Tervis (oktoober 2025)

TERVIS

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MAKSIMAALNE TOETUS LIIGESTELE:

tervemad, tugevamad ja paremini toimivad liigesed

Unikaalne lahustuv pulber, mis sisaldab suuri annuseid glükoosamiini ja kondroitiini

Artroveron Active+ on ainuke liigeste tervist toetav kompleks, mis sisaldab suurt annust glükoosamiini ja kondroitiini. Glükoosamiin ja kondroitiin on kõige olulisemad liigesekõhre komponendid. Artroveron Active+ aitab krooniliste liigesevaevuste (valu, liigeste jäikus, põletik) korral taastada liigeskõhre ja säilitada liigeste tervist, et oleks võimalik aktiivselt ilma valu ja piiranguteta jätkata igapäevaseid tegevusi.

SOapteekides

OODUSHIND

Ainuke kompleks, mis sisaldab suurt annust glükoosamiini ja kondroitiini

Tõhus ja kiire positiivne mõju liigestele

Vastab Euroopa Osteoartroosi Seltsi* ravijuhistele

Ainult 1 pakike päevas, meeldiv apelsinimaitse

*ESCEO - Euroopa Osteoporoosi, Osteoartroosi ja Luu-lihaskonnahaiguste Kliiniliste ja Majanduslike Aspektide Selts

Enese eest tuleb

hoolt kanda

Hea lugeja!

Tervis on meie kõige kallim vara –seda ütlust oleme ilmselt kõik sadu kordi kuulnud, aga selle tõelist tähendust mõistame sageli alles siis, kui mõni vaevus hakkab igapäevaelu kimbutama. Olgu selleks väsitav peavalu, salakavalad allergiad, ebamugavust tekitav põiepõletik või kasvõi nohu – iga tervisemure mõjutab meie elukvaliteeti ja vajab tähelepanu ning teadlikku lähenemist.

Uue terviseteemalise erilehe eesmärk on tuua lugejani oluline ja informatiivne ülevaade levinumatest terviseprobleemidest, millega inimesed sageli silmitsi seisavad. Räägime jala ­ , pea ­ ja seljavaludest, südametervisest, kõrgenenud vererõhust ja diabeedist, aga ka sellest, kuidas hoolitseda oma kõrvade, sil­

made, hammaste ning liigeste eest. Jagame teadmisi maksa ja seedimise toetamisest, naha ja sünnimärkide jälgimisest ning hooajalistest viirushaigustest, mis meid igal aastal salakavalalt varitsevad. Samuti sukeldume põgusalt allergiate ja toidutalumatuse maailma ning õpime võitlema põiepõletiku ja eesnäärmemuredega.

Järgnevatelt lehekülgedelt saad ammutada olulist teavet ja kasulikke näpunäiteid, mille abil oma tervise eest paremini hoolt kanda, märgata ohumärke ning tabada ära õige hetk, mil spetsialisti poole pöörduda.

Soovin sulle põnevat lugemist, tugevat tervist ja oskust iseennast hoida!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Liisbet Estra Reklaam: Margit Laasnurm margit.laasnurm@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

Liisbet Estra

Foto: Shutterstock

PEAVALU: pinge või migreen?

Peavalu on üks sagedasemaid tervisemuresid, millega pea iga inimene elu jooksul kokku puutub. Mõne jaoks tähendab see vaid aeg-ajalt ilmnevat ebamugavust, teise jaoks aga korduvat ja kurnavat seisundit, mis mõjutab töövõimet, keskendumist ja elukvaliteeti. Peavalusid on mitut tüüpi, kuid kõige sagedamini esinevad pingepeavalu ja migreen.

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

Pingepeavalu – keha ja meele pingest sündinud Kõige tavalisem peavaluvorm on pingepeavalu. Seda kirjeldatakse tihti kui suruvat või pigistavat tunnet, mis paikneb mõlemal pool pead, justkui oleks peas nähtamatu rõngas. Erinevalt migreenist ei kaasne pingepeavaluga tavaliselt iiveldust ega nägemishäireid, kuid valu võib kesta tunde või isegi päevi.

Pingepeavalu vallandavad enamasti stress, vähene uni ja ebasobivad tööasendid. Teadlased on leidnud, et regulaarne liikumine, lõõgastustehnikate kasutamine ja ergonoomiline töökoht aitavad peavalude sagedust vähendada. Kuigi käsimüügis olevad valuvaigistid leevendavad valu kiiresti, tuleb nende liigtarbimist vältida, sest see võib viia ravimipeavaluni, mis võib muutuda omaette probleemiks.

Migreen – rohkem kui lihtsalt peavalu

Migreen on keerulisem ja raskemini talutav seisund, mida peetakse pigem neuroloogiliseks haiguseks kui tavaliseks peavaluks. Migreenivalu on sageli pulseeriv, tavaliselt ühel pool pead ning võib olla väga tugev. Sellega võivad kaasneda valgus­ ja helitundlikkus, iiveldus ning mõnikord ka nägemisega seotud häired ehk aurad.

Migreeni võivad vallandada nii ilmamuutused, hormonaalsed kõiku­

Millal pöörduda arsti poole?

Enamik peavalusid ei ole ohtlikud, kuid tähelepanelik tasub siiski olla.

Arsti poole tuleks pöörduda, kui: peavalu tekib äkitselt ja väga tugevalt; sellega kaasnevad nägemis-, kõne- või liikumishäired; varem tuttav peavalu muutub äkki teistsuguseks või tugevamaks; peavalud korduvad sageli ja segavad igapäevaelu.

Õige diagnoos võimaldab valida sobiva ravi ja vältida tüsistusi.

mised, teatud toidud ja joogid, tugevad lõhnad kui ka unerežiimi häired. Erinevalt pingepeavalust ei ole migreen vaid reaktsioon stressile või väsimusele, vaid seotud ka aju närvisüsteemi eripäraga. Tähtsat rolli mängivad nii geneetiline eelsoodumus kui ka neurotransmitterite tasakaal. Migreeni ravi keskendub nii hoogude leevendamisele kui ka ennetamisele. Lisaks tavapärastele valuvaigistitele ja spetsiaalsetele migreeniravimitele on olemas profülaktilised ehk ennetavad ravimid.

Stress kontrolli alla

Nii pingepeavalu kui ka migreeni puhul on keskse tähtsusega stressi juhtimine ja tervislik elustiil. Pidev pingeolek suurendab närvisüsteemi erutuvust ja muudab keha valule tundlikumaks. Ka uni mängib suurt rolli: ebapiisav või ebaühtlane uni suurendab peavaluhoogude riski. Teadusuuringud kinnitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus, tasa kaalustatud toitumine ja lõõgastumisvõtted (näiteks jooga, hingamisharjutused või meditatsioon) aitavad hoida nii pingepeavalu kui ka migreeni kontrolli all.

Allikad: mayoclinic.org, webmd.com

KUULMISLANGUS: kui maailm hakkab vaikselt kaduma

Kuulmine on üks neid meeli, mille tähtsust märkame alles siis, kui see hakkab kaduma. Eriti sellepärast, et vaikus ei saabu üleöö, vaid hiilib ligi aeglaselt ja vaevumärgatavalt. Algul tundub, et teised sosistavad või räägivad ebamääraselt, teleri heli keeratakse veidi valjemaks, vestlused vajavad kordamist, kuni ühel hetkel avastab inimene end olukorrast, kus ta lihtsalt ei jõua enam sammu pidada.

TOIMETAS: Mariann Vilbre / FOTOD: Shutterstock

Mida kuulmise langus endaga kaasa toob?

Kuulmine on palju enamat kui heli tajumine. See on suhtluse ja sotsiaalsete sidemete alus. Kui inimene ei kuule hästi, muutub vestlemine pingutuseks ja sellest võib saada vältimatu frustratsiooniallikas. Paljud hakkavad seejärel seltskondlikke olukordi vältima, sest pidev kordamine ja arusaamatus väsitavad.

Kuulmislangus võib mõjutada ka vaimset tervist. Kui aju peab pidevalt „täitma“ helide tühimikke, muutub see kurnavaks. Inimene väsib kiiremini, keskendumis võime langeb ja mõnel juhul tekivad ka mäluprobleemid. Uuringud on näidanud, et kuulmise halvenemine võib suurendada dementsuse riski, sest aju ei saa enam sama palju sensoorseid sisendeid ja jääb justkui treenimata.

Ka turvalisus on oluline aspekt. Kui inimene ei kuule autosõidu ajal

Miks kuulmine halveneb?

Kuulmislangus ei teki üleöö, vaid kujuneb aastate jooksul. Üheks sagedasemaks põhjuseks on pidev kokkupuude valju müraga. Tööstuslikud helid, kontserdid või lihtsalt kõrvaklapid, mille kaudu kuulatakse muusikat liiga suurel helitugevusel, kahjustavad sisekõrva tundlikke rakke.

Kuulmist võivad mõjutada ka kroonilised kõrvapõletikud, vereringehäired, diabeet ja teatud ravimid. Ka vananemine mängib oma rolli – sisekõrva rakud ja kuulmisnärv kuluvad aastatega ning heli muutub järjest tuhmimaks. Mõnikord piisab aga ka lihtsast kõrvavaigu ummistusest, et maailm tunduks ootamatult vaiksem.

signaali, alarmauto lähenemist või kodus olles uksekella, võib tagajärg olla ohtlik.

Kuidas aru saada, et kuulmine on langenud?

Kuulmise kadu hiilib ligi märkamatult. Sageli arvab inimene, et teised räägivad liiga vaikselt või ebamääraselt. Kõne kaotab oma selguse ja eriti kaovad ära kõrged helid, nagu häälikud „s“ või „t“. Vestlustes tuleb üha sagedamini paluda, et teised kordaksid öeldut, ja taustamüra segab mõistmist rohkem kui varem.

Ka telefoni­ või uksekellaheli võib jääda kuulmata, samuti väheneb võime eristada hääli rahvarohkes kohas. Mõnel juhul tekib pidev kumisemine või helin kõrvas – nähtus, mida tuntakse tinnituse nime all. See võib olla esimene märk sellest, et kuulmine vajab tähelepanu.

Mida saab ise teha?

Kui märkad, et kuulmine pole enam endine, tasub pöörduda arsti poole. Kaasaegne kuulmisuuring on kiire ja valutu. Sageli piisab lihtsast kõrva puhastamisest või põletiku ravist, aga kui kuulmislangus on püsiv, aitavad kuuldeaparaadid või muud abivahendid taastada elukvaliteedi. Ennetus on siiski parim ravim. Mürarikkas keskkonnas tuleks kasutada kõrvaklappe, kontserdil seista valjuhäälditest veidi eemal ja vältida liiga tugevat helitugevust kõrvaklappides. Samuti tasub regulaarselt kontrollida kuulmist, eriti kui töö või hobid on seotud müraga.

Allikad: clevelandclinic.org, verywellhealth.com, who.int

SILMAD vajavad hella hoolt

Heas vormis silmad liiguvad kiiresti ja hoomavad loetut n-ö käigupealt. Kui koged aga keskendumisraskusi ja silmad valutavad, võib ilmselt süüdistada ekraane, lähitööd, õhusaastet ja kliimaseadmeid.

TOIMETAS: Kairi Prints / FOTOD: Shutterstock

1. Tee puhkepause

Silmavaevuste suurim riskirühm on lähitöö tegijad, kelle silmad vaatavad pidevalt ühele kaugusele. Sel põhjusel väheneb silmalihaste koostöövõime, läätsede elastsus, halveneb keskendumisvõime ja võivad alguse saada igasugused silmahaigused. Paiguta arvuti monitor silmade joo­

nest allapoole, sest siis katab laug suurema osa silmast. Tee iga 20–30 minuti järel puhkepause ning lähedale ja kaugele vaatamise harjutusi.

2. Kuiva silma sündroom

Kui sind vaevab silmade kuivus­ või liivateratunne, kipitus ja pisaravool, annab see märku kuiva silma sünd­

SILMADE KONTROLL

JA PRILLIDE MÜÜK

20.10 kl 10 TORI SOTSIAALMAJAS tel 5323 2454

21.10 kl 10 RIISIPERE KULTUURIMAJAS tel 5323 2454

22.10 kl 10 LOO KULTUURIKESKUSES tel 5323 2454

23.10 kl 10 VARBOLA RAHVAMAJAS tel 5323 2454

24.10 kl 10 RAPLA KULTUURIKESKUSES tel 5323 2454

27.10 kl 10 SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES (Pärnu mnt 27a) tel 5323 2454

28.10 kl 10 TAPA KULTUURIKODA (Kesk 4) tel 5323 2454

29.10 kl 10 TÜRI NOORTEKESKUSES tel 5323 2454

30.10 kl 10 KOSTIVERE KULTUURIMÕISAS tel 5323 2454

03.11 kl 10 AEGVIIDU TERVISEDEPOOS tel 5323 2454

04.11 kl 10 VÄNDRA KULTUURIMAJAS tel 5323 2454

05.11 kl 10 KUUSALU RAHVAMAJAS tel 5323 2454

06.11 kl 10 TABASALU EAKATE PÄEVAKESKUSES tel 5323 2454

roomist, mida põhjustab kuiv õhk, töö arvutiga, samuti kontaktläätsede kandmine ja vähene veejoomine. Läätsed häirivad sarvkesta ainevahetust, arvutiga töötades aga pilgutab inimene harvem silmi ning seetõttu silmad kuivavad. Abi on taas puhkepauside tegemisest, elektrikütte ja kliimaseadmetega ruumis ka õhuniisutajast.

07.11 kl 10 KOSE KULTUURIKESKUSES tel 5323 2454

10.11 kl 10 SAAREMAA ORISSAARE NOORTEKESKUSES tel 5323 2454

11.11 kl 10 KIISA VABAAJAKESKUSES tel 5323 2454

12.11 kl 10 MÄRJAMAA RAHVAMAJAS (E eregistreerimine kl 10–17) tel 5656 4614

13.11 kl 10 RAASIKU AMBULATOORIUMIS tel 5323 2454

14.11 kl 10 VÕHMA TEENUSEKESKUSES tel 5323 2454

17.11 kl 10 LOKSA RAAMATUKOGUS tel 5323 2454

18.11 kl 10 SAKU PÄEVAKESKUSES tel 5323 2454

19.11 kl 10 SAUE SOTSIAALKESKUSES (Tule 7) tel 5323 2454

20.11 kl 10 KEHRA TERVISEKESKUSES tel 608 4400

Etteregistreerimine telefonidel kl 9–16

* kuiva silma test * silmarõhu mõõtmine * optilised päikeseprillid

3. Silmatilgad appi

Kuiva silma sündroomi korral saad abi niisutavate silmatilkade või silmageeli kasutamisest iga paari tunni tagant. Valik on väga suur – proovi eri variante, et leida endale sobiv. Allergikutele on parimad konservandivabad tilgad. Jälgi hoolikalt ka silmatilkade aegumiskuupäeva!

4. Spetsialisti juurde

Kui silmatilgad ei aita, pea kindlasti nõu silmaarstiga. Kui suguvõsas on esinenud glaukoomi (roheline kae), oled lühinägelik või diabeetik, on vähemalt üks silmaarsti juures käik aastas väga asjakohane.

Teravat pilku aitab taastada ka nägemisterapeut, kes näitab harjutusi, mis koormavad korraga nii silmalihaseid, ­läätsi kui ka aju. Harjutusi korrektselt sooritades saad prillide kasutamist edasi lükata ja tunned end mõnusamalt.

Silmade limaskest võib kuivada põhjusel, et sinu toidus napib oomega­3­rasvhappeid, karotenoide (luteiini, zeaksantiini), C­ ja E­vitamii­

Pingutad, et hästi näha?

Põhjalik nägemisuuring

Arvuti- ja lugemisprillid

Prilliraamid igale maitsele

Vaegnägijale nägemise abivahendid riigi toel

70–90% soodsamad

• Valgustusega luubid • Digiluubid

• Optilised süsteemid • Valgusfiltrid

ni. Et olukorda parandada, täida oma taldrik rasvase kalaga, söö lina­ ja tšiiaseemneid. Eelista rohelisi, kollaseid ning oranže aed- ja köögivilju. Loomsest toidust sisaldab luteiini ja zeaksantiini ka munarebu. Tasakaalustatud dieet aitab sul ühtlasi hoiduda ülekaaluga seotud teist tüüpi diabeedist, mis võib põhjustada pimedaksjäämist.

6. Loobu suitsetamisest Katarakt ehk hallkae on eelkõige eakatel esinev sage silmahaigus, mille teket soodustavad UVB­kiirgus, diabeet, ravimid, sigaretid, alkohol ja oksüdatiivne stress. Mitme uuringu tulemused viitavad haiguse riski vähenemisele, kui loobutakse suitsetamisest.

Eluaegset kumulatiivset UVB ­ kiirgust on seostatud silmaläätse hägususega, seepärast tasub kanda ultraviolettkiirgust neelavaid päikeseprille. Vali kvaliteetsed prillid, mis blokeerivad maksimaalselt nii UVA­ kui ka UVB­kiirgust ja vähendavad ka tagasi peegelduvat valgust.

Allikas: tervispluss.ee

Eesti Nägemistervisekeskusest saad kogu vajaliku abi nägemistervise eest hoolitsemiseks.

Nägemisuuring hinnaga 25€ sisaldab kõiki vajalikke teste ja silmarõhu mõõtmist.

Loote Ultrahelikeskus pakub loote reesuskuuluvuse mitteinvasiivseks hindamiseks RhSafe’i testi

Reesusfaktor (Rh) on üks olulisemaid veregrupisüsteeme. Inimese punaliblede pinnal on valgulised antigeenid, mis moodustavad reesusfaktori. Rh-antigeenidest on kliiniliselt kõige olulisem D-antigeen. Inimesed, kelle punaliblede pinnal on RhD-antigeen, on RhD-positiivsed ja need, kellel seda ei ole, on RhD-negatiivsed. RhD-negatiivseid inimesi on Euroopas ligi 15%.

Miks on oluline raseduse ajal teada oma RhD-kuuluvust?

Reesusfaktor on raseduse ajal väga tähtis. Kui ema on RhD ­ positiivne, siis reesuskonflikti ei teki, sõltumata sellest, kas tema laps on RhD­positiivne või RhD­negatiivne. Kui ema on RhD­negatiivne ja laps RhD­positiivne, võib tekkida reesuskonflikt, mille korral ema immuunsüsteem toodab organismi kaitseks valgulisi antikehi lapse punaliblede vastu.

Millest sõltub, kas minu laps on RhD-positiivne või -negatiivne?

See, kas laps on RhD­positiivne või ­negatiivne, sõltub isast. Kui isal on

RhD-negatiivse EMA ESIMENE RASEDUS

dominantne reesusalleel (40% juhtudel), siis on tema järglased kõik RhD­positiivsed, kui aga isal on retsessiivne alleel (60% juhtudel), on pooled tema järglastest RhD ­ positiivsed ja pooled RhD­negatiivsed.

Miks ja kuidas tekib reesuskonflikt? Reesuskonflikt tekib ainult juhul, kui ema ja lapse veri mingil põhjusel kokku puutuvad, näiteks sünnituse, raseduse katkemise, looteveeuuringu, loote välise pöörde, trauma või verejooksu ajal. Immuniseerumiseks on vaja väga väikest hulka RhD­positiivset verd, piisab 0,1 milliliitrist. Raseduse ajal toimub ka loote ja ema vere

RASEDUSTE VAHEPEALNE AEG

Loote RhD-positiivsed punalibled

Ema RhDnegatiivsed punalibled koos anti-Dantikehadega

spontaanne segunemine – enamasti pärast 28. rasedusnädalat ehk kolmandal trimestril.

Kui tekib reesuskonflikt, hakkab ema immuunsüsteem väikese koguse loote vere sattumisel ema vereringesse tootma loote punavereliblede vastu anti ­D ­ antikehi, põhjustades lootel hemolüütilise tõve tekke.

RhD-negatiivse EMA TEINE RASEDUS

Kuna loote ja ema vereringe on teineteisest eraldatud, sünnib esimene laps tervena

Loote hemolüüsunud RhD-positiivsed punalibled koos ema anti-D-antikehadega

RhD-negatiivne ema toodab loote RhD-positiivsete punaliblede vastu anti-D-antikehi

Teine laps võib sündida haigena, sest immuunsuse saanud ema anti-D-antikehad ründavad loote RhD-positiivseid punaliblesid

Joonise autor:

Daria

Rattik

Mida kujutab enesest loote hemolüütiline tõbi?

Loote vereringesse sattudes kinnituvad antikehad loote punalibledel asuvatele antigeenidele, põhjustades punaliblede lagunemise ehk hemolüüsi, mis omakorda tekitab lootel punaliblede vähesuse ehk kehvveresuse. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis eluks vajalikku hapnikku sidudes kannab selle laiali kogu organismi kõikidesse elunditesse. Punaliblede lagunedes halveneb aga loote elundite hapnikuga varustatus ning nende funktsioneerimine. Punaliblede intensiivse lagunemise tõttu areneb südamepuudulikkus, mis süvendab lapse aju hapnikuvaegust, samuti intensiivistub punaliblede tootmine maksas, mis võib omakorda kaasa tuua loote kudede eluohtliku turse.

Miks on vaja teada lapse reesuskuuluvust?

Kui ema ei oma anti ­ D ­ anti kehi, on võimalik RhD ­ positiivse lapse puhul 28. rasedusnädalal teha anti ­RhD ­ profülaktikat. Selleks kasutatakse anti­D­immunoglobuliini Rhesonativi, mille antikehad takistavad ema organismil antikehi välja töötada ja seeläbi lootel hemolüütilise tõve teket. Enne lapse sündi Rhesonativi saanud naised saavad anti­D­immunoglobliini teise doosi pärast sünnitust kolme päeva jooksul. 40% juhtudel on RhD­negatiivse

naise laps RhD­negatiivne ning ema ei vaja anti­D­profülaktikat.

Kui ema omab juba anti­D­antikehi, on oluline teada RhD­positiivse loote korral, kui kõrge on antikehade tiiter. Kui see näitaja on väga kõrge, on vaja teha loote aju keskarteri ultraheli doppleruuring, et hinnata loote kehvveresuse olemasolu ja selle raskust. Loote raske kehvveresuse korral on võimalik teha lapsele enne sündi elupäästev emakasisene vereülekanne. Erandjuhtudel võib olla vaja sünnitus enneaegselt esile kutsuda. Samas, kui RhD­negatiivne naine kannab RhD­negatiivset last, saab anda naisele kindlustunde, et tema lapsel ei saa hemolüütilist tõve tekkida.

Kuidas on võimalik loote reesuskuuluvust teada saada? Loote RhD­kuuluvust on võimalik raseduse ajal hinnata RhSafe’i testi abil. See on mitteinvasiivne sünnieelne sõeltest, mis on nii naisele kui ka lapsele ohutu. Uuringu vastus saabub kahe nädala möödudes pärast vereanalüüsi andmist.

Kuidas RhSafe’i test töötab? RhSafe’i test tehakse ema vereproovist, milles leidub nii ema kui ka loote DNA­ d. See tuvastab ema vereproovist loote DNA ja kinnitab PCR­analüüsi abil loote RhD­geeni 5. ja 7. eksoni olemasolu. Kui lootel on

RhD ­ geen, siis ta on RhD ­ positiivne, kui lootel seda geeni ei ole, on ta RhD­negatiivne.

Kui usaldusväärne on RhSafe’i test?

See sõeltest suudab tuvastada 99,9% kõigist RhD­positiivsetest loodetest ja 99,1% kõigist RhD ­ negatiivsetest loodetest.

Keda saab testida ja millal?

RhSafe’i testi tehakse ainult neile emadele, kes on RhD­negatiivsed ja kelle lapse isa on RhD­positiivne. RhSafe’i testi on võimalik pakkuda neile emadele, kelle rasedus on kestnud vähemalt kümme täisnädalat (10 nädalat + 0 päeva). Loote reesusfaktorit saab loote verest määrata ainult üksikraseduste puhul.

Marek Šois, naistearst

Loote Ultrahelikeskus Tammsaare Ärikeskus

A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel 521 0046

www.ultraheli.ee

Tegevusluba: L03850

Proteesid pole luksus, vaid kättesaadavad kõigile

Maire istus köögilaua taga ja rüüpas taimeteed. Sugulane, keda polnud ammu näinud, oli lubanud läbi astuda, aga Maire tundis otsekui pigistust rinnus. Ta ei tahtnud ei rääkida ega naeratada. Oli juba kolmas aasta ilma kahe esihambata. Kui sugulane tuli, tõmbas Maire huuled krampi ja naeratas ainult silmadega. Tal oli piinlik.

Tuttav lugu. Väga paljud inimesed, kellel on hammastega probleeme, väldivad hambaarsti juurde minemist, sest kardavad kõrget hinda. Arvatakse, et proteesid maksavad tuhandeid eurosid. Mõned tunnevad piinlikkust: „Mida arst minust arvab? Äkki olen ainus selline?“ Tegelikult on proteeside valmistamine igapäevane ja normaalne protseduur ning ka hinnad pole hirmutavad.

Proteesid mitte ainult ilu pärast

Proteesid pole vajalikud ainult ilu pärast, need ei tähenda ainult kaunist naeratust. Need on vajalikud tervise jaoks, sest kui hambaid pole, kannatab seedimine, lõualuud nõrgenevad ja üldine tervis halveneb. Samuti annavad sobivad proteesid enese ­

kindluse – sa ei pea rääkides enam kätt suu ette panema. See muudab elu mugavamaks ja sotsiaalsemaks. Proteesid pole häbiasi ega luksus. Need on igapäevane lahendus paljudele inimestele, ja need on kättesaadavad igaühele. Kui oled mõelnud, et proteesid on liiga kallid, siis tea, et on olemas erinevaid võimalusi ja hinnaklasse. Alati on lahendus – alates riiklikust toetusest kuni osamaksetega tasumiseni.

Millised on tegelikud võimalused? Eestis on olemas lahendusi erineva eelarvega inimestele. Kõige lihtsamad ja taskukohasemad proteesid –nagu osaline või täisprotees – on saadaval 200–800 euroga. Kvaliteetsemad büügel ­ või totaalproteesid maksavad kuni 1000 eurot. Keerukamad, näiteks implantaadid või Allon­X­i lahendused, on kallimad.

Implantaatide ja püsiproteeside hind ulatub mitmetesse tuhandetesse eurodesse, aga õnneks pakub enamik kliinikuid järelmaksu või osamaksetega tasumise võimalust. Ka tervisekassa toetab proteeside soetamist – riikliku hüvitise suurus on 260 eurot kolme aasta peale.

Seega – kui implantaat tundub kallis, on lahenduseks kvaliteetsed eemaldatavad proteesid, mis on märksa soodsamad. Need on praktilised, mugavad ja näevad loomulikud välja.

Hea on teada veel ühte olulist nüanssi hammaste ravi juures. Vahel on vaja eemaldada esihammas, aga see mõistagi tekitab inimesele tõsise esteetilise probleemi. Sanare Hambakliinikus on võimalus valmistada eelnevalt esteetiline protees, mille saab panna kohe eemaldatud hamba kohale.

Foto:

Sanare Hambakliiniku arstide pühendumus ja kogemused muudavad mure naeratuseks.

Suu kui tervise peegel

Punetavad ja veritsevad igemed võivad tunduda tühise ebamugavusena, kuid tegelikult on need esimene märk igemehaigusest. Gingiviit ja periodontiit ei ohusta ainult hambaid, need võivad mõjutada ka kogu organismi tervist. Suu on koht, kus peegelduvad nii südame kui ka ainevahetuse probleemid.

TOIMETAS: Mariann Vilbre / FOTOD: Shutterstock

OLEME TERVISEKASSA

PARTNER LASTE HAMBARAVI, TÄISKASVANUTE HAMBARAVI, PROTEESI JA ERAKORRALISE ESMAABI OSAS

+ HAMBARAVI + JUURERAVI + LASTE HAMBARAVI + RÖNTGEN + KIRURGIA + PROTEES + ESTEETILINE HAMBARAVI + REASTAV KAPERAVI + VALGENDUS KAPED

JAANA TAMM HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI

AILI TUHKANEN NÄO LÕUALUU KIRURGIA

MARET OJAKIVI HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI IGEMERAVI, PROTEES

ALLA DUDINA LASTE HAMBARAVI JUURERAVI, PROTEES

IGOR PIHO HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI IGEMERAVI, PROTEES

MAIRI KORKKA HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI

KADRI REBANE HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI

KARIN ROSIN PROTEES

KATRE PÄHNAPUU HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI

VIRGE MERI HAMBARAVI, LASTE HAMBARAVI, JUURERAVI, IGEMERAVI, PROTEES

Gingiviit: esimene hoiatusmärk Kõige tavalisem ja samas ka kõige alahinnatum igemehaigus on gingiviit. See algab märkamatult: igemed muutuvad kergelt punakaks, lähevad turse ja hakkavad hambapesul või õuna hammustades veritsema. Valu enamasti ei ole ja seetõttu jätavad paljud inimesed olukorra tähelepanuta. Tegelikult on just see hetk kriitiline, sest gingiviit on veel pöörduv. Kui hambakatt korralikult eemaldada ja igapäevane hügieen sisse harjutada, taastuvad igemed täielikult. Kui sümptomid aga tähelepanuta jätta, liigub põletik sügavamale kudedesse ja võib areneda periodontiidiks.

Periodontiit: nähtamatu, aga ohtlik

ja kontoritööklaasidele normanoptika.ee

dedesse, mis hoiavad hammast paigal. Nii tekivad igemete ja hammaste vahele sügavad taskud, kuhu bakterid saavad end mugavalt pesitsema seada. Aja jooksul hakkab lagunema isegi luu, mis hammast toestab.

Periodontiit kulgeb sageli hiilivalt, sest valu ei pruugi olla ja inimene ei märkagi, et igemed on aeglaselt taandunud või hambad hakanud liikuma. Sageli jõutakse hambaarsti juurde alles siis, kui kahju on juba

ESTENDO

pöördumatu. Ravida küll saab, kuid enamasti tähendab see pigem haiguse pidurdamist, mitte täielikku tagasipööramist. Ja kui protsess liiga kaugele areneb, võib lõpuks terve hammas välja kukkuda.

Märka probleeme

Hammaste ja igemete seisund ei räägi ainult suuhügieenist, vaid annab sageli märku kogu organismi tervisest. Arstid nimetavad igemeid ja suu

limaskesta vahel „keha aknaks“, sest nende kaudu on võimalik märgata haigusi, mis mujal kehas võivad kulgeda märkamatult.

Näiteks on hästi teada seos igemehaiguste ja südame­ veresoonkonna probleemide vahel. Kui igemed on krooniliselt põletikus, satub vereringesse põletikumediaatoreid, mis võivad soodustada veresoonte ahenemist ja ateroskleroosi. Samamoodi on periodontiit seotud kõrgema diabeediriskiga: püsiv põletik halvendab veresuhkru tasakaalu ja raskendab haiguse kontrolli all hoidmist.

Ka teised tervisemured võivad peegelduda suus. Aneemia võib väljenduda kahvatutes ja veritsevates igemetes, B12­ vitamiini puudus põhjustada põletikulisi haavandeid, seedetrakti haigused aga suulimaskesta muutusi ja halba hingeõhku. Mõnikord on just hambaarstikabinet koht, kus inimene kuuleb esimest korda viitest, et tema üldtervis vajab kontrolli.

Allikad: bmcoralhealth. biomedcentral.com, health.com

ESTENDO – kui tervisemure vajab terviklikku käsitlust

Estendo kliinikus toetame patsientide terviklikku käsitlust, sest teame, et hea tervis sünnib koostöös. Meie meeskond – endokrinoloog, kardioloog, günekoloog, valuraviarst, üldkirurg, jalaraviõde ja toitumisnõustaja – teeb tihedat koostööd, et pakkuda patsiendikeskset ja terviklikku käsitlust.

Käsitleme tervist kui omavahel seotud süsteemi – metaboolne sündroom, diabeet, ülekaal ja südame-veresoonkonna haigused on laialt levinud terviseprobleemid, mis kõik üksteist mõjutavad. Just seetõttu töötame meeskonnana, et leida igale patsiendile sobiv ja toimiv lahendus. Oma kliinikus paneme rõhku ka ennetusele ja patsientide harimisele, et vältida tervisemurede süvenemist või uute probleemide tekkimist.

Erilist tähelepanu pöörame naise elukaarele – menopaus, hormonaalsed muutused, kehakaal ja südame tervis vajavad teadlikku toetust ning mõistvat lähenemist. Meie üldkirurg ja jalaravi spetsialistid hoolitsevad ka jalgade tervise eest, sest see on osa üldisest heaolust, millele meie ülejäänud keha toetub.

Estendo kliinikus võtame aega kuulamiseks, selgitamiseks ja koostööks. Rahulik ja privaatne keskkond, nüüdisaegsed ravivõimalused ning soe suhtumine loovad ruumi, kus tunned end hoituna ja mõistetuna.

Kui parasjagu Terviseportaalis või kodulehel meie juurde aega ei leia, siis võtke alati ühendust ja leiame sobiva lahenduse.

ESTENDO –ILUS JA TERVE!

Royal Denta –miks on kuld või hõbe suuhooldustoodetes kasulik?

Royal Denta – puhast hõbedat ja 24-karaadist kulda sisaldavad Euroopa teadlaste ning hambaarstide välja töötatud kõrgetasemelised tooted. Hambapastade ja -harjade loomisel on arvestatud teaduslikke avastusi ja uuendusi. Royal Denta pakub nelja võimsa toimega hambapastat ja erilisi manuaalseid hambaharju (Medium, Soft, Super Soft).

Royal Denta JEJU – hambapasta mitmekülgseks hoolduseks kogu perele

Ainulaadne kombinatsioon kaitseb hambaid kaariese eest, remineraliseerib ja soodustab igemete taastumist. Hambapastas sisalduvad kullaosakesed on olulised mikroobide vastu võitlemisel. Kaitseb hambaemaili. Väheabrasiivne (RDA 58), seega võib kasutada nii manuaalse kui ka elektrilise hambaharjaga. Elektrihambaharjaga pestes ei tohi hambapasta RDA ehk abrasiivsus ületada 70. Sobib igapäevaseks kasutamiseks alates 6. eluaastast.

Royal Denta Silver – valgendab hambaid looduslike koostisosadega

Ränidioksiidi ja puhta hõbeda osakesed poleerivad ohutult hammaste pinda ja eemaldavad pigmendiplekid hambaemaili kahjustamata. Koostises olev fluoriid tugevdab ja kaitseb hambaemaili ning ennetab hambakivi. Ksülitool ennetab kaariese teket. Hambapasta ei kraabi hammaste pinda ja annab kauakestva valge naeratuse ning värske hingeõhu. Tänu madalale abrasiivsusele (RDA 43) on ohutu nii manuaalse kui ka elektrilise hambaharjaga.

Royal Denta Gold –tõhus hooldus, kui igemetel esineb punetust, paistetust, tundlikkust või veritsust

Sisaldab kitosaani, rohelise tee ning kummeliekstrakti, mis neutraliseerivad happesust suus ja vähendavad

järk­järgult igemete ärritust. Sobib igemete ja limaskestade tugevdamiseks. Kaariese eest kaitseb hüdroksüapatiit, mis tugevdab ja remineraliseerib. Hambapasta sobib hästi Royal Denta manuaalse igemeid masseeriva harjaga, tänu madalale abrasiivsusele (RDA 44) on ohutu kasutada ka elektrilise hambaharjaga.

Royal Denta Sensitive – vähendab tõhusalt hammaste tundlikkust Hambapasta sulgeb hamba dentiinikanalid looduslike kaltsiumiühenditega, tänu millele ei ärrita hambanärvi enam välised mõjutajad. Hambapasta sisaldab hüdroksüapatiiti ja trikaltsiumfosfaati, mis regulaarsel kasutamisel

Rohkem teavet koostisosade kohta ja müügikohad: www.royaldenta.ee

Maaletooja: Meditsiinigrupp AS shop.meditsiinigrupp.ee

täidavad mikropraod ja vähendavad hammaste tundlikkust. Soovitatav kasutada manuaalset (pehmet/ülipehmet) hambaharja. Sobib suurepäraselt igapäevaseks hoolduseks.

Kahe pikkusega vastupidavad harjased – hammaste paremaks puhastamiseks

Koostöös hambaarstidega on Royal Denta välja töötanud hambaharjad, mis teevad hambapesu tõhusamaks. Harjased on USA toidu ­ ja ravimiameti (FDA) poolt heaks kiidetud spetsiaalsest materjalist, millesse on lisatud kulla­ või hõbedaosakesi, mis pärsivad bakterite kogunemist harjastele. Harjastelt hävib kuni 99,9% bakteritest, mis aitab ennetada kaariest ja halba hingeõhku. Hambahari püsib kauem vormis ning puhastab tõhusalt raskesti ligipääsetavaid kohti, nagu igemetaskud ja hambavahed.

MADRATS on osa seljaravist

Seljavalu on tänapäeval üks levinumaid terviseprobleeme, mis kimbutab nii kontoritöötajaid, füüsilise töö tegijaid kui ka sportijaid.

TOIMETAS: Sven Sula

FOTO: Shutterstock

Kuigi osa seljavalusid on seotud konkreetsete haigustega, on suur osa valudest inimese enda põhjustatud. See tähendab, et valule eelneb vale kehahoiak, liikumisvaegus või ülepinge.

Valu nõiaring

Seljavalu võib kergesti tekitada nõiaringi: valu piirab liikumist, liikumisvaegus suurendab lihaste jäikust ja see omakorda süvendab valu. Mida kiiremini valu kontrolli alla saadakse, seda väiksem on oht, et see muutub krooniliseks.

Tugisukad

Salutaris.shop pakub laias valikus tugisukki, mis on mõeldud parandama vereringet ja vähendama jalgade väsimust ning turset. Meie tugisukad sobivad ideaalselt nii iga päevaseks kandmiseks kui ka sportimiseks või pikaajalisteks istumis- ja seismisprotseduurideks.

Need on valmistatud kvaliteetsetest materjalidest, mis tagavad mugavuse ja tõhususe.

, v.a soodushinnaga tooted.

Varem soovitati seljavalude korral pigem puhata ja voodis pikutada, ent tänapäevased arusaamad on muutunud. Arstid rõhutavad, et kui valu vähegi lubab, tuleks tõusta voodist ja liikuda. Igapäevaste tegevuste jätkamine aitab säilitada lihaste elastsust ja parandab verevarustust. Kes suudab oma selja asendit kontrollida, kaitseb end paremini liigeste ja lülivaheketaste vigastuste eest. Alaselg on kõige haavatavam just pika istumise, kummardamise ja tõstmise ajal. Regulaarne võimlemine ja tugeva lihaskorseti arendamine aitavad vältida olukorda, kus „selg tõmmatakse ära“ ka lihtsa liigutuse peale.

Alaseljaharjutused ei ole keerulised ega nõua erivarustust ja neid saab edukalt teha kodus. Internetist leiab rohkelt sobivaid videoid ja juhendmaterjale, mis õpetavad ohutult tugevdama selja­ ja kõhulihaseid.

Õige magamisase aitab taastada selga Terve selg vajab mitte ainult liikumist, vaid ka puhkust. Öine uni on aeg, mil keha taastub ja lihased lõdvestuvad. Kui magamisase ei toeta keha loomulikku asendit, jääb selg pingesse ka öösel ja taastumine on häiritud.

Seetõttu on madrats seljaravi oluline osa. Õigesti valitud madrats aitab hoida lülisamba neutraalset asendit ja vähendab survet alaseljale. Liiga pehme madrats laseb kehal vajuda, liiga kõva aga tekitab survet õlgadele ja puusadele. Parim on keskmise jäikusega madrats, mis kohandub keha kujuga, ent säilitab toetuse.

Ka padi mängib rolli – see peaks hoidma kaela ja pea samal joonel ülejäänud selgrooga. Õige magamisase ei leevenda ainult valu, vaid aitab seljal tõeliselt välja puhata ja taastuda,

L ai valik talla - ja var vas te tugesid igap äevasek s k andmisek s, sp or timisek s, tö ö - ja matk ajalat sitesse

Kuidas leida õiget madratsit?

Selg vajab magades tuge, mitte läbivajumist. Keskmise jäikusega madrats hoiab lülisamba loomulikus asendis ja aitab vältida hommikust kangust. Kergem inimene vajab pehmemat, raskem tugevamat madratsit. Külili magaja peaks eelistama veidi pehmemat varianti, selili magaja jäigemat. Enne ostu proovi poes! Lama sellel vähemalt kümme minutit. Hea madrats laseb õhku läbi ja teenib truult umbes kümme aastat.

nii et hommik algab kergema ja sirgema tundega.

Seljavalu ennetamine ja ravi ei piirdu arstirohtude või massaažidega. See on terviklik protsess, mis ühendab liikumise, teadliku kehahoiaku ja taastava une. Viimane teebki madratsist ühe olulise terviseteguri.

TERVISEKAUPLUSE AADRESS:

Jaama 8, Sindi

BODYFRIEND MEDICAL PHANTOM MAGNETRAVIMASSAAŽITOOL

Sindi Coopi toidukaupluses

Avatud E–R 10–16

Tel 447 2686

Tervisekaupluse valikus on ORTOOSE SELJALE, PÕLVELE, HÜPPELIIGESELE, RANDMELE ja mujale.

Ortoose saab osta Tervisekassa soodustusega digiretsepti olemasolul.

Massaazitool.ee tutvustab innovatiivset meditsiinilise sertifikaadiga mehaanilist ja magnetravi ühendavat massaažitooli Lõuna-Korea ettevõttelt Bodyfriend.

Tipptehnoloogilisse massaažiseadmesse on integreeritud PEMF (elektromagnetimpulssgeneraator), kus see liigub koos massaažipeaga piki selgroogu ning tekitab kuni 580 gausi tugevuse magnetvälja, stimuleerides tõhusalt lihaseid ja närve valu leevendamiseks.

Tooli funktsioonide hulka kuulub ka käte ja jalataldade magnetiline akupressuurmassaaž ning kaelavenitusseade kudede vereringe parandamiseks ja toksiinide eemaldamiseks.

PAKUME RIIKLIKE SOODUSTUSTEGA INVAABIVAHENDEID JA INKOTOOTEID (URIINIPIDAMATUSE TOOTEID).

Müügil ortopeedilised JALANÕUD ja veenilaiendite TUGISUKAD.

Prooviseansi palume

leppida kokku tel 501 1733.

Aadress: Tähetorni 21b, Tallinn massaazitool.ee

Mis hoiab liigesed kaua terved?

Põhjusi, miks inimene äkki liigeseid tundma hakkab, on mitmeid. Valu võib sisse lüüa mitte ainult füüsilise pingutuse järel, vaid ka esmapilgul nii süütus olukorras nagu kükist püsti tõusmine. Kuidas hoida oma liigeseid kauem tervena?

TOIMETAS: Kairi Prints

FOTOD: Shutterstock

Uuringud näitavad, et enamasti hakkavad inimestel liigesed tunda andma 40. eluaastates, aga kui hoolitseda oma liigeste eest juba ennetavalt –elada tervislikult ja liikuda piisavalt –, saab seda edasi lükata või koguni ära hoida. Kui liigesed juba valutavad, pole samuti sugugi hilja neile rohkem tähelepanu pöörama hakata, sest nii saab ennetada artriiti ja muid liigesehaigusi.

Säilita või saavuta tervislik kehakaal

Liigne kehakaal suurendab liigestele langevat koormust, eriti mõjutab see põlvi, puusi ja selga. Kui oled ülekaaluline, tasub kindlasti võtta ette kaalulangetamise protsess, et vähendada liigeste koormust ning vältida artriidi ja muude liigeseprobleemide teket.

Treeni regulaarselt

Regulaarne füüsiline aktiivsus tugevdab liigeseid ümbritsevaid lihaseid, vähendades seeläbi liigestele langevat koormust. Parimad treeningud nende lihaste tugevdamiseks ja seega

liigeste tervise hoidmiseks on ujumine, jalgrattasõit, kõndimine ja vesiaeroobika.

Söö liigestele kasulikku toitu

Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab palju puu­ ja köögivilju, täisteratooteid, valku ja tervislikke rasvu, toetab liigeste tervist. Eriti kasulikud on toidud, mis sisaldavad oomega­3­rasvhappeid, antioksüdante ja D­ vitamiini.

Joo piisavalt vett

Hüdratatsioon on oluline, et säiliks kõhre tervis ja liigesevedeliku hulk. Kui liigesevedelikku on piisavas koguses, aitab see vähendada hõõrdumist liigestes.

Väldi liigset koormust

Väldi tegevusi, mis koormavad liigeseid, kuna sisaldavad liigset kordust

või põhjustavad liigestele liiga suurt survet. Kui tegeled spordiga või sul on füüsiliselt nõudlik töö, tuleb kasutada õiget tehnikat ja kaitsevarustust.

Pööra tähelepanu kehahoiakule ja liikumistehnikale

Nii spordi tegemisel kui ka igapäevaste toimingute juures tuleb alati tähelepanu pöörata õigele kehahoiakule ja liikumistehnikale. Teadlik tuleb olla ka oma igapäevast tööd tehes – liigset survet liigestele aitavad vältida ergonoomilised töövahendid.

Venita ja tee painduvusharjutusi

Regulaarne venitamine ja painduvusharjutused aitavad säilitada liigeste liikuvust ja vähendada vigastuste riski.

Kuula oma keha

Väldi tegevusi, mis põhjustavad liigestes valu või ebamugavustunnet. Kui tunned liigestes pikemaajalist valu või jäikust, pöördu arsti poole.

Kaalu toidulisandite kasutamist

Mõned inimesed võivad leida abi liigeste tervist toetavatest toidulisanditest, mis sisaldavad glükosamiini ja kondroitiini, kuigi nende tõhusus võib individuaalselt erineda. Enne toidulisandite kasutama hakkamist konsulteeri oma arstiga.

Allikas: tervispluss.ee

LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET?

Tähendab, et te pole veel üles leidnud

Eesti tootesarja

NANOHAP™

Parandame selle vea kohe:

Selle sarja toode NANOHAP™ Liigestele on täiesti teistmoodi toimega kui kõik teised praegu laialt pakutavad abivahendid.

Suus lahustatavatesse kapslitesse doseeritud üliväikesed hüdroksüapatiidi nanoosakesed suudavad läbida rakuseinu, lähevad suu limaskestast vereringesse ning jõuvad väga kiiresti otse muret tekitavasse piirkonda, alandades happelisust sealses tulitavas põletikukoldes. Selle muutuse tõttu väheneb või kaob juba mõne päeva jooksul valuaisting, liigeste liikuvus paraneb, pidurdub ka kõhrkoe edasine hävinemine.

Samast sarjast leiate lisaks tooteid ka luude korrashoiuks, nende traumajärgse või ohtlikult hõrenenud seisundi kiireks muutmiseks - Nanohap™ Bone Extra Samuti tõhusa vahendi hambaemaili tugevdamiseks ja taastamiseks - Nanohap™ Dental

Tõeline multitalent on NANOHAP™ WellBone kompleks - siin on koos kõik organis mile vajalikud eri piirkondade luumaterjali nanoosakesed ning lisatud katalüsaatorid - päevane kogus tsinki, vitamiinid D3 ja K2. Lisandid toetavad ja kiirendavad ka looduslikku rakkude paljunemist, et kõik keha luu materjali sisaldavad piirkonnad oleksid mitte ainult terved vaid näeksid ka head välja.

NANOHAP™ WellBone toetab ilu, aga tugineb luule. Iga tablett sellest pakendist annab kehale signaali taastamiseks, uuesti ülesehitamiseks – loomulikult ja tõhusalt. Sobib kõigile kes soovivad tugevdada oma ilu ka seestpoolt. Tulemuseks on tugevamad küüned, terved juuksed, uuenenud nahk – kõik algab ju raku tasandilt!

NANOHAP™ tooted on müügil valitud apteekides üle Eesti, loetelu leiate meie kodulehelt www. nanohap.eu. Kodulehelt saab ka lihtsalt ja mugavalt kõike otse koju tellida. Tööpäeviti on abiks meie telefon – 5567 0607

SÜDANT treeni nagu biitsepsit

Südametervise seisukohast ei pea üldse palju pingutama, sest süda ja veresooned eelistavadki pigem mõõdukat koormust. Mõõduka intensiivsusega tervisetreeninguga saavutame 70–80% maksimaalsest treeninguga võidetavast edust. See tähendab siis 30 minutit reibast kõndi päevas ja vähemalt kaks korda nädalas 45 minutit intensiivsemat treeningut, mis ajab ka higistama ning hingeldama.

TEKST: Martin Hasnon / ILLUSTRATSIOON: Shutterstock

Ida ­Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog­juhtivarst Henri Kaljumäe ütleb, et kaasaja üheks olulisemaks südame ­ veresoonkonnahaiguste riskiteguriks võibki pidada rasvumist. Enamik keskealisi Eesti mehi on kas ülekaalulised või rasvunud ja probleem puudutab järjest enam ka lapsi. Rasvumine tähendab enamasti ka vähest liikumist, vähest treenitust, mis linnutab veel ühe kastikese ebatervislikust elust tekkivate riskide nimekirjas.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst Henri Kaljumäe.

Munad ei ole pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad B12-, A-, D-, E-vitamiini ja tsinki.

Igapäevane muna söömine vähendab südamehaiguste ja insuldiriski.

Süda on lihas, jõusaal aitab „Regulaarse kehalise koormuse ja jõutreeningu kasulik mõju ei piirdu ainult terve südame ­ ja veresoonkonnaga, vaid sellest võidavad kõik meie organsüsteemid. Ideaalis võiks tegeleda nii tavapärase liikumisega (tempokas kõnd, rattasõit, jooksmine) kui ka sihipärase jõutrenniga. Ei ole ühtki veenvat põhjust, miks tavaline inimene ei peaks ennast rutiinselt liigutama,“ selgitab Kaljumäe.

Sageli arvatakse ekslikult, et vananedes tuleb vältida füüsilist pingutust ja elada rahulikumat elu. Tegelikult võiks ja peaks treenima ka kõrges eas, kuna see võimaldab säilitada tervist ning funktsionaalset võimekust ka hilisemas eluperioodis. Enamik inimesi ei treeni kunagi sellises mahus, mis muutuks neile ohtlikuks või koormavaks. Seega võib üsna julgelt soovitada liikuda enami­

Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG Elektra, Coop, A1000 Market

kule inimestele nii palju, kui vähegi võimalik.

„Vältida tasuks sporaadilist treenimist, see tähendab, et trenni võiks teha aasta ringi, kohandades liikumist ilmastikuoludega. Liikumissoovitused ei sõltu küll soost, kuid ameeriklaste viimaste uuringute valguses võib uskuda, et kasulik efekt naistel tekib juba oluliselt madalamal treeningkoormusel, võrreldes meestega,“ mainib Kaljumäe.

Toit määrab kõike

Probleemiks olev rasvumine algab reeglina kodustest toitumisharjumustest. Lisaks kipub söögilauale järjest rohkem jõudma ultratöödeldud toit, mis on reeglina ülienergiarikas, sisaldades sageli vähe meie

jaoks kasulikke/vajalikke aineid ning seejuures kipuvad sisaldama meie jaoks otseselt kahjulikke aineid. Tegelikult puudub inimese kehas organsüsteem, mis jääks rasvumise kahjulikest mõjudest puutumata.

„On leitud, et rasvunutel võib 10–15% kehakaalu langetamine olla täiesti piisav selleks, et saavutada oluline langus näiteks tõusnud vererõhus või vere kolesterooli ­ või glükoosisisalduses.

Toitumisharjumuste muutmise ja regulaarse kehalise koormuse mõju on kehakaalu kontrollis enamjaolt mõõduka efektiga. See ei tähenda aga kaugeltki seda, et need oleksid ebaolulised,“ räägib kardioloog.

Vanusega võib keha loomulik Q10-tase väheneda.

ENERGIA JA ELUJÕUD IGASSE PÄEVA

VitaZenith Koensüüm Q10 kapslid annavad rakkudele väärtusliku toe, et säilitada energiat ja elujõudu igas vanuses.

• Toetab rakkude energiavahetust

• Sobib südame ja üldise heaolu toetuseks

• Tugev annus – 100 mg kapslis

• 60 kapslit – 2 kuu varu

• Valmistatud GMP kvaliteedistandardite järgi

• Vegankapslid

Saadaval: vitazenith.ee

Eripakkumine! Ainult nüüd 11,90 €

Vererõhuprobleeme aitab ennetada aktiivne liikumine

Kõrge vererõhk, tuntud ka kui hüpertensioon, on üks levinumaid südame-veresoonkonna kroonilisi haigusseisundeid, millel võivad halvimal juhul olla inimese tervisele äärmiselt negatiivsed tagajärjed. On laialt teada, et teadlik ja tasakaalustatud toitumine aitab kaasa vererõhu kontrolli all püsimisele, kuid vererõhuprobleemide ennetamisel mängivad tegelikult rolli ka teised tegurid.

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / ILLUSTRATSIOON: Shutterstock

Nagu eelnevalt kirjas, mõjutab vererõhutaset olulisel määral toitumine. Juba aastakümneid tagasi on uuringute põhjal tõestatud, et liiga naatriumirikas (soolane) toit võib pikema aja jooksul tekitada ulatuslikke vere rõhuprobleeme, samuti on täheldatud kohvi ja alkoholi tarbimise negatiivseid mõjusid.

Vererõhu kontrolli all hoidmiseks soovitatakse süüa kiudaineterikkaid ja antioksüdante sisaldavaid toite, lisaks tarbida juurde kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi, mis on vajalikud rakusisese tasakaalu ja veresoonte lõdvenemise jaoks.

Viis minutit treeningkoormust päevas

Väga oluline komponent vererõhu normaalnäitajate piires hoidmisel on ka aktiivne elustiil ja liikumine. Sedagi on kinnitanud mitmed erinevad teadustööd, ent eraldi tasub siinkohal välja tuua üks 2024. aasta novembris Circulationi teadusajakirjas ilmunud Briti ja Austraalia teadlaste uuring, mille tulemustest ilmnes, et

kui inimene lisab päevakavasse kasvõi viis minutit füüsilist koormust, näiteks trepist käimist või jalgrattaga sõitmist, omab see märgatavat mõju vererõhutasemele.

Uuringusse oli kaasatud 15 000 inimest, kelle keha külge paigaldati liikumisandurid ning kelle vererõhku analüüsiti 24 tunni jooksul. Teadlased jaotasid inimeste ööpäevased tegevused kuude laia kategooriasse: magamine, lamamine või istumine, seismine, aeglane kõndimine, kiire kõndimine ja treeningulaadne aktiivne tegevus (nt sörkjooks või rattasõit).

Andmete põhjal selgus, et kui asendada ükskõik milline muu tegevus viie minuti jagu aktiivse treeningulaadse liikumisega, alaneb süstoolne ehk ülemine vererõhk keskmiselt 0,68 mmHg võrra ja diastoolne ehk alumine rõhk keskmiselt 0,54 mmHg võrra.

Tegemist on kliiniliselt märkimisväärse leiuga, sest on näidatud, et kui elanikkonna keskmine süstoolne vererõhk alaneb kahe millimeetri ja

Tasub teada

diastoolne vererõhk ühe millimeetri võrra, väheneb südame­ veresoonkonnahaiguste risk elanikkonnas 10%, kirjutab ERR Novaator sellesama uuringu tulemusi kajastavas artiklis.

Allikad: novaator.err.ee, ahajournals.org, kontamo.ee

Vererõhk koosneb kahest näitajast: süstoolne vererõhk – kõige kõrgem rõhk, kui süda tõmbub kokku ja pumpab verd arteritesse; diastoolne vererõhk – kõige madalam rõhk, mil süda on löökide vahel lõõgastunud olekus ja täitub verega.

Hüpertensioon tähistab seisundit, kus kas süstoolne, diastoolne või mõlemad väärtused on püsivalt kõrgemad kui rahvusvaheliselt määratud normid.

Sinu tervis, sinu tempo

HeBA kliiniku kolmekuuline terviseprogramm, mis töötab sinu heaks.

Kas tahad kehakaalu korrigeerida, ennast värskema ja kergemana tunda, kolesteroolinäite parandada või olla lihtsalt … tervem? HeBA kliiniku kolmekuuline kehakaalu ja tervisliku eluviisi programm on loodud inimestele, kes eelistavad oma tervislikumaid samme sobitada igapäevarutiini sisse ja pigem väldiksid rangeid reegleid ning kalorite lugemist. Programmi veab tervishoiutöötaja (õde­nõustaja) ja fookuses on sinu isiklikud eesmärgid, sinu päevakava ning edusammud.

Kuidas programm toimib?

Programm kestab ligi kolm kuud ja koosneb kolmest nõustamiskorrast: stardikohtumine eesmärkide seadmise ja analüüside tegemisega, vahekokkuvõte ning lõpphindamine. Stardis lepitakse kokku 1–2 kõige olulisemat eesmärki, näiteks kaalu ja/või vistseraalse rasva vähendamine, puhkepulsi langetamine, paremad uneharjumused. Edasi liigud iga päev omas tempos, kokku lepitud sammudega.

Programm aitab sul olla tervislikum, paremas vormis, tõhustada sinu põhiainevahetust – et keha oskaks targemini tarbitud toitu kasutada ja kujundada sulle sobivaid harjumusi.

Targad abivahendid annavad motivatsioonile hoogu

Programm ühendab professionaalse nõustamise ja targa koduse mõõtmise. Sinu edusamme toetavad kvali ­

teetsed Withingsi seadmed: nutikaal mõõdab keha parameetreid, nagu kehakoostis, sh rasv­, lihas­ ja veesisaldus, vistseraalne rasv, pulsilaine kiirus jm, ning soovi korral kogub sisendeid ka Withingsi nutikell. Sinu igapäevased mõõtmised kogunevad äppi, kus näed oma tervise trendi –just see aitab hoida järjepidevust, sest ka väikesed võidud saavad nähtavaks. Miks on oluline eri parameetreid mõõta? Tervis on enamat kui number kaalul. Kehakoostise liikumine õiges suunas – rasvaprotsendi ja eeskätt vistseraalse rasva vähenemine ning lihasmassi säilitamine või suurendamine ja põhiainevahetuse tõhustamine – on otseselt seotud hea tervise ja organite kahjustuse vähendamisega. Nutikaal ei mõõda vaid kilosid, vaid aitab aru saada, millest need koosnevad.

Kaloreid lugema ei pea

HeBA programm sobib eriti hästi neile, kes ei taha igat suutäit äppi sisestada. Meie lähenemine aitab normaalsed tervisekäitumise põhimõtted elutervel viisil praktikasse

viia – fookuses on käegakatsutavad harjumused, mitte perfektsus.

Mida võid oodata?

Kaal, kehakoostis ja põhiainevahetus: püsiv, turvaline liikumine soovitud suunas.

Vererasvad ja vererõhk : alustame mõõtmistest ja jälgime, kuidas elustiil neid mõjutab.

Liikumine ja uni: ainevahetust ja heaolutunnet toetav tasakaal.

Selgus ja tugi : sina valid eesmärgid, HeBA spetsialist aitab hoida kurssi.

Miks HeBA?

HeBA kliiniku peamine fookus on aidata inimestel püsida terved ja rõõmsad. Keskendume suures osas ennetusele – seda nii töötervishoiu teenuse osutamise käigus kui ka üksikinimesele osutatavate terviseteenuste ja terviseprogrammide käigus, sest tõsiseid haigestumisi on võimalik vältida.

HeBA terviseprogramm ei ole „järjekordne väljakutse“, vaid kliiniliselt läbi mõeldud tee, kus mõõtmised, nõustamine ja sinu tegelik elu on ühes tempos.

Alusta täna. Kui tahad tervemalt ja värskemalt elada, on HeBA terviseprogramm just sulle. Vali oma eesmärgid, astu esimene samm ja lase nutikatel seadmetel sinu edusamme peegeldada – samm­sammult, päriselt.

Mis annab märku,

et

su veresuhkrutase võib olla liiga kõrge?

Diabeet on tänapäeval väga levinud haigus ja on oluline oma veresuhkrutaset regulaarselt kontrollida. Aga aimu, et midagi võib olla valesti, annab meie keha ka ilma igasuguse mõõtmiseta. Millised muutused võivad kehas toimuda, kui su veresuhkrutase on kõrge?

TOIMETAS: Kairi Prints / FOTOD: Shutterstock

Urineerimisvajadus suureneb

Sinu neerud peavad pingutama, et töödelda kogu üleliigset suhkrut veres.

Kui neerud vajavad tuge, aitab keha kaasa ja vabaneb üleliigsest suhkrust koos kehas oleva vajaliku veega.

Tekib suurem janutunne

Üleliigsest suhkrust vabanemiseks võtab keha vett ka enda kudedest. Kuna see vedelik on vajalik nii energia tootmiseks, toitainete edastamiseks kui ka jääkainete väljutamiseks, lülitab aju sisse signaali, et jooksid rohkem vett.

Suu hakkab kuivama

Kui keha võtab vett enda kudedest, mõjutab see ka suud, mis võib muutuda kuivaks, ja suunurgad võivad hakata lõhenema. Ka igemed võivad

paiste minna ja keelele ning põskede sisekülgedele võivad tekkida valged laigud. Abiks on rohkema vee joomine või ka suhkruvaba nätsu närimine.

Tekivad nahaprobleemid

Üleliigsest suhkrust vabanemiseks kasutab keha nii palju vett, kui saab, ja see võib endast märku anda ka kuiva, sügeleva ja lõhenenud naha näol. Eriti võib nahaprobleeme märgata küünarnukkidel, jalgadel ja kätel. Aja jooksul võib kõrge veresuhkrutase kahjustada ka närve. Seda nimetatakse diabeetiliseks neuropaatiaks ja tegemist on suhkurtõvele iseloomuliku tüsistusega, mis võib kahjustada sensoorseid, autonoomseid ja motoorseid neuroneid ning muuta haavade ja infektsioonide tunnetamise keerulisemaks.

Ravimata jätmise korral võivad viimastest saada suuremad probleemid.

Nägemine on häiritud

Sinu keha võib võtta vett ka silmaläätsest, mis muudab pilgu fokusseerimise keerulisemaks. Samuti võib kõrge veresuhkrutase kahjustada silma võrkkesta, mis võib omakorda põhjustada pikaajalist nägemiskaotust ja isegi pimedust.

Sa oled väsinud

Kui sul on 2. tüübi diabeet ja su veresuhkrutase on sageli liiga kõrge, muutud insuliini suhtes vähem tundlikuks. Insuliini ülesanne on energia transportimine rakkudesse. Kui see mehhanism hästi ei tööta, võid kütuse puudumise tõttu olla rohkem väsinud. Väsimustunnet võib esineda ka 1. tüübi diabeedi puhul, sest keha ei tooda ise insuliini. Nii 1. kui ka 2. tüübi diabeediga on vaja kindlasti arsti poole pöörduda.

Tekivad seedeprobleemid

Kui su veresuhkrutase on liiga kaua liiga kõrge, võib see kahjustada uitnärvi, mis aitab reguleerida toidu liikumist läbi soolte. Sa võid isegi kaalust alla võtta, sest sul pole isu. Samuti võivad tekkida probleemid refluksi, oksendamise ja tõsise kõhukinnisusega.

Allikad: webmd.com, tervispluss.ee

Millal on õige aeg minna silmakontrolli?

Viis märki, mida ei tohiks ignoreerida

Nägemine on üks meie tähtsamaid meeli, ent silmade tervise eest hoolitsemine kipub sageli ununema. Silmakontroll ei tähenda ainult prilliretsepti uuendamist – see võib aidata ennetada ja varakult avastada ka tõsisemaid terviseprobleeme. Siin on viis märki, mis viitavad sellele, et tuleks broneerida aeg silmaarstile.

AUTOR: Kristina Kala, Ogen Silmakliiniku silmaarst ja kliiniku üks asutajatest

1.

Nägemine on ähmane

Kui on raskusi selgelt nägemisega, olgu see siis lugemisel või kaugusesse vaadates, võib see viidata prillivajadusele või koguni silma haigusele. Eriti tähelepanelik tuleks olla äkilise nägemise languse korral ühes või mõlemas silmas, sest see võib olla märk tõsisemast silmaprobleemist, mis vajab kiiremat sekkumist.

2. Peavalud, eriti pärast lugemist või ekraaniaega Peavalusid ei seostata sageli nägemisega, kuid silmade pidev pingutamine võib olla selle kaebuse põhjuseks. Kui peavalud tekivad pärast pikka tööpäeva arvuti taga või pärast pikemat lugemist, võib probleem peitu­

da näiteks varjatud kaugnägevuses ja prillivajaduses.

3.

Silmade väsimus ja kuivus Kuivad, kipitavad või väsinud silmad võivad viidata sellele, et silmade pind pole piisavalt niisutatud. Pidev töö silmadega, eriti kuvari taga, kuivatab silmi ja võib võimendada olemasolevaid nägemisprobleeme. Silmapinna kuivus võib olla ka kroonilise silmahaiguse tunnus.

4. Moonutatud või lainetav nägemine

Kui sirged jooned näivad looklevad, tekst lainetab või pildi keskosa on udune, võib see viidata kollatähni ehk silma teravalt nägemise punkti kahjustusele. Kollatähni ealine lupjumine

ehk degeneratsioon on üks peamisi nägemise halvenemise põhjuseid üle 50­aastaste seas. Selle varajane diagnoosimine on ülioluline nägemise säilitamiseks.

5.

Viimasest kontrollist on möödas üle kahe aasta

Ka sümptomite puudumisel tuleks silmaarsti või optometristi külastada vähemalt iga kahe aasta tagant. Paljud tõsised silmahaigused, nagu glaukoom või kollatähni ealine lupjumine, võivad areneda märkamatult ja ilma valuta. Regulaarne kontroll aitab neid varakult tuvastada. See on eriti oluline, kui peres on varasemalt esinenud silmahaigusi.

Ära jäta oma silmade tervist juhuse hooleks

Kui oled märganud mõnda neist märkidest või pole ammu kontrollis käinud, broneeri aeg silmakontrolli Ogen Silmakliinikus. Meie kogenud silmaarstid ja optometrist aitavad hoida nägemise selge ning silmad terved.

Broneeri aeg mugavalt veebis: www.ogen.ee

Miks pöörduvad mehed uroloogi poole?

Valud munandites, urineerimisraskused, veri uriinis, eesnahaprobleemid ja uriinilekked on tervisemured, millega tuleks kindlasti pöörduda uroloogi poole. Mida varem terviserikkele jaole saadakse, seda kergem võib olla seda ka ravida.

TOIMETAS: Martin Hanson / FOTO: Shutterstock

Veri uriinis

Hematuuria on üks alarmeerivamaid sümptomeid uroloogi jaoks. Vere rakud võidakse leida ka uriinianalüüsiga, kui neid ei esine piisavas koguses, et uriini värvust suurel määral muuta. Uriinis võib vererakke olla mitmel põhjusel, kuid ohtlikumad nendest on kindlasti kasvajalised haigused, näiteks põie­ ja neeruvähk.

Urineerimisraskused

Levinumad mured on uriinivoolu nõrgenemine, sagenenud ja/või öine urineerimine, järeltilkumine või põie ebapiisava tühjenemise tunne. Kergematel juhtudel alustab ravi tavaliselt perearst, kuid halvematel juhtudel on kindlasti vajalik minna uroloogi vastuvõtule, kes aitab täpsemini eristada häirete võimalikke

Leiad meid Tarus

Turu 21b (sisehoovis)

Tel +372 5342 5295

Lunini 6

Tel +372 5334 0007 www.jalaexpert.ee

Teostame vastuvõtte ka Tallinnas, Jõhvis, Viljandis ja Võrus.

Valmistame ortopeedilisi tallatugesid lastele ja täiskasvanutele lähtudes individuaalsest jalatüübist.

Meie koostööpartner on Tervisekassa.

Kui vajad mugavust ja kergust liikumisel ning sportimisel, siis võta julgelt ühendust ning meie spetsialistid leiavad lahenduse.

põhjusi ning planeerida vajalikke uuringuid ja ravitaktikat.

Valud munandites

Levinumateks põhjusteks on sugulisel teel levivad haigused, eesnäärmepõletik, munandite ümber esinevad veenilaiendid (varikotseele), vesimunand (hüdrotseele), aga ka tsüstid munandimanuses või munandis endas. Enamasti tekivad suguhaiguste korral sümptomid kiiresti ja mees pöördub ka kohe arsti poole. Mõnel juhul võib aga haigus olla hiiliva kuluga ja diagnoositakse alles hiljem.

Probleemid eesnahaga

Uroloogide praktikas on näha, et sellega on kimpus iga neljas ­ viies noorem mees, vanemate puhul tuleb seda ette veel sagedamini. Eesnahaprobleemid on enamasti põhjustatud just kehvast hügieenist, mis pikema aja jooksul viib eesnaha kitsenemise ehk fimoosini. See võib põhjustada urineerimishäireid või retsidiveeruvaid eesnaha ­ või peenisepeapõletikke.

Punab: mehed, tehke varem vajalik PSA-test

Enamik rahvusvahelisi juhendeid soovitab PSA-testi teha alates 50. eluaastast ja kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähk, peaks esimese testi tegema juba 40-aastaselt. Meestekliiniku kogemus seab selle soovituse siiski kahtluse alla. Esimeste PSA-uuringutega on võimalik hinnata küll ka mehe eluaegset, aga eelkõige siiski lähema kümne aasta eesnäärmevähki haigestumise riski.

„Oleme viimase kümne aasta jooksul tänu PSA-testi õigeaegsele kasutamisele leidnud eesnäärmevähi pea sajal nooremal kui 50-aastasel mehel. Seega on minu soovitus alustada regulaarse testimisega juba 40-aastaselt. Perekondliku vähiriskiga võiks testimist alustada aga juba 35. eluaastast. Suuremale perekondlikule riskile viitab, kui eesnäärmevähki on esinenud lähisugulastel, eriti kui see on diagnoositud noorematel kui 60-aastastel,“ kommenteerib Punab. Allikas: Tervis Pluss

Uriinilekked

Meestel on pidamatuse kõige sagedasem vorm n­ö tunginkontinents, mille korral esinevad ootamatud urineerimistungid, kus esimesed tilgad jõuavad püksi enne tualetti jõudmist. Tavaliselt seostatakse seda üliaktiivse põie sünd­

roomiga. Teisteks uriinipidamatuse vormideks on stressinkontinents, mis kutsub esile uriinilekkeid füüsilisel pingutusel, näiteks raskete asjade tõstmisel või isegi köhimisel.

Allikas: Tervis Pluss

Esivanemate

tarkused pudelis

Margus Punab

Nahaprobleemid ja murettekitavad sünnimärgid

Kuna nahk on meie suurim organ, mõjutab selle tervis igapäevaselt nii meie üldist heaolu kui ka enesekindlust. Nahaprobleemideks võivad olla näiteks erinevad nahamoodustised, armid või sünnimärgid, mis on kas kaasasündinud või elu jooksul omandatud, ning nende käsitlemine nõuab teadlikkust ja õiget hooldust.

TOIMETAS: Liisbet Estra / FOTOD: Shutterstock

Levinumad nahaprobleemid Nahaprobleemidel on sageli väga erinevad tekkepõhjused: iseärasused võivad tuleneda näiteks geneetikast, elustiilist, keskkonnamõjudest või tervisehädadest. Levinumad nahaprobleemid on akne, ekseem, psoriaas, rosaatsea ja seeninfektsioonid.

Üks sagedasemaid nahaprobleeme, mis nõuab väga spetsiifilist hooldust, on akne. Seda põhjustavad enamasti keha hormonaalsed muu­

tused, rasuerituse suurenemine või bakterite vohamine. Akne lööb sageli välja just noorukieas, kuid sobiva ravi ja hoolduse puudumisel võib see nahaprobleem kimbutada oma ohvrit veel pikki aastaid.

Ekseem ehk dermatiit on põletikuline nahahaigus, mis väljendub sügelevate, kuivade ja punetavate laikudena. Selle vallandajateks võivad olla toiduained, stress, allergeenid või ebasobivad nahahooldustooted.

Ekseemi korral on soovitatav parima ravi leidmiseks pidada nõu nahaarstiga.

Psoriaas on autoimmuunhaigus, mis põhjustab naha liigsarvestumist ning tekitab punetavaid ja ketendavaid nahanaaste. Haigus on krooniline ja võib süveneda stressi või külma ilmaga. Küll aga on ka psoriaasi võimalik ravida ja kontrolli all hoida, kui oma nahka õigesti hooldada.

Rosaatsea mõjutab peamiselt näonahka: põhjustab punetust, veresoonte laienemist ja põletikulisi sõlmi. Selle peamised riskitegurid on päikesekiirgus, vürtsikad toidud, alkohol ja stress.

Seenhaigused tekivad niiskes ja soojas keskkonnas, levides kõige sagedamini jalgadel, küüntel ja intiimpiirkonnas. Nende vältimiseks on oluline hoida nahka kuiva ja puhtana ning vältida avalikes pesuruumides paljajalu käimist.

Armid: tekkepõhjused ja ravi Lisaks eelmainitud nahaprobleemidele on inimesed sageli kimpus ka armidega. Armid tekivad nahavigastuste tagajärjel ja võivad olla eri tüüpi.

50 mg/g geel 30g

Permetriini LMP (Permetrinum 50 mg/g geel 30 g) kasutamine ja soovitused patsiendile

1. Riided

Kogu kokku kõik riided, rätikud ja voodipesu, mida oled kandnud või kasutanud viimase 7 päeva jooksul. Pese vähemalt 60 kraadiga. Võimalusel kasuta kuivatit või triigi asjad läbi.

Kogu kokku asjad, mida ei saa kõrge temperatuuriga pesta (nt kampsunid, sallid, kindad, joped, mantlid, jalanõud ja mänguasjad) ja pane need plastikkotti. Kui need on niisked, tuleb need enne kotti panemist kuivatada. Sule plastikkott õhutihedalt ja ära ava seda enne nädalat.

Talvel, kui väljas on -20 kraadi või rohkem, vii esemed, mida ei saa 60 kraadiga pesta 1 ööpäevaks õue.

Pehme mööbel ja vaibad tuleb võimalusel aurutajaga töödelda.

2. Ravimi kasutamis- ja hügieenireeglid

Kanna ravimit kõrvatagustest allapoole kogu kehale. Ära unusta sõrmede ja varvaste vahesid, küünealuseid. Küüned peavad olema lõigatud lühikeseks. Vajadusel raseerida, sest kehakarvad takistavad ravimi pääsemist nahale.

Kanna ravim nahale õhtul enne magamaminekut.

Seljale peab kandma ravimi keegi teine (kinnastega).

Enne magamaminekut pane voodisse puhas voodipesu.

Ravim peab nahal olema vähemalt 8 tundi.

Kui vahepeal käid tualetis, pesed käsi, siis pead uuesti piirkonna ravimiga katma (labakäed, küünealused).

Hommikul mine duši alla ning ravimi mahapesemise järgselt kreemita nahk niisutava kreemiga.

Pane selga puhtad riided (pestud kõrge temperatuuriga).

Vaheta uuesti voodiriided ja rätikud (kasuta kindaid) ja pane kasutatud voodiriided ja rätikud 60 kraadiga pessu.

3. Mida veel teada…

Ravi peab saama samaaegselt kogu sügeliste diagnoosi saanud inimese perekond, isegi kui teistel löövet ei esine. Samuti peab informeerima isikuid, kellega on olnud nakatunul kokkupuude (nt lasteaias, koolis, treeningul jne).

Pärast ravimi kasutamist võib sügelusetunne jätkuda veel mitu nädalat pärast sügeliste väljaravimist. Seda tekitab organismi allergiline reaktsioon naha pinnale jäänud surnud sügelislestadest.

KÄSIMÜÜGIRAVIM Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine: www.ravimiamet.ee või müügiloa hoidja esindajale Eestis. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

| info@auxiliapharma.eu

Müügiloa hoidja ja tootja: SIA LMP Vietalvas 1 | LV-1009, Riga, Latvia

Müügiloa hoidja esindaja: Auxilia Pharma OÜ Lelle 24, 11318 Tallinn, Eesti

Hüpertroofilised armid tekivad liigse sidekoekiudude tootmise tõttu ja jäävad nahapinnast kõrgemale. Keloidsed armid on tihedad ja kõrgendatud armid, mis võivad kasvada vigastuspiirkonnast suuremaks. Atroofilised armid esinevad enamasti pärast aknet või tuulerõugeid ning ilmnevad nahas lohukestena.

Armiravi sõltub armide tüübist ja sügavusest. Erinevate armiravivõtetena kasutatakse nt silikoonplaastreid, laserravi, keemilisi koorimisi ja

mikronõelumist. Keloidide puhul võib vajalik olla kortikosteroidisüstide tegemine või kirurgiline eemaldamine.

Sünnimärgid:

tüübid ja terviseriskid

Sünnimärgid jagunevad kahte põhirühma: veresoonelised ja pigmentmoodustised.

Veresoonelised sünnimärgid tekivad kapillaaride kogunemisest ja võivad olla kas ajutised või püsivad. Näiteks „toonekurehammustus“

Nahaprobleemide ennetamine ja hooldus

Tervisliku naha hoidmiseks on oluline järgida endale sobivat nahahooldusrutiini ja tervislikku eluviisi.

Nahahooldus peaks sisaldama õrna puhastust, niisutamist ja päikesekaitset. Tasub meeles pidada, et liiga tugevad puhastusvahendid võivad kahjustada naha loomulikku kaitsebarjääri ning seeläbi põhjustada kuivust ja põletikku.

Toitumine mängib samuti olulist rolli naha tervises. Antioksüdandirikas toit, nagu marjad, roheline tee ja oomega-3-rasvhapped aitavad põletikku vähendada ning kaitsta nahka keskkonnakahjustuste eest.

Piisav veetarbimine hoiab naha hüdreerituna ja toetab rakkude uuenemist.

Päikesekaitse on ülioluline, et vähendada UV-kiirguse põhjustatud enneaegset vananemist ja nahavähi riski. Päikesekaitsevahendeid tuleks kasutada iga päev, isegi pilvistel päevadel ja talvisel perioodil.

Stressijuhtimine on samuti terve naha seisukohast oluline, kuna stress võib nahaprobleeme, nagu akne ja ekseem, süvendada. Stressitaset aitab kontrolli all hoida nt jooga, meditatsioon ja regulaarne liikumine.

Nahaprobleemid, armid ja sünnimärgid tekivad väga erinevatel põhjustel ning vajavad teadlikku käsitlemist. Õige hoolduse ja tervisliku eluviisiga saab aga nahahädasid leevendada või isegi välja ravida. Selleks, et nahamured sinu elukvaliteeti ja heaolu ei piiraks, konsulteeri probleemide ilmnemisel nahaarstiga, kes oskab soovitada just sulle sobivat ravi ja hooldustooteid.

kaob tavaliselt lapsepõlves, samas kui hemangioomid võivad enne taandumist suureneda.

Pigmenteerunud sünnimärgid tekivad melaniini ebaühtlasest jaotusest nahas. Tüüpilised näited on tedretähnid, mongolilaigud ja kaasasündinud pigmendilaigud. Osa sünnimärke võivad aga aja jooksul muutuda pahaloomuliseks. Kui sünnimärk hakkab kiiresti kasvama, muudab kuju, värvi või hakkab veritsema, tuleks kindlasti konsulteerida nahaarstiga. Sünnimärgihooldus tähendab eelkõige oma nahamoodustiste teadlikku jälgimist ja nahka säästva eluviisi järgimist. Kuna sünnimärgid võivad UV­kiirguse mõjul muutuda, on igapäevane päikesekaitse üks olulisemaid samme – kasutada tuleks laia spektriga päikesekreemi (vähemalt SPF 30), kanda kaitsvat riietust ja vältida solaariumi. Lisaks tuleks sünnimärke regulaarselt ise kontrollida: jälgi, kas nende suurus, värv, kuju või pind on muutunud. Soovitav on pildistada suuremaid või kahtlasemaid sünnimärke kord­paar aastas, et võimalikud muutused oleksid lihtsamini märgatavad. Ka siis, kui kõik tundub korras, tasub vähemalt kord aastas külastada nahaarsti, kes saab sünnimärgid dermatoskoobiga üle vaadata ja vajadusel suunata edasistele uuringutele.

Allikad: aad.org, mayoclinic.org, who.int, nahaarstid.ee, health.harvard.edu

Rauapreparaadi valik ees?

Mida tähele panna?

Rauasoola valik on kõige tähtsam

Nagu ka teistes EL riikides, on ka Eestis toidulisandites lubatud kasutada kuni 17 erinevat rauasoola. Valik on väga lai. Üldiselt on teada, et kahevalentne Fe2+ raud imendub paremini kui kolmevalentne Fe3+ raud. See on tingitud kahevalentse raua paremast lahustuvusest kaksteistsõrmiksooles.

Rauddiglütsinaat on parimaid rauasoolasid tänu oma efektiivsusele ja õrnemale mõjule seedimisele. See on Fe2+ kelateeritud rauasool, mida on teaduslikult uuritud üle 25 aasta enneaegsetest eakateni. Kelaatimisprotsess suurendab aine biosaadavust, seega rohkem rauda on organismile kättesaadaval. Kelateerimine vähendab ka rauapreparaatidest tingitud seedevaevuste riski.

Rauasoolade biosaadavus jääb 25–40% vahele, samas kui teaduslikud uuringud hindavad rauddiglütsinaadi biosaadavuseks koguni 90 protsenti.

Miks see on oluline? Sest see võimaldab kasutada väiksemaid raua koguseid, mis on raua puhul igati mõistlik. Raud on metall, mis kergelt reageerib, seega mida väiksemate raua kogustega saavutame head tulemused, seda parem. Rauavarude piisavaks täitmiseks on vajalik ka raua regulaarne kasutamine, mis on oluliselt lihtsam, kui seedevaevuseid esineb harva või

C-vitamiini

ei tohi olla liiga palju

C-vitamiin on hape ja raud on metall. Raud ja hape ei ole hea kombinatsioon – reageerides susinat leidub!

Oluline on, et tootes ei oleks liiga palju Cvitamiini. Kui raua toode seda juba sisaldab, pole vaja C-vitamiini juurde võtta.

C-vitamiin suurendab küll raua imendumist, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik. Paljud tooted sisaldavad suurtes kogustes C-vitamiini, mis võib koos rauaga suurendada oksüdatiivset stressi. Seega ole C-vitamiiniga ettevaatlik. Piisab väikestest kogustest.

Kiirelt vabanev raud töötab paremini

Osadel raua toodetel on kirjas “aeglaselt vabanev raud”. See tähendab, et raud vabaneb kuni 4–6 tunni jooksul. Raua imendumise peamine koht on aga kaksteistsõrmiksool, peensoole esimene osa. Aeglase vabanemisega raud justkui möödub kaksteistsõrmiksoolest, mistõttu on raua imendumine nõrgem võrreldes kiirelt vabaneva rauaga.

lihtsam, kui seedevaevuseid esineb harva või mitte üldse.

Kiirelt vabanev raud ehk tavalised raua tooted imenduvad umbes tunniga, mis tähendab, et raud on õiges kohas õigel ajal ehk peensoole alguses. See tagab efektiivsema tulemuse.

Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt soovitatud ja auhinnatud SUPERRAUD on Eestis välja arendatud rauapreparaat. Tootes sisalduv kõrge biosaadavusega kahevalentne rauddiglütsinaat on kiirelt vabanev raud. Mahe Acerola kirssidest pärinev looduslik C-vitamiin suurendab raua imendumist. Toode on gluteenivaba, ei sisalda kunstlikke lisaaineid ja sobib ka veganitele. Iga toote müügist annetatakse 5 senti Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Superraud on saadaval kõikides apteekides üle Eesti. Superraua leiad ka hästivarustatud looduspoodidest, Selveritest, COOP kauplustest ja Nôgeli e-poest.

Kõhuhädad vajavad lahendamist

Ühtedeks levinud kõhuprobleemideks on tänapäeval mao ülihappesus ja refluks, mis ei pruugi küll inimestel alati tekitada kõhuvalu, ent võivad siiski häirida suures osas igapäevaelu tegevusi ja pärssida pikemas plaanis elukvaliteeti. Millest need tervisevaevused tekivad, kuidas neid leevendada ja mil moel nende esinemist vähendada, selgitab lähemalt Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar.

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / FOTO: Shutterstock

Baari sõnul tekivad need probleemid siis, kui mao happekindel „vooder“ on kulunud, keha füsioloogilised protsessid ei toimi korrektselt ja kõht toodab liiga palju hapet või kui magu ajab olemasolevat soolhapet söögitorru.

„Esmalt tuleks teada saada, millest see on tingitud: kas maos oleva klapi töö, mis muidu hapet kinni hoiab, on häiritud või on maos Helicobacter Pylori, mis hävitab mao kaitsvat voodrit. Tegureid, mis võivad sääraseid probleeme tekitada, on mitmeid,“ selgitab ta.

Kui probleeme ei esine väga tihti, saab apteekri sõnul alustada lihtsalt toitumise jälgimisest ja muutmisest. „Kui röhitsusi, puhitust ja kõhuvalu esineb pidevalt, saab alustuseks abi apteegis olevatest ravimtaimedest ja kergematest käsimüügiravimitest, mis aitavad

vähendada maos oleva happe tugevust. Näiteks närimistabletid ja suspensioonid on tehtud soola baasil ja makku sattudes reageerivad seal ole va happega, lahjendades seda. Nõnda tekib kõige tavalisem keemiline neutralisatsiooniprotsess, kus hape ja alus saavad kokku, moodustades soola ja vee,“ selgitab Baar.

Millisel juhul on kasu probiootikumide võtmisest? Probiootikumid on bakterid, mis on kehale omased ja mida tavaliselt on soolestikus piisaval määral, et oleks tagatud inimkeha normaalne toimimine, sealhulgas normaalne seedimine, immuunsus ja palju muud, selgitab farmatseut. „Tänapäeval tehakse järjest rohkem teaduslikke

avastusi erinevate probiootikumide heade omaduste kohta kehas, seega on nende roll muutunud tähtsamaks, kui varem arvati,“ tõdeb Baar. Kui kasulike bakterite hulk kehas väheneb, võivad tema sõnul tekkida erinevad terviseprobleemid, näiteks mured seedimisega ja üleüldise toitainete omastamisega. „Sel juhul on mugav võtta toidulisandina probiootikume, milles on kindlat tüüpi bakteritüved eraldatud ja määratavad,“ selgitab Baar. Ta toob välja, et lisaks piimhappebakteritele on olemas ka pärmi bakterid, näiteks Saccharomyces boulardii , mis on kasulik just seedeprobleemide korral. Kui mingit spetsiifilist tervisemuret aga ei esine, on tema sõnul parem võtta mõnda sellist preparaati, kus on sees erinevad bakteritüved. „Nagu kõigi teiste toidulisandite ja ravimitega, tasub kõhkluste korral kas arsti või apteekriga konsulteerida, et määrata kindlaks, mis tüüpi probiootikume oleks vaja võtta ja kui kaua oleks arukas neid tarvitada,“ toonitab Baar.

Foto: Benu

Lauri Baar

Maksast hoolid ennetades, mitte ravides

Maks täidab sadu ülesandeid, kuid sageli ei tule me selle pealegi, et ta vajab hoolt.

TOIMETAS: Sven Sula / FOTO: Shutterstock

Organism andestab palju, kuid pikaajaline koormus kurnab ka kõige vastupidavama elundi. Aastatega kuhjuv väsimus võib luua pinnase kroonilistele kahjustustele. Esialgu kaebusi ei teki, kuid probleemid hakkavad ühel hetkel avalduma naha, seedimise, neerude või aju kaudu. Maksa ülesanded hajuvad teistele süsteemidele ja kogu organism kannatab.

Toksiinide kuhjumisel ei tööta immuunsus enam tõhusalt. Pidev põletikuline foon võib viia krooniliste haigusteni. Eriti haavatavaks teeb maksa alkohol, mis soodustab rasva kogunemist ja pärsib koe uuenemist. Kujuneb seisund nimega rasvmaks, mis sageli jääb märkamatuks. Haigusetaoline seisund ei põhjusta valu, kuid suurendab riski südameveresoonkonnahaiguste tekkeks.

Rasvmaksast tsirroosini mööda nähtamatut spiraali

Alkoholi ja ebatervisliku toitumise tõttu kahjustatud maks ei pruugi oma olukorda välja näidata. Kui rasvumine ja toksiinide kuhjumine jät­

kuvad, kujuneb krooniline põletik, millele järgneb sidekoe teke. Tekib tsirroos – seisund, kus maksarakkude asemel tekib armkude. Maks ei suuda enam puhastada verd, mis voolab seedeelunditest läbi. Toksiinid ringlevad takistamatult ja võivad kahjustada isegi aju.

Samal ajal nõrgeneb kogu organismi kaitsevõime. Arstid näevad järjest sagedamini olukordi, kus rasvmaks avastatakse juhuslikult teiste terviseprobleemide uurimisel. Sellest hoolimata võimaldab varajane sekkumine olukorda pöörata. Täielik alkoholist hoidumine ja elustiili korrigeerimine käivitab maksa taastumisprotsessi. Mõnel juhul piisab isegi kahest kuust, et organ naaseks normaalsele töörežiimile.

Kasulikud rasvad pähklites, seemnetes ja kalas toetavad rakkude uuenemist.

Maksa huvides tasub teha igapäevaseid otsuseid

Rikkalikult värvilisi köögi ­ ja puuvilju ning täisteratooteid sisaldav toidulaud aitab säilitada tasakaalu. Brokoli, spinat ja mustikad pakuvad vajalikke antioksüdante. Kasulikud rasvad pähklites, seemnetes ja kalas toetavad rakkude uuenemist. Mandlites leiduv E­ vitamiin aitab pidurdada põletikulisi protsesse.

Kohvi mõju maksa tervisele on uurijate seas üllatuslikult saanud positiivse hinnangu. Regulaarne kohvitarbimine seondub väiksema riskiga haigestuda maksavähki ja tsirroosi. Paraku ei saa sama öelda paratsetamooli kohta – see aine koormab maksa, eriti suurtes kogustes. Paljud gripiravimid sisaldavad paratsetamooli, mistõttu tuleb tarbimisel olla tähelepanelik.

Kuni maks vaikib, kipub inimene arvama, et kõik toimib. Kuid just selles vaikuses peitub oht. Ennetus ei tähenda loobumist, vaid targalt elatud elu. Valides tervislikud harjumused, hoiad töökorras laborit, mis suudab pakkuda kaitset kogu eluks.

Allikas: Tervis Pluss

Kodune hooldus on tähtis, kuid alati

sellest ei piisa

Enamus peab jalahoolduseks vaid vannitamist, varbaküünte lõikamist ja aeg-ajalt kreemitamist, mis aitab ennetada paljusid vaevusi. Kuid tekib ka seisundeid, mis ei taandu kääride, pimsskivi ega jalavanniga.

TOIMETAS: Sven Sula / FOTOD: Shutterstock

Kodune hooldus on jalatervise alus: küünte korrektne lõikamine, naha niisutamine, puhtad sokid ja mugavad jalanõud. See aitab paljusid muresid ennetada. Kui aga jalad hakkavad valutama, küüned muutuvad paksuks või kasvavad sisse, tekivad valulikud nahapaksendid või sügavad lõhed, on õige seada sammud jalaravikabinetti.

Üks kõige sagedasemaid põhjuseid, mis jalaravisse viib, on sisse kasvanud varbaküüs. See tekib tavaliselt kas vale küünelõikuse või kitsaste jalanõude tõttu. Algul tundub mure väike, aga peagi lisandub valu ja põletik.

Kodune nurgakääridega urgitsemine toob enamasti vaid ajutist leevendust ja vigastab ümbritsevat nahka. Sestap võiks pigem minna kohe jalaravisse, kus vabastatakse küüne servad ja kasutatakse vajadusel spetsiaalseid vahendeid, mis aitavad küünel sirgemalt kasvada.

Jalatsi surve või hõõrdumine tekitab jalal ka paksendeid ja konnasilmi, mis pole vaid kosmeetilist laadi

mure, sest peale valu tekitab surve ka nahas põletikulise reaktsiooni. Kodune isetekkeline „kirurgia“ pole sugugi ohutu. Sageli tekivad väikesed haavad, mis võivad kergesti põletikuliseks muutuda.

Moondunud küüned ja kannalõhed

Vanemas eas, aga ka pärast traumasid või seenhaiguse põdemist võivad varbaküüned muutuda paksuks ja raskesti lõigatavaks. Tihti murduvad nad koduse hoolduse käigus või hakkavad suruma kõrval asetsevaid varbaid ja kodusest hooldusest jääb väheks. Jalaravispetsialist saab küüned õhemaks siluda ja muuta need kergemini hooldatavaks. Vajadusel suunatakse abivajaja edasi arsti juurde, et välistada näiteks seenhaigus. Iga kollasus või paksend küünel pole sugugi seene süü. Tegelikult võib põhjuseid olla mitu – traumajärgsed muutused, psoriaas või lihtsalt vananemine. Kui sel puhul hakata kasutama vabamüügi seenepreparaate, ei anna see tulemust ja probleem kestab edasi.

Suvel lahtiseid jalanõusid kandes või kuivema nahatüübi korral tekivad kandadele lõhed. Kui need on pealiskaudsed, piisab niisutavast kreemist. Sügavamad ja veritsevad lõhed aga on valulikud ning võivad nakatuda. Kodune kraapimine või žiletiteraga surnud koe eemaldamine võib kannalõhet sootuks suurendada, tekitades infektsiooniohu.

Riskijalgade eripära

Diabeetikute ja kehvema vereringega inimeste jalad vajavad suuremat tähelepanu. Väike marrastus või lõige, mis tervel inimesel paraneks kiiresti, võib neil kujuneda raskeks haavandiks. Sama kehtib närvikahjustusega jalgade puhul, kus inimene ei pruugi üldse valu tunda ega märka vigastust.

Seetõttu on riskijalgade puhul jalaravi pigem regulaarne ennetav hooldus, mitte ainult probleemide lahendamine. Spetsialist kontrollib jalgu, hooldab neid ohutult ja annab soovitusi igapäevaseks hoolduseks.

Hooajalised viirused koputavad uksele

Külmema aja saabudes kasvab hüppeliselt ka külmetamise ja viirushaigustesse nakatumise oht, eriti nende seas, kelle immuunsüsteem on nõrk ja vajaks turgutust. Mida teha selleks, et uks siiski haiguse ees suletuks jääks?

TOIMETAS: Sven Sula / FOTOD: Shutterstock

Immuunsüsteemi tugevdamine tuleks ette võtta võimalikult varakult sügise saabudes, et vähendada viirusnakkustesse haigestumise riski. Immuunsust toetavad eelkõige C­ ja D­ vitamiin ning tsink.

Neist esimest tuntakse kui tõhusat abilist, mis toetab keha loomulikku kaitsevõimet ja aitab võidelda infektsioonidega. C­ vitamiini leidub tsitruselistes, astelpajus ja mustades sõstardes. D­ vitamiin muutub oluliseks eriti pimedal ajal, sest see aitab kehal viirustega võidelda. Eestis soovitatakse sügis­ ja talveperioodil D­vitamiini toidulisandina juurde võtta, kuna loomulikul teel seda piisavalt kätte ei saa.

Tsink toetab immuunsüsteemi tööd ja võib aidata vähendada viiruste levikut organismis. Seda leidub rohkesti kõrvitsaseemnetes, täisteratoodetes ja lihas. Head abimehed on ka probiootikumid, mida leidub näiteks jogurtis ja keefiris –

need toetavad seedetrakti mikrofloorat ja aitavad immuunsüsteemi tugevdada.

Ettevaatusabinõud viiruse ennetamiseks Lisaks vitamiinidele ja toidulisanditele mängivad viiruste ennetamisel üliolulist rolli lihtsad hügieeniharjumused ning ettevaatusabinõud. Üks esimesi soovitusi on: kaalu iga rahvarohke koha külastamise vajadust. Kui võimalik, väldi kohti, kus on võimalikke viirusekandjaid palju koos.

Korralik ja regulaarne käte pesu aitab samuti oluliselt vähendada viiruste leviku ohtu. Pesta tuleb sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit, eriti pärast avalikes kohtades viibimist ja enne söömist. Kui vee ja seebi kasutamine pole võimalik, aitab alkoholi põhine käte desinfitseerimisvahend.

Üle tasub vaadata ja läbi mõelda kodune ventilatsioon. Eriti viirus­

Millal minna arstile?

te perioodil tuleb kasuks regulaarne tuulutamine, et vähendada võimalike viiruste kontsentratsiooni õhus. Keskküttega kodus võib kuiv õhk hingamisteid ärritada ja soodustada nakatumist. Abi võib saada pesu kuivatamisest toas, rohkest taimestikust aknalaudadel ja õhuniisuti kasutamisest.

Haigusemärkide leevendamine kodus Kui hoolimata ennetusmeetmetest on haigus siiski külge hakanud, saab sümptomeid koduste vahenditega leevendada. Appi tulevad taimeteed: näiteks piparmündi­, salvei­, ingverivõi kummelitee võivad leevendada kurguvalu ja köha. Auruteraapia aitab kinnist nina avada, sisse võib hingata ka soolveeauru või panna nägu aurava kartulipoti kohale.

Haiguse ajal peab kindlasti tarbima piisavalt vedelikku. Puhkus ja magamine aitavad samuti immuunsüsteemil viirusega võidelda.

Külmetushaiguse sümptomid on sageli kerged, kuid teatud olukordades tuleks siiski arsti poole pöörduda, eriti vanuse kasvades.

Kõrge ja püsiv palavik. Kui palavik kestab kauem kui kolm päeva või tõuseb väga kõrgele.

Hingamisraskused või rindkerevalu. Võivad viidata kopsupõletikule või bronhiidile.

Pikk ja üha süvenev köha. Kui köha kestab rohkem kui kaks nädalat. Tugev väsimus ja peapööritus. Võib viidata raskemale seisundile.

Kas PÕIS protestib?

Põiepõletik on üsna sage haigus, mis tekib mikroobide ehk haigusetekitajate sattumisel põide. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised ja haigestumine võib sageneda seksuaalse aktiivsuse suurenemisega. Meestel esineb põiepõletikku harva ja see on tavaliselt seotud mõne muu kusesuguelundkonna haigusega.

TOIMETAS: Liisbet Estra / FOTO: Shutterstock

Tekkepõhjused

Põiepõletiku ehk tsüstiidi korral tekivad kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tõttu põletikulised muutused. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Põletikku soodustavad faktorid on üldiselt uriini äravooluhäired, mis võivad olla tingitud kividest kuseteedes või põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest eesnäärmes või kusepõies. Samuti mõjutab haiguse kulgu organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või külmetuse tõttu ning püsikateetri olemasolu.

Sümptomid

Tsüstiidile on iseloomulik tihe ja valulik urineerimine, mille lõpus võib erituda mõni tilk verd. Kusetung on pidev, ent uriini eritub korraga vähe. Alakõhu või põie valulikkus võib kiirguda päraku piirkonda ja tugevne ­

da kõhu katsumisel. Palavikku esineb harva – ainult ägeda ja raske vormi korral. Vanematel inimestel kulgeb haigus tihti sümptomivaeselt, esineda võivad ainult põletikule viitavad muutused uriinianalüüsis.

Diagnoosimine

Kõigepealt on vaja välja selgitada, kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga nad on. Neerude katsumine ehk palpatsioon on oluline võte eristamaks põiepõletikku põletikulistest muutustest neerudes. Uriinianalüüsis on kindlateks põletikutunnusteks bakterid ja suurenenud vere puna­ ning valgeliblede arv. Vereanalüüsis tekivad muutused vaid raskete vormide või neerude haaratuse korral. Põie vaatlus vastava instrumendiga ehk tsüstoskoopia on otstarbekas taastekkivate põiepõletike korral ägenemistevahelisel perioodil.

Ennetamine

Tsüstiidi vältimiseks on olulised alakeha soojas hoidmine ja korralik hügieen. Ka vahekorrajärgne urineerimine aitab vähendada bakterite hulka kuseteedes. Pidevalt korduvate põiepõletike esinemisel on uue ägeda episoodi vältimiseks abi pikaaegsest antibiootikumravist väikestes annustes.

Ravivõimalused

Kerged põletikud paranevad paari päevaga iseenesest, ent paranemist soodustavad ja kiirendavad soojas viibimine ning rohke vedeliku, nt leesikatee tarbimine. Paranemise ajal on oluline vältida alkoholi ja vürtsikaid toite. Bakterite vastu rakendatakse ravi antibiootikumidega. Valikravimiteks on nitrofurantoiin või ampitsilliin.

Tõhusa ravi korral paranetakse põiepõletikust tavaliselt 5–10 päevaga. Ravimata juhtudel võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või võib lisanduda püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik. Kaasuvate haiguste korral, nagu kasvajad või kuseteede kivid, on kroonilise põiepõletiku väljakujunemise või uue ägeda episoodi tekke tõe näosus suurem.

Allikas: inimene.ee

Nüüd avatud ka e-pood: pood.invatooted/pood/

Suurim valik elektrilisi sõidukeid Eestis!

Pisimopeedidel hetkel suured soodustused!

Elektriline seade manuaalsele ratastoolile.

Elu Ratastel OÜ on elektriliste invaabivahendite, kaldteede maaletooja Eestis. Tegeleme abivahendite müügi ja rendiga, võimalik taotleda ka Inbank Finance OÜ järelmaksu võimalust. Oleme Sotsiaalkindlustusameti lepinguline partner!

Suur valik kaasaskantavaid, statsionaarseid ja lävepaku kaldteid.

Täpsem info meie kodulehelt www.invatooted.ee või telefonil 526 5554

Allergiat ja toidutalumatust ei tasu segamini ajada

Allergiad ja toidutalumatused mõjutavad järjest rohkemate inimeste igapäevaelu ning elukvaliteeti. Kuigi neid mõisteid kasutatakse vahel läbisegi, on tegu erinevate nähtustega, mille taga peituvad erinevad mehhanismid – üks on seotud immuunsüsteemi, teine seedimise või ainevahetusega. Artiklis teeme selgeks, mis võib allergia kujunemist soodustada ja kuidas eristada toiduallergiat toidutalumatusest.

TOIMETAS: Liisbet Estra / FOTOD: Shutterstock

Allergia pole aga juhuslik nähtus. See on otseselt seotud meie immuunsüsteemiga – allergia tekib siis, kui immuunsüsteem „eksib“ ja peab ohutuid aineid (näiteks õietolmu, loomakarvu või teatud toiduaineid) vaenulikuks. Sellest tulenevad reaktsioonid võivad olla kerged ja ajutised, kuid mõnikord ka rasked ning kroonilised.

Mis allergiate teket soodustab?

Viimase poole sajandi jooksul on allergiate levimus Euroopas ja ka Eestis selgelt tõusnud. Kui varem peeti allergiat pigem harvaks nähtuseks, siis nüüdseks on see üks sagedasemaid kroonilisi terviseprobleeme.

Kuigi kindlat vastust, miks see nii on, ei ole teadlased veel välja selgitanud, siis üks levinumaid teooriaid on nn hügieeniteooria. Meie elukeskkond on muutunud

palju „steriilsemaks“ – kodusid puhastatakse tugevate kemikaalidega, linnakeskkond pakub vähem kokkupuuteid looduse ja mikroobidega ning lapsed veedavad rohkem aega siseruumides. See tähendab, et immuunsüsteemil on vähem kokkupuuteid päris ohtlike mikroobidega, mis õpetaksid teda eristama tõelist ohtu ohutust.

Lisaks mõjutab immuunsüsteemi toitumine. Meie toidulaud

on muutunud ühekülgsemaks ning see mõjutab soolestiku mikrobioomi: kui soolestikus elavad bakterid ei saa piisavalt „toitu“, kaotab immuunsüsteem ühe olulise treeningpartneri.

Ka stress ja elustiil mängivad rolli. Allergialiit on välja toonud, et pikaajaline stress ja unevõlg nõrgestavad organismi tasakaalu ning muudavad immuunsüsteemi kergemini ülereageerivaks. Lisaks võib kaasaegne õhusaaste, näiteks tolm, suits või autode heitgaasid, suurendada hingamisteede tundlikkust ja vallandada allergiaid, eriti lastel ning astmaatikutel.

Allergia või toidutalumatus? Allergiat võib mõnikord segamini ajada toidutalumatusega, eriti kui inimene kogeb korduvalt sarnaseid vaevusi pärast kindlate toitude söömist. Neil kahel seisundil on aga oluline vahe: talumatus ei ole eluohtlik, aga see võib mõjutada elukvaliteeti ja põhjustada kroonilisi seedeprobleeme, kui põhjuseid ei selgitata.

Toidutalumatus on seisund, kus keha ei suuda mingit toidus sisalduvat ainet korralikult seedida või taluda ning see põhjustab eba mugavustundeid, kuid ei käivita immuunsüsteemi reaktsiooni nagu toiduallergia puhul. Talumatuse sümptomiteks on sageli puhitus, gaasid, kõhuvalu, kõhulahtisus või väsimus, mis võivad ilmneda tundide jooksul pärast sööki.

Toiduallergia puhul ilmnevad sümptomid tavaliselt kiiresti – mõnest minutist kuni paari tunnini pärast toidu söömist – ja võivad varieeruda kergest kuni eluohtlikuni. Tüüpilised sümptomid hõlmavad nõgestõbe, sügelust, huulte või näo paistetust, hingamisraskusi, iiveldust, oksendamist või kõhulahtisust. Rasketel juhtudel võib tekkida anafülaktiline reaktsioon, mis vajab viivitamatut arstiabi.

Allikad: allergialiit.ee