AGRO (sügis 2025)

Põllumajandustehnika liising ettevõttele

Intress alates 1,45% + 6 kuu Euribor

Teie vajadustest lähtuvad kindlustuslahendused SEB koostööpartnerilt PZU*. seb.ee/pollumajandus

Liisingutoote pakkuja on AS SEB Liising. Pakkumine kehtib uuele vähemalt 40 000 (sh käibemaks) eurot maksvale põllumajandustehnikale. Pakkumine on indikatiivne ja ei ole pakkujale siduv. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.

* PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. AS SEB Pank ja AS SEB Liising tegutsevad AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagentidena ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee

INNOVATSIOONIST saab tavapraktika

Eesti rahvas õppis põldu harima 4000 aastat tagasi. 2000 aastat tagasi hakati siin soomaagist rauda sulatama ja sellest sirpe valmistama. 1000 aastat tagasi hakati põldu harima metalldetailidega adraga.

200 aastat tagasi ilmusid Eesti mõisatesse hoburehepeksumasinad ja hõlmadrad. Viimaseid tutvustas Carl Robert Jakobson oma 1869. aastal ilmunud põllutööõpikus „Tedus ja seadus põllul“ ka talumeestele, ja et seda uut tööriista propageerida, korraldas 1874. aastal esimese talumeeste künnivõistluse. Juba mõne aasta pärast muutus see innovatsioon tavapraktikaks ja talupõldude saagid paranesid märkimisväärselt.

20 aastat tagasi kuulutati ader vananenuks ja innovatsiooni nime said seadmed minimaalseks mullaharimiseks. See oli suur samm keskkonnasäästlikkuse poole: kündmise asemel miniharimise kasutamine tallab vähem mulda ja paiskab atmosfääriõhku vähem CO2. Kui esialgu suhtuti künnist loobumisse umbusuga, siis nüüdseks haritakse minimaalselt või otsekülvitehnoloogiaga üle poolte Eesti põldude.

Mullu 20. aastapäeva tähistanud viljelusvõistlus algas kaheksa osavõtjaga ja peamiselt võisteldi suviviljadega. Praeguseks on võistlustules peaaegu ainult taliviljad. Esialgu läksid neile üle uuendusmeelsemad põllumehed, tänaseks domineerivad taliviljad kõikide viljatootjate põldudel. Uutest sortidest, taimeturgutajatest ja -kaitsevahenditest rääkimata.

Ka piimatootmise revolutsiooni – esimese lüpsiroboti – Eestisse toomisest möödub tuleval aastal juba 20 aastat. Sellele on järgnenud automaatsed söödalükkajad, sõnniku- ja söötmisrobotid. Kui algul oli iga uus robotfarm väärt lugu ajakirjanduses, siis praegu on neid Eestis ligi paarsada ja uue robotfarmi valmimine ei ületa ammu enam uudisekünnist.

Innovatsiooni kõige suurem väärtus ongi selles, et see jõuab järjest kiiremini tavapraktikasse, tõstes Eesti põllumajanduse taset – olgu siis efektiivsuse, tootlikkuse või keskkonnasäästu võtmes.

Sellesse ajakirja, mis kaasneb innovatsiooniteemalise EPA messiga, ongi koondatud valik lugusid viimaste aastate innovatsioonidest ja innovaatoritest Eesti toidutootmises. Ja kõik need uued seadmed, tehnoloogiad, mõtted ja võtted on juba teel, saamaks tavapraktikaks.

Lii Sammler

Innovatsioon ja tavapraktika

EPA2025: innovatsioon viib Eesti põllumajandust

Kas toit on strateegiline investeering?

Põllumajanduse rahastamismudel pärast 2028. aastat

Innovatsioon põllumajanduses –

kas alles siis, kui kaaviar kasvab põllul

Taastav põllumajandus parandab

mulda ja hoiab keskkonda Biotõrje puhul on oluline, et teaksid,

ohustavad

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

Toimetaja: LII SAMMLER, lii.sammler@maaleht.ee

Projektijuht: KADI-LIIS MAIDLA, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: KATRIN OTTISAAR

TRÜKK PRINTALL

Foto: Argo Ingver

INNOVATSIOON, NOORED JA TULEVIK: miks tulla EPA messile

Head põllumehed, maaettevõtjad, koostööpartnerid ja kõik maaelu tulevikust hoolijad!

On suur rõõm kutsuda teid juba seitsmendat korda toimuvale Eesti põllumajanduse tippkohtumisele – Eesti põllumajanduse aastanäitusele EPA2025, mis toimub 8.–9. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

EPA on aastatega kujunenud paigaks, kus tehakse kokkuvõtteid hooajast, jagatakse teadmisi, tutvustatakse uuendusi ja sõlmitakse koostöösuhteid. See on põllumeeste, toidutootjate, teadlaste, otsustajate ja partnerite kohtumiskoht.

Tänavuse EPA peateemaks on innovatsioon toidutootmises.

Põllumajanduse tulevik sõltub nutikatest lahendustest, teadustöö rakendamisest ja tehnoloogiatest, mis aitavad tagada nii konkurentsivõime kui ka kestlikkuse. Just seepärast avame sel aastal esmakordselt innovatsiooniala, kus saavad nähtavaks tehisaru lahendused, tulevikutehnoloogiad, teadusuuringud ja praktilised kogemused. Seal arutletakse muu hulgas selle üle, kust põllumees saab abi innovatsiooni kasutuselevõtuks ja millised on esimesed sammud nutikate lahenduste rakendamisel.

EPA2025 programmis on palju põnevat igale valdkonnale. Toimuvad teemafoorumid ja seminarid alates digitaalsest taimekasvatusest, suurfarmide automatiseerimisest ja tööohutusest kuni mükotoksiinide ennetamise, seemnetootmise trendide ja loomade söötmise uuendusteni.

Metsanduse, loomakasvatuse ja õiguse teemad ei jää samuti tagaplaanile. Juristid avavad toetuste, lepingute ja ettevõtete ostu-müügi kitsaskohti, loomakasvatuses arutatakse veiste söötmise lahendusi, uute indeksite abil tehtavaid juhtimisotsuseid ja palju muud.

Selle aasta eriliseks tõmbenumbriks on noorteprogramm, kus fookuses on järgmine põlvkond. Arutame, kuidas alustada põllumajandussektoris, kuidas kasvatada müügitulu sotsiaalmeedia ja tehisaru abil, milliseid võimalusi pakuvad riskikapital, töötukassa lahendused ja ühistuline koostöö. Noorteala on loodud selleks, et anda julgust ja inspiratsiooni – sest just noored on homse põllumajanduse ja toidutootmise kandjad.

EPA on alati olnud koht, kus tunnustatakse tegijaid. Tänavu kuulutatakse messi ajal välja aasta parim talu. See on eeskujuks kõigile, kes soovivad oma ettevõtlusega edasi liikuda ja kestlikult toota.

Üheks täiesti uueks ja põnevaks messi osaks on „Kabiinijuttude“ podcast’i stuudio messi keskel. Tuntud põllumajandus-podcast’i tegijad on kohal ja salvestavad kahe päeva jooksul lausa kaheksa värsket saadet, kus koos põllumeeste, teadlaste, ettevõtjate ja otsustajatega arutatakse sektori kõige olulisemaid teemasid. See on suurepärane võimalus viia EPA arutelud hiljem ka nendeni, kes ise messile tulla ei saa. Seminaride ja arutelude kõrvalt ei puudu ka kultuuriline mõõde. Näitame dokumentaalfilmi „Maailm ilma lehmadeta“, mis kutsub arutlema veisekasvatuse rolli üle ühiskonnas ja keskkonnas. Film tõstatab olulisi küsimusi, mida arutame edasi ka vestlusringides. Head sõbrad, EPA2025 on koht, kus kogu maaelu ja põllumajanduse väärtusahel saab kokku. See on koht, kus tekivad uued ideed, sünnivad uued koostööd ning iga osaleja saab väärt teadmisi ja inspiratsiooni. Ootame teid kõiki Tartusse Eesti Rahva Muuseumi, et üheskoos arutada, milline on Eesti põllumajanduse ja toidutootmise tulevik.

Foto: Ardo Kaljuvee

Kohtumiseni EPA-l!

Kerli Ats

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine

Mikrogranuleeritud starterväetis: VÄIKE GRAANUL, SUUR SAAK

Euroopa rohelepe seab eesmärgiks mineraalväetiste kasutamise vähendamise.

Üks paremaid viise, kuidas seda saavutada, ilma saagikust ohverdamata, on suurendada väetiste kasutusefektiivsust.

Mikrogranuleeritud starterväetised on loonud uue standardi, kuidas varustada taimi kriitiliste toiteelementidega just nende kõige varasemas kasvufaasis.

Mille poolest erineb mikrograanul tavalisest väetisest?

Mikrogranuleeritud väetis on oma olemuselt täppislahendus:

 Väiksem graanul: Graanuli suurus on vaid 0,5–1,2 mm (võrdluseks: tavagraanul 2–5 mm). See tähendab, et sama väetisekogus jaotub mullas oluliselt rohkemate osakestena.

 Kiirem lahustumine: Väiksem graanul lahustub kiiremini, muutes fosfori ja tsingi kohe taimele kättesaadavaks.

 Täpne paiknemine: Väetis paikneb täpselt seemne läheduses, kus idanev taim vajab tuge kõige enam.

Eesti katsetulemused räägivad enda eest (2024, kartulikasvatus, 5 põldu)

Meie kohalikud katsed kartulikasvatuses näitasid mikrogranuleeritud starterväetise selget mõju:

 Starterväetise kasutamisel oli kartulisaak keskmiselt 5,7 t/ha suurem.

 Kõige märkimisväärsem enamsaak saadi Inglistes: +10,7 t/ha.

 Efekt ilmnes eriti hästi põldudel, kus kasvutingimused olid keerulised (nt põuaperiood või madalam väetusfoon).

 Jahedas mullas, kus fosfori omastamine tavaliselt pidurdub, oli starterväetise positiivne mõju eriti selgelt näha.

Lisainfo ja tooted Eestis Põhjalikumalt saab katsetulemustest lugeda Eesti Maaülikooli kogumiku „Agronoomia 2025“ artiklist „Mikrogranuleeritud starterväetise ja biostimulaatorite kasutamine kartulil“ (autorid Mati Koppel ja Kaspar Viin).

Miks taim mikrograanulist võidab? Fosfor (P) ja tsink (Zn) on taime algarengu ning tugeva juurestiku kujunemise võtmeelemendid. Mikrogranuleeritud väetise peened graanulid jaotuvad mullas tihedalt ja jäävad otse noorte narmasjuurte lähedale, kust toitained on koheselt kättesaadavad. Nii kulutab taim vähem energiat toitainete otsimisele ja saab suunata kogu jõu juurekava ning maapealse massi kiireks arenguks.

Kokkuvõte: väike graanul, suur tulemus

Mikrogranuleeritud starterväetis ei tähenda üksnes suuremat saaki, vaid ka väetises antud toitainete tõhusamat kättesaadavust ja kasutamist. Tulemuseks on:

 tugevamad taimed juba tärkamisfaasis;

 vastupidavam taimik ebasoodsates kasvutingimustes;

 ühtlasem ja kvaliteetsem lõppsaak.

Eestis on saadaval: Super Start NP 10:35 + MgO 2% + S 5% + Zn 2% – tootja Elixir Zorka, ametlik maaletooja on Systemseparation OÜ. Rohkem infot: systemseparation.ee/pold Leia meid ka Facebookist

KAS TOIT ON STRATEEGILINE INVESTEERING? Põllumajanduse rahastusplaan pärast 2028. aastat

Ettepanek suurtootjaid maksustada võib tähendada, et just need ettevõtted, kes on enim panustanud töökohtadesse, tehnoloogiasse ja investeeringutesse, saavad kõige suurema löögi.

Kui räägitakse Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvest, jääb sageli mulje, et tegemist on vaid numbrite ja protsentide mänguga kusagil Brüsseli kabinettides. Tegelikult mõjutavad need otsused otseselt igaühe toidulauda, maaelu kestlikkust ja riigi julgeolekut.

Tekst: Kaie Laaneväli-Vinokurov / Foto: Anni Õnneleid

Euroopa Komisjoni 16. juuli eelarveettepanek perioodiks 2028–2034 on mitmes mõttes murranguline. Positiivselt poolelt võib esile tuua selle, et ettepaneku eesmärk on muuta süsteem lihtsamaks ja paindlikumaks. Kui seni on põllumajanduspoliitikat hallatud eraldi, siis nüüd plaanitakse see siduda ühe suure riikliku strateegiaga – nn partnerluskavaga. Sinna koonda-

takse peale põllumajanduse ja maaelu toetuste ka teised Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid. Selline lähenemine võib anda võimaluse paremini koordineerida erinevaid poliitikaid, vähendada kattuvusi ja soodustada terviklikumat arengut.

Samal ajal ei saa mööda vaadata riskidest ja faktist, et ettepanek toob kaasa muutusi. Kuigi ametlikult on tegu alles

läbirääkimiste alguspunktiga, kujundab see raamid, mille sees hakatakse otsuseid tegema. Just seepärast on oluline mõista, mida komisjon täpsemalt välja käis, milliseid muudatusi see tähendab ja kuidas see võib mõjutada ka Eesti põllumajandust.

Põllumeeste raha kaob ühte suurde kukrusse Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa Liidu esimene ja siiani kõige ühtsemalt rahastatud poliitikavaldkond. See on olnud Euroopa toidujulgeoleku ja maapiirkondade elujõulisuse nurgakivi juba üle poole sajandi.

Senine, kuni 2028. aastani kehtiv süsteem põhineb kahel sambal, millest esimese eesmärk on tagada põllumajandustootjatele stabiilne sissetulek ja

sekkumine turukriiside ajal. Teine sammas toetab investeeringuid, innovatsiooni, keskkonna- ja kliimameetmete rakendamist ning maapiirkondade arengut.

Nüüd plaanib Euroopa Komisjon senist ülesehitust täielikult muuta ja siduda ÜPP ühe suure riikliku strateegiaga, mida rakendatakse nn riikliku partnerluskava alusel. Sinna koondatakse peale põllumajanduse ja maaelu toetuste ka kõik teised Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid. See tähendab, et seni ainult põllumajandusele suunatud eelarve kaob ja muutub üheks suureks ühise rahakoti osaks, mille kasutamise üle hakkab Eestis otsustama tõenäoliselt rahandusministeerium.

Kuigi otsetoetuste osa selles eelarves on märgistatud, ei ole toidutootmine enam eraldi prioriteet, vaid üks osa teiste valdkondade kõrval, konkureerides näiteks tee-ehituse, sotsiaalprojektide ja digiarendustega. See toob kaasa suurema ebakindluse ja vähendab märgatavalt stabiilsust, mis on seni võimal-

Munad ei ole

pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad

Munad ei ole

pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad

B12-, A-, D-, E-vitamiini ja tsinki.

B12-, A-, D-, E-vitamiini ja tsinki.

Igapäevane muna söömine vähendab südamehaiguste ja insuldiriski.

Kaupmees & Ko, Prisma, Selver,

Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG Elektra, Coop, A1000 Market

Foto: Delfi Meedia

danud põllumajandust järjepidevalt arendada.

Võib mõelda, et mis see siis ära ei ole – kui toidutootjad peavad edaspidi rohkem konkureerima teiste valdkondadega, võib see ju tunduda majanduslikult efektiivne ja motiveerida põllumehi leidma uusi lahendusi.

Euroopa põllumajandustootjate ja -ühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca nimetas

16. juulit 2025 Euroopa põllumajanduse mustaks kolmapäevaks.

Selles vaates on oma tõetera – konkurents võib mõnes sektoris tõesti efektiivsust edendada. Ent probleem on selles, et põllumajandus ei ole lihtsalt üks majandusharu teiste seas, vaid valdkond, mis seisab silmitsi väga spet-

siifiliste ja keeruliste väljakutsetega. Sektoris on noori tootjaid vähe, peretalude osakaal väheneb ning tootmine kontsentreerub, kliimamuutused ja nendega kohanemine nõuavad suuri investeeringuid ning samal ajal tuleb tagada toidujulgeolek, mis on Eesti geopoliitilist asukohta arvestades otseselt seotud riigi julgeolekuga.

Summa väheneb peaaegu miljardi võrra

Arvud räägivad enda eest. Praeguse perioodi otsetoetuste kogumaht on 387,8 miljardit eurot. Komisjoni uus ettepanek kärbiks seda summat 295,7 miljardi euroni – see tähendab nominaalselt ligi veerandi võrra vähem. Kui aga arvestada inflatsiooni ja tootmiskulude kasvu, on reaalne kärbe veelgi rängem, umbes 47%. Kujutage ette, et teil tuleb kodus või ettevõttes hakkama saada poole väiksema eelarvega olukorras, kus arved ja hinnad ainult suurenevad. Just sellise surve alt leiaksid end paljud Euroopa, sealhulgas Eesti põllumehed.

Uue süsteemi kohaselt jääb liikmesriikidele suurem vabadus otsustada, kui palju nad oma riigi eelarvest põllumajandusse kaasrahastust suunavad. Samas sätestab ettepanek minimaalse kohustusliku panuse, milleks on 30%. Ülempiiri kehtestatud ei ole.

Kahjuks ei ole põllumajandus kunagi olnud Eesti riigieelarves prioriteet. Raske on uskuda, et valitsus leiaks lisaraha sektori toetamiseks ka siis, kui Euroopa Liit võimaldaks suuremat paindlikkust. Tagajärg oleks märkimisväärne ebavõrdsus: jõukamad riigid, kellele toit on oluline ekspordiartikkel, saavad toetusi heldemalt jagada, samal ajal kui väiksemad ja toidutootmist vähem prioriseerivad – nagu Eesti – peavad leppima miinimumiga. Nii sünnib uus „toetuste võidurelvastumine“, kus konkurents ei põhine enam tootlikkusel ega kvaliteedil, vaid riigi rahakoti suurusel. Selline areng ohustab ausat konkurentsi ja siseturu ühtsust – kaht alustala, millele Euroopa Liit on rajatud.

Eesti eripära teeb olukorra eriti tundlikuks. Me asume Euroopa Liidu

idapiiril, kõigest mõnesaja kilomeetri kaugusel käimasolevast Ukraina sõjast ja Venemaa piirist. Nagu juba öeldud, sellises asukohas ei saa põllumajandust käsitleda üksnes majandusharuna – see on riigi kaitsevõime osa. Kui kriisiolukorras ei suuda me oma rahvast ise toiduga varustada, muutume sõltuvaks impordist ja rahvusvaheliste tarneahelate katkemise korral haavatavaks.

Vanad põllumehed kantakse maha Palju küsimusi tekitab Euroopa Komisjoni ettepanek lõpetada 2032. aastast pensioniealistele põllumajandustootjatele sissetulekutoetuste maksmine. Eesmärk on tuua sektorisse noori.

On tõsi, et noori sektorisse tuua on hädavajalik ja peabki olema oluline eesmärk, kuid tekib õigustatud küsimus: kas nii struktuurset probleemi nagu tootjate vananemine saab lahendada vanemat põlvkonda välja tõrjudes? Selline meede tähendab paljudes piirkondades peretalude kadumist ja hindamatute kogemuste hääbumist, ohustades maapiirkondade elujõulisust.

Samuti ei saa noori kuidagi sundida põllumajandusse tulema. Keegi ei vali põllumajandust pelgalt toetuste või kampaaniate põhjal – noored tulevad siis, kui sektor on konkurentsivõimeline, pakub eneseteostusvõimalusi, tulevikuperspektiivi ja stabiilsust. See tähendab läbipaistvat ja lihtsat ettevõtluskeskkonda, tugevat ja kättesaadavat nõustamissüsteemi ning märksa vähem bürokraatiat.

Tootjate põlvkonnavahetuse toetamiseks on vaja selgeid, motiveerivaid ja hästi läbimõeldud meetmeid, mitte vastandamist ega karistuspoliitikat, mis lammutab seda, mida on aastakümneid üles ehitatud.

Kui peaaktsionär ei lase tulemust saavutada...

ÜPP uue struktuuri ettepanek rõhutab rohkem tulemuspõhiseid keskkonna- ja kliimameetmeid. See tähendab, et senised ökokavad ja teise samba keskkonnaprogrammid asendatakse ühtsema, tulemustele orienteeritud lähenemisega.

Selline areng on positiivne, võimaldades paindlikkust ja Eesti oludega roh-

kem arvestada. Küsimus on aga, kas see tähendab tootjate jaoks ka suuremat riski – toetuse saamine oleneb sellest, kas seatud eesmärgid ka reaalselt saavutatakse.

Eesti tootja seisukohalt tähendab see, et kliima ja loodusolude varieeruvus võib muuta toetuse saamise mitte asjakohasemaks, vaid küsitavamaks, sest kõike ei saa oma tööga kontrollida. Seda näitab juba fakt, et viimased kolm aastat on Eestis valitsenud ebasoodsad ilmastikuolud ja tootjad on vajanud olukorraga toimetulemiseks kriisitoetust.

Seni ainult põllumajandusele suunatud eelarve kaob ja muutub üheks ühise rahakoti osaks, mille kasutamise üle hakkab Eestis otsustama tõenäoliselt rahandusministeerium.

Positiivne on see, et ettepanek näeb ette suurema kriisireservi, mis toetab loodusõnnetuste ja turukriiside korral. Lisaks motiveerib see tootjaid rohkem rõhku panema riskiennetusele ja saagikindlustusele. Viimase puhul on meil oma väiksuse tõttu olnud aga turutõrkeid, sest mahud ei ole pakkujatele olnud piisavalt motiveerivad.

Tublidus löögi alla

Üks oluline muutus, mille Euroopa Komisjoni ettepanek kaasa toob, on seotud suurtootjate maksustamisega ja toetuste diferentseerimisega.

Meie põllumajandus on koondunum ja efektiivsem kui paljudes teistes riikides – vähem talusid, kuid suurem tootmismaht. Kuna Eestis on algusest peale otsetoetused olnud väiksemad kui teistes Euroopa Liidu riikides, on meie tootjad konkurentsivõime säilitamiseks investeerinud kasvu ja majanduslikku efektiivsusse. Selline mudel on seni olnud tugevus, aga nüüd võib osutuda nõrkuseks.

Ettepanek suurtootjaid maksustada võib tähendada, et just need ettevõtted,

Talud lähevad küll üle isalt pojale, aga see ei tähenda, et vanema põllumehe kogemus vähem väärt oleks. Lihaveisekasvatajad Aldo ja Andres Vaan. Foto: Lii Sammler

kes on enim panustanud töökohtadesse, tehnoloogiasse ja investeeringutesse, saavad kõige suurema löögi. Kui nendes suurtootmistes toetust kärbitakse, ei mõjuta see mitte ainult üksikuid farme, vaid kogu toidutööstuse tarneahelat.

Piima- ja lihatööstus sõltub just suurtootjatest, kes annavad neile stabiilselt toorainet. Kui need ettevõtted kaotavad igal aastal sadu tuhandeid eurosid, tähendab see vähem investeeringuid, väiksemat tootmisvõimet ja lõpuks ka tarbijale kõrgemaid hindu. Eestis on umbes 120 tootjat, kes langevad sellesse kategooriasse, keda maksustamine mõjutab. Selle 120 ettevõtte seas on meie suurimad põllumajandusühistud, piimatootjad, seakasvatajad, linnukasvatajad ja osa teraviljatootjaid.

Lisaks Eesti arvestatavate põllumeeste olukorra halvenemisele suurendab selline plaan konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel. Poola ja Rumeenia väiketalud saavad endiselt toetust täies mahus, samal ajal kui Eesti tootja peab hakkama maksma lihtsalt selle

eest, et on suutnud tootmist laiendada ja efektiivsemaks muuta. Maks haavaks toidutootmist ja tootmise vähenedes hakkaksime sealtsamast Poolast või Rumeeniast toitu importima.

Poola ja Rumeenia

väiketalud saavad endiselt toetust täies mahus, samal ajal kui Eesti tootja peab hakkama maksma lihtsalt selle eest, et on suutnud tootmist laiendada ja efektiivsemaks muuta.

Must kolmapäev

Copa-Cogeca – Euroopa põllumajandustootjate ja -ühistute katusorganisatsioon – nimetas 16. juulit 2025 Euroopa põllumajanduse mustaks kolmapäevaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda jagab seda muret. Meie sõnum on lihtne ja selge: toidutootmine ei ole kulu, vaid strateegiline in-

vesteering. See on kindlustus kogu Euroopa tuleviku, turvalisuse ja majandusliku stabiilsuse jaoks.

Eesti peab selles debatis olema valjem ja aktiivsem kui kunagi varem. Me ei saa leppida eelarve vähenemise, kaasrahastuse piirmäära lahtiseks jätmise ega poliitikaga, mis lõhub ausa konkurentsi aluseid.

Suur töö seisab ees – tegemist on alles Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mida hakatakse liikmesriikide vahel läbi rääkima. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning valitsusega tihedat koostööd, et kujundada selged seisukohad ja tagada Eesti toidutootjatele võimalikult head tingimused uues eelarveperioodis. Meie eesmärk on rõhutada neid lahendusi, mis toetavad Eesti põllumajanduse arengut ja kestlikkust, ning seista vastu ettepaneku osadele, mis võivad meie tootjate konkurentsivõimet kahjustada.

Süüa on vaja igaühel iga päev, ja mida lähemalt see toit tuleb, seda tervislikum see on. 1

Foto: Argo Ingver

INNOVATSIOON PÕLLUMAJANDUSES –kas alles siis, kui kaaviar kasvab põllul?

Innovatsioonist võib rääkida kui uuenduslikkusest, arendustegevusest või lihtsalt probleemide uutmoodi lahendamisest. See hõlmab kogu sektori tarneahelat, tööprotsesse, koostöövõrgustikke ja mõtteviisi.

Tekst: Terje Kaelep / Foto: Kathrin Gollackner

Tehnoloogia areng ja vajadus uut moodi lahendusi leida on kõige otsesemalt seotud põllumajandussektori elujõu ja konkurentsivõimega. Tööjõupuuduse foonil peab põllumajandus pakkuma häid töötingimusi ning olema atraktiivne noortele ja uuele põlvkonnale. Rahvusvaheline konkurents survestab tootjaid otsima uusi viise toimetulekuks ja konkurentidest eristumiseks. Kliimamuutused ja keskkonnavastutus nõuavad tõhusamaid, täpsemaid ja ressursisäästlikke tegutsemisviise. Hinnatundlik tarbija seab üha kõrgemaid ootusi toidu kvaliteedile ja toidutootmise läbipaistvusele.

Uuenduslikkus pole ainult ellujäämise küsimus. Selles peaks nägema ka võimalust viia Eesti põllumajandus järgmisele arengutasemele ja muuta riikide võrdluses konkurentsivõimelisemaks. Arendustegevuste kulu näiteks tootmise keskkonnakoormuse vähendamiseks tõstab toote omahinda, aga maailmaturuhindu mõjutavad suured globaalsed tootjad, kes ei pruugi olla samal määral vastutustundlikud.

Viis innovatsioonisuunda Eestile Tulevikku kujundav põllumajandus toob endaga kaasa rohetehnoloogiate keskse rolli, automatiseerimise ja andmepõhise

juhtimise pea kõigil tasanditel. Nanotehnoloogia, intelligentne sensorvõrgustik, robootika ja energiat säästvad lahendused loovad võimalusi, mida kümmekond aastat tagasi veel realistlikuks ei peetud. Tulevikutrendid on väga kompaktselt kokku võetud OSKA 2023. aastal ilmunud uuringus „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toidutööstus“. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul võib Eestis oluliseks pidada viit suurt arengusuunda. Esimene neist on täppisväetamine ja -taimekaitse. Andureid ja droone kasutavad süsteemid võimaldavad väetada või pritsida vajaduspõhiselt, vältides nii üleväetamist ja liigset kulu. Selliste süsteemide (nt GEOscan, CountryData) kasutus Eestis laieneb, sest tõhusad süsteemid aitavad vähendada sisendikulu, mis on eriti kriitiline muutuvate sisendihindade korral. Teine oluline suund on loomakasvatuse automatiseerimine. Lüpsirobotid, automaatsöötjad ja loomatervise

Loomakasvatus muutub üha uuenduslikumaks: laudas käsitsitööd peaaegu enam polegi.

jälgimise andurid muutuvad igapäevatöö osaks. Eestis on hulk piimafarme, kus rakendatakse täisautomaatseid lüpsisüsteeme, et kiirendada tööprotsesse ning saada reaalajas andmeid loomade tervise ja tootlikkuse kohta.

Olulised on mobiilsed rakendused ja andmeanalüüs reaalajas. Põllumees saab nutiseadme kaudu jälgida oma põlde, juhtida masinaid ja teha tellimusi. Andmepõhised platvormid ja teenused toetavad ka väiketalunike digipööret.

Eesti on eesliinil ka alternatiivvalkude väljatöötamises ja kasutuselevõtus. Uued iduettevõtted (nt BugBox) katsetavad meile veel harjumatu toorainega (nt putukajahu, kaunviljavalgud) ja tarkvaralahendustega, et aidata sektoril leida kasvaval turul uusi, tulusamaid nišše.

Plokiahela tehnoloogia jõuab järjest enamate ettevõteteni (nt koostöö FoodDocsiga), muutes toidu põllult lauale liikumise täielikult jälgitavaks ja tõendatavaks ka tarbijale.

Võib vist liialdamata öelda, et andmeanalüüsile tuginev tootmine on tänapäeva põllumajanduse nurgakivi. Siin on

Üks Eestile soovitatud innovatsioonisuundi on loomakasvatuse automatiseerimine. Selle suuna eestvedajad on lüpsirobotid. Foto:

oluline teha targalt koostööd integreeritud taimekaitse valdkonnaga, et ühendada näiteks mullaproovide andmed, saagikuse ajalugu ja reaalajas ilmastikuinfo väetamise ja saagikoristuse optimaalsete otsuste langetamiseks.

Näiteks eAgronom arendab Eestis pilveteenusel põhinevat põllumajandu-

se tarkvara, mis aitab analüüside põhjal optimeerida kogu ettevõtte tööd ja sel moel paremini konkurentsis püsida. Tulevikus võimaldavad masinõppe ja tehisaru lahendused luua andmepõhiseid varase hoiatuse süsteeme ja prognoosmudeleid, mis aitavad tootmise planeerimise järgmisele tasemele viia.

Sven Arbet

Digiteerimine mõjutab ka tootmisahelat tervikuna. Automatiseeritud laosüsteemid, targad seadmed ja andurid, isejuhtivad põllumasinad ning masinõppel põhinevad otsustustööriistad aitavad muuta iga töölõigu efektiivsemaks. Internet võimaldab saagi- ja loomatervise seiret ning aitab tootjal teha analüüsitud otsuseid ressursikasutuse ja turu kohta.

Biotehnoloogia areng loob uusi loodussäästlikke tootmisvõimalusi. Biotehnoloogia ja bioinformaatika abil saab luua ja turule tuua haiguskindlamaid sorte, alternatiivseid valke ja mineraalväetiste asendajaid, arendada söödalisandeid ja rakendada taaskasutatavat energiat.

Keskkonnahoid ja ringmajandus võivad muuta ettevõtte ärimudelit ja anda juurde sissetulekuallikaid. Olulised märksõnad siin on energiatõhusus, jäätmetekke vähendamine ja kõrvalproduktide nutikas väärindamine. Selle praktiliseks näiteks saab tuua biogaasijaamadele soojuse, energia ja kütuse tootmiseks silo ja sõnniku kogumise.

Innovatsioon tarneahelas toob praktikasse peale automaatsete tootmisliinide ka näiteks targad pakendid ning külmtöödeldud ja elusbakteritega rikastatud toidud.

Hinnatundlik tarbija seab üha kõrgemaid ootusi toidu kvaliteedile ja toidutootmise läbipaistvusele.

Toiduohutuse ja -tootmise läbipaistvuse parandamise näide on DNA-põhiste analüüside rakendamine toidutootmises. Juba mullu laiema avalikkuse tähelepanu ja rahvusvahelise tunnustuse pälvinud projektis Muhe Mesi tehti tänu DNA sekveneerimisele kindlaks mee täpne botaaniline ja geograafiline päritolu. See on innovatsioon, mis võimaldab tarbijale tõendada mee päritolu ja kvaliteeti ning vältida võltsitud ja siirupi baasil valmistatud mee poelettidele jõudmist.

Et teaduse võimalused jõuaksid toidutootjani

MTÜ Põllukultuuride Klaster arendab praktilisi ja andmepõhiseid lahendusi, mis toetavad põllumajanduse digiteerimist ja keskkonnasäästlikku arengut. Projekti WheatWatcher raames luuakse digitaalne platvorm, mis võimaldab jälgida mulla seisundit, hinnata taimede tervist ja tagada vilja teekonna läbipaistvus alates kasvatamisest kuni jahu tootmiseni. Põllumajanduse kliimakindluse suurendamiseks katsetatakse projektis Precilience lahendusi mulla niiskus- ja veerežiimi parandamiseks, soodustatakse vahekultuuride kasvatamist, arendatakse maakasutuse optimeerimise tööriista ning uuritakse mullaharimise ja -parandamise meetodeid.

MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster otsib koos teaduspartneritega lahendusi, kuidas muuta rohumaaveise mahekasvatust nii keskkondlikult kui ka majanduslikult kestlikumaks. Viimaste aastate projektid hõlmavad nii loomatervise monitooringut, kliimaneutraalsemaid tootmistavasid kui ka katseid

leida lahendusi loomade heaolu parandamiseks.

Siidrikoja KODAS Fibese püreede sünnilugu näitab, kuidas toiduainetööstuses loovad innovatsiooni väiksed tootjad, kes panustavad uute, toitu säästvate ja tervislike maitseelamuste loomisse. Sellised tooted jõuavad turule tänu väiketööstuste paindlikkusele ja nõudlikkusele kvaliteedi suhtes, valmisolekule riskida ning teadlikule panusele teha koostööd teadlastega. Selline kombinatsioon toetab ettevõtte tootearendusvõimet.

Tulemuslikult tegutsevaid klastreid on veelgi.

Riigi roll ja võimalused innovatsiooni edendamiseks

Arendustegevusega kaasneb alati hulk suuremaid ja väikemaid riske. Uued tehnoloogiad nõuavad mahukaid investeeringuid ning väiksemad talud ja ettevõtted on ettevaatlikud ega taha investeeringu tasuvust teadmata riskida. Väljakutse on andmete kogumine ja neist väärtuse loomine. Kuigi andurid ja digiplatvormid on olemas, tuleb rohkem panustada töötajate koolitamisse ja oskuste arendamisse ning andmeanalüüsi praktilisse kasutuselevõttu.

Oluline on mõista ka suhtumisest ja väärtusmaailmast tulenevaid piiranguid: traditsioonilise taustaga sektoris võib uue tehnoloogia rakendamine jääda hirmu või usaldamatuse taha. Seetõttu on oluline tegeleda teadlikkuse suurendamisega ning luua toetussüsteeme ja sekkumisi, mis lubavad testida

ja katsetada. See aitaks arendustegevusi alustada samm-sammult ja ootuseta, et tulemused kohe turgu muudavad või on muul moel globaalse mõjuga.

PRIA kaudu pakutavad toetused võimaldavad ettevõtjatel koostöös innovatsioonipartneritega arendada uusi ja praktilisi lahendusi. Eesmärk võib olla katsetada uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid, mis muudaks ettevõtte töö tõhusamaks ning aitaks sel kohaneda muutuva majanduse ja kliimaga.

Edukas Eesti põllumees on ettevõtlik, oskab andmeid koguda ja langetab analüüsile tuginevaid otsuseid.

Koolitused, seminarid ning ettevõtteid, koolitajaid ja teadlasi kokku toovad võrgustikumudelid aitavad kaasa infovahetusele ning uute lahenduste kiiremale levikule. Maaelu Teadmuskeskus koordineerib Eestis sedalaadi tegevusi ja arendab nõuandeteenuse pakkumist.

Riik saab panustada sellega, et arendab digitaalseid platvorme, andmejagamisstandardeid ja teenuseid, mis võimaldavad andmete taas- ja ristkasutust era- ja avaliku sektori vahel. PRIA on põldude ja loomade registrile loonud tehnilised lahendused, mis võimaldavad registrites arhiveeritud andmeid kasutada ka erasektori loodud tarkvaralahendustes ning riigi teistes infosüsteemides.

Põllumajanduse innovatsioon ei piirdu üksnes tehnika või uute sortide tõhusamaks muutmisega, vaid tähendab valdkonna mõtteviisi, protsesside, koostöö ja ettevõtlusmudelite arendamist. Edukas Eesti põllumees on ettevõtlik, oskab andmeid koguda ning langetab analüüsile tuginevaid otsuseid, teeb koostööd teadusasutuste ja kolleegidega, julgeb riskida ja katsetada. Ta ootab valdkonda noori, kes tahaksid rakendada siin oma teadmisi ITst, inseneeriast ja loodusteadustest –olgu selleks siis satelliitidelt laekuva info tõlgendamine, tootmise digiteerimine või droonipõhiste lahenduste rakendamine. Riik otsib võimalusi, kuidas toetada neid, kes soovivad kasvada – pakume teadmisi, sidemete loomise võimalusi ja praktilist tuge. Eesmärk on hoida avatud meelt ja aidata uuendustel jõuda Eesti eri nurkadesse, et püstitada alustalad toidutootmise kestlikule tulevikule. Eesti põllumajanduse edulood sünnivad koos; tähendusrikas innovatsioon tekib tarkade inimeste, ettevõtliku mõtteviisi ja avatud koostöö kaudu. 1

Viis arengusuunda Eestile

 Täppisväetamine ja -taimekaitse

 Loomakasvatuse automatiseerimine

 Mobiilsed rakendused ja andmeanalüüs reaalajas

 Alternatiivvalkude väljatöötamine ja kasutuselevõtt

 Toidu põllult lauale liikumine täielikult jälgitav ja tõendatav tarbijale

Allikas: OSKA 2023. aastal ilmunud uuring „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toidutööstus“

Alternatiivvalkude tootmine oleks samuti Eesti innovatsiooninišš. Foto: Argo Ingver

5 AASTAT EESTI TURUL

TAASTAV PÕLLUNDUS parandab mulda ja hoiab keskkonda

Paljud põllumehed on seadnud missiooniks kasvatada põllusaadusi nii, et keskkond oleks hoitud ja toit puhtam, ning võtnud selle nimel kasutusele nn taastava põllumajanduse võtted. See tähendab mulla minimaalset liigutamist, rohket vahekultuuride kasvatamist ja põllukeemia võimalikult vähest kasutamist.

Tekst: Ain Alvela / Foto: Andras Kralla

Üks taastava põllunduse kandvaid ideid on mulla süsinikusisalduse suurendamine. Selleks tuleb muuta mulla mikrobioloogiat nii, et see looks parema keskkonna taimede kasvuks ja muudaks kasvatatavad kultuurid ka ilmastikukindlamaks.

Teadmisi selles vallas tuleb üha juurde, samuti katsetajaid ja proovijaid. Nende sõnul on oluline silmas pidada, et põllumulda häiritaks just täpselt nii vähe, kui taimekasvuks on vaja, ning taimede juured oleksid aasta läbi elus

ja toimekad, seoksid süsinikku, hoiaksid toitaineid ringluses ja rikastaksid mulla ökosüsteemi.

Masinatööd lähevad täpsemaks ja vajaduspõhisemaks

Need, kel on juba mõned aastad kogemust, kinnitavad, et vahekultuuride kasvatamisega võib põllult kogutava saagiga imesid juhtuda. Näiteks pikalt põuaste ilmade tõttu teraviljade saagikuses kaotanud Aru Põllumajanduse OÜ tegevjuht Jakob Lindam kinnitas,

et teadlikum taastava põllundusega tegelemine nii agronoomia kui ka tehniliste lahenduste vallas on aidanud uue tehnoloogiaga põldudelt koguda tonnpoolteist rohkem saaki kui neilt, kus muudatusi pole veel ette võetud.

Seejuures ei maksa arvata, et taastav põllumajandus on midagi maheviljeluse edasiarenduse sugust. Ühiseid jooni esineb, ent n-ö keskkonda panustav ja seejuures paremaid saagitulemusi andev põllumajandus eeldab ikkagi mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite tarvitamist. Erinevus varasemast seisneb aga selles, et seda tehakse mulla seisundi pideva jälgimise tulemuste järgi, juhindutakse täppisviljeluse tänapäevastest meetoditest ja kasutatakse spetsiaalselt valitud mullaharimistehnikat.

Oluline on ka dogmadesse mitte kinni jääda ja loominguline olla. Nii nähti Aru Põllumajanduse OÜ-s, et tehes kümme või enam aastat pidevalt minimeeritud harimist vaid kümne sentimeetri

Henrik Klammer ja Indrek Klammer otsivad parimaid masinaid põlluharimiseks.

sügavuseni mulda liigutava randaaliga, moodustus selle kihi alla paakunud muld, millest sügavamale taimejuured enam tungida ei suutnud. Eriti kui tuli vahele paarinädalane vihmata periood. Niimoodi hakkas taimekasv kiduma ja põllumehel ei jäänud üle muud, kui sügisel sellised põllud sügavamalt läbi harida. Ja juba uue külviga oli järgmisel aastal näha, et taimede juured olid 30 cm sügavusel.

Vahekultuuridega tegelemine on põnev ja üha arenev valdkond.

Sander Hiire

Sestap ei näe Jakob Lindam ka selles probleemi, kui näiteks minimeeritud harimise ja otsekülvi all olnud põllud iga viie, kuue või seitsme aasta järel sügavamalt läbi harida.

Et taastava põllundusega sügavuti minna, on tarvis ka spetsiaalselt selleks hoolikalt valitud põllumasinaid. Aru Põllumajanduse OÜ-s on selleks Horschi ketasseemenditega otsekülvikud ja lägalaoturid, mis viivad väetise otse taime juurteni. Kombainid on sellised, mis võimaldavad põhu ühtlast põllule laotamist. Muldade olukorda jälgivad andurid ja põllujaamad, mille andmete põhjal saab otsustada, kuhu on vaja väetist rohkem laotada, ja kokku hoida seal, kus nii suurt vajadust pole. Põllukaardid ja tehnika GPS-juhtimine lubab vältida põllupinna liigset tallamist, mis on tähtis just otsekülvi puhul.

Mis veel viljelusvõtetesse puutub, siis Arus ei jäeta sügisel ühtegi hektarit põldu külvamata – kui umbes 60% läheb talivilja alla, siis ülejäänud põllud, kuhu kevadel külvatakse suviviljad, saavad talveks vahekultuurid. Ikka selleks, et taimejuured mullas ka talvel aktiivselt tegutseksid. Maad, mida harida, on ettevõtte kasutuses umbes 4000 hektarit.

Vahekultuuridest saab looduslik haljasväetis

Üks haljasväetise ja vahekultuuride kasvatamise pioneere on Eestis olnud Rannu Seeme OÜ. Koostöös maaülikooli ja METKiga hakati sellega tegelema juba enne, kui taastav põllumajandus teemana fookusesse kerkis. Praegu kasvatatakse vahekultuure ja haljasväetiskultuure peaaegu 300 hektaril, parandades mulla seisundit ja aidates kokku hoida põllukeemia tarvitamist.

Lääne-Virumaal tegutseva Mäemõisa talu peremees, agronoomiharidusega Sander Hiire selgitas, et taastaval põllumajandusel on kaks kandvat ideed: keskkonnahoid ja seeläbi puhtam toit ning põllumehe enda kasumlikum majandamine.

See on tema sõnul maad säästev mullaharimine, mida aitab saavutada mulla aasta ringi taimkattega kaetult hoidmine ehk siis vahe- ja kaaskultuuride kasvatamine.

Külvikordade vahel kasvatatavad vahekultuurid, näiteks valge sinep, keerispea, ristik, kesaredis jms, parandavad mulla struktuuri ja viljakust, vä-

hendavad toitainete leostumist, seovad toitaineid, takistavad umbrohu kasvamist. Vahekultuure võib kasvatada ka haljasväetisena. Sellisel juhul on oluline, et pärast põhikultuuri koristamist külvatud vahekultuur suudaks kasvatada rohkelt rohumassi, mis siis mulda viiakse. Kusjuures vahekultuurid pole vajalikud üksnes tera-, vaid ka aed- ja köögiviljade kasvatamisel.

Ei tasu karta uuendusi. Et mõttemaailma muuta, tasapisi kogemusi hankida ja asjast lähemalt aimu saada, piisab mõnel väikesel põllulapil katsetamise alustamisest.

Sander Hiire

„Vahekultuuridega tegelemine on põnev ja üha arenev valdkond, millega olen juba aastaid oma põldudel tegelenud, ja tunnen, et järjest põnevamaks see muutub,“ iseloomustas Sander Hiire oma kogemusi taastava põllumajanduse vallas. „Ei tasu karta uuendusi. Et mõttemaailma muuta, tasapisi kogemusi hankida ja asjast lähemalt aimu saada, piisab mõnel väikesel põllulapil katsetamise alustamisest.“

Hiire kinnitas, et külv tehakse põldudel otsekülvikuga ning enne iga mullapinna liigutamist kaalutakse selle otstarbekus läbi. Nimelt taimedele meeldib, kui mullas on süsinikku, aga

Taastav põllumajandus pole kaugeltki kõplapõllundus, vaid kasutab kõige uuemat tehnikat. Foto: erakogu

Sander Hiire. Foto: Lii Sammler

iga liigutusega päästame mingi koguse süsinikku mullast välja. Samuti püütakse optimeerida põldudel kemikaalide kasutamist.

Nii Jakob Lindam kui ka Sander Hiire on seda meelt, et ennekõike tähendab taastava põllumajandusega tegelema hakkamine mõtteviisi muutust ja eelarvamustest vabanemist, mistõttu see saabki toimuda enamasti põllumeeste põlvkondade vahetusega.

Uus agrotehnika järgib taastava põllunduse ideed

Aasta-aastalt üha rohkem põllumajanduslike teenustööde osutamisele keskenduv Voore Farm pöörab selle kõrval suurt tähelepanu ka teenustöödele suurema lisandväärtuse andmisele. See suundumus väljendub masinapargis –kui pikka aega liikusid traktorid aina suurema võimsuse poole, sest põhirõhk oli raskel mullaharimisel, siis nüüd hakkab see taanduma ning päevakorda tõuseb minimeeritud harimine ja muud võtted, mis on iseloomulikud just taastavale põllundusele.

Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer selgitas, et viimastel aastatel on ettevõttes panustatud otsekülvi, ribaharimisse ja ka muul moel mullahäiringu vähendamisse. See tähendab ka seda, et väga võimsate traktorite osatähtsus mõnevõrra väheneb.

Nii ei ole lihtsalt külvieelset kündmist juba mitu aastat tehtud. Kõige uudsem meetod on ribaharimine, mis vähendab põllul tehtavate töökordade arvu, st lisaks väiksemale põllupinna tallamisele muudab ka töö efektiivsemaks.

Läinud aastal soetas Voore Farm Teenused Dotnuvalt ribaharimisseadme Agrisem StripCat II. Prantsuse ettevõte Agrisem on tuntud kui minimaalse mullaharimise tehnoloogia arendaja, mille tootevalikus on ketasja piiäkked, piidega kombineeritud randaalid, aluspinnase sügavkobestid jm.

Näiteks maisi puhul on ribaharimise tehnoloogia selline, et vedelsõnniku laoturi külge käib spetsiaalne ribaharimise agregaat, mis võimaldab läbi harida täpselt selle põlluosa, kuhu seeme külvatakse. Maisi külvil on riba laius 75 cm, rapsi puhul 45 cm. Ribasse läheb kõigepealt vedelsõnnik, seejärel aga külvatakse täpselt sellesse ribasse läga peale seeme. Sealt, kust taim ei toitu, ei liigutata ka mulda.

Üllar Hiire alustas Mäemõisa talus keskkonnasäästlikku põllundust. Foto: Sven Arbet

Loodan, et eriti just ekstreemsetel aastatel võidame ka saagikuses.

Henrik Klammer

Klammer kinnitas, et maisikülvil ribaharimise puhul saavutati masintööde kokkuhoidu 40%, seeme saadi mulda kahe töökäiguga.

„Loodan, et eriti just ekstreemsetel aastatel võidame saagikuses,“ arutles ta. „Võidame sellega, et ribade vahel, kust mulda ei liigutatud, ei toimu ka vee aurumist ja tänu sellele ei kuiva põld n-ö läbi ehk hoiab paremini niiskust.“

Kõik see kokku lisab põllukasutuse tõhusust, sest on ju maa põllumehe küll piiratud, kuid ikkagi kõige olulisem tootmisressurss, mida tuleb võimalikult tulemuslikult kasutada. Henrik Klammeri hinnangul saab põllumees tänapäeval oma teenistust suurendada peaasjalikult ökonoomse majandamisega, kuna maad juurde osta on muutunud juba väga keeruliseks. 1

MIS ON MIS

Taastav põllumajandus

Taastav põllumajandus (ingl regenerative agriculture) on põllumajanduse lähenemine, mille eesmärk ei ole ainult saaki saada, vaid ka parandada ja elavdada ökosüsteemi, milles tootmine toimub. Erinevalt tavapärasest või isegi lihtsalt säästvast põllumajandusest püüab taastav põllumajandus aktiivselt taastada mulla, vee, elurikkuse ja kliimaga seotud protsesse.

Põhimõtted

 Mullatervise parandamine – mulla elustiku, huumuse ja süsinikuvaru kasvatamine.

 Taimkatte hoidmine – paljas muld kaetakse kas kattekultuuride, rohumaa või multšiga.

 Mitmekesisus – kasvatatakse mitut kultuuri, kasutatakse vaheldust ja segakultuure.

 Minimaalne mullaharimine – vältida sügavat kündi ja liiga intensiivset mehaanilist töötlemist.

 Loomade integreerimine – karjatamine osana süsteemist, kus loomad aitavad mulda ja taimi elujõulisena hoida.

 Kohalik ökosüsteem ja kogukond –tootmine arvestab ümbritsevat loodust ning pakub kasu ka inimestele ja kogukonnale.

Eesmärk

 Suurendada mulla viljakust ja veesidumisvõimet.

 Vähendada kunstväetiste ja pestitsiidide vajadust.

 Siduda atmosfäärist süsinikku ja pidurdada kliimamuutust.

 Toetada elurikkust põllul ja selle ümbruses.

Allikas: internet

Lai valik kodumaiseid PALMSi metsahaagiseid ja -tõstukeid, mida on usaldanud enam kui 30 000 rahulolevat klienti üle maailma!

Lisainfo: tel 5422 0980 e-post sales@palms.eu • palms.eu

BIOTÕRJE PUHUL on oluline, et teaksid, kellega võitled

Eneli Feldmann on Tartu külje all asuvas Grüne

Fees agronoomina töötanud juba 16 aastat. Temaga taimekasvatusest rääkides jääb enim kõlama see, et kõige paremad tulemused toob probleemide ennetamine.

Tekst: Anete Sammler / Foto: erakogu

993. aastal endise Luunja sovhoosi Anne aiandi baasil loodud Grüne Fee on Soome-Eesti ühisettevõte, kus kasvatatakse kurke ja salateid teaduspõhiselt ning kasutatakse uuenduslikke tehnoloogiaid.

Eneli Feldmanni pärusmaaks on neljal hektaril kasvavad maitserohelised ja salatid. Tema vastutada on taime teekond seemnest pakendamiseni, mis hõlmab külvamist, kastmist, väetamist, võitlust kahjustajatega, õiget tempera-

tuuri ja valgust ning selle kõige reguleerimist.

Agronoomi silm peab märkama seda, mida arvuti ei näe

Eneli Feldmann leiab, et töö kasvuhoones on isegi intensiivsem kui avamaal, sest Grüne Fees käib tootmine aasta ringi. Ent 12 kuud järjestikku tootmine pakub vaheldust, sest taimed käituvad suve- ja talveperioodil erinevalt. Kuigi Grüne Fees kasvavad taimed nii pealt

Eneli Feldmann tõrjub kahjureid biotõrjega.

kui ka külgedelt suletud katmikalal, ollakse ikkagi mõjutatud sellest, mis väljas toimub.

Eneli tööpäev algab kell kuus hommikul. Esimese asjana kontrollib ta arvutist üle, et poleks häireid ega probleeme. Selleks kasutab ta kasvuhoone juhtimise programmi Priva, mille abil saab kasvuhoones täpsed seaded paika panna. Kui kuskil esineb tõrge, annab programm häire. Programmi abil hoitakse silm peal nii kasvuhoone kastmis- ja küttesüsteemil kui ka tuulutusluukidel.

Suvel tegi Enelile peavalu kasvuhoone temperatuuriandur, mis oli vigane ja andis häireid. Soojemal ajal ei valmista üks valet õhuniiskust või temperatuuri näitav andur veel suurt muret. See-eest külmemal ajal võib ka üks vi-

gane andur probleeme põhjustada, sest süsteem hakkab kasvukeskkonda valesti reguleerima.

Kui vähegi võimalik, lahendab Eneli probleemid ise. Suuremate küsimuste korral kutsub ta appi tehniku või elektriku.

Putukate puhul on suur risk see, et nad võivad transpordi käigus kannatada saada. Suvel ei tohi putukad üle kuumeneda, talvel peab neid hoidma külma eest.

Eneli Feldmann

Tööpäev jätkub hommikuse tiiruga kasvuhoones, sest väikesed taimed taimelaudadel vajavad erilist tähelepanu ja hoolikat kastmist. Taimelaual kasvavad taimed kuni kaks nädalat, seejärel istutatakse need liini peale kasvurennidesse, kust algab automaatne kastmine. Nii liigub taim mööda liini, kuni jõuab selle lõppu, kus taim pakendatakse ja poodi või söögikohta saadetakse. Grüne Fee rohelist võib oma taldrikult leida nii restoranis kui ka kiirtoidukohas einestades.

Kuigi suur osa taime kasvust on tehnika vastutada, pole taime kasvuteekonda täielikult automatiseerida Eneli arvates siiski mõistlik. Kuigi iga automatiseeritud töölõik annab efektiivsust juurde, on taime kasvu seisukohalt kõige parem siiski inimsilm. On olemas

selliseid kasvuhooneid, kus sensorid mõõdavad täielikult nii niiskust kui ka temperatuuri ja annavad siis arvutile käsklusi kastmiseks. Kuid suurel alal pole võimalik igale ruutsentimeetrile sensorit paigutada. Siin peabki inimsilm märkama seda, mida masinad tuvastada ei suuda.

Kahjurputukate vastu võideldakse kasurputukatega Ehkki katmikaladel kasvavaid taimi ei ohusta paduvihmad ega põuad, saavad kahjurid taimedele paratamatult ligi. Katmikalad on küll katusega kaetud, kuid pahalased lendavad õhutusluukidest ja muudest avadest ikkagi sisse. Kui kahjur juba kasvuhoonesse jõuab, on tal seal ideaalsed elutingimused.

Eneli selgitas, et kui avamaal elavad liblikad või lehetäid üks-kaks põlvkonda, siis kasvuhoones on neil võimalik palju pikemalt elada. Vabas õhus elavad kahjurid hukkuvad sügisel jaheda ilma ja öökülmade tagajärjel, kuid soojas kasvuhoones on neil ka külmemate ilmadega eluks sobilikud olud. Eneli sõnutsi jääb talve saabudes surve väljastpoolt märksa väiksemaks, kuid nende kahjuritega, kes kasvuhoones sees on, võitlus jätkub.

Kahjurite vastu kasutatakse Grüne Fees biotõrjet. See tähendab, et kahjurputukate vastu võideldakse kasurputukatega ja kemikaalide kasutamiseks pole tarvidust.

Grüne Fees ostetakse eri liiki kasurputukaid iga nädal ja biotõrje päeval jagatakse putukad kasvuhoonesse laiali.

EPA messi keskmes on noored

Tänavuse aastanäituse peateema on innovatsioon toidutootmises. EPA mess keskendub sellele, kuidas nutikad ja teaduspõhised lahendused mõjutavad kogu toidutootmise väärtusahelat.

Messi programmis on mitmeid huvitavaid konverentse ja esinejaid, näiteks rahvusvahelise dokumentaalfilmi „Maailm ilma lehmadeta“ linastus koos aruteluga, metsandusfoorum, rahvusvahelised BreedExpo ja Sustainable Silage’i lõpukonverentsid, ühistegevuse konverents jms. Eraldi on kujundatud innovatsiooniala ja noorteala.

Teadvustamaks, lihtsustamaks ja toetamaks põlvkondade vahetust maal, on noortalunike liidu ja maaülikooli tudengite koostöös kavas noorteprogramm, mille eesmärk on noorte kaasamine ja karjäärivõimaluste tutvustamine.

Ette on valmistatud noortele mõeldud seminarisari, kus toimub kokku kaheksa seminari. Teemad puudutavad toidutootmissektoris alustamist, motivatsiooni, vaimset tervist, ühistulist koostööd, toetusi, juriidilisi nippe, AI-d, internetiturundust jms.

Seminaride vaheajal on kohal noortalunike esindajad, kes vastavad küsimustele ja jagavad oma kogemusi.

Agro

Eneli Feldmann tõrjub Grüne Fees putukaid putukatega. Foto: erakogu

Foto: Argo Ingver

Foto: Eero Vabamägi

Kasurputukad toimivad erinevalt: mõned tuleb käsitsi „söögilauale“ kahjureid sööma asetada, teised tunnevad ise lõhna järgi ära, kus näiteks lehetäid parajasti pesitsevad. Kuid on ka putukaid, kes hoopis munevad lehetäi sisse, misjärel vastsed täi sees arenevad ja täi järkjärgult hävitavad.

Keemilise tõrje korral hukkub kahjur siis, kui pritsiga taimest üle käia ja kahjur ainega kokku puutub. Kasurputukate töö võtab rohkem aega. Eneli sõnul on biotõrjet oluline teha ennaktõrjena – kui kasvuhoones on kahjurite paljunemise tõttu kolle tekkinud, siis peavad kasurputukad juba selleks ajaks kasvuhoones olemas olema ja toimetama. Kui kolde avastamise ajal alles kasureid otsima hakata, siis oled tõenäoliselt hiljaks jäänud.

Agronoom täpsustas, et selliseid kasurputukaid, kes näiteks lehetäid kohates hakkavad kohe kahjurit sööma, on mõistlik tõepoolest kasutada kindlaks tehtud kolletes, kus kahjurid juba vohavad – nii saab koldeid kiirelt hävitada. Suurte kollete ennetamiseks on putu -

Biotõrjet on oluline teha ennaktõrjena – kui kasvuhoones on kahjurite paljunemise tõttu kolle tekkinud, peavad kasurputukad juba selleks ajaks kasvuhoones olema ja toimetama.

kaid mõistlik kasutada siiski nii, et kindel foon kasurputukaid on kasvuhoones kogu aeg olemas.

Kasulike putukate eluiga kasvuhoones on umbes kaks nädalat. Osa putukaid on võimelised ka mingil määral kasvuhoones edasi paljunema, aga enamasti seda ei juhtu, nii et kasurputukaid tuleb katmikalale pidevalt juurde tuua.

Kasurputukaid tellitakse välismaalt – Hollandist, Belgiast ja Soomest. Kohale tuuakse nad termokastiga, ja kuna putukate eluiga on lühike, peab transport käima ruttu. Putukate puhul on suur risk see, et nad võivad transpordi käigus kannatada saada. Suvel ei tohi putukad üle kuumeneda, talvel peab neid hoidma külma eest.

Salati peamiseks vaenlaseks nimetab Eneli Feldmann lehetäid, kelle tõrjeks kasutab ta lehetäivamplast – kiletiivalist lendavat putukat. Lisaks kasutab ta inimesele tuttava rohelise kiilassilma vastseid. Ta manitses, et kui kodus aknalaual kiilassilma kohata, siis hävitamise asemel võiks putuka hoopis vabaks

• Biopuhastid, septikud

• Paakhaagised

• Veemahutid multilift-raamil

• Jalgadel veemahutid

• tugevdatud klaasplastist veemahutid (2–20 m3)

• loksumisvastased vaheseinad

• UV-kaitsevärv

Lisad:

• küljeriiulid

• täitmispump

• automaatjooturid

• kastmissüsteem

Pikk 12, Väätsa, Järvamaa

Tel 5344 3556, 384 0605

info@plastekor.ee

www.plastekor.ee

Eneli Feldmann

Eneli Feldmann vastutab Grüne Fee salatite eest seemnest pakendamiseni. Foto: Anete Sammler

otsustavad kasvuhoonest katuseluugi kaudu õue lennata ja raha lendab sõna otseses mõttes tuulde.

ennast sisse seadnud parasiitide liigid kindlaks määrata. Levinumad liigid suudab ta ise tuvastada, kuid lehetäide puhul, keda on Eestis mitusada liiki, tuleb appi labor. Labori abiga saab määrata, kes on konkreetsele lehetäile või muule kahjurile just see kõige õigem kasurputukas. Ja kui juba tead, kellega võitled, on biotõrje väga efektiivne.

Putukate hingeelu peab tundma

Biotõrje eelistest tõi Eneli esile nii keskkonnahoidlikkuse kui ka selle, et võrreldes keemilise tõrjega ei jää biotõrjel mingisuguseid jääke. Lisaks ei teki biotõrjel ka resistentsuste ohtu. Biotõrjel on ka omad riskid – kui biotõrjet mitte järjepidevalt teha, siis võib kahjurite hulk kiirelt kontrolli alt väljuda. Sel juhul läheb tasakaalu taastamiseks kasvuhoones kõvasti aega.

 lasta või ettevaatlikult kasvuhoonesse viia. Kiilassilma vastsed söövad väga aplalt lehetäisid.

Lehetäide vastu on Eneli proovinud ka lepatriinusid, kuid kõva lennuvõimega putukate puhul kaasneb oht, et biotõrje jaoks soetatud lepatriinud

„Biotõrje puhul on oluline, et teaksid, kellega võitled,“ rõhutas Eneli. Selleks et biotõrje oleks võimalikult efektiivne, on ta lasknud kasvuhoones

Biotõrjes on ette nähtud normid –ennetava tõrje jaoks saab kasutada väiksemat kogust, tõsise rünnakuga läheb käiku suurem.

Mõned kasurputukad jõuavad kohale pisikeses tuubis, teised aga muumia

Foto: Anete Sammler

või muna kujul. Väiksemad putukad tulevad ka koos pallastainega, olgu selleks siis tatrakestad, saepuru või turbasegu. Kuna osa putukaid on silmale peaaegu nähtamatud, oleks neid pallastaineta keeruline taimede vahel jaotada.

Kui kodus aknalaual

kiilassilma kohata, siis hävitamise asemel võiks putuka hoopis vabaks lasta või ettevaatlikult kasvuhoonesse viia. Kiilassilma vastsed söövad väga aplalt lehetäisid.

Eneli Feldmann

Näiteks röövlestad saabuvad kasvuhoonesse pudelites, kus on koos 25 000 tillukest putukat. Ent suuremaid kiletiivalisi on ühes „pakendis“ vähem, 250–500.

Talvel tuleb putukad enne taimedele jaotamist paariks päevaks toatemperatuurile arenema jätta, sest kasvuhoones on temperatuur madalam ja putukate areng seega aeglasem. Teiste putukatega, näiteks kiilassilma vast-

setega, tuleb aga ruttu tegutseda, sest pudelisse kinni jäädes hakkavad nad üksteist sööma.

Kiirelt peast arvutades lõi Eneli kokku, et nädalas lastakse tema kasvuhoones lahti tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kasurputukaid.

Putukate kontrolli all hoidmiseks kasutab Eneli ka liimpüüniseid – nii kollaseid kui ka siniseid, sest arvatakse, et sinine liimpüünis peaks ripslasi paremini püüdma. Elektripüüniseid kasutatakse kasvuhoones liblikate, koide, kärbeste ja sääskede püüdmiseks. Kärbeste ja sääskede arvukust kontrolli all hoida on tähtis, sest nendega koos levivad kasvuhoones ka haigused.

Samas ei hõlma biotõrje ainult putukaid, sellega on võimalik ka haiguste vastu astuda. Möödunud vihmasel suvel valmistas probleeme suur õhuniiskus, mis põhjustas haigusi, näiteks jahukastet, ja soodustas nende levikut.

Juurehaiguste puhul kasutab Eneli seeneniidistikke, mida ta juba ennetavalt kasvusubstraati segab. Nii tekib taime juure ümber kaitsev seeneniidistik, mis blokeerib haigustekitaja tee taime juurde.

Lisaks kasutab Eneli kasvusubstraadis nematoode, mis aitavad või -

Bioloogiline versus keemiline

Miks eelistada bioloogilist taimekaitset?

Keemilised pestitsiidid on sünteetilised ühendid, mis on loodud kahjurite ja patogeenide hävitamiseks või tõrjumiseks. Nende kasutamine võib ohustada inimeste tervist ja toiduohutust. Kuigi need võivad olla lühiajaliselt tõhusad, kaasnevad nendega sageli keskkonnaprobleemid, sealhulgas kahjulik mõju kasulikele putukatele, mulla degradeerumine ja pestitsiidiresistentsus.

Bioloogiline taimekaitse tugineb looduse enda kahjuritõrje ja põllukultuuride kaitse mehhanismidele. See soodustab ökoloogilist tasakaalu, minimeerib kahju sihtrühma mittekuuluvatele liikidele ja toetab pikaajalist jätkusuutlikkust.

Bioloogilise taimekaitse valimine keemiliste pestitsiidide asemel on kooskõlas säästva põllumajanduse laiemate eesmärkidega, edendades keskkonnatervist, toiduohutust ja põllukultuuride pikaajalist vastupidavust, vähendades samal ajal kahjulikku mõju ökosüsteemidele ja inimeste heaolule.

Aianduses on bioloogiline taimekaitse eriti asjakohane, sest sealt tulev toit ei läbi töötlemist, vaid jõuab otse tarbijani. Eestis kasutab seda tehnoloogiat enamik suuremaid aiandustootjaid.

delda leinasääse ja kärbse vastsetega, kelle elukoht on taimede kasvumullas. Nematoodid tungivad vastse organismi ja toituvad selle kudedest, mille tagajärjel need mõne päeva jooksul surevad.

Nii kasurputukad, seeneniidistikud kui ka nematoodid aitavad taimi bioloogiliselt kaitsta. Tänu sellele ongi Grüne Fees Eneli valvsa pilgu all kasvavad salatid ja maitsetaimed vabad keemilistest ainetest. Targalt ja ennetavalt kasutatud biotõrje hoiab haigused eemal ja kahjurid edukalt kontrolli all. 1

Biotõrjes võideldakse putukate vastu putukatega. Foto: Anete Sammler

Sügisene väetamine on ukse ees

Hea Eestimaa põllumees, jälle on üks hooaeg mööda saamas ja 2025. aasta saagid on salves. Aasta oli taas keeruline, oma jahedate ilmade ja rohkete sademetega, ehk nagu ikka – põllumajanduses juba igav ei hakka. Ka maailmas sündis sel aastal palju. Jätkub Venemaa agressioon Ukrainas, Ameerikas valiti uus president, kes hakkas kohe tolle ja tariife rakendama, ning Lähis-Idas algas uus sõda. Kõik need sündmused mõjutavad otseselt maailma väetiste turul toimuvat, seda nii nafta, gaasi kui ka tooraine hindade kaudu. Samuti on muutumas väetiste tarbimine ja nõudlus erinevates piirkondades, sest enese toiduainetega varustatuse vajadusest on maailmas väga hästi aru saadud.

Nimetatud sündmuste valguses on ka Yara olnud sunnitud globaalsel tasemel oma strateegiaid ja tootmist ümber hindama. Teatud YaraMila® NPK toodetele, mille tootmine toimub meie lähinaabri juures Soomes, on tekkinud osas riikides nii suur nõudlus, et meie tootmiste lipulaeva Uusikaupunki tehase liinid on täielikult üle koormatud ja broneeritud juba mitmeks aastaks ette. See tähendab, et Yara tootevalikus on toimumas taas suuremat sorti muudatus, alanud uueks, 2025.–2026. väetiste aastaks. Nimelt kaovad meie valikust ära kaks madala lämmastikuga toodet: YaraMila ® NPK 10-6-21 (oksiidides 10-13-25) ja YaraMila® NPK 10-10-20 (oksiidides 10-24-24).

Loomulikult töötame selle nimel, et leida meie tooteportfelli asenduseks uued tooted, aga juba praegu on selge, et kui me soovime tagada NPK väetiste sta-

biilset kättesaadavust ning paindlikkust tootmises, siis Yara uued madalama lämmastikusisaldusega tooted saavad olema pigem algusega 13. Nendeks võiksid olla näiteks kõrgema fosforisisaldusega YaraMila®NPK(S) 13-11-10 (oksiidides 13-24-12) ja kõrgema kaaliumisisaldusega YaraMila® NPK(S) 13-5-18 (oksiidides 13-11-21). Lõplik tootevalik sõltub koostööst ja aruteludest meie edasimüüjate, agronoomide ning põllumeestega. Lähtuvalt ikka sellest, et tekkinud muutnud olukorras saaksime tagada taimedele vajalike toiteainete kättesaadavuse.

Kuna tootmise mahud on piiratud ja olukord tõsine, siis esimest korda Yara ajaloo jooksul pakume Eesti turule ka allhanke korras Yarale valmistatavaid NPK väetiseid, mida turustame tulevikus Polar® NPK väetiste nime all. Nende suurimaks erinevuseks saab olema lämmastiku koostis, sest erinevalt

YaraMila® väetistest, mis sisaldavad ka kiiretoimelist nitraatlämmastikku, sisaldavad kaubamärgi Polar® all olevad NPK tooted ainult ammooniumlämmastikku. Samuti võivad olla väikesed erinevused toote kvaliteedis.

Taliviljade sügisene väetamine

Peagi alustatakse talirapsi ja taliteravilja külvidega ning nende õnnestumise üheks oluliseks eelduseks on hea eeltöö ja läbi mõeldud väetamine. Kuna seaduste ja määruste lugemine on põllumehel tihti keeruline ning võib tekitada erinevaid ja vastandlikke arusaamu, siis järgnev kirjatükk selgitab, kuidas Yara tiim nendest aru saab ning milliseid väetamise soovitusi sellest lähtuvalt annab. Keegi võib ju vastu vaielda, et määruses polnud soovitused nii „mõeldud“, aga ühtegi seadust ega määrust ei saa lugeda sedasi, et mis seal mõeldud oli. Lähtuda saab ikka ja ainult sellest, mis on reaalselt kirja pandud.

Talirapsi sügisene graanulväetiste kasutamine

Sügisel tuleks rapsi väetada vahetult enne külvi, koos külviga või hiljemalt kohe pärast külvamist. Taliraps on kiire sügisese arenguga taim, mistõttu vajab ta kohe toiteelemente. See tähendab, et toitained peavad olema seemnetele piisavalt lähedal. Teadlikumaks väetamiseks soovitab Yara juba enne

väetamisplaani tegemist võtta mullast analüüse. Sügisel on NPK(S) väetise kasutamine väga tähtis ja väetamise planeerimisel on oluline jälgida taimede sügisest lämmastikuvajadust, arvestades sealjuures rapsi sordivalikust, külviajast, eelviljast ja eelvilja saagist ning ilmastikust tulenevaid mõjutusi.

Hetkel Eestis kehtiva seadusandluse alusel tohib rapsile lämmastikku anda sügisel mineraalväetistega kuni 30 kg/ha. Meeles tuleb pidada, et rapsi aastast lämmastiku kogumäära (sügisene ja kevadine väetamine kokku) planeerides tuleb arvesse võtta kehtiva veeseaduse määrusest tulenevaid lämmastikunorme. Kasvuks vajalike lämmastiku koguste suurendamisel või vähendamisel peab aluseks võtma saagiootustest tulenevad lämmastiku piirmäärad. Kui eelviljaks on olnud teravili, võib sügisel talirapsile anda lämmastikku lisaks baasnormile (30 kg/ha) isegi kuni +40 kg/ha.

Aasta jooksul rapsile mineraalväetistega antavat kogulämmastiku normi on võimalik suurendada ka juhul, kui eelviljaks olnud teraviljapõhk jäetakse põllule. Siis võib kevadel suurendada lämmastiku määra 20–30 kg hektari kohta. Samuti võib normi suurendada, kui sügisel külvatakse mulda ainult seeme ilma väetiseta ja kogu sügisene lämmastik (max 30 kg/ha) on antud hajuskülvi ehk kettaga väetisekülvikuga. Sellisel juhul võib lämmastiku aastast määra suurendada kevadel antava lämmastikuga kuni 20 kg võrra.

VILJELUSVIIS VÕI

EELKULTUUR Koos külviga

SÜGISENE BAASLÄMMASTIK kuni N kg/ha

EELKULTUUR TERAVILI kuni N kg/ha

TERAVIL JA PÕHK JÄÄB PÕLDU

EELKULTUUR LIBLIKÕIELINE

KOGU VÄE TIS

SÜGISEL

KÜLVINA

Kui eelviljaks on olnud hernes, uba või liblikõieline, tuleb lämmastikukoguseid vastavalt seadusele aasta jooksul hoopis vähendada. Sügisel tohib baaskogusena kasutada küll 30 kg lämmastikku hektari kohta, aga silmas tuleb pidada seda, et kogu aastat arvestades tuleb lämmastiku kogust vähendada. Seega peab sellisel juhul kevadel kasutatava lämmastiku kogus vähenema. Nagu on määruses kirjas: sõltuvalt eelkultuurist, põldu jäävast biomassist ning rapsisaagi eesmärgist tuleb herne ja oa puhul vähendada lämmastiku kogust 10–15 kg ja sõltuvalt liblikõieliste viljelusviisist 20–40 kg hektari kohta. Selleks, et taimed kasutaksid lämmastikku võimalikult efektiivselt, on oluline, et neil oleks ka piisavalt väävlit. Väävel, kui valkude koostisosa, mängib rapsitaimedes olulist rolli ning väävlipuudus pidurdab valkude sünteesi. Sügisel võiks väävlit anda umbes 10–15 kg/ha. Fosfor vastutab rapsitaimede algarengus kiire ja piisavalt tugeva juurestiku kasvu eest. Sügisel rapsile fosforit andes võiks lähtuda mullas olevatest fosforivarudest, mullatüübist ja temperatuuridest – taimed omastavad sügisel tänu mulla soojematele temperatuuridele fosforit paremini kui kevadel jahedamast mullast. Samuti ei ole rapsi juurestik veel nii arenenud, et ta suudaks kogu sügisel antavat fosforit mullast edasi taime toimetada. Tihti piisab juba viiest kilost fosforist, et taimede sügiseseks algkasvuks vajalik fosforivajadus ära katta.

Kaaliumi üheks rolliks on aidata kaasa vee liikumisele mullast taime ja taime sees ning selle kaudu teiste toiteelementide paremale omastamisele. Samuti aitab piisav kogus kaaliumi taimedel sügisel suhkruid koguda ning rakumahla külmumispunkti langetada, vältides nii külmakahjustusi ja suurendades talvist ellujäämist. Sügisel võiks rapsile anda kaaliumit u 40–60 kg/ha. Komplektväetiste valikul võiks arvesse võtta nii taimedele vajalikke koguseid kui ka mullas juba olemasolevaid toitaineid.

Taliteraviljade sügisene graanulväetamine

Sügisel on taliteraviljade kasv kevadega võrreldes tagasihoidlik ja toiteelementide vajadus väiksem. Algarengus teraviljataim tarbib seemnes olevaid toitainete varusid kuni teise lehe faasini; edasi tarbib ta juba elemente, mis on mullast kättesaadavad. Sügisel lämmastikuga väetades tuleb kindlasti arvesse võtta seda, kas kasutatakse orgaanilisi või mineraalväetisi. Läga ja sõnniku puhul tuleb arvestada ka järelmõjudega, mistõttu tuleks nende väetiste kasutamist kindlasti optimeerida.

Teraviljadele võib 2025. aastal Eestis kehtiva seaduse alusel anda sügisel lämmastikku mineraalväetistega baasnormina kuni 30 kg/ha. Meeles tuleb pidada, et taliteravilja aastast lämmastiku kogumäära (sügisene ja kevadine väetamine kokku) planeerides tuleb arvesse võtta

kg/ha

kg/ha kuni

kg/ha

Olenevalt taimemassist, liigist ja mulda viimise ajast

Talirapsi ja -rüpsi maksimaalne aastane lämmastiku kogus vastavalt saagi eesmärgile

Taliviljade lämmastiku kogused, nende

Koos külviga

SÜGISENE

BAASLÄMMASTIK kuni kg/ha

EELKULTUUR

TERAVILI kuni kg/ha

TERAVILJA

PÕHK JÄÄB

PÕLDU

EELKULTUUR LIBLIKÕIELINE

KOGU VÄE TIS

SÜGISEL

KÜLVINA

EESMÄRK TOIDUNISU

Lämmastiku maksimaalne aastane tar ve vastavalt saagi eesmärgile, N kg/ha

ja vähendamised lähtuvalt veeseadusest

2025. aastal kehtiva veeseaduse määrusest tulenevaid lämmastikunorme.

Lähtuvalt eelviljast, põllule jäetavast põhust, väetise laotamise viisist tuleb lämmastiku koguste suurendamisel või vähendamisel aluseks võtta saagiootustest tulenevad lämmastiku piirmäärad. Kui eelviljaks on olnud teravili, võib sügisel taliteraviljadele anda lämmastikku lisaks kuni 30 kg/ha.

Taliteraviljadele mineraalväetistega aasta arvestuses antavat kogulämmastiku normi on võimalik suurendada ka juhul, kui eelviljaks olnud teravilja põhk jäetakse põldu. Siis võib kevadel suurendada lämmastiku määra 20–30 kg hektari kohta. Taliteraviljadele mineraalväetistega aasta arvestuses antavat kogulämmastiku normi on võimalik suurendada ka juhul, kui sügisel külvatakse mulda ainult seeme ilma väetiseta ja kogu sügisene lämmastik (max 30 kg/ha) on antud hajuskülvina ehk kettaga väetisekülvikuga. Ka sellisel juhul võib lämmastiku aastast määra suurendada kevadel antava lämmastikuga kuni 20 kg võrra.

Kui eelviljaks on olnud hernes, uba või liblikõieline, tuleb lämmastiku koguseid vastavalt seadusele aasta arvestuses vähendada. Sügisel tohib küll baaskogusena kasutada 30 kg lämmastikku hektari kohta, aga arvestama peab sellega, et kogu aasta jooksul antavat lämmasti-

ku kogust tuleb vähendada. Seega peab sellisel juhul vähenema kevadel kasutatava lämmastiku määr. Nagu on määruses kirjas: sõltuvalt eelkultuurist, põldu jäävast biomassist ning teraviljasaagi eesmärgist tuleb eelviljaks olnud herne ja oa puhul vähendada lämmastikku 10–15 kg ja sõltuvalt liblikõieliste viljelusviisist 20–40 kg hektari kohta.

Fosfor on sügisel oluline element, kuna aitab taime algarengus kaasa juurestiku arengule ja vastutab hiljem taime energiavarude eest. Fosfor liigub mullas väga vähe. Meeles tuleb pidada ka seda, et enamik mulla varudes olevast fosforist pole taimedele üldse omastatav. Fosfori kättesaadavust mullast mõjutab esimese faktorina mulla temperatuur. Kui see on alla +8 °C, on fosfori kättesaadavus mullast alla 10%. +13 °C juures on see ligi 30% ja alles +21 °C juures on mullas olev omastatav fosfor täielikult kättesaadav. Just seetõttu on oluline kasutada fosforit koos külviga ka sügisel, sest suve jooksul on mullakihid soojust kogunud, soodustades taimede võimet omastada fosforit ning teisi elemente.

Kaaliumi kõige olulisem funktsioon on hoida korras taimede veevarustus kogu kasvuperioodil (ka põuasel ajal) ning toota proteiine ja tõhustada fotosünteesi. Samuti aitab piisav kogus kaaliumi taimedel sügisel suhkruid ko-

Talinisu ja -tritikale maksimaalne aastane lämmastiku kogus vastavalt saagi eesmärgile

guda ning rakumahla külmumispunkti langetada, vältides nii külmakahjustusi ja suurendades talvist ellujäämist.

Taliteravilja sügisese baasväetisena soovitab Yara alati kasutada suurema nitraatlämmastiku sisaldusega NPK väetiseid, et soodustada taimede juurestiku võimalikult kiiret algarengut. Nendeks võivad olla näiteks YaraMila® NPK(S) 21-4-10(3) või YaraMila® NPK(S) 18-5-11(3). Samuti on sügiseseks kasutamiseks heaks valikuks 2025. aastal osal Eesti müüjatel veel tootevalikus olev kõrgema kaaliumisisaldusega YaraMila® NPK(S) 10-6-21(3).

Lõpetuseks – YaraMila® väetiste nime teine pool „Mila“ tuleb vananorra keelest, kus sõna „Mikla“ tähendab „edu“, ning YaraBela® väetiste nimi on tuletatud samast keelest, mille sõna „Beyla“ tähendab „viljakust“. Yara tiim soovib algavaks uueks hooajaks kõikidele Eesti põllumeestele nii edu kui ka viljakust, kasutades selleks kvaliteetseid YaraMila® NPK ja YaraBela® NS-i väetiseid.

* Yara talirapsi ja taliteraviljade väetamise soovitused on antud vastavalt 2025. aastal kehtivale veeseadusele ning keskkonnaministri 03.10.2019 aasta määrusele nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“, lisa 1 ja 2.

KUIDAS ANDMED AITAVAD bürokraatiat vähendada?

Eesti põllumajandussektoris on bürokraatia vähendamine olnud aastaid kõneaineks.

PRIA arengukava aastateks 2025–2029 seab selge sihi: liikuda andmepõhise, proaktiivse ja kliendikeskse teeninduse suunas. Kuid selleks, et bürokraatia päriselt väheneks, tuleb lahendada sügavamad süsteemsed küsimused.

Tekst: Kadri Koel, PRIA teabeteenuste osakonna juhataja

Bürokraatia vähendamine ei tähenda reeglite kaotamist, vaid nende nutikamat rakendamist. Nõuda seda, mis on minimaalselt vajalik ja maksimaalselt kasulik, mitte vastupidi. Põllumajandussektoris on see eriti oluline – iga tund, mis kulub aruandlusele, on tund vähem tootmisele, innovatsioonile või keskkonnahoidlikule tegutsemisele. Sageli tundub, et „paberikuhi“ laual kasvab kiiremini kui vili põllul. Aga kas see peab nii olema? PRIA usub, et ei pea, kuna andmepõhine ja digitaliseeritud lahendustele tuginev lähenemine saab muuta toetuste halduse ning aruandluse oluliselt lihtsamaks.

Põhjendatud ja ühtne andmekogumine

ma mitu korda või mitmele asutusele, tuleb muuta ka andmekaitse ja avaliku teabe põhimõtteid. Praegune lähenemine, kus andmekorjes lähtutakse igast komplektist eraldi ja iga register luuakse ainult ühe konkreetse eesmärgi jaoks, piirab andmete ristkasutust ja tekitab dubleerimist.

Paraku takerdub asutuste koostöö tihti juriidilistesse küsimustesse – näiteks andmekaitse reeglitesse – või keeruliste ja kallite tehniliste lahenduste taha. Selgust võiks tuua riiklik teabevärav, mis näitab, milliseid andmeid, kus kogutakse ja miks. Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA on juba olemas ning praegu töötatakse selle ümberorganiseerimisega, et andmebaasist rohkem kasu luua. Kuniks tegeleme üleriigilise süstematiseerimisega, saab andmekorjele läheneda juhtumipõhiselt, et kiiremini lihtsustamiseks võimalusi leida.

ta peab esitama samu andmeid mitmele asutusele või kus nõuded tunduvad ebaloogilised, saab neid juhtumeid analüüsida ja lahendusi otsida. PRIA on valmis neid juhtumeid koos sektoriga kaardistama ja lahendama. Üheks esimeseks mooduseks on 5. novembril Tartus Vanemuise kontserdi majas toimuv konverents „Põllu mehe partner muutuvas ajas –PRIA 25+“. Konverents keskendub sellele, kuidas PRIA ja põllumehe koostöö kõige paremini sujuks, kuidas Eesti tootja rahvusvahelistest trendidest kõige paremini kasu saaks lõigata ning kuidas PRIA praktikas tootjat aitab. Lisaks põhiprogrammile toimuvad päeva vältel ka erinevad aruteluseminarid, kus on võimalik lahata just oma valdkonna probleeme, arutada neid teiste põllumajandustootjatega ning uurida nutikate lahenduste kohta otse pakkujatelt endalt.

Konverentsi sisu ja piletiinfo saamiseks vaata: pria.ee/konverents

Oluline on mõista, et riik ei kogu andmeid „igaks juhuks“. Iga andmekorje on vajalik, näiteks poliitikakujundamiseks, ning tugineb seadusele või määrusele. Seetõttu algab bürokraatia vähendamine regulatiivsete aluste ülevaatamisest. Kui soovime, et andmeid ei peaks esita-

Tuleb kaardistada, kust pitsitab Ettevõtja vaatest ei vähene aruandluse koormus pelgalt lubadustega. Kõige tõhusam viis, kuidas bürokraatiat vähendada, on koguda konkreetseid näiteid. Kui ettevõtja saab näidata, kus

Kas teramaisil on Eestis tulevikku?

Mullu võisime rõõmustada, et Eestis saab kasvatada maisi teraks. Tänavu aga lükkasid öökülmad ja väga madal mulla temperatuur maisikülvi paar-kolm nädalat edasi.

Tekst: Kristiina Märs / Foto: Kristiina Märs

Kaheksa aastat tagasi olid meil kasvatatavad populaarsemad sordid FAO numbriga 190–220. FAO number on maisisortide standardiseeritud küpsusindeks, mis põhineb maisi valmimiseks vajalike soojusühikute arvul. Pole ka ime, et meie põllumehed nii kõrge indeksiga sorte tollal valisid. Esiteks olid need kättesaadavamad ja teiseks suure haljasmassi saagikusega.

Tänaseks on saagikus jäänud tagaplaanile ja edumeelseid põllumehi huvitab sellest enam silomassi söödaväärtus – tärklisesisaldus, seeduvus, hoidlasse veetav kuivaine jne. Just selle tõttu on aastatega hakatud eelistama väiksema FAO numbriga sorte ja tänavu võib põllult leida tavapärasemalt 160–170 FAOga silomaisi, maisi teraks kasvatajate põllul aga isegi 105 FAO-ga. Nii varast sorti kasvatatakse Eesti põllul tänavu esimest korda ja tulemused on ekstreemset ilma arvestades paljulubavad.

Rohkem on uhkem, aga mitte kasulikum

Maisi küpsemisele aitab kaasa optimaalne väetamine. Kui paarkümmend aastat tagasi kiputi maisi üle väetama ja arvati, et see taim võtab kõik talle antu vastu, siis tänapäeval on see arusaam

tänu katsetele muutunud. Varasemast rohkem tähelepanu pööratakse keskkonnahoiule ja ökonoomsusele.

Juba teist aastat teen maisi väetamise katseid Põlva Agros ja Sadala Agros. Sel hooajal lisandus katse Eesti maaülikoolis Rõhu katsejaamas. Tänavuste katsete kokkuvõtted alles valmivad, kuid 2024. aasta tulemused olid väga huvitavad.

Möödunud hooaja terasaagist sai jahvatatud jahu ja küpsetatud maisisaia, mis oli ülimalt maitsev. See on näiteks gluteenitalumatutele inimestele väga hea uudis.

Parima silokvaliteedi ja terade saagikuse väljaselgitamiseks tehti Põlva Agro OÜ maisipõllul väetuskatse eri vedelsõnnikukogustega ning Sadala Agro OÜ põllul katsetati maisil erinevaid mineraalväetisi. Mõlemas ettevõttes oli terade keskmine niiskussisaldus koristades 39%. Maksimaalsed terasaagid olid Põlva Agros 8,4 tonni ja Sadala Agros 10,3 tonni hektarilt kuivkaalus. Teraks koristuse perspektiivi silmas pidades osutus

Põlva Agros parimaks väetusvariandiks 45 m3 vedelsõnnikut hektarile (eelkultuuriks oli lutserni rohumaa ja kevadel pandi ka tahesõnnikut 20 t/ha). Täheldasime, et vedelsõnniku kogust 25 m3 pealt järk-järgult suurendades kasvas ka terasaak. Üle 45 m3 minna aga ei soovita, sest sealt alates kahanes nii terasaak kui ka haljasmassi saagikus.

Sadala Agro mineraalväetiste katsest osutus tera kasvatamiseks parimaks variandiks 30 m3 vedelsõnnikut ja 120 kg Axanit hektarile ( strip-till -tehnoloogiaga, eelviljaks talinisu). Samas täheldasime, et ka teised katsevariandid olid Sadalas saagikuselt väga sarnased. Kontrollvariandis, millele panime ainult vedelsõnnikut 30 m3/ha, oli terade saagikus kõige väiksem ja ühtlasi väikseim ka silomassi tärklisesisaldus. Sarnaselt Põlva katsega ei andnud ka siin maksimaalne väetusvariant parimat tulemust. See kinnitab hüpoteesi, et maisile on väga oluline mitmekülgne väetamine.

Saime Sadala Agro katses maisile rohkem väetisi lisades küll 0,93 t/ha rohkem haljasmassisaaki (saagi kvaliteedis muutusi ei olnud), kuid lisakulu väetistele selle saavutamiseks oli 145 eurot hektari kohta, mis ei tasu ennast ära.

Väetamise katse andis lisaks terasaakidele ka muid huvitavaid tulemusi, mida tuleks kindlasti edasi uurida. Nimelt selgus, et see, kui kõrgel taime varrel täpselt tõlvik asetseb, on otseselt seotud väetamisega. Lisaks selgus, et tugevama lämmastiku fooniga katsevariantides oli tera küpsusaste väga varieeruv.

Kristiina Märsi käes on Eestis valminud maisitõlvikud.

Osal taimedel oli tera väga küps ja osal veel toores. Kui need ühtseks prooviks segada, saime keskmise kuivaine sama ilusa kui teistel variantidel, kuid see ei peegeldanud tõlvikute küpsusastme suurt varieeruvust. Silos see nii oluline ei ole, kuid tera kuivatisse viimisel mängib ülisuurt rolli.

Kuigi tänavusi andmeid alles analüüsitakse, oli maaülikooli katsejaamas näha eelmise hooajaga sarnast trendi: ka liigniiskel aastal annab parima tulemuse mitmekülgne väetamine vedelsõnniku

Tänavu saab sada aastat

Eesti esmakordsest maisikasvatusest. Seda tegi 1925. aastal tuntud põllumajandustegelane ja talumees Theodor Pool. Fotol Theodor Pool perega oma Piistaoja talu karjakoplis. Foto: rahvusarhiiv

ja mineraalväetisega koos. See väljendus terve kasvuperioodi vältel nii taimede kõrguses kui ka toonis: ainult vedelsõnnikut saanud taimed olid märksa kollakamad kui koos mineraalväetisega.

Kahe aasta katsetest on selgeks saanud, et maisikasvatuse piiravaks faktoriks ei ole mitte lämmastik, vaid süvitsi tuleks uurida mulda. Maaülikooli lüsimeetripõllul seda tänavu tehtigi. Lisaks on sellel katsepõllul umbes meetri sügavusele ehitatud torustike süsteem, mille abil saab mõõta mullast läbi leostunud

sajuvee hulka ning võtta ka igalt väetuskatse alalt eri ajal leostunud veest proove, et määrata läbileostunud elemente, nende hulka ja neid omavahel olenevalt väetustasemest võrrelda.

Mida teramaisiga peale hakata?

Teramaisi kasutamiseks on palju võimalusi. Möödunud hooaja terasaagist sai eksperimendi korras jahvatatud jahu ja küpsetatud maisisaia, mis oli ülimalt maitsev. See on näiteks gluteenitalumatutele inimestele väga hea uudis.

Tallinn / 677 9060 Tartu / 504 4557

Teramaisi koristus mullu Kärla OÜ-s. Foto: Kristiina Märs

Loomasööda puhul on oluline meeles pidada, et ei olegi ehk tarvis, hambad ristis, seda tera põllul võimalikult kuivaks kasvatada, vaid söödaväärtus on tal terasilona ehk paremgi. 40% niiskusega põllult tulevat tera kuivatis kaks ringi kuivatada on üpris kulukas, kuid selline niiskussisaldus on ideaalne tera muljumiseks ja sellest silo valmistamiseks. Muljutud teraviljasiloga võrreldes on mais paremini fermenteeruv ja eelmise hooaja teramaisi silo katsed on väga hästi õnnestunud.

Söötmist planeerides tuleb meeles pidada, et teramaisi silole ja kuivatatud teramaisile ei saa võrdusmärki vahele tõmmata. Fermenteeritud maisitera käitub veise seedesüsteemis teistmoodi ja asendab lüpsiloomade ratsioonis hoopis otra, sest fermenteerudes tärklise struktuur muutub.

Terasilo valmistatakse täpselt nagu muljutud odra silogi. Tera koristatakse kombainiga, seejärel lastakse läbi muljuri ja tallatakse väiksemasse silohoidlasse või kiletunnelisse. Koos tõlviku säsiga silo tegemine ei ole nii hea

variant kui terast üksi. Taime kasvamise ajal, eriti kui õitsemise ajal on palju sademeid, tekivad mükotoksiinid ja taim liigutab need eelisjärjekorras just tõlviku säsisse. Seetõttu on säsi potentsiaalselt päris suur mükotoksiinide reservuaar. Lisaks pole säsis toitaineid ja nende sisaldus terasilos n-ö lahjendab selle toiteväärtust.

Eesti maisiterade kvaliteet oli üle ootuste

Teramaisi kasutatakse lüpsiloomade ratsioonis eelkõige tärkliseallikana ja tärklist meie teramaisidel 2024. aastal jagus. See jäi vahemikku 500–760 g/kg KA. Ka teised näitajad olid maaletooduga võrdsed. Eesti teramaisi energiasisaldus oli veidi suurem.

Väga oluliseks näitajaks on ka mükotoksiinide sisaldus. Tihti räägitakse, et põhja pool toksiinide sisaldus söödas suureneb, sest kliima on jahedam ja sügised vihmasemad. See ei leidnud aga analüüsides kinnitust. Toksiini DON (Deoxynivalenoon) määramispiir EMÜ söödalaboris on 200 ppd ning kõikidel

Eestis kasvatatud teramaisidel jäi see alla määramispiiri, samuti toksiini ZEA (Zearalenoon) puhul.

Omakasvatatud sööda puhul saab põllumees selle kvaliteedis kõige kindlam olla ja kasvupinnad ei peagi väga suured olema. 400 lüpsva lehmaga farmile oleks tarvis koristada u 50 ha maisi. Pinnad, mida teraks koristada või ootamatu sügisese öökülma tõttu hoopis siloks teha, ei olegi niivõrd suured.

Tänavused teramaiside kuivainesisaldused ei pruugi olla nii suured kui mullu, kuid häid tulemusi võivad siiski anda varasemad sordid, mida varem pole meil katsetatud. Ei vasta tõele ka väide, et madalate FAO-dega terasortidel on tõlviku otsad lehtedega katmata ja seetõttu hallitavad nad rohkem. Väga varastest sortidest ei esinenud ühelgi lahtise otsaga tõlvikuid.

Lisaks ei lõpe ka maisi väetamise katsed niipea. Ühe liiga põuase ja ühe liigniiske aasta järel on kindlasti vaja samu väetuskatseid järgmisel aastal korrata, et seni saadud tulemused üle kinnitada või ümber lükata. 1

Toode või teenus vajab arendamist?

Värba endale ülikoolist valdkonna ekspert.

SekMo – sektoritevahelise mobiilsuse toetus aitab katta kulusid.

• Teadlane viib ellu rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse projekti.

• Projekti pikkus 3 kuud kuni 2 aastat.

• Omafinantseering alates 30%.

Uuri lähemalt: etag.ee/sekmo

Koostöö loob tulevikku

Tule tee ettevõtluskoostööd

Eesti Maaülikooliga ja vii

oma ideed ellu teaduse toel

Lisainfot leiad siit!

Konsultatsioonid

Rakendusuuringud

Tootearendus

Laboriteenused

Uued tehnoloogiad

Digilahendused

Riskianalüüsid

Ekspertarvamused

Täienduskoolitused

ANDURID EDASTAVAD INFO otse nutiseadmesse

Kui varem tuli agronoomil regulaarselt põllud läbi käia, taimede kasvu hinnata ja mullaproove võtta, siis nüüd saab osa tööd usaldada nutikale tehnoloogiale.

Tekst: Ain Alvela / Fotod: erakogu

Juba mitu aastat on põllumehe käsutuses abivahendid – nutitehnoloogial põhinevad põllujaamad –, mis võimaldavad distantsilt jälgida oma põldude mullastiku olukorda, taimede kasvu, kahjuriründe riski, ilmaandmeid jms ning selle järgi langetada otsuseid igal konkreetsel põllul tehtavate tööde kohta. Põllujaamad pakuvad tõhusat täiendust muule täppisviljeluse tehnoloogiale, ilma milleta suuremad agrofirmad juba ammu hakkama ei saa.

Eestis arendab põllujaamu kodumaine perefirma Paul-Tech, mis on välja arendatud läbi kolme põlvkonna kestnud teadusliku uurimise tulemusena. See on ilmekas näide teadus-arendustegevuse, seadmete ja digiteerimise agraarmajandusse jõudmisest: tänapäeval ei ole efektiivset põllumajandust, ilma et IT valdkond sellele oma abikäe ulataks.

Aluseks aastakümneid kestnud teadustöö

Mikk Plaki loodud idufirma OÜ PaulTech tõi 2019. aastal avalikkuse ette põllumulla olukorra jälgimise ja analüüsimise lahenduse, millele pani aluse tema vanaisa Paul Plaki ja isa Tiit Plaki teaduslik uurimistegevus.

Nii töötati välja elektroonilised andurid, millest nüüdseks on saanud PaulTechi teenuse olulised komponendid.

Lahtiseletatult tähendab see süsteem mullast kahest eri sügavusest iga kahe tunni tagant mõõdetud andmete reaalajas kasutajale edastamist. Sellele lisanduvad veel õhutemperatuuri ja -niiskuse andmed, kusjuures töö käib

Automaatse põllujaama välja töötanud ja seda järjepanu arendav Mikk Plakk ütleb, et tänu regulaarselt saada olevatele põlluandmetele saab farmer kasutada kõige optimaalsemaid agrotehnilisi võtteid ja sel moel kulusid vähendada.

selle nimel, et paketti lisada veel mitmesuguseid andmeid, mida optiliste mõõtmiste tulemusena on võimalik saada.

Põllumees peab tänapäeval pingsalt jälgima, mida ta põllule veab, kui palju ja kuhu seda vedada ning millal vedada, et tulemus oleks võimalikult ökonoomne.

Mikk Plakk

„Need andurid on minu isa elutöö, selle taga on üle 40 aasta teadust. Ja aluse pani sellele juba minu vanaisa, kes oli omaaegses Tallinna polütehnilises instituudis elektrotehnika kateedri rajaja,“ selgitas Mikk Plakk nüüdse veebipõhise mullaanalüsaatori ajalugu. „Seetõttu on

ka meie ettevõtte ärinimes vanaisa eesnimi – tema sellele kõigele aluse pani.“

„Andsime vanaisa väljatöötatud ja isa edasi arendatud anduritele selle praktilise poole, mis aitab näha, mis põllumullas täpselt toimub, kuidas näiteks väetised seal lahustuvad, millal need muutuvad taimedele kättesaadavaks, milline on mulla happesus jne. Oleme teinud teadustöö kõigile tavatootjaile hoomatavaks n-ö laiatarbekaubaks. See peab olema põllumajandustootjale igapäevane tööriist, mida ta saab kasutada otsuste langetamiseks,“ rääkis Plakk. Andmed mullas toimuva kohta pidevalt saadaval Kui esialgu pidi põllumees sääraste andmete saamiseks võtma spetsiaalsed mõõteriistad kohvriga näppu, minema põllule, torkama andurid mulda ja saadud näidud üles kirjutama, siis nüüd

jääb see vaev ära, sest Paul-Techi statsionaarsed andurid paiknevad pidevalt põllul ja edastavad regulaarselt andmeid üle õhu leviva madalsagedusvõrgu kaudu kasutaja arvutisse.

„Andmete vastuvõtmiseks ja haldamiseks on meil välja arendatud veebikeskkond,“ selgitas Plakk. „Kogutud andmete põhjal annab süsteem põllumehele automaatselt soovitusi, mida, millal ja kuidas ta võiks oma põllul ette võtta. Jääb igaühe enda otsustada, kas ta neid järgib, aga igatahes püüab põllujaam lahti seletada, mida põllult saadud andmed sisuliselt tähendavad.“

Paul-Techi rakenduse jaoks valitakse kõigepealt välja paar-kolm erineva kasvudünaamikaga kultuuri, mida süsteem jälgima hakkab (raps ja muu teravili on näiteks väga erineva dünaamikaga).

Standardne mullajaam on kahe eri sügavusele paigaldatud anduriga. Üks andur on umbes 8 cm, teine 16–25 cm sügavusel või sügavamalgi. Andurid on jaamaga ühendatud, iga kahe tunni tagant registreerib jaam näidud ja saadab andmed internetti. Jaam ise töötab päi-

Lahtiseletatult tähendab see süsteem mullast kahest eri sügavusest iga kahe tunni tagant mõõdetud andmete reaalajas kasutajale edastamist.

Sellele

lisanduvad

veel õhutemperatuuri ja -niiskuse andmed.

kesepaneeliga, sellel on ka korralik aku, mis tähendab, et ühe hooaja peaks jaam hooldusvabalt vastu pidama.

Tavaline praktika on selline, et mullajaam pannakse põllule pärast külvi ja võetakse enne viljakoristust ära. Jaam on 50–60 cm kõrgune ja korralikult lippudega tähistatud ega sega põllul tehtavaid töid, näiteks pritsimise puhul peab lihtsalt jälgima, et õigel ajal pritsi poom üles tõsta.

„Enne jaama paigaldamist teeme põllu analüüsi, seejärel võtame proovid, olenevalt põllu suurusest, 100–300 punktist. Mõõdame samu näitajaid, mida statsionaarne mullajaam hiljem mõõtma hakkab. Nii saame kogu jälgimise alla mineva põllu keskmised näitajad,“ kirjeldas Mikk Plakk mullajälgimisjaama paigaldamist. „Näitajad, mida mõõdame, tulevad ühe põllu kohta. Jaama paigaldame sellisesse kohta, kus keskmised näitajad on kõige tüüpilisemad. Nii saame kindlalt väita, et see üks koht iseloomustab suurema osa põllu olukorda.“

Kui on tegemist ebatasase reljeefiga, näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, siis tuleb paigaldada rohkem jaamu

Paul-Techi andurid näitavad mitmeid mulla omadusi.

– eraldi nii madalamatesse kui ka kõrgematesse kohtadesse, sest seal on tingimused juba märkimisväärselt erinevad. Jaam aitab tasakaalustatult väetada Mikk Plakk kinnitas, et tal on plaanis minna Paul-Techi mullajaamaga maailma vallutama. Kiirendi selleks annab väetiste ja taimekaitsevahendite lausa mitmekordne hinnatõus.

„Põllumees peab tänapäeval pingsalt jälgima, mida ta põllule veab, kui palju ja kuhu seda vedada ning millal vedada, et tulemus oleks võimalikult ökonoomne. Meie jaam aitab neid otsuseid teha,“ tõi Plakk esile mullajaama praktilise vajalikkuse. „Meie senine kogemus ütleb, et kahel erineval põllul võivadki olla täiesti erisugused vajadused. Näiteks kui mõnel põllul on toitainete tase pärast talveperioodi väga kõrge, annab meie süsteem soovituse, et seal võiks ühe väetiseringi vahele jätta. Teisel põllul on vastupidi.“

Lisaks aitab mullaseirejaam üldist põllule veetavate väetiste ja taimekaitsevahendite kogust optimeerida, et seda ei tarvitataks ülemäära palju, sest

lõpuks satuvad need mürgid ju ikkagi keskkonda. Seda nõuab ka Euroopa Liit oma rohe-eesmärkide raames. Kust aga põllumees peaks teadma, millised on õiged kogused ja milline õige aeg, kui tal pole alusandmeid või kui neid on keeruline arusaadavaks muuta?

„Meie väidame, et väetiste kasutamise 20% vähendamine on mullajaama

abil väetamist optimeerides võimalik juba kasvõi tänu sellele, et kõik, mida kasutame, läheb ka saagiks,“ märkis Mikk Plakk. „Saak ei saa kahjustada, kui neid töid tehakse teadlikult täpselt õigel ajal ja õigete kogustega. Mulla seisundi teadmine ja oskus seda analüüsida annab meile need suunised kenasti kätte.“

Asume Valgamaal Karjatnurmes

Helista ja küsi lisa: Rando, 512 8770 Viktoria, 5661 4996

info@veis.ee

Paul-Techi meeskond: Tiit Plakk, Mikk Plakk, Eve Plakk.

On teisigi ilmajaamu:

Cordulus annab aimu taimede elujärjest

Üks Eesti turul pakutavatest põlluilmajaamadest on Cordulus. Täisautomaatne põlluilmajaam mõõdab sademete hulka, tuule kiirust, õhu- ja mullatemperatuuri ning suurt hulka teisi ilma parameetreid.

Põlluilmajaama Cordulus arendasid välja Taani teadlased Aarhusi ülikoolist. 2017. aastast müüdi seda FieldSense’i kaubamärgi all. Edsised arendused ja salvestamisvõimalused nõudsid tootjatelt ka uut nime ning 2023. aastast müüakse palju andmeid edastavat ja heade salvestamisvõimalustega ilmajaama Corduluse nime all.

Mida ilmajaam teha aitab?

Ilmajaama abil saab teada mulla temperatuuri ning võib selle alusel väga täpselt paika panna külviaja, andes seemnetele optimaalsed kasvutingimused õige soojusega mullas idanemiseks. Lisaks kogub ja säilitab rakendus hooaja efektiivsete temperatuuride summa ja kasvupäevade arvu ning arvutab välja teoreetilise taimede kasvufaasi. Nii jääb üle vaid võrrelda taimede reaalset kasvufaasi teoreetilisega. Veel saab talvisel perioodil ilmajaama abiga jälgida taimede talvitumist.

Kuna süsteem kasutab erinevaid teaduslikke ja agronoomilisi mudeleid, on võimalik nende abil määrata ka põllul valitsevat kahjurite ohtu. Kasutades punast, kollast ja rohelist ohumärgistust, teavitab rakendus optimaalsest kahjurite tõrjumise ajast.

Sellest, kas on käes aeg saaki koristada, annab märku niiskuse näit, mis võimaldab hinnata taimede niiskussisaldust. Võimalikult kuiva vilja koristamine aitab õigesti programmeerida kuivatusaega ja kokku hoida kuivatikulusid.

Põlluilmajaama uuendatud andmed saabuvad iga 10 minuti tagant ja neile pääseb ligi telefonist või arvutist.

Andmed salvestatakse pilve ja neid on võimalik vaadata masina paigaldamise hetkest alates. Kui masinaga on andmeid kogutud mitu hooaega, saab hooaegu omavahel võrrelda ja saagikuse kohta järeldusi teha.

Põlluilmajaama kogutavad andmed säilitatakse andmebaasis, mis on kasutajatele ligipääsetav nii veebilehitseja kaudu arvutis kui ka äpina Androidi ja iOS-i telefonides.

Andmebaasis on olemas ajalooline info: mõõdetud ilmaandmete ajalugu, sademete summa, efektiivsete temperatuuride (päevased temperatuurid üle +5 °C) summa jms.

Põllumehed on juba harjunud ilmajaama vaatama Raplamaal vilja kasvatav Erki Plamus kinnitas, et automaatne ilmajaam on tänapäeva täppisviljeluse lahutamatu osa, mis muudab põllumehe elu märksa lihtsamaks just selles mõttes, et info põldudel valitsevatest ilmaoludest on sul pidevalt n-ö taskus olemas.

„Corduluse põllujaam registreerib ja saadab mulle õhutemperatuuri, tuule kiiruse ja ka mulla temperatuuri. Ja annab telefoni teate, kui näiteks kõrge temperatuuri ja tugeva tuule tõttu tekib põllul suur aurustumise oht,“ kirjeldas Plamus põllujaama rolli oma igapäevatöös. „Ka öise temperatuuri jälgimine on oluline. Ning ilmaprognoosi ja tegelikku olukorda saab võrrelda. Tavaliselt on nii, et tegelikult langeb temperatuur prognoositust ikka paar kraadi madalamale ja sellega tead siis arvestada.“

Plamus tõi veel esile, et tähtis on põlluilmajaamu paigaldada mitu ja eri põldudele, sest olud võivad vägagi suurtes piirides erineda.

„Mul on põllud küll kõik suhteliselt koos, aga ikkagi tuleb teinekord välja, et kui ühes kohas on 2 mm sademeid, siis paar kilomeetrit eemal on samal ajal tulnud hoopis 20 mm,“ iseloomustas ta ilmaolude erinevust. „Kui ikka põllud on üksteisest mitme kilomeetri kaugusel, siis peaks igal põllul olema ka oma põllujaam.“

Baltic Agro kinnitab, et põlluilmajaama paigaldamine ja hooldus on lihtne, jaama töökindluse tagab päikesepatarei toide, samuti on jaamal täpne GPS-iga asukohaandur ning andmete saatmine toimub GSM-võrgu kaudu. 1

Edukas taimekasvataja Erki Plamus kasutab Corduluse ilmajaama. Foto: Lii Sammler

Maaülikool sõidab TRAKTORIGA TULEVIKKU

Siiani on autonoomseid ehk robottraktoreid nähtud ainult põllumajandusmessidel. Sellest kevadest peale toimetab aga üks säärane Eesti maaülikooli katsepõldudel.

Tekst ja foto: Lii Sammler

Eesti maaülikool on digitaalse põllumajanduse ja uute tehniliste lahenduste suunal juba pikka aega tegutsenud. Siiani on rohkem keskendutud andmete kogumisele ja analüüsimisele läbi tehniliste lahenduste, nagu sensorid masinatel, mullas ja droonidel, ning satelliitseire andmete kasutamisele.

Vaja on programmeerijat

Nüüd on astutud samm edasi – kevadel ostis Eesti maaülikool põlluroboti AgBot T2. See on üsna võimas, 156-hobujõuline autonoomne traktor, mis suudab põllul teha enamikku põllutöid vastavalt etteantud tööülesandele. Sisuliselt teeb ta traktori töid, sest selle taha on võimalik ühendada kõiki haakeriistu, mida veavad ka tavalised traktorid.

Päris traktorist näeb maaülikooli robottraktor välja väiksem ja kompaktsem. Masin on tehnilise passi järgi 2,7 meetrit pikk, kuni 3,2 meetrit lai, pea kaks meetrit kõrge ja kaalub 8 tonni. Robot oskab oma töökoormusest ole -

nevalt kütusekulu reguleerida ja peaks traktoriga võrreldes säästma kuni viiendiku kütust.

Maaülikooli katsekeskuse juhi Toomas Tõrra sõnul on põlluroboti liikumine täisautomaatne. Robottraktoriga on proovitud juba heina niita, kaarutada, randaalida ja künda ning teha muidki põllutöid. Sobiva suurusega haakeriistad on masin Tõrra sõnul hästi omaks võtnud. Et masin tööle rakendada, pole vaja mitte traktori-, vaid programmijuhti ehk programmeerijat. Inimene peab traktori jaoks kõigepealt põldude kaardid ette valmistama ja sisestama. Kaardile peavad olema kantud põllu mõõtmed, servad, kraavid, kivihunnikud jm elemendid. Ka peab olema paika pandud, mis haakeseade robotil taga on ja milline on selle töölaius. Sisestada tuleb ka liikumine põllu otstes, tavapärased pöörded ja manöövrid.

„Kui talle põllud koos takistustega ära kaardistatakse ja töökäsk ette antakse, siis robot liigub ja manööverdab

Maaülikooli robottraktor

AgXeed AgBot 5.115T2

 Pikkus 2,7 m, laius olenevalt roomikutest 1,9–3,2 m, kõrgus 1,8 m, kaal 8 t, hobujõude 156.

 Kliirens 42 cm, kiirus 13 km/h, võimsus 115 kW.

 Olenevalt tegevusest suudab põllul ühe paagitäie diislikütusega töötada 23–24 tundi.

 Maksab üle 300 000 euro.

 Tootja on Hollandi firma AgXeed. See on nelja mehe juhitud firma, mis alustas tööd 2018. aastal.

 Enim kasutatakse põlluroboteid peale tootjamaa Hollandi Prantsusmaal ja Saksamaal, esindused on ka Skandinaavias, Briti saartel, Poolas, Bulgaarias, Rumeenias ja Tšehhis, samuti Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal.

 Meile lähim esindus on Leedus.

 Eesmärk vabastada põllumehed vajadusest veeta lõputult monotoonseid tunde traktori kabiinis on sama oluline kui eesmärk vabastada pinnas tänapäevaste traktorite pidevalt kasvavast kaalust, mis on 20–30 tonni.

Üks viimase Hannoveri tehnikamessi naeltest robottraktor AgXeed on jõudnud Eestisse.

ise, keerab põllu otstes ringi ning käivitab, tõstab ja langetab ise haakeseadet,“ sõnas Tõrra. „Sõltuvalt tööst võib AgBot iseseisvalt põllul toimetada terve ööpäeva ja meie saame ise rahulikult tegeleda spetsiifilisemaid oskusi nõudvate töödega. Näiteks paneme AgBoti hommikul kündma ja läheme ise samal ajal kombainiga teravilja koristama.“

Tõrra sõnul avab robottraktor maaülikooli teadlastele hulga huvitavaid uurimisteemasid: milline on mõju

keskkonnale, tööefektiivsusele, tööjõuprobleemide lahendamisele, milliseid digitaalseid ja tehnilisi probleeme tekib. „Iga uue asja rakendamine võtab alguses aega, kuid usume, et selliseid põlluroboteid hakkab rohkem Eestis põldudel nägema,“ kinnitas ta.

Kui vajalik selline tehnika Eestis on? Autonoomseid masinaid arendavad peaaegu kõik juhtivad traktoritootjad ja prototüüpe on näha olnud suurema-

tel põllutehnikanäitustel. Esialgu töötati välja traktorid, mille puhul juht istub ühes masinas ja teine töötab samal põllul töökaardi alusel omaette juhita. Nüüd on traktoritootjad tulnud välja ka prototüüpmudelitega, millel polegi kabiini ega juhikohta.

„Tuleb uurida, mis juba tootmises on. Tavaliselt on kuskil laos komponendid, mis vastavalt tellija soovile kokku pannakse,“ selgitas Tõrra. „Meie valik langes AgBotile, sest see oli parim ja

Maaülikool muretses kevadel robottraktori. Foto: Aret Vooremäe

Siiani võis robottraktoreid näha ainult Hannoveri messil. Foto: Lii Sammler

universaalseim robot, mis oli müügiks olemas.“

Tõrra näeb robottraktoritel perspektiivi tööjõu seisukohalt. „Kuna täna on terves Euroopas aktuaalne tööjõupuuduse probleem, siis tuleks sellele lahendus leida. Üks võimalus ongi kasutada põllutöödel rohkem põlluroboteid.

Ka maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe arvab, et masin on suure potentsiaaliga. „Kui üks mees saab harida korraga mitut põldu mitme masinaga, siis on ju asjal jumet. Põllu kündmisel masina kabiinis kaasa kõikumine pole ilmtingimata kõige mõistlikum ajakasutus,“ märkis ta.

Uus masin on maaülikoolis järjest rohkem kasutust leidnud. Ühel katsepõllul tegi see ära kõik vajalikud tööd. Samuti osaleb ta Eesti kündmise meistrivõistlustel. Edaspidi hakatakse Vooremäe sõnul tegema ka tasuvusanalüüse selle kohta, kui suurtel pindadel ja millistel kultuuridel võiks masin majanduslikult mõistlikku lahendust pakkuda. 1

Maailmarekord

AgXeed ja Kverneland püstitasid autonoomse kündmise rekordi.

30. mail püstitasid AgXeed ja Kvernelandi ader Põhja-Yorkshire’is Birchi farmis maailmarekordi. Farmer James Whitty põldudel kündis AgXeed AgBot 5.115T2 traktor Kvernelandi viiehõlmalise adraga 24 tunni jooksul autonoomselt 51,8 aakrit (umbes 21 hektarit).

AgBot hoidis 23 cm künnisügavust ja 40 cm vahalaiust, töötades kiirusega 5,6–8 km/h ainult ühe tankimispeatusega. Keskmine kütusekulu oli 18,4 l/ha, mis on võrdne tavaliste traktoritega. Eelkatsed näitasid, et AgBot tarvitas tänu tõhusale jõuülekandele ja kabiini mugavuse energiavajaduse puudumisele 4,6% vähem kütust kui Fendt 828 Vario farmitraktor.

Planeerimistarkvara kaardistas enne põllupiirid ja optimeeris töömustrid. AgBot tõstis ja pööras atra autonoomselt, abiks GPS ja kaugseire.

AgXeed on autonoomseid põllumasinaid tootev Hollandi firma.

Foto: erakogu

VÄNDRAS PÕIMUVAD põllumajanduse põhitõed ja uusimad lahendused

Vändra AS-i juht Margus Lepp teab väga kindlalt, mida ja kuidas ta teeb. Selleks et oma otsustes kindel olla, uurib, kaalub ja katsetab ta täpselt nii kaua kui vaja. Ta ühendab agronoomia põhialused innovaatiliste tehnoloogiatega.

Tekst: Lii Sammler / Foto: Sven Arbet

argus Lepp töötas edukalt kodukandis Voore Farmis taimekasvatusjuhina ja kogus seal hulga tunnustusi. Kuus aastat tagasi võttis ta vastu pakkumise tulla juhtima Vändra aktsiaseltsi. Mullad Virumaal ja Lääne-Eestis on nagu öö ja päev. Virumaal on kõrged rähksed põllud, Lääne-Eestis

aga rasked ja märjad savimullad. Taas sai kinnitust tõde, et põllumehe peamised töövahendid on muld ja vesi.

Kuigi olud erinevad, hindab Lepp Voore Farmi aega kõrgelt. „Voore Farmis oli ideaalne kogemus tipptehnika ja -tehnoloogia osas. Seal on väga kaasaegsed masinad ja suurepärane teede-

võrk,“ kiidab ta. „Praegust töökohta võib nimetada väljakutseks, sest siin on hoopis teised tingimused.“ Eelkõige tähendab see, et üle poolte Vändra AS-i põldude on liigniisked.

Sel ajal, kui suurem osa Eesti põlde on juba kuivad ja tööd täies hoos, Vändra kandi põllud veel raskemaid masinaid ei kanna. Kergemate masinatega töötades on aga nii tööjõudlus kui ka -tempo väiksem. Ja kui põllud, olgu seal peal siis heintaimed või talivili, talvel vee alla jäävad, on kahjustuste ja hävimise oht väga suur.

Seetõttu otsib ja katsetabki Margus Lepp kõikvõimalikke lahendusi, et põldude veerežiimi parandada. Käiku

Siinse kandi maid on juba sada aastat parandatud, aga kraavid ja eesvoolud on aja jooksul mitu korda jälle täis läinud. Nõukogudeaegsed drenaažid on osalt lagunenud ja hilisemate, umbes paarikümne aasta eest tehtud maaparandustööde puhul tekib kohati küsimus, milleks need üldse ette võeti.

Margus Lepp

Maisikasvatus märgadel muldadel on Margus Lepale põnev väljakutse.

lähevad nii innovaatilised masinad ja tehnoloogiad, nutikas kultuuride valik kui ka klassikaline kopatöö.

Saaks selle vee kuidagi allapoole Margus Lepa sõnul on üks töö, mida nad üha enam teevad, sügavkobestamine. Kui miniharimisel on mulla liigutamise sügavus 7–12 cm ja kündmisel 22–24 cm, siis sellest allapoole tavaliste riistadega minna ei saa. Nii on mitmel savisemal põllul tekkinud tihes, mis vett läbi ei lase.

Kobesti töösügavus on aga 22–50 cm ja sellega saab tihest lõhkuda. Siis läheb vesi allapoole ja Lepp loodab, et märjad põllud saavad kuivemaks. Ta lisab, et sügavkobesti aitab tasandada ka põllu otstesse manööverdamisega sõidetud roopaid.

Probleemiks, millega tuleb parema tulemuse nimel leppida, on ajakulu. Sügav mullaharimine on masinale raske töö ja savimuld teeb selle veel topelt raskeks. See nõuab suure veojõuga traktorit, mis aga võib sisse vajuda. Seetõttu kasutatakse Vändras vaid kuni viiemeet-

PROFESSIONAALSED

▪ Pakume tasakaalustatud mineraalide sarja vastavalt Eesti klimaatilistele tingimustele

▪ Kõrgekvaliteedilised fosfaadid tagavad parima mineraalide omastatavuse

▪ Tolmuvabad ja maitsvad tooted soodustavad söödavõttu

Lisaks

▪ pakume loomakasvatusealast konsultatsiooni, koostame söödaratsioone

▪ valmistame söötasid eritellimusel koos söötmisalase nõustamisega

▪ võimalik tellida söötasid oma retsepti järgi

rise töölaiusega sügavkobestit ja sellega põld läbi töödelda võtab mitu päeva. Ette on võetud ka tavapärased maaparandustööd. „Siinse kandi maid on juba sada aastat parandatud, aga kraavid ja eesvoolud on aja jooksul mitu korda jälle täis läinud,“ selgitab ettevõtte juht. „Nõukogudeaegsed drenaažid on osalt lagunenud ja hilisemate, umbes paarikümne aasta eest tehtud maaparandustööde puhul tekib kohati küsimus, milleks need üldse ette võeti.“

Nüüd on igal aastal jõudumööda mõned põllud korda saanud ja tegevjuhi sõnul on seejärel saagitõus olnud märgatav.

Uus tehnoloogia: ribasharimine

Teist hooaega katsetatakse Vändras ribasharimist. See on keskkonnasäästlik mullaharimisviis, mida kasutab taastav põllumajandus. Selle viljelusviisi pioneerid on Eestis nt Sadala Agro ja Aru Põllumajanduse OÜ.

Selle aasta augustis külvati Vändras ribasharimise tehnoloogiaga talirapsi. Ribasharimise seade käib vedelsõnniku tsisterni külge, kettad tõmbavad rea

Ribasharimine hoiab kokku nii sõnnikut kui ka mineraalväetisi. Foto: erakogu

ette ja tööorgan paneb sinna vedelsõnniku. Ribadevaheline muld jääb liigutamata ja vedelsõnnik läheb ainult sinna, kuhu külvatakse ka rapsiseeme.

„Vedelsõnnik läheb 7 cm ja 20 cm sügavusele. See tekitab seemnele hea kasvukeskkonna. Laotur joonistab kaardi, see edastatakse külvitraktorisse ja külvik külvab seemne täpselt samadesse ribadesse,“ selgitab Lepp.

Ribasharimise tehnoloogiat saab tema sõnul edukalt kasutada rapsi ja maisi külviks, millele tuleb jätta suurem reavahe. Rapsi reavahe jääb 45 cm, maisil 75 cm. Sellise reavahe saab sättida maisikülvikule. Vändras on selleks Väderstad Tempo.

Mullatervise, keskkonnahoiu ja põllu veerežiimi seisukohalt on olulised kaks asja: mulda võimalikult vähe liigutada ja hoida põld pidevalt taimkatte all. Ribasharimine võimaldab mõlemat. „Neid põlde, kus mullu ribasharimist kasutasime, sain kevadel varem harima hakata, sest nad kandsid masinaid,“ kinnitab agronoom ja lisab: „Kuna seal oli taimkate, ei läinud põld ka nii libedaks

Vändra AS

Ettevõte arvudes

 Maakasutus 4500 ha

 Teraviljakasvatus 1700 ha, keskmine saagikus 3–7 t/ha

 Tali- ja suviraps 313 ha, keskmine saagikus 2,5–3 t/ha

 Mais 400 ha, hernes 200 ha

 Piimakari 1500 lehma, noorkari 1400

 Keskmine aastatoodang lehma kohta 13 800 kg

kui siis, kui see olnuks küntud – märg savi on ju paras liuväli!“

Kuna ettevõttel on ligi 3000 veist, tekib neil aastas 75 000 kantmeetrit vedelsõnnikut. Lepp sõnab, et kui panna vedelsõnnik vaid seemne alla, jagub sellest rohkematele põldudele kui tavalise laotuse puhul. See omakorda aitab kokku hoida mineraalväetisi. Eelmisel aastal ostis ta tänu uuenduslikele harimisvõtetele 70–100 tonni vähem väetisi.

Uusi kalleid masinaid ei soetata Vändras ühe ropsuga, vaid katsetatakse erinevaid, kuni leitakse sobivaim. Ka ribasharimiseks kasutatakse siiani rendimasinat.

Sama käib taimekaitsepritsi kohta. Praegu kasutatakse vanemat tüüpi Horschi pritsi, millel saab välja lülitada sektsioone, mitte aga pihusteid nagu uuematel. Lepp on käinud ise vaatamas ja kutsunud oma põldudele demo tegema nii Horschi kui ka Amazone uusimaid mudeleid, mis on nii täpsed ja hästi reguleeritavad, et taimekaitsetöid võib teha ka senisest (4 m/sek) suurema lubatud tuulekiirusega.

Kõigepealt seira, alles siis tegutse

Aga kuidas tegevjuht üldse teab, milline on pritsimist vajaval põllul tuulekiirus ning kas masina võib välja saata ja muidki vajalikke töid teha?

Selleks on Vändra AS-i põldudele paigaldatud neli Paul-Techi andurit, mis näitavad mulla niiskust, toitaineid ning vee- ja õhuniiskust kahel eri sügavusel. Andurid ehk mullajaamad on jagatud

Täiselektrilised laadurid

Tõstejõud 2600 .. 4500 kg Tõstekõrgus 6..17 m

Tule 8. ja 9. oktoobril

Tartusse, uudistama

Tartusse, uudistama

Faresin uusi teleskooplaadureid

Faresin uusi teleskooplaadureid

Väliplats V-02

Sisestend A-30

Väliplats V-02 Sisestend A-30

A.Tammel AS Turu 7 48303 Jõgeva raivo@atammel.ee Raivo: 5197 7959

Diiselmootoriga laadurid Tõstejõud 2600 .. 7000 kg Tõstekõrgus 6..17 m

A.Tammel AS Tartu Tiigi tee 2, Õssu küla 61713 Tartumaa einar@atammel.ee Einar: 507 1670

A.Tammel AS Viljandi Pärnu mnt. 24b 71020 Viljandi peeter@atammel.ee Peeter: 504 4570

A.Tammel AS Saaremaa Pikk 64f 93815 Kuressaare andres.tammel@atammel.ee Andres: 524 7539 www.atammel.ee

eri piirkondadesse, nii saab ülevaatlikuma pildi muldade olukorrast ja toitainesisaldusest. Lisaks on põlluilmajaamad Cordulus, mis mõõdavad sademete hulka, tuult, õhu- ja mullatemperatuuri ning veel hulka teisi näitajaid. Nende näitajate abil saab selgitada välja nii soojuse, tuulekiiruse, õhuniiskuse kui ka täpse külviaja. Põlluilmajaama abil saab kindlaks teha ka kahjurite hulga ja otsustada, kas tuleb tõrjet tegema minna või veel mitte. Maa sees ja peal olevaile seirajaile on abiks pilt õhust. Nimelt vaadatakse põllu olukorda taevast droonidega. Vajaliku varustusega droon saab kaardistada põllu biomassi. Kaardi andmed edastatakse traktorisse ning nende alusel saab kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid õiges koguses ja kohas.

Vedelsõnniku kogus, mida mais vajab, on paremini kasutatud ja ribasharimise puhul läheb seda vähem, sest see on ainult seemne juures, mitte üle põllu laiali.

Margus Lepp

„Põlluringe see vähemaks ei võta, küll aga saab vähendada taimekaitsevahendite kogust, kasutades neid ainult seal, kus vaja. Pärast järgmist drooni seireringi pritsime jälle ainult neid kohti, mida vaja,“ selgitab Lepp. Ta lisab, et väga hea on drooni andmete abil ka taimede kasvu reguleerida ja asukohapõhist lupjamist teha.

Et väetamine veelgi täpsemaks ajada, on kasutusel ka N-sensorid. Vändras on mindud seda teed, et kui on ikka kesine muld või märg koht, kust saaki nagunii loota pole, siis sinna väetist pigem ei panda.

Veeõrnad põllud mõjutavad söödatootmist

Vändra AS-i olulisim tuluallikas on piimatootmine. Ettevõttel on ligi 3000 veist, pooled neist lüpsilehmad. Eelmise aasta toodang oli 13,8 tonni piima keskmiselt lehma kohta.

„Ma olen väga rahul Vändra piimakarjaga,“ kiidab tegevjuht. „Ootame lehmadelt palju ja peame neile ka palju andma.“ Seetõttu kasutatakse rohkem

kui poolt ettevõtte 4500 hektarist söödatootmiseks.

Margus Lepp kinnitab, et piimatoodangu hoiab suurena hea põhisööt, milleks Vändras on rohusilo. „Kuigi lutsern ja ristik on väga head proteiiniallikad ja keskkonnale kasulikud, on neid siin riskantsem kasvatada kui kõrrelisi,“ lausub Lepp. Liblikõielised kultuurid kannatavad vähem tallamist, ja kui põldude-

le tekivad veeloigud, saavad mahlakad rohttaimed hukka. Visa kõrreline elab talve paremini üle. Seega kaalub Lepp jätta punane ristik üldse ratsioonist välja. Üks võimalus sööda toiteväärtust veelgi tõsta on maisikasvatus. Igal aastal kasvatatakse seda 400 hektari ringis. Ent vesi mõjutab ka maisikasvatust – nimelt saab seda pika vegetatsiooniperioodi tõttu Vändras tavatehnoloogiaga kasvatada vaid osal põldudel. Kuigi Lepp katsetab uuemaid maisisorte, mis on lühema kasvuajaga, jääb maisisilo tegemine ikka sügisesse – aega, mil paljud põllud raskeid silokombaine ja maisikoormaid ei kanna.

See, kuidas maisi kasvatada ka märjematel maadel, ongi üks Lepa peamisi proovikive. Maisi ette külvab ta alati vahekultuuri. Paremini sobivad tema meelest tatar, keerispea ja kesaredis. Vahekultuur seob samuti vett ja jääb mulda haljasväetisena.

Heaks maisi eelviljaks peab ta rukist, mis on tugev talvituja ja kiire võrsuja. „Rukkil on massi – ta kasvab lopsakalt ka kehvematel muldadel,“ märgib agronoom. Ta lisab, et tegelikult sobiks rukis maisi ette hästi ka vahekultuuriks. Seetõttu ei ostagi ta maisile mineraalväetist: toitainetarbe rahuldavad haljasväetis ja vedelsõnnik.

„Oleme maisi ribasharimise tehnoloogiaga kasvatanud kahel hooajal ja jätkame sellega ka edaspidi,“ kinnitab Lepp. „Vedelsõnniku kogus, mida mais vajab, on paremini kasutatud ja ribas-

Vändra AS-i lehmad annavad keskmiselt 13 tonni piima aastas. Foto: Sven Arbet

Vändra mulda jälgitakse anduritega. Foto: Sven Arbet

harimise puhul läheb seda vähem, sest see on ainult seemne juures, mitte üle põllu laiali. Nii jätkub rammu rohkem ka rohumaadele.“

Ka silo tegemiseks kasutatakse IT-lahendusi. Nimelt on silokombainil peal labor, mis analüüsib koristatavat massi. Labor toob suhtarvuna välja massi kuivainesisalduse, proteiini- ja energiarikkuse. Kuivaine on silo kõige tähtsam näitaja ja selle teadmine aitab teha otsuseid kindlustuslisandi kohta. Kuivaine andmete põhjal reguleerib kombain ise heksli pikkuse. Kui mass on kuivem, on heksel lühem, et silo paremini kinni saaks tallata, märjema rohu puhul vastupidi.

Ka sõnnik peab olema väga hea Kuigi Vändra AS-i laudad on tänapäevased, on need siiski ehitatud aastatel 2006–2009. Uus ja supermoodne suurfarm on juba planeeritud ning läbinud ka keskkonnamõjude hindamise, ent olemasolevateski on see, mis võimalik, uuendatud.

Kuna lüpsilaudad on korras ja toimivad hästi, on rõhk noorkarjal. Kõige tähtsam on vasikate tervis, sest sellest saab karja tervis alguse. Lepp selgitab, et vasikad toituvad peamiselt lehmapii-

Põlised põllumehetarkused

Õpitakse ka ajaloost.

mast, mida nad saavad 21 päeva. „Meil on lüpsilauta tehtud värskeltpoeginute grupp, kelle piima joodame vasikatele.“ Pärast lüpsi toob nn piimabuss piima vasikalauta. Osa läheb pastörisaatorisse ja kohe seejärel lutipudeliga vasikatele, teine osa jahutamisele.

Kuna vasikad on 21 päeva oma boksides, tuli vasikate ala laiendada. Lauda ümberehitusega võideti ruumi 80 vasikaboksi jaoks.

Peale kõige muu – tootlikkus, väikesed ravikulud jne – on karja tervis Vändra lautades oluline veel ühel põhjusel: seal tehakse „sitast saia“ ehk sõnnikust allapanu. Sõnnik separeeritakse tahkeks ja vedelaks osaks. Vedel osa läheb põllurammuks, tahke aga komposteeritakse. Pärast seda läheb kuivatatud sõnnik, mis vajaduse korral segatakse hekselpõhuga, uuesti lehmadele külje alla. „Selleks et sõnnikust kvaliteetset allapanu teha, on vaja palju head sõnnikut,“ toob Lepp esile.

Üks probleem on sellega siiski –Lepp möönab, et heaolu, olgu siis separaatoritöö, vasikate pidamine ja piima jootmine või muu vajalik, nõuab palju elektrit. Et seda pisut kompenseerida, on ettevõte rajanud päikesepargi, ja kui asi end õigustab, on plaanis seda laiendada. 1

Üks Vändra AS-i naabreid on Kurgja – talukoht, mille ostis Carl Robert Jakobson selleks, et õpetada Eesti talumehi oma maad paremini harima ning oma põllult ja laudast rohkem saaki saama.

Tänases Vändra AS-is uuritakse ja katsetatakse kõike uut, pidades aga au sees ka kunagise naabrimehe põllutöö kümmet käsku. Olgu neist siia lõppu ära toodud mõni, mis iseloomustab Vändra AS-i tegemisi.

 Sa pead oma põldu hoolega harima.

 Sa pead palju ja hea sõnniku eest hoolt kandma ja teda õigel viisil tarvitama.

 Sul peavad kõige tarvilikumad ja mõnusamad põllutööriistad oma päralt olema.

 Sa pead üht õiget seemne järge pidama.

Põllumees eelistab

uut seemet

Ajalooliselt on viljelejad endale ise seemneid kasvatanud. Viimastel aastatel on aga märgata trendi, et üha enam otsustatakse ostetud kvaliteetseemne kasuks, ja seda märgatavalt rohkem, kui dikteerivad keskkonnahoidliku põllupidamise nõuded.

EPA messil on kohal ka MTÜ Eesti Seemneliit. „Meie missioon on lihtne, aga mõju suur: seista kvaliteetse seemnekasvatuse eest, mis on eduka saagi alus. Iga põllumees puutub seemneliidu tööga kokku iga kord, kui külvab teadlikult ja kvaliteeti eelistades,“ sõnas seemneliidu juht Christel Mölder. „Meie liikmeteks on sordiaretajad, kes pühendavad oma tööpäevad ja ööd sellele, et tuua tootjateni aina innovaatilisemaid sorte. Need ei ole lihtsalt „järgmised põlvkonnad“ – need on tugevamad, haiguskindlamad ja valmis andma head saaki ka siis, kui loodus paneb meid proovile.“

Üha rohkem räägitakse mullatervisest ja taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisest. Just siin on uutel, haiguskindlatel sortidel oluline roll. Ka vahekultuurid on aina enam fookuses – need toovad põldudele uusi liike ja annavad seemnekasvatajatele põnevaid väljakutseid.

 Sa pead oma haritud maid kõigest jõust parandama ja oma harimata maalapid haritavaks tegema.

 Sul peab su maatüki suuruse järgi karja olema ja sa pead teda hästi sugutama, söötma ja harima.

Mölder tõi esile, et Eesti põllud on liigirikkad – eelmisel aastal tunnustati 34 kultuuri, talinisust sale haguheinani.

Agro

Põllumajanduse tüvitekst on Carl Robert Jakobsoni õpik „Teadus ja seadus põllul“. Foto: Lii Sammler

Foto: Argo Ingver

koostööd Eesti farmeritega!

PRAKTIKAS TÕESTATUD

söötmislahendused ja mitmekülgne tootevalik!

● Söödalisandid veistele, sigadele, lammastele ja kanadele

by SCHAUMANN

● Silokindlustuslisandid igat liiki söödamaterjalidele

● Biostimulaatorid – suurema kasvu ja saagikuse kindlustamiseks

● Tootelahendused biogaasijaamadele

GENOOMSELEKTSIOON NÄITAB vasika väärtust juba enne sündi

Genoomselektsiooni nimetatakse veiste tõuaretuse revolutsiooniks, sest selle tulemusena on isaslooma esmase geneetilise aretusväärtuse usaldusväärsus 70–75% juba enne, kui tal on sündinud esimesed järglased.

Tekst: Tanel Bulitko / Foto: Ingmar Muusikus

Genoomselektsioon annab teada juba väga väikese vasika tulevase aretusväärtuse.

Traditsiooniline tõuaretus põhineb suuresti fenotüübiinfol, nagu näiteks piimatoodang, sigivus- ja tervisenäitajad. Aretuses kasutati loomi, kellel olid teada head pärilikud omadused ja järglased. Genoomselektsioon võimaldab hinnata loomade geneetilisi eeliseid, võttes arvesse mitte ainult väliseid omadusi, vaid ka seda, mida loom päris oma vanematelt.

Varem kulus viis-kuus aastat, et saada esmast teavet pulli aretusväärtuse kohta. Hinnati pulli tütarde jõudlusnäitajaid, välimiku tunnuseid ja udaratervist iseloomustavat somaatiliste rakkude arvu piimas. Hiljem lisandusid olulise majandusliku mõjuga tunnused, nagu poegimise ja sünnikerguse näitajad ning lüpsikiirust, sigivust ja kasutusiga iseloomustavad aretusväärtused. Nende tunnuste kohta on algandmeid kerge koguda, kui jõudluskontrollis on piisavalt palju karju ja loomi.

Lisaks tavapärasele aretusväärtuste hindamisele kasutati looma vanemate aretusväärtuste summeerimisel põhinevat keskmist hinnet, mida tuntakse kui põlvnemisindeksit. Seda indeksit kasutati varem peamise alusena noorloomade esmase hinde kujundamiseks, mis iseloomustas noorkarja aretuslikku potentsiaali.

Veis on ideaalne juba enne sündimist

Genoomselektsiooni saab rakendada eri veisetõugude puhul, mis teeb sellest suurepärase tööriista nii piima- kui ka lihaveiste aretuses. Protsessiga uuritakse nii vasikaid – piimalehmadel lehmikuid, lihaveistel ka pullikuid – kui ka embrüoid ja selle alusel määratakse aretusväärtus.

Genoomselektsiooni puhul kasutatakse ülegenoomseid DNA-markereid SNP-sid ehk üksiknukleotiitseid polümorfisme, et ennustada veiste aretusväärtust võimalikult noores eas, ilma et

peaks ootama nende reaalseid jõudluse või järglaste andmeid. Genoomhindamine võimaldab genotüpiseerimise tulemusena määrata täpselt, milliseid geenikombinatsioone loom kannab.

Genoomselektsiooni kasutuselevõtt algas aastatel 2007–2008. Just siis hakati veiste genotüpiseerimiseks kasutama SNP-de genotüpiseerimise geenikiipe (~ 50 000 markerit). 2009. aastal avaldati Ameerika Ühendriikides esimesed ametlikud holsteini ja džörsi tõu genoomhindamise tulemused. Hiljem rakendati genoomhindamist juba šviitsi, äärširi jt tõugudel. Praeguseks on veiste genoomhindamine ja selle põhjal aretusvalikute tegemine levinud arenenud piimakarjakasvatuspiirkondades USA-s, Kanadas, Euroopas, Uus-Meremaal ja Austraalias. Genoomselektsiooni globaalne ulatus tugevdab rahvusvaheliselt tõuaretajate koostööd, mis võimaldab kiiresti tõsta tõuaretuse taset kõikjal maailmas.

Selektsiooni tulemusena on isasloomade esmase geneetilise aretusväärtuse usaldusväärsus 70–75% juba enne, kui neil on sündinud esimesed järglased või on võimalik nende oma jõudlusnäitajaid hinnata.

Traditsiooniliselt on tunnuste geneetiline hindamine nõudnud aastaid, et looma järglased kasvaksid ning nende esimesed jõudlusnäitajad avalduksid ja saaks registreeritud. See on pikk protsess, milleks võib kuluda viis-kuus aastat, enne kui saadakse teada, kas loom on aretustööks sobiv. Genoomselektsiooni rakendamise korral saab looma tulemusi prognoosida juba noorest east ning selektsiooni tulemusena on isasloomade esmase geneetilise aretusväärtuse usaldusväärsus 70–75% juba enne, kui neil on sündinud esimesed järglased või on võimalik nende oma jõudlusnäitajaid hinnata.

Genoomselektsiooni rakendamisel paraneb tõuaretustöö täpsus, mis võimaldab teha paremat paaride valikut. Saame valida vanemaid, kes on geneetiliste eelduste järgi parimad.

Genoominfo oskuslik kasutamine aitab vähendada ka sugulusaretuse taset ja aidata kaasa geneetilise mitmekesisuse säilimisele. Eriti oluline on see tänapäevase holsteini tõu aretuse puhul, kus üksikutelt tipp-pullidelt võetakse aretusse arvukalt järglasi ja neid kasutatakse üle maailma.

Loo oma unistuste kari

Millist kasu saaksid Eesti veisekasvatajad oma karjades rohkem genoomhindamist kasutades?

Eestis on ideaalne võrgustik usaldusväärseid andmeid, sest meie jõudluskontrollialuse populatsiooni osatähtsus on 98%, andmete registreerimine väga täpne ja kari suure tootlikkusega.

Esmalt saab farmer genoomselektsiooni abil täpsemini prognoosida oma karja tootlikkust ja tervist, et muuta et-

tevõtte majandamist senisest veelgi kasumlikumaks.

Igapäevases praktilises farmitöös tähendab genoomselektsiooni rakendamine ressursside ja aja kokkuhoidu, sest aretus on kiirem, mistõttu vajame vähem noorloomi üleskasvatamiseks karja täienduse eesmärgil. See annab võimaluse vähem loomi praakida, kuna oleme kujundanud varsema valikuga oma ideaalile vastava looma.

Senisest enam saab tähelepanu pöörata tervise- ja sigivusnäitajatele. Tipptoodanguga karjades on üha suuremateks väljakutseteks lüpsilehmade tervis ja vastupidavus karjades. Genoomaretust kasutades on võimalik suuremat rõhku panna ka haigusresistentsusele, et vähendada mastiidi ja laminiidi haigusjuhtumite esinemissagedust. Samuti on võimalik paaride valikuga vältida retsessiivsete geneetiliste defektide esinemist.

Karja taset tõstab väärtuslik järelkasv. Foto: Sven Arbet

Paranevad võimalused tõuveiste ekspordiks, kus praegu on osta soovijaid mitu korda rohkem kui pakutavaid noorveiseid. Kuna Eesti on olnud aastaid suure tõuloomade ekspordi potentsiaaliga riik, siis teadlikumad ostjad võivad juba lähiajal hakata noorloomi valides küsima ka genoomhindamise andmeid.

Iga ettevõte saab koostada võimalikult oma vajadustele vastava aretusprogrammi ja muuta seeläbi oma kari majanduslikult kõige tasuvamaks.

Andmete analüüsimist

tuleb veel õppida

Oluline on saada informatsiooni analüüsidest, kuidas eri riikides kasutusel olevad mudelid meie karjale sobivad ja milline on üksikute tunnuste mõju. Praegu on meil võimalik kasutada genoomhindamiseks Hollandi, Saksamaa, Taani, Ameerika Ühendriikide ja Kanada hindamissüsteemi.

Oluline on ka, et suudaksime genoomi informatsiooni oskuslikumalt ära kasutada oma karja tulusamaks muutmiseks. Peaksime oskama aru saada ka üksiktun-

Genoomselektsioon toob uusi tuuli nii piimakui ka lihaveiste aretusse. Foto:

Kuna Eesti on olnud aastaid suure tõuloomade ekspordi potentsiaaliga riik, siis teadlikumad ostjad võivad juba lähiajal hakata noorloomi valides küsima ka genoomhindamise andmeid.

Pull saab genoomselektsiooni abil kiiremini hinde kui tavaaretuses. Foto: Sven Arbet

nuste päritavusest, sellest, milliseid tunnuseid on võimalik aretusega kiiremini parandada ja millistel on vaieldamatult suurem mõju keskkonnast lähtuvalt. Juba praegu on genoomselektsioon kasutusel paarikümnes Eesti piima- ja paarikümnes lihakarjas. Julgustan teisigi veisekasvatajaid genoomselektsiooni rakendama, et saada parem ülevaade oma veistest ning kindlustada kõrgetoodanguline ja vastupidav kari. 1

Argo Ingver

UUS TÖÖRIIST BIG-BAG-KOTTIDE TÜHJENDAMISEKS

AgroBagiga püüdsime lahendada põllumajandusvaldkonna üldise vajaduse kiirema, lihtsama ja ohutuma Big-Bag-kottide avamise väetise laotamisel.

Nüüd saate kiiresti ja lihtsalt oma ATV-l istudes kive korjata!

Stoneless kivikoguja taga on Taani noormees Søren Kristensen, kes ise lapsepõlves kodutalu põllult kive korjamas käis ja juba siis tekkis mõte, et seda tööd peab saama targemalt teha.

Søren on projekteerinud ja arendanud Stoneless´i viimase 4-5 aasta jooksul. Pärast pikka arendus-, testimisaega ning parenduste tegemist on tulemuseks väga tugeva konstruktsiooniga kivikoguja, mida saab kasutada oma ATV või UTV-ga.

Stoneless kivikogujaga läheb töö palju kiiremini kui traktoriga ja käsitsi korjamisel, samas suured rehvid ja väike kaal minimeerivad võimalikud sõidukahjustused. Stoneless’i saab kasutada ka tärkavatel põldudel.

MEHAANILINE UMBROHUTÕRJE

GST Biostar purustab pinna ja tõstab pinnase üles tähtrataste välimises osas paiknevate labidate abil. Labidad tõmbavad umbrohu varases kasvufaasis välja, mõjutamata põllukultuuri kasvu. Sel moel on pinnas õhustatud ja umbrohi kuivab ära.

GST Biostar kohandab iga puhastuselemendi automaatselt maapinna järgi, reguleerides vedru abil survet, saavutades nii iga tähtratta puhul maksimaalse puhastusefekti. GST Biostar on põllukultuuri vastu äärmiselt õrn ja kahjustab teiste mehaaniliste umbrohutõrjeseadmetega võrreldes minimaalselt saaki.

GST Biostari saab kasutada mitmesuguste põllukultuuride puhul (mais, nisu, raps, põlduba, kartul, suhkrupeet jne), olenevalt põllukultuuri külvisügavusest. Pinnatöötlus toetab pinnase soojenemist, millel on positiivne mõju taimede kasvule. Võimsa GST Biostari töökiirus on 18–25 km/h.

LIHTNE JA KIIRE KIVIKORJAMINE!

Küsi demo ja Eesti referentsi Peter: 5184 585 või

peter.thomsen@pilttrading.ee

LOOMATAUDID OHUSTAVAD loomi, inimesi ja majandust

Eriti ohtlikud loomataudid toovad kaasa suure

majandusliku ja moraalse kahju. Nende ennetamiseks ja tõrjeks rakendatakse karme meetmeid. Nakatunud loomad hukatakse ja loomade liikumisele kehtestatakse karmid piirangud.

Tekst: Anne-Ly Veetamm / Foto: Marko Mumm

Loomataud on loomade haigus, mille on põhjustanud bioloogilised haigustekitajad, mis võivad kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Haigustekitajateks võivad olla viirused, mikroobid, seened, parasiidid ja algloomad. Loomataudid võivad põhjustada loomadele suuri kannatusi, sageli kulgevad need ägedalt ja põhjustavad massilist hukkumist.

Osa loomataude võib kanduda loomalt inimesele ja seada ohtu inimese tervise. Sellised on näiteks marutaud, veiste tuberkuloos ning veiste, lammaste ja kitsede brutselloos. Zoonoosidesse

võib inimene nakatuda kas hammustuse teel (marutaud), kokkupuutel nakatunud looma ja tema kehaeritistega või süües nakatunud loomalt pärinevat liha, piima või mune (tuberkuloos ja brutselloos).

Seapidajate arv on kahanenud tuhandelt sajale

Taudide tõttu kehtestatakse piiranguid, mis võivad ohtu seada traditsioonilise elulaadi. Näiteks saab tuua sigade Aafrika katku. Enne selle katku Eestisse jõudmist oli tuhatkond seapidajat, maal peeti väiksel arvul sigu paljudes maja-

pidamistes, sigu peeti suvel õues, neile söödeti haljassööta, toidujäätmeid jms. Tänaseks on Eestis alles umbes sada seafarmi, Aafrika seakatku ohu tõttu võib sigu pidada ainult sisetingimustes, sööt ja allapanu peab olema kuumtöödeldud ning toidujäätmeid ei ole lubatud sigadele sööta.

Aafrika seakatk jõudis Eestisse 2014. aasta sügisel, kui haigus avastati metssigadel Lõuna-Eestis. 2015. aastast järgnesid kodusigade nakatumised. Viimastel aastatel on metssigade arvukus suurenenud, mis soodustab eri karjadest pärit loomade kontakte ja taudide levikut. Kui farmi ümbritsevates metsades, põldudel ja heinamaadel on leitud katkupositiivseid metssigu, näitab see, et farmi ümber on viiruse kontsentratsioon suur ja surve kodusigadele seega samuti suur. Aafrika seakatku viirus on loomal laborianalüüsidega tuvastatav kõige varem 3–5 päeva pärast nakatumist, kuid aeg võib olla märksa pikem.

Allikas: PTA

Statistika

Metssigade populatsioon aastate kaupa 2015–2025

Aasta

Aafrika seakatku kolded kodusigade seas varasemate aastate lõikes

Aasta

Viirus võib püsida keskkonnas eluvõimelisena väga pikka aega ning levida inimeste, transpordivahendite, pindade ja materjalide vahendusel. Nakkuskolde tõhus puhastamine ja desinfitseerimine ilma loomi ettevõttest välja viimata pole võimalik.

Bioturvalisusreeglite ebapiisav järgimine suurendab tõenäosust, et viirus satub lauta. Inimesed võivad viirust tahtmatult edasi kanda riiete, jalanõude ja töövahenditega. Oht on transpordivahendite ebapiisav pesu ja desinfitseerimine ning liikumisteede ristumine. Samuti võib viiruse levimise põhjuseks olla viirusega saastunud allapanu ja sööt.

Eelmise aastaga võrreldes on Eestis seakatkupositiivsete metssigade arv märkimisväärselt suurenenud ja nakatunud sigade leviala laienenud Kesk-Eestisse. Taud ei näita vaibumise märke. Eestis on olnud 40 katkupuhangut kodusigade seas. Otsese rahalise kahju kõrval tuleb arvestada ka kahju, mida on pi -

danud kandma lihakäitlemisettevõtted, ja farmide majandustegevuse taastamise kulu.

Inimesele on kõige ohtlikum marutaud

Kümmekond viimast aastat on loomataudide levik tõusuteel olnud. Kliima soojenemise tõttu ohustavad meid taudid, mida pole varem olnud. Jõudsalt levivad putukatega liikuvad loomataudid. Tihti kannavad haigustekitajaid edasi inimesed nakatunud loomsete saaduste kaudu.

Eestis oli eelmise sajandi lõpus ja uue alguses väga levinud marutaud. Aastatel 1968–2006 esines loomadel keskmiselt paarsada diagnoositud marutaudijuhtumit aastas. Marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel alati surmaga. Viimane inimese surmaga lõppenud marutaudijuhtum oli Eestis 1986. aastal Järvamaal, kui suri kümneaastane tüdruk. 2006. aastast alustati Eestis metsloomade suukaud-

Foto: Anni Õnneleid

set marutaudivastast vaktsineerimist ja 2013. aastast on Eesti marutaudivaba. Kahjuks esineb aga palju marutaudi Venemaal. Seetõttu on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht väga suur.

Lindude gripp on viimastel aastatel üle maailma laialt levinud, viirust on leitud ka imetajatelt. USA-s on linnugripp levinud näiteks piimalehmadele. Sellega võib nakatuda ka inimene. Linnugrippi on Eestis kodulindudel diagnoositud 2021. ja 2023. aastal.

Euroopas on lindude gripi tõttu hukatud miljoneid kodulinde, taud on tugevalt laastanud nii Prantsusmaa kui ka Itaalia linnukasvatajaid, samuti Taanit ja Rootsit. Eriti halb on olukord sellel aastal Poolas ja Ungaris. USA-s on selle taudi tõttu aasta esimese kahe kuuga tapetud üle 35 miljoni linnu. See on kaasa toonud munade defitsiidi ja märkimisväärse hinnatõusu.

Suu- ja sõrataud, mida peetakse suurimat majanduslikku kahju toovaks loomataudiks, levib paljudes Lähis-Ida,

2025. aasta katkukolded kodusigade seas

1. septembri seisuga

27.08 Piiskopi farm (Viljandimaa, Viljandi vald), ligi 1500 kodusiga

27.08 Ekseko farm (Viljandimaa, Viljandi vald), ligi 27 000 kodusiga

14.08 Tässi talu (Viljandimaa, Viljandi Vald), ligi 250 kodusiga

14.08 Kuula sigala (Põlvamaa, Kanepi vald), ligi 6700 kodusiga

14.08 Ilmatsalu sigala (Tartumaa, Tartu linn), ligi 2000 kodusiga

29.07 Nurme farm (Viljandimaa, Viljandi vald), ligi 4500 kodusiga

25.07 Petlema farm (Raplamaa, Kehtna vald), ligi 4000 kodusiga

24.07 Porkna talu (Tartumaa, Tartu vald), 9 kodusiga

18.07 Kisla seafarm (Tartumaa, Kastre vald), ligi 6000 kodusiga

30.06 Tempo seafarm (Viljandimaa, Mulgi vald), ligi 2700 kodusiga

Aasia ja Aafrika riikides. Euroopa suurim puhang oli 2001. aastal Ühendkuningriigis, kus taud tabas üle 2000 farmi. Sealt levis see Iirimaale, Prantsusmaale ja Hollandisse. Tekkepõhjuseks peetakse loomsete saaduste illegaalset maaletoomist ja toidujäätmete söötmist sigadele ühes ÜK farmis. Taudi tõttu hukati kuus miljonit looma. Paljud loomapidajad lõpetasid oma tegevuse, taudiga kaasnes pankrottide ja isegi enesetappude laine.

Euroopa suurim suu- ja sõrataudi puhang oli 2001. aastal Ühendkuningriigis, kus taud tabas üle 2000 farmi. Taudi tõttu hukati kuus miljonit looma. Paljud loomapidajad lõpetasid oma tegevuse, taudiga kaasnes pankrottide ja isegi enesetappude laine.

Jaanuaris 2025 tuvastati Saksamaal Brandenburgi liidumaa rahvuspargis suu- ja sõrataud farmis, kus peeti 14 vesipühvlit. Taudile suudeti kiiresti piir seada. Nüüdseks on piirangud Saksamaal lõpetatud. Märtsis ja aprillis tuvastati taud Ungari ja Slovakkia farmides. Otseselt taudi tagajärjel hukati üle 17 000 looma, ennetava meetmena hukati taudikollete ümber tuhandeid loomi. Nüüdseks on suu- ja sõrataudi levik kontrolli alla saadud.

Euroopa tänavused suu- ja sõrataudi juhtumid olid äratuskellaks looma-

pidajatele ja veterinaarasutustele. Ka Eestis tõsteti taudiks valmisoleku taset ja kaardistati lünki. PTA alustas kontrolle veisepidajate juures, kus selgitatakse bioturvalisuse meetmeid, aidatakse kaardistada taudide levikuriske ja antakse nõu bioturvalisuse kohta. Eestis tuvastati suu- ja sõrataud viimati 1982. aasta detsembris. Taud likvideeriti kiiresti tänu rangete karantiininõuete rakendamisele ja viimane taudipunkt likvideeriti 1983. aasta jaanuaris.

Bioturvalisuse nõuded ja vastutus Loomapidaja vastutab bioturvalisusmeetmete rakendamise eest. Meetme sisu võib olla väga lihtne: käte pesemine ning laudas tööriiete ja -jalanõude kasutamine, võõrastele isikutele ligipääsu piiramine, haigete loomade eraldamine, uute loomade eraldi hoidmine jne. Bioturvalisusmeetmed on ka tarastamine, desinfitseerimine, sõidukite ja inimeste liikumise reguleerimine jms.

Bioturvameetmete rakendamiseks koostab loomapidaja bioturvalisuse kava. Praegu peavad bioturvalisuse kava koostama seapidajad, vesiviljelejad ja kodulindude pidajad, kel on üle 50 kodulinnu. 2026. aastast peab bioturvalisuse kava olema ka veisepidajatel.

Riik vastutab loomataudide seire, ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamise eest. Näiteks taudipunkti likvideerimine on nii loomapidajale kui ka PTA-le nii majanduslikult kui ka emotsionaalselt raske, kuid siiski hädavajalik edasiste kannatuste ärahoidmiseks. Eriti ohtlike loomataudide puhul kompenseerib riik loomapidajale loomade hukkamisega kaasnenud kulu. 1

Kommentaar

Eestis ei levi Aafrika seakatk farmist farmi.

Sigade aafrika katk on väga ohtlik loomataud. Haiguse omapära on, et viirus hakkab väga kiiresti levima, kui loomadel tekivad verejooksud. Kui verejooks on tekkinud, on see haigus väga nakkav ja toob loomadele suurt piina. Seetõttu oleme kasutusele võtnud seiremeetodi, kus püüame üles leida esimesed äkksurmaga lõppenud juhtumid. Surmajuhtumid on märguandeks, et nakkus võib olla farmi tunginud.

Ühelt poolt oleme varase avastamise tõttu viiruse tõrjumises edukad, kuid teisalt mõistan, et võib tekkida küsimus, miks me hukkame sigu haiguse nii varajases faasis. Me ei saa piisava kindlusega mõistliku aja vältel kinnitada, et nakkust enam farmis ei ole: viirus püsib eluvõimelisena farmikeskkonnas ja sõnnikus pikalt. Seetõttu on kehtestatud reegel, et kui ühel seal on viirus, tuleb lugeda kogu kari nakkuskahtlaseks ja ainus lahendus täna on hukkamine.

Maaülikooli spetsialistid on kõikides kolletes läbi viinud epidemioloogilised uuringud ja saame kinnitada, et Eestis ei levi Aafrika seakatk farmist farmi. Kõikide juhtumite puhul on viirus tulnud farmi metssigade vahendusel. Ehkki olukord on raske, on farmist farmi haiguse levimise puudumine positiivne. Seega oleme tänu varajasele avastamisele suutnud takistada viiruse levikut toidu tarneahelasse.

Katku levik võib toimuda ka suurte hüpetega ehk see võib kanduda kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kui nii juhtub, on see tingitud sellest, et viirus on nakatunud sealihaga sattunud toidu tarneahelasse.

Arvo Viltrop Eesti maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor

Foto: Pille-Riin Pregel

MAAELU ARENEB nii arvuti kui ka adra abil

Uudsed metoodikad jõuavad põllumajandusse nii tehnoloogia arendamisest kui ka andmete nutikast kasutamisest.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) toetab toidutootjaid sel teekonnal toetuste ja teabega.

Tekst: Kristel Võsu, Piret Ilves, Kersti Pille, Kadri Koel, PRIA spetsialistid Foto: Argo Ingver

Kuigi PRIA toetuste nimekirjas pole ühtki, mille pealkirjas on sees sõna innovatsioon, leiab abi mitme meetme alt.

Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus

Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks pakub PRIA toetust, mille eesmärk on tugevdada ettevõtete püsivust, edendada regionaalset arengut ja luua uusi töökohti.

Toetuse abil on siiani saanud ellu viia projekte, mis hõlmavad uuenduslike tehnoloogiate ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ning ettevõtte ressursitõhususe parandamist. Samuti on toetuse puhul oluline, et maapiirkonda loodaks juurde töökohti. Ettevõtjad on toetuse abil ehitanud või ehitamas tootmis-, sorteerimis- ja laohooneid, soetanud vajalikke masinaid, loonud ettevõttele e-poe ning ehitanud taastuvenergia tootmiseks vajaliku taristu.

Toetust saab taotleda jooksva vooruna ja see on olnud avatud juba 2024. aasta augustist. Peagi on plaanis toetuse tingimuste muudatused, millest

anname teada edaspidi. Ettevõtjate ambitsioonide täitmiseks on eelarves 29 miljonit eurot.

Keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus 29. septembril avaneb keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Toetuse eesmärk on edendada keskkonna- ja kliimasäästlikke investeeringuid, sealhulgas täppispõllumajandust.

See toetus panustab täppispõllumajanduse arengusse, kuna pakub võimalust taotleda toetust masinate ja seadmete ning tarkvara jaoks, mis aitavad tootmist muuta ressursitõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Kõik PRIA pindalapõhiste toetuste taotlejad teavad, kui oluline on taotlusele kantud põldude piiride täpsus – sellest oleneb, kui mitmele hektarile toetust makstakse. Tehnoloogia tuleb siin üha enam appi. Näiteks saavad põlluharijad kasutada RTK signaalil põhinevat lahendust, mis võimaldab põldude piirid fikseerida väga täpselt. Kui põllupiirid on traktoriga sisse sõidetud, siis saab need PRIA põldude haldamise teenusesse importida.

Keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide investeeringutoetust saab taotleda masinate ja seadmete soetamiseks, samuti uute masinate ja seadmete kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogiliste seadmete ostmiseks, paigaldamiseks ja seadistamiseks. Lisaks saab toetust taotleda ka seadmete paigaldamise, seadistamise ja kasutamise väljaõppe kulude katmiseks. Toetus võimaldab katta osa täppispõllumajanduseks vajaliku tehnoloogia ja tarkvara kuludest.

Toetatavate masinate ja seadmete puhul (nt traktorid ja harimismasinad) on eesmärk negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Keskkonna- ja kliimaeesmärke täitvate masinate ja seadmete korral on e-PRIA võrdlushindade kataloogis küljes vastav märge. Võrdlushindade kataloog on leitav aadressil epria.pria.ee/hinnakataloog.

Käesoleva aasta eelarve on 48,6 miljonit eurot, mis jaguneb eri valdkondade vahel. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD, 60%) ja Eesti riigieelarvest (40%).

Suur- ja väikeprojektide toetus Novembris avaneb suur- ja väikeprojektide toetus. Selle eesmärk on soodustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist põllu- ja metsasektoris. Toetatakse nii suur- kui ka väikeprojekte. Mõlema toetuse siht on edendada teadmussiiret ja tehnoloogilist arengut, aidata kaasa ressursitõhususe suurendamisele ning uute toodete ja teenuste väljatöötamisele.

Suurprojektide toetust saavad koostööprojektid, kuna toetuse eesmärk on edendada mitmekülgset koostööd. Kaasata tuleb vähemalt kolm eraldiseisvat ettevõtjat või organisatsiooni. Võimalik on saada kuni 800 000 eurot toetust, et arendada sektoriülest innovatsiooni ja suurendada konkurentsivõimet.

Väikeprojektide toetuse eesmärk on pakkuda paindlikumat ja sihipärasemat tuge üksikettevõtjale või väiksematele koostöögruppidele. Toetuse maksimumsuurus on 350 000 eurot.

Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab tootjatele ligipääsu ettevõttevälistele innovatsiooniks vajalikele teadmistele. Seda antakse ka uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Lisaks on selle toetuse abil võimalik traditsioonilisi tegevusi ümber korraldada uutes geograafilistes ja keskkonnatingimustes.

Toetust antakse kuni 80% innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest. 2025. aasta eelarveks on planeeritud suurprojektidele 6,4 miljonit ja väikeprojektidele 3,5 miljonit eurot.

Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas 2026. aasta jaanuaris avaneb toetusvoor, mis aitab arendada maapiirkonna ettevõtluskeskkonda. Taotlusvooru kogueelarve on 15 miljonit eurot, millest 10 miljonit on ette nähtud kohaliku ettevõtlustaristu ja 5 miljonit ettevõtlushuubi toetuseks.

Toetatavate masinate ja seadmete puhul, näiteks traktorid ja harimismasinad, on eesmärk negatiivse keskkonnamõju vähendamine.

Maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus aastateks 2023–2027 jaguneb kaheks toetuseks: kohaliku ettevõtlustaristu toetus ja ettevõtlushuubi toetus.

Kohaliku taristu toetusega toetatakse ettevõtete jaoks vajaliku keskkonna,

näiteks side-, interneti-, elektri-, gaasi-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsioonitaristu parendamist. Ettevõtlushuubi meetme abil toetatakse ettevõtlusinkubaatori, koostöötamis-, tootearendus- või innovatsioonikeskuse vms võimekuse suurendamist, samuti uue ettevõtlushuubi loomist. Taotlusi võetakse mõlema toetuse puhul vastu 26. jaanuarist 16. veebruarini 2026.

Toetustega soovitakse suurendada maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet, et uusi atraktiivseid töökohti tekiks juurde ka väljaspool suuremaid linnu ja ettevõtjatel oleksid olemas tänapäevase töökeskkonnaga tingimused.

Toetusi saab kasutada investeeringuteks maal või väikelinnas väljaspool Tallinna ning sellega piirnevaid Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi omavalitsusi.

Kohaliku ettevõtlustaristu toetust saavad taotleda äriühingud, kelle müügitulu on taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal olnud vähemalt 40 000 eurot.

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE

Kontakt

+372 513 5008

+372 506 0290 info@vkht.ee vkht.ee

info@traktoriraskused.eu tel 5648 5989

Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta taotlusvoorus on 800 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 40 000 eurot. Projekti abikõlblike kulude maksumus võib olla kuni kaks miljonit eurot.

Ettevõtlushuubide toetus on mõeldud ettevõtjatevahelise koostöö soodustamiseks. Toetust saavad taotleda äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja valitsusasutusele alluvad

riigiasutused uue jätkusuutliku ettevõtlushuubi ehitamiseks või olemasoleva asutuse võimekuse parendamiseks. Toetuse määr on kuni 65% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kogu strateegiakava perioodi jooksul on 800 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 80 000 eurot.

PRIA-st saab ka teavet

PRIA kujuneb oluliseks teabeteenuste ja andmeanalüüsi kompetentsikeskuseks, mis aitab muuta eri registrites peituvad andmed praktiliseks ja väärtuslikuks teadmuseks. Mida sujuvam on andmete liikumine registrite ja süsteemide vahel, seda kiiremini jõuab innovatsioon tootjateni. Nii saavad põllumajandustootjad kasutada parimaid teadmisi, ilma et peaksid ise kulutama aega andmete kogumisele ja analüüsimisele. PRIA seob kokku kõik vajalikud põllumajandus- ja maaelu andmed ning väärindab need sektorile vajalikuks teabeks.

Juba praegu saab kasutada PRIA kodulehe avalikke infoteenuseid, mis on kuvatud statistikamoodulis. Käivitunud on rohefoori projekt ettevõtete süsinikujälje hindamiseks. Samuti saavad tootjad e-PRIA teenustes näha oma karjatervise analüüsi ning kasutada e-põlluraamatu väetussoovituste, huumusbilansi, lämmastikubilansi ja lupjamissoovituse tööriistu.

Hea nõu võib olla teinekord olulisema mõjuga kui piltlikult öeldes sada eurot toetust hektari kohta. 1

Foto: Anni Õnneleid

Foto: Sunly

UUENDUSTEKS küsi tuge MES-ist

Innovatsioon vajab raha.

Peale PRIA ja pankade

aitab kapitalile ligi pääseda

Maaelu Edendamise

Sihtasutus (MES).

MES-i meetmed on abiks, kui ettevõtja soovib laenuga teha investeeringuid, milleks tal pole tagatist, või vajab pankade laenutingimustega võrreldes pikemaid maksegraafikuid ja maksepuhkust. Innovatsioonitoetusvõimalusi tutvustab MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

MES on pakkunud laenukäendusi. Kes võiks seda küsima tulla?

Tagatisvara puudust saab lahendada MES-i käenduse abil. Selleks peab maaettevõtja kõigepealt pöörduma laenu saamiseks panka ja pakkuma tagatiseks MES-i käendust. Pank hindab kliendi maksevõimet ja investeeringu tasuvust. Kui see on laenu tagasimaksmiseks piisav, taotleb pank ise MESist käenduse ja sõlmib tagatislepingu.

Käendustasu on maksejõulistel projektidel laenujäägist 2% aasta baasil, mida tasutakse kvartaalselt. Taotlemine on lihtne ja kuni 200 000-eurosed summad saab pank ise ära otsustada.

Põllumehe põhivara on maa, mille hinnad kerkivad. Kas ka siin tasub teie poole pöörduda?

Põllumajandustootjad saavad MES-ist taotleda põllumaa ostuks laenu. On ka võimalik müüa juba omandis olev maa kapitalirenditehinguga MES-ile ja rentida see tagasiostukohustusega endale tagasi.

Teil on kasvulaen väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Kes seda saavad?

Kasvulaen on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele, kes soovivad äri arendamiseks soetada hooneid või seadmeid, aga kellel on probleemiks tagatise väärtus või vajab käivitatav äriidee alguses väiksemat maksekoormust.

Laenu suurus on 5000–500 000 eurot. Tagatise vajalik määr on minimaalselt 50%, tagatisena aktsepteerime ka kommerts- ja registerpanti, väiksemate summade korral käendusi. Seega ei tohiks tagatise taha investeering jääda. Laenu põhiosa tuleb tagasi maksta kümneaastase graafiku alusel, lisaks saab kasutada maksepuhkust kuni viis aastat.

Kuidas toimib teie investeerimislaen koos pangaga?

Lisaks käendusele pakume koos pankadega ettevõtjatele kaaslaenu. Selle põhimõte on sarnane kasvulaenuga, aga MES-ist laenatav summa võib olla kuni miljon eurot ja eeldab, et vähemalt 30% laenusummast võetakse täiendavalt pangast. Panga laenusumma võib olla suurem kui 30%, siin piiranguid pole.

Esmalt tuleb saada pangast laenuotsus, mis arvestab ka MES-ist laenatava summa tagasimaksevõimega. Kaaslaen on allutatud laen, seda ei tohi tagastada enne pangalaenu. MES-ile pole vaja kindlat summat tagatiseks, meile sobib ka investeeringule teise järjekoha pandi või hüpoteegi seadmine.

Kuna summad on suuremad, on tagasimakseaeg pikem. Pankade investeerimislaenude pikkus on kuni kümme aastat, MES-i kaaslaenul 15 aastat, millele saab lisaks küsida kümneaastast maksepuhkust. Sisuliselt saab selle mak-

sepuhkuse ajal tasuda tagasi pangalaenu ja kaaslaenu intressid ning maksepuhkuse lõppedes alustada põhiosa tagasimakseid. Rõhutame, et tegemist on siiski laenuga, mitte tagastamatu toetusega, nii et investeering peab tootma piisavalt tulu, et jätkuks laenumakseteks ja muudeks kuludeks ning omanikule kasumiks.

Millised teie finantsvahendid on kõige populaarsemad?

Järjekindlalt tuntakse huvi põllumaade soetamise vastu. Enamasti on need põllumaad ettevõtjal juba kasutuses rendimaana ja neid soovitakse MES-i laenuga välja osta.

Mullu avatud põllumajandusmaa kapitalirendi vastu on samuti suurem huvi. Kapitalirent toimib müügi-tagasirendi põhimõttel. Tehinguga müüb ettevõtja MES-ile põllumaa ja võtab selle sihtasutuselt rendilepingu alusel kasutusse. Kapitalirent on võimalus, kuidas varem põllumaa ostuks paigutatud raha taas käibesse tuua ning saada vahendeid, millega likvideerida viimaste aastate keeruliste olude tõttu tekkinud puudujääki ja tasuda võlgnevusi tarnijatele või krediidiasutustele.

Viimastel kuudel on populaarsed PRIA toetusega investeerimisprojektid energia varustuskindluse tagamiseks, MES-i abiga kaetakse omafinantseering.

Põllumajanduses on olnud mitu rasket aastat. Kas julgetakse laenu võtta? Tõsi, uute laenude ja käenduste andmist piirab tagasihoidlik nõudlus. See tuleneb sektori keerulisest olukorrast, mis on tingitud ilmastikust ja levivatest taudidest. Aga ka maaettevõtete ettevaatlikkusest, mida põhjustab kvalifitseeritud tööjõu puudus ja turbulentne maailmamajandus.

Poole aastaga on sõlmitud 128 uut käenduslepingut summas 11,2 miljonit eurot. Uusi laene oleme väljastanud 107 lepingu alusel kogusummas 12,75 miljonit eurot. Peale uute laenude ja käenduste väljastamise on meil vaja tegelda ka olemasolevate lepingutega, mida kokku on peaaegu 2000. Ehk tööd on laual palju. 1

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Meelis Annus.

Tekst: Lii Sammler / Foto: Kenno Soo

PC250 – mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse

Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult? Just sellele küsimusele vastab PC250 – uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes.

Soojus, mis liigub koos sinuga

PC250 ei ole lihtsalt kuumaõhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu- või laohoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati –PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõudlikumates tingimustes.

Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsi paigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.

Pellet – puhas energia

PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks CO 2 -neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmistatud puidutööstuse jääkidest –saepurust ja höövlilaastudest – ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei suurenda sü-

sinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada.

Lisaks keskkonnasäästlikkusele on pelletid ka taskukohased ja kergesti kättesaadavad, muutes PC250 kasutamise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.

Töökindlus, mis ei vea alt PC250 on ehitatud vastupidavusest lähtudes. Selle metallkorpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelletisöötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas –nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja see on end igati usaldusväärsena näidanud.

Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis

PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna professionaalid said seda oma silmaga

näha, käega katsuda ja tööpõhimõtteid uurida. Huvi oli suur – põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua. Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust – lisaks sellele, et ta on loodushoidlik, on ta ka rahakotisõbralik.

TOPGREEN: sügise algus on ideaalne aeg hakata uusi kasvuhooneid planeerima

Selle aasta alguses hakkas Topgreen OÜ esimesena Eestis valmistama energiasäästlikke kvaliteetse karkassiga kasvuhooneid. Pereettevõtte trump on võrdväärselt nii toodete kvaliteet, mugav ja asjatundlik teenus kui ka usaldus, mille ühtehoidev tiim on aastate jooksul oma vastutustundliku tegevusega pälvinud.

Topgreen OÜ müügijuht Timo Annuk ütleb, et parim puu- ja köögivili on ikka omakasvatatud. Sügis on tema hinnangul ka hea aeg hakata uusi kasvuhooneid planeerima, kuid kogemuse puudumisel tihti selle taha just takerdutaksegi. Nende klient saab vajadusel võtmed-kätte-teenuse alates planeerimisest ja sobiva kasvuhoone valmistamisest kuni järelhoolduseni. Stabiilne teenusepakkuja ollakse ka pärast ehitustööd. „On olnud sellinegi juhus, et panime ka seemned kliendile mulda, aga ennekõike tegeleme hiljem ikka seadmete hooldusega ja anname erinevat nõu,“ kommenteerib Annuk.

Topgreen valmistab erineva suuruse ja sisustusega kasvuhooneid nii alustavale aiandustootjale, põllumajandus -

toetusi taotlevale noortalunikule kui ka suurtööstusele. Suurim kasvuhoone, mis Eestis praegu kohapeal valmib, on mõõdus 25 × 150 m ja kõige väiksem, 6 meetri laiune Premium-mudel sobib hästi hobiaednikule. Lisaks kilele kaetakse karkasse ka polükarbonaadiga, kuid topeltkilega kasvuhooned on osutunud neist energiasäästlikumaks.

Edukat koostööd on tehtud nii Riigimetsa Majandamise Keskuse kui ka ASiga Grüne Fee Eesti. Baltimaade suurima aastaringse kurgi, salati ja maitsetaimede tootja esindajal Kristo Eisenbergil jagub kuhjaga kiidusõnu: „Topgreen OÜ on pikaajaline usaldusväärne koostööpartner, kelle peale saab alati kindel olla. Nende meeskonnal on ka laialdane rahvusvaheline kompetents. Tänu kõrg-

tehnoloogilistele lahendustele on neist katmikala aianduse valdkonnas saanud asendamatu tegija. Minu hinnangul on tegemist oma ala vaieldamatute proffidega, kelle teadmiste ja kogemuste kaasabil oleme saavutanud oma tootmises stabiilse kvaliteedi ning esmavajalike seadmete töökindluse.“

Kasvuhoonetootja ise märgib, et nende pere otsus hakata kvaliteetseid kasvuhooneid Eestis valmistama sündiski ennekõike rahulolematusest Ida-Euroopa tarnijatega: „Olid komplekteerimis- ja projekteerimisvead, lohakus, kvaliteediprobleemid ning pikad tarnetähtajad. Raiskasime liiga palju energiat kellegi teise maine eest seismisele ja leidsime, et ainuvõimalik lahendus on hakata kasvuhooneid otsast lõpuni edaspidi ise tegema.“ Teisalt on müügijuhi sõnul kasvuhoone karkass tänapäeval kogu projekti juures üks lihtsamalt valmivaid komponente. „Kõige tähtsam on kasvuhoone sisu. Ehk me mitte ainult ei tooda kasvuhooneid ega paigalda neid, vaid eelarvestame, konsulteerime ja aitame kliendil kasvuhooned ka sisustada: energiat säästvad kardinad, kastmislauad ja -poomid, kliimaautomaatika, automaatne väetamine ja kastmine, LED-valgustus jne – kõik see käib tõhusa aiandustootmise juurde ning on meie pädevuses,“ kinnitab müügijuht. Kuna suuremad kui 20 m2 kasvuhooned vajavad juba ehitusteatist ja suuremad kui 60 m2 omakorda ehitus- ja kasutusluba, võtab Topgreen ka korrektse dokumentatsiooni vormistamise vajadusel enda õlule. Esimesed suuremad kasvuhooneprojektid on ettevõttel valminud juba ka Soomes ja Rootsis.

Fotod: Mikk Otsar

Eksponentide nimekiri

Firma Company Stend Stand

A.Tammel AS A-35, V-02

Advokaadibüroo TRINITI OÜ A-22

Agri Partner OÜ A-28, V-01

Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Agriland OÜ A-14, V-04

Agroekspert OÜ A-33

Aiatäht OÜ A-38

Atria Eesti AS Toiduala

Baltic Agro AS A-25, V-16

Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Baltic Direct UAB V-10

BioCC OÜ I-08

Biochem Zusatztoffe Handelsund Produktsiongesellschaft GmbH A-26

Celvia CC AS I-02

Dimedium AS A-36, I-12

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Eesti Maaelumuuseumid SA partnerala

Eesti Maaülikool partnerala

Eesti Maaülikooli

Vilistlaskogu MTÜ partnerala

Eesti Noortalunikud MTÜ seminar

Firma Company Stend Stand

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda A-02

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS A-41

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon seminar

Eesti Teadusagentuur SA I-10

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu A-51

Fesma Alu OÜ A-37

LandCredit AS A-27

Latvian Beekeeper Association A-52

Linas Agro OÜ A-30

Linery OÜ A-39

Maaelu Edendamise Sihtasutus A-49

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Maaleht A-19

Magnum Veterinaaria AS A-43

Nipi Seafarm toiduala

Nordictempeh OÜ I-05

Paul-Tech OÜ I-03

Pelltech OÜ V-14

Firma Company Stend Stand

Piimaklaster MTÜ I-04

Puide Seeme OÜ A-47

Põllukultuuride klaster MTÜ I-06

Päkamäe Maius OÜ toiduala

Rapool-Ring GmbH A-48

Scandagra Eesti AS V-20

Scanola Baltic AS A-25

Seljamaa Talu OÜ toiduala

Smartfor OÜ I-07

Tartu BT Park OÜ I-11

Tatoli AS A-05, V-07

Taure AS A-44, V-11

Teknest OÜ A-40

TFTAK AS I-09

Tööinspektsioon A-06

Veskimeister OÜ A-31

Vetik OÜ I-01

Vidzemes Veterinarais

Serviss SIA A-42

Wihuri OÜ seminar

Väderstad OÜ A-07, V-08

Yara Eesti OÜ seminar

Ürituste programm

8.10.2025

Kellaaeg Pealkiri

10.00-11.00 EPA2025 pidulik avamine ja uudseleiva lõikamine

Korraldaja Ruum ERM-is

EPKK EPA ajutine lava

11.15-11.45 Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursi „Parim Talu 2025“ auhinnatseremoonia Eestimaa Talupidajate Keskliit EPA ajutine lava

12.00-12.30

Ministri infotund EPA stuudios

10.30-14.50 EPA2025 konverents: Keskkonnahoidlik silotootmine – kas helesinine unistus või tegelikkus? Sustainable Silage

10.30-17.00 Innovatsiooniala seminar: „Mis seis on ja kust saab abi?“

10.15-11.15

EPA noorteprogramm: Müügitulu kasvatamise nipid – kuidas panna sotsiaalmeedia AI abil enda kasuks tööle

10.30-11.15 AgXeed Eestis: autonoomne põllurobot põllul

10.30-11.15 Digitaalne taimekasvatus: asukohapõhine väetamine ja lupjamine – praktilised võimalused põllumehele

10.30-11.15 Suurfarmide automatiseerimine

11.45-12.30 Masinarent kui tööriist rahavoogude juhtimiseks põllumajanduses

11.45-12.30 Tööohutusest põllumajanduses

11.45-12.30 See What Your Cows Can’t Say: CowManager in Action („Mida lehmad ei ütle: CowManager annab vastused“)

EPKK

EPA stuudio

EPKK Jakob Hurt

METK innovatsiooniteenistus Raamatukogu saal

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

Baltic Agro Machinery AS Ilmar Manninen

Agricon Aliise Moora

Linery OÜ Maailmafilmi saal

Baltic Agro AS Aliise Moora

Tööinspektsioon Ilmar Manninen

Vidzemes veterinarais serviss, SIA Maailmafilmi saal

12.00-13.00 EPA noorteprogramm: Brüsseli telgitagused – mis on lobitöö ja miks see tähtis on? Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

12.00-12.20 Õigusprobleeme TRINITI igapäevasest praktikast – juristide nipid ja trikid Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

13.00-13.45 KSM – kuidas toetab toiteelementide bilanss?

EPKK Aliise Moora 13.00-13.45 Mükotoksiinid maisisilos: kuidas ennetada?

Baltic Agro AS Maailmafilmi saal

13.00-13.45 Praktiline digitöötuba: Yara Atfarm & John Deere Operations Center Yara Eesti OÜ & Wihuri OÜ Helmi Kurrik

13.30-14.30 EPA noorteprogramm: Tööjõupuuduse leevendamise võimalused – Töötukassa pakutavad võimalused töötajate ja praktikantide leidmisel

14.00-14.20 Õiguskoolitus: Kuidas ennetada ja lahendada põllumajandustoetustega seotud õiguslikke probleeme?

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22 14.30-15.15 Toitainete bilansikalkulaatori praktiline kasutamine

EPKK Helmi Kurrik 14.30-15.15 Juhtimisotsused, mis loovad väärtust: piimakarja indeksid strateegilise planeerimise tööriistana

14.30-15.15 Projekt Haljas Sadala – haljasväetiskultuuride agrotehnoloogilised lahendused Sadala Agro ja METK koostöös

14.30-15.15 Veiste söötmine

15.00-16.00 EPA noortepogramm: Võimalik alternatiiv toetustele – riskikapitali võimalused põllumajandussektoris

15.00-15.20 Õiguskoolitus: Kuidas osta või müüa põllumajandusettevõtet?

15.45-16.30 Veterinaaria olulisus farmi ja riigi tasandil

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Ilmar Manninen

Maaelu Teadmuskeskus Aliise Moora

Veskimeister OÜ Maailmafilmi saal

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

Eesti Loomaarstide Koda Maailmafilmi saal

15.45-16.30 BONSILAGE FORTE 2.0 – uus ajastu proteiini- ja energiarikka silo kvaliteedis TeknEst OÜ Aliise Moora

16.00-16.20 Õiguskoolitus: Põllumaade rendilepingute eripärad ja võimalused leppida neis kokku jahipidamisõiguse korraldamises

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

16.00-17.30 Kõik algab seemnest – aga mida näitavad katsed ja kuhu liigub seemnetootmine? Linas Agro OÜ Jakob Hurt

16.30-17.30 EPA noorteprogramm: Koostöö arendamise võimalused läbi ühistute –õpetused kogemusest

9.10.2025

10.00-13.30 EPA2025 konverents: Tõuveis – väikese riigi suur rikkus

10.30-17.00 Innovatsiooniala seminar „Tehisaruga kiireks!“

13.00-16.00 Metsandusseminar

14.00-16.45 Dokumentaalfilmi „World Without Cows“ esilinastus Tartus

10.00-11.15 Innovaatilised lahendused vasikatele

10.30-11.30 EPA noorteprogramm: Kuidas edukalt alustada põllumajandussektoris. Kogemuslood Eesti Noortalunikelt

10.30-11.15 Arengud Eesti põllumajanduse digivaldkonnas

10.30-11.15 AgriGuide veebiplatvormi tutvustus

11.00-11.20 Õiguskoolitus: Kuidas ennetada ja lahendada põllumajandustoetustega seotud õiguslikke probleeme?

11.45-12.30 E-põlluraamatu praktiline kasutamine

11.45-12.30 Resistentsuse ohud teraviljahaiguste tõrjes

11.45-12.30 Innovatsioon söötmises: kuidas säästa aega, raha ja tööjõudu farmis

12.00-13.00 EPA noorteprogramm: Eduka pereettevõtte juriidilised meelespead ja nipid –kuidas tagada tööelu ja pereelu segamatus?

12.00-12.20 Õiguskoolitus: Põllumaade rendilepingute eripärad ja võimalused leppida neis kokku jahipidamisõiguse korraldamises

13.00-13.45 Vähem kaltsiumit – vähem kasumit. Tõde või vale?

13.00-13.45 Väetamisega seotud olulised aspektid

13.10-13.30 Õigusprobleeme TRINITI igapäevasest praktikast – juristide nipid ja trikid

13.30-14.30 EPA noorteprogramm: Kõrgema motivatsiooni nipid – läbi hea vaimse tervise oma töötajate ja enda motivatsiooni parandamine

14.00-14.20 Õiguskoolitus: Kuidas osta või müüa põllumajandusettevõtet?

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

EPKK Jakob Hurt

METK innovatsiooniteenistus Raamatukogu saal

Eesti Erametsaliit Ilmar Manninen

EPKK Jakob Hurt

Dimedium AS Maailmafilmi saal

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

Yara Eesti OÜ Aliise Moora

Taimekaitse Assotsiatsioon Ilmar Manninen

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

EPKK Helmi Kurrik

Maaelu Teadmuskeskus Aliise Moora

TeknEst OÜ Maailmafilmi saal

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

Magnum Veterinaaria AS Maailmafilmi saal

Maaelu Teadmuskeskus Aliise Moora

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

Eesti Noortalunikud & EPKK Oskar Kallas

Advokaadibüroo TRINITI Advokaadibüroo TRINITI OÜ messiboksis, A-22

Registreerimine üritustele kodulehel: www.epamess.ee

Eksponentide kataloog

A.Tammel AS A-35, V-02

Tel: +372 776 8030

info@atammel.ee; www.atammel.ee

Põllumajandustehnika müük, koolitus, garantii, hooldus ja operatiivne varuosade tarne nii teravilja- kui ka loomakasvatajatele, samuti ehitusele ja aianditele.

Kaubamärgid: Einböck, Elho, McCormick, Faresin, Sampo Rosenlew, Giant.

1 Messiuudis: 2025. aastast alates Faresini teleskooplaadurite maaletooja ja edasimüüja Eestis. Messil toimub teleskooplaadurite esmaesitlus.

Advokaadibüroo Triniti OÜ A-22

Tel: +372 685 0950 triniti@triniti.ee; www.triniti.ee

Asjatundlik õigusabi, arvestades põllumajanduse eripärasid. Rohkelt kogemusi ettevõtete müügitehingutes, vaidluste lahendamisel, toetuste vaidlustes, lepingute sõlmimisel jms. Lisaks on Triniti boksis mõlemal päeval lühikesed õigusteemalised seminarid, mis on EPA seminarikavas.

1 Messiuudis: Kogu messi jooksul on Triniti boksis ettevõtjate õigusnõustamise eksperdid, kelle poolt messi ajal antud õigusnõu on tasuta.

Agri Partner OÜ A-28, V-01

Tel: +372 505 3076

info@agripartner.ee; www.agripartner.ee Põllumajandustehnika ja -tarvikute müük, hooldus.

Kaubamärgid: Unia, Emily, Teagle, Multiva, Bourgault, JK Machinery.

Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Tel: +372 525 3431

meit.jurgens@agricon-baltic.com; www.agricon.de/ee

Digitaalne taimekasvatus, asukohapõhised mullaproovid ja väetusplaanid.

Kaubamärgid: Agricon, Agriport, Yara N-Sensor.

1 Messiuudis: Agriport – teadmised ja tugi põllumehele.

Agriland OÜ A-14, V-04

Tel: +372 737 1422

info@agriland.ee; www.agriland.ee Põllumajandustehnika müük ja hooldus.

Kaubamärgid: Fendt, Pöttinger, Trioliet, Weidemann, Annaburger, Vervaet.

1 Messiuudis: Uus Fendt 800 Vario. Tänu erakordsele töövõimele ja maksimaalsele efektiivsusele pakub Fendt 800 Vario Gen5 võimsusvahemikku 283–343 hj. Fendt DynamicPerformance'i lisavõimsuse lahendus lubab saavutada maksimaalse jõudluse. Uus 360-kraadise valgustuse ja mugavusega Fendt 800 Vario on teie käsutuses ööpäevaringselt.

Agroekspert OÜ A-33

Tel: +372 525 7009 ivo@agroekspert.ee; www.agroekspert.ee Portsjonkuivatid, labivoolukuivatid, punkrid, veskid, automaatika.

Kaubamärgid: Superior, Polnet, Skiold.

Baltic Agro AS A-25, V-16

Tel: +372 606 2260 www.balticagro.ee; koduaed.balticagro.ee

Kaubamärgid: Baltic Agro, Netafim, Antti, Villomix, Skandia, Westrup. Pakume lahendusi põllumajandustootjatele: väetised, taimekaitsevahendid, seemned, loomasöödad, viljakäitluslahendused, kasvuhooned, kastmissüsteemid, põllumajandusteenused, põllumajandusmasinate rent, vilja kokkuost.

Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Tel: +372 605 9100 info@ba-machinery.ee; www.balticagromachinery.ee

Põllumajandustehnika, ehitus- ja metsamasinate müük ja müügijärgne teenindus.

Kaubamärgid: Claas, Lemken, Fliegl, Ponsse, Kobelco, Kubota.

1 Messiuudis: Iseliikuv põllurobot AgXeed.

Baltic Direct UAB V-10

Tel: +370 6402 7575

info@balticdirect.lt; www.balticdirect.lt. Põllumajandustehnika müük.

Kaubamärgid: Euro Bagging, Mom, Poleks Dry.

1 Messiuudis: Seadmed Euro Bagging Silo ja  Grass Bagging kuluefektiivseks tootmiseks.

BioCC OÜ I-08

Tel: +372 5341 1630

biocc@biocc.eu; www.biocc.ee

Arendame probiootilisi baktereid ja funktsionaalseid toidutooteid inimestele, loomadele ja taimedele, uurime nende tervisemõju ja mikrobioota muutuste seoseid ning toiduohutuse aspekte.

Kaubamärgid: Nordwise.

1 Messiuudis: Mudelsüsteemides mikrobioota muutuste ja uute esilekerkivate saastemikroobide mõju selgitamine lõpptoote kvaliteedile ja lõpptarbija tervisele ning teaduspõhiste ohjemeetmete väljatöötamine koostöös ettevõtetega.

Biochem Zusatztoffe Handels- und Produktsiongesellschaft GmbH A-26

Tel: +370 6087 6234 banevicius@biochem.net; www.biochem.net. Innovaatilised söötmislahendused, mis vastavad nii üksikute loomade kui ka terve karja vajadustele ning tagavad teaduslikult läbimõeldud ja tervikliku loomatoitumise.

Kaubamärgid: Biosprint, BioPlus, ReaShure, AminoShure.

Celvia CC AS I-02

Tel: +372 5883 8903 mda-test@celvia.ee; mda-test.com

Teadusasutus, mis otsib teed alusuuringutest geenitestideni. Valdkond on meditsiin ja toiduohutus.

Kaubamärgid: MDA-Mee.

1 Messiuudis: Mee DNA metagenoomne analüüsi (MDA) test, mis aitab tuvastada mee autentsust ning annab mesinikule infot tema mees sisalduvate taimede, patogeenide ja parasiitide kohta. MDA-test on abivahend mesinikele oma puhta ja autentse mee turustamiseks ning võltsingute tõrjumiseks turult.

Dimedium AS A-36, I-12

Tel: +372 739 0660 info@dimedium.ee; www.dimedium.ee Veterinaarravimite, loomakasvatus-, kalakasvatus- ning lemmikloomatoodete hulgimüük.

Kaubamärgid: Bauer, Alta Genetics, Rovibec, AutoHoofClean, Ves Artex, Trouw Nutrition.

1 Messiuudis: Dimedium pakub uuenduslikke lahendusi, mis tõhustavad tulemusi ja parandavad loomade heaolu: söödalükkamise robot Rovibec Ranger on nutikas abimees söötmise täpseks korraldamiseks; Alta Cow Watchi jälgimissüsteem hoiab karja tervisel ja käitumisel silma peal reaalajas; AutoHoofCleani desinfitseerimismatid on innovaatilised matid sõratervise tagamiseks; VES-Artexi ventilaatorid on kaasaegne ventilatsioon, mis tagab loomadele sobiliku kliima.

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Tel: +372 5649 1490 info@vet.ee; www.vet.ee Eesti loomaarste ühendav erialaorganisatsioon.

Eesti Maaelumuuseumid SA partnerala

Tel: +372 738 3810 info@memu.ee; www.maaelumuuseumid.ee Sihtasutus koondab põllumajandusega seotud muuseumid – Eesti Põllumajandusmuuseumi ja selle Maaelu Uudishimukeskuse, C. R. Jakobsoni Kurgja talumuuseumi ning Tori Hobusekasvanduse – ja annab teavet põllumajanduse arengutest.

Eesti Maaülikool partnerala

Tel: +372 731 3001 info@emu.ee; www.emu.ee Teadus ja kõrgharidus.

Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu MTÜ partnerala

Tel: +372 504 5704 emu.vilistlased@gmail.com; www.emu.ee/ vilistlastele/vilistlaskogu EMÜ//EPA vilistlaste ühendamine, vilistlastevaheliste kontaktide tihendamine, koostöö arendamine EMÜ-ga kõrghariduse, täiendkoolituse ja teadusuuringute vallas.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda A-02

Tel: +372 600 9349 info@epkk.ee; www.epkk.ee EPKK seisab soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise ja võrdsete konkurentsitingimuste eest Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks.

Kaubamärgid: Tunnustatud Eesti Toit (Pääsukesemärk).

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Tel: +372 738 7700 epj@epj.ee; www.epj.ee Piimaveiste, lihaveiste ja sigade jõudluskontroll ning karjahaldustarkvarad. Kõrvamärkide ja märgistamistarvikute müük. Laboriteenused (Mastiit 16, tiinuse test, piimakomponendid).

Kaubamärgid: Vissuke, Liisu, Possu, SõraVärk. 1 Messiuudis: SõraVärki tarkvara, piimaveiste jälgimissüsteem, tiinuse test verest, majandamisindeks, Possu 4.

Eesti Teadusagentuur SA I-10

Tel: +372 730 0324 etag@etag.ee; www.etag.ee

Teadus- ja arendustegevuse toetamine. Kaubamärgid: SekMo, TemTA, Euroopa Horisondi raamprogramm NCP.

1 Messiuudis: Innovatsioonialal esitleb ETAG võimalusi, mis aitavad ettevõtetel kasvada teaduse ja arenduse toel.

Fesma Alu OÜ A-37

Tel: +372 511 4487 info@fesma.ee; www.fesma.ee Piimakarja- ja lihaveisefarmide sisustuse tootmine, müük ja paigaldus. Projekteerimine ja nõustamine.

Kaubamärgid: Vervaeke, Suevia, Paneltim, Huesker, Huber Technik.

LandCredit AS A-27

Tel: +372 5343 3598 matis.kivila@landcredit.ee; www.landcredit.ee Finantseerimislahendused põllumeestele.

Linas Agro OÜ A-30

Tel: +372 660 2810 info@linasagro.ee; www.linasagro.ee Põllumajandussisendite müük, seemned, taimekaitse, leheväetised, väetised, mahesisendid jm.

1 Messiuudis: Messi eripakkumised Linas Agro stendil kohapeal!

Linery OÜ A-39

Tel: +372521 6455 toomas@linery.ee; www.linery.ee Terviklahendused piima- ja lihaveiste farmidele. Konsultatsioon, projekteerimine, seadmete paigaldus ning hooldus. Kaubamärgid: Lely, Heizomat, Mueller, Huesker, Bauer, BMSilo.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) A-49

Tel: +372 648 4064 mes@mes.ee; www.mes.ee MES pakub käendusi ja laene, et toetada maapiirkonna arengut ja ettevõtluse kasvu.

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Tel: +372 5332 4719 info@metk.agri.ee; www.metk.agri.ee Kogemusrikka teadustööga loome maaelu arendajatele sõltumatut teavet, Eestis viljakalt kasvavaid sorte ja usaldusväärseid teenuseid ning oleme partner riikliku kontrollisüsteemi rakendamisel.

1 Messiuudis: Tutvustame uusi sorte ja laboriteenuseid, räägime väetamisest. Seminaridel räägime resistentsusest, väetamisest ja Haljas Sadala projektist. Esitleme äsja valminud videosarja „Mulla Akadeemia – teadmised, mis kasvatavad tulevikku“

Maaleht A-19

www.maaleht.ee

Maaleht on EPA messi meediapartner. See on Eesti suurim nädalaleht, mis on inimeste ja juurte juures, kirjutades sellest, mis meid tõesti puudutab, ja sellest, mis toimub riigi neis paigus, kuhu teised väljaanded ei jõua. Maaleht kirjutab väärtusest, mis loevad.

Magnum Veterinaaria AS A-43

Tel: +372 800 5000

vet@magnum.ee; www.veterinaaria.ee Baltikumi juhtiv veterinaarravimite, loomasööda, loomahooldus- ja desovahendite ning farmitarvikute maaletooja.

Kaubamärgid: Lactalis, Basu, R2 Agro, Nuscience, Tierra, Boehringer.

1 Messiuudis: Seminarill tutvustame,  kuidas teadus ja praktika aitavad vähendada poegimisjärgseid haigusi, stabiliseerida kaltsiumitaset ning parandada piimatootmise efektiivsust. Uued lahendused toetavad lehmade loomulikku võimet kasutada oma kaltsiumivarusid, mille tulemuseks on tervem kari ja parem tootlikkus.

Nordictempeh OÜ I-05

Tel: +372 5855 1183

info@nordtempeh.com; www.nordtempeh.com Hernest fermenteeritud toidu tempeh' tootmine.

Kaubamärgid: NordTempeh.

1 Messiuudis: Innovatsioonialal tutvustame valgurikast toiduainet tempeh’t, mil on mitmekülgsed kulinaarsed võimalused. Traditsioonilise sojaoa asemel kasutame

tempeh’ valmistamiseks hernest, mille toiteväärtus tänu fermentatsioonile suureneb.

Paul-Tech OÜ I-03

Tel: +372 5553 1685

mikk@paul-tech.com; www.paul-tech.com

Paul-Tech annab ülevaate lämmastiku omastamisest reaalajas ja pakub andmepõhiseid soovitusi tööde juhtimiseks.

Kaubamärgid: Paul-Tech.

1 Messiuudis: Reaalaja lämmastikuandmed, mullaandmete ennustusteenus.

Piimaklaster MTÜ I-04

Tel: +372 515 0857 info@piimaklaster.ee; www.piimaklaster.ee Eesti piimatootjate ja -tööstuste innovatsioonikoostöö ühing. Eesmärgiks on pikaajaliste strateegiate või konkreetsete teenuste/toodete arendus, mis viiks lisandväärtuse kasvule.

Kaubamärgid: Wisecow.

1 Messiuudis: Loomade leidmise ja farmitöö juhtimise abiline Wisecow Leia. Uudne LEDkaelaseadmete ja Wisecow' farmi töövoo põhine rakendus võimaldab säästa 60% loomade leidmisele kuluvast ajast.

Puide Seeme OÜ A-47

Tel: +372 5850 5566 puideseeme@gmail.com; www.puideseeme.ee

Põllumajanduskultuuride sortide esindaja ja seemnete maaletooja. Nõustame põllumajandusettevõtteid ja agronoome sortide valikul ning tagame sobivad kasvatustehnoloogiad koos sõltumatu agronoomilise nõustamisega.

Kaubamärgid: Pallas, Superspectiv, Lion, Bente, WBP Troy, Ostinato.

1 Messiuudis: Ühendame saagikad sordid ja kvaliteetsed külviseemned pikaajaliste põllumehe kogemuste ja sõltumatu agronoomilise nõustamisega. Pakume külviks sorte ja seemneid, mida ka oma põllule külvame, ning nõustame põllumehi, jagades oma aastatepikkusi kogemusi ja teadmisi.

Põllukultuuride Klaster MTÜ I-06

Tel: +372 5373 1509 www.soilprotect.eu

Projektid innovatsioonialal: Gigiplatvorm, mis koondab ühte süsteemi mulla seisundi, taimede tervise ja toidu teekonna jälgimise. Viljakuivati digiteerimine võimaldab kuivatit juhtida nutiseadmest ning masinõppe mudeli rakendamine aitab oluliselt vähendada kuivatamisega.

1 Messiuudis: WheatWatcheri projekti raames arendame integreeritud süsteemi, mis võimaldab üheaegselt hinnata mulla toitainete taset ning tuvastada taimedes keemilisi ja bioloogilisi stressoreid. Tutvustame mudelit, mis kasutab õhu ja vilja temperatuuri andmeid, et täpselt ennustada, millal vili valmis on.

Rapool-Ring GmbH A-48

Tel: +372 5693 7007

a.kade@rapool.com; www.rapool.ee Rapool on Saksa rapsiseemnete aretusfirma esindaja ja maaletooja Eestis. Oleme turuliidriks kasvanud tänu kvaliteetsele tootele ja usaldusväärsele teenusele. Lisaks esindame Saaten-Unioni kaubamärki, mis on Saksa sordiaretajate bränd, esindades teraviljade, kaunviljade ja maisi sorte Eestis. Kaubamärgid: Saaten Union, Rapool. 1 Messiuudis: Rapooli ja Saaten-Unioni sortide katsetulemuste ülevaade Eestis.

Scandagra Eesti AS V-20

Tel: +372 641 1111

info@scandagra.ee; www.scandagra.ee Scandagra Group AB tütarettevõte Eestis, mis tegeleb loomasööda tootmise ja müügiga; väetiste, taimekaitsevahendite ostmise ja müügiga; teravilja ja rapsi, seemnete ning silotarvikute ostmise ja müügiga; põllumajandustarvikute hulgi- ja jaekaubandusega.

Scanola Baltic AS A-25

Tel: +372 776 8222

scanola@scanolabaltic.ee; www.scanolabaltic.ee; www.olivia.eu Rapsiseemnete töötlemise tehas Painkülas toodab kuumpressimismeetodil rapsikooki,

söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia. Kaubamärgid: Olivia.

Smartfor OÜ I-07

Tel: +372 5346 7757

kristiina.mars@gmail.com; www.smartfor.ee Põllumajandusnõustamine piimalehmadele, lihaveistele, lammastele kvaliteetse sööda tootmiseks. Nõustamine alates sobivate silokulutuuride valikust kuni silo tootmise protsessi lõpuni.

Kaubamärgid: Siloproff.

1 Messiuudis: Jagame Eesti põllumeeste senist kogemust uudse silokultuuri sorgo kasvatamisel. Näha saab taime ennast, siloanalüüse, kuulda söötmiskogemustest ja näpunäiteid külvi ja koristamise kohta nii puhaskultuurina kui ka rohumaa allakülviga.

Tartu BT Park OÜ I-11

Tel: +372 738 053

biopark@biopark.ee; www.biopark.ee

Tartu Biotehnoloogia Park (TBP) pakub arendus- ja konsultatsiooniteenuseid biotehnoloogia, meditsiini ja veterinaarmeditsiini ettevõtetele ning teadusasutustele, rendib tegevuseks ruume, toetab koostöösidemete sõlmimisel ning on aktiivselt tegev uute ettevõtete asutamisel. Kaubamärgid: EIT Food.

1 Messiuudis: EIT Foodi pakutavad meetmed, koostöövõimalused.

Tatoli AS A-05, V-07

Tel: +372 740 9412

tatoli@tatoli.ee; www.tatoli.ee

Põllumajandustehnika müügi ja järelteenindusega tegelev Eesti ettevõte.

Kaubamärgid: Alvan Blanch, Horsch, Joskin, Maschio, New Holland, McConnel.

Taure AS A-44, V-11

Tel: +372 5483 0815

taure@taure.ee; www.taure.ee

Põllumajandustehnika müük ja järelhooldus.

Kaubamärgid: Valtra, Kuhn, Kivi-Pekka, Kronos, Nisula, BECO, Merlo, FMG, Vigolo, Quivogne.

Teknest OÜ A-40

Tel: +372 604 6224

teknest@teknest.ee; www.teknest.ee

Schaumanni loomasöödad ja söödalisandid veistele, sigadele, lammastele ja kanadele.

Kaubamärgid: Schaumann, Schaumann Bioenergy, Bonsilage, Boncrop, Duraumat.

1 Messiuudis: Silokindlustuslisand Bonsilage Forte 2.0.

TFTAK AS I-09

Tel: +372 5650 4065; www. tftak.eu

TFTAK on toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus, mille tegevusaladeks on

• PÕLLU- JA KARJAMAADE TAASTAMINE

• KÄNDUDE JUURIMINE, FREESIMINE

• VÕSA, RAIDMETE, METSA JA MÄTASTE FREESIMINE

• MAAPARANDUS- JA KAEVETÖÖD

Teeme padrikust muruplatsi!

põllumajandussaaduste väärindamine, uuenduslike toodete arendamine, teaduspõhised lahendused turule jõudmiseks.

1 Messiuudis: Esitleme innovatsioonialal oma koostöö- ja kliendiprojekte: KavaTech (herne- ja põldoavalgu sensoorsete omaduste ja toiteväärtuse parandamine), RoundGoby (ümarmudilale kasutusalade leidmine), Domino (fermenteeritud toitude mõju soolestiku mikrobioomile ja tervisele) jne.

Tööinspektsioon A-06

Tel: +371 640 6000 ti@ti.ee; www.ti.ee; www.tooelu.ee

Tööinspektsioon teostab järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; teavitab üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest; lahendab töövaidlusi. Aitame tagada, et töösuhted oleksid selged ja töökeskkond ohutu. Igal aastal kontrollime ligikaudu 100 000 töötaja töökohti ning anname e-kirja ja telefoni teel nõu üle 45 000 korra. Meie töövaidluskomisjonid aitavad igal aastal lahendada ligi 2500 töövaidlust, mille nõuete summa ulatus eelmisel aastal 18,2 miljoni euroni.

Veskimeister OÜ

A-31

Tel: +372 5326 9499 info@veskimeister.ee; www.veskimeister.ee

Toodame täiendsöötasid ja mineraale veistele, sigadele, lindudele (kanad, tibud) ning lammastele. Vahendame HL Hamburger Leistungsfutteri tooteid.

Kaubamärgid: HL Hamburger Leistungsfutter.

Vetik OÜ I-01

Tel: +372 518 3980

tanel@vetik.ee; www.vetik.eu Vetik arendab vetikal põhinevaid looduslikke biostimulante ja ekstrakte, mis toetavad taimede kasvu, vastupidavust ja jätkusuutlikku põllumajandust.

Kaubamärgid: Vetik.

1 Messiuudis: Innovatsioon Läänemere punavetikast – looduslik jõud tervemate ja saagikamate taimede heaks.

Vidzemes Veterinarais

Serviss SIA A-42

Tel: +371 2648 1486

vvs@vet-serviss.lv; www.vet-serviss.lv Karja jälgimise süsteem, piima- ja lihaveiste geneetika, mäletsejalistele mõeldud hüdreerimistooted.

Kaubamärgid: Cow Manager, Stgenetics, World Wide Sires, TechMix.

1 Messiuudis: Youngstock Monitor, mis võimaldab jälgida noorloomade arengu kriitilisi etappe, parandades vasikate tervist ja heaolu ning luues aluse tugevale ja produktiivsele karjale. Kerged kõrvasensorid on innovatiivsed

ja vastupidavad, pakkudes sujuvat ja pidevat jälgimislahendust.

Väderstad OÜ A-07, V-08

Tel +372 5343 2772

tarmo.joemagi@vaderstad.com; www.vaderstad.com

Põllumajandusmasinate haakeriistade müük.

Kaubamärgid: Väderstad.

Wihuri OÜ seminar

Tel: +372 5887 7919 info@wihuriagri.com; www.wihuriagri.com

Wihuri OÜ, esindusnimega Wihuri Agri, on John Deere’i põllumajandus-, kommunaal-, golfi- ja aiatehnika ametlik esindaja Eestis.

Kaubamärgid: John Deere.

Yara Eesti OÜ seminar

Tel: +372 505 1111 www.yara.ee

Yara väetamis- ja täppisviljeluse lahendused pakuvad põllumajandustootjatele võimalust saakide suurendamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks keskkonnamõju vähendades. Keskkonna- ja tööstuslahendused parandavad õhu kvaliteeti ning vähendavad heitgaaside emissiooni.

Kaubamärgid: Yara, Atfarm, Megalab.

METSAOMANIK

Metsamasinate lintide

TUNNUSTATUD EKSPERT

Eriilmelistes tingimustes metsamasinatega tööd tehes tuleb neile tagada korrektne haardumine ja minimaalne surve pinnasele.

Võrus tegutsev Eesti ettevõte Lintexon pakubki roomikuid ja libisemisvastaseid kette ratasmasinatele: metsaveotraktoritest harvesterideni, veoautodest ehitusmasinate ja ATV-deni. Uus koostööleping maailma ühe suurema roomikutootjaga Clark Tracks paneb Eesti ettevõtte eksperdina ka maailmakaardile

eie tootevalik sobib ideaalselt ka rasketes tingimustes tegutsevatele raskeveokitele, põllumajandustraktoritele, pikamaaveokitele ja ehitusseadmetele. Meie lindid tagavad suurepärase jõudluse, suurema tootlikkuse ja töökindluse, samuti pinnase kaitse erinevatel maastikel ning üldise ohutuse töödel,“ räägib Lintexoni tegevdirektor ja asutaja Arli Lepp. Metsamasinad tulevad tehastest enamasti ilma roomikute ehk lintideta ja neid ostetakse vastavalt vajadusele juurde, et masin saaks töötada ka siis, kui pinnased on pehmed ja maastikud mägised.

2013. aastal Võrus asutatud Lintexon disainib, toodab ja müüb enda kaubamärgi Lintexon Tracks alt metsamasinate roomikuid, lisaks ollakse juba mitu aastat Baltimaades ka maailma ühe suurema roomikutootja Clark Tracks toodete edasimüüja. Kolmas ärisuund on ettevõttel roomikute hooldus ja taastamine.

„Meil on koostööleping Nordic Traction Groupiga ja lisaks roomikutele müüme edasi ka OFA rattakette. Võib tunduda imelik, et linditootja müüb edasi konkurentide tooteid, kuid tegelikult on kõik väga loogiline: müüme linte üle maailma, mis tähendab, et meil on väga erinevaid kliente. On neid, kes soovivad nii-öelda premium-toodet, milleks on Clark Tracksi lindid, kuid on ka kliente, kes on hinnatundlikumad ja

huvitatud meie kaubamärgist. Hinnad erinevad meie lintide ja maailma tipptootjate roomikute vahel ligi kolmandiku: meie roomikud maksavad alates 6000 eurot paar, Clarkil aga ligi 8000 eurot. Ühelt poolt on see riskide vähendamine, sest Clark Tracksi lindid on palju tuntumad ja kõrge kvaliteediga,“ selgitab Lepp ja lisab, et kuna kasutavad ka lintide taastamiseks tuntuma brändi varuosi, on ka loogiline nende muid tooteid edasi müüa.

Kogemus pärineb metsast

Veel üks oluline nüanss on see, et roomikutel ja roomikutel on väga suur vahe ka selles osas, millistesse metsadesse või töötingimustesse need on loodud. Lintexoni toodetud lindid on teistsuguse disainiga – laiemad labad, väiksemad „hambad“ –, kuna need pannakse masinatele alla pehme pinnasega metsa või rabasse. Eestis on vaja selliseid linte, mis masinat kannaksid ja et need saaks ohutult mäekülgedel ronida.

Lepp on ka ise lintide disainimise juures, tal on väga pikk kogemus metsatöödel ja teab täpselt, milliseid roomikuid millisele masinale millisel töölõigul vaja. Tänu kogemustele ja teadmistele tekkis soov asutada oma ettevõte, mis toodaks professionaalseid linte mõistliku hinnaga. Näiteks sai disainitud rabas töötamiseks labad, mis on 1,2 meetrit laiad ja ulatuvad pikalt üle metsa-masi-

na rattalaiuse. Või kui talvel jääb lumi lindi ja rehvi vahele kinni, pole harvad juhused, kui lumi on sillad masinatel ära murdnud. Seega tuleb labadele disainida nagad ja kiilusooned, mis lõhuvad selle kinni jäänud lume ning viskavad selle lintide vahel välja.

Tootmise kõrval ka lintide taastamine

Lintexon on võimeline tootma aastas 250 paari oma kaubamärgi linte ja see number aina kasvab. Toodete kvaliteet läinud nii heaks, et vastupidavuses ei jääda kuidagi alla maailma parimatele. Kvaliteet on aga kinni kulumiskindluses: lindid peavad püsima terved ja töökindlad aastaid, sest kui lint metsas puruneb, võib tööseisakust tekkiv kulu olla kordades suurem lintidesse investeeritud summast.

Lintexon on nüüd ka ametlikult Nordic Traction Group i poolt tunnustatud lintide taastaja Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi turu tarbeks. Linte taastatakse 100% Clark Tracksi varuosadega. Taastamist pakutakse kõrgeimas kvaliteedis, kuid väga konkurentsivõimelise hinnaga.

Kuigi Lintexon veel näiteks tankidele linte ei tee, siis oskused ja teadmised on olemas. Tulevikus ongi plaanis lintidele ja roomikutele vaadata otsa pisut laiema pilguga.

Vaata lähemalt: www.lintexon.com

Kaubamärkide kataloog

Kaubamärk

Trademark Firma Company Stend Stand

HL Hamburger

Leistungsfutter

Veskimeister OÜ A-31

Agricon Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Agriport Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Alta Genetics Dimedium AS A-36

Alvan Blanch Tatoli AS A-05, V-07

AminoShure Biochem Zusatztoffe Handels- A-26

Annaburger Agriland OÜ A-14, V-04

ANTTI Baltic Agro AS A-25, V-16

Atfarm Yara Eesti OÜ seminar

AutoHoofClean Dimedium AS A-36

Baltic Agro Baltic Agro AS A-25, V-16

Basu Magnum Veterinaaria AS A-43

Bauer Dimedium AS A-36

Bauer Linery OÜ A-39

BECO Taure AS A-44, V-11

Bente Puide Seeme OÜ A-47

BioPlus Biochem Zusatztoffe Handels- A-26

Biosprint Biochem Zusatztoffe Handels- A-26

BMSilo Linery OÜ A-39

Boehringer Magnum Veterinaaria AS A-43

Boncrop Teknest OÜ A-40

Bonsilage Teknest OÜ A-40

Bourgault Agri Partner OÜ A-28, V-01

Claas Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Cow Manager Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

Duraumat Teknest OÜ A-40

Einböck A.Tammel AS A-35, V-02

EIT Food Tartu BT Park OÜ I-11

Elho A.Tammel AS A-35, V-02

Emily Agri Partner OÜ A-28, V-01

Euro Bagging Baltic Direct UAB V-10

Euroopa Horisondi Eesti Teadusagentuur SA I-10

Faresin A.Tammel AS A-35, V-02

Fendt Agriland OÜ A-14, V-04

Fliegl Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

FMG Taure AS A-44, V-11

Giant A.Tammel AS A-35, V-02

Heizomat Linery OÜ A-39

Horsch Tatoli AS A-05, V-07

Huber Technik Fesma Alu OÜ A-37

Huesker Fesma Alu OÜ A-37

Huesker Linery OÜ A-39

JK Machinery Agri Partner OÜ A-28, V-01

John Deere Wihuri OÜ seminar

Joskin Tatoli AS A-05, V-07

Kivi-Pekka Taure AS A-44, V-11

Kobelco Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Kronos Taure AS A-44, V-11

Kubota Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Kuhn Taure AS A-44, V-11

Lactalis Magnum Veterinaaria AS A-43

Lely Linery OÜ A-39

Lemken Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Liisu Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Lion Puide Seeme OÜ A-47

Maschio Tatoli AS A-05, V-07

McConnel Tatoli AS A-05, V-07

McCormick A.Tammel AS A-35, V-02

MDA-Mee Celvia CC AS I-02

Megalab Yara Eesti OÜ seminar

Merlo Taure AS A-44, V-11

MOM Baltic Direct UAB V-10

Mueller Linery OÜ A-39

Kaubamärk Trademark Firma Company Stend Stand

Multiva Agri Partner OÜ A-28, V-01

NETAFIM Baltic Agro AS A-25, V-16

New Holland Tatoli AS A-05, V-07

Nisula Taure AS A-44, V-11

NordTempeh Nordictempeh OÜ I-05

Nordwise BioCC OÜ I-08

Nuscience Magnum Veterinaaria AS A-43

Olivia Scanola Baltic AS A-25

Ostinato Puide Seeme OÜ A-47

Pallas Puide Seeme OÜ A-47

Paneltim Fesma Alu OÜ A-37

Paul-Tech Paul-Tech OÜ I-03

Poleks DRY Baltic Direct UAB V-10

Polnet Agroekspert OÜ A-33

Ponsse Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03

Possu Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS A-41

Pöttinger Agriland OÜ A-14, V-04

Quivogne Taure AS A-44, V-11

R2 AGRO Magnum Veterinaaria AS A-43

Rapool Rapool-Ring GmbH A-48

ReaShure Biochem Zusatztoffe Handels- A-26

Rovibec Dimedium AS A-36

Saaten Union Rapool-Ring GmbH A-48

Sampo Rosenlew A.Tammel AS A-35, V-02

Schaumann Teknest OÜ A-40

Schaumann Bioenergy Teknest OÜ A-40

SekMo Eesti Teadusagentuur SA I-10

Siloproff Smartfor OÜ I-07

Skandia Baltic Agro AS A-25, V-16

Skiold Agroekspert OÜ A-33

STgenetics Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

Suevia Fesma Alu OÜ A-37

Superior Agroekspert OÜ A-33

Superspectiv Puide Seeme OÜ A-47

SõraVärk Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Teagle Agri Partner OÜ A-28, V-01

TechMix Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

TemTA Eesti Teadusagentuur SA I-10

Tierra Magnum Veterinaaria AS A-43

Trioliet Agriland OÜ A-14, V-04

Trouw Nutrition Dimedium AS A-36

Tunnustatud Eesti

Toit Eesti PõllumajandusKaubanduskoda A-02

Unia Agri Partner OÜ A-28, V-01

Valtra Taure AS A-44, V-11

WBP Troy Puide Seeme OÜ A-47

Weidemann Agriland OÜ A-14, V-04

Vervaeke Fesma Alu OÜ A-37

Vervaet Agriland OÜ A-14, V-04

Ves Artex Dimedium AS A-36

WESTRUP Baltic Agro AS A-25, V-16

Vetik Vetik OÜ I-01

Vigolo Taure AS A-44, V-11

Villomix Baltic Agro AS A-25, V-16

Wisecow Piimaklaster MTÜ I-04

Vissuke Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

World Wide Sires Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

Väderstad Väderstad OÜ A-07, V-08

Yara Yara Eesti OÜ seminar

Yara N-Sensor Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Valdkonna kataloog

1. Põllumajandus

Agri Partner OÜ A-28 V-01

Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Baltic Agro AS A-25 V-16

BioCC OÜ I-08

Dimedium AS A-36

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Linas Agro OÜ A-30

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Piimaklaster MTÜ I-04

Puide Seeme OÜ A-47

Rapool-Ring GmbH A-48

Scandagra Eesti AS V-20

Tartu BT Park OÜ I-11

Teknest OÜ A-40

Vetik OÜ I-01

2. Toidutööstus

BioCC OÜ I-08

Celvia CC AS I-02

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Nordictempeh OÜ I-05

Piimaklaster MTÜ I-04

Rapool-Ring GmbH A-48

Scanola Baltic AS A-25

Tartu BT Park OÜ I-11

TFTAK AS I-09

3. Loomasöödad ja -söödalisandid

BioCC OÜ I-08

Biochem Zusatztoffe Handels- A-26

Dimedium AS A-36

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Magnum Veterinaaria AS A-43

Smartfor OÜ I-07

Teknest OÜ A-40

Veskimeister OÜ A-31

Vetik OÜ I-01

Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

4. Väetised ja taimekaitsevahendid

Baltic Agro AS A-25 V-16

Linas Agro OÜ A-30

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Teknest OÜ A-40

TFTAK AS I-09

Vetik OÜ I-01

Yara Eesti OÜ seminar

5. Seemned ja istikud

Baltic Agro AS V-16 A-25

Linas Agro OÜ A-30

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Puide Seeme OÜ A-47

Rapool-Ring GmbH A-48

6. Digitehnoloogiad

Agricon – Precision Farming OÜ A-11

Dimedium AS A-36

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Paul-Tech OÜ I-03

Piimaklaster MTÜ I-04

Tartu BT Park OÜ I-11

Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

7. Põllumajandustehnika ja -masinad

A.Tammel AS A-35 V-02

Agri Partner OÜ A-28 V-01

Agriland OÜ V-04 A-14

Agroekspert OÜ A-33

Baltic Agro Machinery AS V-03 A-24

Baltic Direct UAB V-10

Linery OÜ A-39

Tatoli AS A-05 V-07

Taure AS A-44 V-11

Wihuri OÜ seminar

Väderstad OÜ A-07 V-08

8. Loomakasvatustehnoloogia ja farmiseadmed

Dimedium AS A-36

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Fesma Alu OÜ A-37

Linery OÜ A-39

Piimaklaster MTÜ I-04

Teknest OÜ A-40

9. Veterinaaria

Dimedium AS A-36

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Magnum Veterinaaria AS A-43

Piimaklaster MTÜ I-04

Vidzemes Veterinarais Serviss SIA A-42

10. Bioenergeetika

Linery OÜ A-39

Tartu BT Park OÜ I-11

Teknest OÜ A-40

11. Metsatehnika ja metsandus

Baltic Agro Machinery AS A-24 V-03

Linery OÜ A-39

Maaelu Teadmuskeskus A-18

12. Aiandus ja aiatehnika

Agri Partner OÜ V-01 A-28

Baltic Agro AS A-25 V-16

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Vetik OÜ I-01

13. Maastikukujundus

Vetik OÜ I-01

14. Finantsteenused

LandCredit AS A-27

Maaelu Edendamise Sihtasutus A-49

15. Tõsteseadmed

Agri Partner OÜ V-01 A-28

18. Hooldusteenused

Linery OÜ A-39

Taure AS V-11 A-44

20. Tugiteenused

Advokaadibüroo TRINITI OÜ A-22

Eesti Maaelumuuseumid SA partnerala

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda A-02

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Eesti Teadusagentuur SA I-10

Linery OÜ A-39

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Tartu BT Park OÜ I-11

TFTAK AS I-09

Tööinspektsioon A-06

21. Koolitus

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Eesti Maaelumuuseumid SA partnerala

Eesti Maaülikool partnerala

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda A-02

Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli AS A-41

Linery OÜ A-39

Maaelu Teadmuskeskus A-18

Smartfor OÜ I-07

Tartu BT Park OÜ I-11

22. Erialaliidud

Eesti Loomaarstide Koda A-50

Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu MTÜ partnerala

Eesti Noortalunikud MTÜ seminar

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda A-02

Piimaklaster MTÜ I-04