Kroonika Jaanid (2025) by Delfi Meedia

Jaanid

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond SUVI 2025

Lihtsalt naudi

On saabumas see hetk aastas, mil päike justkui ei tahakski loojuda ja öö sosistab pikalt venivaid lugusid neile, kes oskavad kuulata. Jaanipäev on Eesti suve süda – see ei ole lihtsalt püha, vaid seisund, milles saavad kokku meie rahvuslik alateadvus ja vabadus.

Kui kevadel oli veel tegemisi rohkem kui tunde, siis jaanipäev toob selle magusa murdekoha, kus aeg hakkab laisalt venima ja elu saab lõpuks ometi kulgeda. Inimesed on laiali üle Eesti – kes mere ääres, kes järve kaldal, kes koduhoovis –, aga kõigis neis paikades on tunda ühte ja sama: vabaduse maitset. See on hetk, kus telefoni võib vabalt jätta tuppa ja mõtelda tuleb ainult selle peale, kas külm jook on juba avatud või kas keegi viitsib viinerid grillile panna.

Jaanipäev ei eelda meilt pingutust, vaid annab loa nautida – istuda maas paljajalu, naerda südamest, lasta tuulel juukseid sasida ja olla hetkeks see inimene, kes ei pea midagi tõestama. Isegi kui kõik ei ole täiuslik, siis vähemalt praegu ei ole vaja kuskile joosta ega midagi parandada. Võib lihtsalt olla. Võib kuulata rohutirtse, võib vaadata tulle, võib jääda vaikseks või laulda kõvasti ja valesti.

Ja olgem ausad – just sellest, sellistest hetkedest, me kõige enam puudust tunnemegi, kui sügis jälle üle ukseläve astub. Seega lase sel jaanipäeval juhtuda – nii, nagu juhtub. Tee seda, mis rõõmu pakub, ja ära muretse ülejäänu pärast.

Jaanid

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja MARIANN RENEE VILBRE

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

REKLAAM

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee

TRÜKK PRINTALL

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

Karl Killing: ka Eesti võib jõuda modernse muusika täielikku tippu

„Enese eest hoolitsemisel on minu olulisteks abimeesteks trenn, uni ja õige toitumine,“ tunnistab Karl Killing (23), kes peab oma elukutse tõttu toime tulema pideva kaootilisuse ja rööprähklemisega. Tegelikult on see kiireloomuline elustiil aga artistile meeltmööda, sest nagu ta ise ütleb: „Muusika on ikkagi minu kirg, mitte töö.“

Tekst: Liisbet Estra Fotod: Rasmus Valdmann

Introvertne ekstravert

Kui palun Karlil ennast kirjeldada, tõdeb ta, et peab end üsna rahulikuks inimeseks. Veidi pikemalt teemal peatudes võib aga tõdeda, et muusikamaailm ja artisti elukutse on temast voolinud justkui erinevate karakterite vahel mängiva kameeleoni. „Tegelikult öeldakse mulle sageli, et olen justkui introvertne ekstravert. Ma ise tõlgendan seda nii, et kuigi olen loomu poolest introvertne, siis tegelikult naudin ka tähelepanu ning suudan seltskonnas ja avalikkuse ees ka oma ekstravertset poolt esile tuua,“ mõtiskleb muusik oma karakteri mitmetahulisuse üle.

Kuigi avalikult on Karl muusikamaailmas toimetanud juba põhikooli lõpust saati, tajub ta praegu, et on aastatega palju kasvanud ja muutunud. „Ma olen üha enam hakanud aru saama kõigest, mis minu ümber – ja ka sees – toimub. Tajun praegu varasemaga võrreldes palju paremini, mis mulle sobib ja mis mitte, ning oskan vastavalt sellele ka väärtushinnanguid ja prioriteete paika seada. See oskus ja kasvamine on olnud minu viimase aasta üks kõige suuremaid isiklikke saavutusi ja olen selle üle väga uhke,“ tunnistab muusik.

Inspiratsioon tabab teinekord ootamatult

Niisuguses ametis

paratamatult tuleb endale suuri eesmärke seada – vastasel juhul sa lihtsalt ei jõuagi kunagi sinna.

Inspiratsiooni leiab Karl muusika kirjutamiseks nii enese seest kui ka välismaailmast, reisidest ja välismaal kogetust ning õpitust. „Ma olen hakanud proovima aina rohkem iseendast ja oma isiksusest kirjutada, kuid ammutan palju inspiratsiooni ka väljastpoolt,“ tõdeb ta. Oluliseks loominguliseks tõukelauaks peab noormees just oma välisreise, kus ta tegeleb aktiivselt loometöö ning produtseerimisega ja püüab endale laias maailmas erinevaid uksi avada. „Need välismaakäigud on mulle vajalikud nii selle jaoks, et endale võõrsil rohkem võimalusi tekitada, kui ka puhtalt rutiinist välja astumise eesmärgil. Alati on hea siit kodumaarutiinist korraks välja murda ja tulla tagasi uue energiaga. Ma olen aru saanud, et mida rohkem ma välismaal käin, seda enam olen hakanud

MINIGOLF PARK

Meie rohelises, soojas ja valgusküllases sisepargis on alati ruumi.

Minigolf on mõõdukalt aktiivne sportmäng, mis sobib igas vanuses huvilistele. Tule kasvõi 40 inimesega ja korralda sünnipäev, ﬁrmapidu või mõni muu meeleolukas sündmus meie juures. www.parkminigolf.ee

mõistma, mis mind tegelikult muusikas kõnetab. Ja selle pealt ma praegu proovingi õitsema hakata,“ püüab Karl päris oma raja leidmisele keskenduda ja end kui muusikut pidevalt liikuvuses hoida.

Muusasid on tal veelgi, kuigi sõnadesse on neid sageli keeruline panna: „Minu muusika sünnib täiesti erinevatest kohtadest. See võib olla unenägu, kus ma näen mingit meloodiat, või kellegi öeldud suvaline lause, mis eriliselt kõrva jääb. Ja sellepärast mulle nii väga muusika meeldibki – see ootamatutest allikatest inspiratsiooniga pihta saamine on lihtsalt nii äge!“

Unistada tuleb suurelt

Kuigi Karli repertuaaris on kümneid tuntud muusikapalu ja ka kaks albumit, peab ta ise üht lugu kõigi teiste seast pisut erilisemaks. „Üks minu lemmiklugusid iseenda sulest on see viimane pala, mis mul Reketiga on („Piiri peal“ – toim). See on lihtsalt kõige minulikum,“ tunnistab laulja. „Konkreetne lugu on R&B stiilis ja täpselt see sound ning suund, mis mind muusikuna kõige enam kõnetab ning mida ma soovin Eestisse tuua,“ nendib Karl oma kirge R&B muusikastiili vastu, mis on tema hinnangul Eestis veel alahinnatud ja kuulatud žanr.

Oma karjääri tulevikku näeb noormees aga siiski välismaal. „Eks näis, kuidas ja mida elu mulle toob, aga hetkel tunnen, et minu muusikalise teekonna sihtpunkt on välismaa. Niisuguses ametis paratamatult tuleb endale suuri eesmärke seada – vastasel juhul sa lihtsalt ei jõuagi kunagi sinna,“ armastab Karl suurelt unistada. Lisaks tunnistab ta kirglikult, et ühel päeval soovib ta olla nii produtsendi kui ka laulukirjutajana täielikus tipus. Sellest on inspireeritud ka tema suurem unistus: „Ma tunnen, et minu missioon on tuua seda muusikat, mis mind maailmatasemel kõnetab, ka Eestisse, ja samas tõestada, et ka Eesti võib jõuda modernse muusika täielikku tippu.“

Ma isegi ei oska seda Eesti suve võlu enda jaoks sõnadesse panna –lihtsalt ei tahaks kusagil mujal olla.

Enese eest tuleb hoolt kanda

Muusika on ikkagi minu kirg, mitte töö.

Kuigi Karl tunnistab, et elab üsna kiiret ja kaootilist elu, on ta siiski enda jaoks paika pannud teatud rutiini ja igapäevased alustalad, mis aitavad iseenda eest hoolt kanda. „Ma proovin teha piisavalt palju trenni ja piisavalt magada. Paljud inimesed ei oska sageli magamise olulisust väärtustada, aga minu jaoks on see kõige olulisem vundament mõnusale päevale. Kui vähegi võimalik, püüan täis saada kaheksa tundi und ja lisaks sellele ka täisväärtuslikult süüa ning sotsialiseeruda. End liigsesse rutiini ja kookonisse tõmmata on ka muidugi ebavajalik, aga päeva lõpuks püüan ma neid harjumusi ikkagi hoida selle nimel, et mul oleks muusikaga hea balanss,“ peab Karl oma tormilist argielu tasakaalustavaid praktikaid väga oluliseks.

Suvel ei tahaks olla kusagil mujal kui Eestis

Kuigi kaugemad tulevikuplaanid viivad Karli laia maailma, siis eesootava suve veedab ta siiski kodumaal. Kõige enam elevust tekitava suveplaanina toob laulja välja Pärnus toimuva Beach Grindi festivali, kus ta sel aastal ka põhiprogrammis päev pärast oma sünnipäeva üles astub. „Ma arvan, et see üritus tuleb epic ! Ma olen küll eelnevalt olnud Beach Grindil teistele artistidele DJ, aga nüüd pealaval ise esineda… See tundub lihtsalt nii lahe ja ma väga väga ootan seda,“ tunnistab artist suurt elevust oma selle suve kõige oodatuma muusikaelamuse ees.

Ka oma ideaalset suvepuhkust kujutab Karl just kodumaal ette, sest Eesti suvi on tema silmis siiski kõige mõnusam. „Oma ideaalset suvepuhkust kujutan ette näiteks Võsul, Käsmus, Pärnus või kusagil sarnases looduskaunis kohas, kus saaksin lihtsalt kuu aega mõnusalt lebotada,“ unistab ta juhtme seinast välja tõmbamisest. „Kindlasti teeksin puhkuse ajal natuke mussi ka – see on ikkagi minu kirg –, aga niisama olemine on samuti väga tähtis ja seda ei tohi ära unustada. Ma isegi ei oska seda Eesti suve võlu enda jaoks sõnadesse panna –lihtsalt ei tahaks kusagil mujal olla,“ nendib muusik ja tõdeb, et suvepuhkus kodumaal on siiski kõige armsam.

FREE – lõhnatu , EFEKTIIVNE PUTUKATE TÕRJEVAHEND KOGU PERELE

• Kõikide lendavate, hammustavate ja verdimevate putukate vastu — puugid (sääsed, täid, lutikad, kihulased, mesilased, herilased, kärbsed jne.)

• Eriti sobilik allergikutele, beebidele/lastele, rasedatele, imetavatele emadele, tundliku nahaga inimestele. Emulsioon sisaldab Aloe Vera’t ja E-vitamiini.

• Sisaldab looduslikku, innovatiivset toimeainet (IR3535), mida soovitab kasutada Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO).

• Toimeaeg kuni 8 tundi.

AJAB KA PUUGID MINEMA

Kasutage biotsiidi ohutult!

Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

Saadaval kõigis hästi varustatud apteekides üle Eesti.

JUULIS ja AUGUSTIS kampaaniahinnad!

Valmistume aiapeoks

Kui õhtud on õdusad ja õhk kannab lillede ning grilli lõhna, on koduaed parimaks paigaks, kus elu lihtsaid rõõme nautida. Mõnus aiapidu eeldab planeerimist ja loovust ning on aeg oma aed suvisteks koosolemisteks valmis sättida.

Tekst: Eve Kallaste Foto: Shutterstock

Hea kodune õuepidu ei tähenda suuri kulutusi või keerulisi lahendusi. Ent selleks, et õhtu kulgeks mõnusalt ja muretult, tuleb siiski valmistuda. Milline mööbel kestab mitu hooaega? Kas tasub mõelda väliköögi peale? Ja kuidas luua hubane atmosfäär, mis külalisi kõnetab? Vaatame lähemalt.

Terrassi ja mööbli hooldus Olgu sul suur terrass, rõdu või lihtsalt mõnus murulapike – enne aiapeo korraldamist tasub oma väliala kriitilise pilguga üle vaadata.

Puidust terrass vajab igal kevadel väikest värskenduskuuri. Kui pind on hallikas või tumedamate täppidega,

võib see viidata niiskuse ja mustuse kogunemisele. Nüüd võta välja spetsiaalne terrassipesuvahend. Pärast kuivamist tuleks puidust terrassi pind katta õli või muu puidukaitsevahendiga, mis aitab pikendada terrassi eluiga ja taastab pinna kauni naturaalse välimuse.

Aiamööbel ootab tähelepanu. Plastmööbel vajab vaid pesu, aga puitja rotangmööblil tasub üle vaadata, ega ole tekkinud pragusid või kobrutavaid osi. Puidust terrassimööbel vajab kindlasti igaaastast hooldust. Kui mööbel on juba aastaid päikese käes olnud, võib kaaluda ka kattematerjalide uuendamist või padjakomplektide vahetamist – mõnikord piisab värske mulje saamiseks lihtsalt uue värvikombinatsiooni leidmisest.

Väliköök – ainult grillist ei piisa Grillimine on Eesti suveõhtute klassika, aga aina rohkem inimesi rajab oma õueruumi ka väliköögi. See pole enam pelgalt grillnurk, vaid koht, kus valmistatakse ette road, segatakse joogid, vahel isegi pestakse nõud. Välikööke on muidugi väga erinevaid ja see, kas tegemist on ajutise lahendusega või ehitada väliköök, mis kestab aastaid ja toimib aasta ringi, on igaühe enda otsustada.

Millest alustada? Kõigepealt tööpinnast – olgu see laud, kiviplaat või spetsiaalselt ehitatud moodul, toidu valmistamiseks peab olema piisavalt ruumi. Järgmisena tuleb valida kütteseade – klassikaline söegrill, gaasigrill või suitsuahi, sõltuvalt kokkamis

eelistustest. Tõsisemad toidunautlejad rajavad isegi veevärgiga varustatud kööginurgad, mis võimaldavad mugavamat toimetamist.

Oluline on ka väliköögi asukoht –mõistlik on see paigutada tuulevarjulisemasse kohta, võimalusel katuse alla. Siis ei sega ootamatu vihmasabin ega liigne päike.

Valgus loob meeleolu

Õhtune aed ilma valgustuseta on nagu pidu ilma muusikata – midagi justkui on, aga õige nautimise tunne jääb saamata. Valgustus on aiapeo suurim meeleolulooja ja sellesse ei pea tingimata palju investeerima.

Klassikalised LED valgusketid võib riputada puude vahele, pergolale või isegi aiaposti külge. Need loovad kohe hubase ja veidi romantilise meeleolu. Kui soovid midagi boheemlaslikumat, lisa laternaid, küünlaid või õlilampe.

Valgustuse valikul jälgi, et valgustid oleks spetsiaalselt õues kasutamiseks, sest on oluline, et need taluksid niiskust ja tolmu.

Detailid loovad terviku

Kui mööbel ja valgus on paigas, tasub mõelda sellele, mis õueruumile elu annab. Lihtsaimaks ja efektiivseimaks valikuks on harmoneeruvad taimed ja tekstiilid

Taimed, olgu need potis, peenras või pergolal väändumas, loovad eraldatuse ja pakuvad silmailu. Lavendel, pelargoon, rosmariin ja hortensia on

populaarsed valikud, sest nad mitte ainult ei näe head välja, vaid ka lõhnavad hästi ning tõrjuvad isegi mõningaid putukaid.

Kodust hubasust loovad eriti hästi tekstiilid, näiteks istmepadjad,

laudlinad, pleedid ja välitingimustele vastupidavad vaibad. Siin võib mängida värvide ja mustritega, aga samas tasub silmas pidada, et padkad ja vaibad oleks ilmastikukindlad ja lihtsasti hooldatavad.

Ära unusta!

Et suvine peoõhtu oleks veelgi mõnusam, tasub mõelda ka nendele asjadele:

Putukatõrje. Tsitronellaküünlad või eeterlike õlidega lõhnastatud lahendused hoiavad sääsed keemiliste tõrjevahenditeta eemal. Muusika. Miks mitte valida õhtust meeleolu looma suvine indie, lo-fidžäss või hoopis vana kooli soul, kuid jälgi helitugevust, et naabreid mitte häirida.

Istumisalad ja pleedid. Eesti suveõhtud võivad olla jahedad. Korvitäis pleede või miks mitte ka mõned pontšod on tähelepanuavaldus, mida külalised hinnata oskavad.

Erinevad tsoonid. Loo aeda väiksemad alad – söögiala, puhkenurk, joogibaar –, et külalised saaksid ühest kohast teise jalutades suhelda.

Ärge kartke grillida veidrusi

Vabas õhus einestamine pole kaugeltki uus nähtus või nüüdisaja viis kena ilmaga ja mõnusas seltskonnas midagi süüa. Suvi aga röögib selle järele, et võimalikult paljud eined saaksid söödud nii, et lisaks toiduaroomidele oleks võimalik nautida sirelilõhna ja lõbusat ampsudevahelist jutuvada saadaks linnulaul.

Sõna „piknik“ pärineb tõenäoliselt prantsuskeelsest terminist „piquenique“, mis ilmus kõnepruuki 17. sajandi keskel ja tähistas seda, et restorani sööma minnes võeti oma vein kaasa. Oma praeguse tähenduse sai piknik aga enam kui sada aastat hiljem, pärast Prantsuse revolutsiooni, kui Pariisi ja teiste linnade pargid muutusid linnarahvale avatuks. Nii said inimesed minna vabal ajal koos parki, võtta kaasa head ja paremat ning nautida üheskoos kätte võidetud uusi vabadusi. Sellest ajast

peale kutsutaksegi igat tüüpi – olgu see siis grillimine, ühine lõuna pargis või suurem vabaõhupidustus – õues söömist piknikuks.

Menüü rõhuasetus lihtsusel Piknikul on piltlikult kaks rebu, mis mõlemad on samaväärse tähtsusega. Kindlasti on pikniku edukaks kordaminekuks vaja midagi head süüa ja ka juua. Toiduvalik õues söömiseks ei pea olema keeruline, dekadentlik, kuid võiks olla inspireeriv ja maitsev. Tegeletakse ju ühe olulisema tegevusega

päevas: söömisega. Kuid vähem oluline, kui mitte olulisem, ei ole see, kus ja kellega seda einet võetakse. Need kaks poolt – ying ja yang – loovadki mõnusa pikniku õhkkonna. Vesteldakse, naerdakse, nauditakse kena ilma ja maitstakse midagi mõnusat. Tegemist on palju enama kui lihtsa kokkusaamise või einestamisega.

Kuna rõhk on piknikul pisut enam sellel, kus ja kellega süüakse, võiks pikniku menüü olla pigem kergem, lihtsam, kiiremini tarbitav. Kärme lõuna pargipingil või ühine õhtu

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock, erakogu

söök mererannas tähendavad väheke erinevat toiduvalikut, samuti see, kas söömisele on kaasa toodud grill või loodud reegel, et igaüks toob midagi, süüakse aga ühiselt. Enamasti annab piknik võimaluse katsetada, eriti kui inimesi on palju – reaalsus on see, et isegi veidraim toit süüakse ära.

Juurviljad olgu (grilli) kuningannad

Eesti tuntuim ja hinnatuim BBQkoolitaja Enn Tobreluts ütleb, et 2025. aasta suvine grillitrend ongi tervislik grillimine, millele lisandub ka kvaliteetse tooraine grillimine. Järjest rohkem inimesi eelistab grillilt ka kvaliteetset suutäit.

„Tervislikkuse all pean ma silmas ka tervislikumaid grillivõtteid, nagu näiteks slow & low: aeglaselt ja madalal temperatuuril küpsetamine. Lisaks tähendab see ka laiemalt mitmekesist tasakaalustatud toitumist, kus grillitud liha kõrvale süüakse ka salateid. Aina enam saadakse aru, et ka toidu söömise järjekord on oluline: esiteks söö midagi rohelist ja alles siis liha. Nii on ka kõhul kergem,“ mainib Tobreluts.

Katsetamist väärib tema sõnul ka otse süte sees liha, täpsemalt steigi grillimine. Seda kutsutakse dirty

steak’iks: kergelt marineeritud liha läheb otse kuumadele sütele, vaid minutiteks. Lisaks võiks võtta ette ka plangul kalafilee grillimise.

Juurviljad laulavad grillil: absoluutselt igast juurikaletis olevast viljast saab grillilt läbi käies midagi ekstraordinaarset. Ning seda vaid ühe lisandiga, milleks on meresool. Lõigake grillile värske peakapsas, baklažaan, õunad, pirnid, porrutorud, paprika, sibulad, seened, sparglid ja nii edasi. Süte kuumus, suits ja kerge sool voolib neist lihtsatest viljadest Micheliniväärilised ampsud. Kiirelt saate selgeks, et liha on kogu grillimaailma teine viiul, millel vaid maitseaine roll.

Grillimine kui toidusümfoonia

Eeldame, et tuleb pikk ja väga kuum suvi. See tähendab, et ei ole absoluutselt mingit isu veeta aega toas kuuma pliidi või ahju ees. Kogu kodune, aga ka külalistega söögivalmistamine tuleb kolida õue. Hea, kui on väliköök, kuid grilli saab panna üles ka väiksemale peenramaale või suuremale rõdule. Kohe vaatame, kuidas kõik söögid süte kohal küpseks saada – isegi need, mis tegelikult grillile mõeldud pole.

Sõltuvalt sellest, kui suure grillijaga on tegemist, on kindel soovitus eduka

grillihooaja läbiviimiseks soetada hea grill: kui oled aegajaline grillija või selline, kes soovib toidu kiiresti valmis saada, on parim valik gaasigrill. Kui aga huvi grillimise vastu on sügavam, ei ole võimalik läbi ajada ilma korrektse keraamilise „munata“. Käimalükkamine võtab sellisel grillil pisut enam aega, vajab rohkem hoolt ja ka grillitava mahud peaksid olema suuremad, kuid tulemus on ka selle võrra kõrgemast klassist.

Samuti pole võimalik vaadata mööda kvaliteetsest toorainest: valige alati parim. Juurviljade, kana ja kala puhul on parim värskem kaup, kuid veiseliha ja lamba valikul laske pakkida rippunud, laagerdunud liha. Parimad paigad otsesuhtluseks inimesega, kes toorainet tunneb, on turul. Lisaks saab seal ka kaubelda.

Olge julged katsetama uusi retsepte ja mõtlema väljapoole oma tavanorme. Ärge kartke panna grillile toiduaineid ega toite, mis tunde järgi sinna ehk ei sobi. Jagame põnevaid retsepte, mille hulgas on nii klassikat kui ka ebatavalisi ideid.

Kaunist suve ja maitsvat grillimist! Kõik retseptid pärinevad veebilehelt retseptiveeb.delfi.ee!

Oma silm on kuningas! Tule Allikale ja lase oma meelel ning vaimul puhata – päriselt. Kas oled mõelnud, milline näeb välja Paradiis? Võid selle leida Saaremaa kõige läänepoolsemast külast, Atla sadama vahetust lähedusest – Allika talust. Kui Sa arvad, et oled Eestimaal juba kõike näinud, siis julgeme arvata vastupidist. Allikal peatub aeg, õitsevad metsikud orhideed, on ülimalt puhas õhk ja loomulikult ka saun ning puhta allikaveega täidetud kümblustünn. Kõigele sellele lisaks on siinsed päikeseloojangud erilisemad kui kusagil mujal.

10 min jalutuskäigu kaugusel imeline Atla sadam, kus saab ujuda ja on ka paadislipp. Tule oma paadiga kalale ja sõida Vilsandile jne.

Kokkuleppel Allika talu peremehega on võimalik tellida suitsukala, hea ilma korral tellida paadisõit Vilsandile jne. Otsid kohta, kus aeg peatub ja

FETASALAT GRILLITUD

SUVIKÕRVITSA

JA BAKLAŽAANIGA

AUTOR: TUULI MATHISEN

Koostisosad:

2 suvikõrvitsat

2 baklažaani

200 g kirsstomateid

200 g fetajuustu

basiilikulehed

palsamikreem

Valmistamine:

Marinaad:

3 küüslauguküünt

tüümian

oliiviõli

sool

must

pipar

sidrunimahl

Esmalt sega kokku marinaadiained. Lõika suvikõrvits ja baklažaan ribadeks ning pane koos kirsstomatitega paarikümneks minutiks marinaadi sisse. Kuumuta grill ja grilli suvikõrvitsat, baklažaani ning kirsstomatit mõni minut, kuni need on läbi küpsenud. Tõsta taldrikule, pudista peale fetat ja basiilikulehti. Soovi korral võid niristada üle ka palsamikreemiga.

GRILLITUD KAPSAS

AUTOR: PIRET HANSON

Koostisosad:

500 g kapsast

2 küüslauguküünt

3 sl oliiviõli

1 sidrun

till

sool

Valmistamine:

Lõika kapsas sektoriteks, aga jäta lehed juurika külge kinni. Sega kausis hakitud küüslauk, oliiviõli ja sidrunimahl. Tõsta sinna kapsalohud ja määri marinaadiga kokku. Jäta 30 minutiks kuni paariks tunniks maitsestuma. Küpseta kuumal grillil või pannil, kuni kapsas on saanud värvi ja veidi pehmenenud. Serveerides raputa peale ohtralt tilli.

QUICHE TOMATI, SUVIKÕRVITSA JA RICOTTA’GA

AUTOR: BRITT PAJU

Koostisosad:

125 g jahu

125 g kaerajahu

100 g võid

30 g toorjuustu

1 muna

1 tl soola

3 sl vett

Täidis:

300 g tomatit

200 g suvikõrvitsat

1 küüslauguküüs

250 g ricotta’t

4 muna

2 dl vahukoort

1 dl riivitud parmesani

1 sl hakitud tilli

1 sl hakitud basiilikut

2 sl hakitud murulauku

must pipar

sool

Valmistamine:

Sega lauamikseri lapiku osaga kokku taina koostisained, kuni saad ühtlase segu. Patsuta palliks, mässi köögikilesse ja tõsta vähemalt paariks tunniks külmikusse tahenema – siis on sellega palju mugavam toimetada.

Rulli tainas 0,3 cm paksuseks kettaks ja tõsta umbes 24 cm läbimõõduga küpsetusvormi. Säti tainas mööda vormi külgi paika ja eemalda üleliigne. Tõsta vorm umbes 10 minutiks sügavkülmikusse, seejärel kata küpsetuspaberi ja sellele asetatud raskustega (kas spetsiaalsed marmorkuulid või kuivainekapist oad, riis või kruubid). Eelküpseta ahju keskmises osas 220 kraadi juures 20 minutit. Eemalda paber ja küpseta veel 10 minutit või kuni tainas on kena ja jumekas.

Täidise valmistamiseks sega viilutatud suvikõrvitsad 0,5 tl soola ja hakitud küüslauguga ning jäta 5 minutiks seisma. Samal ajal klopi kokku munad, ricotta, vahukoor ja parmesan. Maitsesta soola-pipra ja hakitud ürtidega. Pigista suvikõrvitsatest liigne vesi välja ja lao pool neist pirukapõhjale, kalla peale munasegu ning lisa viilutatud tomatid ja ülejäänud suvikõrvits. Tõsta pirukale ka mõned tillioksad või suuremad basiilikulehed. Küpseta 180-kraadises ahjus 35–45 minutit või kuni täidis on tahenenud ja hakkab jumet võtma. Lase pirukal enne serveerimist vähemalt 30 minutit jahtuda ja taheneda.

Foto: Tuuli Mathisen

Foto: Piret Hanson

Foto: Britt

Paju

GRILLITUD PORTOBELLOD KOHVIVINEGRETI, TOMATITE JA KITSEJUUSTUGA

AUTOR: BRITT PAJU

Koostisosad:

4 portobellot

200 g kirsstomateid

70 g kitsejuustu

rukola

Valmistamine:

Kohvivinegrett:

1 sl kohvi

2 sl palsamiäädikat

2 sl vahtrasiirupit

0,75 sl oliiviõli

sool

pipar

Loksuta keeratava kaanega purgis kokku vinegreti koostisosad. Vala pool saadud segust seentele ja lase umbes 15 minutit seista. Lõika tomatid umbes 1 cm suurusteks tükkideks ja maitsesta 1 sl kastmega. Grilli seeni keskmisel kuumusel mõlemalt poolt 5 minuti jooksul. Tõsta need, kübara kumer pool all, serveerimisalusele, täida tomatiseguga, tõsta peale rukolat ja pudista üle kitsejuustuga. Lisa kõige peale veidi kastet ja serveeri.

GRILLITUD KULD-MERIKOGER EHK DORAADO

AUTOR: KIRSI ALTJÕE

Koostisosad:

1 roogitud kuldmerikoger meresool

Valmistamine:

oliiviõli

sidruniviil

Aja grill kuumaks, aseta sisikonnast puhastatud terve kala grillile ja ära enne kalal külge keera, kui puulusikaga tõstes kala grillilt peaaegu nagu iseenesest lahti tuleb. Siis keera teine pool ja küpseta samamoodi, kuni kala grillilt ilusasti eemaldada saab. Kui doraado on valmis, tõsta see taldrikule, lisa meresoola ja sidrunit. Pole patt piserdada kalale ka oliiviõli, kohalikud vähemasti teevad nii.

GRILLIL KÜPSETATUD LAPIKUD KARTULID KUUSEVÕRSE KASTMEGA

AUTOR: TUULI MATHISEN

Koostisosad:

8 kartulit

oliiviõli

küüslauk

Kuusevõrsekaste:

kuusevõrsed 1 küüslauguküüs oliiviõli

sidrunimahl sool must pipar

Valmistamine:

Töötle kõik kastmeained purustajas ühtlaseks. Kui kaste on liiga paks, lisa oliiviõli rohkem. Maitsesta. Keeda pestud, kuid koorimata kartuleid soolaga maitsestatud vees, kuni need on pehmed. Kurna ja jahuta veidi. Vajuta kartulid lõikelaual suurema noa küljega lapikuks. Sega hakitud küüslauk ja oliiviõli ning pintselda saadud seguga kartulilapikud üle. Aseta kartulid grillresti vahele ja grilli süte kohal minuti jagu või nii kaua, kuni kartulitele on peale tekkinud kuldne koorik. Serveeri kohe ja juurde paku kuusevõrsekastet.

KÜPSETATUD CAMEMBERT JA GRILLITUD VIRSIKUD

AUTOR: KERTU LUKAS

Koostisosad:

4 virsikut

Prantsuse sai 120 g Camemberti juustu

Valmistamine:

Samal ajal kui fooliumisse keeratud juust lõkke kohal seest vedelaks muutub, küpsevad restil poolitatud virsikud. Nii lihtne see ongi!

Foto: Tuuli Mathisen

Foto: Britt Paju / Anne & Stiil

Foto: Kirsi Altjõe

Foto: Kertu

Lukas

Selle suve maitsed Epiimalt!

Epiim on üks Eesti suuremaid juustu- ja võitootjaid, mis kuulub enam kui sajale kohalikule piimafarmerile. Selleks et pakkuda maitseelamusi nii suurtele kui ka väikestele juustusõpradele ning luua uusi võimalusi eestimaise juustu kasutamiseks erinevates toitudes, on Epiima erineva maitseja küpsusastmega juuste saadaval laias valikus nii tükkide, viilude kui ka riivituna. Loe, kuidas leidlikud toidunautlejad erinevaid Epiima juuste kasutasid ja mida neist arvasid.

Maitses ajakirjade müügijuht Kadri Kuningas:

„Kunagi müüdi meie kaubanduses ühte väikese poisi pildi ja vähese rasvasisaldusega juustu. Siis kadus see jäädavalt lettidelt ja ma ei söönud juustu vahepeal üldse, sest ei leidnud figuurisõbralikku ega maitsvat varianti. Kui aga Epiim light-juustu turule tõi, sai minu pikaaegne soovunelm teoks! Ja siis hakkasid nad veel pakkuma lightriivjuustu – see muutis mu elu! Figuurisõbralik ei võrdu kindlasti kehvem. Light-juust on väga maheda maitsega ja riivjuustu omletile lisades ei tee küll vahet, kas tegu on tavalise rasvasisaldusega või light-juustuga. Proovige ära ja olge saledad!“

Maitses Eesti Naise

reklaamijuht Kelly Saarepera:

„Valmistasin grillroa kõrvale kerge ja värskendava suvesalati, kuhu lisasin mahlast arbuusi, krõmpsuvat jääsalatit, brõnsat, veidi oliiviõli ning maitseks sidrunimahla, musta pipart ja näpuotsaga soola. See lambapiimajuust sobis salatisse suurepäraselt – selle mahe ja tasakaalustatud maitse ei ole liiga soolane, mistõttu täiendab see hästi nii värskeid köögivilju kui ka magusamaid koostisosi, nagu arbuus. Usun, et brõnsa sobib imeliselt ka grillile – ideaalne juust suviseks kokkamiseks, olgu see siis salatis või grillil!“

Maitses Oma Maitse

reklaamijuht Rachel Branten:

„Olen suur võileivataja nii tööl kui ka kodus ja see juust on ideaalne töökülmkappi. Maitse on sel hea ja tummine, aga siiski mahe. Kuna see mekib nii hästi, söön mõnikord lihtsalt viilu juustu ka pärast lõunat, kui nälg peale tikub.“

Maitses Kroonika reklaamijuht Heldin Jegis: „Bresto juust on just selline mahedalt tummise maitsega ja meeldiva järelmekiga kõva juust, mis sobib ideaalselt nii suupistelauale, grillroa kõrvale, salatitesse kui ka suviste veinide juurde. Minul on Bresto juust alati olemas, kui on kokkusaamine sõprade, tuttavate või perega – see on lihtsalt kogu aeg minu külmkapis saadaval. Valikus on ka Bresto light-juust, mis rannahooaja saabudes on eriti tänuväärne toode kaalulangetajatele ja -hoidjatele. Eriti mugav on seda kaasa võtta koosviibimistele kuubikutena. Toidutegemine on aga eriti kiire ja mugav Bresto riivjuustu kasutades.“

Maitses Anne & Stiili reklaamijuht Andra Kivissaar:

„Kuna olen suur juustugurmaan, kasutasin Lepasuitsu juustu enda tehtud juustulaual koos äsja grillitud lihaga. Juust sobis imeliselt liha kõrvale, aga ka liha peale pannes sulas see väga kiirelt ning tegi maitseelamuse veelgi paremaks. Väga mõnus oli juustu ka veini kõrvale näksida. Maitselt pole juust liiga suitsune ega liiga juustune – perfektne.“

GRILL-NAPOLEON

AUTOR: KERSTI REA

Koostisosad:

200 g mascarpone’t

suhkur

maasikad

12 filotainalehte

õli

tuhksuhkur

Valmistamine:

Pane mascarpone hulka selline kogus suhkrut, et saaksid endale sobiva magususe. Vahusta koor ja sega ettevaatlikult mascarpone’ga. Tõsta külmkappi ootele. Lõika maasikad pooleks või veeranditeks. Aseta üks sulatatud filotainaleht tasasele tööpinnale. Pintselda see üle õliga ja puista ühtlaselt peale suhkrut. Aseta lehele teine leht ja tegutse samamoodi ka kolmandaga. Lõika nüüd tainalehed pikuti neljaks ja siis ristipidi pooleks, tõsta lehed üksteise peale, et tekiksid kuuekihilised pakikesed. Toimi järgmiste lehtedega samamoodi. Saad kokku 12 pakikest, millest moodustada neli kooki. Grilli tainalehepakikesi üsna madalal kuumusel 1–2 minutit mõlemalt poolt või kerge pruunistumiseni. Aseta ühe küpsetatud grill-lehepakikese peale mascarpone-vaht ja maasikad, peale jälle filolehed, mascarpone ja maasikad. Kõige peale käib filotainast kaas. Raputa üle tuhksuhkruga.

RABARBERIDŽINN

AUTOR: HELENA BUSIAKIEWICH

Koostisosad:

1 kg rabarberit 400 g suhkrut 800 ml džinni

Valmistamine:

Lõika 1 kg rabarbereid 3 cm juppideks. Tõsta need suurde purki koos 400 g suhkruga ja raputa läbi, et rabarberid saaksid suhkruga kaetud. Lase seista üle öö ja vala siis segule

800 ml džinni. Lase joogil tõmmata jahedas pimedas kohas neli nädalat, siis on see joomisvalmis. Kui soovid, kurna puhtasse pudelisse.

ÜLE GRILLITUD

RABARBERI-MANDLIKOOK

AUTOR: RITA OSA

Koostisosad:

200 g võid

2,5 dl suhkrut

sool

2 muna

1,5 tl mandliessentsi

3 dl jahu

1,5 dl mandlijahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

600 g rabarberit

Valmistamine:

Määrimiseks: või riivsai

Peale raputamiseks: 5 sl suhkrut

Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri 25 cm läbimõõduga lahtikäiv tordivorm seest võiga ja raputa üle riivsaiaga. Vahusta või 2,5 dl suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad ja lõpuks mandliessents. Sega omavahel jahu, mandlijahu, küpsetuspulber ja sool ning sega siis võisegusse. Pane pool tainast vormi ja tasanda ühtlaseks. Kata ühtlaselt pikkade koorimata rabarberivartega – selleks lõika varred vormi mõõtu, paksemad varred poolita enne. Kata rabarberid ülejäänud tainaga, tasanda taas pind ja kata ülejäänud rabarberivartega, sättides ülespoole punase osa. Raputa peale 5 sl suhkrut ja küpseta ahju keskosas 50 minutit. Keera peale ahju grillrežiim ja küpseta kooki kõige ülemisel siinil, kuni küpsetis omandab ilusa grillitud välimuse. Jahuta 10 minutit, siis eemalda vormist. Sobib süüa nii soojalt kui ka külmalt, mõnus maiustada ka järgmisel päeval.

Foto: Kersti

Rea

Foto: Kim Lightbody

Foto: Gregor

Jürna / Oma

Maitse

Kikase kana ja kalkuni BBQ ning grill-lihad on tõelised grillipeo superstaarid!

Testisime sõpradega sellesuviseid

Kikase uudistooteid ja armusime neisse esimesest suutäiest.

Päike paistis, muru lõhnas nagu lapsepõlves ja grill särises mõnusalt – sellises hetkes on mõnusat tunnet, et kõik on lihtsalt nii hästi. Olime sõpradega grilli meie hoovi hakkama pannud, sest otsustasime, et seekord ei lähe kokkusaamise puhul linna restorani, vaid teeme hoopis omaenda väikese grillipeo. Peagi täitus aed meeldiva sumina, naerupahvakute ja Kikase suvise grillivaliku hõrgutavate aroomidega.

Kikase mahlakad grill-lihad, mille olime oma peo peategelasteks valinud, muutusid grillil järjest isuäratavamaks ja küpseva liha lõhn oli nii kutsuv, et isegi naabri koer ei suutnud oma aias rahulikult püsida ning käis meile pidevalt eriti sõbralikke pilke heitmas. Olime välja valinud neli uut kintsuliha, igaüks oma nägu ja tegu.

Testimise tegid läbi neli toodet:

• Broilerikintsuliha BBQ apelsini marinaadis

• Roasted garlic broilerikintsuliha

• Kalkunikintsuliha vahemere ürdimarinaadis

• Summer smoked honey kalkunikintsuliha

Pidulised koondusid nagu ehtne toidužürii ja oma rolli maitsmisel võeti väga tõsiselt: prooviti, prooviti veel, vahetati muljeid, vaieldi – iga lihasordi valis keegi parimaks.

Meie lemmikuks sai napilt, aga kindlalt BBQ apelsini broilerikintsuliha – see oli rikkalik ja täidlane nagu suvi taldrikul. Apelsini värskus andis magushapuka noodi, mis segunes ideaalselt suitsuse BBQ-maitsega. Iga amps pani veel ühte lisatükikest tahtma. Panin tähele, et selle liha söömise ajal tekkis vestlusesse kõige rohkem pause, sest toit oli lihtsalt niivõrd hea, et jutuks polnudki suus enam ruumi.

Häid maitseid jagus tervesse õhtusse ja igal grill-lihal olid omad austajad – kes oma maitsetundlikkust teistest peenekoelisemaks pidas, olekski võidukarika nii mõnelegi teisele uuele tootele andnud. Järgnevad kolm lihatoodet kogusidki testijatelt võrdselt teise koha vääriliselt punkte.

Kalkunikintsuliha vahemere ürdimarinaadis viis mind hetkega Kreeka saarele – rosmariin, tüümian, mahlasus ja see aroom… Arutasime omavahel, et mõtted läksid seda liha süües justkui iseenesest puhkuseradadele.

Röstitud küüslaugu broilerikintsuliha oli klassika, mis ei vea kunagi alt – parajalt küpsetatud küüslauk andis lihale iseloomu, aga ei mõjunud domineerivalt. Muide, see nauditav maitse ei ole kaugeltki juhuslik. Kikas ja Vinkymon on loonud Eesti esimese tööstuslikult toodetud musta küüslaugu marinaadi, milles marineeritakse broileriliha. Sügav, rikkalik ja kergelt karamelline maitse lisab meie meelest grilltoitudele täiesti uue mõõtme.

kõik hakkasid juba samal mahlased, maitseküllased ja tamiseks valmis grillitooted

just ja sõpradega koosole-

Ja siis veel suitsune meega kalkunikintsuliha – nagu grillilt tulnud mesine pai, millel kergelt suitsune varjund. Sellest lihast ei suutnud me tükikestki alles jätta. Testimine viis selleni, et kõik hakkasid juba samal õhtul plaani pidama, millisel õhtusöögil need lihad taas lauale tuua. On nad ju nii mahlased, maitseküllased ja üllatavalt lihtsad valmistada. Ei mingit stressi marineerimise ega kuivaks küpsenud liha pärast. Koduseks kasutamiseks valmis grillitooted tagavad, et nende küpsetamise kõrvalt jääb aega ka selleks, et nautida suvesoojust ja sõpradega koosolemist.

Kikase kõige uuemad arendustooted: Broilerikintsuliha musta küüslaugu, ingveri ja vürtsi marinaadis (600 g) ning Broilerikintsuliha musta küüslaugu marinaadis (600 g) on juba jõudnud Coopi ja Rimi kauplustesse. Teised kauplusteketid veel mõtlevad.

GLUTAMAX sisaldab glutatiooni ja vitamiine, mis peale alkoholi tarvitamist neutraliseerivad alkoholist tekkinud toksilised jäägid. Seetõttu vähenevad alkoholi tarbimise järelmõjud (peavalu, iiveldus, halb enesetunne).

Jaanipäev koos veiniga

10 küsimust sommeljeele

Jaanipäeval võib juua ka õlut, aga ei pea. Eestlased on aina enam just veinirahvas ja seetõttu uurime peensusteni välja, milliseid veine jaanilaual pakkuda. Küsimustele vastab sommeljee ja veiniajakirjanik Martin Hanson

Tekst: Kairi Prints Fotod: Shutterstock, erakogu

Alustame sellest, millised on sinu hinnangul jaanipäeva lahutamatud road?

Jaanipäev kuulub minu silmis samasse kimpu jõulude ja vabariigi aastapäevaga, kus toidulaua fookus olgu „klassikal“: äädikamarinaadiga mahlane seašašlõkk, kurgitomatisibulasalat, hapendatud kurgid. Klassika. Kuid kõige selle kõrval on minu viimaste aastate lemmikud olnud kõiksugused juurviljad, mida grillida vaid soola, pipra ja võiga. Grillida saab peaaegu kõike, mis vähegi peenral kasvab: pange süte kohale või ja soolaga maitsestatuna peakapsaviilud, porrulauk, õunad, tomatid, baklažaan, ananass ja nii edasi. Võimsa maitsega grilltoit kaob toidulaualt esimesena, uskuge mind.

Aga nüüd veini juurde! Mis rolli veinid toidunaudingus mängivad? Veini võib pidada gastronoomses mõttes roa lõppakordiks, mis annab

Sommeljee ja veiniajakirjanik Martin Hanson.

toidule selle viimase maitsestuse. Iga roog peab olema maitsev ilma juurde serveeritud joogita, kuid just jook –olgu selleks siis vein, õlu, kokteil, siider või midagi muud – peab tõstma toidust saadava elamuse mitu astet kõrgemale.

Kui toit ja vein kokku sobivad, võimenduvad mõlema parimad, vaikivad aga nõrgemad maitsed. Veiniga on võimalik vähendada ka toidu rasvasust

(maitses), tugevdada magusust, samuti muuta vürtse pehmemaks või tuua juurde hoopis uusi mekke: röstisust, vürtsikust, ürdisust, värskust... Vein on toidule kui täpp itähele: saaks vabalt ka ilma hakkama, kuid koos on igal juhul kordades parem.

Mis sobib eestlaste lemmiku klassikalise sealihašašlõki juurde?

Sealiha on maitsemaailmas nö magus liha, mis tähendab, et vein selle kõrvale peab olema ka pigem malbem, marjasem ja ümaram. Väga palju määrab lihade puhul ära marinaad ja see, kui suitsuseks on liha grillil muutunud. Suitsu peetakse mõruks maitseks, mis ei taha minna kokku väga tugeva tanniinsusega veinis, eriti sellega, mis on veini tulnud vaadilaagerdusest. Enamasti sobib punases ehk tomatimarinaadis sealiha juurde mõni Itaalia kuulsatest viinamarjadest: näiteks peamiselt PõhjaItaalias kasvav 'Sangiovese' või riigi lõunapoolne hitt

mari 'Primitivo'. Kui esimene on pigem happeline, mis sobib tomatimarinaadiga, siis 'Primitivo' marjasus on imeline just lihast tuleva magususega.

Mida aga soovitad veisesteigi kõrvale?

Klassikaline veisesteik serveeritakse pooltoorena, lihamahlad on eredad, maitsestus lihtne – sool ja pipar – ning vein peab sellisel juhul olema „toekam“, pikema vaadilaagerdusega ja pisut eakam. Veel üks oluline reegel toidu ja veini kokku sobitamisel lähtub ideest, et „noobel tuleb panna kokku noobliga“ ehk siis hea veisesteik võiks saada kaaslaseks „kõrgema riiuli“ veini. Läheme nüüd PõhjaHispaaniasse

Rioja piirkonda, kus valmistatakse maailma parimaid 'Tempranillo' marjast veine, mille tõeline „ilme“ hakkab ilmnema alles kümne aasta vanusena. Kui aga on soov juua midagi Prantsusmaalt, võiks valida näiteks 'Cabernet Franci' või 'Merlot'' marjast veini või nende segu.

Millised veinid aga lambaliha juurde sobivad?

hinnast. Kui marjasus ja vürts on see, mis Shiraz' puhul tõstavad lamba uude kõrgusse, siis veini tugev tanniin toimib liha endaga, muutes selle suus pehmemaks.

Sama küsimus linnuliha kohta – mida siin eelistada?

roosa šampanja tundub liigne luksus, siis pole midagi mõnusamat ühest vahuveinide uusimast tulijast: roosast Proseccost, millele annab taas värvi 'Pinot Noiri' mari. Kerge, värske ja marjane vein ning suitsuse alatooniga soolakas vorst – toimib küll.

Kui soovitada ühte head ja soodsat veini, mis sobib kõigega, siis milline see oleks?

Vein on toidule kui täpp i-tähele: saaks vabalt ka ilma hakkama, kuid koos on igal juhul kordades parem.

Pakkuge

oma järgmisel

Reeglitest rääkides, siis pakun välja ka kolmanda: kokku sobivad samast kandist maitsed ja nii on lambaliha parim kaaslane Austraaliast pärit 'Shiraz'' marjast tummine, kuid särtsakas, musta pipra ja kerge paprikase noodiga vein. Kuna lammas on noobel loom, vajab hoolt nii lõikamisel, maitsestamisel kui ka grillimisel, võiks ka vein selle juures olla pisut kõrgemast

grillil õunamahlas marineerituna grillilt võetud ananassiviile, peal vaniljejäätis ja kõrval Põltsamaa Kuldne. Taevalik.

Nüüd küsin vastu: mis lindu me sööme, mis tükki ja mis maitsestusega? Need lisaküsimused on veinisobituse a ja o. Kui grillida pardi rinnafileed, pole mingit küsimust: ideaalne paariline on 'Pinot Noiri' mari – kindlasti Burgundiast, kui „hammas“ peale hakkab. Suurepäraseid veine saab ka Itaaliast või Argentinast, kuid ka Moldaaviast. Kui aga menüüs on maisikana, võiselt rikkalik kana, peab vaatama valge veini suunas: 'Chardonnay' mari ja täpsemalt midagi Prantsusmaa ühest kuulsamast Chablis' piirkonnast. Sealsed veinid on samuti röstised, võised, sügavad ja lopsakad. Mida veel elult tahta?

Kas ka lihtsa grillvorsti juurde võiks sobida hea vein?

Pole midagi paremat heast, liharikkast ja hästi maitsestatud grillvorstist. Kui mõelda sellistele, mis on pisut suitsutatud, sealihast ja kerge vürtsiga, võib lennutada punni mõnelt maitserohkemalt roosalt mulliveinilt. Kui

Sommeljeedel on ütlus, et „kui soovid midagi head ja soodsat, tuleb osta üks soodne ja üks hea“. Maitsed on loomulikult äärmiselt erinevad, aga kunagi ei saa panna mööda Pugliast pärit Negroamaro või Primitivoga. Variant on ka Cremant de Bordeaux, vahuvein maailma kuulsaimast veinipiirkonnast, näiteks 'Semilloni', 'Muscadet'' ja 'Cabernet Franci' marjade seguna – siin saavad tõesti kokku soodne ja maitserikas. Aga proovige oma järgmisel grillil tõsta lauda õunamahlas marineerituna grillilt võetud ananassiviilud, peal vanillijäätis ja kõrval Põltsamaa Kuldne. Taevalik.

Millised on olnud sinu kõige meeldivamad (või ootamatumad) toidu ja veini kooslused (jaanipäeva ajal)?

Neid kogemusi on meeletult palju, kuid eredam võiks olla see tunne, kuidas väga magus vein muutub magusa magustoiduga koos süües vähem magusaks. Magus ja magus taandavad teineteist ning esile kerkib pigem veini värskus. See ajab alati segadusse ja teeb rõõmu.

Kuidas sa ise sel aastal jaanipäeva tähistad – kas pigem pere või suurema seltskonnaga? Ja millised veinid sinu jaanipäevalaualt leiab? Suure tõenäosusega veedan jaanipäeva klassivendade seltskonnaga rattamatkal. Jaanipäeval eelistan pigem juua head õlut: päevasel ajal kreemist Hefeweizen’it ehk nisuõlut ja hiljem pokaali head porterit. Kuna jaanimürglis on koht nii tantsul, saunal kui ka seiklustel, on õlu parem kaaslane. Kuid alati on reegel see, et õllele tuleb vett vahele juua ja üle ühe nautida ka alkovaba kesvamärjukest. Nii on pidu pikem, pea selgem ja hommikul kergem.

Süüta tuli, mitte kõrvetised

Jaanipäev on teadupärast aeg, mil grillid suitsevad, õlu voolab, sõbrad kogunevad ja päevad venivad pikemaks kui ööd. Kuid paljude jaoks tähendab see ka tuttavat ebamugavustunnet –kõrvetisi. See põletav tunne rinnus, mis võib tulla just siis, kui naudid jaanipäeval head toitu ja vaba päeva, on seedehäire, mida ei maksa alahinnata.

Toimetas: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

Suured söögid ja gaseeritud joogid

Kõrvetised tekivad siis, kui happeline maosisu liigub tagasi söögitorru. See juhtub tavaliselt siis, kui mao ja söögitoru vaheline sulgurlihas ei tööta korralikult. Normaalsetes tingimustes takistab see lihas happe pääsemist ülespoole. Kui aga kõht on liiga täis, keha on väsinud või toidulaud liiga

rammus, võib see kaitsemehhanism järele anda.

Jaanipäeval on selleks kõik tingimused olemas: rasvane grillliha, suitsuvorstid, majoneesisalatid, alkohol ja gaseeritud joogid on kõik potentsiaalsed päästikud. Samuti süüakse sageli hilja õhtul, vahetult enne lõkke äärde suundumist või pärast saunaskäiku. Selline koormus seedesüsteemile võib kergesti viia kõrvetisteni, eriti kui pärast söömist jäädakse lamavasse asendisse või ollakse füüsiliselt passiivsed.

Tuleb teha teadlikke valikuid Kõrvetiste vältimiseks ei ole aga õnneks vaja loobuda pidulauast, vaid teha teadlikke ja mõistlikke valikuid. Näiteks aitab see, kui jätta väga rasvaste ja tugevalt maitsestatud toitude portsjonid väiksemaks ning süüa rahulikus tempos, sest aeglane söömine ja mõõdukad kogused annavad kehale võimaluse toitu paremini seedida. Samuti on mõistlik vältida alkoholi liigtarbimist ja gaseeritud

jookide kombineerimist rasvase toiduga – need loovad ideaalse pinnase maohappe tõusuks söögitorru.

Kuigi jaanipäeval on kiusatus lõõgastuda ja muru peal või vee ääres külitada, siis meie seedimisele see väga ei meeldi. Kui istuda pärast söömist lõkke ääres, tasuks proovida hoida kehaasendit, mis ei suru kõhule peale – istu pigem sirgelt või liigu veidi ringi. Kui plaanid pikali visata, võiks pärast söömist oodata vähemalt kaks kuni kolm tundi.

Meeles tuleks pidada ka seda, et kõrvetiste kordumine võib viidata kroonilisemale seisundile, nagu gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD), mis vajab meditsiinilist tähelepanu. Kuigi enamik suviseid kõrvetisi on seotud just elustiilivalikutega ja neid saab vältida ilma pidustusi rikkumata, siis arsti poole tuleks pöörduda juhul, kui kõrvetised esinevad tihti – mitu korda nädalas või kestavad mitmeid kuid.

Allikad: mayoclinic.org, healthline, nhs.uk

Kui päike muutub vaenlaseks: mida peaks teadma päikesepistest?

Eesti suvi on lühike, aga intensiivne. Kui päike lõpuks pilvede tagant välja tuleb ja päevad on pikad, haarab paljusid soov püüda kogu valgus endasse. Ent just selle kergesti mõistetava soovi taustal unustatakse sageli, et liigne kuumus võib tervisele halvasti mõjuda.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Päikesekaitse meelespea

Kaitse lapsi päikese eest puuvillasest või linasest materjalist riietega.

Vali kõigile pereliikmetele sobiv päikesekaitsekreem.

Kanna kreemi nahale vahetult enne või kuni 30 minutit enne päikese kätte minekut.

Uuenda kreemi pärast ujumist.

Ära hinga sisse pihustatavat päikesekaitsekreemi.

Pese kreem õhtul enne magamaminekut nahalt maha.

Kasuta päikesekaitsekreemi vastavalt pakendil toodud juhistele.

Allikas: terviseamet.ee

Esimesed märgid, et organism ei talu enam kuumust, on väsimus, pearinglus, peavalu ja iiveldus. Nahk võib muutuda punetavaks ja kuumaks, inimene tunneb nõrkust ning tema pulss kiireneb. Olukorra halvenedes võib esineda segasust, oksendamist, lihaskrampe ja isegi teadvusekadu.

Kui märkad endal või teisel inimesel päikesepistele viitavaid sümptomeid, tuleb tegutseda kiirelt. Esmane ja kõige olulisem samm on inimene viia jahedamasse kohta, eemaldada liigsed riided ning jahutada keha järkjärgult –kas märgade rätikute, jaheda vee või ventilaatori abil. Keha ei tohi jahutada liiga järsult, näiteks jääkülma veega, kuna see võib põhjustada veresoonte ahenemist ja süvenevaid sümptomeid. Oluline on juua vett, vältides alkoholi ja kofeiini, mis soodustavad vedelikukadu.

Päikesepiste ennetamine on alati lihtsam kui selle ravi. Pikalt päikese käes viibides tasub kanda heledaid ja õhulisi riideid, laia äärega peakatet ning päikeseprille. Eriti palavatel päevadel tuleb hoolitseda ka selle eest, et lapsed ja eakad püsiksid varjus ning jooksid vett. Ka UVindeksi jälgimine on kasulik, sest kõrge näitaja viitab suuremale nahapõletuse ja ülekuumenemise riskile.

Kuumarabandus on aga tõsisem seisund, mille puhul keha soojusregulatsioon lakkab töötamast. Selle tekkimiseks ei pea viibima isegi otsese

päikese käes – piisab kuumast ruumist, liiga paksust riietusest või vedelikupuudusest. Kuumarabanduse korral tõuseb kehatemperatuur ohtlikult kõrgele – üle 40 kraadi. Kui inimene muutub loiumaks, ei higista enam, nahk on kuum ja kuiv, tekivad koordinatsioonihäired või segadus, on tegu meditsiinilise hädaolukorraga.

Nii päikesepiste kui ka kuumarabandus saavad alguse samast probleemist – liigsest kuumusest ja ebapiisavast jahutusest. Erinevus seisneb ulatuses ja ohutasemes. Üks on hoiatav sümptom, teine eluohtlik seisund.

Eestis on kõige haavatavamad väikelapsed, eakad ja krooniliste haigustega inimesed, kuid ka noored, sportlikud inimesed ei ole kuumusele immuunsed. Eriline risk tekib siis, kui kuum ilm ja füüsiline pingutus käivad käsikäes – näiteks aiatöö, matk, sport või lihtsalt liigne päikese käes viibimine.

Oluline on osata märgata, millal keha annab märku, et on kuumast kurnatud. Kui tekib peavalu, nõrkus, pearinglus või iiveldus, tuleb võtta aeg maha. Jahutamine, varju minek ja vee joomine aitavad leevendada esimesi sümptomeid. Kuid kui kehatemperatuur tõuseb, nahk muutub kuivaks ja inimene ei suuda enam adekvaatselt reageerida, tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi.

Allikad: terviseamet.ee, mayoclinic.org, who.int

ENNETA PÄIKESEPÕLETUST!

LEEVENDAV JA RAHUSTAV TOIME

Vali endale sobivaim päikesekaitse

KASUTAN SEDA KINDLASTI

LÄBI TERVE SUVE!

Sensilis Sensitive Skin Lab Pure Age SPF 50+ matistav päikesekaitseemulsioon kontrollib rasueritust, matistab ja kaitseb tundlikku, rasust ning aknele kalduvat nahka UVA-, UVB-kiirguse ja sinise valguse eest. Sisaldab aseloglütsiini, prebiootikume, laktobioonilist hapet ja alfa-bisabolooli. Müügil apteekides ja e-apteekides ning Apotheka Beauty e-poes.

Novaclear Urban Sunblock SPF 50+ päikesekaitsekreem kõikidele nahatüüpidele kaitseb väga tõhusalt kahjuliku UVA-, UVB- ja infrapunakiirguse eest, samuti linnakeskkonna õhusaaste eest. Aaloeekstraktil on leevendav ja rahustav toime ning hüdromaniil tagab kohese ja kauakestva niisutuse. Imendub kiirelt, sobib kehale ja näole. Dermatoloogiliselt testitud, lõhnaainevaba. Müügil Apotheka apteekides ja e-apteekides ning e-poodides www.apothekabeauty.ee ja www.mylook.ee.

Testis erilahenduste toimetaja Kairi

Testis erilahenduste ja sisutu-

Testis erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja Eve Kallaste: „Pärast pikka talve on minu näonahk eriti tundlik ja toode, mida esimeste kevadiste päikeseliste ilmadega testisin, sobis imehästi. Kohe alguses üllatas kreem meeldiva lõhna ja siidise tekstuuriga. Suur pluss on see, et kreem imendub kiiresti ja jätab naha ühtlaselt matiks ning loomulikuks. Ei mingit punetust ega ärritust isegi mitmetunnise õues viibimise järel. Tundsin, et minu palged on igati hoitud, ja kasutan kreemi kindlasti läbi terve suve.“

KÕIK-ÜHES-PÄEVAKREEM

Prints: „Novaclear Urban Sunblock on just see, mida mulle praegu vaja oli. Juhtumisi lendan mõne päeva pärast – keset suurt suve – Egiptusesse, kus UV-indeks on 12. See päikesekaitsekreem on reisideks ideaalne ka seetõttu, et kaitseb lisaks päikesele saastatud õhu eest. Eestis olen kreemi muidugi juba järele proovinud ja olen väga rahul – see on kerge konsistentsiga ning imendub ülikiiresti. Suur pluss on see, et kui mõned päikesekaitsekreemid on mul silmade ümbrusesse kandes silmi ärritanud, siis see kreem ei tee seda üldse, nii et soovitan teistelegi tundlike silmade omanikele.“

SOBIB HÄSTI SPORTLASTELE

IR-kiirguse ning sinise valguse ja õhusaaste eest.

Laboratorios Babé SPF 50 päikesekaitsepulk sobib väikeste ja tundlike piirkondade kaitsmiseks. Vee- ja higikindel niisutava toimega pulk kaitseb UVA-, UVB- ja IR-kiirguse ning sinise valguse ja õhusaaste eest. Mitterasvase tekstuuriga ja jääb nahal nähtamatu, sobib ka jumestuse peale. Ideaalne kõikidele nahatüüpidele, ka tundlikule nahale. Sobib hästi spordiharrastajatele. Müügil apteekides, e-apteekides ning Apotheka Beauty e-poes.

IDUN Minerals SPF 50 päevakreem Solsken on tugeva päikesekaitsega kõik-ühes-primer ja -päevakreem. Kerge ja kiiresti imenduva tekstuuriga kreem annab nahale tugeva kaitse UVA- ja UVB-kiirguse eest, niisutab ja silub nahka ning loob täiusliku aluspinna meigi pealekandmiseks. Rikastatud 3% niatsiinamiidiga, mis parandab naha välimust. Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis ning Apotheka Beauty e-poes.

Testis Eesti Naine reklaamijuht

Kelly Saarepera: „See kreem on tõeline leid! Mulle väga meeldib, kui üks toode suudab korraga teha mitut asja – see toimib nii niisutaja, päikesekaitsevahendi kui ka meigialuskreemina. Tekstuur on kerge ja imendub kiiresti, ilma et jätaks nahale rasvast kihti. Nahk jääb pärast kasutamist ühtlasem ja pehme, kergelt kumava viimistlusega, mis näeb väga loomulik välja isegi siis, kui endale meiki ei tee.“

higikindel, mistõttu kasutan seda meeleldi ka välitingimustes treenimise ajal. Kuna toode

Testis erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja Liisbet Estra: „Babé päikesekaitsepulga näole kandmine on imelihtne ja toode mõjub nahal mõnusalt kergelt. Mugav on ka see, et pulk on vee- ja higikindel, mistõttu kasutan seda meeleldi ka välitingimustes treenimise ajal. Kuna toode on väga kompaktne, saab seda mugavalt kotis kaasas kanda ja vajadusel ilma suure pläkerdamiseta juurde lisada.“

EI JÄÄ KLEEPUV EGA RASVANE

Vee- ja higikindel ISDIN SPF 50 päikesekaitsepulk on mõeldud väiksemate nahapiirkondade kaitsmiseks. Pisikest pulka on käepärane kaasa võtta ja seda saab käsi määrimata mugavalt peale kanda. Vee- ja higikindel, ei jäta jälgi ega jää nahal läikima. Sobib kõigile nahatüüpidele. Mittekomedogeenne, dermatoloogiliselt testitud. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

Testis erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja Mariann Vilbre: „Tean juba ette, et ISDIN-i päikesekaitsepulgast saab minu selle suve lemmiktoode. Seda on tõeliselt mugav kasutada ja väga meeldib see, et toode ei jää naha peal kleepuv ega rasvane. Ja loomulikult on veekindel päikesekaitse suveks suurepärane, sest siis ei pea uuesti pealekandmise pärast nii palju muretsema. Pulk on ka mõnusa kujuga, nii et põsed ja otsaesise saab paari kiire tõmbega kaetud ning võibki päikese kätte peesitama minna!“

ENNETA PÄIKESEPÕLETUST!

Vali endale sobivaim

päikesekaitse

TUGEV KAITSE JA SÄRAV NAHK

Avène Sun Ultra Fluid SPF 50+ jumet ühtlustav emulsioon näole ja kaelale imendub hetkega ning tagab väga tugeva kaitse ja kauni särava naha kogu päevaks. Selle kergelt toonitud koostis sisaldab kapseldatud mikropigmente, mis vabanevad alles toote pealekandmisel, andes nahale kauni, värske ja särava jume. Emulsioon kaitseb nahka UVB- ja UVA-kiirguse ning sinise valguse poolt põhjustatud rakukahjustuste ja fotovananemise eest. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

KOLMEKORDNE FOTOKAITSE

BioNike Defence Sun SPF 30 päikesekaitseaerosool kehale pakub kolmekordset fotokaitset: laia spektriga kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest, kaitset IR-kiirgusest põhjustatud vabade radikaalide ning pikaajaliste bioloogiliste kahjustuste eest. Niisutava toimega, meresõbraliku koostisega, veekindel ning läbipaistva ja mittekleepuva tekstuuriga, mis imendub kiirelt. Pudeli 360° pihustussüsteem tagab lihtsa ja mugava pealekandmise isegi tagurpidi pööratud pudelist. Müügil apteekides, e-apteekides ning e-poodides www.apothekabeauty.ee www. loverte.com ja www. mactabeauty.com

Testis ajakirjade reklaamimüügi projektijuht Andra Kivissaar: „Olen suur päevitaja ja tihti päikesekreemi ei kasuta, aga BioNike kreemi üle olin väga positiivselt üllatunud. See on kerge koostisega, imendub kiiresti ega jäta nahka kleepuvaks või rasvaseks. Samuti jättis see mu naha väga pehmeks. SPF 30 on täpselt sobiv inimesele, kes naudib päevitamist, aga tahab samal ajal ka nahka kaitsta. Kindlasti võtan selle järgmisel rannapäeval kaasa!“

VÄHENDAB KORTSE JA MIIMIKAJOONI

Niisutav ja korrigeeriv päikesekaitse! BioNike Defence Sun

ärge unustage ka kõrvu tootega üle käimast, muidu

Testis Kroonika reklaamijuht Heldin Jegis: „Ma olen heleda nahaga, solaariumis ei käi ega ole ka päikesevõtu fänn, aga mingi jume võiks ju suvel vähemalt näos olla. Nüüd leidsingi parima lahenduse! Avène jumet ühtlustav emulsioon on kolm-ühes-toode: tõhus päikesekaitse, korralik niisutus ja säravalt kaunis jume! See muudab peale kandes tooni, on väga kerge tekstuuriga, imendub kiiresti ja annab nahale kauni päikeselise jume. Kasutada saab nii koos kui ka ilma meigita, aga siit ka soovitus: ärge unustage ka kõrvu tootega üle käimast, muidu tundute valgete kõrvadega kuidagi imelik.“

KAITSEB PÄIKESE, SAASTE

JA SINISE VALGUSE EEST

Ultrakerge tekstuuriga vesialusel

Age UV Specialist SPF 50+ vananemisvastane päikesekaitselosjoon pakub näonahale laia spektriga kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest ning kaitseb infrapunakiirte tekitatud vabade radikaalide ja pikaajaliste bioloogiliste kahjustuste eest, ennetades fotovananemist. Kliiniliselt testitud tõhususega toode sisaldab hüaluroonhapet, ektoiini ja niatsiinamiidi, mis niisutavad, aitavad vähendada kortse ja miimikajooni ning aitavad tõhusalt ennetada ja vähendada pigmendilaike. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

ISDIN FusionWater Magic Glow

SFP 50 päikesekaitseemulsioon näole paneb naha särama. See tagab kaitse UVA-, UVB- ja IRkiirguse, saaste ja sinise valguse eest ning annab nahale särava, helge ja tervisliku ilme. Niisutab ja imendub hetkega. Sobib kõigile nahatüüpidele, sh tundlikule ja atoopiale kalduvale nahale. Mittekomedogeenne, dermatoloogiliselt testitud, hüpoallergeenne. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

hüpoallergeenne. Müügil apteekides, e-apteekides

Testis on-boarding -spetsialist

Annabel Vilbre: „Olen seda toodet kasutanud iga päev kaks nädalat ja pean ütlema – täielik lemmik! Mul on kuiv ja tundlik nahk, kuid see vesialusel emulsioon sobib suurepäraselt. Tekstuur on kerge ja mõnus – kannan peale nagu tavalist näokreemi, see imendub kiiresti ega jäta nahka rasuseks. Eriti meeldib see, et nahale jääb õrn sädelus – just selline kerge, loomulik kuma, mis annab värske ja hoolitsetud mulje.“

miimikajooni ning aitavad tõhusalt ennetada ja vähendada

Testis erilahenduste ja sisuturunduse ärijuht

Mairi Peetersoo: „Kreem imendub kiiresti, ei jäta nahale rasvast kihti ega muuda näo loomulikku tooni, mis on minu jaoks oluline igapäevase kasutuse juures. Tulemus jääb kerge ja nähtamatu, sobides hästi nii meigialuseks kui ka iseseisvaks kaitseks päikese eest. Kuna toode on mõeldud kuivale ja väga kuivale nahale, siis losjoon tõepoolest niisutab efektiivselt, jättes naha pehmeks ja elastseks.“

losjoon tõepoolest niisutab efektiivselt, jättes naha pehmeks ja elastseks.“

ÜLIKERGE TEKSTUUR

Laboratorios Babé HealthyAging+ SPF 50 vananemisvastane fluid võitleb fotovananemise ja päikesekahjustuste vastu ning korrigeerib vananemisilminguid, niisutades ning hooldades samal ajal nahka. Tugeva kaitsefaktoriga veekindel fluid on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks ning sel on ülikerge tekstuur, see imendub kiirelt ja jätab naha siidiseks. Kreem kaitseb UVB-, UVA- ja IR-kiirguse, sinise valguse ja keskkonnasaaste eest. Lisaks on see spetsiaalselt välja töötatud oksüdatiivse stressi vastu võitlemiseks. Müügil apteekides, e-apteekides ning e-poodides www.apothekabeauty.ee, loverte.com ja www. mylook.ee.

Testis ajakirjanik Heidit Kaio: „Mulle see toode siiralt meeldib. Ideaalne neile, kes armastavad aias igapäevaselt mütata, käivad jalutamas või jooksmas. Mina pean päikesekaitseks reeglina kasutama SPF 50, sest lapseea vahvad tedretäpid on vanusega muutunud hooajalisteks pigmendilaikudeks. Olin sellisest kreemist puudust tundnud, sest kehale mõeldud kaitsekreemi näkku kandmine oligi veider, kuid seni möödapääsmatu. Värskes õhus ja isegi tolmu käes möllamiseks on kreemi konsistents imeline. See imendub kergelt nagu seerum, ei jäta nahale õlist kihti, on rikastatud igasugu häädustega ja veekindel.“

Eesti väikesaared, mida võiksid külastada

Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Kihnu on hästi teada, nüüd võtab puhkaeestis.ee jutuks pisemad saared – uuri ja avasta!

Väike-Pakri ja Suur-Pakri

Rannikut mööda pealinnast lääne poole liikudes jõuame Pakri saarteni. Pakri saari on kaks: SuurPakri ja VäikePakri. Need asuvad Paldiski linna lähedal. Nõukogude ajal olid mõlemad saared täielikult militariseeritud, tänapäeval on need tänu mitmekesisele looduskooslusele kaitse all.

Saartel ei ole liivaranda, kaldad on paesed, nende kõrgus SuurPakril ulatub kuni 8 meetrini, VäikePakril kuni 16 meetrini. Mõlemal leidub rändrahne ja lubjarikast allikasood, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Mõlemal saarel on olemas matkarajad. Võta ette mõnus jalgsimatk VäikePakri saarele või meresafari ümber mõlema saare!

Regulaarne ühendus saartega puudub, kuid ette saab tellida kaatrisõidu kiirkaatriga Arabella algusega Kurkse sadamast. Vahemaa mandrilt randumiskohani on 4 km, mis läbitakse umbes 15 minutiga.

Saartel puudub püsielekter.

Naissaar

Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar köidab ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandi ja suvise Nargenfestivaliga. Peeter I ajal ehitati suurtükipatarei, et sulgeda kahuritulega ligipääs Tallinnale Soome lahelt. Saare lõunaosast leiad mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase, samuti on kitsarööpmeline raudtee pärandiks ajast, kui saar oli Nõukogude sõjaväe valduses. Praegu elab saarel vaid üks inimene ning kogu saar on looduskaitse all.

Naissaarele on regulaarne laevaühendus Pirita sadamast või Tallinna Kalasadamast mai lõpust septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga.

Osmussaar

Osmussaar on Eesti suuruselt 14. saar. Metsa saarel eriti ei ole, kuid siit leiab palju kadakaid. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Nende kaitseks on loodud Osmussaare maastikukaitseala.

Saarel asub 9 km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada. Pankrannikul saare loodetipus kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mida on võimalik külastada.

Prangli

Osmussaarele saab Dirhami sadamast väikelaevaga Arabella või paadiga, millega kohalejõudmiseks kulub 20–30 minutit.

Tallinna lähistel asuv Prangli saar jääb meelde mitmekesise looduse ja vahelduvate maastikega. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, kus leidub kivikülve ja rändrahne. Saare lääneosa on kivine, kuid ida ja kirdeosa liivase pinnasega.

Prangli Osmussaar

Tekst: puhkaeestis.ee Fotod: Shutterstock

Võta ette päevareis Prangli saarele, külasta ühte Eesti väiksematest puukirikutest või tee saaretuur hoopis digigiidiga. Saarele saab liinilaevaga Wrangö, mis väljub Leppneeme sadamast.

Aegna

Rändrahnude saar Aegna asub päris Tallinna külje all ning kuulub pealinna koosseisu. Siinse looduse muudab eriliseks suur rändrahnude hulk, millest vägevamad on lausa hiidrahnude mõõtu. Aegnal on kolm korralikult tähistatud matkarada, mõnus liivarand, hulgaliselt militaarrajatisi ning suur osa saarest on kaetud metsaga ja kuulub looduskaitse alla. Liivaranna lähistel asub maagiline kivilabürint, mille tekkeajaks arvatakse 12.–15. sajandit ja rajajateks rannarootslasi.

Aegnale saab regulaarliiniga sõita Tallinna Kalasadamast maist kuni oktoobrini. Aga saarele pääseb kiirelt ka kaatriga Piritalt või kiirkaatriga Rohuneeme sadamast.

Abruka

Abruka saare leiab Liivi lahest Saaremaa lõunaranniku lähistelt. Saarel on üle 200 aasta vanune pärnamets, mida peetakse koos seeneniidistikuga arvestades maailma liigirikkaimaks. Salapära ja müstilisust lisavad võimsad sõnajalad ja siinsetel niitudel kasvab kümmekond liiki kauneid kaitsealuseid orhideesid. Loodusrajad kutsuvad matkama, vaatetornist saab jälgida veelindude tegemisi. Lõkkekohad ja telkimisvõimaluse leiab saare turismitalude juurest ning sadamast.

Väikelaev Abro viib reisijad Abrukale Saaremaalt Roomassaare sadamast,

kust on saarele ainult 5 km. Jäävabal ajal on Kuressaare ja Abruka vahel ka regulaarne paadiühendus.

Manilaid

Manilaid (ka Manija) asub Liivi lahe põhjaosas, Tõstamaa poolsaarest lõunas. Saare lähim kaugus mandrist on kõigest 800 meetrit. Tuultele avatud väikesaare võlu on rahu ja inimtühjus, rannikulindude hõiked ja omasoodu kulgemine. Saarel on haruldaste taimede ja lindude kasvu ja pesitsusalad ning hääbumisohus kõrede elupaik, saart katab maastikukaitseala.

Manija saarekeskuses asub kohalik muuseum, mere piiril saare edelatipus trotsib tuuli 8 meetri kõrgune tulepaak ehk tuletorn.

Saarele pääseb regulaarselt sõitvate veesõidukitega: Praam Kihnu Virve

käib kolm korda nädalas, igapäevaselt aga pisem liinilaev Mann.

Vilsandi

Vilsandi oli oma hiilgeaegadel koduks rohkem kui 200 inimesele, sealhulgas kaluritele, meresõitjatele ja hülgeküttidele, kuid tänapäeval elab seal vaid saarevalvur. Arvatakse, et saar on üle 2000 aasta vana.

Tänapäeval on Vilsandi rahvuspark Eesti kõige merepiirkondlikum rahvuspark ja saarerikkaim piirkond –rahvuspargist hõlmab 2/3 Läänemeri ning ülejäänu koosneb 160 saarest, poolsaarest ja suudmest. Rahvuspark loodi juba 1910. aastal.

Vilsandi rahvuspargi külastus tuleb ette planeerida. Kohaliku omavalitsuse korraldatud paadiliin sõidab Papissaare (Saaremaa) sadamast Vikati (Vilsandi) sadamasse ja tagasi.

Viirelaid

Kui on üks koht, kus aeg peatub, siis on see madal ja tasane Viirelaid. Saareke asub Muhu külje all Suures väinas. Paika iseloomustavad tuulest räsitud kadakad, rahu ja vaikus ning 360kraadine merevaade. Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, saart on esimest korda mainitud juba aastal 1556. Viirelaiu majakas, mis paikneb saare kirdeosas, on teadaolevalt Eesti vanim metalltuletorn.

Viirelaiule saab kaatriga Virtsust või Kuivastust, vahemaa on 5,5 km ja aega kulub umbes 10–15 minutit. Viirelaiu saare puhkekompleks mahutab suvel kuni 90 inimest ja talvel kuni 30 inimest.

Vilsandi

Abruka

Suvitaja koduapteek

Puhkus tuleb päikeseline ja seiklusrohke, aga ka väikeste muredega. Milline peaks olema suvine koduapteek, et vaba aeg ei lõpeks EMO-s?

Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstock

Praegu on just paras aeg vaadata üle oma koduapteek – eriti suve kontekstis. Kui talvel muretseme pigem viiruste ja köhasiirupite pärast, siis nüüd vajame märksa teistsugusemaid abivahendeid.

Mida võiks sisaldada suvine kodu- ja matkaapteek?

Koduapteek

Pintsetid või puugieemaldaja – puukide kiireks ja ohutuks eemaldamiseks

Antiseptik – hammustuste ja kriimude puhastamiseks

Külmakompress – põletike, tursete ja nõelamiste leevenduseks

Sügelemisvastane geel –sääsehammustuste ja allergiliste reaktsioonide korral

Antihistamiinikumid –allergiate, nõelamiste või tursete vastu

Päikesekreem SPF 30+ –igapäevaseks UV-kaitseks

Nahka rahustav kreem (nt aaloe) – päikesepõletuse korral

Valuvaigistid – peavalu, palaviku või lihasvalu korral

Plaastrid ja side – väiksemate vigastuste kaitseks

Termomeeter – palaviku hindamiseks

Käärid, pintsetid –täiendavaks abiks

Puhkuseperioodiks kokku pandud abipaun peaks olema mõistlikult varustatud ja alati käepärast. Isegi kui elad linnas ega plaani metsa alla telkima minna, võivad ebameeldivad üllatused tabada sind oma koduhoovis või pargis üle mururiba silgates.

Puugid kellaegu kokku ei lepi Puugihooaeg algas edukalt ja jätkub sama hoogsalt sügiseni. Sümpaatia on vastastikune – väikesed kaheksajalgsed olevused on meist vähemalt sama vaimustunud kui meie neist – kahjuks mitte heas mõttes. Ühine sõprus võib parimal juhul lõppeda antibiootikumikuuriga. Levinud eksiarvamuse järgi leidub puuke vaid sügaval metsas. Tegelikkuses võib puuk naksata sind koduaias, pargirohus või vupsata sülle otse õues jalutanud lemmiklooma turjalt.

Kui puuk juba naha küljes kinni, tuleb see välja tõmmata nii kiiresti kui võimalik. Selleks sobivad peenikesed pintsetid või spetsiaalne puugieemaldaja. Tõmba puuki nahapinnaga risti suunas, rahulikult ja ühe liigutusega. Puhasta hammustuskoht antiseptikuga ja vaatle seda paari nädala jooksul, kas tekib punetav laik. Tähelepanuta ei tasuks jätta ka ükskõik missuguseid külmetuse tunnuseid. Ja nagu ikka, kõige parem ennetus on heledad riided, mille pealt on pisikesi tegelasi lihtne leida, ja pärast looduses viibimist loomulikult ka puugikontroll.

Herilased, mesilased ja kuri kipitus

Herilased armastavad suvist pidulauda, mesilased aga sumisevad usinasti lillede kallal – nii kohtume nendega

vahel ootamatult. Nõelamine võib olla valus ja ehmatav, kuid tavaliselt möödub see paari tunni jooksul. Suurem mure tekib siis, kui inimene on putukamürkide suhtes allergiline – sellisel juhul võivad sümptomid ulatuda hingamisraskusteni.

Kui astel on jäänud naha sisse, tuleb see eemaldada – parim on seda teha mitte sõrmedega, vaid näiteks pangakaardi terava servaga. Pärast eemaldamist jahuta koht ja jälgi, kas turse laieneb, tekib sügelus, pearinglus või hingamisraskused. Kui jah, helista kohe hädaabinumbrile. Kodune ravi piirdub külmakompresside ja vajadusel allergiavastaste tablettidega. Need võiksid olla alati käepärast, sest sutsata võib saada ka toidupoes või teeäärses parklas.

Sääsed suudavad ka muud kui piniseda Kuigi sääskede hammustused ei pruugi tunduda tõsised, võivad need muutuda jube ebamugavaks. Eriti lastel, kelle nahk on tundlikum ja kes kipuvad sügelevaid kohti katki kratsima. Sääsekuplade leevenduseks sobivad jahutavad geelid, mis vähendavad sügelust ja punetust. Samuti tasub kodus hoida kergeid allergiavastaseid vahendeid, sest iga inimene reageerib hammustustele erinevalt.

Sääsetõrjevahendid ei ole vaid matkajale – neid võib kasutada ka enne muruniitmist või õhtust grillimist. Õhtul tasub tuba sääskedest puhtaks lüüa, siis ei pea hommikul ärgates varvastelt punne lugema.

Suvi on nautimiseks, mitte muretsemiseks. Aga natuke ettenägelikkust teeb selle nautimise lihtsamaks.

Kuidas kaitsta oma lemmiklooma

suviste ohtude eest?

Suvi on käes ja kõik rõõmustavad, k.a loomad, ometi võib kuum suvi põhjustada koduloomadele ka vaevusi. Uurime, kuidas kaitsta oma lemmikut suviste ohtude eest. Küsimustele vastab dr Elina Tooming NordicVet Loomakliinikust.

Suvi on käes ja päike üha soojem. Kuidas kaitsta oma lemmikut, kui ilm on väga kuum?

Vältige lemmikuga jalutamist päeva kõige kuumematel tundidel ja planeerige välitegevused päeva jahedamasse aega. Õues peaks loomal olema võimalus varjuda. Ka siseruum peaks olema hästi ventileeritud. Võimalusel jahutage ruumi konditsioneeri või ventilaatori abil.

Veenduge, et teie lemmik tarbiks piisavas koguses vett. Värske jahe vesi peab olema iga hetk kergesti kättesaadav. Selleks saab kasutada avalikku joogiveekraani või kaasaskantavat joogipudelit. Kuuma ilmaga pakub jahutavat leevendust jääkuubikute lisamine joogiveele. Vajadusel võib joomist hõlbustada, pakkudes nn maitsestatud vett (nt maitsestamata liha keetmisel saadud puljong) või kasutades erilist purskkaevu.

Ärge kunagi jätke oma lemmiklooma autosse. Salongi sisetemperatuur tõuseb väga kiiresti ja võib loomale põhjustada kuumarabandust ning surma.

Kuidas ära tunda lemmiklooma ülekuumenemise märgid ja mida peaks tegema esmaabina? Millal pöörduda veterinaari poole? Ülekuumenemist iseloomustavad tugev hingeldamine, liigne süljevool, loidus ja nõrkus, oksendamine ning kõhulahtisus. Igemed muutuvad esmalt erkpunaseks ja probleemi süvenedes kahvatuks või siniseks. Lisaks võivad esineda tugev janu, koordinatsioonihäired, teadvuse kadu, krambihood.

Kui märkate ülekuumenemise märke, toimetage lemmikloom kohe jahedasse kohta, pakkuge väikeses koguses jahedat (mitte jääkülma!) vett. Ärge sundjootke teadvuseta või oksendavat looma. Tehke oma lemmiku karvkate jaheda veega märjaks. Eriti vajavad niisutamist pea, kael ja kõhualune piirkond. Paigutage looma kehale niisked rätikud. Võimalusel kasutage jahutamiseks ventilaatorit. Veterinaararsti juurde tuleb pöörduda järgmistel juhtudel: ülekuumenemise sümptomid püsivad vaatamata looma aktiivsele jahutamisele; loomal on tõsised sümptomid, nagu teadvuse kadu ja krambid; tegemist on väga noore või vana, haige või brahütsefaalse (lühikoonulise) tõuga.

Suvel kimbutavad ka putukad. Kuidas oma lemmikut nende eest kaitsta? Turul on saadaval erinevad sääse

tõrjevahendid nii kassidele kui ka koertele. Alati veenduge, et tegemist on ohutu tootega, mis sobib teie lemmikloomale – näiteks teatud koertele mõeldud paiksed turjatilgad sisaldavad koostisosi, mis võivad kassidele olla väga ohtlikud, isegi surmavad. Sääskede eest saab oma looma säästa ka hoides teda siseruumides, kui sääsed on kõige aktiivsemad (koit ja hämarik). Akendele tasub paigaldada sääsevõrgud.

Puugitõrjevahendite puhul tuleb hoolega valida, millist vahendit kasutada, sest kõik tooted ei sobi kõigile loomadele. Näiteks väga tiheda aluskarvaga koerale ei sobi kaelarihm, kuna ravim ei pruugi nahani jõuda, palju ujumas käivale koerale ei sobi jälle spot-on, kuna vesi peseb selle maha – et leida just oma loomale sobiv toode, tasub kindlasti konsulteerida veterinaariga.

Tekst: Kairi Prints Foto: Shutterstock

PUTUKAHAMMU & PÕLETUSHAAVALE P USTUS AAVAL E

Ohutu jaanilõkke ABC

Jaanipäeval armastavad eestlased ikka lõket teha, kuid paraku toimub sel perioodil ka tuleõnnetusi. Seega tasub ohutu lõkke tegemise ABC hästi selgeks õppida. Nõuandeid jagab Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Tekst: Kairi Prints Foto: Shutterstock

Millised on lõkke tegemisel tuleohutuse seisukohalt peamised vead, mille vastu inimesed kõige sagedamini eksivad?

Lõketega seotud vead on enamasti tingitud inimeste hooletusest – lõkked on tehtud ohtlikult suured, põlevmaterjalidele (nt hoonetele, süttivale taimestikule) liiga lähedale või jäetud järelevalveta. Samuti on puudu olnud esmased kustutusvahendid – tulekustuti, ämbrid veega või veevoolik. Lõkke tegemisel ei tohiks tähtis olla mitte lõkke suurus, vaid selle ohutus ning mõnusa meeleolu loomiseks piisab ka väikesest lõkkest.

Kui hästi inimesed tuleohutusreegleid tunnevad – kas viimaste aastate statistika näitab tuleõnnetuste kasvu või vähenemist jaanipäeva ajal? Jaanipäeva tähistamise aeg (22.–25.06) ei ole viimase kuue aasta jooksul metsa ja maastikutulekahjude suurema arvu poolest silma paistnud, ehkki tulekahjusid muidugi tekib. Eelkõige

sellest, et jaanituli on liiga suur või jäetud järelevalveta ning pole arvestatud tugeva tuulega vmt. Samuti tuli eelmisel aastal päästjatel käia kustutamas hulgaliselt prügilõkkeid.

Millised on kõige olulisemad praktilised soovitused inimestele, kes plaanivad teha jaanilõket?

Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval (vähemalt 10–13 sammu) kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele. Lõkkealune pinnas niisuta veega ja piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga. Metsas tee lõket selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades.

Tee lõket vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või muule põlevmaterjalile.

Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendeid, nt ämber veega või tulekustuti. Muidugi hoia lõket alati järelevalve all! Enne lõkke

kohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.

Jälgi, et alati oleks käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.

Milliseid materjale tohib lõkkes põletada ja milliseid mitte?

Lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi.

Vana mööblit, liimpuitu, rehve ja muud rämpsu lõkkes põletada ei või.

Kui tugev tuul või millised ilmaolud muudavad lõkke tegemise keelatuks?

Konkreetset tuulekiirust seadus ette ei anna, aga tõepoolest, kui tuul on tugev, siis lõket teha ei tohi. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega.

Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele ja lõkkesuits ei häiriks naabreid.