inimese jaoks on päriselt ideaalne elada. Haljastus, rohealad ja rattateed on hea avaliku ruumi lahutamatu osa, sõltumata rohepöördest.“
Ta lisab, et elamurajooni kontseptsioon ei tohi tekitada segregatsiooni ja peab olema elujõuline. Tallinnasuuruses linnas võib 15 minuti linna kontseptsiooni kõrval olla mõistlik keskenduda alternatiivselt ka ühistranspordikesksele linnaarendusele, kus linnaruumid on segakasutusega ning inimesed saaksid elada, töötada, tarbida teenuseid ja liikuda igapäevaselt, tuginedes ühistranspordile, mitte autole. Kokkuvõttes on terviklik linnaruum ja kaasaegne avalik ruum elementaarne nii arendajatele kui ka tulevastele elanikele. Ostjad ei huvitu enam mitte üksnes siseviimistluse materjalidest, vaid järjest enam pööratakse tähelepanu sellele, milline saab olema nende elukeskkond: milliseid teenuseid ja tegevusi on võimalik kodu lähedal saada ja teha, milline on piirkonna looduslik keskkond, kui lähedal on ühistranspordi erinevad võimalused, millised on inimese jaoks tema enda elu toetavad võimalused, olgu need siis seltskondlikud, sportlikud või praktilised.
Kopli liinid
Sikupilli arendus
Foto: Arkkitehdit Paddar Tossava Oy
Sikupilli arendus
Foto: Arkkitehdit Paddar Tossava Oy
UUED KORTERID JA RIDAMAJAD
TALLINN,
TARTU JA SAKU
Korterid on valmis!
KÖÖK JA ESIKU GARDEROOB HINNAS!
on valmis!
Veel müügis 4-toaline korter suurusega 97,3 m2, korter on sisse kolimiseks valmis!
Kristiine / korterid Siidisaba tn 3 siidisaba3.ee
Valmivad oktoober 2025
Tartu / korterid ja majaosad
Ujula tn 51
Ülejõe pargi ääres ja Emajõe vasakul kaldal on 13 uut kodu. Kahes A-energiaklassi hoonemahus on kaks unikaalset paarismaja majaosa ning 11 omanäolist korterit.
ujula51.ee
Põhja-Tallinn
/ korterid Sepa tn 28
Tule vaata möbleeritud näidiskorterit.
merevaade.ee
Valmivad suvi 2026
Saku / rida- ja paarismaja majaosad
Valmivad 2026 aasta lõpuks
Pelgupaik Saku metsade vahel. 4- või 5-toalised majaosad, väiksemad üldpinnaga 111 m2, suuremad 118 m2 Eluase kahel tasapinnal, isiklik hooviala, terrass, saun, panipaik ja kaks autokohta.
havikodud.ee
Vaata kõiki Eco Advice Kinnisvara uusarendusi ecoadvice.ee/uusarendused
Pirita / korterid Masti 7a
Uued kodud Pirita jahisadama läheduses. Sadama Korterid – 12 korterit ja ärikorterit suurusega 38–59 m2
sadamakorterid.ee
Korterid
KUIDAS PÄRISELT HÄID LAENUTINGIMUSI SAADA?
Kodulaen ja sellega kaasnevad küsimused on teema, mis ei aegu kunagi. Kinnisvara ost ja müük on pidevas ringluses, ent tingimused, mis mõjutavad inimeste maksevõimekust, pankade vastutulelikkust ning koduostjate prioriteete, muutuvad. Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitavad, missugune on turuolukord praegu ning millised asjaolud soodustavad paremaid laenutingimusi.
Toimetas: Liisbet Estra Foto: Shutterstock
Kuidas mõjutavad intressimäärad laenuotsuseid?
Intressimääral on kodulaenu puhul väga oluline roll, sest laenumakse koosneb laenu põhiosast ja intressist, mida arvestatakse laenujäägilt. „Eestlased eelistavad peamiselt annuiteetgraafikuga kodulaene, kus graafikus on kuumaksed võrdsed. See aitab lihtsustada pere rahaasjade planeerimist, kuna makstav summa on iga kuu sama. Niisuguse graafiku puhul on laenulepingu alguses intressimakse osakaal kuumakses suurem,“ selgitab Helina Kikas ja lisab, et intressi mõju oli näha ka kõrge euribori ajal – see tekitas inimestes ebakindlust ning pani laenu võtmist uue kodu ostuks pigem edasi lükkama.
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht Anne Pärgma nendib, et kuna euribor on nüüdseks langenud 2% lähedale, loob see tunde, et laenukohustus on varasemaga võrreldes jõukohasem: „See toob turule kliendid,
kes varasemalt on kinnisvara ostu ja laenu võtmise otsust edasi lükanud.“
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht
Anne Pärgma.
Foto: Jake Farra
gut ning ta on leidnud vara, mis vastab tema soovidele, siis on mõistlik tehing ära teha. Seda aga alati kaalutletult ja riske hinnates.“
Luminori kodulaenude valdkonnajuht
Pärgma selgituse kohaselt võivad intressimäärad laenuperioodi jooksul kõikuda, nii nagu muutuvad ka kinnisvarahinnad ja inimeste sissetulekud. „Laenu võttes peab kuumakse sobima eelkõige laenuvõtjale ja seda pikaajaliselt. Pangad hindavad laenu väljastamisel laenuvõtja varasemat krediidiajalugu, säästuvõimet (omafinantseering) ja arusaamist uue laenukohustusega hakkama saada. Laen peab tegema laenuvõtja elamistingimused ikkagi paremaks, mitte halvemaks,“ arutleb ekspert.
Millal on laenu võtmiseks õige aeg?
Helina Kikas.
Foto: Luminor
Selleks, et laenu saamine kulgeks sujuvalt, soovitab Pärgma esiteks hoida oma krediidiajalugu laitmatu ja teiseks tasub proovida säästa iga kuu sama palju või veidi enam kui potentsiaalne laenumakse – laenu võtmisega võiks säästmisharjumus siiski jääda. „Kolmas soovitus on mõelda läbi enda soov: kus ja milline peaks olema soetatav kinnisvara, ning teha siis laenutaotlus, et laenuhalduriga oma plaani kaaluda, mõtteid vahetada ja teada, milleks valmis olla,“ soovitab Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht. „Laenuga kinnisvara soetamise juures on kõige raskem leida oma perele sobivaim vara. Selle peab inimene täielikult ise valima. Õnneks on haldur laenuprotsessis aga igal sammul küsimustele vastamas ja vaid telefonikõne kaugusel,“ nendib Pärgma.
Kuidas mõjutab energiaklass kodukulusid?
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht leiab, et laenu võtmiseks ei ole olemas õiget ega valet hetke: „Kui inimesel on kodu vaja, tal on regulaarne sissetulek ja piisavalt omafinantseerin -
Ka jätkusuutlikkus ja energiatõhusus on nii koduostjate kui ka pankade jaoks üha olulisemaks muutunud. Klientide vaatest on üks põhjus kindlasti see, et energiamärgis mõjutab nii kodulaenu tingimusi kui ka igakuiseid kommunaalkulusid. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõ -
nul tasub enne kodu soetamist hoone energiaklassiga kindlasti tutvuda, et vältida ootamatuid üllatusi.
Energiamärgis annab hinnangu hoone energiatõhususele – see arvestab kogu energiakulu, mis läheb kütteks, jahutuseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Hoonele väljastatav energiamärgis võib varieeruda A-st G-ni ning mida kõrgem klass, seda energiasäästlikum on ehitis ja seda väiksemad elektri- ning soojusenergia arved.
Kas kõrgem energiaklass tagab ka soodsamad laenutingimused?
„Energiamärgis võib mõjutada näiteks laenuperioodi pikkust või intressimarginaali, sest mida väiksemad on tulevased kulud, seda pisem on ka risk panga jaoks,“ selgitab Helina Kikas. „See ei tähenda, et kehvema energiaklassiga kinnisvarale enam laenu ei saa, kuid tuleb arvestada, et hoone kehv seisukord või lähitulevikus ees ootav rekonstrueerimine võib mõjutada tingimusi, mille alusel kodulaenu väljastatakse.“
Energiasäästlik kodu pole aga kasulik ainult laenutingimuste seisukohast, vaid annab ostjale ka parema ülevaate tulevastest kõrvalkuludest. „Mida madalam on energiaklass, seda suuremad võivad olla igakuised arved –see on lihtsalt midagi, millega tasub pikemas plaanis arvestada,“ lisab Luminori kodulaenude valdkonnajuht. Kikase sõnul loetakse heaks energiaklassiks A- ja B-klassi. C-energiaklass võib sobida näiteks rekonstrueeritud hoonetele, kuid D- ja E-energiaklassi puhul tasub arvestada juba märgatavalt kõrgemate kommunaalkuludega.
BREM KINNISVARAHOOLDUS
Küsige pakkumist: brem@brem.ee tel 680 1335
Haldusteenus korteriühistule – personaalne ja kvalifitseeritud kinnisvarahaldur nõustab, korraldab üldkoosolekud ning planeerib hooldus- ja remonttöid ning on teie jaoks alati olemas:
• personaalne haldur
• raamatupidamisteenus
• üldkoosolekute korraldamine
• kommunaalkulude arvestus ja arvete koostamine
• tasuta nõustamine
• õigusabi konsultatsioon
• laekumiste kontroll ja võlgnikega tegelemine
BREM PUHASTUS
• Sise- ja välikoristus • Eripuhastustööd • Akende ja fassaadide pesu
• Haljastusteenused • Muud heakorratööd
• Lume- ja libedusetõrje ning äravedu
24H
Küsige pakkumist: puhastus@brem.ee tel 512 8946 avarii@brem.ee
• 24 h avariiteadete vastuvõtmine ja registreerimine
• Avarii tekkepõhjuste väljaselgitamine
• Avariide lokaliseerimine 4 h jooksul (santehnilised tööd, veeavarii ummistused)
• Elektrisüsteemi peaautomaadi sisselülitamine
• Avariijärgsed remonttööd ja avariieelse seisukorra taastamine
UUE KORTERI SOETAMISE
OLULISED ETAPID
Ilmselt on enamiku inimeste jaoks kodu ostmise juures kõige põnevamaks tegevuseks korterivalikuga tutvumine internetiportaalides ja kohapeal füüsiliselt korteri vaatamine ning lõpuks kõige sobivama elupinna välja valimine. Kui põnevus kõrvale jätta ja koduostuprotsessiga edasi liikuda, saavad tähtsaks aga sellised küsimused nagu millisel hetkel küsida pangalt laenupakkumist ning kas tegu on juba valminud või alles pooleli oleva ehitusprojektiga. Need asjaolud mõjutavad seda, kas, kui kiiresti ja mil moel inimene tegelikult lõpuks uue kodu võtmed kätte saab.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Foto: Shutterstock
Praktikas ei saa ilmselt enne eriti põhjapanevaid kodu ostmise plaane teha, kui pole teada, kui palju raha on inimesel võimalik kinnisvara eest välja käia. Enamiku inimeste jaoks vastab sellele küsimusele pank omapoolse laenupakkumisega. Seetõttu on soovituslik esimese sammuna pöörduda erinevate pankade poole, küsida kodulaenu pakkumisi ja neid omavahel võrrelda.
Saadud vastus annab inimesele ette orientiiri selle kohta, millises hinnaklassis kinnisvara tasub üldse vaatama asuda. Alaliseks elukohaks soetatava kinnisvara puhul soovitab LHV oma blogis seejuures tähelepanu pöörata ehitusobjekti asukohale, vajalike teenuste lähedusele, hoonele ja kinnisvarale endale. Ostetav kodu peaks olema selline, mis vastaks peamistele vajadustele ja oleks meeldiv. Liiga suure komp -
romissi tegemisel võib peagi juhtuda, et rahulolematus hakkab igapäevaelu häirima. Kui huviline ei plaani osta just täismöbleeritud korterit, peaks mõtlema rahalistele võimalustele ka seoses kodu sisustamisega – sageli võib köögi või muu mööbli ostmiseks kuluda tuhandeid eurosid, kirjutatakse blogis.
Kui koduotsija on pärast erinevate variantide kaalumist langetanud uue kodu osas valiku, on aeg edasi liikuda laenutaotluse täitmise juurde. Pärast välja valitud kinnisvara ostmiseks positiivse vastuse saamist pangalt on tarvis laenulepingu tingimustega tutvuda ning juhul, kui need inimesele sobivad, saab sõlmida pangaga laenulepingu ning kinnisvara müüjaga notariaalse ostu-müügilepingu.
Eelnev protsess kehtib aga vaid juhul, kui ehitusobjekt on juba valmis ja kinnisvaramüüjaga saab kohe sõlmida
asjaõiguslepingu, mille alusel omand reaalselt ostjale üle läheb. Siiski toimub suur osa uusarendustes asuvate korterite ostu-müügitehinguid veel enne, kui kõnealune ehitis koos seal asuva korteriga valmis saab. Sellisel juhul on kõigepealt võimalik sõlmida korterimüüjaga notariaalne võlaõiguslik leping.
Võlaõiguslikus lepingus lepitakse kokku selles, milline saab ostja kodu olema, millal see valmis saab ja kui palju maksab. Reeglina tuleb võlaõigusliku lepingu sõlmimisel tasuda uue kodu eest ka ettemaks, mis moodustab tavaliselt 10–20% kinnisvara kogumaksumusest. Alles siis, kui ehitusprojekt on lõpule jõudnud, sõlmib ostja kinnisvaramüüjaga lisaks ka asjaõiguslepingu, mille alusel saab inimene täieõiguslikult oma uue kodu omanikuks.
Allikad: lhv.ee, uusmaa.ee, liven.ee
Broneerimisleping vs. eelleping
Endale meeldiva kinnisvaraga tutvuma minnes ei ole reeglina võimalik otsekohe tehingusse astuda. Selleks, et kinnitada, et ostja soovib kinnistut osta ning müüja seda vahepeal kellelegi teisele edasi ei müü, sõlmivad pooled praktikas sageli broneerimislepingu.
Juriidiliselt on oluline eristada kinnisvara ostu-müügilepingu eellepingut broneerimislepingust, et vältida võimalikku tehingu tühisust. Kui broneerimislepingu saab sõlmida mistahes vormis, siis eelleping peab olema notariaalne ja vastava nõude rikkumise korral on tehing tühine. Praktikas põhjustab palju probleeme see, et pooled peavad eellepingut ekslikult broneerimislepinguks või vastupidi, sätestavad broneerimislepingus tingimusi, mis on omased eellepingule. Mõlemal juhul on tagajärjeks tehingu tühisus. Sisuline erinevus kahe lepingu vahel seisneb selles, et broneerimislepinguga ei teki ostjal kohustust osta ega müüjal kohustust müüa. Eellepinguga on aga tehingu pooled jõudnud sisuliselt selleni, et müügitehingu vormistamiseks on veel vaja teha viimased ettevalmistused.
Broneerimistasu ja eellepinguga makstav ettemaks Eellepinguga lepivad pooled ise kokku, kas ja millises ulatuses kinnisasja eest ette makstakse. Kui ostja teeb makseid, on need osa kinnisasja ostu-müügilepingust ning loetakse kinnisasja ostuhinna katteks.
Broneerimistasu on seevastu eraldiseisev tasu, mis ei ole osa kinnisvara müügitehingu hinnast. See on tasu müüjale selle eest, et ta asja mingi aja vältel edasi ei müü. Broneerimistasu puhul tuleb silmas pidada, et see peab olema mõistliku suurusega. Sel eesmärgil peaks eelkõige hindama, mis oleks müüjale mõistlik hüvitis, mis kompenseeriks müügi peatamiseks kulunud aja.
Allikas: Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik blogi
UUSARENDUSTE MÜÜK VÄHENEB?
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi
Sten Renar Subatšjuse sõnul on terve käesoleva aasta jooksul püsinud Tallinna korterite kuue kuu keskmine tehingute arv 750 lähistel ja kuue kuu keskmine mediaanhind 2800 €/m2 ümber.
„See näitab kinnisvaraturu stabiilset käekäiku,“ analüüsib Subatšjus.
Toimetas: Martin Hanson
Tallinna korteriturul tehti augustis 694 ostu-müügitehingut, mis tähistab selle aasta nõrgimat tulemust. Mullusega võrreldes langes korteritehingute arv üle 5% ja juulikuuga võrreldes lausa 12%. Mediaanhind langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 4%, kuid juuliga võrreldes kerkis 2%. „Selleaastane tavapärasest aktiivsem kevadsuvine periood võttis lõpuks augustis hoogu maha,“ ütleb Subatšjus. Tartu korteriturg oli pärast positiivset juulit augustis taas languses. Tehinguid tehti mullusega võrreldes 17% vähem ja juuliga võrreldes 10% vähem. Korterite ruutmeetri mediaanhind langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 9% ja juuliga võrreldes 3%, mis näitab tavapärast sügiseelset elavnemist ülikoolilinnas. „Juulis alanud sügiseelne elavnemine tudengilinnas augustis ootamatult ei jätkunud,“ kommenteerib analüüsiosakonna juht.
Pärnu korteritega sõlmiti augustis 85 tehingut, mis on mullusega samal tasemel, kuid juuliga võrreldes 13% rohkem. Pärnu korterite mediaanhind
on mullusega võrreldes kerkinud juba kaheksa kuud järjest, olles augustis 2192 €/m2. Juuliga võrreldes tõusis mediaanhind 5%. „Pärnu linn oli suurematest linnadest ainuke, kus augustikuu statistika näitas mullusega võrreldes positiivseid numbreid,“ märgib Subatšjus.
Narva korteriturule august suurt muutust ei toonud ja mullusega võrreldes on näitajad endiselt negatiivsed.
Tehinguid tehti 55 ehk pea 13% vähem ja mediaanhind langes ligi 20% võrreldes eelmise aastaga. Juuliga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid mediaanhind tõusis 2%. Numbritest peegeldub, et Narva kinnisvaraturg veel taastumise märke ei ilmuta.
Kas koduostjad võiksid loota hinnaalandustele?
Tallinna uusarenduste turg on viimased poolteist aastat olnud varasemaga võrreldes pigem tagasihoidlik. Kuhu suunas liigub uute korterite müük sügis- ja talvekuudel ning kas ostjatel tasuks oodata hinnaalandusi? Kuigi tippajaga võrreldes on uusarenduste turg tagasihoidlik, pole arendajad oma müügistrateegias radikaalseid muutusi tegemas.
„Arendajad on juba arvestanud, et enam ei müüda kõiki kortereid juba paberil maha. Samas on valmis korterite müüjad muutunud paindlikumaks:
Kristjan-Thor Vähi: Riia uusarenduste turg
läkski Tallinnast mööda
Esmakordselt viimase kümne aasta jooksul müüdi Riias esimesel poolaastal rohkem uusi kortereid kui Tallinnas. Kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi ütleb, et Riias tehti esimesel poolaastal uute korterite müügitehinguid 761 ja Tallinnas 601.
„Midagi üllatavat ei ole, sest Riias elab ligikaudu 200 000 inimest rohkem ning sealse kinnisvaraturu elavnemine on olnud viimase aasta jooksul silmnähtav. Samas ei ole neis numbrites ka Tallinna jaoks midagi traagilist, sest lätlased alles hakkavad vaikselt tasa tegema aastatega tekkinud suurt mahajäämust,“ kinnitab Vähi. Invego juhi hinnangul on oluliseks põhjuseks taskukohasem hind. „Kui Tallinnas ajavad palgad taga kinnisvarahindu, siis Riias on vastupidi – palgad ja seega ka laenuvõime on kasvanud hindadest kiiremini. Endiselt on Lätis uute korterite müügihinnad kuni 30% soodsamad,“ selgitab Vähi ja lisab, et ka selle aasta intressikeskkond on olnud turu elavnemist soosiv.
Allikas: City24
hinna sisse lisatakse parkimiskohti, panipaiku ja mõnel juhul ka sisustuskrediiti. Soodustuste kõrval olulisi hinnaalandusi arendajate poolt siiski prognoosida ei saa,“ ütleb Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Märkimisväärse allahindluse tõenäosus sõltub konkreetse arendaja finantsseisust. Suuremad tegijad on valdavalt suutnud praeguse olukorraga kohaneda, kuid teatavat survet võivad tunda mõned väiksemad arendajad, kel rahaline puhver on napim. Seega kui hinnaalandusi oodata, siis eeskätt just sellise profiiliga arendajate poolt.
Kuna uusarenduste hinnad on viimastel aastatel järk-järgult tõusnud, on Kikase sõnul mitmes Tallinna piirkonnas uute korterite ruutmeetrihinnad muutunud paljude jaoks kätte saamatult kõrgeks. Samas on kinnisvara- ja laenuturg aktiivne, ent selle erisusega, et varem pigem uusarendusi eelistanud ostjad on suunanud pilgu järelturule – vaadatakse heas seisukorras nn teise ringi kortereid ehk 4–8 aasta vanust suhteliselt uut kinnisvara.
Allikad: Uus Maa Kinnisvarabüroo, City24
Rae valla arendused. Foto: Kiur Kaasik
Arco Vara uusim – Soodi 6 uusarendus Merimetsas. Foto: Arco Vara
VÕTMED KÄES, AGA KUIDAS EDASI?
Värskelt valminud korter või maja, mille seinad on valged ja pinnad steriilsed, tundub korraga nii lummav kui ka hirmutav. „Valge karp“ on nagu tühjale lõuendile asetatud kodu – kõik on võimalik, aga midagi pole veel päriselt sinu. Kuidas siis kujundada sellest elamisväärne ja hubane kodu?
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Planeering paika
Kõige olulisem samm enne värvide ja mööbli valimist on läbi mõeldud planeering. Uusarenduse „valge karp“ annab sulle suure vabaduse, aga samas tähendab see, et ilma selge ruumiplaanita võib hiljem tekkida segadust ja ebamugavaid lahendusi.
Alusta kõigepealt liikumisteede kaardistamisest: kust kaudu liigud välisuksest tuppa, kuidas pääsed kööki ja elutuppa, milline tee viib vanni tuppa või magamistuppa. Seejärel jaota ruum tsoonideks: puhke-, töö-, söögiala, panipaigad. Väiksemates korterites aitab palju mitmefunktsiooniline mööbel: diivanvoodi, söögilaud, mis muutub vajadusel tööpinnaks, või voodi, mille alla on ehitatud panipaigad. Avatud planeeringus tasub kasutada ruumijagajaid, mis lasevad valgusel liikuda – näiteks liuguksi, klaasvaheseinu või avatud riiuleid. Need aitavad luua kodutunnet, ilma et korter muutuks liiga kitsaks.
Hubasuse psühholoogia
Kodu hubasus ei sünni ainult esteetikast, vaid ka sellest, kuidas ruum meid tajutavalt toetab. Uues kodus võib alguses tekkida tunne, et kõik on liiga steriilne ja anonüümne – nagu hotellituba ilma isikliku puudutuseta. Just siin astuvad mängu väikesed, ent mõjuvad elemendid: tekstiilid, taimed, kunst ja mälestusesemed. Pehme diivanikangas, villane pleed või paksud kardinad aitavad ruumil muutuda helipildilt ja visuaalselt soojemaks. Rohelus toob värskust ning vähendab stressitaset, kunst ja fotod annavad aga kodule loo ja identiteedi.
Ammuta inspiratsiooni
Mööblit ja sisustuselemente valides on lihtne langeda lõksu, kus kõik jääb neutraalseks ja valgeks, sest see tundub turvalise ja universaalse lahendusena. Siin aitavad konkreetse suuna ja inspiratsiooniallikate paika panemine, mis annavad julgust luua oma kodust eriline keskkond.
Skandinaavia minimalism on näiteks endiselt tugev trend – hele puit, puhtad jooned ja palju valgust, kuid seda täiendab järjest enam wabi-sabi filosoofia, mis väärtustab ebatäiuslikkust ja looduslikku kulumist. Nähtav puidusüü, käsitöökeraamika või ebaühtlane lubikrohv annavad kodule sooja inimlikkuse.
Samuti on trendikas soe minimalism, kus vaoshoitud kujundus saab lisaväärtuse tekstiilide ja looduslike toonide kaudu. See ei tähenda, et kodu peaks olema askeetlik – pigem otsitakse tasakaalu puhtuse ja hubasuse vahel. Julgemates interjöörides tuuakse sisse retroelemente või boheemlikke detaile, näiteks sametist diivan, suurem mustrivaip või kä -
sitsi punutud rippvalgusti, mis annab muidu rahulikule taustale karakteri. Nii muutub „valge karp“ lavaks, kus saab segada erinevaid stiile, ent tulemus jääb siiski harmooniline.
Lisa mängulisust
Kui suured mööblitükid on valitud, saab kodule materjalide ja värvidega lisada iseloomu. Looduslikud pinnad, nagu soe puit, kare kivi või pehme vill, toovad ruumi taktiilse mõõtme ja hajutavad „kaja“, mis uutes tühjades korterites sageli kuuldav on. Lisaks annavad nad visuaalse kihi, mis muudab siledad seinad ja põrandad elavamaks. Värvide puhul domineerivad praegu rahulikud maatoonid – savikarva, liivane beež, salveiroheline –, mida on lihtne siduda sügavamate aktsentidega. Tulemuseks on tasakaal, kus ruum jääb õhuliseks, kuid ei muutu igavaks. Julgemad koduomanikud toovad sisse nn ühevärvilise ruumi lahendusi, kus seinad, lagi ja liistud sulanduvad ühte tooni, luues ühtse ja rahuliku tausta sisustusele.
Valgustus loob atmosfääri
Kui mööbel ja aksessuaarid annavad kodule iseloomu, siis valgus kujundab selle tegeliku atmosfääri. Just valguse puudumine on põhjus, miks kodu alguses sageli steriilne tundub. Kodusoojus sünnib aga hetkest, kui ruum saab mitmekihilise valguslahenduse.
Üldvalgus loob turvalise ja praktilise aluse, tööpindade juures tagavad õigesti paigutatud lambid funktsionaalsuse ning õhtuti annavad põrandalambid, seinavalgustid või peidetud LED-ribad ruumile sügavust ja hubasust. Hea lahendus on kasutada dimmereid ja eraldi lülitusi – nii saab sama ruumi muuta vastavalt olukorrale energiliselt eredaks või õdusalt pehmeks. Ka lampide välimus ise on muutunud trenditeadlikuks – valgusti on tihti sisustuse keskne element, mis mõjub kui kunstiteos ja loob kodule iseloomu.
Uue kodu sisustamine ei piirdu ainult mööbli ega ruumilahendustega. Igapäevaelu sujuvus ja mugavus sõltuvad suures osas ka sellest, millal ja millist tehnikat vajatakse.
Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock
Paljud pered soovivad kogu vajaliku kodutehnika korraga valmis osta, ent sageli tasub astuda samm tagasi ja kaaluda, kas kõike on tõesti kohe vaja. Tehnika soetamine samm-sammult võib olla rahaliselt säästlikum, võimaldades teha otsuseid vastavalt kujunevatele harjumustele ja vajadustele. Kodune keskkond muutub ajas ning koos sellega muutuvad ka ootused ja eelistused. Seetõttu ei ole otstarbekas kõiki seadmeid korraga hankida. Esmalt võiks keskenduda põhivajadustele, hiljem lisanduvad mugavustehnikad ja lõpuks seadmed, mis toetavad individuaalseid harjumusi või elustiili.
Hädavajalik, mugavust lisav, täiendav Praktiline viis tehnikavajadusi kaardistada on jagada need kolmele tasandile. Esimese taseme moodustavad seadmed, mis on igapäevase toimetuleku jaoks vältimatud. Teise taseme moodustavad vahendid, mis aitavad hoida elukeskkonda korras ja toetavad rutiinseid toiminguid. Kolmas tasand hõlmab neid seadmeid, mis lisavad isikupära, rõhutavad mugavust või pakuvad lisafunktsioone, ent mille puudumine ei muuda kodu toimimatuks.
Selline jaotus aitab ostuotsuseid planeerida ja annab ülevaate, milliseid seadmeid võib vajadusel edasi lükata või milliseid soetada vaid juhul, kui eelarve seda võimaldab.
Igapäevaseks toimetulekuks Külmik, pliit, ahi ja pesumasin kuuluvad nende seadmete hulka, mille olemasolu on igapäevaelus sageli hädavajalik. Külmkapp võimaldab säilitada toiduaineid ja vältida sagedasi
poeskäike. Pliit ja ahi võimaldavad toitu valmistada kodus, mis on oluline nii tervise kui ka eelarve seisukohalt. Pesumasin aitab hoida korras riideid, vältides vajadust pesuteenuste järele.
Nende seadmete puudumine ei pruugi muuta elu võimatuks, kuid muudab selle kindlasti kulukamaks, ajamahukamaks ja sõltuvamaks välistest teenustest. Just seetõttu võiks nende soetamine olla esmatähtis.
Igapäevast rütmi toetav tehnika
Kui põhivajadused on kaetud, saab liikuda järgmisele tasandile. Sellesse kuuluvad seadmed, mis lihtsustavad igapäevaseid ülesandeid ja aitavad hoida kodu korras. Näiteks tolmuimeja on asendamatu puhtuse tagamisel, mikrolaineahi ja veekeetja pakuvad kiireid lahendusi toidu soojendamiseks või kuuma joogi valmistamiseks.
Köögikombain, triikraud või tolmurobot ei pruugi olla vältimatud, kuid võivad säästa aega ja vaeva. Nende kasutegur sõltub sageli pere suurusest, elustiilist ja individuaalsetest harjumustest. Ka seadmete paigutus mängib rolli. Kui tehnika on loogiliselt ja mugavalt paigutatud, muutuvad igapäevased toimingud sujuvamaks.
Väärtust tasub anda ka vaiksele töörežiimile ja disainile, mis sobitub kodu üldilmega.
Elustiili toetavad seadmed Kolmandasse tasandisse kuuluvad seadmed, mis ei ole eluks hädavajalikud, kuid võivad oluliselt tõsta elukvaliteeti. Kohvimasin, eriti kui tegemist on automaatse või kapselsüsteemiga, võib muuta hommikuse rituaali nauditavaks. Kodukino, nutikodu lahendused, õhupuhastid või terrassikütted täidavad sageli kindlat funktsiooni, mis sõltub pere vajadustest ja harjumustest.
Selliste seadmete ostu võib planeerida siis, kui igapäevaelu on stabiilne ja eelarve võimaldab teha lisainvesteeringuid. Samuti tasub arvestada tehnika kiire arenguga – sageli ilmuvad turule uued, tõhusamad ja soodsamad mudelid. Lühike ooteaeg võib tuua kasu nii rahaliselt kui ka funktsionaalsuse mõttes.
Plaani koostamine aitab vältida üleostmist
Selge plaan aitab teha ratsionaalseid otsuseid ja hoida ära kiirustamisest tingitud kulutusi. Prioriteetide seadmisel võikski alustada hädavajalikust, liikuda edasi mugavustehnika juurde
Vajadused selguvad kasutamise käigus
Kui kodu alles kujuneb, võib mõni kiirustades tehtud ost osutuda hiljem kasutuks. Praktika näitab, et alles elamise käigus selgub, millised seadmed saavad igapäevaseks abimeheks ja millised jäävad harva kasutusele või koguvad kapinurgas tolmu. Seetõttu tasub endale anda aega. Läbi mõeldud ostud toetavad igapäevast elu, mitte ei koorma seda.
ning jätta suuremad või kallimad ostud ajale, mil elukorraldus on paigas. Eelarve koostamisel tasub mõelda ka sellele, et mitmed seadmed võivad koduga juba kaasas olla. Uusarendustes on sageli paigaldatud pliit või köögikubu, vanemates korterites võib leiduda töökorras külmik või pesumasin. Nende seisukorra hindamine aitab vältida tarbetuid topeltoste. Kui tehnikat soetada järk-järgult, jaotub rahaline koormus pikemale ajale. Samal ajal jääb rohkem ruumi otsuste läbimõtlemiseks ning uute vajaduste tekkimisel saab teha sobivamaid valikuid.
SISEDISAINERID
SOOVITAVAD: VIIMASED TRENDID KÖÖGI JA VANNITOA KUJUNDUSES
Köök on kodu süda ja perekonna kogunemiskoht.
Vannituba on aga privaatne paik, kus on väga oluline ennast mugavalt tunda. Millised on uusimad trendid köögi ja vannitoa kujunduses?
Tekst: Kairi Prints Fotod: Shutterstock
Oma unistuste köögi ja vannitoa kujundamisel on oluline tasakaalustada funktsionaalsust mänguliste värvide, mustrite ja tekstuuridega, mis peegeldavad nii sinu pere isikupära kui ka uusimaid trende. Kuna sisustussuunad muutuvad pidevalt, uurisime sisekujundajatelt, mis on praegu moes.
KÖÖK
Sinistes ja rohelistes toonides köök
Sinised ja rohelised toonid köögis on sel aastal tugevalt uue trendina sisenenud. Kombineeritud meretoonid on värskendavaks vahelduseks senini valitsenud klassikalisematele toonidele. Rohe-sinine köök tekitab vauefekti ning kui neid toone oskuslikult kombineerida, on tulemus väga stiilne.
Kaotame ülemised kapid
Ülemisi köögikappe on nüüd trendikas vähendada miinimumini või päris ära võtta. Uutes köögiprojektides on ülemised kapid ainult köögi ühes seinas või puuduvad üldse, nii muutub köök palju avaramaks ja valgusküllasemaks.
Kontrastsed värvid
Kuigi üleni valge köök jääb alati moodsaks, on trend pöördunud segamaterjalide ja kontrastsete värvilahenduste poole. Isegi kui jääd klassikalise valge
köögi juurde, tasub kaaluda kontrastsetes värvides detaile, näiteks mustaks värvitud või eebenipuust ukselinke, värvilisi köögitarvikuid või muud.
Efektsed köögikapid
Köögikapid ei pea olema igavad ega ühevärvilised. Aina rohkem levivad mitmevärvilised ja mustriga köögikapid. Köögikapi värvi või mustrit tasub julgelt sobitada erinevate köögiplaatidega ja mitte karta liiga julget või ootamatut tulemust. Köök ei ole magamistuba, kus peaks alati eelistama rahulikke toone, vaid koht, kus lasta oma fantaasia valla nii sisekujunduses kui ka kokkamises.
Käsitsi värvitud põrandad
Käsitsi värvitud põrandad loovad mõnusa hubase ja koduse tunde. Värvitud puitpõrandad on soojemad kui plaatpõrandad ning kuluvad loomulikult. Veidi kulunud puitpõrand koos näiteks kõrgläikeliste seinaplaatidega moodustavad väga efektse kombinatsiooni.
Säravad värvid ja puit
Samasugust vau-efekti annavad säravate värvide ja veidi robustse puidu segamine. Kärts värvitoon seinal ja rohmakas puitriiul selle peal näeb väga hea välja – kui valid sellise lahenduse,
võid olla kindel, et sinu köök näeb välja kui värskest sisustusajakirjast.
Kividetailid
Kuigi kivi kasutamine köögiruumides, näiteks töötasapindadel, on juba vana traditsioon, on üha enam populaarsust kogumas looduslikust kivist detailide kasutamine. Näiteks üksikud kiviplaadid tavaliste plaatide vahel või kiviribadest ääristused kappidele on vägagi trendikad.
VANNITUBA
Vannituba kui koduspaa
Kujuta ette, et astud oma vannituppa ja tunned, nagu oleksid sisenenud luksuslikku spaasse. Vannitubade dekoreerimisel on järjest populaarsemad mullivannid ning auru- ja massaažidušid, vannituppa integreeritakse kõlarid, et saaks muusikat kuulata, oluliseks muutuvad kvaliteetsed käterätikud, küünlad, luksuslikud kehahooldustooted. Mis oleks mõnusam, kui tunda end koduses vannitoas kui uhkes spaas.
Jätkusuutlikud materjalid
Jätkusuutlikkus on jätkuvalt disainis olulisel kohal ja 2025. aasta vannitoatrendid ei ole siinkohal erandiks.
Sellised materjalid nagu bambus, taaskasutatud puit või klaas ja looduslik kivi ei näe mitte ainult head välja, vaid aitavad vähendada ka meie ökoloogilist jalajälge.
Julged mustrid ja tekstuurid
Ära karda julgeid mustreid ega tekstuure. Sisustuselemendid alates geomeetrilise mustriga plaatidest kuni
tekstuurse või värviplahvatusena mõjuva tapeedini on väga moes, lisaks on vannituba ideaalne koht, kus minna veidi „hulluks“ ja näidata oma isikupära, kasutades mustreid ja värve, mis kodu teistes ruumides tunduks natukene liig.
Metallide segamine
Metallmaterjalide, nagu messingi, kroomi ja mattmusta segamine on trend, mis lisab vannitoale sügavust ja iseloomu. Messingist valgustid lisavad soojust ja elegantsi, samas kui kroom pakub elegantset, poleeritud viimistlust. Mattmust loob silmatorkava kontrasti teiste metallidega ning muudab kogu koosluse stiilseks ja elegantseks.
Naturaalne kivi
Naturaalsest kivist valamud ja tööpinnad toovad vannituppa luksust ning elegantsust. Pole vahet, kas valid marmori, graniidi või kvartsi – kõik looduslikud kivimaterjalid on vastupidavad, kergesti hooldatavad ja ajatud. Looduslikust kivist valamud ja pinnad on väga praktilised, kuna nad taluvad nii kuumust kui ka niiskust.
Mäng peeglite ja valgusega Vannitoas võiks olla mitmeid erinevaid valgustusrežiime, et saaksid seal toimetada täisvalguses, aga luua ka hubasema valgusega rahuloluoaasi. Kui ruumis on mitmeid peegleid, tasub lambid sättida nii, et valgus peeglitelt tagasi peegelduks – see loob eriti hubase ja romantilise õhkkonna.
Allikas: housebeautiful.com
VAID 100 SAMMU VABADUSE VÄLJAKUNI
Linnakodu pealinna südames
VAIKSEL TÄNAVAL. VAIKSES MAJAS. JUBA VALMIS
Värskelt valminud VIA TATARI toob luksuslik rahu Tallinna südamesse.
Tatari tänava vaiksel lõigul, Vabaduse väljaku vahetus läheduses pakub VIA TATARI südalinnakorteritega harukordset tasakaalu – rahu ja privaatsust keset pealinna pulseerivat elu.
Siin kohtuvad tipptasemel arhitektuur, sisekujundus ja ehituskvaliteet.
MEISTRITE LOODUD
Andres Alveri arhitektuuribüroo loodud meisterlik hoone arhitektuur ja Pille Lausmäe büroo loodud rafineeritud sisearhitektuur moodustavad silmapaistva terviku.
VIA TATARI korterid on loodud parima esteetika, funktsionaalsuse, kestvuse ja ettenägelikkuse printsiibil, muutudes ajas üha väärtuslikumaks.
VAIKUS LINNA EPITSENTRIS
Unikaalselt mugav asukoht südalinna südames vaiksel tänaval annab mugava ligipääsu vanalinnast välisministeeriumini ja Estoniast Ameerika saatkonnani.
