MyDello platvorm on TASUTA! Maksad vaid transpordi eest.
Meid usaldab juba rohkem kui 1700 ettevõtet.
Proovi juba täna
Liikumises logistika –pakid, protsessid ja pöörded
Logistika ei ole pelgalt kaupade liigutamine punktist A punkti B –see on majanduse vereringe, mis hoiab elu ja äri käigus. Enam kui kunagi varem on selge, et hästi toimiv paki- ja postilogistika on e-kaubanduse, rahvusvahelise kaubavahetuse ning tarbijakäitumise muutumise valguses tõusnud strateegiliseks võtmesektoriks.
Paki- ja postilogistika areng on olnud viimastel aastatel kiire ning mitmetahuline. Tarbijate kasvavad ootused kiiruse, läbipaistvuse ja paindlikkuse suhtes on sundinud teenusepakkujaid investeerima nii tehnoloogiasse kui ka protsesside tõhustamisse. Automatiseeritud sorteerimiskeskused, reaalajas jälgitavus ja sama päeva kanne – kõik need
on muutunud elementaarseks osaks tänapäevasest logistikateenusest. Kindlasti näeme ka logistika isikupärasemaks ja paindlikumaks muutumist, millest annab tunnistust kasvav nõudlus väiksemate ning kohalike lahenduste järele. Pakirobotid, pakiautomaatide võrgustiku laiendamine ja uute efektiivsemate teenuste, nagu kogukonnakande juurutamine, on vaid mõned märksõnad, mis innovaatilist logistikasektorit iseloomustavad.
Samuti ei saa mööda vaadata kestlikkuse teemast. Paki- ja postilogistika teenuseid pakkuvad ettevõtted otsivad kõik ühtviisi aktiivselt rohelisemaid lahendusi – olgu selleks elektrisõidukid, süsinikuneutraalne tarne või keskkonnasäästlikud
pakendid. Kõik see annab märku, et sektor on liikumises ja edasi veavad nutikus ning julgus investeerida tulevikku.
Lõpuks tasub meeles pidada, et ettevõtted, kes suudavad oma logistikaahelad muuta tõhusaks, läbipaistvaks ja kestlikuks, ei võida mitte ainult ajas, vaid ka usalduses.
Sigrid Aunap
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
automaatpesula
Omniva uus juht Martti Kuldma:
„Selle asemel et teha vähemaga rohkem, võiksime teha targemini.“
Alates 1. märtsist on Eesti riigile kuuluva rahvusvahelise posti-, paki- ja teiste logistikateenuste ettevõtete grupi Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma. „Minu eesmärk on leida üles ja aktiveerida need viisid, kuidas Omniva saaks jätkata Eestis ja teistes Balti riikides kõigile inimestele maailma lähemale toomist,“ ütles ta.
Tekst: Sigrid Aunap Foto: Omniva
Martti Kuldma alustas koostööd Omnivaga nõu kogu liikmena 2021. aastal, liitudes seejärel 2023. aasta juulis ettevõttega juhatuse liikme ning innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhina. Juhatuse liikme leping sõlmiti viieks aastaks. „Kui vaadata eesmärke selleks perioodiks, on kindlasti kõige olulisem jõuda postiteenuste majandusliku jätkusuutlikkuseni. Omniva on praegu ainus postivedaja Eestis, suurima turuosaga pakivedaja kõigis Balti riikides, üks tuntumaid brände Baltimaades ning meie pakiveomaht on püsinud aastaid kasvuteel. Majanduslikult tuleme küll kokkuvõttes ots otsaga kokku, kuid paraku nii, et edukamad teenused katavad nõrgemate kahjumid – see ei ole ärilises mõttes õige ega pikas plaanis jätkusuutlik,“ selgitas Kuldma.
Omniva üheks eesmärgiks on tagada postiteenuste majanduslik jätkusuutlikkus. Kuidas plaanite selle eesmärgi saavutada ning milliseid prioriteete olete selleks seadnud? Viimase aastaga on kirjade ja perioodika maht langenud veel 13%. Kuigi posti on vähe, on selle kõikjal üle Eesti asuvate postkastideni toimetamiseks siis-
ki vaja hoida igapäevaselt töös kõikjale ulatuvat jaotuskeskuste ja töötajate võrku. Seetõttu on postikanne tänapäeval kahjumlik. Näiteks tõi riikliku universaalse postiteenuse osutamine Omnivale 2024. aastal 1,8 miljonit eurot kahjumit. Kokkuvõttes tulime ots otsaga kokku, aga seda tänu teistele ärisuundadele, mis teenivad kasumit.
Esimene küsimus on: kes peaks postiteenuse eest maksma?
Me kõik tahame, et võimalus alustada päeva lehte lugedes ja pidada jõule lähedastele postkaarte saates jätkuks ka tulevikus, aga kuidas täpselt post koju jõuab ja millise raha eest –siin on vaja uusi lahendusi.
Esimene küsimus on: kes peaks postiteenuse eest maksma? Sellele saavad vastata poliitikud koos ühiskonnaga. Üks variant on postiteenuse hinna viimine kooskõlla teenuse osutamise tegeliku kuluga. Nii maksaks teenuse kinni selle tarbija – posti saatja või tellija. Teine variant on toetada postiteenuse jätkumist ühiskondlikult riigieelarve kaudu. Teenuse tarbijale jääks siis hind taskukohasemaks.
Teine küsimus on: kuidas toimetada väikest kogust posti kodudeni optimaalsemalt, soodsamalt? Koos riigiga kaalume näiteks postipäevade arvu vähendamist, maapiirkonnas postkastide teede äärde toomist, linnades postkastide lukus uste tagant välja toomist. Kaalume ka innovaatilisi lähenemisi, nagu rahvatarne ja kodulähedase pakiautomaadivõrgustiku väljaarendamine ning rist -
kasutamine erinevateks vajadusteks korraga – et need sujuvalt tööle saada, on tarvis ka uuenduslikke digitaalseid lahendusi.
Ütlete, et teenused ja tööprotsessid peaksid olema lihtsamad ning targemad. Milliseid uuendusi plaanite teha, et tegevust optimeerida?
Maailmas on juba olemas kõik tehnoloogiad, mis võimaldavad saadetisi liigutada nii, et seal inimese kätt vahel
ei ole: robotkorje, isesõitvad autod, täisautomatiseeritud laoteenused, sorteerimisliinid. Kasutades masinõppe algoritme kullerite töö planeerimiseks, saaks optimeerida kogu logistikaprotsessi 15–20%. Küsimus on ainult selles, et millal muutub nendesse tehnoloogiatesse investeerimine finantsiliselt kasumlikuks.
Võimalused, mille kallal Omniva praegu juba töötab, on näiteks AIpõhine ressursside planeerimine ja
tugiteenuste optimeerimine, rahvatarne, infrastruktuuri ristkasutus, pakiteenuse dünaamiline hinnastamine. Rahvatarnet oleme hetkel katsetamas Lätis. Idee on lihtne: kui sa elad Nõval, aga käid iga päev Keilas tööl, siis rahvakullerite rakendusest näed, et Nõval on automaadis ootamas seitse pakki, mis on vaja Keila postkontorisse ära viia – see teeb sulle lisaks kuus minutit sõitu ja teenid osa töölesõidu kütusekulu tagasi.
Infrastruktuuri ristkasutus ehk sama pakiautomaadi kasutamine erinevate teenusepakkujate poolt toimib juba praegu meie Picapaci automaatides, kuhu saavad pakke viia kõik kullerfirmad, sh toidupoed. Ka suur osa rahvusvahelisi kullerettevõtteid, kellel ei ole Eestis oma automaate, kasutab Omniva omi. Tulevikus võiks saada võimalikuks ka kullertranspordi ristkasutus – miks peaks sama otsa sõitma mitu autot, kui saab ka üks. Oleks
jätkusuutlikum nii majanduslikult kui ka keskkonnale.
Kodulähedaste pakiautomaatide võrgustiku laiendamine on Omniva üks lähituleviku fookusvald kondi. Milliseid samme plaanite selleks astuda?
Omniva ostis 2023. aasta mais ära Parcelsea nutipostkastide võrgustiku – personaalsed pakiautomaadid. Koostöös Parcelseaga oleme välja ehi-
tanud ka kogukonna pakiautomaadid. Neid rendime nüüd eraldi brändi Picapaci alt.
Personaalne pakiautomaat käib eramaja väravasse, selles on kolm lahtrit, millesse saavad pakke jätta kõik ettevõtted – ka konkurendid, toidukauplused jt. Kogukonnaautomaat töötab samamoodi, aga käib korrusmaja juurde, küla sissesõiduteele, bussipeatusse. Meie eesmärk on tulla inimestele nii lähedale, et
igast kodust maksimaalselt 300 meetri kaugusel on pakiautomaat olemas.
Kodulähedane pakiautomaatide võrgustik on üks võimalik lahendus postikande murele. Võib-olla on kirja saamise kogemus tulevikus sarnane nagu paki saamise kogemus praegu. Saad teavituse „Hei, sulle on kiri!“, aga automaat ei asu enam viie kilomeetri kaugusel, vaid maja- või tänava -
nurgal. See optimeeriks postiteenuse kulu nii, et me ei peaks tõstma hindu tarbijale arusaamatult kõrgeks või ootama riigilt üha suuremat subsideerimist.
Juba praegu tuleb tõdeda, et paljud inimesed kontrollivad oma postkasti alles siis, kui see reklaamist üle ajab. Uus pangakaart on selleks ajaks vettinud ümbrikus. Automaadist võetakse saadetised välja kii -
resti, sest inimene saab saabumise kohta teate.
Milliseid uusi teenuseid oleks teie hinnangul vaja pakkuda, et veelgi paremini klientide vajadusi rahuldada? Edu saab ennustada teenustele, mis võimaldavad kiiremat tarnet. On väga selge, et riigisiseselt soovivad tarbijad sama või järgmise päeva tarnet. Selle aasta alguses alustasime Tallinnas
• SALONGIHOOLDUS
• KERAAMILINE VÄRVIKAITSE
• POLEERIMINE
Automaatkäigukastide remont ja varuosad
Turbiinide taastamine
Hüdraulikaplokkide taastamine
Rasketehnika automaatkäigukastide remont
uue, sama päeva tarne teenuse pakkumist. Aasta jooksul plaanime sama päeva tarnet alustada ka Riias ja Vilniuses.
Ka rahvusvaheliste e-kaubanduse gigantide puhul saab tänapäeval juba otsustavaks see, kui kiiresti keegi suudab kauba kohale tuua. Need ajad on möödas, mil Hiinast telliti küll kaupa, kuid seda oldi valmis kuu või paar ootama. Näiteks on Temu teinud otsuse ehitada vahelaod Euroopasse.
Turuosa
hoidmine
on suur väljakutse, sest konkurents muutub aina tihedamaks.
Et globaalselt turult meie poole liikuva pakimahu kasvuga paremini hakkama saada, avas Omniva mullu Kaunases uue modernse sorteerimiskeskuse, kus sorteerime enam kui 100 000 pakki päevas.
Omniva on üks tuntumaid brände Baltimaades ja ettevõtte pakiveomaht on püsinud aastaid kasvuteel, aga kas ja kuidas plaanite ettevõtte laienemist veelgi tugevdada? Lisaks brändi tuntusele oleme me pakiäris selgelt turuliidrid kogu Baltikumis. Turuosa hoidmine on suur väljakutse, sest konkurents muutub aina tihedamaks. Kuid seda ei tasu karta – kui on konkurents, tuleb eristuda, innoveerida ja kvaliteeti tõsta, seega konkurendid hoiavad meid heas mõttes tagajalgadel.
Eestis on Omniva eeliseks, et meie postikullerid sõidavad niikuinii iga päev igasse maanurka posti viima. Konkurentide jaoks, kelle mahud on niigi oluliselt väiksemad kui meil, on sõit nt Karksi-Nuiasse või Alam-Pedjale palju kallim.
Oleme kompamas ka tehnoloogialahenduste eksporti kolmandatesse riikidesse. Baltikum oli maailmas üks esimesi turge, kus ehitati valmis pakiautomaatide võrgud. Meie jaoks on pakiautomaat linnaruumis reaalsus vähemalt viimased kümme aas -
tat, kuid maailmas on palju kohti, kus seda alles avastatakse. Otsime võimalusi pakendada siin välja töötatud lahendused tooteks, mida eksportida.
Millised on plaanid seoses Omniva erastamisega?
Kui vaatame Omnivat täna ja 30 aastat tagasi, siis toona oli Eesti Post strateegiline ettevõte, kommunikatsioonimeedium riigi ja kodanike vahel – kirja teel suhtles riik inimesega ning inime-
ne riigiga. Praeguseks on enamik kommunikatsioonist läinud digikanalitesse.
Kui vaatame Omniva käivet, siis näeme sama pilti: riiklikult kohustuslik ehk universaalne postiteenus Eestis moodustab käibest vaid 7%. Kõik muu, mida Omniva teeb, on kommertsteenus, suur osa käibest tuleb ka välismaalt.
võimalused, mis tugevdaks ettevõtte positsiooni turul, mis omakorda suurendaks ettevõtte panust Eesti majandusse ja inimeste heaolusse.
Kus on Omniva 5–10 aasta pärast? Mis on teie visioon?
Sellises olukorras on igati loogiline kaaluda erastamist. Mina isiklikult erastamist ka pooldan, et Eesti riik ei peaks kandma täiendavaid riske ega tegema investeeringuid kommertsteenusesse, mis pole riigile strateegiliselt olulised. Omniva ärina aga investeeringuid konkurentsis ellu jäämiseks kindlasti vajab. Erastamine tagaks seega Omnivale paremad äri-
Omniva ambitsioon on liikuda posti- ja pakivedudelt laiemalt logistikateenustesse ning seda mitte ainult vedaja, vaid logistikateenuste platvormina. Soovime tulevikus pakkuda logistikateenuseid igal ajal ja igaühele, ükskõik mille ning ükskõik kuhu toimetamiseks ja seda nii Baltimaades oma infra peal, aga ka laiemalt. Meil on häid mõtteid, kuidas seda teha nutikalt ja taskukohaselt. Võtame seda eesmärki täie tõsidusega.
Meie eesmärk on kiire kasv – selleks peame laiendama oma tooteportfelli ja ärimudelit. Rahvatarne, personaalsed ja kogukonnaautomaadid, sama päeva tarne – see on alles algus. Ambitsioonid on suured ja mina usun, et Omnivast saab ettevõte, mille aastakäive ületab kümne aasta pärast miljardi euro piiri.
Teie usaldusväärne transpordipartner jahutatud ja külmutatud toidukaupad veol Skandinaavia ja Lääne-Euroopa suundadel.
Veoturgude muutused ja Aasia impordi tõus
Globaalsetel veoturgudel on praegu toimumas suunamuutused. Kuna Hiina eksport on Põhja-Ameerika (eestkätt USA) suunal vähenemas, on Hiina ettevõtted aina rohkem oma tähelepanu Euroopa poole pööramas. Eeskätt seetõttu, et siin on maksejõuline klient ja EL on jõuliselt arendamas militaartööstust.
Tekst: Karl Erik Vanem, MyDello müügijuht / Fotod: MyDello
USA nõudlus pole vähenenud –küll aga on otse Hiinast USA-sse eksportimine muudetud tunduvalt kulukamaks, kui see oli enne presidendivahetust.
Aasia impordi järsk tõus ja sadamates valitsev ülekoormus Oleme märtsikuus näinud, kuidas nõudlus on järsult tõusnud Aasia impordil Euroopasse. Seda mitmel moel. Esmalt on tõusnud kulubaas kõikide veoviiside puhul (mere-, lennu-, rongivedu). Samuti on tõusnud veoaeg tekitanud olukorra, kus konteinerveod hilinevad nii, et projektide täitmiseks tuleb tellida juurde lennukaupa.
Hiina pühade „piitsaefekt“ ehk tehaste avanemine ja samaaegne tellimuste valmimine üle Hiina tekitas pudelikaela, kus väga palju kaupa telliti ühekorraga. Sellega kaasnesid ka hinnatõus ja hilinemised.
Praegune ülekoormus Euroopa sadamates on aga vaid esimene piitsalöök. Ennustame, et terve suvi on sadamad suure koormuse all ja hilinemised sagenevad pea kõikide merevedude puhul.
Uued võimalused
Militaartööstuse areng on aga suurt pilti vaadates positiivne kogu majandusele. Kuna sõjatööstus ei ole ainult
relvad, kahurid ja laskemoon, saavad paljud kohalikud ettevõtted sellest suurt kasu lõigata.
Näeme, et Euroopa kaitseväed on aina agaramalt varustust uuendamas. See mõjutab positiivselt nõudluse mõistes tekstiili-, pakendite ja elektroonikatootjaid, metalltoodete tootjaid-maaletoojaid – ehk pea kogu majanduse spektrit.
Sellest tingituna näeme ka, et nõudlus üldiselt on Aasia impordile kasvamas. Olgugi et tegemist on Hiina tootega, on õigel hankimisel ja tarnijate valimisel võimalus saada tariifilahingutest tingitult Aasiast kvaliteetset, ausalt ja õiglaselt toodetud kaupa, mis annab suures pildis võimaluse Eesti ettevõtetel areneda ja uusi väljundeid leida.
Ehk igas „sõjas“ on Eesti ettevõtetel ka võimalusi – tuleb need vaid üles leida!
Rohkem infot leiad MyDello kodulehelt.
JUHEND: eduka kaubaimportimise võtmeaspektid
Kas tegeled kauba hankimisega või plaanid hakata maaletoojaks? Otsid uusi tarnijaid või veoviise? Jagame olulisi näpunäiteid, mis aitavad ettevõtteid, kes ei ole veel ise Hiinast kaupu toonud, kuid on sellele mõelnud.
Ole Robert Reitan: „Eelistan cortado’ t, aga siin olles olen joonud cappuccino’t, mida siinsed baristad väga oskuslikult teevad.“
enamjaolt koduturule ning importimisel võib tekkida tolliga probleeme.
Mariette Kristenson: „Pean tunnistama, et mulle meeldib must kohv ehk siis Americano.“
Leia tarnijad
Kauba hankimise protsessi kõige olulisem osa on õige tarnija leidmine. See võib alguses aega võtta, kuid tänapäeval on selleks palju võimalusi – näiteks Google’i otsing. Siiski ei pruugi kõik tarnijad olla otsingumootorites kergesti leitavad, eriti Aasias. Siin tulevad appi erinevad portaalid, nagu näiteks Alibaba, Hiina Alibaba 1688 või ImportYeti. ImportYetiga saad tasuta ligipääsu USA tarnijatele või välisklientidele, kes on oma kaupa meritsi saatnud. Sealt leiad üle Aasia ettevõtteid, kes on juba saatnud sarnaseid tooteid, või saad teada, kust sinu konkurendid oma kaupa ostavad.
Kui näed, et tarnija leidmine iseseisvalt osutub liiga suureks väljakutseks, on Euroopas ka mitmed hankimise agentuurid, kes aitavad oma klientidel leida sobivaid tootjaid üle maailma – eeskätt Aasiast. Agentuuride teenuste puhul tuleb arvestada, et nende teenustasu tõttu on hinnad tavaliselt kõrgemad, kuid nad aitavad leida kindla tarnija sinu tootele.
Kõige kindlam viis (aga ka kõige kallima stardikapitaliga) on võtta ette reis Aasiasse ja osaleda kohapeal messidel, nagu näiteks Canton Fair, mis on üks maailma suuremaid kaubandusmesse. Sealt võib leida mitmesuguseid huvitavaid tarnijaid, alates mänguasjadest kuni sõjatehnikani.
Sõelu välja sobivaim tootja Kui oled leidnud sobivad tarnijad, alusta läbirääkimisi hinna, sertifikaatide, tootmisvõimekuse, miinimumtellimuse ja transpordi üle. Esmatellimuste hind on tihti fikseeritud, kuid suuremate tellimuste puhul tasub küsida allahindlust. Vähemalt 3–4 tarnija leidmine on soovitatav, kuna toote kvaliteet võib varieeruda. Lisaks saad mitme tarnijaga suheldes aru, kellega on kõige mugavam koostööd teha ja kellega on võimalik läbirääkimisi pidada hinna ning teenuse osas. Pärast esmaseid hinna- ja tootekokkuleppeid tasub välja selgitada, kas tarnijal on sinu toote jaoks vajalikud sertifikaadid Euroopasse müümiseks. Kui kogemus Euroopaga puudub, on suur tõenäosus, et nad on teinud
Et teada saada, kas sinu tootel on importimisel spetsiifilisi nõudeid, külasta TTJA kodulehte. Kui kõik vajalikud dokumendid ja sertifikaadid on TTJA poolt heaks kiidetud, saad alustada ka esimeste näidiste tellimist.
Vali sobiv transpordilahendus
Transporti saab korraldada kahel viisil: kas tarnija saadab kauba või korraldad transpordi ise. Pisipakkide puhul on sageli tarnija transport soodsam, kuid mõnikord võivad kulud olla madalamad ise transporti korraldades, mida saad teha näiteks MyDello portaalis. Pärast näidiste kohalejõudmist saad teha kas ise importdeklaratsiooni või lasta selle kohale toimetanud kulleril/ekspedeerijal vormistada.
Kui oled Hiinast toomisega juba „vana kala“ ja import aina sageneb, võib tulla kasulikum hoopis erinevad tellimused kokku panna – klient võib konsolideerimisel veokulust kokku hoida lausa 40%. Et konsolideerimise efektist paremini aru saada, saab lahendusi võrrelda MyDello portaalis. Kulusääst ühikuhinna mõistes on suure tõenäosusega märkimisväärne.
Veovõimalused Hiinast
Hiinast tuues on olemas mitu peamist veoviisi: lennu-, mere- ja rongitransport. Igaühel on omad eelised ja puudused.
Tõsi, lihtsaim oleks alati tuua kõik lennutranspordiga koju, kuid ostuhind võib osutuda nii kõrgeks, et toote omahind ületab lõpuks ka müügihinda või lööb tootmise eelarve täiesti sassi. Siis tulevadki mängu rongi- ja mereveo võimalused.
Soovitame jälgida rusikareeglit: kui kogu saadetis on väike, kaalub alla saja kilo ning on alla ühe kuupmeetri, siis on mõistlikuim tuua kaup koju lennutranspordiga. Kulu on veidi kõrgem, kuid ajasääst annab palju parema võimaluse kas tooteid kiirelt edasi müüa, tootmist käigus hoida või ajas raha vähem kinni hoida.
Iga saadetise veoviis sõltub olukorrast, küll aga on tähtis arvestada kolme peamist faktorit ehk seda, millal peab kaup kohale jõudma, kui suur võib olla transpordi osakaal toote omahinnast ning mis tingimused peavad olema tagatud kauba transpordi käigus.
Paljud ettevõtted ja laod seisavad silmitsi vajadusega tagada kaupade tõstmine teisele korrusele, kuna seal toimub kauba komplekteerimine ja/või ladustamine.
Tavaliselt teostab sellist toimingut tõstuk või korralik šahtlift. Kui seda tööd teeb tõstuk, siis võivad tekkida erinevad probleemid:
- Kauba tõstmiseks tuleb kutsuda tõstuk, mis omakorda võtab aega.
- Eraldi tõstuki kasutamine selle töö tegemiseks on majanduslikust seisukohast ebaefektiivne, samuti väheneb lao turvalisus, kuna tihtipeale on teisel korrusel asuv laoluuk suhteliselt tagasihoidlikult turvatud ja seetõttu ligipääsetav kõrvalistele isikutele.
Šahtlift on hea valik, kuid ka sellel lahendusel on puudusi:
- Šahtlift võimaldab tõsta ainult ühte kaubaalust korraga, seejärel tuleb oodata mahalaadimist ja tagasi saabumist ning
siis juba tegeleda teise kaubaalusega. Automaatsele süsteemile saab paigaldada vajaliku pikkusega puhverkonveierid ja koguda neile kaupu mahalaadimise ootel.
Automaatse kaubaaluste lifti saab integreerida olemasolevasse hoonesse ilma oluliste ehitustöödeta. Liftišahti ja lifti paigaldamine eeldabсhoone projekti muutmist ning suuremaid ja kulukaid ehitustöid.
Automaatne kaubaaluste lift on hästi mugav ja liigutatav seade – kui šahtlift jääb hoone omanikule, siis automaatset kaubaaluste lifti saab hiljem liigutada teise kohta, kasvõi teise laoruumi.
Automaatne süsteem saab hakkama nii kaubaaluste kui ka väiksemate asjadega –karpidega, kastidega jms.
Tööpõhimõte on äärmiselt lihtne: Kaubaalus paigaldatakse laadimiskonveierile, mis toimib ka puhverkonveierina. Konveieril liigub kaubaalus lifti rullplatvormile ja sõidab automaatselt üles. Rullplatvormilt liigub kaubaalus mahalaadimiskonveierile. Konveieritel olev andurite süsteem jälgib kaubaaluste asukohta ja suunab neid automaatselt tõsteplat vormile. Sisendkonveier on varustatud kaaluga ja kauba gabariitide mõõtjaga.
VEOAUTODE VÄLI- JA SISEPESU
SÕIDUAUTODE VÄLI- JA SISEPESU
• veoki kabiinide poleerimine
• vanade kleebiste ja liimi eemaldamine
• busside koristus ja keemiline pesu
LEIA MEID:
Tooma 2 (Veho Väo esindus), Tallinn
Fosforiidi 14, Maardu
TALLINNA PESULA
E-R 08:00-18:00
L 09:00-16:00
MAARDU PESULA
E-R 08:00-20:00
Pärnus paigaldatud automaatne süsteem. Foto: Laovarustus
• Autode ja mootorrataste plekitööd
• Erilahendused
• 3D skaneerimine – mobiilne teenus
• 3D modelleerimine
• 3D suurte detailide printimine –tööala 1800 × 600 × 600 mm
traktoritele, laaduritele, veo-, sõidu- ja pakiautodele, põllu-, tee-, metsatöömasinatele ja haagistele.
Samuti Vene tehnikale heade hindadega
Kohalevedu üle Eesti
Pikk 21, Võru • Tel 513 2710, 782 1441 madis.abiline@mail.ee
PUKSIIRTEENUS 24/7
Võimalus vedada 2 autot korraga, pisiremont, käivitusabi, rehvide pumpamine.
Tel 5896 1728
orupuksiir@gmail.com | ORU PUKSIIR
Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt seisvaid. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise.
Logistikasektori uus hingamine:
suured investeeringud ja tipptasemel keskused
Eesti logistikasektor astub suure sammu edasi – mitmed juhtivad ettevõtted on avanud uusi tipptasemel logistikakeskusi, mis tugevdavad riigi positsiooni nii regiooni logistikakeskuse kui ka e-kaubanduse teenuste pakkujana. Rimi uus logistikakeskus Laagris, SmartPosti suur sorteerimiskeskus Rae vallas ja SIRIN Developmenti modernne logistikapark Tänassilmas on näited valdkonna kiirest arengust.
Tekst: Sigrid Aunap / Foto: Mihkel Leis, SmartPosti, SIRIN Development
Rimi investeeris 27 miljonit eurot uude logistikakeskusesse Laagris
Märtsi alguses avati Tallinna külje all Laagris üks viimaste aastate suuremaid ärikinnisvara arendusi – Infortari rajatud 25 000 m² suurune Rimi logistikakeskus. Projekti koguinvesteering ulatub 27 miljoni euroni.
„Majanduslanguse ajal tehtud investeeringud loovad eelduse majanduse kasvuks. Täiendava investeerimiskindluse andis meile koostöö tugeva partneri, Eestis kindlalt kanda kinnitanud rahvusvahelise suurkontserniga Rimi. Infortari jaoks tähendab see märkimisväärset kinnisvaraportfelli laienemist,“ mär-
kis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Rimi Eesti juhi Kristel Metsa sõnul loob uus hoone Rimi töötajatele tänapäevased töötingimused ja tõhustab veelgi enam laotööd ning võimaldab viia Rimi köögi toodangu täiesti uuele tasemele.
„Logistikakeskus oli meie mõtetes ja plaanides juba väga pikka aega ning oleme siiralt õnnelikud, et see sai just selline, nagu soovisime,“ ütles Rimi Eesti juhatuse liige Kristel Mets, tänades kõiki osapooli sujuva, kvaliteetse ja tähtaegse projekti elluviimise eest.
Uues hoones asub 17 900 m² suurune logistikakeskus, 4000 m² Rimi peakontor ja 2300 m² keskköök. Logistikakeskuse ehitas INF Ehitus ja arendas AS Infortar. Ehitustööd algasid 2023. aasta kevadel ja ehitusel
kasutati uudseid tehnoloogiad, teiste seas pinnase koormamise meetodit, mis võimaldas drenaažisüsteemide kaudu vabaneda liigveest ja tagas hoonele vajaliku kandevõime. Ehituse eripära seisnes ka Rimi kaubandusketti varustava kuumköögi ning suurte sügavkülmkambrite mahutavuses, mis on toiduainete käitlemiseks hädavajalikud.
SmartPosti uus
sorteerimiskeskus: suured sammud e-kaubanduse arendamiseks Baltimaades
Sel kevadel kaubamärgi muutusest teavitanud SmartPosti avas Rae vallas ettevõtte Baltimaade suurima sorteerimiskeskuse. Investeeringu kogumaksumus on umbes 14 miljonit eurot ja tegemist on olulise välisinvesteeringu-
ga Eestisse, mis kinnitab riigi kasvavat rolli regiooni logistikakeskusena. Hoone ehitas NOBE.
„Sorteerimiskeskus on märgilise tähtsusega mitte ainult meie ettevõtte jaoks, vaid kogu Eesti ja Baltimaade jaoks. On märkimisväärne, et just Eestisse jõuab nii suur välisinvesteering, mis tõstab piirkonna logistilist võimekust ja loob eeldused e-kaubanduse
Rimi uues hoones asub 17 900 m2 suurune logistikakeskus, 4000 m2 Rimi peakontor ja 2300 m2 keskköök.
jätkuvaks arenguks. Eestisse investeerimine näitab Posti grupi usaldust siinse turu ja majanduskeskkonna vastu,“ ütles SmartPosti Baltikumi juht Gediminas Mickus.
Uus sorteerimiskeskus, mille kogupindala on ligikaudu 7500 ruutmeetrit, on osa Soome Posti grupist ja selle sorteerimisliini võimekus on võrreldes varasemaga enam kui kahekordistunud. Terminali on võimalik tulevikus laiendada veel kuni 2400 ruutmeetri võrra.
„Pakimahtude kiire kasvu tõttu vajasime uut ja võimekamat lahendust. Uue keskuse avamine võimaldab meil hoida turuliidri positsiooni ja pakkuda kvaliteetset teenust ka kõige nõudlikumatel ostuperioodidel,“ lisas Mickus. „Samuti on oluline, et sorteerimiskeskuse targa maja kontseptsioon ja märkimisväärne elektriautode laadimisvõimekus loovad tugeva aluse jätkusuutlikule arengule. Võtame kasutusele robottehnoloogiaid, mis tõstavad sorteerimisprotsesside kiirust ja täpsust, andes meile tugeva tehnoloogilise edumaa.“
Targa maja kontseptsiooniga sorteerimiskeskus on varustatud sensorsüsteemidega, mis võimaldavad kaugjuhtida mitmeid protsesse, näiteks energiatõhusust. 2030. aastaks on keskuses kavandatud 82 elektriauto laadimise võimekus, mida viiakse ellu etapiviisiliselt.
Tänassilmas avati uus logistikapark: SIRIN Development panustab Balti regiooni tulevikku Leedu kinnisvaraarendaja SIRIN Development avas 3. aprillil ainulaadse rahvusvahelise kunstisündmusega ametlikult Tänassilmas valminud
14 000 m² suuruse logistikapargi Sirin Park Tänassilma.
Kunstietendus „Sillad“ on originaalne lavastus, mis peegeldab ülemaailmset suhtlust ja ühendusi praeguste geopoliitiliste ning kliimaprobleemide taustal. „SIRIN Development investeerib täna, et ehitada tugevamat ja paremini ühendatud homset,“ ütles SIRIN Developmenti tegevjuht Laurynas Kuzavas. „Tänassilma logistikapark on valmis – see on reaalne, käegakatsutav saavutus, mis näitab meie usaldust ja pühendumust Balti regioonile.“
Sirin Park Tänassilma on esimene Eesti logistikapark SIRIN Developmenti portfellis. Harjumaal Lepatriinu põik 2 asuv logistikapark asub stratee-
vallas ettevõtte Baltimaade suurima sorteerimiskeskuse. giliselt heas kohas Via Baltica ääres, tagades ühenduse nii Tallinna kesklinna kui ka lennujaamaga. Sirin Park Tänassilma on A++ energiatõhususega jätkusuutlik logistikapark, mis hõlmab keskkonnasäästlikke lahendusi, nagu taastuvad energiaallikad, veesäästlikud süsteemid, tõhus küttesüsteem, LED-valgustus, BREEAM-standardi kohane kanalisatsioon, CO 2-seire ning elektrisõidukite laadimisvõimalused. Projekt on kavandatud kulutõhusate tehnosüsteemidega. Investeering läks maksma 12 miljonit eurot. 2025. aastaks plaanib SIRIN Development investeerida Balti riikidesse kokku 100 miljonit eurot – sealhulgas 54 miljonit eurot Leetu, 30 miljonit eurot Lätti ja 17 miljonit eurot Eestisse.
kunstisündmusega.
Foto: www.plepys.com
TÕLGE LK 2 REKLAAMILE TÄPNE LOGISTIKA
OLULISTE MISSIOONIDE JAOKS
Wiima Logistics on spetsialiseerunud kõrgete panustega projektilogistikale, kus täpsus, usaldusväärsus ja ennetav riskijuhtimine on möödapääsmatud.
• Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna transpordilahendused
• Kriitilise infrastruktuuri ja energeetika logistika
• Kohandatud keerukate tarneahelate haldus
Tagame kindluse seal, kus see on kõige olulisem.
SIRIN Development avas logistikapargi ainulaadse rahvusvahelise
Sel kevadel kaubamärgi muutusest teavitanud SmartPosti avas Rae