Maamajandus (veebruar 2025) by Delfi Meedia

MULLUSED PARIMAD KARJAD:

piimatoodangul oli rekordite aasta

RAPSI KASVUPINNAD

vähenevad nii meil kui ka Euroopa Liidus

ENERGIA suunatakse põllumajandusse

Foto: Sven Arbet

Foto: Anni Õnneleid

2 maamajandus

Meie veised on tugevad

Kahtlemata on rõõmustav teadmine, et Eesti piimakarjad on saavutanud Euroopa tugevaimad tulemused.

See fakt näitab, et meie karjakasvatajad teevad oma tööd mõtte ja südamega; et loomad on terved ja aretustöö on toimunud õiges suunas.

Maamajanduse vahelehes oleme aastaid avaldanud tippkarjade kohta infot andvaid tabeleid, nii saate seegi kord piimanduse eduloosse süveneda.

Kuid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees TanelTaavi Bulitko avaldas arvamust, et tuleval aastal näeme tabeleid, kus nii koguste kui ka kvaliteedi näitajad on veelgi kosunud.

Samal ajal, kui meil rõõmustatakse piimanduses üha suuremate saaginumbrite ja karjakasvatuse intensiivsuse paranemise üle, on mitmel pool maailmas otsustatud astuda hoopis teisele teele. Kuna liiga kurnavad tootmisviisid on hävitanud põllumuldade viljakuse, pöördutakse üha enam taastava põllumajanduse poole.

Spencer Tregilgas juhib osa Alexandre suurfarmist, mis kuulub Ameerika Ühendriikide esimesse sertifitseeritud taastava ja mahepõllumajanduse ettevõtete gruppi. Piimakarjakasvataja järgib taastava põllumajanduse põhimõtteid California põhjarannikul ja tuli Eestisse Northern Roots foorumile oma kogemust jagama. Üks taastava põllumajanduse põhimõtteid on, et mulda tuleks võimalikult vähe häirida. Seega võiks vähem või üldse mitte künda. Nii mõnelgi põllumehel on tekkinud mure, et masinad ja liigne niiskus tekitavad tihese, kus hiljem miski ei kasva. Seepärast pöörame Eesti põllumuldade tallatuse teemalegi rohkem tähelepanu. On ju uus taimekasvatushooaeg kohe käes!

maRju REITsaK

Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall

Vastutav toimetaja Marju Reitsak, marju.reitsak@maaleht.ee, 661 3300

Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee

Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee

Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee, 5666 1049

Maamajandus ilmub Maalehe vahel

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@delfi.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Parimate piimakarjade jõudis mullu 15 tonnini

♦ Eesti lehmade piimatoodang on Euroopa Liidu riikide hulgas absoluutses tipus. 2024. aastal jätkus ka jõudluskontrollialuse karja piimatoodangu tõus, olles läbi aegade rekordiline.

TanEL-TaaVI BuLITKO

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Riigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli esmakordselt 11 647 kg. Jõudluskontrolli all oli aastavahetuse seisuga 80 419 piimalehma, kellest 88,5% holsteini tõugu. Kahjuks on jätkuv tendents eesti punase tõu lehmade arvu vähenemisel. Aastavahetusel oli eesti punast tõugu piimalehmi meie karjades 8248. Kahe Eestis kasvatatava suurima piimatõu toodangu erinevus oli 2084 kg holsteinide kasuks, samas piima rasva- ja valgusisaldus on kõrgem just eesti punasel tõul.

Avaldame tippkarjade toodangu andmeid, kus on võimalik tutvuda 50 parima eesti holsteini ja 50 parima

TOP 50

eesti punase tõu kasvataja aastatulemusega. Paremustabelis võrreldakse omavahel karju, kus lehmi rohkem kui 20.

Eesti punasel on rasvasem piim Eesti punast tõugu karja kasvatajaid oli edetabelis esindatud 10 maakonnast, kokku 6341 lehmaga. Võrreldavates karjades on lehmade arv suurenenud 190 võrra.

Ligi 76,9% eesti punast tõugu lehmadest oli esindatud 50 parima punase tõu karja hulgas. Suurimad punase tõu tippkarjad on AS Laatre Piim (840), OÜ Kõpu PM (525) ja Mereranna PÜ (498).

Piimatoodangult olid väljalüpsid 8659–13 103 kg. Kolmes karjas – Peri Põllumajanduslik AS, Valjala Põllumajanduslik OÜ ja AS Tartu Agro – toot-

Parimad holsteini tõu karjad 2024

sid punast tõugu lehmad aastas üle 12 tonni piima. Sealhulgas Peri Põllumajandusliku ASi lehmad tootsid esmakordselt ajaloos üle 13 tonni piima. Piimakuivaine kogutoodangult oli kolmes karjas (Peri Põllumajanduslik AS, Valjala POÜ ja Kõpu PM OÜ) aastane rasva ja valgu summa üle 900 kg. Piima rasvasisalduse järgi olid parimad eesti punast tõugu karjad Mäo PÜs, OÜs Sadala Piim, Rauni POÜs ja OÜs Paala. Kokku oli 19 karjas 50st rasvaprotsent üle 4%. Ka piimavalgu sisaldus on meie punast tõugu karjades silmapaistev. Parimad olid Revino Farmingu OÜ (3,75), järgnesid OÜ Ratla ja OÜ Karja võrdselt (3,69). Piimarasva toodangult kõige enam kilogramme tootsid OÜ Kõpu PM (517), OÜ Sadala Piim (499) ja Peri Põllumajanduslik AS (497). Parimad karjad valgu toodangu arvestuses olid mullu Peri Põllumajanduslik AS, Valjala POÜ ning Kõljala POÜ.

Kahjuks on jätkuv tendents eesti punase tõu lehmade arvu vähenemisel.

TOP 50

Võrreldes 2023. aastaga, oli eesti punase tõu tippkarjades piimatoodang suurenenud 39 karjas ja vähenenud 11 karjas. Enim oli toodang suurenenud uuena tabelisse sisenenud OÜs Sadala Piim, OÜs Tammsaare ja ASi Teedla Mõis karjades. Piimatoodang vähenes võrreldes mullusega 15 ettevõttes. Lehmade arv vähenes aasta varasemaga võrreldes 26 karjas ja suurenes või ei muutunud 24 punase tõu tippkarjas. Holsteini karjad suurenevad Eesti holsteini tõugu karja kasvatajaid oli edetabelis esindatud 10 maakonnast, kokku 32 368 lehmaga. Võrreldavates karjades on aastaga lehmade arv suurenenud 1073 võrra. Holsteini tõu piimaandjate koguarvust oli esindatud 50 parima karja nimistus 45,4% lehmadest. Suurimad tõu tippkarjad on ASis Väätsa Agro (2640), OÜs Estonia (2010) ja OÜs Mangeni PM (1893). Keskmine holsteini tõugu lehmade arv tippkarjades oli mulluses edetabelis 647.

Piimatoodangult olid tippkarjade väljalüpsid 12 370–15 520 kg. Seitsmes karjas tootsid holsteini tõugu

Parimad eesti punase tõu karjad 2024

Kõljala

OÜ Tinni Tartu 145 13 629 3,31 452 3,38 461 913

OÜ Sarapiku Farm Rapla 127 13 618 3,73 508 3,20 435 944

AS Tartu Agro Tartu 1017 13 608 3,76 511 3,40 462 974

OÜ Vändra Vara Pärnu

540 3,35 452 992

OÜ Kohala SF Lääne-Viru 549 13 496 4,31 582 3,38 456 1038

OÜ Hummuli Agro Valga 934 13 480 3,66 493 3,24 437 930

OÜ Paistevälja Järva 411 13 431 3,67 493 3,37 452 945

OÜ Estonia Järva 2010 13 375 3,65 488 3,30 441 929

Valjala POÜ Saare

Kõpu

toodang

Riigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli esmakordselt

647 kg.

lehmad mullu üle 14 tonni piima. Neist kolm parimat – Peri Põllumajanduslik AS (15 520) OÜ Kaiu LT (14 805) ja OÜ Eikla Agro (14 396). Piimakuivaine kogutoodangult oli 43 karjas rasva- ja valgusumma üle 900 kg, neist kuues karjas koguni üle 1000 kg. Kolm parimat kuivaine toodangult olid OÜ Kaiu LT, Peri Põllumajanduslik AS ja Ülejõe Piima OÜ.

Toodangu rasvasisalduse järgi olid parimad eesti holsteini tõugu karjad OÜs Järvakandi Farmer, OÜs Kohala SF ja OÜs Vetiku S.T. Kokku oli 18 karjas 50st rasvaprotsent suurem kui 3,80%.

Piimavalgu sisalduse poolest olid parimad karjad Valjala Põllumajanduslikus OÜs (3,55), Kõljala Põllumajanduslikus OÜs (3,52) ja OÜs Aravete Agro (3,48). Piimarasva toodangult tootsid kõige enam kilogramme

Ülejõe Piima OÜ (591), OÜ Kohala SF (582) ja OÜ Kaiu LT (566). Üle 500 kg rasva aastas tootsid kokku 24 karja ja üle 410 kg toodeti 26 karjas.

Piimavalgu toodangult olid kolm parimat karja OÜs Peri Põllumajanduslik AS, Kaiu LTs ja OÜs Eikla Agro. Valgutoodang oli kõikides karjades üle 415 kg.

Võrreldes 2023. aastaga oli eesti holsteini tõu tippkarjades piimatoodang suurenenud 45 karjas ja vähenenud viies karjas. Enim oli aastaga toodang suurenenud uutena top 50 tabelisse sel aastal lisandunud OÜ Tinni, OÜ Järvakandi Farmer ja OÜ Pae Farmer karjades.

Eesti holsteini tõu lehmade arv suurenes või jäi samaks 30 karjas ning vähenes 20 karjas. Võrreldes aasta varasema tabeliga, vahetus holsteinide top-karjade edetabelis üheksa karja.

Tõenäoliselt juba järgmisel aastal võib rääkida meie piimakarja tulemustest, kus holstein on ületanud 12 ja eesti punane tõug 10 tonni piiri.

Suurimat holsteini tõu tippkarja kureerib parim piimakarjakasvataja, ASi Väätsa Agro loomakasvatusjuht Sven Tammoja. Foto: Olivia Tammoja

Baltic Vianco Trading OÜ Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE

Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost PÕLLUMAJANDUSLOOMADE

TRANSPORDITEENUS

USA suurfarmi piimalehmad söövad karjamaadel

♦ Spencer Tregilgas, kes juhib Ameerika Ühendriikides üht osa ligi 3600hektarisest Alexandre piimafarmist, järgib taastava põllumajanduse põhimõtteid nii hinges kui ka praktikas.

maRju REITsaK

marju.reitsak@maaleht.ee

Tema sõnul peab soov sellise põllumajandusega tegeleda tulema maailmavaatelistest arusaamistest. Oma kogemusest käis ta rääkimas Tallinnas taastava põllumajanduse konverentsil Northern Roots. Tregilgase teekond taastavas põllumajanduses, eelkõige piimaveiste karjatamise alal, algas plaanist anda lastele võimalus osaleda perekonna töös. Spencer juhtis kaheksa aastat oma väikest piimafarmi, kuid elu sundis teda sellest ebaõiglaselt loobuma.

Spencer Tregilgas on oma kogemuse kohaselt veendunud, et kvaliteetse piimatoote eest on tarbija nõus ka veidi rohkem maksma. Foto: Marju Reitsak

Nüüd on ta leidnud väljundi, toetades oma teadmiste ja kogemustega California põhjarannikul asuva taastava piimatootmise pioneerfarmi arengut. Alexandre suurfarm kuulub Ameerika Ühendriikide esimesse sertifitseeritud taastava ja mahepõllumajanduse ettevõtete gruppi.

Elu algab mullast

Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole selles farmis kasutatud keemilisi väetisi ja on keskendutud portsjonkarjatamisele, komposti valmistamisele ning ökosüsteemi toetamisele. Kõik need praktikad on kenasti koos töötanud ja farmi maadel on muldade veerežiim ning orgaanilise aine sisaldus oluliselt paranenud.

„Kui karjatate lehmi, siis nad ka väetavad maad. Kui te sealjuures midagi ei künna, loote süsiniku sidumise tsükli,“ selgitab farmi kodulehel omanik Blake

Valgamaal Karjatnurmes

ja küsi lisa: Rando, 512 8770

Alexandre oma põllumajanduspraktikate kasulikku mõju. Ta ütleb, et tulemuseks on, et lehmad aitavad farmi tuhandete hektarite suurustel karjamaadel siduda umbes 50 tonni süsinikku päevas.

Viimase 20 aasta jooksul on Alexandre farmi orgaanilise aine hulk mullas tõusnud umbes 1%-lt 10–12%ni. Mida rohkem orgaanilist ainet, seda roh-

Viimase 20 aasta jooksul on Alexandre farmi orgaanilise aine hulk mullas tõusnud umbes 1%-lt 10–12%ni.

kem süsinikku on seotud ja seda viljakam on muld. Sertifitseeritud mahefarmi maad asuvad kolmes maakonnas. Kahes karjatatakse 4500 lüpsilehma ja 4000 noorlooma, kolmandas maakonnas toodetakse maheheina. Rohumaadel peetakse ka munakanu. Farmis ja viies tootmisse kuuluvas meiereis saab tööd kokku 150 inimest.

„Kaks korda päevas, pärast lüpsmist, viiakse lehmad 200 kaupa uuele karjamaale portsjonkarjatamissüsteemi järgides,“ rääkis Spencer Tregilgas. Valik, millisel karjamaal peaksid loomad järgmisena sööma, tehakse rotatsiooni ja mitmete tegurite hindamise alusel. Oluline on ka haljasmassi kõrgus, lehmade toitumisvajadused ja mulla vajadused. Kusjuures lehmade karjatamine aitab taaselustada ja hoida tervena mulla mikrobioomi.

„Meie lehmad ja kanad veedavad oma päevi karjamaal, kus kasvab rohkem kui 40 sorti kõrrelisi, kaunvilju ja muid taimi,“ loetles talunik. Selgitades, et vahelduvpõllundustavad tähendavad, et nende loomad saavad alati süüa lopsakat rohelist roh-

Alexandre farmi tootevalikus on siiski ka madala rasvasisaldusega jogurt. Foto: Shutterstock

piimalehmad

tu, mis tagab põllumajandusloomadele tervislikuma elu ning klientidele toitvamad munad ja piimatooted.

Kõrge rasvaprotsent

Ööpäev läbi karjamaadel elavad lehmad annavad Tregilgase sõnul keskmiselt 18 liitrit parima kvaliteediga piima päevas. Karismaatiline farmer ei olnud vähesest piimaannist aga kuidagi heitunud ja ütles, et nii tootjale kui ka tarbijale peaks loomade

ja planeedi üldine heaolu olema palju olulisem kui odav piim.

Selle väite kinnituseks rääkis ta, kuidas nende piimatooteid jagatakse tasuta ümberkaudsetesse koolidesse, et neid saaks nautida ka vähem kindlustatud lapsed.

„Meie mahepiima rasvaprotsent on 6, võrreldes täispiima tavapärase 3,5%ga,“ kiitis farmer. „Kasutame ka aeglast pastöriseerimist, mis loob vanamoodsa ja väga toitva toote.“

Talu pakub 6% ja 2% mahepiima, koort, jogurteid, keefireid ja rohumaakanade mune. Piimas on kõrge oomega-3 ja suurem valgusisaldus kui muus piimas.

USA turul on märgata täispiimatoodete võidukäiku. USA põllumajandusettevõtete krediidisüsteemi kuuluva CoBanki uue aruande kohaselt jätkavad rasvased piimatooted ka tuleval aastal buumi. Aastatel 2011–2022 kasvas nende müük lausa 27%. Alexandre farmi piimatoo-

ted on Tregilgase sõnul saanud väga populaarseks ja need ei jää kunagi lettidele seisma. Mitte ainult tootmine Farmile kuuluvad maavaldused on koduks sadadele linnuliikidele ja mitmetele metsloomadele. „Selle maa valitsejatena anname endast parima, et hoolitseda märgalade, rannikualade, ümbritseva maa ja kõigi meie talu koduks pidavate olendite eest,“ seisab kodulehel.

Kusjuures lehmad pidavat ka selles maailma nurgas hanedega toidu pärast võistlema, sest nende karjamaad ühilduvad rändel olvate haneliste peatuspaikade-

Farmile kuuluvad maavaldused on koduks sadadele linnuliikidele ja mitmetele metsloomadele.

Taastava põllumajanduse põhimõtted toovad piimalehmad karjamaadele tagasi. Foto: Shutterstock

ga. Talunikud sellest probleemi ei tee, vaid on hoopiski uhked, et nad on suutnud aidata kaasa aleuudi hanede arvukuse tõusule ja liigi ohustatud seisundist välja arvamisele. 35 hane, muide, suutvat süüa sama palju haljasmassi kui üks piimalehm.

Spencer Tregilgas sõnas kokkuvõtteks, et ta loodab, et nende farmi edu tõestab: taastootmispõllumajandust saab teha mastaapselt ja kasumlikult.

Eesti mullad on ühed tallamisõrnemad Euroopas

♦ Eesti põllumuldade tallatus ja sellest tulenev tihenemine on oluline muldade seisundi indikaator.

maRT LauGIs

METK mullastiku valdkonna peaspetsialist

PRIIT PEnu

METK mullastiku valdkonna nõunik

ELsa PuTKu

METK mullastiku valdkonna peaspetsialist

Tallatust põhjustab mulla vähene vastu panuvõime ja suutlikkus taluda tehni ka liigsest raskusest tulenevat survet.

Selle tagajärjel muld tiheneb ja tekib terve hulk probleeme.

Enamasti on tallamise tõttu mõjutatud mulla füüsikalised omadused nagu lasuvus tihedus, struktuursus, poorsus, vee-, õhu- ja soojusrežiim. Füüsikaliste omaduste, eeskätt veehoiuvõime halvenemise tagajärjel muu tub mullas asuvate elusorganismide eluks ja arenguks sobiv keskkond, mis omakorda on oluline saagi taset limiteeriv faktor.

Samuti mõjutab tallamine mullaharimi se võimalusi, suurendab erosiooni ohtu, ras kendab külvi ning idanemise tingimusi ja ta kistab juurte arengut.

Kõige tundlikumad on tallamise suhtes turvasmullad ja suure savisisaldusega mul lad. Liivased ja suurema kivisusega mullad on tugevama vastupanuvõimega. Sama võib öelda ka viljakate, kõrge orgaanilise aine si saldusega muldade kohta, eriti kus on väetamisel kasutatud sõnnikut või muud orgaanilist väetist või kasvatatud haljasväetiskultuure.

Tihenemise tõttu ei lase põllu pindmine kiht vett läbi ja tekivad kestvad loigud. Need omakorda põhjustavad taimedel hapnikuvaegust, mille tagajärjel jääb saagi tase madalamaks või see hävib sootuks. Fotod: Mart Laugis

Eesti muldade seisund Põllumajandusuuringute Keskuses (praegune Maaelu Teadmuskeskus, METK) alustati 2008. aastal põllumuldade tihenemise ehk tallamise uuringuga. Proovid võeti viieteistkümnelt tootmispõllult Eesti eri paikades. Uurimisaladel on seiratud muutusi kolme seireringi jooksul ning uuring jätkub 2027. aastal.

Võrreldes esimese seireringiga 2008. aastal, oli enamikul aladel märgata lasuvustiheduse vähenemist aastate jooksul või oli see jäänud samaks. Vaid mõnel üksikul põllul olid näitajad mõnevõrra tõusnud. Seega on muldade seisund tallatuse osas paranenud ja on taimede kasvuks valdavalt sobiv. Siiski on olukord kaugel ideaalsest, sest näitajad ületavad (mõne vähese erandiga) muldade optimaalse mahukaalu parameetreid.

Lähtuvalt sademete rohkusest on Eesti mullad ühed tallamisõrnemad Euroopas. Umbes kaheksa kuu vältel, alates septembri keskpaigast kuni mai keskpaigani, võivad Eesti mullad kannatada liigniiskuse käes. Olenevalt konkreetse aasta tingimustest leevendab olukorda madalam sademete hulk alates mai keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Selles ajavahemikus tehakse ära ka enamik põllumajanduslikest töödest. 2018. aastal Euroopa mullaseire raames kogutud proovidest määrati Eestis kolmekümne kolmelt põllumajanduslikus kasutuses olevalt maa-alalt lasuvustihedused. Kokku oli kõigist vaatlusalustest põldudest liigse tallamise läbi rohkem või vähem mõjutatud 58%. Euroopa mullaseire tulemused näitavad, et enamik Eesti põllumuldadest

Rüps ja raps oma tugeva ja sügava juure tõttu sobivad tallamisest tulenevate mõjude vähendamiseks hästi.

on reeglina rahuldavas seisus. Tähelepanu all tuleb hoida siiski alumist 10–20 cm sügavust kihti, kus enam kui kolmandikul põldudest ületasid väärtused mullale kriitilise lasuvustiheduse piirmäära, mis põhjustab saagikuse järsku langust.

Millest tulenevad erinevused?

Erinevused kahe uuringu tulemuste vahel on tingitud erinevast metoodikast. Nimelt, riikliku mullaseire tarvis võeti proove alumisest kihist 20–25 cm sügavuselt, Euroopa mullaseire tarvis aga vahemikust 10–20 cm. Nii näitasid Euroopa mullaseire proovide analüüsid ka mõnel juhul alumises kihis väiksemaid väärtusi, kuna ei võetud arvesse suuremaid sügavusi. Lisaks mängis rolli ka erinev proovide võtmise aeg, mis Euroopa mullaseire puhul jäi reeglina juuni- ja juulikuusse, seevastu riikliku mullaseire puhul võeti proovid pärast kultuuride koristust alates augustist. Ka ei arvestatud Euroopa mullaseire puhul harimisvõtetest tulenevaid eripärasid.

Riikliku mullaseire koondanalüüsist perioodil 2002–2022 selgus, et muldade tallatusega oli seis pigem veidi paranenud ja alumise kihi suurem lasuvustihedus on loogiline ja normaalne ning tallamise probleemist hetkel seirealade üleselt rääkida ei saa. Küll aga ei ole välistatud üksikutel aladel liiga kõrge lasuvustihedus, mis viitab külvikorra probleemidele või liigsele tallatusele masinate poolt. Üldiselt on mahukaal otsekülvi

põldudel 0–5 cm sügavuses kihis väiksem kui alumistes kihtides. Negatiivse aspektina on otsekülvitehnoloogia kasutamisel mullad sügavamates kihtides tihenenud suuremal määral kui tavaharimisega põldudel. Just eriti Lõuna-Eesti näivleetunud muldade kahekihilistel lõimistel asuvad mullad tihenevad oluliselt otsekülvi tehnoloogia kasutamisel.

Mida talunik peaks tegema?

Vältimaks tallamisest tulenevaid riske, oleks mõistlik vältida põllutööde läbiviimist liiga märja mullaga, vaid võimalusel oodata selle tahenemist. Lasuvustihedust suurendab otsekülv ja pika vegetatsiooniperioodiga kultuuride (nagu tatar ja mais) koristamine hilissügisel, kui muld on juba äärmiselt niiske, ning taliviljade varakevadine väetamine. Lisaks mõjub mulla seisundile soodsalt heintaimede kasutamine külvikorras. Ka rüps ja raps oma tugeva ja sügava juure tõttu sobivad tallamisest tulenevate mõjude vähendamiseks hästi. Külmakergituste tulemusena on suureks abiks talvine muldade läbikülmumine. Kahjuks on

Visuaalselt, ilma spetsiaalseid mõõtmisvahendeid omamata, saab tallamist hinnata pärast suuremat sadu. Kui sajule järgneval perioodil esineb pikema aja vältel põllu pinnal seisvat vett, annab see tunnistust mulla liigsest tihenemisest.

kliima muutumise tõttu Eesti talved muutunud lühemaks ja soojemaks. Samuti vähendab külmumise positiivset mõju tihe talvine taimkate, mis isoleerib maapinda madalate temperatuuride eest.

Kõige tundlikumad on tallamise suhtes turvasmullad ja suure savisisaldusega mullad.

Muldade tallatuse mõõtmine

Muldade tallatust mõõdetakse läbi lasuvustiheduse ehk mahukaalu, mida väljendatakse ühikuna g/cm3. Näiteks kartuli kasvuks on soodne muld mahukaaluga 1,0–1,25 g/cm3 ja teravilja puhul hoopis 1,3–1,5 g/cm3. Muldade vastupanuvõime tallamisele oleneb mitmest tegurist, näiteks orgaanilise aine sisaldus, mullaniiskus ja lõimis.

Põllutehnikal kasutatavad roomikud vähendavad väga olulisel määral masinate survet põllule, samuti rehvirõhu langetamine. Põlluotsa automaatika kasutamine aitab leida parima võimaluse ümber pööramiseks ning vähendab seeläbi tallamisest tulenevaid mõjusid. Samuti võiks tähelepanu pöörata tehnoradade asukohale põllul. Lähtudes tallamise lokaalsest mõjust, oleks mõistlik tehnoradade asukohta muuta sõltuvalt põllu kujust ja kasutatavast tehnoloogiast.

Põllu sügavkobestamisel on kaks positiivset efekti. Esiteks, väheneb harimiskihi ulatuses tallatusest tulenev mulla tihenemine. Teiseks, muutes erinevatel harimiskordadel töösügavust, aitab see vältida tihese tekkimist otse harimiskihi alla ja seeläbi ka ohtu seisva vee tekkeks põllu pinnal.

RAPSIKASVATUS vajab uusi suuniseid

♦ Talirapsiga on viimastel aastatel olnud probleeme nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Mis on valesti läinud ja milline on olnud kliimamuutuste mõju rapsikasvatusele? Teemat avas Baltic Agro seminaril Rapooli rahvusvaheline tootejuht René Brand.

LII sammLER lii.sammler@maaleht.ee

„Raps oli ainulaadne edulugu, eriti Saksamaal, mis on üks suuremaid rapsiseemneid tootvaid riike ELis. Kuni 2014. aastani kahekordistasime saagikust ja laiendasime kasvupinda, kuid siis hakkas lisanduma üha enam väljakutseid,“ rääkis René Brand. Ta lisas, et sama on toimunud kogu Euroopa Liidus. Kui 20 aastaga kasvupind kahekordistus, siis alates 2018. aastast on see vähenenud. Eestis on rapsisaak vähenenud neli viimast aastat järjest.

Kuldne reegel: 8-8-8

„Eelmise sügise jooksul sain Eestist päris palju pilte, kõikjal olid näha suured väljakujunenud rapsitaimed, aga ka varre pike-

nemine. Sellise enne talve välja veninud kasvukuhikuga taimedelt ei saa Saksa teadlaste hinnangul oodata suuremat saaki kui tonn hektari kohta,“ selgitas Brand. „Tegelikult soovime kompaktseid kaheksa lehe, kaheksamillimeetrise juurekaela ja vähemalt kaheksasentimeetrise juurepikkusega taimi. Rapsitaimede kuldreegel on 8-8-8,“ rõhutas Brand. Kogu Euroopas on olnud soojad sügised. Eestis on olnud lisaks ka piisavalt sademeid. Need olid väga head tingimused jõuliseks kasvuks. Samas siinsed talved on periooditi karmid, hävitades rapsipõllud. Kahjuks on mitu aastat olnud külm kevad koos hiliste öökülmadega, eriti õitsemise ajal. Lisaks kannatasid põllud kevadiste kahjurite varre-peitkärsakate ja kõdrapeitkärsakate tõttu.

„Eesti viimaste aastate kliimatingimustes ei ole viiest põllust neli õnnestunud,“ võttis Brand kokku arutelud siinsete põllumeestega.

Pikem vegetatsiooniperiood

„Varem oli kena talv. Rapsi külvasime augusti keskel, taimed arenesid kuue lehe faasini ning kogunes juba 600° päeva keskmise temperatuuri summat. Märtsis või aprillis saavutas raps 1200°, kus taimed läksid üle varre pikenemise faasi, mis on seotud pungade ja alumiste külgharude vähendamisega. Seda protsessi kompenseeris väetamine, mis viis optimaalse biomassi, perspektiivse kõtrade moodustumise ja suurema saagini,“ meenutas Brand varasemaid aastaid.

Vajame uut kasvutehnoloogiat, et õigesti reageerida mitte ainult sügisel, vaid ka kevadel.

Ta selgitas, et tänapäeval on paljudes riikides talve vähem või pole üldse, põllumehed aga lähtuvad ikka samadest külvikuupäevadest. Tänu pikemale-soojemale suvele jõuab raps juba septembris kuue lehe faasi ning enne jõule 1200° staadiumisse. See tähendab, et taimede varred hakkavad venima ja pungad ning alumised külgharud vähenevad.

Detsembris ei saa aga protsessi kompenseerimiseks väetamisega alustada. Tagajärjeks on kehvem kõtrade moodustumine. Lisaks, mida kiirem on varre pikenemine, seda kehvemat talvitumist võime oodata.

Eesti oludes puudutab seda teemat Peeter Lääniste peaaegu 20 aasta vanune teadustöö „Külvikuupäevade ja temperatuuride summade mõju rapsi talvitumisvõimele“. Sellest saab järeldada, et võrreldes aastatega 2001–2005, on praegu selgelt kõrgemad näitajad ning samade temperatuurinäitajateni jõuame vähemalt nädal aega varem. Lisaks on vegetatsiooniperiood kaks nädalat pikem.

Kas

Soojad ja märjad tingimused soodustavad ka haiguste levikut.

Lisaks arvas René Brand, et Baltimaade põllumehed teevad kevadise esimese kahjuritõrje liiga hilja.

Haigustel on hea areneda

Spetsialisti sõnul on Eesti rapsile suurimaks ohuks ristõieliste nuuter Plasmodiophora brassicae.

näeme veel tulevikuski selliseid kuldseid rapsipõlde? Foto: Sven Arbet

See on parasiithaigus, mis vajab eluks peremeestaime (raps, rüps, sinep). Juurtele tekkivates pahkades on miljoneid eoseid, mis püsivad pinnases isegi üle 20 aasta. Nuutrisse nakatumi-

ne võib soojades ja märgades tingimustes oluliselt suureneda. Mullatemperatuur üle 15–16° suurendab nakkusohtu, mis tähendab, et tuleks vältida varasemaid külvikuupäevi.

„Kahjuks nägin eelmisel aastal päris palju põlde, kus mitmed ristõielised umbrohud rapsist üle kasvasid. Unustage rumal arvamus, et nad surevad talvega, sest kuni selle hetkeni on

Eestis on rapsisaak vähenenud neli viimast aastat järjest.

neil neli kuud aega, et teie jaoks probleemi veelgi süvendada! Palun hoolitsege ka oma mulla pHtaseme eest, sest mida kõrgem see on, seda väiksem on nuutririsk,“ pani Brand Eesti põllumeestele südamele.

Õnneks suutsid aretajad saavutada järgmise resistentsuse taseme CRE1ga (ristõieliste nuutri resistentsusgeen 1). See aitab katta haiguse laiemat spektrit. Esimene sordikandidaat ’Create’ oli juba Eesti Rapooli demokatsetustel.

Kasvu alguses näitas ’Create’ juuremassi suurt osakaalu, kuid aja jooksul see vähenes. Lõpuks oli juuremassi vaid 30% taimest, kuid kevadiseks kasvamiseks on vaja sinna toitaineid varuda. „2020.–2021. aasta talvel hävis üks Rapooli katse täielikult. Sügisel hindasime ka juurekaela venimist ja saime väga selge seose,“ tõi Brand näite. Raps on hädas Sordiaretuse ja katsete eesmärk on ka väetisekasutuse parandamine. Kui Rapooli kümne aasta vanune sort ’Avatar’ saavutas katsepõllul 5,2 t/ha 170 kg N/ha lämmastikunormiga, siis uued aretised andsid saagi 5,7 t/ha vaid 70 kg lämmastikuga. Sellise erinevuse peamine põhjus on parem stressitaluvus ja tugevam taimetervis, sealhulgas vastupanuvõime mitmetele haigustele. Ka tasakaalustatud

Eestis on olukord hullem

Raps on meil Eestis asendamatu kultuur teraviljarohkes külvikorras. Põhjamaade oludes on ristõieline raps üks väheseid alternatiive kõrreliste üksteisele järgnevuse katkestamiseks põldudel.

Kui kümmekond aastat tagasi ei olnud rapsikasvatajal väga suuri probleeme taimehaiguste ja kahjuritega, siis viimastel aastatel on kahjustajaid järjest juurde tulnud. Inglismaal kuulsin lausa väljendit: rapsiviljelus enne peitkärsakat ja pärast peitkärsakat. Oli ka neil viimase 40 aasta kõige väiksem rapsi kasvupind ja kogusaak.

Kui mujal Euroopas vähenes rapsi kogutoodang veidi või on jäänud samale tasemele viimase viie aasta kestel, siis Eestis on toodang vähenenud drastiliselt. Põhjuseks on suhteliselt väikesed kasvupinnad, talvitumisriskid, järjest enam levivad taimehaigused ja kahjurid ning efektiivsete taimekaitsevahendite keelamine.

Loodame, et suudame edaspidi ka nendes uutes keerulistes oludes toota vähemalt 200 000 tonni rapsiseemet, et varustada meie rapsitööstust toorainega. On ju nende lõpptoodang – toiduõli ja rapsikook –Eestile oluline ekspordiartikkel. Kasvupinnaga 80 000 hektarit ja saagiga 2,5 t/ha oleks see täiesti paras eesmärk. maRGus amEERIKas Baltic Agro arendusdirektor

Foto: Argo Ingver

väetamine väävliga vähendas lämmastikuvajadust.

Saagikus on langenud, kulud suurenevad ja varasemast väga erinevad ilmaolud, mis põhjustavad kaks nädalat varasemat

õitsemist, ei ole rapsikasvatusele soodsad. Näha on kõrgemate temperatuuride mõju suve lõpul, eriti augustis. Vaja on uut kasvutehnoloogiat, et õigesti reageerida nii sügisel kui kevadel.

19 AASTAT KOGEMUST

jäta teid hätta

Töö üle Eesti

TEEME TÖID HAJAASUSTUSE PROGRAMMIS:

• Salvkaevude valmistamine

• Salvkaevude puhastamine ja remont

• Pumpade paigaldamine

• Veetrasside ehitus

• Septikute ja imbsüsteemide paigaldamine ning ehitus

• Kanalisatsioonitrasside ehitus

• Kaevurakete müük

Hajaasustuse programm kestab 3.02-3.04

Eurodirektiiv käsib põllumajandushoonete katustele päikeseparke rajama hakata

♦ Eesti on nõustunud Euroopa energiatõhususe direktiiviga, mis näeb ette suuremate hoonete katustele päikesepaneelide paigaldamist alates 2026. aastast. Nõuded puudutavad ka lautu, töökodasid ja muid põllumajandushooneid.

Kuigi lisandub klausel – juhul, kui see on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav –, eeldatakse ikkagi tegutsemist.

Täpsemalt soovitab Euroopa Komisjoni algatus RePower EU uute ärihoonete katustele paigaldada päikesepaneele alates aastast 2026 ja olemasolevatele mitteeluhoonetele aastast 2027.

Oma kulu ja kirjadega

Nõude täitmise tähtaeg tuleb järjest lähemale, ent toetusi katuseparkide jaoks ei ole hetkel kliimaministeeriumi haldusalas ega PRIA toetuste hulgas, välja arvatud vesiviljeluse investeeringud. Kümmekond aastat tagasi mingid toetusvõimalused olid, kuid need on ammu unustatud.

Seda kinnitas ka kliimaministeerium, täpsustades, et 31. detsembril 2027 jõustub päikesepaneelide nõue olemasolevatele mitteeluhoonetele netopinnaga alates 500 ruutmeetrist nende olulisel rekonstrueerimisel, katuse vahetamisel või tehnosüsteemi vahetamisel.

„Kui riigil on probleem elektrivõrgu kaasajastamisega, tekib küsimus, kuidas päikesepargi rajamise kohustust ettevõtetelt nõuda saab. Kust saab ettevõte lisavahendid, mis on vajalikud võrgu võimekuse suurendamiseks?“

RaGnaR VIIKOja

Ometi on viimastel aastatel kerkinud maale palju päikeseparke, sest põllumehed on lootnud nendest tulevat kasu – madalamat elektri hinda.

Ehitisregistri andmetel on päikeseenergia seadmed paigaldatud maal umbes sajale põlluja metsamajanduse tootmisega seotud hoonele. Nii on päikeseenergia kasutusel Jõgeva vallas seitsmel, Tartu vallas kuuel, Viljandi ja Põltsamaa vallas viiel põllumajandusettevõttel. Neid on teisteski piirkondades. Nimetada võiks Agrone osaühingut, Artistoni OÜd, Triigi Farmerit, Estonia OÜd ja mitmeid teisi. Estonia OÜ üks juhte Jaanus Marrandi rääkis, et neil on päikesepargid iga suurema farmi juures. „Piibu farmi katustel on päikesepark võimsusega 348 KW, mis on ühendatud 150 KWh

mahutava energiasalvestiga. Nutikas süsteem on ühendatud Eesti Energia ASi virtuaalse elektrijaamaga, mis võimaldab farmil maksimeerida enda tarbeks toodetavat päikeseenergiat ning teenida täiendavat tulu, müües elektrit nii energiaturule kui ka

elektrivõrku,“ kirjeldas Marrandi. Teiste lautade juures on maapealsed päikesepargid. Toetust ettevõte ei saanud. „Kokkuleppel energiafirmaga Enefit Green ostame kõik välja,“ täpsustas Marrandi, lisades, et kuigi ta ei oska peast tasuvusaega öelda, siis suvel oli päevane elektritarve ikka palju väiksem.

Lisaks Enefit Greenile on veel ettevõtteid, kes sellist teenust pakuvad: Eesti Päikesevägi OÜ, Ampere Plus OÜ jmt.

Ragnar Viikoja väitis, et ei tohiks vahet olla, kas päikesepark on maa peal või katusel. Foto: Anni Õnneleid

Põllumajandus-kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja hindas taastuvenergiat oluliseks. „Küsimus on vaid selles, millistele hoonetele on mõistlik päikesepaneele paigaldada. Vanade hoonete puhul on mitmed probleemid: katuse kandevõime, hoonete amortiseerumine jne, mis nõuavad suuri lisainvesteeringuid ning muudavad päikesejaama rajamise majanduslikult

RePower EU direktiiv

Liikmesriigid peavad tagama päikeseenergiaseadmete paigaldamise, kui see on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav, järgmiselt:

a) 31. detsembriks 2026 kõigile uutele avalikele hoonetele ja uutele mitteeluhoonetele, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 m2;

b) kõigile olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, mille kasulik põrandapind on suurem kui

♦ 2000 m2 – 31. detsembriks 2027;

♦ 750 m2 – 31. detsembriks 2028;

♦ 250 m2 – 31. detsembriks 2030;

c) 31. detsembriks 2027 olemasolevatele mitteeluhoonetele, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 500 m2, kus hoonet oluliselt rekonstrueeritakse või võetakse meetmeid, mis nõuavad haldusluba hoonete renoveerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks; d) 31. detsembriks 2029 kõigile uutele eluhoonetele ning e) 31. detsembriks 2029 kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega parklatele.

Viikoja väitis, et ei tohiks vahet olla, kas päikesepark on maa peal või katusel. Arvestus võiks tema meelest olla ettevõttepõhine: hoone saab lugeda energiatõhusaks ka siis, kui seal kõrval on maa peale paigaldaud park. Uuendus peab ära tasuma Põllumajandusjuht näeb hoopis suuremat probleemi liitumistasudes.

„Ühelt poolt võetakse üle direktiiv, mis soosib taastuvenergia kasutamist, aga riik ise lubade väljastamisel takistab protsessi,“ tõi ta esile. „Soovisime ka oma ettevõttesse paigaldada päikeseparki. Vald andis loa ning ka kohalik võrk ja alajaam olid selleks valmis. Takistuseks sai liitumistasu, mille suurus oli samas suurusjärgus pargi rajamisega. Põhjuseks toodi võrgu ja alajaama vastuvõtu võimsuse suurendamise ning väljaehitamise vajadus.“

Viikoja arutas teemat ka teiste ettevõtetega. Tuli välja, et liitumistasud varieeruvad suurtes piirides ning on kohati väga kõrged. See sunnib tootjaid päikeseparkide rajamisest loobuma.

„Siin peegeldub arvatavasti tegelik murekoht – olemasolev elektrivõrk ei suuda tekkivat võimsust vastu võtta,“ arutles Viikoja. „Kui riigil on probleem elektrivõrgu kaasajastamisega, tekib küsimus, kuidas päikesepargi rajamise kohustust ettevõtetelt nõuda saab. Minu kõige suurem küsimus on, kust saab ettevõte lisavahendid, mis on vajalikud võrgu võimekuse suurendamiseks.“

KOGEmus Elamine päikeseenergial on võimalik!

Kolides 2011. aastal püsivalt Vaali külla, teadsime, et siin ei ole elektriliitumist. Kui saime kätte esialgse hinnapakkumise ligi 34 000 eurot, oli see meile üle jõu käiv. Praegu oleks 1,5 km liini vedamine ja liitumine umbes 150 000 eurot. Meie äsja valminud palkmaja sai kohe omale leedvalgustid lakke, seina inverteri, trafo ja põrandale paigutasime akud. Kui ei olnud päikesevalgust, tuli energia akudest või väiksest generaatorist.

Nüüdseks oleme tavaelektrita elanud juba 14 aastat. Esimesed kümme aastat sellest olid noorele perele keskmisest raskemad. Samas polnud meil elektriarveid.

Abikaasa, kes on õppinud elektrikuks, ehitas kõik elektrisüsteemid ise. Talle on see olnud paras väljakutse, sest süsteem vajas pidevalt muutmist. Oleme paneele ka juurde lisanud. Vanimad on nüüdseks üle 10 aasta vanad ja töötavad endiselt hästi. Kasutame Saksamaal toodetud Sonnenscheini geelakusid SOLAR BLOCK SB6/200A, mis on pika garantiiajaga. Akupank peab olema soojas ruumis ja see ei tohi liiga tühjaks saada, et ei lüheneks akude eluiga. Akupank on süsteemi kõige kallim osa, seejärel inverter ja paneelid. Praegu on kasutuses kokku kuus inverterit. Paneelide koguarv umbes on 60. Talvekuudel novembrist veebruarini kasutame lisaks diiselgeneraatorit, sest päikesevalgust on vähe ja paneelidki katusel tihti paksu lume all. Meil on õli ja puiduküte, majas sees põrandaküte. Voolu kulub pumpade töös hoidmisele, majapidamiselektroonikale, tänavavalgustusele õues, sisevalgustusele, inverteritele, loomapidamisele jne.

Energiat toodame ainult oma tarbeks, sest elektriliini meile ei tule. Oleme siin metsas täiesti sõltumatu majapidamine ehk off grid system.

Nüüdseks oleme kogu süsteemi pannud umbes sama palju raha, kui kunagi tehti esialgne hinnapakkumine elektrivõrguga liitumiseks. Ei julge arvatagi, kui palju oleks selle ajaga pidanud tasuma elektriarveid, liitumistasusid, taastuvenergiatasusid jms.

maaRja KOIVuOja Mäeotsa talu, Vaali küla