12.07.2025
Lastejooksude (600m) start kell 11.00
Noortejooks (3km) start kell 12.00
Põhijooksu (kuni 10km) start kell 13.00
Rohkem infot ürituse kohta Mudajooks-st või FB lehel mudajooks.ee Jälgi meid ka Instagramis
13.07.2025
Canicross (3km) võistlusklassi startide algus kell 11.00
Põhijooks (6km) stardib pärast Canicrossi
Selleks et end oma kehas hästi tunda, on oluline leida tasakaal enesedistsipliini ja järjepidevuse ning puhkuse, teadliku toitumise ja treenimise vahel. Sageli – eriti alustajana – on selles maailmas üksinda väga keeruline orienteeruda. Jõusaali Gym! personaaltreener Moonika Põldme räägib, kuidas teadlikult sportida ja toituda ning mida tasub silmas pidada, et saavutada soovitud tulemusi.
Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Erakogu, Shutterstock
Millised on põhilised eesmärgid või mured, millega inimesed treeneri poole pöörduvad?
Kõige sagedamini pöörduvad minu poole inimesed, kes pole mingil põhjusel oma peegelpildiga rahul või tunnevad iseseisvalt sportimise suhtes ebakindlust. Tavaliselt on nende eesmärk parandada oma üleüldist vormi ja suurendada jõudu või vastupidavust. Samuti aitab treeneriga treenimine tõsta kliendi teadlikkust liikumise ja toitumise teemadel ning loob tugevama põhja ka iseseisvale sportimisele.
Kevaditi on aktuaalne ka see, et soovitakse suveks paremasse vormi saada. Loomulikult on ka kliente, kelle primaarne eesmärk ei ole rannavormi saavutamine, vaid puhtalt oma tervise tugevdamine –eriti just nende seas, kes alustavad jõusaaliga alles vanemas eas. Eks igaühel ole oma põhjus, aga üldine eesmärk on alati sama: tunda end oma kehas paremini ning tugevama ja tervemana.
Kui oluline on toitumine võrreldes treeninguga soovitud tulemuste saavutamisel?
Toitumine on vähemalt sama
oluline kui treening – võib isegi öelda, et olulisem. Ilma tasakaalustatud toitumiseta häid tulemusi ei näe. Ei ole harv nähtus see, kus inimesed treenivad kõrge koormusega 3–5 korda nädalas, kuid toidulaud ei ole korras ja seetõttu jäävad ka tulemused tagaplaanile. Öeldakse ju, et vorm tehakse köögis ja lihased saalis – täpselt nii ongi! Jõusaal aitab paremat lihastoonust saavu-
tada, ent keha koostis sõltub suuresti siiski sellest, mis toidulaual toimub.
Milliseid nippe on sul jagada inimesele, kelle eesmärk on kaalulangus rasva arvelt?
Kaalulangus ei ole keeruline, kui põhireeglid on teada: söö veidi vähem kui kulutad, tarbi piisavalt valku, tee jõutrenni ja lisa oma kavasse ka mõõdukalt kardiot.
Mina soovitan igaühel leida endale liikumist hõlmav hobi – siis ei mõju sportimine tüütu kohustusena. Liigu võimalikult palju õues –eriti kevadel ja suvel, kui ilmad on ilusad – ja toitu teadlikult ning püüa vältida pidevat näksimist. Mõistlik on kellaajaliselt paika panna kindlad toidukorrad ning hoida ka une ja igapäevase liikumise tasakaalu paigas – see kõik aitab rasva kaotada ning tervislikku eluviisi viljeleda.
Vorm tehakse köögis ja lihased saalis.
Milliseid nippe saad anda aga inimesele, kelle eesmärk on lihastoonuse kasvatamine?
Lihastoonuse kasvataja parim sõber on valk ehk proteiin – see on lihaste ehitusmaterjal. Piisava valgu tarbimise kõrval on sama olulised ka tugevad ja intensiivsed treeningud ning piisav uni. Ilma korra-
Biohäkkimine (ingl biohacking) on tervise ja elukvaliteedi parendamise eesmärgil tehtavate muudatuste kogum, mille eesmärk on võimalikult kaua tervelt elada.
Tekst: Eve Kallaste
Fotod: Shutterstock
Sisuliselt oleme kõik natuke biohäkkerid – kasutame erinevaid ravimeid ja toidulisandeid, tegeleme spordiga, viibime õues, tegeleme joogaga, kasutame oma tervisenäitajate jälgimiseks seadmeid (nutikell, vererõhu -
mõõtja, verehapniku analüsaator jne) – seda kõike selleks, et kauem tervena elada.
Ennetusmeditsiini arst dr Sergey Saadi selgitab, et teatud biohäkkimise põhimõtted on kasulikud igaühele.
Looduslikud ja lihtsad biohäkkimise viisid Kõige efektiivsemateks ja kehasõbralikumateks tervise toetamise viisideks peetakse just looduslikke meetmeid, mis ei vaja keerukaid seadmeid ega ravimeid.
Siia kuuluvad:
tervislik ja süsivesikuvaene toitumine, mis aitab ennetada ülekaalu, põletikke ja isegi vähki; aeg-ajalt paastumine, mis soodustab kehas põletikuvastaseid protsesse ja vähendab neurodegeneratiivsete haiguste riski; päevavalguse mõju, mis toetab ööpäevarütme, une kvaliteeti ja D-vitamiini tootmist; õues viibimine ja kontakt loodusega, mis stimuleerib parasümpaatilist närvisüsteemi ning aeglustab vananemist; puhta mineraaliderikka vee joomine , mis toetab keha elektrolüütide tasakaalu;
külma- ja kuumateraapia –näiteks ujumine või saun – mis käivitavad kehas tervendavad valgureaktsioonid ning tugevdavad immuunsust; regulaarne kehaline aktiivsus, mis soodustab põletikuvastast keskkonda ja toetab keha detoksikatsiooni; lõõgastus ja puhkus looduses, mis aitab kehal ja vaimul taastuda.
Kui inimesed oskaksid neid lihtsaid meetmeid järjepidevalt rakendada, elaksime me tervemalt ja kauem.
Biohäkkimine jaguneb laias laastus kolme kategooriasse:
Elustiilipõhine biohäkkimine – tervislik toitumine, paastumine, une optimeerimine, füüsiline aktiivsus, looduses viibimine jms. Tehnoloogiapõhine biohäkkimine –nutiseadmete kasutamine (nt nutikellad, HRV ja glükoosimonitorid), millega jälgitakse kehas toimuvaid protsesse.
Biokeemiline biohäkkimine – toidulisandite ja mõnel juhul ka ravimite kasutamine keharakkude funktsioonide mõjutamiseks ning vananemise aeglustamiseks.
Biohäkkimine ei ole meditsiiniline ravi, vaid pigem ennetuslik ja toetav lähenemine, mille fookus on eneseteadlikkusel, järjepidevusel ja teaduspõhisel lähenemisel oma tervisele.
Moodsa tehnoloogia roll biohäkkimises
Lisaks looduslikele meetoditele on olemas ka rida kaasaegseid seadmeid ja meetodeid, mis kas imiteerivad looduslikke protsesse või mõjutavad aktiivsemalt keha füsioloogiat. Näiteks:
infrapunavalguse seadmed, mis parandavad rakkude energiavahetust ja une kvaliteeti;
uitnärvi stimuleerijad (nt Pulsetto, Nurosym), mis tasakaalustavad autonoomset närvisüsteemi ja seedimist;
krüoteraapiakambrid, mis tugevdavad immuunsust ja aitavad ravida põletikke;
hapnikuravi spetsiaalsetes kambrites, millel on põletikuvastane ja rakkude taastumist soodustav mõju;
hingamisharjutused ( nt pranayama, Buteyko), mis parandavad närvisüsteemi tasakaalu ja lõõgastavad;
geenitestid, mis aitavad tuvastada eelsoodumusi ja riske haiguste arenguks ning leida viise nende vähendamiseks.
Keha seisundi jälgimine –oluline osa biohäkkimisest
Tähtis osa biohäkkimisest on oma
keha seisundi jälgimine. Selleks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid ja monitooringuvahendeid, nagu:
pulsikellad, mis jälgivad ööpäevast südametööd;
HRV ehk südametöö muutlikkuse mõõtmine, mis näitab keha taastumisvõimet ja stressitaset;
glükoosimonitorid, mis aitavad jälgida veresuhkrutaset reaalajas;
ketoonide taseme jälgimine, mis sobib süsivesikuvaese toitumise järgijatele või sportlastele.
Lisaks kasutatakse ka toidulisandeid ja medikamente, mis aitavad vananemisprotsessi aeglustada.
Nende jaoks, kes tunnevad huvi biohäkkimise vastu, on kõige olulisem alustada lihtsatest looduslikest meetmetest – liikumine, toitumine, une korrastamine, värske õhk ja tasakaalus vaimne seisund. Ennetusmeditsiin aitab leida just need sekkumised, mis on igale inimesele personaalselt kõige tõhusamad. Biohäkkimine pole imeravi, vaid teadlik eluviis, mille abil on võimalik tervena elada märkimisväärselt kauem.
Biohäkkimine ei tähenda alati keerulisi vidinaid või kallist varustust. Kui alustad mõttega, et tahad elada täisväärtuslikumalt, olla energilisem, rahulikum ja vananeda tervemalt, siis oled juba õigel teel.
Kuigi meedias räägitakse tihti tippbiohäkkeritest, kes kasutavad igapäevaselt andureid, intravenoosset vitamiinravi ja mitmeid toidulisandeid, siis biohäkkimine võib olla ka lihtne ja looduslähedane. Tegemist on ennekõike teadliku eluviisiga – hea uni, kvaliteetne toit, liikumine, värske õhk ja stressi vähendamine on juba biohäkkimise tuum. Biohäkkimine ei tähenda pimesi trendidega kaasa minemist. Kuula oma keha ja jälgi muutusi. Samuti on kasulik pidada päevikut, kuhu kirja panna, kuidas sa end pärast teatud tegevusi või harjumusi tunned. Kui soovid katsetada toidulisandeid, hormonaalseid sekkumisi või ravimeid, siis tee seda alati koos arsti või pädeva tervisespetsialistiga.
D-vitamiini toidulisandina kogu pimeda aja vältel ehk kuudel, mille nimetus sisaldab r-tähte. Tavaline päevane doos täiskasvanule on 1000–2000 IU, aga vajadusel (mille määrab vereanalüüs) võib doos olla ka suurem. Ka toidust on seda väärtuslikku vitamiini võimalik saada, kuid see katab vaid osa sellest, mida organism vajab. Loomulikest allikatest tasub esile tõsta rasvast kala (lõhe, makrell, heeringas), munakollast ja D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid.
C-vitamiin
Loodame ju alati, et soojemate ilmadega saab lahti ka kimbutavatest haigustest, aga tegelikult ei ole kevadel viirustehooaeg
veel läbi – pigem liigub see talvisest gripist kevadiste külmetushaiguste ja allergiate suunas. Just sel ajal muutuvad oluliseks sellised immuunsüsteemi toetajad nagu C-vitamiin.
C-vitamiin on tuntud kui „külmetusvitamiin“, kuid selle mõju ulatub kaugemale. See osaleb valgete vereliblede töös, kiirendab haavade paranemist ja aitab keha raua omastamisel. Samuti on see tugev antioksüdant, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest. Heaks allikaks on paprika, kiivi, tsitruselised, brokoli, lehtkapsas ja kibuvits. Soovitatud päevane tarbimiskogus (95–110 mg) sisaldub keskmiselt näiteks ühes alljärgnevatest: 12 g kibuvitsamarjades, neljandikus paprikas, 70–75 g mustades sõstardes ja astelpajumarjades, 170 g maasikates, kiivis, kaalikas, nuikapsas, keedetud brokolis, 200 g apelsinides või sidrunites.
Probiootikumid ja oomega-3 Ka soolestiku tervis mängib suurt rolli kogu organismi tasakaalus, sealhulgas immuunsuse seisukohast. Kevadel, kui menüü võib olla veel piiratud ja stressitase kõrge, võivad soolestiku mikrofloora muutused
kaasa tuua seedimisprobleeme ja langetada vastupanuvõimet. Siin astuvad mängu probiootikumid – head bakterid, mida leidub hapendatud toitudes, nagu jogurt, keefir, hapukapsas ja kimtši. Kui neid tarbitakse regulaarselt, võib vältida mikrofloora tasakaalu häireid. Samuti on olemas probiootikumilisandid, mis sisaldavad
Kevadel, kui stress ja väsimus kipuvad võimust võtma, võivad oomega-3-lisandid pakkuda vajalikku toetust.
täpseid bakteritüvesid kindla toime saavutamiseks.
Oomega-3-rasvhapped, mida leidub eelkõige rasvases kalas ja linaseemnetes, aitavad alandada põletikku, toetavad südame ja ajutegevust ning parandavad meeleolu. Kevadel, kui stress ja väsimus kipuvad võimust võtma, võivad oomega-3-lisandid pakkuda vajalikku toetust.
Mitmekesine toidulaud
Toidulisandite maailm võib tunduda kirju ja keeruline. Kõige olulisem on lähtuda individuaalsest vajadusest ja mitte kõike korraga tarvitada. Enne millegi järjepidevat kasutamist on kindlasti mõistlik konsulteerida arstiga, et välja selgitada, kuidas oma organismi kõige paremini toetada.
Lisaks ei tohi unustada, et isegi parim toidulisand ei asenda toit ainerikast ega mitmekesist toitumist. Kevadel tasub panustada värskesse, hooajalisse ja kohalikku – esimesed karulaugulehed, redis, rabarber, spinat ja idandid on väärtuslikud lisandid menüüsse.
Allikad: toitumine.ee, ods.od.nih. gov, pubmed.ncbi.nlm.nih.gov
KAS OLED VALMIS
AVAMA UKSED OMA
PARIMALE VERSIOONILE?
Kõrge biosaadavusega Epigenetics tooted on siin, et sind sellel teekonnal toetada.
Need teaduslikult loodud ja looduslike koostisosadega tooted toetavad sinu keha loomulikku võimet ennast tervendada.
FOODINI TOOTED JA TEENUSED TOETAVAD SIND IGAL SAMMUL TEEL PAREMA ENESETUNDE JA ELUKVALITEEDI SUUNAS. AVASTA OMA POTENTSIAAL JUBA TÄNA! FOODINI TEENUSED:
Kasuta koodi „UUSALGUS“ ja saa oma esimeselt ostult
• tervisenõustamine
• personaalne teraapia
• detoks –keha puhastamine
Kadri
Põlder
20-aastaseb detoksikogemusega sertitseeritud toitumisnõustaja, läbinud väga palju toetavaid tervise- ja toitumiskoolitusi, abiks parimate lisandite leidmisel konkreetse kliendi vajadustest lähtuvalt
Kui siiamaani on Eesti spordihuvilised reketimängudes saanud peaasjalikult kaasa elada tennisistidele, siis õige pea võib tekkida võimalus hoida pöialt ka meie padelimängijale. Nimelt on lennukat minekut näitamas Nora Leinus, kes nopib aina võite kohalikel võistlustel ja paneb end juba proovile ka välismaal maailma tippude vastu mängides.
Alates septembrist on Nora olnud igal Eesti A-liiga etapil poodiumil –kas kõige kõrgemal pjedestaaliastmel või sellest vaid samm allpool. Samuti hoiab ta kindlalt Eesti naiste edetabeli esikohta. Nora edu teeb tähelepanuväärseks see, et täielikult padelile hakkas ta keskenduma alles kaks aastat tagasi.
„Olen tegelikult viieaastasest saadik mänginud tennist, olnud võistlustennisist ja padel tundus alguses lihtsalt tore mäng, mida vahepeal vahelduse mõttes proovida,“ räägib neiu. Umbes 2019. aastal hakkas ta käima kord nädalas padelitreeningutel ja sealt edasi kasvas sümpaatia spordiala vastu kiiresti. „See andis iga kord väga hea emotsiooni ja vaikselt tekkisid padeliväljakutelt ka sõbrad, kellega koos mängimas käia. Siis hakkasin üha rohkem padelitrennis käima ja võistlustel osalema, kuni 2023.
aastal otsustasin tennisele lõpu teha ja täielikult padelile keskenduda,“ meenutab Nora.
Tennise pealt ümber kohanemine võttis aega Kuigi pealtnäha tundub padel mõnevõrra lihtsama mänguna kui tennis, tuleb Nora sõnul padelit üha rohkem mängides kogu aeg juurde uusi elemente, mida on vaja treenida. Tema enda jaoks oli alguses kõige suurem väljakutse klaasipõrgetega mänguga harjumine. „Padelis on võimalik, et pall tuleb sinuni taga- või küljeklaasist või kahe klaasi põrkest. Sellega harjumine võttis tohutult kordusi ja meeletult aega,“ tõdeb ta.
Lisaks oli Noral vaja tennisemängu tehnikast ja mentaliteedist ümber kohaneda padeli peale. „Mängu agressiivsuse poole pealt on kahe spordiala vahel ikka päris suured erinevused, aga praeguseks tunnen, et padelile omane rahulikkus, klaasist mängimise oskus ja kaitsemäng on mulle hästi omaks saanud,“ ütleb noor padelimängija.
Naudib teatud
mõttes ka kaotusi
Regulaarselt treenib Nora praegu Tallinnas Padel+ väljakutel, tehes seda viis korda nädalas. Lisaks Eestis treenimisele käib ta regulaarselt harjutamas ka Hispaanias tipptreeneri käe all. „Käin Madridis ühes tippakadeemias, eelmisel aastal olin seal neli korda ja suvel sain ka veidi pikemalt olla. Seal
on koos maailma täielikud tippmängijad, kes mängivad alatasa rahvusvahelisi turniire. Võimalus koos nendega trenni teha on minu jaoks täiesti uskumatu ja väärtustan iga päeva, mis ma seal veeta saan,“ sõnab sportlane. Pikemaks ajaks Hispaaniasse treenima on ta minemas ka sel suvel.
Padelitrenni tegemist naudib Nora siiski ka Eestis. „Punktimängud on loomulikult alati põnevad, aga mulle väga meeldib teha ka näiteks tooreid korduste treeninguid ehk mängida tühja väljaku vastu. Või siis mõnda konkreetset lööki treenida ja lihvida seda aina paremaks ning paremaks,“ kirjeldab Nora, kelle lemmiklöök on praegu vibora
Mida noor padelimängija oma mängu juures arendada soovib?
Suures plaanis kõike, kuid eraldi toob ta välja kaitsemängu. „Kaitse pole kunagi liiga hea ehk seda tuleb kindlasti arendada, sest maailma tippmängijate kaitsemäng on ikka täiesti ebareaalsel tasemel,“ tõdeb Nora. Treeningute kõrval naudib ta nii võistlusi, võistluseelset pinget kui ka mõnes mõttes isegi kaotusi.
„Ma tahan kogu aeg paremaks saada ja tean, et kaotused sunnivad veelgi rohkem treenima ning viivad mind edasi,“ sõnab neiu.
Esialgne eesmärk jõuda maailma esisaja hulka Padeli populaarsus Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tõusnud ja Nora tunnistab, et
ise selle spordiala harrastajana on seda väga tore olnud kõrvalt vaadata. „Tegelikult piisab vaid ühe korra padeli mängimisest, et aru saada, kui ägeda ja mitmekülgse mänguga on tegu. Lisaks on võimalik üsna kiiresti saavutada selline tase, kus saab juba võrdlemisi pikki punkte mängida,“ toob ta välja võimalikke põhjuseid padeli viimase aja sedavõrd suure menukuse taga.
Millised on noore padelimängija tulevikueesmärgid?
„Sel aastal alustan oma rahvusvaheliste turniiride teekonda ja esialgseks eesmärgiks on nende turniiride kaudu jõuda maailma top 100 padelimängija hulka,“ ütleb Nora. Rahvusvahelistel turniiridel proovib ta osaleda aasta ringi, kuid praegu käsil olev keskkooli lõpetamine seab sellele piiranguid. „Õppimine on ikkagi prioriteet number üks, kuid padel tähendab mulle nii tohutult palju, et proovin kooli kõrvalt võimalikult paljudel turniiridel siiski kaasa mängida,“ ütleb ta.
Kuidas sellises vanuses navigeerida professionaalse spordi nõudmiste ja enda vaba aja tegemiste vahel? „Loomulikult on vahepeal kurb sõpradega koos olemisele ja mingitele üritustele ära öelda, aga ma näen pühendumist treeningutele ja võistlustele olulise sammuna enda karjääris. Arvan, et kui soov on suur, saab kõike tasakaalus hoida,“ usub Nora.
Kui niisama oma tagahoovis mõned meetrid joosta, pole erilist vahet, kas teha seda talvesaabastes või suveketsides. Kui minna aga sihipärast jooksutrenni tegema ja läbida mitmeid kilomeetreid, võivad väiksemadki detailid jalanõude puhul hakata jooksutunnetust mõjutama. Kuidas peaks seda arvesse võttes jooksujalanõusid valima ja kui suurt rolli omavad siin individuaalsed eripärad?
Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Erakogu
Tuleb välja, et üsna suurt. LP nädalalehe müügijuht Karolin Merilai käis Jooksueksperdi juures jooksutosse proovimas ja sai lisaks uutele jooksujalatsitele väärtuslikke teadmisi, mida tasub arvesse võtta igal jalanõusid valival jooksuharrastajal.
Lindil jooksmine andis vajalikku infot „Kõigepealt vaatasime üle jalanõud, millega siiani jooksin. Nende asend seistes oli muutunud –jalatsid olid nähtavalt sissepoole vajunud,“ meenutab Karolin, millest uute jooksutossude valimine algas. Kohapeal oli talle nõu jagamas spetsiaalne Jooksueksperdi asjatundja, kes selgitas, et inimesi viib Jooksueksperdi juurde vajadus –olenevalt sellest, kas joostakse hobiharrastajana või tegeletakse sellega professionaalsemal tasemel ning kavatsetakse minna näiteks maratonile.
„Selge on see, et tossud ei tee jooksjaks, kuid võivad seda kas takistada või sellele kaasa aidata. Seepärast oli esmalt vaja välja selgitada võimalikud hädad, sest just tulevikujamadest hoidumine peaks olema esimene põhjus, miks jook-
Jooksueksperdi jooksujalatsite valik
sutosse enne ostmist põhjalikult testida,“ räägib Karolin.
Selleks et võimalikest probleemidest ja iseärasustest pilt ette saada, tuli järgmise sammuna astuda jooksulindile. „Mind pandi lindile mõneks minutiks jooksma, ekspert jälgis ja tegi ka video, mida siis koos vaatasime. Minu puhul täheldas ta näiteks seda, et põlved tahtsid joostes kokku minna,“ meenutab naine.
Jooksutehnika hindamine ja vajadusel korrigeerimine on üks olulisemaid tegevusi jooksujalatseid valides, mida toob Jooksutekspert välja ka enda kodulehel. Nimelt tekitab erinev jooksutehnika jooksja kehas erinevaid pingeid ning jalats tuleks ideaalis valida selliselt, et see minimeeriks kõiksuguste pingete tekkimise.
Kõrgem tald lisab jalatsile kaalu Testimise järgmine samm oli proovida erinevaid mudeleid ja katsetada nendega jooksulindil jooksmist. „Proovisin erineva tallakõrgusega tosse – sain aru, et mida kõrgem tald, seda parem oli minu jaoks toetus,“ sõnab Karolin.
Jooksujalanõud erinevad nii tootjate kui ka mudelite poolest ning tehniline lahendus on paljude jalatsite puhul erinev, rõhutab Jooksuekspert. Jala ja maapinna kontaktil tekkiva põrutuse leevendamiseks kasutatakse õhku, geeli, erinevaid vahte, plaste ja teisi materjale. Samuti kasutatakse erinevaid tugesid ja materjale jala suunamiseks ning mugavuse suurendamiseks.
Seega eelistavad paljud inimesed just kõrgema tallaga jooksujalanõusid, kuid tuleb tähele panna, et tallakõrgendusena kasutatud materjalid lisavad jalatsile kaalu. Seda täiendavat kaalu peab inimene iga sammuga maast lahti tõstma, mis võib pikas perspektiivis pärssida jooksu tulemuslikkust või vähendada kergust ja mugavust jooksmisel.
Kõik see on aga individuaalne –lisaks jooksu kilometraažile võib erineva pronatsiooniga jalg vajada erinevat toestust ja erineva kaaluga jooksja erinevat põrutusleevendust,
toob Jooksuekspert oma kodulehel vaid mõne näite selle kohta, mis jalatsitüübi valikut mõjutavad. Üheks oluliseks teguriks on seegi, kas jooksutreeningut tehakse reeglina asfaldil või metsas. „Metsa lähed ikka džiibi, mitte pereautoga –tähendab seda, et metsas maastikul tuleb kasutada krobelise tallaga tosse, et vältida märjal või ebaühtlasel pinnal libisemist. Asfaldil sobivad seevastu paremini kasutamiseks sileda tallaga tossud,“ edastab Karolin veel ühe olulise tähelepaneku jooksujalatsite testimiselt.
Millised siis ikkagi valida? Karolini sõnul oli tore näha, et jalanõude puhul ei eelistatud ühte kindlat brändi. „Üks bränd ei suuda kõiki muresid lahendada, seega on Jooksueksperdis mitte ainult erineva kuju ja värviga, vaid ka erinevate tootjate valikut. Minu lõppvalikuks sai näiteks bränd, millest ma varem polnud kuulnudki,“ avaldab ta. Kui ka lugeja tunneb, et jooksmiseks kasutatavad jalavarjud vajavad välja vahetamist, tasub pöörduda Jooksueksperdi poole, kelle pädevad asjatundjad aitavad laia valiku seast jooksuharrastaja jalga just selle kõige sobivama tossupaari leida.
Kevadel tõusevad terviserajad populaarsuse tippu. Õuetreeningud eeldavad riideid, mis sobituvad muutliku ilmaga ja toetavad liikumist. Samas ei kao vajadus tunda end enesekindlalt ja stiilselt. Kas funktsionaalsus ja stiil mahuvad ühte garderoobi?
Toimetas: Sven Sula / Foto: Shutterstock
Kevadine ilm ei tähenda vaid jahedust või soojust – see muutub pidevalt ja üllatuslikult. Samamoodi peab ka spordiriietus reageerima ootamatustele. Kihiline riietus laseb ilmamuutustele reageerida ilma treeningut katkesta -
mata. Hästi hingav alussärk juhib niiskust kehast eemale, keskmine kiht hoiab sooja ning välimine kiht kaitseb tuule ja vihma eest. Need kolm kihti toimivad koos, mitte eraldi, ning igaüks neist tuleks valida, arvestades mitte ainult mugavust, vaid ka lõiget ja materjali kvaliteeti.
Oluline on, et kihid ei oleks mahukad ega piiraks liikumist. Kevadine trenniriietus peab toetama, mitte takistama. Elastsus, kehale sobiv lõige ja anatoomiline mugavus saavad siin määravaks. Kui riie libiseb keha vastas, venib õigetes suundades ega kogu niiskust, on tehtud juba pool õiget valikut. Esivanemate
SALENDAV soolakaramelli keto proteiinibatoon
SÖÖGIISU VÄHENDAV seemnegranola
SÖÖGIISU VÄHENDAV šokolaadi keto proteiinibatoon
Milline on treeningute
roll noore inimese elus?
Kas tegemist on välimuse kujundamise, stressi maandamise või hoopis eneseteostusega? Seda ja palju muud avab intervjuus
MyFitnessi turundusjuht
Marika Mäsak, kelle sõnul on teadlikkus liikumise vajalikkusest noorte seas tõusutrendis.
Kui palju noori MyFitnessi klubides käib?
MyFitnessil on olemas eraldi noorte programm, mille raames pakume 12–15-aastastele mõeldud üldfüüsilisi rühmatreeninguid. Treeningud toimuvad erinevates klubides nii stuudiotes kui ka jõusaali alal treeneri juhendamisel. Pakume HIIT- ja kardiotreeninguid, BoxBoxi ja poksitreeninguid.
MyFitnessi personaaltreenerid on samuti alati olemas, et alustavat noort nõustada ja aidata. Aeg-ajalt pakuvad personaaltreenerid ka eraldi programme just nimelt noortele. Need on väga kasulikud ja ka taskukohasemad võimalused, et saada jõusaalitreeningutest põhjalikumaid teadmisi. Lisaks on koos väikegrupis treenimine ka lõbusam ja motiveerivam. Meil on suur rõõm tõdeda, et klubides käib aina rohkem noori ja teadlikkus regulaarsetest treeningutest ning liikumise olulisusest on noorte seas tõusnud ja jätkuvalt väga populaarne.
Lapsevanematele on MyFitness heaks võimaluseks suunata liikuma ja trennidesse ka need lapsed ning noored, kellel ei ole spetsiaalsete alade huvisid – kes ei harrasta pallimänge või ei käi iluvõimlemises, uisutamas või tantsimas. Meie juures saab laps ja noor ilma spetsiaalsele alale keskendumata teha erinevaid treeninguid ning kujundada oma liikumisharjumusi tulevikuks.
Millised treeninguvormid on teie hinnangul noorte seas kõige populaarsemad?
Tõusvas joones kogub populaarsust jõusaal, kus treenivad nii neiud
kui ka noormehed. Seal käiakse nii üksi kui ka väikeste seltskondadega koos, et üksteist innustada ja motivatsiooni hoida. Neidude seas on väga populaarsed meie erinevad pilatesetreeningud ja muidugi tõeline hitt Fusion Pilates.
Siinkohal soovin kasutada ka võimalust ja kummutada müüti, et MyFitnessi Fusion Pilatesesse pole võimalik kohta saada. On küll –tuleb ennast ka täis tunni korral alati lisada ootejärjekorda, ja 99% saab iga soovija ootejärjekorrast ka koha. Nii et soovitame end alati tundi broneerida, ka siis, kui see on täis ja üle broneeritud.
Ootejärjekorda pannes saab jooksvalt meie mobiilirakendusest vaadata, kuidas ootejärjekorra number aina väiksemaks muutub, ja kui trennipäev käes, tasub asjad kokku pakkida ning ligi 10–15 minutit varem klubisse tulla, end tundi ära kinnitada ja koha vabanedes ongi võimalus soovitud treeningus osaleda. Ja kui tõesti peaks juhtuma, et kohta ei saa, on võimalik oma trenn ikka ära teha –kasvõi jõusaalis. Iga liikumine on kasulik ja oluline!
Kuidas MyFitness noori kõnetab või neile suunatud programme arendab? Kas on konkreetseid kampaaniaid, soodustusi, noortele mõeldud trenne vms? Oma noorteprogrammi loome ja ka kommunikatsiooni teeme ise maja sees oma jõududega. Treeningute osakond vastutab programmi eest, jälgib maailmatrende ning kohandab programmid noortele sobivaks, et toetada nende füüsilist arengut.
MyFitnessil on väga hea partnerite võrgustik ja klubi liikmelisus annab mõnusaid soodustusi ning eripakkumisi meie heade koostööpartnerite juures. Pakkumised leiab meie kodulehelt.
MyFitnessiga liitumisel on noortele 50% liitumissoodustus, samuti pakuvad mitmed brändid oma teenustega liitumisel MyFitnessi eritingimustel liitumist ja osalt ka paketitasu soodustusi.
Millised on teie hinnangul peamised põhjused, miks noored trenni tulevad — kas tervis, välimus, sotsiaalne suhtlus või muu?
Mõnda aega tagasi tegime noorte
seas uuringu, et saada paremini aru nende motivatsioonist ja vajadustest. Sealt selgus, et tänapäeva noori innustab eelkõige sotsiaalne suhtlus ja vaimne tervis. Noore inimese elutempo on väga kiire ja stressirohke – kool, kodused tööd, suhted sõprade ja vanematega, hobid, trennid, ringid. Lisaks veel kasvamisega seotud hormonaalsed muutused, mis peegelduvad nii välimuses kui ka emotsioonides. Vanemas kooliastmes lisanduvad ka tasemetööd ja eksamid ning nendega kaasnev pinge. Seda kõike on päris palju.
Trenn aitab vaimseid pingeid maandada ja seeläbi ka vaimset sooritust tõsta. Tänapäeva noored on sellest väga teadlikud. Trenn annab noortele ka enesekindlust –see on osa iseseisvumisest. Tal on oma koht, kuhu tulla, võimalus ise oma nädalat planeerida, valida ise endale tunniplaanist sobivamad treeningud ning oma ajakavasse mahutada.
Hea vorm ja parem välimus on boonus, mis trenniga kaasas käib, ning see aitab enesekindlust veelgi tõsta, mis omakorda mõjub positiivselt vaimsele tervisele ja tagab ka parema soorituse koolis ning head suhted oma lähedastega.
Milliseid vigu noored sageli treenimisel teevad ja kuidas saaks neid suunata teadlikumate valikute poole?
Vahel tundub, et tänapäeva probleemiks on infoküllus. On nii palju kanaleid ja allikaid, kust saada erinevat trenni- ja toitumisnõu. Noorel või algajal treenijal puudub tegelikult kogemus ja teadmine, milline info on kvaliteetne ning toetav ja milline pigem mitte. Seetõttu loomegi MyFitnessis noorteprogramme, kirjutame sisukaid blogipostitusi ning toodame kvaliteetset ja toetavat sisu meie sotsiaalmeedias.
Soovime olla noortele turvaline partner treeningteekonnal, et nad teaks, et MyFitnessi kanalitest saab ta alati kõige adekvaatsema info. MyFitnessi treenerid on koolitatud professionaalid, kelle käe all on turvaline ja julge treenida – meie käest võib alati nõu küsida.
Inimkeha on uskumatult keeruline ja intelligentne organism, mis suudab ise paraneda nii haigustest kui vigastustest, eesmärgiga hoida meid tervena. Incrediweari tooted suudavad taastumist veelgi kiirendada tänu erilisele funktsionaalsele tekstiilile.
Need tooted sobivad kasutamiseks erinevate terviseprobleemide puhul, näiteks sidemete ja kõõluste vigastused, põletikulised liigesehaigused, artroos (liigese kulumine) jm. Erinevalt tavalistest, enamasti asendravi pakkuvatest tugedest, töötab Incrediweari tehnoloogia hoopis teistmoodi. Incrediweari toed on rikastatud germaaniumi ja süsinikuga, mis muudab need toed aktiivseteks – keha paranemisprotsessi kiirendavateks. Tugede kandmise toimel väheneb turse ning paraneb verevarustus.
Ehk olete märganud, et vigastuse korral on valu kontrolli all nii kaua, kuni saate edasi liikuda. Kui jääda paigale, hakkavad põletik ja valu võimust võtma. Germaanium ja süsinik aktiveeruvad teie keha loomuliku soojuse toimel. Elementidelt vabanenud elektronid põhjustavad rakkude vibratsiooni ning kuigi kandja seda ise ei tunne, hakkavad koed liigutama ning tänu sellele ei saa turse ja valu enam tugevneda. Turse hakkab vähenema ning paranev verevarustus viib kudedesse rohkem hapnikku ja ainevahetus muutub intensiivsemaks. Kiireneb ka lümfivool ehk keha ainevahetusjääkide eemaldamine muutub tõhusamaks. Tulemuseks on kiirem paranemine. Lisaks on germaaniumit sisaldavatel toodetel otsene valuvaigistav toime.
Iga arst ütleb teile, et ennetamine on parem kui ravi. See tähendab, et parim aeg vigastuste raviks on enne nende tekkimist. Olenemata sellest, kas olete tõsine sportlane, kes valmistub võistluseks, või soovite end lihtsalt kauem vormis ja tervena hoida, Incrediweari kandmisest on teile kasu mõlemal juhul. Ja kui teil on diagnoositud haigus või vigastus, võib Incrediwear aidata suurendada teie keha loomulikku paranemisvõimet ja aitab teil kiiremini aktiivse elu juurde naasta. Aktiivse toime tõttu on soovitatav Incrediweari kanda ka öösel.
Küünarliigese, hüppeliigese, õla-, põlve- ja puusatuge, kehasidet ning korsetti ehk seljatuge on võimalik soetada digiretsepti olemasolul Tervisekassa soodustusega. Digiretsepti saab väljastada eri- või perearst inimesele, kellel on ortoosi vaja trauma või operatsiooni järel või kroonilise valu, põletike või funktsioonihäire puhul.
Incrediweari tugesid on erinevatele kehapiirkondadele, alustades kinnastest ning lõpetades spordi- ja tsirkulatsioonisokkidega. Viimaseid kasutatakse ka külmetavate jalgade korral.
või valuta, selles on küsimus ...
Kõik Incrediweari tooted leiate veebilehtedelt hortusmedicus.ee ja incrediwear.ee. Või tulge meile külla Kadaka tee 36, Tallinn, oleme avatud E–R 10–15.
Tõeliselt soojad ilmad on saabumas ja päikeselisel päeval kodus istumine ei tule spordisõpradel kõne allagi.
Tutvustame mõningaid spordialasid, millega on hea just kevadel alustada, ja räägime, millised eelised on kevadistel ja suvistel välitreeningutel.
Toimetas: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock
Võimalusi õues trenni tegemiseks on palju: jooksmine, kepikõnd, rulluisutamine, jalgrattasõit, rannavõrkpall, jalgpall või niisama väljas jalutamine. Tutvustame neist mõnda.
Kettagolf
Kettagolf on kõigi sport. Lõbusa ja enesele väljakutset pakkuva korvide jahtimise kõrval annavad märkamatult läbitud kilomeetrid mõõduka koormuse.
Kuidas mängida?
Valdavalt on rajal 18 korvi ja igaühel neist on väärtus ehk par. See tähistab optimaalset visete arvu, millega kogenud mängija ketas võiks korvi jõuda. Näiteks par 3 tähendab, et ketas võiks korvi jõuda kolme viskega.
Korviväärtuse leiab avaviske jaoks mõeldud tiiala juures olevalt rajakaardilt. Kõige enam on levinud par 3 korvid. Raja koguväärtus on kõikide korviväärtuste summa. Näiteks 18 par 3 korvi tähendab, et raja väärtus on 54 (18 × 3).
Eesmärk on läbida rada võimalikult väheste visetega. Lõpptulemus on kõikide korvide pealt teenitud punktide summa. Punktide lugemine nt par 3 korvil: kaks viset = -1, kolm viset = 0, viis viset = +2. Eestis on kettagolfiradu väga palju ja neid tekib aina juurde. Leia endale sobiv rada veebilehelt discgolfirajad.ee.
Rulluisutamine
Kergliiklusteede rohkus lausa kutsub rulluisutamisega alustama. Karta pole midagi, sest rullitamist on lihtne õppida ja varustus ei maksa ka palju. Asjatundjad soovitavad alustada koolitaja käe all, kuid on võimalik õppida ka internetivideote ja informatsiooni toel.
Rulluisutamine on hea aeroobne treening ja spordiala neile, kes näiteks joosta ei saa või ei soovi, aga ka harrastajatele, kel kergemad terviseprobleemid. Kiiruse kasvades saavad rohkem koormust just kõhu- ja
1 vahetus
«Maailmareis»
10.06–15.06.2025
Lahmuse, Viljandimaa
2 vahetus
«Mõistatuste maraton ja laagri saladus»
19.06–24.06.2025
Karepa, Lääne-Virumaa
3 vahetus
«Hollywoodi Kinostuudio»
26.06–1.07.2025
Valgemetsa, Põlvamaa
4 vahetus
«Unistajad Imedemaal»
3.07–10.07.2025
Lohusalu, Laulasmaa
5 vahetus
«Muistsa templi aarded»
13.07–18.07.2025
Pärlselja, Pärnumaa
seljalihased ning neid lihasgruppe tasub hooajavälisel ajal tugevdada, et suvel oleks parem sõita.
Iseseisva rulluisuõppe ABC Kõigepealt tuleb omandada baastehnika. Õige kehaasend on hoida põlved kergelt alla kõverdatult, et raskus oleks korralikult uisu keskel. Sirgete jalgadega on oht tagumikule kukkuda. Õlad peaksid olema natukene eespool, nii et oled mugavas asendis ega hakka kukkuma ei ette ega taha.
6 vahetus «XXI Sajandi Gladiaatorid»
20.07–25.07.2025
Kurgjärve, Võrumaa
7 vahetus «WOW-Puhkus!»
28.07–2.08.2025
Varemurru, Pärnumaa
8 vahetus «Laagri möll»
7.08–12.08.2025
Kloogaranna, Harjumaa
9 vahetus «Seikluste Saar» 13.08–18.08.2025
Puide, Valgamaa
10 vahetus «Loovuse teekond» 23.08–28.08.2025
Holstre-Polli, Viljandimaa
LINNALAAGRID:
1 vahetus 10.06–16.06.2025
2 vahetus 17.06–25.06.2025
3 vahetus 26.06–2.07.2025
4 vahetus 3.07–9.07.2025
5 vahetus 10.07–16.07.2025
6 vahetus 17.07–23.07.2025
7 vahetus 24.07–30.07.2025
8 vahetus 4.08–8.08.2025
9 vahetus 11.08–15.08.2025
10 vahetus 18.08–25.08.2025
Harjuta pidurdamist. Harrastusuiskudel on pidur ühe jala kannal, fitness- ja kiirrulluiskudel pidurit ei ole. Sellisel juhul kasuta näiteks T-pidurdamist (tugijalg suunaga ette, teine liikumissuunaga risti).
Alusta uisutamist: tõuka, veere jala peal ja too jalg korralikult tagant läbi.
Kepikõnd
Kepikõnd on sobilik igas vanuses inimesele, tegemist on suhteliselt ohutu ja ka odava spordialaga, nii et põhimõtteliselt vabandusi polegi, et seda mitte proovida. Kepikõnd koormab liikumise ajal kõiki peamisi lihasrühmi, annab kehale mõõdukalt koormust, mis ei vii pulssi kiiresti üles, lisaks saad ise lihtsasti koormust ka reguleerida tempo ja tõuke tugevusega.
Kuigi kepikõnni suurim erinevus tavakõnnist on see, et abivahendina kasutatakse keppe, on siiski ka teisi eripärasid. Kuna treeningu efektiivsus sõltub suuresti õige tehnika kasutamisest, oleks hea, kui keegi saaks algajale õige tehnika ette näidata. Kepikõnnil peaksid sammud olema pikemad kui tavakõnnil, sest selle võrra pikem saab
olla ka käetõuge. Käsi peab tõuke lõpus sirutuma, et lihas lõdvestuks, ja tõuge peaks algama puusakõrguselt. Vale tehnika kasutamine võib küünarliigeseid põrutada.
Et leida õige pikkusega kepikõnnikepp, tasub meeles pidada ka lihtsat valemit: pikkus × 0,68. See tähendab, et kui käija on 184 cm pikk, siis kepi õige pikkus on 184 × 0,68 = 125,12 cm ehk 125 cm.
Kui tihti kepikõndi harrastada?
Kepikõndi on võimalik harrastada mitmel tasemel. Tase sõltub harrastaja füüsilisest ettevalmistusest ja püstitatud eesmärkidest.
Vali sobiv treeningkoormus vastavalt oma võimetele ja ettevalmistuse eesmärgile:
1. Tervisetase – algaja treening, 1–2 korda nädalas, 15–60 min, pulsisagedus 50–60% maksimaalsest südame löögisagedusest.
2. Fitnesstase – arendav treening, 2–3 korda nädalas, 30–90 min, pulsisagedus 60–70%.
3. Sporditase – sportlik treening, 3–4 korda nädalas, 30–60 min, pulsisagedus 70–90%.
Allikad: discgolf.ee, Tervis Pluss, Eesti Kepikõnni Liit, Delfi Sport, Eesti Naine
1. Väljas on valge. Nii varajastel hommikutundidel kui ka hilisel õhtupoolikul on väljas valge, mistõttu on pea igal ajal võimalik trenni teha. Näiteks saab kohe hommikul vara enne tööd metsa jooksma minna ja hiljem lihtsalt treeningjärgset head tunnet nautida. Lisaks sellele on valgel ajal treenimine ohutum.
2. Vähem riideid. Trennitegemiseks ei pea enam viit kihti riideid selga panema, et väljas ära ei külmuks. Kevadel tulevad veel arvesse mõned kihid, kuid suvel on vaja ainult Tsärki, lühikesi pükse ja spordijalanõusid ning treening võib alata!
5. Rohkem treeningkaaslasi. Soojad ilmad meelitavad välja ka kõige tulihingelisemad tugitoolisportlased. Kergeliiklusteed on inimestest pungil ja rõõmsad näod saadavad meid terve trenni vältel.
Suvi käes ja linnast tahan ära sõita ma, tahan sinna, kus on maasikad. Pikad põllud, vaod metsa taha jooksevad, vao lõpus ootab mind kubjas Klaarika.
Õpilasmaleva hümn „Maasika Klaarika“
Suvel koguneb ligi 900 noort tallinlast rühmadesse, et linnas sees või kaugemates maakohtades tööd tehes laagerdada. Algab järjekordne – juba 22. õpilasmalevasuvi. Enamik malevarühmi on maleva kodulehel juba üleval ja 7. mail kell 16.00 algab neisse registreerimine. Ole valmis! |
„Õpilasmalev on kogu oma eksistentsi ajal olnud noorte hulgas äärmiselt populaarne. Ei taha kedagi ära ehmatada, kuid menukamad rühmad, peamiselt linnasisesed, registreeritakse täis esimese paari-kolme minutiga. Soovitus on lihtne: vaadake kodulehelt järele, millist tööd sooviksite suvel teha, kus sooviksite töötada ja nii saate end õigel ajal õigesse kohta kirja panna,“ räägib Tallinna õpilasmaleva juhataja Külli Tatter. Kõige nõutumad rühmad on need, kus saab töötada loomadega: linnast kaugemal Ranna Rantšo ja pealinnas loomulikult loomaaed. Kui nooremad (alates 13. eluaastast) malevlased eelistavad pigem linnarühmades tegutseda, siis vanemad (15–19-aastased) liiguvad enamasti just maale.
Tatteri sõnul valitakse rühmi nii
töö järgi, mida rühmades tehakse, kui ka selle järgi, kus Eesti piirkonnas pole varem käidud: saartel toimetavad rühmad on läbi aegade eelistatumad. Linnasisestes rühmades tehakse päeval tööd ja pärast tööpäeva veedetakse koos vaba aega, mille järel saab minna
koju. Linnavälised rühmad on koos ööbimisega ja nende komplekteerimine kestab kauem.
Miks tulla õpilasmalevasse?
„Tegemist on kombineeritult nii töökogemuse hankimise, sotsialiseerumise, suve sisukalt veetmise kui ka loomulikult rahateenimisega. Ammu on möödas need ajad, kui malevlasi võeti kui odavat tööjõudu. Meie partneriteks on tööandjad, kellel on sotsiaalset tundlikkust pakkuda noortele võimalus nuusutada, kuidas tööd tehakse ja millist tööd tehakse. Aina enam nõutakse tööle kandideerimisel inimestelt töökogemust, aga küsin siis vastu, et kust see tulema peaks?“ märgib maleva juhataja. Lisaks Tallinna linna ja selle hallatavatele asutustele on noortel võimalus töötada mitmetes erafirmades või riigiasutustes. Tööde valik on lai, alates tavapärastest heakorratöödest ja marjakorjamisest kuni töötamiseni tanklates või tehastes. Valikut on, ütleb Tatter ja lisab, et töötegemise kõrval viiakse läbi ka mitteformaalset õpet, analüüsitakse tööl tehtut, seatakse eesmärke ja mõõdetakse nende täitmist. Ideeks on
anda noortele kaasa terviklik arusaam sellest, kuidas töö tegemine kogu oma rikkalikkuses tegelikult käib. „Teen ka üleskutse potentsiaalsetele tööandjatele, kes pole siiani veel malevlasi suveks tööle võtnud: tulge aga julgelt kampa! Räägime vajadused läbi ja saame igal ajal teha juurde uue rühma. Oluline on, et võimalikult lai ring noori saaks suvel end sisukalt rakendada,“ räägib Tatter.
Riigikaitsemalev tuleb taas juba kümnendat korda
Selle malevasuve teeb eriliseks see, et juba kümnendat aastat järjest toimub riigikaitsemalev, kus noorele õpetatakse praktilisi oskuseid välistingimustes toimetulekuks ning tutvustatakse riigikaitseorganisatsioone. Sel aastal saab riigikaitsemalevast osa rekordiliselt 350 malevlast nii Tallinnast kui ka selle lähivaldadest, aga ka Tartust. Riigikaitsemalevat toetab kaitseministeerium ja aitab läbi viia Riigikaitse Rügement.
Õpilasmalevasse registreerimine algab 7. mail kell 16.00! Vaata lisaks: www.malev.ee
Lodijärve kooli liikumisõpetaja Siim Tõnisson paneb lapsed liikuma mängu kaudu. „Üha enam täiskasvanuid on ülekaalulised ja lõpuks on jõudnud vähene aktiivsus ka lasteni. Treener või liikumisõpetaja ei saa enam vanade nippidega lapsi liikuma. Tuleb olla palju leidlikum!“ tõdeb ta.
Toimetas: Liisbet Estra / Foto: Alari Tammsalu
Kas ja missugust muutust oled liikumisõpetajana aastate jooksul laste liikumises ja kaalus märganud?
Noori meelitab liikuma mitmekülgsus ja see, et oleks lõbus. Staadioniringide jooksmine on laste jaoks üksluine: see ei tekita erilisi emotsioone. Mängu sisse on aga võimalik ära peita samad elemendid ja sellisel juhul saab liikumine tehtud justkui möödaminnes ning erinevate põnevate emotsioonide saatel. Mäng õpetab reeglitest kinni pidama ja arendab koordinatsiooni. Hea koordinatsioon annab omakorda rohkem võimalusi elu nautimiseks.
Kaaluga seoses juhtus mul paar aastat tagasi selline lugu, et üks poiss oli pontsakam. Möödakäija
annaks talle arvatavasti hinnangu, et need tänapäeva noored ikka üldse ei liigu. Õpilane tuli aga pärast suvevaheaega kooli tagasi, oli 10 cm pikem ja „ülekaal“ oli kadunud. Jutu mõte on selles, et noori organisme ei tohiks sildistada ega neile hinnanguid anda, kui nad on arengufaasis. Meie kehad läbivad erinevaid teekondi. Kui ta täna ei liigu, siis aasta pärast võib olla sootuks hoopis teine pilt.
Mis on põhiline probleem, miks lapsed piisavalt ei liigu?
Laps on kodu peegel: seda juhtub väga harva, kui sportlikus peres on järglased, kes ei taha ennast üldse liigutada. Probleem ei ole kindlasti lastes: nemad alles õpivad meie keskel kohta leidma. Küll aga on väga suur roll lapsevanematel –meie oleme need, kelle suunas vaadatakse.
Noored meelitab liikuma mitmekülgsus ja see, et oleks lõbus.
Õnneks on koolisüsteemis
tehtud suuri edusamme ning kasutatakse väga leidlikke ja moodsaid lahendusi, mis aitavad õppeasutustel liikumist propageerida. Sammuvõistlused ja õuetunnid on vaid paar näidet.
Osa koole on parklagi koolimajast eemale kolinud – neid näiteid võikski jääda loetlema.
Meie kehad läbivad erinevaid teekondi.
Mida võiks iga vanem ise ära teha, et tema laps rohkem liikuda tahaks?
Lapsevanemad võiksid ise rohkem liikuda ja teha seda koos perega. Nutitelefon tuleks ära panna ja uurida, kuidas lastel läheb ning millised on nende mured. Lastele on kõige parem eeskuju ja motivaator lapsevanem. Las lapsed eksivad ja kukuvad – ebaõnnestumine arendab meid palju rohkem kui edu. Kui laps kukub suuskadel, siis ära tõsta teda pahandades üles, vaid õpeta. Anna juhiseid, mida
teha, et iseseisvalt püsti tõusta. See eduelamus jääb talle meelde ja nii kasvab enesekindlus.
Kuidas lapsi õue meelitada?
Väljas liikumisega peaks alustama võimalikult vara. Ei tasu karta haigestumist või kukkumisi – las laps möllab. Kui midagi juhtub, saate jälle terveks ja hullate varsti uuesti. Siis on hiljem hoopis olukord, et laps ei taha tuppa tulla.
Anname lastele ruumi eksida ja avastada.
Esimesed seitse eluaastat on meie liikumisharjumuste tekkimisel põhjapanevad: kui vanemad pööravad lapsele piisavalt tähelepanu, on edasine lihtne. Kes tunneb, et tema võsuke võiks rohkem väljas olla, peaks minema õue koos oma lapsega. Minge jalutama, käige spordivõistlusi vaatamas, selgitage reegleid, tekitage huvi mõne spordiala vastu. Kannatlik peab olema – ükski asi ei juhtu kohe. Anname lastele ruumi eksida ja avastada.
Milliseid nippe saad jagada laste liikuma meelitamiseks?
Et lasteni jõuda, peame oskama rääkida nende keeles. Peame ajaga kaasas käima: uurima lühendeid, mida nad kasutavad, või vaatama, mis TikTokis sünnib. Moetrendidega võiks ka ju kursis olla. Mida vähem teame eelkirjeldatust, seda rohkem oma lastest kaugeneme. Ühtlasi ei tohi ära unustada seda, et nemad on siin ilmas palju vähem elanud kui meie – neil pole nii palju kogemusi.
Tavaliselt läheb õpetaja vahetunniks õpetajate tuppa kohvi jooma. Mina olen aga lastega koos vahetunnis: mängime koos korvpalli, õpetan neile palli löömist, filmin neid skate- pargis, et nad saaksid endast ägedaid videoid. Nad tulevad ja näitavad õhinal, mida oskavad: see on neile ülioluline. Ja sellega koos kasvab ka minu ja laste vaheline usaldus.
Siim jagab häid nippe, kuidas lapsi mängu kaudu liikuma panna, Instagrami kontol @liikumismangud.
toidud
DAVA oliivi- ja rapsiõlid on ideaalne valik neile, kes hindavad kvaliteeti ning maitset.
Saadaval on viis erinevat DAVA spreiõli maitsekombinatsiooni: õliiviõli-, rapsiõli, küüslaugumaitseline- ja sidrunimaitseline rapsiõli. Samuti on valikus kuumaõhufritüüri jaoks mõeldud spreiõli.
