Magnaat (sügis-talv 2024) by Delfi Meedia

2 (13) / 2024

SÜGIS-TALV

Väärtuslikud ettevõtted 2024

EESTI TOP 101

Suurpanga juht:

KÄIB ARMUTU VÕITLUS

Kerkivad

eralennuväljad

KAS VAID ÜLIRIKASTELE?

Perekond Liivamägi

ÜHINE ELU- JA INVESTEERIMISTEEKOND

Automüüja prognoos

TURG MÄNGITAKSE

PEAGI RINGI

Saaremaa kange pere rma

KOLM KORDA

PANKROTI VEEREL

Megaprojektide telgitagused

FILMIMAAILMA

TIPP EESTIS

Kaitse oma äri küberrünnakute eest!

Vali usaldusväärne partner küberturvalisuse tagamiseks.

Swedbanki juht karmist konkurentsist ja majandusest

TANEL SAARMANN

Automüüja usub, et turg hakkab muutuma

TANEL SAARMANN

Milline on lõunanaabrite ettevõtjate koorekiht?

TANEL SAARMANN

Eesti ökonomistid inflatsioonist ja euriborist

TANEL SAARMANN

Mida saab välja lugeda „TOP101-st“?

ILLAR KAASIK

Investeerimisduo Liivamäed ausalt oma elust ja rahast

SIIRI LIIVA, PRIIT POKK

EESTI ETTEVÕTJATE LOOD

Eestis on väikelennuväljade buum. Miks?

SIIRI LIIVA

Hollywood Eestis. Suurte filmide telgitagused

TANEL SAARMANN

Saaremaa pereettevõte on käinud läbi tulest ja veest

IRIS KÜBARSEPP

Projektijuht ja toimetaja

Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

Reklaamimüügi projektijuht

Teele Purre teele.purre@delfi.ee

Aasta noore ettevõtja teekond tippfirma juhiks

TANEL SAARMANN

Jõukad eestlased annetavad üha enam. Kuhu?

PRIIT POKK

Euroopa parim BBQ-tegija kasvatab Eestis oma ettevõtet

CARL-ROBERT PUHM

101

Rahakaasajate tipp. Kes on seni saanud suurima noosi?

TANEL SAARMANN

105

Toiduliidu juht mäletab esimese töökohaga seoses pettumustunnet

KADRI SILDMETS

106

Minister Keldo tööotsad enne poliitikasse sukeldumist

KADRI SILDMETS

Keeletoimetaja Katrin Hallas

Esikaane foto Vallo Kruuser

Esikaane kujundus Tarmo Rajamets

Kujundaja Tarmo Rajamets

Väljaande Magnaat autoriõigused kuuluvad Delfi Meediale. Väljaandes sisalduvate materjalide kasutamine ilma nõusolekuta ei ole lubatud.

Foto Gabriel Lindsay / Shutterstock

Maksufestivalist ja supipoti suurendamisest

Ettevõtjaid hirmutanud maksufestival on suuresti läbi saanud ning nagu ikka on festivaliala pärast ürituse toimumist täis prahti ning sodi ja osalenud ärkavad pohmelliga.

Magnaadi sügisnumbrist leiad taas iga-aastase Eesti väärtuslikumate ettevõtete tabeli, mis on veel suuresti pankade nägu, kuid arvestades turbulentseid aegu, võib tabelis toimuma hakata suuri muutusi. Suurpanga juht juba pisut muretseb. Esmalt toob muutuse kaasa eespool mainitud festival ise. Automaks võib muuta autoturgu ning mingiks ajaks paisata segadusse liisinguturu. Käibe- ja tulumaksu tõus muudab tarbijad ettevaatlikuks ning tõstab hindu. Sellele lisab hoogu ka näiteks pakendimaks ning alkoholiaktsiisi tõstmine.

Ettevõtete kasumimaksuga avati laegas, mida on edaspidi väga keeruline sulgeda. Ajutiselt on tulumaks 2%, aga kui lihtne on seda edaspidi hakata tõstma. Ettevõtjad ütlevad, et maksustades riiki rikkamaks ei tee. Selle asemel, et keeta suppi väikeses potis aina kõrgemal temperatuuril, võiks pigem mõelda, kuidas pada suuremaks ja sisu tummisemaks muuta. Et oleks rohkem seda, mida jagada. Niisiis tuleks siia hoopis meelitada uusi ettevõtteid ja olemasolevaid mitte kottida.

Teisalt hakkab meie majandusele mõju avaldama intressidega toimuv. Raha hinna tõustes sai enim pihta ehitus- ja kinnisvarasektor. Raha kaasamine ja laenu võtmine muutusid kalliks. Pangad teenisid ulmelisi kasumeid, kuid varsti kirjutatakse mängureeglid taas ümber. Odavam raha võiks tuua hoiused taas tarbimisse või muudesse varaklassidesse. Investeeringute kraanid avanevad. Kinnisvara arendatakse ja ostetakse enam. Positiivse stsenaariumi korral hakkab majandus end kännu tagant lahti rapsima. Oleks vaid, et ei tekiks uut festivali, kus rahal taas hind kaob ning hakatakse vanu vigu kordama.

Tegelikult sõltume aga palju välistest teguritest. Meil siin konnatiigis võib tulevik näida roosiline, kuid tegelikult sõltume ahelreaktsioonist Saksamaa – Skandinaavia – Eesti. Kui esimesel läheb hästi, siis hakkab nokk ülespoole minema ka järgmistel doominoklotsidel.

Kui siia juurde tuua ka rohepöörde võlu ja valu ning loomulikult koletu sõda Ukrainas, siis ei saa keegi täie kindlusega prognoosida, milliseid trende näitab järgmise sügise „TOP101“ tabel. Ootame huviga.

Tanel Saarmann

MAHEDA MAITSEGA IIRI VISKI

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

P1. koht

Pankade hea aeg läbi?

Olavi Lepp: järgmine aasta võtab meid mõtlikuks

Eesti väärtuslikem ettevõte on taas Swedbank Eesti AS. Nende kohalik juht Olavi Lepp leiab, et panganduses on konkurents armutu, ning soovib, et me leiaksime Eestile uue kasvuloo.

angad on viimastel aastatel sattunud suure surve alla, sest ühiskonnas ja ka poliitikute seas on levinud arusaam, et neilt tuleks viimasel ajal paisunud kasum osaliselt ära võtta. Läti ja Leedu valisidki siin karmima tee, kuid Eesti lähenes leebemalt. Mida arvab aga Eesti suurima panga juht pankade konkurentsist ja majanduse hetkeseisust?

2023. aasta oli teile tõesti üliedukas. Teilt taheti osa megakasumist ka ära võtta.

Oli tõesti. See tuleneb meie ärimudelist. Kui baasintressimäär läheb üles, siis me teenime, kui liigub alla, siis teenime vähem. Hoiuste intressid rullivad näiteks järgmisse aastasse, aga baasintressimäär on hakanud vähenema. Suur inflatsioon lööb samas meie kulubaasi pihta ning nii võib öelda, et 2023. aasta oli meile suurepärane, 2024. aastal toimub normaliseerumine ja 2025. aasta võtab juba mõtlikuks. Meie kulubaas läheb kiire trajektooriga üles, aga tulude pool normaliseerub. Peame mõtlema, kuidas kohaneda. Samal ajal on laenuportfellid suurenenud nii era- kui äri-

TANEL SAARMANN

segmendis ning hoiuste maht samuti. Eks kasvu nimel me igal hommikul tööle tulemegi.

Konkurendid teevad ka kõva tööd. Tunnetate seda? Öeldakse, et Eestis on panganduses konkurentsi vähe, aga tegelikkuses käib iga kliendi eest täna armutu võitlus. Arvestame ju igaüks seejuures riske, marginaale ja hinnapoliitikat. Meil on kümme pangalitsentsiga opereerijat, ehkki ka juba kolme puhul oleks võitlus korralik. Üldjoontes on igaühel sama väljakutse, kuna intressid lähevad alla ja pankade kulud üles. Eks pikas jooksus ole näha, kes vastu peavad. Mis mulle päriselt heameelt teeb, on see, et pangad on erineva riskiprofiiliga. Kliente valime me kõik oma riskiisu põhjal ehk selle järgi, milliseid tagasilööke oleme valmis absorbeerima. Meie tahame teha äri väikese riskiga enda ja kliendi jaoks, aga on neid, kes võtavad keskmise riski. Kliendid leiavad ka vastavalt siis kellegi juures lahenduse. Halb oleks, kui meil oleks kümme ühesugust panka. Swedbank nõuab krediidiriski võtmisel kliendilt mõnikord rohkem kui teised, aga sellevõrra on ka kliendil risk väiksem.

Igatahes julgen öelda, et konkurents on väga tihe. Ei möödu päevagi, kui me ei võitleks mõne konkurendiga rind rinna vastu ühe või teise kliendi pärast. Ka hoiuseturul on konkurents, ehkki hoiuseid on täna pankades oluliselt rohkem kui välja antud laene. Hoiuseintressidega käib töö ning need on meil olnud veidi kõrgemad kui Lätis ja Leedus. Me anname oma klientidele rohkem ja oleme seda ka maksustamise teemal öelnud, et pigem jagame kasumit klientidega otse.

Läti ja Leedu käitusid tõesti pankadega teisiti. Ootab siis neid seetõttu raskem saatus, nagu pangad ütlesid?

Leedu sisuliselt konfiskeeris täiendava intressitulu ja võttis selle riigieelarvesse. Märgiline probleem on selles, et milline sektor on järgmine. Kellel on hea periood tulemas? Pangandus mäletab veel negatiivseid intresse ja see nõudis meilt pingutusi. Läti tegi veel „vahvamalt“ ja korjas pankadelt raha, et siis kompenseerida selle eest eluasemelaenu klientidele nende tõusnud osa. Igal valitsusel on õigus iseseisvaid otsuseid langetada, aga see

oli kurioosne, sest pangad täna teenivad kasumit hoiustajate, mitte laenajate pealt. Eluaseme kliendid on klientidest jõukam osa. Raha anti niisiis edukamatele. Investeerimiskliimale see hästi ei mõju. Kuulen seda küsimust ka meie omanike seas, et kui nii võidaksegi käituda, siis mis saab homme. Läti ja Leedu otsused kallutavad õnneks mõned otsused investorite silmis Eesti poole. Aga kokkuvõttes sellised maksuotsused kogu meie regiooni investeerimiskliimale head ei tee.

Tulen veel kord tagasi konkurentsi juurde. Mängijaid on turul veelgi, erinevad online-finantsasutused. 1,4 miljoni elanikuga riigis ei saa nõnda karmilt reguleeritud valdkonnas kuigi palju tegijaid olla. Kulude kiht on nii suur, et sul on vaja mahtu, et jääda vee peale. Leedukad ütlesid hiljuti, et toovad turule rohkem välispanku, käidi ringi ja saadi teada, et

see pankade tulude ära võtmine ikka ei olnud nii hea samm. Nüüd plaanivad nad riigipanka, kus tekib selgelt ärineutraalsuse küsimus – kellele laene antakse ja kellele mitte.

Aga tõsi see on, et lisaks on kusagil Revolut ja mitmed teised sarnased turuosalised. Nad kohati opereerivad halvas mõttes regulatiivse arbitraaži piiril. Nad teevad seda, mida minu hinnangul ei peaks tegema. Näiteks Eestis olevad pangad peavad aresti-

VÄÄRTUSLIKEMA ETTEVÕTTE JUHT: Konkurents panganduses on armutu ning aeg-ajalt tuleb konkurentide suunas ka näppu viibutada.

ma kontosid, kui selleks on andnud korralduse kohtutäitur, maksuamet või politsei. Digitaalsetel pankadel seda kohustust ei ole ja klient liigub sinna. See ei ole terve konkurents.

Tervikuna ütleksin, et nii väikesele turule keegi rohkem ära ei mahu

Ei möödu päevagi, kui me ei võitleks mõne konkurendiga rind rinna vastu ühe või teise kliendi pärast.

RASKEKAHURVÄGI:

Julgen öelda, et pangad on eeskätt hästi kapitaliseeritud ja professionaalselt juhitud ettevõtted ning see on kasumlikkuse võti.

ning pigem on siit turult ära mindud, ja seejuures mitte minema saadetud. Lihtsalt ei ole hakkama saadud turul planeeritud ärimahu võitmisega. Pankadel on tehnoloogilised lahendused üldiselt väga head ja usaldus pankade vastu on suur. Klientidel ei ole liikumapanevat jõudu. Me teeme seejuures väga palju tööd, et kliendi rahulolu tagada. Vahel ma mõtlen, et meil kuidagi väga abstraktselt kritiseeritakse pankade kasumlikkust – aga kas keegi on üldse huvi tundnud, kuidas pankasid juhitakse, milliseid eesmärke seatakse, millist tööd tehakse seal kliendi rahulolu ja efektiivsusega ning kui palju pakutakse ühiskonnale abi kuritegevusega võitlemisel. Julgen öelda, et pangad on eeskätt hästi kapitaliseeri-

tud ja professionaalselt juhitud ettevõtted ning see on kasumlikkuse võti.

Millega peate karmis konkurentsis enim vaeva nägema?

Konkurents on vaid üks osa sellest, millega peame jooksvalt tegelema, aga on ka teemasid, kus peame sektorina hästi ja ühiselt hakkama saama. Inimesed vajavad pangateenuseid 24/7. Me peame olema kättesaadavad. Jah, aeg-ajalt kukub meie teenus ka maha, aga suudame oma võimekuse üsna kiiresti taastada. Nagu ka RIA on öelnud, on küberrünnete teema viimasel ajal hoogu kogunud ja esitab igapäevaselt väljakutseid kõigile ettevõtetele, kellel on pistmist digiteenustega. Pole üllatus, et finantssektor saab pihta

ja aeg-ajalt mõjutavad rünnakud ka Swedbanki teenuseid. Siiski, me oleme väga hästi rünnetega hakkama saanud. Meil on kõrgetasemeline valmisolek ja me investeerime pidevalt oma turvasüsteemidesse. Meie klientide raha ja andmed on kaitstud. Klientide rahulolu nimel käib väga suur töö. Seepärast oli ka meie rõõm suur, kui hiljuti auhinnati meid kahe teise panga ees aasta konkurentsivõimelisima teenusettevõtte tiitliga. Kui sa kliendi täna pahaseks teed, siis ta sulle enam võimalust ei anna.

Üle ega ümber ei saa kasutajamugavusest ja mobiiliäpist, sest oleme väga suure kiirusega liikunud sinna, et suur osa inimesi toimetab seal. Veebipank on endiselt väga olulisel kohal ning meil on ajalooliseks eelisek s ka pangakontorid. Kõik püüavad oma kliendi lähedal olla ja näevad sellega vaeva.

Eristumisega käib ka kõva töö. Eristuda saab sellega, et tuleb oma brändiga tööd teha. Mõni rõhub siin Eesti kaardile, teine vastutustundlikkusele. Kõigis pankades töötab suur hulk Eesti inimesi ja brändid on suurtel tugevad. Selles mõttes, konkurents viib edasi!

PANGANDUSE

LHV Groupi juht Madis Toomsalu (esiplaanil), Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, Coop Panga juht Margus Rink ning SEB juht Allan Parik (paremal) ägeda konkurentsi keskmes.

Millisena pankur täna Eesti majanduse seisu näeb?

Meie kliendiportfell on püsinud ning meie omaniku riskivalik on seda toetanud. Kui võtad suuremaid riske, siis pead seda ka vastavalt hinnastama. Omanik eeldab, et riskid on hinna sisse arvestatud. Meil on krediidikahjusid olnud vähe. Lihtsamaks on teinud meie klientidele olukorra ka see, et nominaalis majandus kasvab. Inflatsioon on söönud ka laenukoormuse klientide jaoks väiksemaks. Inflatsioon on ju vanim tööriist, millega võlga saab maha kanda. Seda teevad ka riigid. Nominaalis on raha vähem väärt ning viis aastat tagasi mõnele infrastruktuuri projektile antud 50 miljoni eurost laenu on nüüd odavam teenindada. Inflatsiooni kaudu on ettevõtete rahavood suurenenud, aga laenukoormus on sama. Intressitasemed küll vahepeal tõusid, aga nüüd langevad.

Teine hea uudis on, et oleme suutnud vältida tööpuuduse suurt kasvu. Kui inimesel on töö, siis on tal võimalik ka laene tagasi maksta. Haavatavamatele gruppidele me aga ei laenagi, isegi kui näeme, et põhimõtteliselt oleks võimalik. Kui aga iga euro intresse, mida tuleb maksta, läheb elamise arvelt, siis ei ole inimesel vaja mitte laenu, vaid sotsiaalabi.

Mida head või halba veel paistab?

Palju huvitavam jutt oleks teemal, mis on Eesti järgmine kasvulugu. Sellest oleks vaja ühiskonnas rääkida, et majanduse saaks kännu tagant minema.

Meil on suhteliselt hea arusaam, milliseid projekte Eestisse planeeritakse. Kõik suuremad tehingud käivad kindlasti ka meie laualt läbi. Tunnetus on meil hea. Aasta algus oli hall ja midagi ei paistnud. Tavapärast tegevust oli, aga suuri projekte oli vähe. Kolmas kvartal muutus juba oluliselt rõõmsamaks ning kliendid pöördusid meie poole uute mõtetega.

Pangad on võimsad rohepöörde tagant tõukajad. Musta äri enam ei toetata.

Jah, kuid Eesti ja Euroopa seisavad ka dilemma ees. Me oleme loonud koletise – suur aruandlus on asja sisu ära söömas. Meil on regulatiivsed nõuded, mille tulemusel me 80 protsenti

JUTT

KURTIDELE

KÕRVADELE:

Olavi Lepale ei meeldi, et valitsus soovib ekspertide hinnangut, aga ei arvesta sellega üldse.

ajast kirjeldame hetkeolukorda. Mina tahaks, et me 20 protsenti ajast annaks aru ja ülejäänud ajal teeksime suuri pingutusi, et midagi päriselt muuta. Kui räägime Euroopa konkurentsivõimest, siis just see meeletu aruandlus lämmatab meid. See on nagu märg tekk lõkke peal ja siis imestatakse, miks soojust ei tule. Ei tulegi, kui kogu aeg üksteisele muudkui aru anname. Rohepöörde sisu osas kirjutan kõigele alla – planeet peab olema jätkusuutlik, et ka meie lastel ja lastelastel oleks siin hea elada.

Maksufestival on suuresti läbi saanud. Ettevõtete tulumaksulaegas sai avatud. Maksustamise juures on üks õppetund olnud see, et diskussioone peaks pidama üle nädalate, mitte üle nädalavahetuse.

Välja käidud bilansimaks ja omakapitalimaks olid väga halvad ideed. See näitas ebaküpset riigivalitsemist. Välisinvestorid vaatasid suurte silmadega, et kuhu me sattunud oleme. Kas see on mingi spinn? Võibolla oligi.

Erakordselt küüniline on see mõtteviis, mida oleme poliitikutelt kuulnud, et ärme seda gruppi kaasa, sest see teema puudutab neid. Just peabki kaasama. Tuleb eristada enesekaitselikud argumendid sisulistest.

Ometi te arvamust avaldate. Kõige enam kurnab ja murendab usku valitsuse vastu, kui suuremate pankade eksperdid näevad pangaliidus vaeva, et teha mõjuanalüüse. Sinna alla pannakse nädalaid tööd ja tuuakse välja, miks üks või tei

ne tahk on päriselt ka halb või ohtlik. Selle peale saad lihtsalt info, et sisend on teadmiseks võetud, ning siis näed, et mitte midagi ei ole muudetud. Miks me sinna siis oma energiat kulutame? Kaks korda teed nii ja kolmas kord enam ei soovi. Tekib halb tunne riigi suhtes, et sulle tehakse nägu, et sind kaasatakse, aga tegelikult seda ei tehta. Oma majas ma ei kujutaks ette, et küsin kelleltki arvamust ja siis panen selle lihtsalt ilma kommenteerimata kõrvale.

Poliitikud peavad kaasama, aga ebamugav on sellega ka arvestada. Kui keegi tunneb, et neil on vaid kohustus kaasata, siis nad on millestki valesti aru saanud, sest neil on kohustus info kokku koguda ja teha siis parim valik. Ei ole riigimehelik küsida tagasisidet ja arvamusi, kui otsus on juba tehtud. Ega erakondade programmi ja koalitsioonileppesse saa ka kirja vaid kuldmunad. Poliitikutel maailmavaade vahel põrkub füüsilise maailma reaalsusega ning varem või hiljem jääb viimane peale. Eraettevõtluses on selles suhtes hea, et kui strateegia ei toimi, siis muudad seda, mitte ei proovi hakata reaalsust moonutama.

Mulle meeldis ettevõtjate kiri, kuhu ma küll ise alla ei kirjutanud. Seal oli soovitus, et paneme kokku ühise töörühma, et arutada pikka plaani. Ettevõtjad soovivad ju ka normaalset riiki, nagu ka näiteks akadeemikud. Peaminister vähemalt ütles, et kaalub seda. Riigi poolt on siin vaja pingutust. Loodan, et midagi sellest tuleb ja Eestile tekib juurde uusi suundi, kuhu koos liikuda.

Kodu välibasseiniga,

mille nimi on Läänemeri

Regati kodus Pirital saad nautida hetki iseendale. Ja oma kodu seinasuurusest aknast võid vaadelda kilukarbisiluetti.

Mõned mugavused, mida

Regatist leiad

Avarad vaated

Kodudel on kõrged laed ja aknad, mis tagavad palju valgust ja avarad vaated. Lisaks on rõdudel ja terrassidel lükanduksed, mis on mugavad kasutada ning loovad samuti avarama tunde.

Kogukonnaruumid

Regati elanikud saavad kasutada joogaruum-jõusaali ning köögiga kogukonnaruumi, kus pidada näiteks lapse sünnipäeva või korraldada raamatuklubi kohtumisi. Lisaks ka hobiruum, mis on mõeldud näiteks jalgrataste ja suuskade hooldamiseks ja pesemiseks.

Terviklik elukeskkond

Hoovialad on loodud lõõgastumiseks ning autosid sinna ei lasta. Majade ja mere vahel on tulevikus promenaad, mida mööda rahulikult promeneerida ja mõelda, kas merelaine loksumise vaatamisest on üldse võimalik väsida.

Haapsalus on valmimas

Eesti unikaalseim elukeskkond

Armastatud suvituslinn Haapsalu teeb suurt arenguhüpet . Pikalt suletud

olnud poolsaarel on valmima s terve uu s piirkond 50 suvituskorteri ja koduga . Arendusjärjekorra s ootavad sadam ja restoran . Ostjate seas Haapsalu rahulik iseloom ja avatu s merele.

Marienholm on Läänemaa sajandi suurim elamuarendus, kuhu lisaks mainitule on planeeritud veel restoran, väikesadam ning puhkevõimalused. Varem asus siin merekaldal võimas kalakombinaat, mis üheksakümnendatel uksed sulges. Sa ma aegselt sulgus ka ligipääs poolsaarele, mistõ u ei ole siia pikerg us ele poolsaarele huvitundjaid sa unud juba aastakümneid. Mõned aastad tagasi ostis kogu ala ära Scandium Kinnisvara, kes koos peatöövõt ja Mi & Perlebachiga on arendamas siia Läänemere veerele uut Haapsalu elukeskkonda, kus lõõgastuda, ümbritsevat merd ja kuurortlinna nautida. Scandium K in nisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste rääkis lähemalt, kuidas selline suurprojekt Haapsalus teoks on saanud ning mida juba saabuval kevadel Mar ienholmi lt leiab.

Hooned on juba püsti ja aknad on ees. Kas kevadel avate? Jah, seni on ehitus sujunud väga kenasti ning kevadel saame tähistada 50 korteri valmimist. Võib julgelt öel da , et tegemist on olnud omajagu hulljulge e evõtmise ga – luua väikese Eesti väikesesse kuurortlinna nii mastaapne arendus. Samas on senine huvi näidanud, et tõeliselt unikaalne projekt on seda väärt. Oleme enam kui 60% korteritest täna juba

müünud ning usume, et korterite valmides keegi, kes uudistama tuleb, naljalt ilma korterivõtmeteta ei lahku. Tunne kohapeal mere piiril on võimas – peaaegu tunned lainete loksumist läbi sõrmede.

Majad asuvad tõesti täitsa merekaldal – veepiirist vaid 20–30 m kaugusel. Kas tormid ei ohusta?

Hooneid hakkav ad tormituulte eest varjestama luidete moodi rohedüünid, mis on just täna kerkimas. Mis aga peamine – hooned ise on tõstetud – esimene elukorrus asub tavaho on e teisel korr us el, merepinnast 4 m kõrg us el. Selline

Nii ei jõua vesi isegi sajandi suurima tormi korral elukorrusele ja tormi saab ohutult kogeda koduso ojuse st akende tagant. Samuti on projekteerimisel võimaliku ajutise üleujutusega arvestatud. Loome tingimused, et kui kord 100 aasta jooksul vesi t õe sti parklakorr us ele sisse tuleb, sa ab ta rahulikult sealt taas välja voolata ja ei kahjusta tehno- ega elektrisüsteeme.

Väikesadam ja kodurestoran ootavad järjekorras

Kuna elamuarendus sujub kenasti, oleme täna aktiivselt otsimas võimalusi, kuidas alustada väikesadama arendamist poolsaare tippu.

unikaalne – ümbritsetud paljude

saarte ja laidudega – paadiomanikul on siin avastamisrõõmu palju

järele suur.

Lisaks oleme müümas kinnistut ajaloolise veetorni kõrval, kuhu ideaalis ootame ühte restoranipidajat endale kodu ehitama ja eramaja teises tiivas tipptasemel kodurestorani avama. Näiteks Kloogal asuva Lahepere Villa ko ntseptsioon on vä ga sümpaatne ja sobiks siiagi mereäärsele kinnistule hästi.

Milliseid kortereid Haapsalus enim vaadatakse?

M ar ienholmi ühed erilisemad korterid on läbi kahe korr us e kõrguvad townhouse’id ehk eramaja tunnetusega linnakorterid. Elutuba avardub läbi kahe korruse kõrgusesse ja piir neb suure merepoolse nurgaakna ga otse merele. Ülemise korruse magamistuba avardub omakorda siseakna ga suurde ülemisse aatriumi ja läbi nurgaakna samuti merele.

Samuti olid maasik ad ülemistel

se’id. Kuigi kõige kallimad, oli müük neile kõige kiirem.

Üüriinvestorite rõõmuks, kes just praegu on tempokalt ärkamas, on alles veel piisav hulk kompaktseid 2-toalisi kortereid, kus tänu võrdlemisi pikale turis mi hooajale võib vä ga konkurentsivõimelist tootlust oodata. Kogesime seda sel suvel poolsaare alguses asuva butii kmajutuse

Tiny Marienholmiga, kus täituvus oli maist augustini 95% lähedal.

Kes on kliendid – kas kohalikud või kaugemalt uudistajad?

Suur osa korteriostjaid on Tallinnast, kes on leidnud Haapsalus kauni pelgupaiga, kus lõõgastuda ja rahulikumat elutempot nautida. Suvituskorterites puhkamise trend on Eestis tõusuteel, meeleldi võimaldatakse endale ja perele mugavat keskkonnavahetust kivitänavatest eemal. Siiski on neid, kes Haapsalus on näiteks tööd ja vaeva nõudvast eramust ümb er kolimas mugavamasse avarate vaadetega korterisse Marienhol mi l. Ko mpaktsemate korterite ostjate seas on märgata asiseid üüriinvestoreid, kes p la aniv ad kahte funktsiooni ko mb ineerida – vahepeal puhata ise ning muul ajal korter lühiajaliselt puhkajatele välja anda. Usun, et kokku saab siin olema väga heade na abritega elukeskkond, kuhu on hea tulla nii kaunist Eesti suve nautima kui ka sügistuulist tormist merd sisse hingama. Isegi tunnetan, et mõnusal rahulikul elustiilil on Haapsalus oluline roll ja siinne keskkond jahisadamate, tenniseväljakute ja teiste heade sportimis-, einestami s- ning kultuurivõimalustega on seda vaid toetamas.

Kellele projekt huvi pakub – lehelt mar ienholm.com leiab palju infot ja muuhulgas ka otsepildi poolsaarel toimuvast. Tulge uudistama!

Eesti väärtuslikumad ettevõtted

ESTONIA BALL –SUURLINNADE TULED

Linna parima peo toovad teieni

Elena Brazhnyk, Kadri Kõrvek, Raiko Raalik, Silvia Ilves, Johan Randvere, Pääru Oja, Indrek Kruusimaa, Olav Ehala, Rahvusooper Estonia koor ja orkester ning

Estonian Dream Big Band koos Ivo Linna ja Robert Linnaga!

Dirigendid: Jaan Ots, Martin Trudnikov Õhtut juhivad Janne Ševtšenko ja Reigo Tamm

Automüüja: osa autotootjaid panevad trahve juba täna hindadesse

Toyotasid ja Lexuseid müüva Amservi juht Rene Varek näeb, et autoturg võidakse lähiaastatel täielikult ümber mängida.

TANEL SAARMANN

Väärtuslikumate ettevõtete esisajas on mitu autode maaletoojat või müüjat. Samas paisatakse kogu turg turbulentsesse aega, mille tulemit ei julge keegi prognoosida.

Viimasel viiel aastal ei ole autoturg olnud nii elav kui enne koroonaaega. Majanduskeskkond ja inimeste ratsionaalsem mõtlemine ei ole tänagi lasknud turul liialt tõusta.

„Automaks ei ole tarbijaid autosid soetama pannud. Turu taastumist ei ole 2024. aastal toimunud, pigem on müüdud vähem kui aasta varem.“

Varek usub, et nii mõnigi müüja on endale autosid lattu varunud ja loodab, et viimasel hetkel ehk selle aasta lõpus hakkab buum. Eelmise aasta detsembris, enne käibemaksu tõusu, kasvas autoostjate arv mõnevõrra. Võib eeldada, et ka sel aastal on viimane kvartal elavam kui tavaliselt.

„Autoostja on valivamaks muutunud. Emotsioonioste tehakse aina vähem,“ nendib Varek siiski.

Konkurentsiolukord muutub

Toyotade turuosa kasvas koroonaajal 16 protsendilt 20 protsendile. Ettevõte suutis kiibikriisist ja tarneras-

kustest kiiremini välja tulla kui teised. Normaaltingimustes on turuosad taas paika loksumas, aga Toyota tükk on seni jätkuvalt suurim.

„Konkurents muutub. Paljud tarbijad on ostjana teadlikumad ning teevad otsuse tarbeväärtuse pealt või keskkonnasäästlikkuse põhjal. Näeme peagi uusi marke ja mudeleid esirinnas,“ on Varek kindel. Täna ostavad inimesed odavamaid autosid kui varem, ehkki superkallite autode müük teeb ka rekordeid. Miks? Sest neid tabab automaks tugevamini.

Lähevad kui soojad saiad Kasutatud autode import on samas olnud stabiilne, Amserv impordib kasutatud autosid vähe ja müügimahud baseeruvad pigem enda kliendibaasil ja Balti riikidest tehtud ostudel. Sel aastal on kasutatud autode müügi kasv olnud lausa üle 20 protsendi. Ka see on Vareki meelest seotud sellega, et uusi autosid saab endale lubada väiksem arv kliente. Nõudlus on 24 aasta vanuste sõidukite järele. Kui varem on suhtutud skeptiliselt taksondusest ja sõidujagamisteenustest tagasi tulevatesse autodesse, siis nüüd on ka nende puhul nõudlus kasvanud. „Platsidel need kaua ei seisa.“

HINNATUNDLIKUM KLIENT: Automüüja näeb, et ostetakse odavamaid sõidukeid ning kasutatud autosid.

Sõidujagamisteenuste jõuline kasv on Eesti autoturu statistikat mõjutanud juba aastaid. Siin ostetud sõidukeid on palju ka Eestist välja viidud. Seda nii Kesk- kui ka Ida-Euroopasse.

„Eelmise aasta tulemuses on sees märkimisväärne kogus selliseid autosid ning seetõttu on ka aastaid raske võrrelda. Kui siin ostetakse 500–1000 autot ning enamik neist läheb riigist välja, siis on see tulemusi korralikult moonutanud.“

Liisingufirmad kui suured autopangad?

Varek ütleb, et Bolti, Citybee ja teiste, väiksemate tegijatega käivad pide-

Foto Ilmar Saabas

vad läbirääkimised, kuid praegu ei saa väita, et ärikliendid massiliselt autosid ostaks. Suurettevõtted, autorendifirmad ja sõidujagamisettevõtted liiguvad tasapisi hübriidautode poole ning ka elektriautode osakaal vaikselt kasvab. Neil ei ole registreerimismaks nii suur kui sisepõlemismootoriga autodel ja seetõttu ei pruugi neis segmentides tekkida ka ostu- ega müügipaanikat.

Rene Varekil on aga huvitav teooria, kuna automaksu regulatsiooni jäi sisse üks auk, mis võib muuta seda, kuidas hakkavad käituma finantseerimisasutused.

„Autod, mida finantseeritakse liisinguettevõtete poolt ja mis jõua-

Näeme peagi uusi marke ja mudeleid esirinnas.

vad enne 31. detsembrit registrisse, ei pruugi kunagi registreerimismaksu alla sattudagi. Vastutava kasutaja vahetus ei ole omanikuvahetus ning nii võivad sellised autod jääda liisingupakkujate kätte väga pikaks ajaks tiirlema.“ Neile on rahandusministeeriumist öeldud, et seni, kuni auto on liisinguettevõtte portfellis, ei pea registreerimistasu maksma.

„Need autopargid, mida liisinguettevõtted endale tagavad selle aasta lõpuks, ei vahetagi finantseerijat. Soodsam on osta sama liisinguettevõtte juba liisingus olev auto. Eesti suurimad pangad saavad sel teel veel suuremateks autopankadeks.“

AUTOMA(K)TS: Mida toob autoturule kaasa automaks ja teised maksutõusud, seda ei oska prognoosida ka targemad turul.

Kallid laod ja autoaiad

Ka praegu on liisinguäri pankadel suur, aga seni on sealt tagasi tulnud liisingautod jõudnud järelturule, nii et ka teised saavad neile liisingut pakkuda. Seaduse kohaselt tähendab finantseerija muutus ka registreerimismaksu tasumist. „See oli huvitav tõlgendus ja nüanss seaduses,“ ütleb Varek. Muus osas ta kiidab ametnikke, kes seaduse on kokku traageldanud – pragusid ja erisusi on üldiselt suudetud välistada. See ei tähenda, et Varek maksuga nõustuks ja selle heaks kiidaks.

Rene Varek leiab, et päris põnev on vaadata neid müüjaid, kel on suuremad laoseisud, ning kui need autod kätte jäävad, siis lähevad ka need automaksu alla, kohandatakse ka aastast automaksu. On tõsine äririsk minna suurte laoseisudega automaksule vastu. Lisaks tuleb arvestada, et on veel ka iga-aastane automaks, mida maksad ka oma autolao pealt.

„Ennekõike puudutab see kasutatud autode ladusid. Kui auto on registris, siis maksad. Kasutatud autode müüja peab platsil seisvate autode eest maksu tasuma. Kasutatud autod hakkavad sellevõrra kallimaks minema. Automaksuga kaasa tulev muudatus tekitab turul palju teadmatust ja see, kui palju tulu riik tegelikult saab, on omaette küsimus.“

Maksudest. Rene Varek oleks

soovinud teistsugust lähenemist

Vahepealse maksude kehtestamise virvarri peale ütleb Varek esmalt „Vau!“ ning lisab kohe, et meie edukuse alus on seni olnud stabiilne maksusüsteem. See keerati aga nüüd pea peale.

„Ma ei usu ühtegi eksperti, kes täna midagi prognoosib. Valitseb täielik teadmatus, kuidas vastu võetud otsused meie makromajandust mõjutama hakkavad. Samuti meie igapäevast mikromajandust ehk inimeste ja ettevõtete hakkama saamist.“

Ta oleks oodanud valitsuselt tunduvalt lihtsamaid lahendusi ja ühekordseid või ühe-kahe aasta perioodil kehtivaid erakorralisi makse. Ka kaitseinvesteeringud oleks saanud laenuvahenditest kaetud või riigi kaitsevõlakirju välja andes lahendatud. Ühiskond oleks tema meelest olnud hulga leplikum, kui oleks kehtestatud kindel kaitsemaks, mida mõned aastad oleks korjatud.

„Ma ei poolda muutusi ning kahjuks tekitab see teadmatust ning see omakorda võib kaasa tuua kaose,“ arvab Varek.

Maksude osakaal ettevõtluses

on jõudnud piirini, mis tekitab muret riigi konkurentsivõime üle. Kas me suudame positsiooni taastada ja saavutada majanduskasvu, mis oleks riigile jätkusuutlik, küsib ta.

„Ma ei mäletagi nii keerulist hetke viimase paarikümne aasta jooksul, kus ei oska ette planeerida. Automaks võib kogu turu uppi keerata. Turg kujuneb suure tõenäosusega ümber. Lisaks automaksule on ju ka teised maksumuudatused,“ rõhutab ta veel kord.

Amservi arvutus näitab, et turu liidrina ja hübriidide tootjana ei tohiks Toyota suures ohus olla. Samas suurt pilti vaadates ei uuene Eesti autopark ning kehtima hakkavad muudatused soodustavad kasutatud autode soetamist. Muude halbade tegurite juures muudab autopargi vananemine liikluse ka ebaturvalisemaks. „Kuid kas see peaks olema eesmärk?“ küsib Varek.

„Tahaks lõpetuseks rõhuda teadmatusele, kuhu riik on ettevõtjad ja eraisikud paisanud. Koalitsioon ei saanud viimastel Riigikogu valimistel sellist mandaati, et teha praegu ellu viidavaid muudatusi.“

MUUTUSTE TUULES: Rene Varek toob välja eri põhjuseid, miks neljarattaliste maailmas väga kuumaks on minemas.

Elektriautode turg vajab tõuget

2024. aasta on olnud Euroopa autoturul vastuoluline. Kümne kuu kokkuvõttes on autode müük jäänud samaks, aga viimastel kuudel on see 5–10% langenud. Aasta kokkuvõttes on vähenenud ka elektriautode müük, mis on kukkunud 10 kuu andmetel üle 8%. Samas on hüppeliselt kasvanud hübriidide populaarsus, mitmes riigis isegi üle 50 protsendi. Diiselmootoriga autode müük on olnud marginaalne ning bensiinimootori osa kahaneb.

Elektriautode segmendi pidurdumise põhjuseks on see, et need, kes on soovinud trendiga kaasa minna, on auto juba soetanud. 90% neist on oma ostuga ka rahul ning jätkab, 10% on pööranud tagasi hübriidi või sisepõlemismootori juurde.

„Otsa on saamas nende hulk, kel oleks loomulik soov neid osta. Siin on kaks võimalust, kas Euroopa Liidu tasandil läheneda sunniviisiliste keeldude või standarditega või toimub elektriautode hüppeline areng.“ Varek näeb, et 2–3 aastat ei ole seda juhtunud ning kui minna täna elektriautot vahetama, siis ei ole sel mõtet, sest sa saad lihtsalt samasuguse uue aastaarvuga ja kallima variandi.

„Kuni arenguhüpet ei tule, siis elektriautode müügikasvu ka ei tule. Administratiivsed meetodid ei ole kindlasti õige lahendus, et turgu ümber jagada.“

Elektrist parem on hübriid

Sõiduulatus on Vareki sõnul elektriautode peamine teema. Ei saa olla nii, et juht jätab 200 lisakilomeetri sõitmiseks raadio kuulamata või lülitab talvel soojenduse välja. Laadimistaristu on meil aga Vareki sõnul üllatavalt stabiilselt arenenud ja praegu on seda piisavalt.

„7000 auto pealt 70 000 peale jõudmine võtab veel aastaid aega. Laadida on praegu võimalik eri kohtades ja selle taha ost jääda ei tohiks. Pigem ikka sõiduulatus ja funktsionaalsus.“

Varek kiidab aga täishübriidlahendust. Ta leiab lausa, et tarbija seisukohast on see kõige mõistlikum variant. Enamikul kordadest jääb inimese autosõit alla saja kilomeetri ja selle saab teha pistikhübriidi puhul vaid elektriga. Pikemal sõidul saad siis sisepõlemismootorist lisa võtta.

„Baltimaad ja eriti Eesti on väga hübriidiusku. Tarbijad on sellest lahendusest aru saanud. Tundub, et ka kogu Euroopa hakkab pigem kalduma hübriidlahenduste poole, sest see on sektor, kus automüük kasvab. Ma ei poolda automaksu, aga kehtima hakkava valguses saab öelda, et hübriidid on mõistlikult maksustatud,“ ütleb Amservi juht. Ta usub, et järgmine aasta on sisepõlemismootoriga autodele väga raske, ning ka n ö p ehmetele hübriididele. „Viimastel on ka kõrgem registreerimis ja aastamaks. Täishübriidid ja pistikhübriidid, mis ise lisaks valmis

elektrit tootma, aga peaksid saama suurema võimaluse.“

Tulevased trahvid auto hinnas Samas ei vasta hübriidid Euroopa Liidu 2035. aastal kehtima hakkavatele nõuetele. Aega veel on ning võibolla kerkivad esile vesiniklahendused, kuid 2024. aasta lõpus tundub Vareki sõnul ebatõenäoline, et autotööstus suudab tagada kümne aasta pärast vaid süsinikneutraalseid lahendusi.

Automüüja on nõus, et kogu elektri suunal liikumine hakkab mõjutama ka bensiini ja diisli hinda. Nõudlus väheneb.

„Küsimus on, kas oleme valmis seda kinni maksma.“

Järgmisest aastast alates võivad autotootjad hakata saama kopsakaid trahve, kui nad ei ole liikunud süsinikunormatiivi täitmisel õigel trajektooril ehk allapoole. Teatud puhkudel võib trahv olla 2000 kuni 3000 eurot auto kohta.

„On autotootjaid, kes juba täna panevad need trahvid auto hinda sisse, sest nad teavad, et saavad trahvi. Ostjad maksavad selle kinni. Toyota ja Lexus suudavad praegu normatiive täita, aga aasta aastalt need karmistuvad ja autotootjatel on neid täita aina raskem,“ ütleb Varek.

Teises skaala otsas on olulised soodustused, mida autotootjad teevad elektriautodele, sest odavam on teha subsideeritud hind ja müüa alla omahinna, et autod turule saada, sest see vähendab sinu süsiniku jalajälge ja ka trahvi suurust. „Kogu see reguleeritus ja need eesmärgid hakkavad omakorda turgu muutma.“

Euribori mõju olulisemgi

Automüüjad näevad väga selgelt, kui kindlad on ettevõtjad ja erakliendid. Maailmas autoturg kasvab, Euroopas summa-summarum samuti. Varekit üllatab, et eraautoostjate osakaal on pigem kasvamas, kuid sõidukeid ei osta eriti korporatiivkliendid.

„Ei saa öelda, et eraisikud täna autosid ei osta. Nad ostavad odavamaid marke ning uut autot ostes valitakse klass madalamaid variante ning otsitakse kütusesäästu. Autoostu populaarsust aitab kasvatada ka langev Euribor,“ ütleb Amservi juht. Ta leiab, et sel võib olla turule isegi suurem mõju kui maksumuudatustel.

Foto Ilmar Saabas

2323 Eften Real Estate Fund, AS

Eesti, AS

2528 Tallinna Vesi, AS

nikatsiooniteenused

Summus Capital, OÜ

3235 Eften Kinnisvarafond II, AS

3315 MultimodalHD Eesti, OÜ

3425 Synlab Eesti, OÜ

39 Välisettevõte

JAH Kommunaalteenused 2621 Ericsson Eesti, AS

nikatsiooniteenused

giakandjad 3120 Combiwood Grupp, OÜ

energiakandjad

EITeenused 3531 Coop Pank, AS

Kohalik Era JAH Finantsteenused 3645 Ramirent Baltic, AS 214 91 Välisettevõte Era EITeenused

3740 Ülemiste Center, OÜ 213 18 Välisettevõte Era EIKinnisvara

38 42 Kasperwiki Laevaomanikud, OÜ

3934 Gren Tartu, AS

4037 Capﬁeld, OÜ

683 Kohalik Era EIKaubandus: energiakandjad

72 Välisettevõte Era EIKommunaalteenused

20 Välisettevõte Era EIKinnisvara 41 tagasi Tiigi Keskus, AS

4379 Toyota Baltic, AS

Era EITootmine: tarbekaubad 42 tagasi Skinest Grupp, AS

4530 Lemeks, AS

46uus Sportland International Group, AS

tööstustooted

Välisettevõte Era EIKaubandus: tarbekaubad 4469 Mootor Grupp, AS

Era EITransport, transiit, logistika

tööstustooted

165 Välisettevõte Era EIKaubandus: tarbekaubad 47 49 TÜC Majad, AS

Kohalik Era EIKinnisvara 4836 Kaamos Holding, OÜ

49 51 Rocca al Mare Kaubanduskeskus, AS

5138 A. Le Coq, AS

105 Välisettevõte Era EITootmine: tarbekaubad TOP 2024 TOP 2023 Ettevõtte nimi Väärtus* 2024, mln € Käive** 2023, mln € OmanikSektorBörsilTegevusala

50 47 Gren Eesti, AS 171 41 Välisettevõte Era EIKommunaalteenused

ESMAKORDSELT EESTIS: LOO ISE

OMA KODU PLANEERING AJALOOLISSE MANUFAKTUURI VABRIKUSSE!

Kas oled otsinud unistuste kodu, mis pole mi e ainult elukoht, vaid ka osa ajaloost ja isikupärasest arhitektuurist? Selline paik ootab sind Põhja-Tallinna südames, Manufaktuuri kvartalis.

Ajalooline Balti Puuvillavabrik, mille juured ulatuvad aastasse 1898, on muutumas üheks Tallinna atraktiivsemaks elupaigaks, ühendades tööstusarhitektuuri hõngu ja nüüdisaegse elukvaliteedi. Väärikasse vabrikuhoonesse rajatakse avarad ja omanäolised korterid ning äripinnad, millest koos ümbritseva Manufaktuuri kvartaliga sünnib terviklik ja hubane elukeskkond.

SINU NÄGU KODU

Erinevalt tavalistest elamuprojektidest pakub Vabrik erakordset paindlikkust –see pole lihtsalt tavaline kortermaja, siin on igaühel võimalus kujundada ja planeerida kodu vastavalt oma eelistustele ja vajadustele. Vabrikus pole tüüplahendusi ega valmis planeeringuid, iga korter saab olema ainulaadne ja omanäoline, peegeldades selle omaniku isiklikku maitset ja stiili.

Unistad korterist läbi kahe korruse või isiklikust talveaiast ja avarast lodžast, kus hommikukohvi nautida? Siin on see võimalik. Sinu kodu on just nii avar, valgusküllane ja mitmekülgne, kui ise soovid. Nelja meetri kõrgused laed annavad igale kodule luksusliku ruumija avarusetunde, samas kui ajaloolised kaaraknad ja kiviseinad loovad unikaalse karakteri, mida tavapäraselt uutes hoonetes ei leidu.

TIPPTASEMEL

ROHETEHNOLOOGIAD

Vabrik on keskkonnahoidlike lahenduste musternäidis. Renoveerimise järel saab vabrikuhoone A-energiaklassi tähise. Energiatõhusad ja kestlikud tehnoloogilised lahendused teevad sellest mitte ainult keskkonnasäästliku, vaid ka kvaliteetse sisekliimaga elupaiga. Hoonet köetakse ja jahutatakse maakü ega, mida vajadusel kombineeritakse kaugküttega. Lisaks on hoonel soojustagastusega sundventilatsioon ja kõikides korterites jahutus – et ka kõige pikemate kuumalainete ajal oleks kodus mõnus olla.

Säästlike liikumisviiside soodustamiseks on hoones hoiuruumid jalgratastele ja kärudele ning hobiruumid nende mugavaks hooldamiseks. Lisaks tulevad kvartalisse välira aparklad. Liiklust on kvartalis minimaalselt – autod pargivad turvaliselt ja mugavalt maa all, kus saab laadida ka oma elektriautot.

Kui tunned huvi enama järele, võta meiega ühendust! Kontakt ja lisainfo: www.hepsor.ee/manufaktuurivabrik

HUBANE JA ELU TÄIS KESKKOND

Vabrikus elades on kõik vajalikud teenused käe-jala juures, mis teeb sellest ideaalse keskkonna nii elamiseks kui vaba aja veetmiseks. Kvartalisse luuakse äripinnad restoranidele ja kohvikutele, pagarikodadele ja kauplustele, spordiklubile ja stuudiotele. Lisaks tuleb kvartalisse lasteaed. Siia luuakse mitu parki, kus 100-aastased õitsevad õunapuud pakuvad kevadel lummavat vaatepilti. Kvartali keskmeks saab aga suur ja mitmekesine park rikkaliku haljastuse ja vahelduva maastikuga.

Läti väärtuslikumad ettevõtted.

Kaks giganti moonutasid

üldpilti tugevalt

Läti väärtuslikumate ettevõtete „TOP101“ peegeldab sealset majanduse seisu. Ehkki 101 tippettevõte koguväärtus kasvas, on muresid omajagu. väärtuslik

TANEL SAARMANN

Sel aastal oli Läti „TOP101“ väärtuseks 27,6 miljardit eurot, mis on 3,7% rohkem, kui oli aasta varem. Tabelist tuleb siiski välja mitu trendi, mis näitavad ärikeskkonna nigelat tulevikuväljavaadet.

Prudentia Läti asedirektor Aleksandrs Sverdlovs juhib tähelepanu kahele liidrile – Swedbank Balticsile ja Latvenergole –, kes kasvatasid TOPi koguväärtust kahe peale üle kahe miljardi euro võrra. „Kui need kaks ära võtta, siis oleks kogutulemus kahanenud,“ selgitab ta.

Kümne esimese seas on sel korral Lätis kolm panka, eelmisel aastal oli neid tipus vaid üks. Samas on suuremateks kannatajateks möödunud aastal olnud puidutööstus, transiit ja logistika ning ka IT ja telekommunikatsiooni teenuste sektorid.

Tuleb ka välja, et Lätis on vaid kolm ettevõtet, mille väärtus ületab maagilise miljardi euro piiri. Microgrid on olnud viimasel ajal lätlaste au ja uhkus ning on olnud kõige väärtuslikum kohalikul erakapitalil põhinev ettevõte. Nende väärtus kukkus aastaga 16 protsenti ning ta langes miljardipiirist alla.

Finantssektori kõrge lend Lätis teevad tõsist lendu need firmad, mis on seotud finantssektoriga, pan

Läti TOP10 väärtuslikumat ettevõtet

6 AS Augstsprieguma tikls (Eesti Eleringi analoog)

Allikas: Prudentia, Nasdaq

kade kõrval ka kindlustusfirmad ja pangalitsentsi mitteomavad laenuettevõtted. Kui sellele lisada ka finantstehnoloogia tegijad, siis on aastane kasv olnud siin lausa 6,4 miljardit eurot. See moodustab peaaegu veerandi kogu edetabeli väärtusest. Aasta tagasi oli sama protsent 17,8.

„Üldiselt on finantssektori väärtuste kasv positiivne, sest see näitab, et Läti pangad ja eriti finantstehnoloogia ettevõtted suudavad rahvusvahelistel turgudel konkureerida,“ ütles Läti Prudentia juhtivpartner Kārlis Krastiņš.

Krasti ņ š rõhutab, et suur osa finantssektori tegijaid on küll sellised, kelle äri on oluline ka väljaspool Lätit. Swedbank konsolideerib oma tulemused juba mitmendat aastat Lätis, nii nagu Luminor teeb Eestis. Tegijad nagu Sun Finance ja 4Finance on suuresti teenuse eksportijad.

Ettevõtetel kindlad väljakutsed

Prudentia toob esile, et Läti valitsuse

„rünnak“ pankade kasumitele ei aita kuidagi riigi majandust ja laenamist tagant tõugata. Uute laenude maht on vähenenud. Ettevõtete arengus ei ole oluline ainult pankade roll, vaid ka ettevõtte enda soov ja julgus investeerida, riskida või meelitada suuri fonde. Variant on minna ka börsile. Lätis on kõige eespool mainituga probleeme.

Mõnevõrra huvitav on, et Lätis tegi aastaga kõige suurema kasvu munatootja Balticovo (+79%, 136,4 miljonit eurot). Miks? Muidugi seetõttu, et munade hind poodides on tõusnud. Kena kasvu näitasid ka Läti Pepco (+69%, 113,1 miljoni euroni) ja automüüja Moller Baltic Import (+52%, 111,8 miljoni euroni).

Prudentia ja Nasdaqi prognoos ei ole roosiline, sest sõda jätkuvalt käib ning majanduse olukord Euroopas ei ole kiita. Nii tuleb kohalikel ettevõtetel leida uusi eksporditurge ja suurendada efektiivsust. Lõunanaabritel on niisiis õhus samad teemad nagu ka Eestis.

ESMAKORDSELT EESTIS: LOO ISE

OMA KODU PLANEERING AJALOOLISSE MANUFAKTUURI VABRIKUSSE!

Kas oled otsinud unistuste kodu, mis pole mi e ainult elukoht, vaid ka osa ajaloost ja isikupärasest arhitektuurist? Selline paik ootab sind Põhja-Tallinna südames, Manufaktuuri kvartalis.