Kodumaine kvaliteet (veebruar 2025) by Delfi Meedia

KODUMAINE KVALITEET

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

ja kust seda Eestis leiab?

jali, kulinaaria kontekstis väärtuslikke loodusande ning turismisektorile kõnekat müügiartiklit puhkuse- ja vaba aja veetmise paigana. Metsa näol on tegemist aga vaid ühe näitega –kui otsida, leiame oma kodumaalt veel mitmeid sarnaseid näiteid. Pealkirjas esitatud küsimus on tunnetuslikult viimasel ajal meie ühiskonnas jäänud tagaplaanile. Tarbimiskultuuri vohamine, konkurentsi tihenemine erinevates kaubandussek-

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht:

torites ning majanduslik ebastabiilsus on pannud inimesi tegema pisut pealiskaudsemaid valikuid, mis peaasjalikult väljenduvad välismaist päritolu odavamate toodete ning teenuste tarbimises. Selles ei saa loomulikult kedagi süüdistada, sest lõppude lõpuks peavad esmavajadused saama kaetud, kõht hea ja parema toidupoolisega kinnitatud ning riidekapp igaühe eelistuste järgi täidetud.

Siiski tasub ka praeguses võrd -

Toimetaja: Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee Reklaam: Kevin Põld, kevin.põld@delfi.ee

lemisi heitlikus olukorras hetkeks peatuda ning esitada endale pealkirjas tõstatatud küsimus. Erinevaid vastuseid sellele võib kusjuures leida hulgaliselt, miks mitte lausa 1,3 miljoni jagu. Siinses lehes teeme teatava valiku ja tutvustame mõningaid võimalikke vastusevariante, teisisõnu Eesti jaoks olulisemaid tegevusvaldkondi ning neis leiduvat kodumaist kvaliteeti. Head lugemist!

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

Kodumaiste pankade heitlus välismaiste suurtegijatega

Kuigi pangandus on erinevate kaasaja arengute tõttu muutunud äärmiselt kompleksseks valdkonnaks, seisneb pangateenuse põhiline olemus endiselt inimestele laenude andmises, intresside kogumises ja kasumi teenimises. Seetõttu on sektoris tugev konkurents, mis Eesti kontekstis väljendub muu hulgas Skandinaavia pika ajalooga „hiiglaste“ ja Eesti oma kapitalil rajanevate pankade heitluses klientide pärast. Millest on Eesti päritolu pangad selles võitluses lähtunud, mis on neile edu toonud ja mis praegu kohalikku klienti kõnetab?

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / FOTOD: Shutterstock

Turuosa poolest edukaimaks Eesti kapitalil baseeruvaks pangaks tõusnud LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel tõdeb, et kasvada ja areneda on neil aja jooksul aidanud just arusaam, et Eesti majandusel on vaja alternatiivi suurtele välis maistele pankadele. „Meid on aidanud kliendikeskne lähenemine, soov pakkuda parimat kliendikogemust ja tõsiasi, et oleme ka näidanud parimat teenindust,“ ütleb ta.

Digitaalsete lahenduste ja innovaatilise lähenemise poolest tuntud pank on Kiiseli sõnul aastate jooksul tehnoloogiasse kõvasti investeerinud, et pakkuda kiireid ja kasutaja sõbralikke teenuseid, sealhulgas mobiilipanka ning veebipõhiseid finantsteenuseid. „Ei saa üle hinnata, kui oluline see tegelikult on – praegune norm on käigupealt kasutatav mobiiliäpp, mobiilis peavad olema nii maksevahendid, laenud kui ka investeerimisteenused,“ tõdeb ta. Samuti oli LHV tema sõnul esimene, mis rakendas ellu riigi loodud võimaluse klientide onlinetuvastamiseks.

Uus laenutoode kortermajade renoveerimiseks LHV soov on keskenduda Eesti inimese kõikidele olulistele eluetappidele ja Kiiseli sõnul on üheks seda kinnitavaks näiteks nende noortepank, mis on mõeldud alla 26-aastastele klientidele. Üldiselt on kõik laenutooted, sealhulgas eluaseme-, äri- ja tarbimislaenud pangal kujundatud vastavalt Eesti inimeste ning ettevõtete vajadustele. „Näiteks on hetkel tähelepanu all EIF-i abiga eelmisel aastal turule toodud laenud korteriühistutele renoveerimise läbiviimiseks, mille puhul on võetud arvesse

Eesti suurt kortermajade uuendamise vajadust,“ märgib Kiisel.

Ettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks on välja arendatud ettevõtluskonto ning koos maksu- ja tolliametiga loodud palgamakse teenus, mis võimaldab ettevõtjatel tasuda ning deklareerida töötasu automaatselt, lisab Kiisel.

Coop Pangale loovad sihi eestimaalastest omanikud

Eesti panganduses on end korralikult pildile mänginud ka Coop Pank, mille juhatuse liige ja finantsjuht Paavo Truu toob välja kolm peamist tegurit kliendibaasi ning varade kasvatamise taga. „Meie edu võti on olnud oskus jääda paindlikuks, reageerida kiirelt klientide vajadustele ning teha koostööd teiste kodumaiste ettevõtetega, et pakkuda inimestele parimaid ja kodumaiseid finantsteenuseid,“ sõnab Truu.

Coop Panga teeb eriliseks mitmekesine omanike grupp, kuhu kuulub otseselt ja kaudselt suur hulk eestimaalasi. „Meie omanike ringis on Coopi ühistud, mis kuuluvad umbes

Eesti Pangaliidu andmetel* on varade mahu alusel Eesti panganduses turuliider endiselt Swedbank 35,7%ga. Eesti pankadest suurima turuosaga on LHV Pank, mille 16% turuosa annab üldarvestuses kolmanda positsiooni. Bigbanki turuosa hinnatakse 6,2% ning Coop Panga oma 4,8% suuruseks. Kokku moodustavad seega Eesti kapitalil rajanevad pangad rohkem kui veerandi kogu turumahust – 27%.

Allikas: Eesti Pangaliit

* Esitatud andmed põhinevad 2024. aasta teise kvartali seisul.

70 000 eestlasele. Lisaks on meil 36 000 aktsionäri, kellest 99,5% on samuti Eesti inimesed,“ ütleb Truu. See annab pangale tema sõnul selge sihi luua ja pakkuda teenuseid, mis on mõeldud just Eesti inimeste ning ettevõtete jaoks.

Ulatuslik sularahavõrgustik ja õpetaja kodulaen

Truu sõnul on oluliseks Coop Panga pakutavaks mugavuseks riigi üks suuremaid sularahavõrgustikke. „Meie kliendid saavad sularaha välja võtta kõikidest sularahaautomaatidest, olenemata sellest, milline logo neil peal on. Samuti saab teha sularaha välja- ja sissemakseid kõigis Coopi 320 kaupluses üle Eesti,“ selgitab ta. Füüsiliste lahenduste poolelt toob Truu lisaks välja pangakontorite arvukuse üle Eesti. „Meil on üle Eesti 14 pangakontorit, mille kaudu hoiame pangateenuse kättesaadavana ka nendes piirkondades, kust teised on aja jooksul selgelt välja tagurdanud,“ räägib ta.

Üheks põnevaks uueks laenutooteks Coop Panga portfellis on õpetaja kodulaen, millega tuldi välja eelmisel aastal ning jätkatakse ka tänavu. „Kui ühiskonnas tõstatusid teravalt õpetajate töökoormuse ja palgaga seotud küsimused, pidasime vajalikuks kiiresti reageerida. Pangana ei saa me kaotada kääre haridustöötaja koormuse, vastutuse ja töö eest saadava tasu vahel, aga me saame aidata tal rajada kodu, millest ta unistab ja mida väärib,“ sõnab Truu.

Eesti pangad haaravad arvestatava suurusega turuosa

Uus Värska Magneesium toetab tervist mitmel moel

Värska Originaali tooteperre on lisandunud Värska Magneesium, mis sisaldab üht tähtsamat meie kehale vajalikku mineraali.

Rõõmusõnum kõigile Värska mineraalvee fännidele: nüüd on saadaval veelgi mineraalsem toode – Värska Magneesium! Nagu nimigi ütleb, sisaldab see lisaks loodusest ammutatud kasulikele mineraalidele ka magneesiumi – just parajas koguses. Magneesium on üks tähtsamaid mineraale meie kehas. See vähendab stressi ja ärevust, tagab hea une, leevendab lihas- ja närvivalu ning aitab hoida nii südame, vereringe kui ka luude tervist. Paraku ei saa me alati söögi kaudu piisavalt magneesiumi, mistõttu hakkame tundma, et energiat napib ja oleme väsinud. Suurem

magneesiumipuudus võib viia ka ohtlikumate terviseprobleemideni.

Värska Magneesium aitab jõuvarusid taastada, kosutades keha vajalike mineraalide, sealhulgas magneesiumiga! Kuna joogi koostisse kuuluvad vaid Värska

Originaali looduslik mineraalvesi, magneesium tsitraat ja süsihappe gaas, on see kasulikum alternatiiv näiteks suhkru rikastele jookidele, mis annavad küll korraks energiat, kuid ei toeta keha tervist.

Värska Magneesium on saadaval käepärases üheliitrises pudelis, et turgutavat vett jaguks ikka piisavalt: spordisaali, matkale, piknikule, kooli või kontorisse. Pudelitäis Värska Magneesiumi sisaldab 100% MG soovituslikust võrdluskogusest. Astu samm tervislikuma tuleviku suunas – alusta koos Värska Magneesiumiga!

Foto: Anett

Hallap

Tanel, tema kanad ja MAJONEESID

Tanelist ja tema kanadest on ilmselt paljud kuulnud ning poest Saaremaa mahemune ostnud. Taneli majonees veel nii tuntud pole. Kust teil üldse tuli idee hakata majoneesi valmistama?

Idee tekkis sellest, et mune hakkas üle jääma. Arutades asja sõpradega, tuli välja, et munadest saab väga hästi ju majoneesi teha. Lisaks on majonees selline toode, mis säilib kauem kui munad, ning majonees ja munad sobivad ka ise omavahel väga hästi kokku – kas täidetud munadena või ükskõik millises muus vormis. Hakkasimegi siis majoneesiga vaikselt katsetama.

Saan aru, et mõte oli luua võimalikult puhas ja säilitusainevaba majonees. Kuidas välja tuli?

Tõesti, meie peamiseks kriteeriumiks oli luua keskkonnasäästlik toode – me oleme alati mahetootmist propageerinud. Tänapäeval pannakse millegipärast paljudesse majoneesidesse erinevaid säilitusaineid, aga meie soovisime teha võimalikult puhast majoneesi.

Meie klassikaline majonees on täiesti vaba säilitusainetest ja muust jamast. Selle sees on mahe munakollane, mahe õunasiidriäädikas, mahesinep, mahesuhkur, Himaalaja sool ja toiduõli. Tänu sellele on meie majonees täiesti naturaalne ja jamavaba, pimedas ei helenda ning säilib külmkapis 2–3 kuud. Säilitusainetega majoneesid võivad isegi soojas aasta aega vabalt säilida, nii et meie toote kiirem riknevus näitab heas mõttes selle naturaalsust.

Mida teie majonees juba külluses olevale majoneesiturule juurde annab, miks just seda kümnete hulgast valida?

Minu jaoks on turul olevad majoneesid liiga rasked ja rasvased, tean ka mitmeid inimesi, kes selle rasvasuse pärast majoneesi üldse ei söögi. Enda retsepti tegime lõpuks sellise, et majonees jääks hästi kerge ja õhuline, ning ma arvan, et see tuli meil väga hästi välja. Me panime oma majoneesi sisse meelega suureteralise sinepi, mis annab sellele mõnusa käsitöötunde. Meie majoneese on ka juba tunnustatud – kevadel Toiduliidu korraldatud konkursil valiti meie klassikaline majonees kõigi toodete seast rahva lemmikuks ning trühvlimajonees sai žürii eriauhinna.

Meie leti juurde on tulnud ka inimesi, kes ütlevad, et nad üldse majoneesi ei söö, sest see on liiga rasvane, aga siis proovivad meie oma ja ütlevad, et see on ju hoopis teistsugune, seda ma küll ostan. Nii mõnigi inimene on õnnestunud majoneesiusku pöörata.

Milline teie majonees on osutunud inimeste lemmikuks?

Müügi järgi juhivad klassikaline ja trühvli majonees. Viimase valmistamisel kasutame päris musta trühvlit,

mis annab selle õige maitse. Ka mõned trühvlispetsialistid on seda proovinud –tulevad, et noo, jutt on teil kõva, aga vaatame üle. Meil on siis endal higipull otsa ees ja mõtleme, et kas saame nüüd mööda päid ja jalgu. Aga nii kui neil majonees keeleotsa peale jõuab, siis näeme, kuidas nägu läheb rõõmsaks ja saame tagasiside, et vot siin on ikka õige trühvlimaitse – pole te mingid naljamehed. Nii et trühvliasjatundjad on meie majoneesi heaks kiitnud ja kasutavad seda.

Sinu enda peres läheb majoneesi kindlasti väga palju?

Nüüd küll, kui me oma majoneesi valmistama hakkasime. Olen umbes viimased 15 aastat hommikuti ikka muna söönud. Tavaliselt kaks või kolm praemuna, kuhu panin vanasti peale ketšupit või mingit kastet, et oleks huvitavam. Nüüd aga söön mune majoneesiga ja nii hea on. Mu enda lemmik on meie vürtsikas majonees, aga kasutan vaheldumisi kõiki. Ka võileiva peale ei pane ma enam võid, vaid majoneesi – kulub vähem ja maitse on samuti mõnusam.

Kuidas sa majoneesi toitudes veel kasutad?

Majoneesi kasutusvaldkond on tegelikult hästi lai. Majonees sobib esiteks munale igas vormingus – olgu see siis keedu-, prae-, pošeeritud muna jne. Teiseks sobib majonees igasuguste snäkkidega, endalgi on läbi proovitud krõpsude, porgandite, küüslauguleibadega – väga mõnusa snäkilaua saab filmi vaatamiseks.

Kiire, lihtne ja ebareaalselt hea avokaado-munasalat röstsaial

Vaja läheb:

• 2 muna

• Taneli klassikalist majoneesi

• sriracha-kastet

• hakitud sibulat

• krõbedat peekonit

• 1 avokaado

• 2 viilu röstitud saia

Valmistamine: Keeda munad, haki sibul, prae peekon. Viska kõik kaussi, lisa supilusikatäis Taneli klassikalist majoneesi, törts sriracha’t, veidi soola ja pipart. Seejärel kahvel kätte ja purusta kõik mõnusalt kokku. Järgmiseks avokaado. Sama kahvel, sama lugu. Määri kogu kraam röstsaiale ja imemaitsev hommikusöök ongi valmis.

Minu üks lemmikuid on veel ahjuforell majoneesiga. Paned forellile peale majoneesi, soola ja pipart ning muud polegi vaja – kala tuleb väga mõnus, maitsekas ja mahlane. Sobib ka igasuguse ahjulihaga, samuti salatitesse, burgeri või hot dog’i vahele ja friikartulite peale. Erinevates toitudes tasub katsetada kõiki meie nelja majoneesi. Mina väga süüa teha ei oska, nii et minu elu muudab meie majonees palju lihtsamaks – see teeb lihtsalt kõik toidud nii palju maitsvamaks.

Kas teil on plaanis ka uusi maitseid katsetada?

Ikka vaikselt arendame. Loodame varsti välja töötada paprikamajoneesi ja tavalise küüslaugumajoneesi, timmime retsepte. Loodetavasti kevadeks või suve alguseks saame ka need poelettidele.

Taneli majoneesid on saadaval Selveris, COOP-is, Rimis ja Prismas. Uuri Taneli majoneesi kohta lähemalt „Taneli

ja @tanelimajonees.

Majonees“

Mahetoidu tase teeb hüppeid

Eelmisel aastal toimus juba viieteistkümnendat korda Eesti parima mahetootja ja -toote konkurss. Auhinnad anti välja enam kui kümnes kategoorias. Konkursi patroon, tippkokk Angelica Udeküll leidis, et võistlusele esitatud tooted on läinud igal aastal olemuslikult üha keerukamaks.

TEKST: MARTIN HANSON / FOTO: ARGO INGVER

„Lihtsalt piima, jahu ja mee kõrvale on tulnud näiteks funktsionaalsed ning tervist toetavad, aga ka erinevad mugavustooted. Aasta-aastalt muutuvad üha atraktiivsemaks ka pakendid, mis on võtnud kinkeväärtusliku mõõtme. Üldiselt võib öelda, et mahetoorainet osatakse suurepäraselt väärindada ning mahetoodete tase ja valik on Eestis väga hea,“ sõnas Udeküll eelmisel aastal Maalehele.

Kodumaise tatra sada varjundit Eelmise aasta parimaks mahetootjaks valiti Tõrvaaugu mahetalu Raplamaalt, mille peremees Janno Kuusik ütleb, et laiem turg ehk maailmaturg on juba praegu väga maheusku. Lihtsalt mujal maailmas toodetakse (mahe)massi, millega saab pakkuda odavamat hinda.

„Eestis on kogused väikesed ja kui on väikesed kogused, siis on ka hind kõrge. Kui arvestada kõiki mahetoodangule kehtivaid nõudeid, siis on Eesti mahekaup ikka premium-toode. Eesti mahetootja elu teevadki üsna keeruliseks mõned nõuded. Lisaks on

toorainehinnad liiga madalad,“ räägib taluperemees.

Tõrvaaugu jäi tõenäoliselt silma, kuna ajab vaikselt, kuid sirgjooneliselt oma asja: fookuseks on kodumaine tatar oma n-ö sajas varjundis. Nagu Kuusik ka ise ütleb, on sellesse palju investeeritud ja nalja ei tehta. Samas möönab ta, et konkurents parimate mahetalude hulgas on väga tihe.

Fookuseks on kodumaine tatar oma n-ö sajas varjundis.

„Peamised müügihitid on meil kruup ja jahu, seejärel tulevad kõik muud lõpptooted. Eestlased võiksid ikka eelistada kodumaist toodet, kodumaist tatart. See annaks parema hüppelaua ettevõtte arenguks. Saaks veelgi arendada kasvatust, veskiruumi ja nii edasi. Praegu ongi tulevikuplaaniks saada täielikult valmis uus veskiruum, siis võiks edasi mõelda uue

Tamme talu maitsvad ja vürtsikad tooted ning maitse-, lõhna- ja ravimtaimede istikud osta

Turvaliselt pakitud taimed saadame kliendile kulleriga või pakiautomaati.

3. - 4. mai tule Tamme talusse aiahooaja avamisele ja ürdiistikute esimesele välimüügile.

Jälgi meid Facebookis või Tamme talu kodulehel.

Metsavenna meierei ja turismitalu peremees Meelis Mõttus.

makaronimasina peale ja edasi juba jahusegude tegemise masina peale,“ tutvustab Kuusik mahetalu tulevikku.

Mahetootja juba aastakümneid

Juba mainitud võistlusel kuulutati eelmise aasta Eesti parimaks mahetooteks Metsavenna meierei juust Küllus, mille valmistamiseks vajalik piim tuleb tervikuna eesti tõugu pruunidelt lehmadelt.

„Meie karjas ongi ainult eesti punast tõugu lehmad, suvel on nad vabalt mahekarjamaadel ja me ei aja taga kõrget toodangut. Meie piimakari on 140-pealine ja annab 8000 kg piima lehma kohta aastas. Ja tõepoolest – kõik tooted valmivad vaid oma punast tõugu lehmade piimast. Mina juhin meierei tööd ja poeg Max vastutab punase karja piimatoodangu eest,“ tutvustas Metsavenna meierei ja turismitalu peremees Meelis Mõttus eelmisel aastal Maalehele.

Mõttuste pere on juba paar aastakümmet Vastse-Roosa ja Mõniste küla ümbruses Võrumaal pidanud punast tõugu lehmi ning tootnud mahepiima. Kui 2019. aastal valmis Metsavenna meierei, laienes ka mahejuustude ja muude piimatoodete valik.

„Me oleme juba seitse aastat rohepööret teinud ja mul on väga hea meel, et sellest ollakse ka laiemalt aru saadud.

Juustutegu oleme korduvalt käinud Euroopas õppimas, viimati olime Šveitsis ja Prantsusmaal 2024. aasta kevadel.

Nüüd tundub, et Eestis tõmmatakse rohepöördele millegipärast pidurit, aga meie siin Võrumaal anname hoopis hoogu juurde. Oleme ökomehed olnud juba aastakümneid, aga nüüd tahame järgmise viie aasta jooksul täielikult vabaneda fossiilsetest kütustest. Plaa-

nime üle minna päikese- ja hüdroenergiale, soov on ka puidu- ja biojäätmetest elektrit tootma hakata. Meil on juba ehitatud kaks päikeseparki, oleme ostnud elektribussi ja -auto. Ikka selleks, et olla oma kaubaringidega veelgi konkurentsivõimelisemad kuni Riiani välja,“ selgitab taluperemees. Meierei valmistab erinevaid Šveitsi tüüpi juuste, näiteks rakletti. Mõttus räägib, et raklett on väga hea juust ja viimased partiid on tehtud vaskkatlas, mis on traditsiooniline Šveitsi juustu valmistamise viis. „Juustutegu oleme korduvalt käinud Euroopas õppimas, viimati olime Šveitsis ja Prantsusmaal

2024. aasta kevadel. Ka prantslasest nõustaja käis meil Võrumaal ja õpetas õigeid Šveitsi juustu valmistamise nippe,“ räägib juustutootja. Vabariigi aastapäevaks tuleb Metsavenna meiereist näiteks esimene Beauforti juust. See on nii kvaliteetne ja hõrgu maitsega, et seda tüüpi juust on saanud nimeks Alpi kuningas ja laost seda alla 20 €/kg kätte ei saa. „Beauforti juustu esimene partii on meil juba olemas, aga see peab veel laagerduma. Vabariigi aastapäevaks saabki Beauforti juust kolm kuud vanaks ja siis võib Metsavenna poes seda maitsta,“ lisab Mõttus.

Metsavenna meierei juust.

Tõrvaaugu mahetalu juht Janek Kuusik.

Foto: Lii Sammler

Foto: Argo Ingver

Puidutööstus kui Eesti majanduse oluline tugitala

Täpselt samamoodi, nagu kutsume ennast uhkusega laulurahvaks, võime end nimetada ka metsarahvaks. Metsaga on tihe side nii meie kultuuril kui ka majandusel, kusjuures seotus majandusega on lausa sedavõrd tugev, et puidutööstusest on saanud Eesti üks olulisemaid tööstusharusid. Just puidutööstuse võtame selles loos fookusesse ja vaatame otsa valdkonna praegustele võimalustele ning väljakutsetele.

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / FOTOD: Shutterstock

Metsa- ja puidu sektori ettevõtted on aja jooksul silma paistnud selle poolest, et lõviosa toodangust eksporditakse välisturgudele. Kuigi tugeva eelduse on selleks loonud meie metsamaa ja seega puidumaterjali küllus, on Eesti Metsaja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Henrik Välja sõnul ka sektor ise selle nimel vaeva näinud. „Metsa- ja

puidusektori ettevõtted on arengusse palju panustanud, et olla maailmaturul konkurentsivõimelised. Üks näide –Swedbanki eelmise aasta tööstusuuringu kohaselt on meie sektor üks kahest kõige enam automatiseeritud tööstustest ja ka üks enim digitaliseeritud tööstussektoreid,“ toob Välja esile.

Lisaks toonitab ta EMPL-i kui katusorganisatsiooni olulist rolli vald-

konna tegevuste koordineerimisel. „Liit tegutseb võrdlemisi laial skaalal –alates poliitika kujundamisest ja haridusest kuni Venemaale kehtestatud sanktsioonide rikkujate avastamiseni koostöös maksu- ja tolliametiga,“ ütleb ta. Samuti kuuluvad liidu tegevuste hulka näiteks tooraine kättesaadavuse

eest hoolitsemine ning tööohutuse ja ettevõtete ekspordivõimekuse edendamine.

Puidutööstuse roll kliimamuutuste leevendamisel Nii nagu paljusid teisi tööstusharusid, mõjutavad ka puidutööstust karmistuvad keskkonnanõuded ja kliimaeesmärgid. Kuigi Eesti metsamaa laiaulatuslik tööstuslikul eesmärgil kasutamine võib esmapilgul nii mõnegi jaoks tunduda keskkonnaalase vääriti tegemisena, rõhutab Välja, et puidutööstus on ainuke tööstussektor, mis aitab kliimamuutuseid hoopis leevendada.

„Puidust pikaajalistesse toodetesse on võimalik süsinikku väga pikaks ajaks lukustada ja puidu kasutamine fossiilsete materjalide asemel võimaldab samuti aidata kaasa kliimaprobleemide lahendamisele. Seda alates kütustest kuni ehituse ja puidu keemilise väärindamise võimalusteni välja, näiteks on

puidust võimalik toota ka nii asfalti kui ka kangaid,“ selgitab ta. Välja lisab, et metsast välja toodud puidu asemele istutatakse uued puud, mis kasvades omakorda hoogsalt süsinikku seovad.

Samuti leiab erialaliidu juht, et olgu tegu näiteks saetööstuses ehitusmaterjali valmistamise või erinevate taastuvate pakendite tootmisega, mida enam Eestis puitu väärindame, seda paremini seda loodusvara kasutame. „Praegu läheb näiteks paberipuu ainult ekspordiks, sest Eestis ei ole oma tselluloositehast. Enamaks väärindamiseks tuleb teha suuri investeeringuid, aga selleks vajavad ettevõtjad kindlust tooraine pikaajaliseks olemasoluks,“ lausub ta.

Mahu poolest toodeti 2023. aastal (2024. aasta andmed hetkel veel puuduvad) puidust enim saematerjali, puitkiudplaate ja puidugraanuleid. Samuti olid olulisteks tootegruppideks liimpuit, vineer ja termomehaaniline puitmass.

Väljakutseid esitavad nii majanduslangus, energiahinnad kui ka tooraine kättesaadavus

Viimasel ajal ei ole Eesti puidutööstus elanud aga just teab kui muretut elu. Sektorile on tõsise hoobi andnud pikaajaline majanduslangus Eestis ning ehitus- ja kinnisvarasektori

ulatuslik mõõn Rootsis ning terves Skandinaavias, mis on ajalooliselt olnud Eesti puitmajatööstuse valdavaks ekspordituruks.

Sellises olukorras tuleks valdkonda kui mitte soodustada, siis vähemalt poliitikute poolt mitte segada, leiab Välja. „Kui naaberriigid pingutavad, et olemasolevat metsaja puidutööstust hoida ning soodustada, siis Eestis on suund pigem vastupidine ja ebakindlus suureneb. Menetluses olevad seaduseelnõud ei paku sektoris lahendusi ega too selgust, vaid määramatust,“ nendib ta.

Välja tõdeb, et pikisilmi oodatakse, et riigi pingutused energiahinna alla toomise nimel kannaksid vilja ja tagaks tööstustele taskukohasemad energiakulud. Muu hulgas tuleks tema sõnul rakendada taastuvenergia tasude diferentseerimist tööstustele.

Lisaks on konkreetselt puidutööstuse vaates Välja sõnul oluline luua kindlus tooraine pikaajalise kättesaadavuse osas. „Siin näeme lahendust, et seadusandlikul tasemel määrataks kindlaks, et 70% metsamaast oleks majandatav mets ja ülejäänu siis erinevate looduskaitseliste piirangutega,“ avaldab ta veel ühe soovi. Kliimaministeeriumi andmetel oli majanduspiiranguta metsamaad Eestis 2023. aasta seisuga 68,4%.

Mõned statistilised näitajad Eesti metsanduse ja puidutööstuse kohta:

• Eesti on metsariik – 54% Eesti maismaast on kaetud metsaga.

• 18% Eesti tööstussektorist on puidutööstus.

• Metsa- ja puidutööstus on Eesti üks olulisemaid eksportivaid sektoreid –ekspordimaht on kolm miljardit eurot.

• Metsa- ja puidutööstuse ettevõtted maksavad riigikassasse makse 1,15 miljardi euro eest (kümnendik kogu Eesti maksutulust).

• Sektori organisatsioonid pakuvad otseseid ja kaudseid töökohti kokku 57 000 inimesele.

Allikas: EMPL

YAKISUGI – Jaapani traditsiooniline puidutöötlusmeetod, mis muudab puidu vastupidavaks ja visuaalselt ainulaadseks

Söestatud puit saavutab oma unikaalse välimuse ja vastupidavuse tänu spetsiaalsele töötlusprotsessile.

Meie kasutatav tehnoloogia võimaldab luua erineva põletusastme ja väljanägemisega lõpptoote.

Peamised kasutusalad: voodrilauad, terrassid, saunad.

Tutvu lähemalt: yakisugi.ee | @yakisugi_wood

Tasub teada

ÖÖKLUBI VENUS CLUB

Milline on Eesti reisisihina?

Eesti pakub puhkajale ainulaadset kombinatsiooni looduslähedusest, elamustest ja tipptasemel gastronoomiast, olles samas avastamata pärl mitte üksnes paljudele väliskülalistele, vaid ka meile endile.

TEKST: Eve Kallaste

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismijuht

Anneli Lepp jagab oma nägemust Eesti kui turismisihtkoha tugevustest, populaarsematest külastuspaikadest, turismisektori arengusuundadest ning sellest, kuidas Eestit maailmas turundatakse. Selgub, et kolme peamise teema kaudu: loodus, toit ja kultuur.

Kuidas iseloomustate Eesti kui turismisihtkoha peamisi tugevusi? Mis eristab Eestit teistest lähiriikidest? Need on tugevused, mille peale me ise iga päev ei mõtle. Näiteks on meie trumbiks, mida ka riiklikus turismiturunduses igal sammul rõhutame, lühikesed vahemaad: linnast loodusse ja töölt meelelahutust nautima jõuab palju kiiremini kui enamikus maailma paikades. Samuti on Eesti tugevus, et me pole ülerahvastatud. Paljud välismaalased ei usu, et meil on luksus minna ka kaunil suvepäeval puhtasse liivaranda, kus ei tule olla pead-jalad koos.

Meil on ka puhas ja rahvusvahelisel tipptasemel toit, 35 Michelini tunnustusega restorani üle Eesti. Eesti on Euromonitori jätkusuutliku turismi edetabelis 99 riigi seas 4. kohal. Oleme paljudele põnev ja värske sihtkoht nii äri- kui ka puhkuseturismiks.

Meie trumbiks on lühikesed vahemaad.

Milline on olnud turismi areng viimase viie aasta jooksul?

Eesti turismisektor on osa kogu majandusest, mida mõjutab praegu ebakindel geopoliitiline olukord, majanduslangus, tõusvad maksud ja kasvanud energiahinnad. Kui kobarkriiside puhkedes oli tunnetus, et peame lahendama mööduvat eriolukorda, siis nüüd on pärale jõudnud arusaam, et peame kohanema nende oludega pikemaks ajaks.

„See, mida me turistidele pakume, on väärtuslik ja kvaliteetne,“ ütleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismijuht Anneli Lepp.

Ebakindlus on kõigis majandussektorites, ka turismis süvendanud regionaalsust. Oma regiooni tuntakse, sinna on odavam reisida, lihtsam on teha nii spontaanseid reisiotsuseid kui ka plaane pikema aja peale ette. Meil on kasvanud siseturism, samuti on üha uusi rekordeid teinud turism Lätist.

Millised on kõige populaarsemad turismisihtkohad Eesti inimeste seas?

Lemmiksihtkohtade esiviisik on siseturistidel läbi aastate olnud sama. Tallinn moodustab umbes 20%, Pärnumaa samuti ligi 20% siseturistide ööbimistest. Järgnevad Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa igaüks ligi 10%-ga ning ülejäänud 11 maakonda moodustavad kokku ülejäänud 30%.

Siseturism ei ole tüüpiline nädal-hotellis-puhkus, nagu sageli on näiteks päikesereiside paketid, vaid väga kombineeritud nähtus, kus minnakse sugulaste-tuttavate juurde, külastatakse kohalikke üritusi, tagasiteel ollakse võib-olla öö spaahotellis jne. Ehk võetakse ette nii pikemaid kui ka lühemaid retki ning miksitakse tasulisi teenuseid tasuta võimalustega.

Kaugtööd saab teha ka reisil olles.

Millised faktorid mõjutavad kodumaal reisivate eestlaste valikuid?

Hästi palju panevad inimesi liikuma sündmused üle Eesti: madalhooajal teatrietendused linnades, suvel festivalid. Eriti magus sisereiside kuu on juuli – eestlaste peamine puhkusekuu, mil reisid ei piirdu ainult nädalavahetusega, samuti toimub just juulis kõige rohkem pikemaid, vähemalt 3–4 päeva kestvaid üritusi.

Kindlasti mängib tänapäeval suurt rolli sotsiaalmeedia. Kui sinna ilmuvad pildid mereranda kuhjunud jääpallidest või üle ääre ajavast Tuhala nõiakaevust, siis tärkab paljudes soov loodusimet oma silmaga näha. Sageli põigatakse imet vaatama minnes siis juba mujaltki läbi. Samamoodi mõjutab kodumaal

reisivaid eestlasi meie ajakirjandus. Haarav telelugu või artikkel tillukesest kohvikust maailma serval võib töötada väga tõhusa turundajana.

Kas on piirkondi või valdkondi, mis vajaksid täiendavat arendust, et meelitada rohkem kodumaiseid külastajaid?

Eesti on küll pisike, aga meil on tugevad piirkondlikud eripärad ja maa turismiteenustega kaetud. Pigem on küsimus, kas oskame alati oma teenuseid välja hõigata nii, et huviline need üles leiab, ning milline on ligipääsetavus. Transpordiühendused, digitaalne nähtavus, kasutajamugavus, pidades silmas näiteks veebipõhist broneerimist, on aspektid, milles meil on veel arenguruumi. Ja kindlasti koostöö! Koostöö võiks hõlmata ka teisi sektoreid väljaspool turismi. Kui peate toredat turismitalu ja teie kandis on mõni väiketootja või vahva külaelanik, kes tunneb hästi kodukandi ajalugu, siis ühendage jõud! Mõelge, mida saaksite üheskoos pakkuda.

Kuidas mõjutavad eri hooajad Eesti elanike reisimiseelistusi?

Suvepuhkused, koolivaheajad ja pühad mõjutavad reisikalendrit kõige enam. Hooaegade ja nädalapäevade mõju reisimiseelistustele kajastub mõistagi ka hinnas.

Uuringud näitavad, et välisreisid ei välista siseturismi: Eesti inimesed, kes reisivad välismaal, teevad seda meelsasti ka kodumaal. Foto: Peeter Järvelaid

Foto: Kairi Tähe

Meie kvaliteetne, puhas ja värske toit on üks kolmest põhiteemast, millega riik Eestit reisisihina turundab. Foto: Hele-Mai Alamaa

Kindlasti on reisimist mõjutanud viimastel aastatel muutunud töö iseloom. Kaugtööd saab teha ka reisil olles ja see annab inimestele vabamad käed.

Millised on peamised riigid, kust Eestisse tullakse?

Eestisse tullakse peamiselt Soomest (35% välisturistide ööbimistest), Lätist (10%) ja Saksamaalt (7%), aga ka Suurbritanniast ja Leedust (4%) ning Poolast, Hispaaniast ja USA-st (2–3%).

Millised Eesti sihtkohad ja tegevused on välismaalaste seas kõige populaarsemad?

Tallinn oma UNESCO maailmapärandisse kuuluva keskaegse vanalinnaga on number üks sihtkoht Eestis, mis on ka loogiline, sest igas riigis külastatakse just pealinna kõige enam. Pärnu kui kuurortlinn on eriti populaarne meie lõunanaabrite seas, aga lätlased armastavad väga ka Tartut. Ida-Virumaa, mis täiemahulise sõja puhkedes Vene turistidest ilma jäi, on nüüd soomlaste südameid võitmas.

Eesti on väärt külastamist aasta läbi.

Ka meie saared on menukad. Kõigist välisturistide ööbimistest veedetakse Tallinnas 69%, Pärnus 12%, Tartus 6%, Saare maakonnas 3%, Ida-Virumaal 2%.

Saksa, aga ka näiteks Šveitsi reisikorraldajad toovad plussina välja meie loodust – minna vabalt randa või rappa kõndima, noppida mõni puravik või jõhvikas on meie jaoks väga argine, kuid Lääne-Euroopas haruldane. Meie väliskülastajate piiriuuringu järgi käis lausa kolmandik Saksa turistidest Eestis viibides looduses, 5%-le oli looduses käimine peamine põhjus Eestisse puhkusele tulemiseks.

Lähematele külalistele soomlastele ja lätlastele meeldivad meie spaad, külastuskeskused ja muuseumid.

Kuidas välismaalastele Eestit turundatakse?

Turundame Eestit kolme peamise teema kaudu: loodus, toit ja kultuur. Olenevalt sihtturust sätime fookust. Näiteks soomlastele tutvustame Eestit väga lähedalt – sündmuste, uute avatud kohtade ja heaoluteenuste kaudu. Saksamaal oleme üldisemad, räägime matkamisest, saare- ja rannapuhkusest, Eesti arhitektuurist ning UNESCO maailmapärandist.

Lisaks põhiteemadele tutvustame Eestit reisisihtkohana hooajaliste tegevuste kaudu, rõhutades, et Eesti on väärt külastamist aasta läbi.

Visit Estonia turundussõnumite keskmes on aeg kui meie kalleim vara, mida soovime tähendusrikkalt kasutada. Põhiline turundussõnum on „Estonia, it’s about time“. Räägime Eestist kui sihtkohast, mis pakub vaheldusrikast reisielamust ning kus aeg kulgeb külastaja tempos.

Millised on suurimad trendid turismis?

Reisitrendidega kipub olema nagu rõivamoega – unustatud vana tuleb tagasi või siis muutuvad trendikaks nähtused, mis on kogu aeg olemas olnud. Näiteks on Suurbritannias muutunud populaarseks looduses ujumine ( wild swimming ), mida meil on meres, jões, järves, rabas ju kogu aeg tehtud. Kuna kõikjal pole see nii enesestmõistetav kui meil, otsivad looduses ujumise fännid selliseid kohti nagu Eesti.

Kliima soojenemise ja maastikupõlengute valguses räägitakse palju nähtusest nimega coolcation, mis tähendab puhkusereisi jahedama kliimaga sihtkohta. Praegu ei saa veel öelda, et turistid Lõuna-Euroopa kuumuse eest põhja poole valguksid, aga teatavat mõttemalli muutust võib siiski täheldada. Coolcation ’i laiem tähendus on ülerahvastatud turismimagnetite ja kõrghooaegade vältimine.

Ettevõtjad näevad

Eesti turismisektoris perspektiivi ja potentsiaali.

Samuti on popp mõiste microcation , mis tähendab mõnepäevast reisisutsakat, mida annab klapitada töö- ja pereeluga. Räägitakse ka nostalgiahõngulisest reisimisest, ööturismist (ingl noctotourism ) ja vaikusereisidest (calmcation), samuti reisimarsruudi koostamise tehisarule usaldamisest.

Üleilmne trend on, et inimesed tahavad majutust ja teenuseid digitaalselt broneerida ning saada veebist kogu vajaliku info. Ettevõtja peab hoolega jälgima, et teda puudutav

teave digikanalites oleks asja- ja ajakohane.

Kuidas mõjutavad Eestis turismi digitaalsed lahendused, nagu virtuaalreaalsus, nutirakendused, kontaktivabad teenused?

Kontaktivabu hotelle, hosteleid ja külaliskortereid, kus külastaja teenindajaga kokku ei puutugi, on Eestis juba omajagu. Nutirakendusi, näiteks paadi või jalgratta rentimisel, pakutakse samuti. Oleme harjunud nägema QR-koode matkaradadel, restoranis menüü asemel või vaatamisväärsuste juures.

Paljud asjad digimaailmas on meil juba väga hästi, aga alati saab veel paremini. Kliendi jaoks ei alga ju reis hotelli vastuvõtus, vaid tuhandeid kilomeetreid kaugemalt ja see pikk teekond lõpp-punkti ei pruugi igas vahepunktis olla sujuv. Pole üldse haruldane olukord, kus suures hotellis on korraga kasutusel kümneid tarkvarasid, mis omavahel ei liidestu, ning kliendil tuleb sama infot edastada mitu korda. Seda saab parandada.

Kas Eesti turism vajab suuremaid investeeringuid?

Kui pidada suure investeeringu all silmas näiteks multifunktsionaalset, mitu tuhat inimest mahutavat nüüdisaegset konverentsikeskust, siis jah –seda oleks Eestile tõesti vaja. Märkimisväärseid investeeringuid tehakse turismisektoris aga praegugi, kui vaadata selle ja järgmise paari aasta plaane. Eestis avab uksed päris mitu uut hotelli, lisaks mitu kultuurija külastuskeskust. Need toovad kaasa uued töökohad, konkurentsi tihenemise ja kvaliteedi tõusu.

Võib öelda, et ettevõtjad näevad Eesti turismisektoris perspektiivi ja potentsiaali.

Kui saaksite valida ühe asja, mida Eesti peaks turismis parandama või arendama, siis mis see oleks? Tahaks sisendada meie inimestesse rohkem eneseusku, et see, mida me turistidele pakume, on väärtuslik ja kvaliteetne. Kui oleme endas kindlad, kumab see ka välja ja aitab meil olla külalislahkem võõrustaja. Ikka on ju parem minna külla sinna, kus pererahvas on rõõmus ja rahul – seal tuntakse end teretulnuna.

Mis on teie jaoks kõige sümboolsem või erilisem sihtkoht Eestis?

Minu enda jaoks on Ruhnu saar väga eriline paik – salajane ja ajuti kättesaamatu. Kõige kindlam viis Ruhnu minekuks on sinna purjetada, aga võib juhtuda, et tagasi mandrile enam ilma tõttu ei saa ning tuleb jääda saarele tormivangi. Ruhnu on küll pisike, aga ei väsi üllatamast.

Kodumaal ringi liikumist inspireerivad põnevad sündmused. Foto: Renee Altrov

Eesti Toidutee toidutee.ee

EESTI MAATURISM

Ranniku matkarada (E9) baltictrails.eu

Eesti ja Läti sõjaajaloo pärand turismis militaryheritagetourism.info

Majutus

Aktiivne puhkus

Seminarivõimalused

Pere-, seiklus- ja loomapargid

Aiandus- ja elulaaditalud

Külastuskeskused

Muuseumid

Väiketootjad

Eesti Saunatee saunatee.ee

Metsa matkarada (E11) baltictrails.eu

Loodusturismi pakkumised Eestis ja Lätis balticnaturetourism.com

Kuidas Eesti sünnipäeva mõnusalt mööda saata

Või peaks ütlema mõnusalt tähistada. Põhjust ju on. Ajada 107 aastat asja oma maalapil ja oma tahtmise järgi pole teps tühiasi. Ja teha võib seda, kes kuidas tahab. Mõned kombed on siiski paigas.

TEKST: Sven Sula

FOTO: Shutterstock

Hommik algab lipu ja kiluga. Kui Eesti Vabariigi aastapäev millegi poolest tuntud on, siis selle järgi, et tol päeval põõnata pole mahti. Mitte selleks, et tööle kiirustada, vaid lippu heiskama või siis telerist vaatama, kuidas seda Pika Hermanni tornis tehakse. Esimesel puhul vastutad kohe selle eest, et sinimustvalge õigel ajal lehviks. Oh seda häbi otsa, kui siis mõni kodu pärast päikesetõusu liputa seisab. Korterirahval on natuke lihtsam – piisab, kui, kohvitass peos, telerit piiluda ja heas tujus kaasa noogutada.

Ja siis kohe tuleb ka esimene kiluleib. Mitte et see oleks rangelt kohustuslik, aga no kuidas sa jätad tegemata? Igas peres on seejuures oma reeglid –kas muna käib leiva peale või kõrvale, viiludena või hakitult, kas leib peab olema kindlasti must või võib ka mõni muu variant kõne alla tulla. Kõik need detailid võivad viia pikemate aruteludeni, mis omakorda selleni, et esimene kohv jahtub ja tuleb uus teha. Seepärast söögem see esimene kiluleib suurema tseremoonitsemiseta ära ja asi ants.

Paraad ja teised kohustuslikud päeva osad

Teler lülitatakse varem või hiljem ikkagi sisse igas kodus, sest paraadi vaadatakse. Kui mitte suure aupaklikkusega, siis vähemalt poole silmaga, taustaks kiluleivajärgne kohv. Kes soovib, võib end proovile panna ja püüda ära arvata, mis masinad rivis mööda voorivad – on see nüüd soomuk või tank? Ja kas see on nüüd Kuperjanovi jalaväepataljon või hoopis mõni muu tähtis üksus?

Presidendi kõne on teine selline asi, mida tahetakse kuulata, vähemalt esialgu, kuni jutuvada lauas suureks paisub. Mõni jälgib tähelepanelikult iga sõna, teine laseb sel lihtsalt kõrvaltoas kajada, kuni köögis järgmist pidu-

rooga ette valmistab. Sedasi ongi hea! Ei mingit sunnitunnet, et midagi peab tingimata tegema. Eesti sünnipäev on ikkagi vaba päev – ja vabas Eestis võib igaüks pidutseda nii, nagu ise tahab.

Süüa juba üks korralik eestlane oskab

Kui Eestis üldse midagi hästi tehakse, siis sel päeval süüakse. Sünnipäevalaua klassika ehk kartulisalati, süldi ja heeringa kõrval võib ülejäänud lauapind kujuneda täpselt selliseks, nagu tuju on. Peaasi, et suuremas osas on laual kodumaine kraam – olgu see siis vanaema retsepti järgi tehtud ahjuliha või hoopis midagi moodsamat, näiteks suupistepärg või kilupitsa.

Aga veel olulisem on see, mis roogade alla saab. Sageli võetakse just siis kapist välja mõni vanavanaema tikitud pidulikum laudlina ja pereserviis. Kui supitirin käib laual kord aastas, siis see on õige päev.

Hommikusöök võib küll olla tagasihoidlik, kuid ikka kiluga.

Mida siis nüüd selle söömise kõrvale teha?

Kindla peale jalutada, sest värske õhk paneb vere liikuma ja annab ruumi mõtetele, toimugu see siis linnatänavail või kodulähedases metsatukas.

Õhtupoole, kui kõhud täis ja teler ka oma jao tähelepanu saanud, võib hakata mõtlema, kuidas aega sisustada. Õigemini, mõelda võiks sellele juba päevi varem. Üks võimalus on võtta ette mõni tõsine isamaaline Eesti film –olgu see siis „Tõde ja õigus“ või „Nimed marmortahvlil“, kui nüüd soov midagi sügavamat vaadata. Teisalt, võib-olla hoopis „Sangarid“ või „Seenelkäik“?

Kah võib, nagu ütles õpetaja Laur.

Kui rahvas on tegutsemistahteline, võib ette võtta mõne mälumängu või viktoriini – kas oma pere omaloominguna või näiteks Kahooti abiga. Kellel jaksu üle, võib rahvatantsu proovida või miks mitte julgust kokku võttes puhuda tolmu raamatuilt ja deklameerida isamaalist luulet.

Kindlasti tuleks meeles pidada lapsi. Teha midagi neilegi põnevat, et Eesti sünnipäev poleks lihtsalt „suurte pidu“. Lumelinna vist sel aastal väga meisterdada ei saa, kuid osavate käte nokitsemisringi saab käima panna ka toas. Juba päeval võiks nikerdada valmis hulga lipuvärvides kaunistusi, ka sünnipäevakaardi Eestile või uhke plakati. Kindlasti ka mängida, sest meil on omajagu kodumaateemalisi lauamänge, nagu „Eesti mäng“ või maruvahva „Mees, kes teadis ussisõnu“, ja mängida võib ju

sedagi, kuidas käis Eesti elu 107 aastat tagasi. Mis asjad ses toas olid siis ja mis mitte?

Aga võib ka lihtsalt rääkida. Palju me siis ikka perega kokku saame. Eesti 107. sünnipäev on ju hea hetk, et võtta ette need vanad lood, mida alati räägitakse, aga mis kuidagi tüütama ei kipu, ja sekka uusi uudiseid ikka ka. Kui päev hakkab lõpule jõudma ja sinimustvalge õues vaikselt tuules kõikuma jääb, võib korraks mõelda, kas see päev oli täpselt selline, nagu tahtsid. Kas oli piisavalt pidulik? Kas oli mõnus? Kas said olla koos oma inimestega ja lihtsalt nautida? Ja kui polnud, siis pole muud kui uuel aastal uuesti. Paremini.

• „Tõde ja õigus“

• „1944“

• „Nimed marmortahvlil“

• „Vehkleja“

• „Sangarid“

• „Seenelkäik“ Peoõhtu filmivalik

• „Eesti mäng“

• „Vanamehe mälukaš“

• „Mees, kes teadis ussisõnu“

• „Eesti Alias“

• „Must notsu“

• „Kirbumäng“ Eesti lauamänge

TOIDUMÄRGISED aitavad ostuotsust teha

Eestis on palju erinevaid toidumärgiseid, mis aitavad ostuotsust lihtsamaks teha. Vaatame üle, milliseid Eesti poodides toodetelt leida võib.

TOIMETAS: Kairi Prints FOTO: Shutterstock

Lipumärk

Rahvuslipu märk ehk lühidalt lipumärk pakendil näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetööstusettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.

NAUDING VÄRVIDEST

Uuringute järgi armastavad ja eelistavad eestlased kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ning maitsvamaks. Lipumärk aitab kodumaistel toodetel eristuda ja annab konkurentsieeliseid, aidates tarbijal lihtsamini ja kergemini Eestis toodetud kaubad poeriiulil tuvastada.

TRÜKK

• Visiitkaardid

• Firmablanketid, ka isekopeeruvad

• Etiketid

• Kleebistrükised

• Reklaamlehed, voldikud

• Brošüürid, raamatud, almanahhid

• Ümbrikud

• Plakatid

• Piletid ja -raamatud

• Ajalehed

Lipumärgi kasutamise luba annab välja Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Pääsukesemärk

Toidumärgist „Tunnustatud Eesti toit“ ehk pääsukesemärki annab välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Ettevõtja saab märgi kasutamisõigust taotleda juhul, kui ettevõte on registreeritud Eestis, ettevõtte toidutooted on valmistatud kodumaisest põhitoorainest, toidutoode on läbinud edukalt hindamise ja ettevõtja on allkirjastanud litsentsilepingu ning maksnud litsentsitasu.

Ristikumärk

„Tunnustatud maitse“ kvaliteedimärki ehk ristikumärki annab samuti välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Märki antakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ristikumärgi puhul ei kontrollita.

KUJUNDAMINE

• Trükised

• Reklaamid

JÄRELTÖÖTLUS

• Klamberköide

• Liimköide

• Kammköide

• Kõvaköide

• Voltimine

• Soonimine

• Perforeerimine

• Numereerimine

• Stantsimine

AASTAT KVALITEETSET TRÜKITEENUST

• Aukude puurimine

• Lakkimine

• Lamineerimine

Culinary Heritage (Kohalik Toidupärand)

Rahvusvahelise Culinary Heritage’i kaubamärgi taotlejal peab olema selge seotus oma piirkonnaga. See tähendab, et taotleja töötab aktiivselt kohaliku elu edendamise nimel, serveerides, käideldes või tootes toitu või toiduaineid, mis on põllumajandus- ja aiandussaadustena kasvatatud ja toodetud selles piirkonnas, kalandussaadustena kasvatatud, toodetud või püütud selles piirkonnas, piirkonna kultuuripärandi ja toidukultuuri edasikandjad.

See tähendab, et põhiosa toorainetest ning suurem osa toote lisandväärtusest tuleb piirkonnast ja tootel on selge seos selle piirkonna toidutraditsioonidega.

Silverspoon

Silverspoon on Eesti esimene gastronoomiakonkurss, mille eesmärk on väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis. Konkursist on oodatud osa võtma kõik à la carte menüüga toitlustusettevõtted üle Eesti. Silverspooni teeb eriliseks see, et konkursil on toitlustushindajateks väga erinevate eluvaldkondade ja maitse-eelistustega

inimesed ehk läbilõige Eesti ühiskonnast. Nemad hindavad just seda, mis on tavatarbijale väljas söömisel oluline. Hindamine toimub kuues kategoorias:

D parim fine-dining-restoran;

D parim Eesti köök;

D parim rahvusköök;

D parim pererestoran;

D parim kohvik;

D parim pubi.

Kõrvalkategooriatena valitakse ka parima peakoka, taimetoidu ja teenindusega söögikoht.

Ehtne talutoit

Ehtsa talutoidu tunnusmärk on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol, mis on sündinud Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatusel.

Kui selline tunnusmärk on mõne toote pakendil, võib olla kindel, et tegemist on ehtsa, talus kasvatatud ja valmistatud toiduga. Kui see märk on poeriiulil või kaupluse uksel, tasub talutoitu otsida just sealt. Teede äärde paigutatud ja tunnusmärgiga varustatud suunaviidad juhatavad aga taluõuele, kus talutoitu toodetakse ja müüakse.

Allikad: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toidutee

Kaitstud päritolunimetus (Protected Designation of Origin, PDO)

Mida näitab? Toode, mis pärineb kindlast riigist või regioonist ning millel on kohale iseloomulikest inim- ja keskkonnafaktoritest tulenevad erilised omadused.

Kriteeriumid:

D tooraine pärineb kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad sealsamas;

D kaitstud päritolunimetust kandva toote omadused on otseselt sõltuvad piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest.

Kaitstud geograafiline tähis (Protected Geographical Indication, PGI)

Mida näitab? Kaitstud päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad. Mõni tootmise etapp võib toimuda ka väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

Kriteeriumid:

D vähemalt üks tootmisetapp on

toimunud määratletud geograafilises piirkonnas;

D kaitstud geograafilise tähisega toote seos geograafilise piirkonnaga võib põhineda ka mainel.

Garanteeritud traditsiooniline toode (Traditional Specialty Guaranteed, TSG)

Mida näitab? Toode on traditsioonilise tootmisviisi või koostisega ning erineb seetõttu teistest samalaadsetest toidutoodetest, kusjuures välimust tunnusjooneks ei loeta.

Kriteeriumid:

D eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostise ega tootmisviisiga, mis on määratletud Euroopa Liidu või riiklikes õigusaktides, standardimisasutuste kehtestatud või vabatahtlikes standardites;

D registreerimiseks peab toode olema kas traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Nimi peab väljendama eripära ega tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga.

avasta militaar-ja a avvaasstta a m millittaaaarr-jja a vabaajariiete v vaabbaaaajjaarriieette e E-pood E E-ppooood d norrison.ee n noorrrrissoon n e ee e

Euroopa Liidu kvaliteedimärgid

Kodumaine kosmeetika on kõrgelt hinnatud

Eesti kosmeetikatööstus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud, keskendudes looduslikele ja teaduspõhistele lahendustele. Kuidas on Eesti kosmeetikatootjad selle väljakutsega hakkama saanud ja millised on suurimad trendid ning takistused? Teemat kommenteerivad Eesti Keemiatööstuse Liitu kuuluvad kosmeetikaettevõtted.

TOIMETAS: Mariann Vilbre / FOTOD: Shutterstock

Milline on Eesti kosmeetikatööstuse hetkeseis ja millised on olnud suurimad saavutused viimastel aastatel?

Eesti kosmeetikatööstus on viimastel aastatel, täpsemalt viimase kümne aasta jooksul kindlasti palju kasvanud ja arenenud, paljuski keskendudes looduslikele ning teaduspõhistele lahendustele. Oluline suund on olnud keskkonnasäästlike ja puhta koostisega toodete arendamine, sealhulgas jätkusuutlikud pakendid ning nahasõbralikumad koostisosad. Suurimad saavutused hõlmavad kindlasti kohalike brändide jõudmist välisturgudele, sertifitseeritud ökoloogiliste toodete lisandumist ja tehnoloogiliste uuenduste rakendamist tootmises.

Millised on peamised trendid, mis mõjutavad Eesti kosmeetikatööstust?

Eesti kosmeetikatööstust mõjutavad looduslikkuse, jätkusuutlikkuse ja teaduspõhisuse suundumused. Tarbijad eelistavad puhtama koostisega ja keskkonnasäästlikke tooteid, mis on tõhusad ning dermatoloogiliselt testitud. Kasvab nõudlus multifunktsionaalsete ja minimalistlike toodete järele, mis vastavad korraga mitmele vajadusele. Samuti suureneb

kohaliku tootmise ja koostisosade väärtustamine ning individuaalsete nahahoolduslahenduste pakkumine, mis vastavad paremini tarbijate spetsiifilistele vajadustele.

Rahvusvaheliselt mõjutavad tööstust tehisintellekti abil personaliseeritud nahahooldustooted, samuti keskkonnateadlikkus. Taaskasutatavad ja biolagunevad pakendid muutuvad standardiks, aidates vähendada ökoloogilist jalajälge, ja päikesekaitsevahendid peavad olema ocean-friendly, st kaitsma nahka ilma loodust kahjustamata. Samuti levib „skinimalism“ – keskendumine kvaliteetsetele ja multifunktsionaalsetele toodetele, mis võimaldavad teadlikumat ning säästlikumat tarbimist.

Kui palju pööratakse kosmeetikatoodete tootmisel tähelepanu kohalike toorainete kasutamisele?

Eestis tegutsevad kosmeetikatootjad pööravad suurt tähelepanu kohalike toorainete kasutamisele, näiteks taimsete ekstraktide või ürtide näol. Samas on teatud toimeained, nagu spetsiifilised aktiivkomponendid, saadaval vaid rahvusvaheliselt ning neid tuleb sisse osta. Eesti loodus pakub aga piisavalt ressurssi, et arendada unikaalseid ja kodumaist päritolu tooteid, mis pais-

tavad silma looduslikkuse ning autentsusega.

Kas Eestis toodetud kosmeetika on rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeline?

Eesti kosmeetikatooted on konkurentsivõimelised, eriti looduskosmeetika ja teaduspõhise nahahoolduse valdkonnas. Rahvusvahelisel turul konkureerimiseks on oluline kvaliteedisertifikaatide, brändingustrateegia ja turundustegevuste tugevus. Pääs välisturgudele võib olla väljakutse, kuna konkurents on suur ning on vaja vastata erinevate turgude regulatsioonidele. Siiski on mitmed Eesti brändid juba edukalt laienenud Skandinaaviasse ja mujale Euroopasse, kasutades e-kaubanduse võimalusi ning koostööd edasimüüjatega.

Millised on suurimad väljakutsed, millega Eesti kosmeetikatööstus praegu silmitsi seisab? Eesti kosmeetikatööstus seisab silmitsi tugeva rahvusvahelise konkurentsiga, kus turgu domineerivad suured globaalsed kaubamärgid, muutes väiksemate tootjate esiletõusmise keeruliseks. Samuti on suureks väljakutseks kvaliteetsete ja jätkusuutlike toorainete ning energiakandjate

hinnatõus, mis suurendab tootmiskulusid, mõjutades lõpphinda ja konkurentsivõimet. Lisaks peavad tootjad arvestama erinevate turgude regulatsioonide ja sertifitseerimisnõuetega, mis võivad olla kulukad ning aeganõudvad. Selle kõige kõrval on Eesti brändidel oluline leida ka tõhusaid turundusstrateegiaid, et kasvatada rahvusvahelist nähtavust ja eristuda tihedal turul. Eesti kosmeetikatööstus vajab juurde spetsiifiliselt haritud spetsialiste, kes kosmeetika sektorit veelgi kiiremini ja efektiivsemalt edasi viiks.

Milline on Eesti tarbijate teadlikkus ja suhtumine kodumaistesse kosmeetikatoodetesse?

Eesti tarbijad hindavad kindlasti järjest enam ka kodumaist kosmeetikat, eelistades looduslikke, nahasõbralikke ja jätkusuutlikke tooteid. Eesti tarbija väärtustab kõige enam järgmisi omadusi:

D puhtad koostisosad ja looduslik päritolu;

D tõestatud efektiivsus ja teaduspõhisus;

D jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik tootmine;

D läbipaistvus tootmisprotsessis;

D hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Äsja avatud Vändra vaibapood meelitab sisustushuvilisi üle kogu Eesti

Kui otsid koju unikaalset vaipa, tasub sammud seada Vändras asuvasse Valley OÜ uude vabrikupoodi, mis lööb silmad särama igal vaibahuvilisel.

Valley OÜ toodab naturaalsetest materjalidest disainvaipu, pakkudes nii klassikalist kui ka kaasaegset valikut. Vaipade valmistamiseks kasutatakse näiteks Uus-Meremaa villa, lina ja eukalüpti viskoosi. Tänu erinevatele suurustele, mustritele ja tekstuuridele sobivad vaibad nii väikesesse linnakorterisse kui ka avarasse maamajja.

Vaipu toodetakse käsitaftingu meetodil, alates 2014. aastast kasutatakse lisaks käsitaftingupüssidele ka roboteid, mis on tõstnud tootmise kiirust ja parandanud täpsust. Ettevõttes töötab 42 inimest.

Juhataja Aadu Juhkental selgitas, et varem oli Vändra tootmishoones tagasihoidlik kauplus, ent uuest ja avarast vabrikupoest leiab iga klient parima lahenduse. „Kui väikestes poodides võib vaiba olemusest olla raske aru saada, sest need on rulli keeratud, siis meil on vaibad täies hiilguses nähtavad,“ rääkis ta.

Poemüüja Monika Küngase sõnul sõidetakse kohapeale vaipa valima üle Eesti ning tänu heale asukohale Kesk-Eestis kliente jagub. Tema sõnul ostetakse enim tagasihoidlikke vaipkatteid.

Lisaks vabrikupoele on ettevõttel kauplus ka Jõhvis. Suurem osa käibest tuleb edasimüüdavatest vaipadest, mis on toodetud Türgis, Poolas ja Belgias, ent kliendid tunnevad huvi ka Valley toodangu vastu. Olemas on ka e-pood, kuid juhataja sõnul on seal raske vaipu müüa, sest tooteid tahetakse enne ostmist reaalselt näha ja katsuda.

Kvaliteetse vaiba saab soodsa hinnaga Suurimaks eeliseks on võimalus osta kvaliteetseid käsitöömeistrite loodud vaipu oluliselt soodsamalt. Nimelt jõuavad poodi unikaalsed vaibad, mis on valmistatud katsetamaks midagi uut või mis pole täielikult kokku läinud kliendi soovidega, ent mille kvaliteet on väga hea.

Veel on müügil vaibakangaid, millest lõigatakse ilma lisatasudeta ja kiiresti välja sobiv mõõt. Kangajääki-

dest valmistatakse väiksemaid vaipu, aga ka taburetikatteid ja susse.

Vaiba valimise ABC

Müüja sõnul on tervitatav, kui kliendil on kaasas pildid oma kodust, sest nii saab vaadata, milline vaip stiiliga kõige paremini sobib. „Ütlen ikka, et esimene silma jäänud vaip ongi tavaliselt see õige,“ nentis Küngas ja lisas, et enim ostetakse hallides-beežides toonides lihtsaid ja tagasihoidlikke vaipu, aga valitakse ka särtsakamaid toone ning mustreid.

Valikut tehes tuleks esmalt mõelda interjöörile ning valida muster ja värv, mis täiendab ülejäänud sisustust. Neutraalsed toonid on ajatud ja sobivad pea igasse ruumi, seevastu julged mustrid lisavad iseloomu ja sobivad kontrastiks minimalistlikku ruumi.

Oluline on mõelda sellele, kuhu soovitakse vaip panna. Koridoris või köögis võiks olla hõlpsalt puhastatav sünteetiline vaip, samuti on kunstlõngast vaibad hea valik siis, kui naturaalsete vaipade vastu on allergia. Looduslikud materjalid teevad hubaseks magamis- ja elutoa.

Käsitaftingvaipa võib nimetada pikaajaliseks investeeringuks, sest kui seda regulaarselt tolmuimejaga puhastada ja plekid kohe eemaldada, püsib see kaunis aastakümneid. Puuvillased vaibad on samuti kergesti pestavad, kuid vajavad regulaarset hooldust. Tencel on siidisarnane materjal, mis vajab õrna käsitsemist, et vältida kiudude kahjustamist.

Soovitav on vaipa regulaarselt keerata, et kulumine ja pleekimine oleks ühtlane. Veel tuleks kaitsta vaipa otsese päikesevalguse eest ning hea oleks vaiba all kasutada libisemisvastast alust. Õigeid hooldusnippe saab küsida vabrikupoest.

Kui vabrikupoest meelepärast vaipa ei leia, saab ettevõttega otse ühendust võtta ja koostöös disaineritega luua just endale sobiva toote.

Tuntud üle Euroopa Valley disainvaibad on hinnatud nii kodumaal kui ka mujal Euroopas. Ettevõte on tuntust kogunud ka maailma suurimal vaiba- ja põrandakatete messil Domotex, mis toimub igal aastal Saksamaal Hannoveris.

Suurem osa kohaliku vaibaettevõtte toodangust läheb Prantsusmaale, ent kliente jagub ka Saksamaal, Hollandis, Rootsis ja Itaalias. Kui tavapäraselt jõuab Valley toodangust vaid paar protsenti Eesti turule, siis viimasel aastal on eestlaste huvi kodumaiste naturaalsete vaipade vastu oluliselt tõusnud. Valley disainvaibad kaunistavad interjööre nii eramutes, muuseumides kui ka ajaloolistes hoonetes, ka Kadrioru lossis tervitatakse külalisi just Vändra käsitöömeistrite kootud vaibal. Lisaks panustab ettevõte kohalikku kogukonda: juba kaheksa aastat järjest on olnud traditsioon kinkida jõuludeks vaip ühele Eesti kirikule. Tänavu sai kingituse Käru kirik Järva maakonnas.

www.valley.ee

info@valley.ee Tel 444 7785

Taimed-marjad eestimaisteks imejookideks

Eesti väikesed joogitootjad katsetavad pidevalt uusi tooraineid ja maitseid, et tulla turule millegi unikaalsega. Pole eriti vahet, kas tegemist on hapu limonaadi või looduslikult magusa ürditeega – kõik Eestis toodetud joogid võiks ära proovida. Kvaliteet on neil üllatavalt kõrge ja väga suures osas on tegemist ka mahetoodetega.

TEKST: Martin Hanson

Suuremat kaja on saanud Eesti väikesed õlle-, veini- ja napsitootjad, samuti räägitakse jätkuvalt palju teeseenejookidest. Kuid joogimaailm on palju laiem ja uskuge, kõiki rüüpeid, mis maailmas on välja mõeldud, valmistab keegi kohalikust toorainest ka juba Eestis. Need tuleb üles leida ja pudelis, kruusis, pokaalis suule tõsta.

Kui etikett ütleb, et see jook on ebaküdooniast või arooniast, siis see maitsebki nagu ebaküdoonia või aroonia.

Habaja jookides on kõvasti maitset Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti Joogifestivalil võitis Habaja Viinavabriku uus ja põnev ebaküdoonialimonaad parima alkoholivaba joogi kategoorias. Viinavabriku üks asutajatest Villy Paimets ütleb küsimuse peale, kuidas hetkel Eestis väikejoogitootja elu läheb, et väiketootja elu on vist läbi aegade suhteliselt sarnane olnud – kui teed järjepidevalt, korralikult ja palju tööd, pole elul viga. „Kui aga lähed laisaks, hakkad üle serva laskma, läheb keeruliseks. Oma turuosa kaitseks pean ütlema, et uued tulijad ärgu parem hakaku katsetama. Kuid tegelikult mahub häid väiketootjaid turule küll ja veel. Praegu ajas tagasi vaadates tahaks pigem rõõmustada, et teadsime täpselt nii palju kui teadsime – oleks rohkem teadnud, ei oleks võib-olla julenudki seda sammu nii põhjalikult ette võtta. Aga eks see ole ju iga äriga nii, et julge pealehakkamine on pool võitu. Et kui enne alustamist liiga pikalt mõtisklema ja asju

selgeks tegema jääd, jääb asi tegemata,“ lisab Paimets.

Tundub, et eestlased on viimastel aastatel ka kohalike väiketootjate joogid üles leidnud. Paimets ütleb, et neil käivad Habajal külas valdavalt siiski need positiivsemalt meelestatud inimesed, sellised avatud mõtlemise ja laia silmaringiga inimesed, kes uute põnevate maitsete jahil.

„Kuna asume suhteliselt suure maantee ääres ja oleme avatud pea iga nädalavahetus, satub meile aeg-ajalt muidugi ka ninakirtsutajaid. Julgen aga arvata, et suuremale osale neist oleme suutnud ka selle nurgataguse maitsemaailmast veidi arusaadavamaks teha. Tavapärane tagasiside on, et meie jookides on kõvasti maitset: kui etikett ütleb, et see jook on ebaküdooniast või arooniast, siis see maitsebki nagu ebaküdoonia või aroonia, mitte ei pea seal mingit aimamismängu tegema hakkama. Aga noh, see on

tavaliselt selline väga hea tuju pealt tulnud kohene tagasiside. Ilmselt mängib õhustik ka siin oma rolli,“ räägib Habaja asutaja.

Kui eelmisel aastal oli ebaküdoonia see, mis kõigi Eesti joogitootjate seas populaarsust võitis, siis nüüd võiks hitiks osutuda õun või pihlakas. Miks? Sest just need kaks vilja andsid eelmisel aastal võimast saaki.

tondipea, maitsestanud seda paraguai suhkrulehega ja lisanud külmkuivatatud mahedaid vaarikaid, maasikaid ning mustikaid, kirjutas Maaleht eelmise aasta lõpukuul. Viedehof on aastatega rajanud Baltimaade suurima maitse- ja ravimtaimede kollektsioonaia, mida käiakse uudistamas nii Eestist, Lätist, Soomest kui ka kaugemalt. Taimetee müügiga polevat perenaise sõnul neil mingit probleemi.

klientide

„Meie lapse lemmiktee“ sündis otseselt

küsimise tõttu.

„Samuti sai ühel valge sõstra kasvatajal esimene suurem saak kohalikele veinimeistritele müüdud. Midagi neist kolmest uueks hitiks ka kujuneb. Alkoholivabade toodete osakaal kasvab kindlasti ja Habaja Viinavabrik – 2023. ja 2024. aasta Eesti parima limonaadi kategooria üldvõitja – plaanib sel aastal taas uute maitsetega üllatada,“ mainib Paimets.

Ürditee, mida lapsed ostaksid 2024. aasta parimaks mahejoogiks valiti Tamme ürditalu „Meie lapse lemmiktee“, kuhu ürdiaia perenaine Heli Viedehof on noppinud moldaavia

„Meie lapse lemmiktee“ sündis aga otseselt klientide küsimise tõttu, et kas oleks pakkuda teed lastele, mis ei sisaldaks piparmünti, aga mida samas oleks mõnus juua. „Panime siis kollektiiviga pead kokku ja katsetasime kõikide tuttavate eri vanuses laste peal ning lõpuks saigi väga hea tee, mis sobib joomiseks kogu perele. Lisaks pakime tee püramiidpakki, et laps, kes on iseseisev teevett keetma, saaks tee tegemisega hakkama,“ räägib Viedehof.

Tamme ürditalu tahabki tutvustada inimestele põnevat ja mitmekülgset taimemaailma, pakkuda ürdiaiast uusi maitseid ja maitse kooslusi. Just nii on talul võimalik areneda, tuues oma klientidele kasu uute teadmiste ja maitsete näol.

Habaja Viinavabriku kaasasutaja Juli-Maria Lina koos eelmise aasta võidujookidega. Üheks neist on ka ebaküdoonialimonaad. Foto: erakogu

Tamme ürditalu perenaine Heli Viedehof ürdiaias. Foto: Sven Arbet

OLE PIMEDAS ROHKEM NÄHTAV!

Eesti ettevõte HELKIMA valmistab üleni helkurkangast tooteid, mille eesmärk on pakkuda tavakasutajale erinevaid võimalusi, et muuta pimedal ajal liiklemine rohkem turvaliseks.

Meie helkurkangaste valik on mitmekesine – hall ja must, aga ka värviline helkurkangas. Lisaks erinevate helkurmustritega trikotaažkangad. Helkurriietuse kandmine aitab muuta kandja nähtavamaks ja vähendab õnnetuste ohtu. Mida suurem pind tootest on kaetud helkurmaterjaliga, seda paremini on kandja näha – nii märkab juht teda varakult, mis annab talle rohkem aega reageerimiseks ja kokkupõrgete vältimiseks.