Igale püüdjale on paras paat
Lk 4
Kalareis kingib elamusi! Lk 6
Ilmastikukindel riietus: kuidas rõivastuda kalale minnes?
Lk 12–13
KALANDUS
Aprill 2025
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Viiratsi Angerjafarm – vesiviljelus, mis säästab keskkonda ja annab loodusele tagasi
Lõuna-Eestis Viljandimaal
Viiratsis tegutseb omanäoline vesiviljelusettevõte – BM Trade OÜ, mida tuntakse kaubamärgina Viiratsi Angerjafarm. BM Trade OÜ kasvatab punases raamatus ohustatud liigiks peetavaid euroopa angerjaid, pidades silmas nii keskkonda, rahva tervist kui ka liigi arvukuse vähenemist.
Vesiviljelusega alustamine oli firma asutajatele tundmatu ala, mis tähendas riskimist ja kiiret õppimist. Praeguseks on ettevõte juba 12-aastane ja kolm aastakäiku oleme tegutsenud vaid pereettevõttena. Siin töötab neli inimest ja praktika raames teeme koostööd ka Eesti Maaülikoolis vesiviljelust õppivate tudengitega. Sellest aastast ootame praktikante ka kohalikku farmikööki, kus töödeldakse värsket toorainet ning valmivad angerjatooted.
Viiratsi Angerjafarmis kasvab angerjas säästlikul vee korduvkasutusel põhineval RAS-süsteemil, mis taaskasutab üle 90% veest. Loodussäästlik suletud veesüsteem ja bioloogili-
ne veepuhastus vähendavad keskkonnamõjusid, samuti tarbitavat põhjavee hulka. Kui looduses on kalavarud surve all ja mitme liigi arvukus languses, pakub vesiviljelus jätku suutlikku alternatiivi. Viiratsi Angerjafarmis peame küll angerjamaimud kulla hinnaga sisse ostma, kuna kogu maailmas ei suudeta veel angerjat tehislikult paljundada, kuid saame seeläbi tagada ühtlase aastaringse värske kalatoodangu – seda nii tarbimiseks kui ka loodusesse tagasi asustamiseks. Kogu farmi jõudev klaasangerjas on alati SEG-sertifitseeritud kauplejatelt, mis tagab, et maim on
püütud loodusest EL-i kehtestatud püügikvootide piires ja selleks väljastatud lubade alusel. Meie eesmärk on pakkuda kõrge kvaliteediga puhtamaitselist värsket angerjat, angerjatooteid ning ette kasvatatud angerjamaime. Angerjafarmis on kalade kasvuperioodiks loodud ideaalsed ja stabiilsed kasvutingimused, nagu soe ja puhas vesi ning täisväärtuslik kvaliteetne sööt, mistõttu on kalade suremus võrreldes looduses esinevaga minimaalne – ligi 98% sisse jõudvatest isenditest kasvatatakse suureks. Samuti kasvab kala farmis kordades kiiremini kui looduses. Tänu vesiviljelusele puuduvad ka kalu
looduses ohustavad tegurid, nagu röövlinnud ja -loomad, ilmas tiku vaheldumised ja röövpüük.
Angerjadirektiivi kohaselt tuleb angerjaliigi säilimisele kaasa aidata, asustades angerjamaime ümber looduslikesse vetesse, kus on soodsad kasvutingimused, ja tagada täiskasvanud angerjatele vaba pääs kuderändeks tagasi Sargasso merre. Nagu mujal Euroopas, näeme ka meie angerjafarmide potentsiaali ohustatud liigiks peetava angerja liigikaitses ja selle taastamises, kasvatades
Kalareisid Steigenisse
Steigeni piirkonnas asuv Lofootide saarestik on kalastamiseks kõige maalilisem ja kalarohkeim piirkond – sadamast paistavad Lofootide teravad tipud ning vesi kubiseb erinevatest kaladest. Reisi jooksul õpetame sind püüdma turska, hiidlesta ja saidat, kindlasti jääb landi otsa veel mõni makrell, merikurat ning meriluts ning mitmesuguseid teisi kalu.
angerjamaime kiirelt ette ning asustades neid loodusesse tagasi. Viiratsi Angerjafarmist on võimalik angerjamaimu osta ka ühekaupa oma veekogusse laskmiseks. Loodusesse asustatakse oluliselt suurema ellu jäämusega ette kasvatatud angerjamaimu sellistes Euroopa liikmesriikides nagu Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Poola, Taani, Iirimaa, Soome, Holland, Leedu jne. Ka Eestis on seda varasemalt nii tehtud, kuid Võrtsjärve on juba mitu aastat lastud klaas angerjaid. Teaduslike uuringute koha selt on ette kasvatatud angerjamaim suurusega 2–10 g kõrgema ellujäämusega, sest isendid on tugevamad, kohenemisjõulisemad, haigus- ja transpordikindlamad, tugevamad röövloomade eest pagemiseks ning paremini arenenud kui looduslikud klaasangerjad. Ette kasvatatud angerjate asustamine annab ka monitoorimiseks läbipaistvuse ja jälgitavuse, kuna farmides saab pidada täpset arvestust, mis on vajalik rahvusvaheliste lepete täitmiseks.
Meie eesmärk on pakkuda kõrge kvaliteediga puhtamaitselist värsket angerjat. Oma sortimendist ekspordime peamiselt 120–200 g ja 200–400 g värsked angerjad. Kohalikul turul on nõudlus roogitud ja rookimata värskele 500–800 g angerjale. Viiratsi Angerjafarmi suitsuangerjas valmib käsitööna, see on suitsutatud eheda lepahaluga ja pakendatud vaakumisse, mis tagab pikema säilivuse ning mahlasuse. Sortimendis leidub ka marineeritud harilikku ja suitsuangerjat nii klassikalises mahedamas äädikamarinaadis kui ka teravamas tšillimarinaadis. Angerja rasvasuse tõttu kasutame keskmise teravuse saamiseks maailma kangemat tšillipipart ‘Carolina Reaper’. Meie kevadsuvine hitt-toode on kodune angerjasupp. Viiratsi Angerjafarmi väikeköögis valmivad angerjatooted on ökoloogiliselt puhtad ja nende valmistamiseks ei kasuta me kemikaale, säilitus- ega värvaineid, lõhna- ega maitsetugevdajaid. Viiratsi Angerjafarmi angerjas kasvab antibiootikumivabalt!
www.angerjad.ee angerjafarm
Tule koos meiega Norra kalale ning saa osa kõige mugavamast kalareisist! Meie reisile võid tulla omamata erilisi teadmisi kalapüügist või ilma varustuseta. Muidugi on teretulnud kõik profid kalamehed, kes kindlasti saavad ühe võrratu kogemuse võrra rikkamaks.
Kontakt
+372 513 5008 +372 506 0290 info@vkht.ee vkht.ee
Universum andis märku: see on sinu koht!
Kalastamine ei tähenda ainult saagi püüdmist või looduses ajaveetmist –see võib olla ka eneseotsing, kontakti saavutamine oma sisemaailmaga, pühendumine ja omamoodi elufilosoofia. Rohkem muusikuna tuntud Reigo Ahven ei kanna ainult kala perekonnanime, vaid on ka kirglik harrastuskalamees, kelle jaoks kalapüük on vaimse tasakaalu allikas.
Kalastus kui koodi lahtimuukimine
„Ma arvan, et olin kuskil kolmeaastane, kui ma esimest korda õnge kätte sain,“ meenutab ta.
„Mind köitis kohe see, kuidas füüsikaseadused töötavad vees teisiti kui õhus. Kala elab justkui teises maailmas, aga sina püüad ta sellest välja. Ainult teadmised ja kogemused annavad võimaluse dekodeerida looduslikke mustreid – veetemperatuur, liikumine, vool –, et jõuda saagini. Kalastamine on minu jaoks mõistatus, mida iga kord püügile minnes uuesti lahti harutan. See on võluv kombinatsioon tunnetusest, loodusest ja võimalusest üle kavaldada keegi, kes sind näha ei taha,“ räägib Reigo.
Ma ei käi kalal ainult saagi püüdmiseks, vaid see on mulle taastumisviis, isikliku ruumi looja.
Tema kalameheks kasvamine ei toimunud tühjalt kohalt – kalapüük on osa peretraditsioonist. „Mu vanaisa püüdis ainult suuri kalu – teda huvitas kindla peale minek,“ sõnab Reigo. „Isa püüdis kala pigem selleks, et oleks midagi maitsvat lauale panna. Onu aga seevastu oli detailne, lausa hirmuäratavalt täpne. Ma õppisin temalt palju, aga samas ka nägin, et kalastus võib olla midagi väga isiklikku ja eri-
nevat igaühe jaoks. Nüüd õpetan juba ise oma lapsi.“
Plahvatuslik tagasitulek pärast vaheaega Kui Reigo jõudis teismeikka, vahetasid kalapüügi välja trummid ja muusika. „Ma ei võtnud aastaid õnge kätte,“ meenutab ta. „Aga kui jõudsin kolmekümnendatesse, tekkis mul tung leida midagi, mis tasakaalustaks elu, mis oli kiire, rahutu ja inimestekeskne. Tahtsin vaikust. Nii et kalastamisega alustamine oli teadlik otsus – leida hobi, mis viib voodist välja ja linnamürast eemale. Midagi, mis suunaks metsa ja mere äärde, iseendaga olema.“
Reigo tagasitulek kalastusmaailma oli plahvatuslik: „Läksin esimest korda pärast kümneaastast pausi kalale ja sain kohe kätte meriforelli – aga tema ei kingi end sugugi lihtsalt. See oli müstiline kogemus. Tundsin, et kogu universum andis märku: see on sinu koht.“
Pärast oma esimest meriforelli pärast kümneaastast pausi hakkas Reigo kalastushobi suure kiirusega eskaleeruma. Ta korraldas oma kalendri ümber, kogus teadmisi, hankis varustuse. „Ma kulutasin paari kuuga rohkem kui mõne aastaga,“ naerab muusik. „Aga see oli investeering vaimsesse tervisesse. Ma ei käinud kalal ainult saagi püüdmiseks, vaid see sai mulle taastumisviisiks, isikliku ruumi loojaks. Mulle meeldib olla üksi. Mitte selleks, et olla eemal, vaid selleks, et olla iseendas rohkem kohal,“ ütleb muusik.
Kalamehe ankeet
Lemmikkalaliik püüdmiseks: lõhelised (eriti meriforell ja lõhe, aga ka jõeforell, harjus, paalia)
Parim püügikoht Eestis: Kasispea poolsaar
Parim püügikoht välismaal: Eckerö piirkond Ahvenamaal, Seišellid, Praslini saar
Suurim püütud kala: 12,7 kg lõhe (Ahvenamaa, trollides), 5,95 kg meriforell jõest (spinninguga), 4032 g meriforell merest (spinninguga)
Kohustuslik varustuselement: varuritv Püük üksi või seltskonnas: 50 : 50
Kahepäevane Eke Sebastian ja 2,3-kilone meriforell.
Maria ja 4032-grammine meriforell.
Meriforell – tõeline väljakutse Praegu ongi Reigo põhifookuses meriforellipüük. Mees selgitab, et seda kala on väga raske kätte saada: „Ta on kõige raskem kala, keda püüda. Kui selle saad, on tunne, et oled midagi tõeliselt saavutanud. Enamasti ei saa sa midagi. Aga see õpetab keskendumist, kannatlikkust, looduse jälgimist. Vees võib mööduda päevi võtuta, aga see pole raisatud aeg. Sa lihtsalt jälgid looduse muutumist kevadel, märkad iga päev uusi taimi, udu, värve – kõik see on osa sellest elamusest. Ma armastan selle püügiviisi üksildust – see nõuab püsivust, vaikust ja kannatlikkust. Sa oled omaette, merega kahekesi. Tihti ei saa mitu päeva mitte ühtegi võttu. Aga see polegi tähtis – protsess ise loeb. See on nagu elu ise –kõik pisiasjad peavad klappima. Vee läbipaistvus, landi kiirus, temperatuur, tuule suund. Kõik määrab.“
Kui üksiküritaja asemele tuleb meeskonnatöö Aastal 2020 jõudis Reigo uue verstapostini – trollingu, s.o paadist spetsiaalse varustusega lõhepüügi juurde. „Esialgu tundus see nii keeruline, sest see on väga suurt täpsust nõudev püük,“ kirjeldab harrastuskalastaja uue püügivõtte õppimise konarlikku algust. „Aga peagi kohtusin mitme sama huviga kalamehega ja meil hakkas vaikselt sündima meeskond. Tegime tiimi, kaasasime partneriks Alexela,
õppisime Soome meistritelt. Hakkasime osalema võistlustel.“ Aastal 2024 võttis punt ette ja korraldati esimene trollinguvõistlus Eestis, järgmine tuleb selle kevade lõpus. (Võistlus Alexela Salmon Trolling Challenge Estonia toimub 23.–25. maini Haven Kakumäel –vt lisainfot võistluse Facebooki lehelt.) „Ootame võistlustele paatkondi Leedust, Soomest ja mujalt. Meie jaoks pole oluline võistlejate suur arv, vaid kvaliteet, kogukond ja spordiala areng,“ selgitab Reigo. „Kui tuleb 15 head meeskonda, on see juba iseenesest suur võit.“
Püügipiirangud olgu õiglased „Kvoodid ja püügikeelud on hädavajalikud,“ teab Reigo. „Harrastuskalamehed peavad mõistma, et me kõik mõjutame varusid. Kalavarud on julgeolekuküsimus. Me ei saa lasta loodusel lihtsalt tühjaks joosta. Näiteks meriforelli mõõdupiir on 50 sentimeetrit, aga mina isiklikult ei võta alla 52-sentimeetrist kala. Kui vaja, lasen kõik tagasi.“ Reigo pooldab rangeid ja argumenteeritud piiranguid, kuid ei poolda poolikut reeglistikku. Tema sõnul ei tohi reguleerimine piirata üksnes väikekalastajaid, samas kui tööstuslik püük mõrdadega jätkub. „See ei ole õiglane. Peab olema tasakaal. Kui pannakse piirangud harrastuspüügile, aga samal ajal lubatakse tööstuslik mõrdadega püüdmine jõesuudmetes, ei ole see jätkusuutlik. Inimestel, kes püügireegleid teevad, on tohu-
Peokingades kalale
tud teadmised ja kogemused, ning kogu kalastuskogukond peaks neid järgima.“
Ei püüa ühtegi kala, mida ise ei söö Kalastamine ei lõpe sugugi veepiiril. Kalade toiduks valmistamine on Reigo hobi teine tähtis pool. „Ma ei püüa ühtegi kala, mida ise ei söö. Kala peab ära kasutama algusest lõpuni,“ rõhutab ta. „Ma puhastan kalad ise ja valmistan ise. Mulle meeldib teada, et kõik on tehtud minu kätega. Kodus teen ise nagunii, aga mul on ka sõpradega kokku lepitud, et kui mina kutsun kala püüdma, siis mina ka puhastan.“
Kalastamine on minu jaoks mõistatus, mida iga kord püügile minnes uuesti lahti harutan.
Kuid millised kalatoidud on lemmikud? „Oi, neid on nii palju,“ õhkab muusik. „Muidugi ahjulõhe. Jõe- või meriforelliäkis. Haugikotletid. Ja ahven suitsuahjust – see on puhas kuld. Kõik, mis on ise püütud, maitseb paremini. Ja kui sa oled ka selle ise töödelnud ja valmistanud, on maitse veelgi parem!“
Mida soovitada algajale kalamehele?
Reigo soovitus algajale kalamehele on lihtne, aga ootamatu: „Proovi kohe meriforelli! Siis saad kiirelt aru, kas sul on seda jonnakat rahu, kannatlikkust ja pühendumist, mida selleks vaja on. Aga on võimalik muidugi ka lihtsamalt alustada – mine püüa augustis Peipsi ääres ahvenat. Võta õng kätte ja istu purdele. See on soodne variant alustamiseks, mida võib teha nii üksi kui ka sõpradega. Kõige tähtsam on mitte kohe oodata suurt tulemust. Tähtis on kohalolu.“ Muusiku elus on kalapüügist nüüdseks saanud väga oluline osa elust. „Kalastamine on minu viis end maa külge kinnitada. Muidu on elus liiga palju hägu ja kiirust. Vees on selgus. Vees ei saa valetada. Kala ei huvita, mis sul tööl juhtus. Merel sa lihtsalt oled – nii nagu oled. Kala ei pea iga kord saama. Mõni päev peabki lihtsalt vaatama merele ja kuulama vaikust.“
Nagu kõikide muude asjadega siin elus, käivad ka kalapüügil äpardused ikka inimesi, mitte kive või kände mööda. „Ükskord läksin meriforelli püüdma ja kohale jõudes avastasin, et olin saapad maha unustanud. Kuna mul juhuslikult olid autos peokingad, eks siis püüdsin nendega. Sain kala ka, aga peokingadest tõesti enam asja ei saanud,“ jagab Reigo üht oma tavapärastest hulga šikimat kalapüügikogemust. „Kalastus ei ole ainult vaikus. See on ka naer, improviseerimine, kohanemine.“
Kalapüük Seišellidel. Saagiks bonitod ja punased riffahvenad.
Poeg Eke Sebastian ja umbes viiekilone bonito, Seišellid 2025.
Reigo Ahven umbes kaheksakilose lõhega Ahvenamaal Trolling Träff 2024 võistlusel, lõhe püütud koos Agur Fuchsi ja Ivo Tüksammeliga.
Kaheaastane tütar Yoko
KAIRI PRINTS
Igale püüdjale on paras paat
Paat võib olla suurim liitlane või tülikas koorem nagu sangpomm. Endale paraja leidmine sõltub veekogust, püügiviisist ja sellest, kui palju tahad lihtsust või vastupidi –varustust ja võimsust.
TEKST: SVEN SULA / FOTOD: JMK MARINE
Kui kalamees liigub veekogul paadiga, muutub terve püük. Vabadus valida kohta, liikuda vaikselt läbi lahesoppide, pugeda jõesaare tagumise külje taha, sinna, kuhu kaldalt ei pääse –see kõik annab selge eelise. Samas ei pruugi igasugune alus tähendada mugavust. Kui paat ei sobi sinu kalastamisharjumustega, võib see kiiresti muutuda tülikaks. Õige paat ei tee sind küll paremaks kalameheks, aga see annab rohkem võimalusi. Ja mida rohkem võimalusi, seda suurem on tõenäosus, et püügipäev lõpeb säriseva panniga.
Lihtne, kerge ja praktiline kummipaat
Kummipaat on tihti esimene samm kalamehe paadimaailmas. See on kokkupandav, mahub auto pagasiruumi ning sobib väikestele veekogudele ja rahulikuks mereäärseks püügiks. Transpordiga probleeme pole, paadi saab kaasa võtta ka siis, kui elad kortermajas ja garaaži ei ole. Samas tuleb arvestada, et kummipaat pole kõige stabiilsem. Suurema laine või tugevama tuule korral võib see muutuda ebamugavaks. Kaalupiirangud on samuti olemas –kahe inimese ja kogu varustusega saab see üsna kiiresti täis. Ja kuigi mootori võib juurde panna, on liikumine endiselt aeglane ja mõnevõrra piiratud.
Vaikne ja vastupidav aerupaat
Aerupaat on rahulikule kalamehele. Selle võlu peitub lihtsuses –ei mingit mootorimüra, see ei vaja ka kütust ega elektrit. Kui tahad liikuda vaikselt, püüda kalda ääres või lihtsalt kulgeda mööda väiksemat järve, on see ideaalne. Samuti on aerupaat
stabiilsem kui kummipaat ning sobib hästi ka püügiks püsti seistes, kui mudel seda võimaldab. Miinuseks on loomulikult liikumiskiirus – suuremaid alasid sellega ei kata ja vastutuules või voolus võib püüdmine muutuda füüsiliseks katsumuseks. Samuti on aerupaadi transport keerukam. See ei mahu autosse ega rõdule – tavaliselt on vaja haagist või vähemalt tugevat katuseraami.
Mootorpaadiga jõuad kaugemale
Mootorpaat on juba järgmine tase. Sellega saab liikuda kiiresti, katta rohkem püügikohti ja kasutada kogu päeva tõhusamalt. Eriti oluline on see suurematel järvedel ja merel, kus kaugused on pikad ning olud muutuvad kiiresti. Mootorpaat annab stabiilsuse ja võimekuse – võimaluse kasutada kajaloode, ridvahoidjaid ja muud elektroonikat.
Samas kaasneb sellega ka rohkem kohustusi. Paat vajab hooldust, hoiustamist, mõnikord ka registreerimist. Hind on oluliselt kõrgem kui lihtsamate paatide puhul ja kui mootor ületab 30 hobujõudu, on vajalik ka väikelaevajuhi luba. Kui kalastad tihti ja pikema aja jooksul, tasub mootorpaat end ära. Aga kui plaanid paati kasutada paar korda aastas, võib see muutuda tülikaks ja kalliks hobivahendiks.
Mille järgi valida? Ükski paat ei ole iseenesest hea või halb. Küsimus on selles, kellele, milleks ja kuhu. Enne valikut tasub läbi mõelda oma kalastamise harjumused – mitte soovunelmad, vaid see, mida päriselt teed. Mõni käib igal nädalavahetusel merel, mõni kor-
Töökindlad ja praktilised
Kummipaat YAM 310TAF n Alumiiniumpõhjaga mudel n Hea kahele kalamehele n 2981 eurot
Kalapaat Buster XS n Merekindel ja lihtne kasutada n Suur viskeplatvorm, hea juhtida n Saab ka aerutada n 6100 eurot (ilma mootorita)
Mitmeotstarbeline Buster M1 + Yamaha F40 n Võimas ja stabiilne n Sobib nii kalastajale kui ka perele n Hea juhitavus ka keerulistes oludes n Komplekt 19 700 eurot
ra kuus metsajärvel. Mõni tahab püüda landiga liikudes, teine laseb tonka põhja ja ootab.
Kõigepealt tasub endalt küsida, kus kalastad? Suletud väikejärv, kiire vooluga jõgi, suur laht või rannikumeri – igal neist on omad nõudmised. Kummipaat sobib hästi rahulikele sisevetele. Aerupaat annab vaikuse ja stabiilsuse väiksemal järvel. Merel on oluline, et paat oleks stabiilne, suure pardaga ega kardaks lainet. Teiseks, kui tihti sa paati kasutad? Kui käid paadiga kord või paar kuus, pole mõtet võtta lahendust, mis vajab suurt hool-
dust ja hõlmab poole garaažist. Tihedama kasutuse korral hakkavad väärtust omandama mugavus, vastupidavus ja lisavarustuse võimalused.
Mõtle ka paadi hoiutingimustele. Kortermaja rõdule alumiiniumpaati ei pane. Kui puudub haagis, jääb suur jäiga kerega paat lihtsalt seisma.
Viimaks tuleb mängu eelarve. Odavaimad paadid algavad mõnesajast eurost, korralikud mootorpaadid võivad ulatuda mitmekümne tuhande euroni. Tasub meeles pidada, et paadi enda hind on vaid osa kulust –
lisanduvad mootor, tarvikud, hoiustamine ja sageli ka registreerimine või juhtimisõigus.
Mõistlik on teha kalkulatsioon kogu komplekti peale, mitte ainult paadikeret vaadates.
Teadja soovitab Kalle Kütt paadimüügiga tegelevast JMK Marinest ütleb otse: „Kalapüügihuvilistele on paadi valikul määravaks töökindlus, stabiilsus ja sobivus nii siseveekogudele kui ka merele.“ See mõte võtab paadi valiku olemuse hästi kokku. Pole vahet, kas liigud jõel, järvel või rannikumerel – kui paat pole stabiilne või ei käitu vees usaldusväärselt, on kogu päev rikutud. Tema soovitused põhinevad põhjamaistel oludel – paatidel, mis on saanud oma proovi külmas vees, tuules ja lainetuses. Need soovitused ei puuduta ainult aluseid, mis maksavad kümneid tuhandeid. Leidub ka taskukohasemaid variante, mis sobivad hästi alustamiseks või hooajaliseks kasutuseks.
Näiteks YAM-i kummipaadid, mille hinnad algavad alla tuhandest eurost, on hea valik esimeseks paadiks või harrastajale, kes jumaldab lihtsat logistikat. Kummikad on kerged, hõlpsalt hoiustatavad ja sobivad hästi väiksematele veekogudele. Kalle
toob eraldi välja alumiiniumpõhjaga YAM 310TAF paadi, sest see pakub rohkem stabiilsust ja kestab kauem kui tavalised täispuhutava põhjaga mudelid. Lihtne veesata, hooldada ja transportida. Kahekesi püügiks piisab täiesti. Kui aga eesmärk on rohkem liikuda ja kasutada paati ka merel, soovitab ta Bustereid – eriti mudeleid XS ja M1. „Juba täiesti teise klassi masinad,“ ütleb Kalle. „Stabiilne alumiiniumkere, hea juhitavus ja võimalus lisada lisavarustust teevad neist töökindlad ja mitmekülgsed püügivahendid.“ Busteri tugevuseks on ka see, et nende kasutatud mudelid hoiavad hinda hästi. Kui uus tundub esialgu üle eelarve, tasub vaadata ka järelturule – mõistliku hinnaga võib saada väga korraliku varustusega paadi, mis teenib aastaid. Oluline on teada sedagi, et kuni 30-hobujõulise mootoriga paate võib juhtida ilma väikelaevajuhi loata. See avab võimalused ka neile, kes ei soovi või ei saa kohe lubade peale mõtlema hakata.
Spetsialisti soovitus ei pruugi olla kõige odavam ega kõige uhkem, vaid pigem see, mis päriselt töötab. Paat, mis ei vea alt, kui ilm keerab või kui püügipäev venib pikemaks. Just see ongi lõpuks väärtus, mida kalamees otsib.
Kalareis kingib elamusi!
Üks kirglik kalastaja peaks vähemalt korra elus Norra vetes õnne proovima, usub koolitaja ja kalapüügientusiast Madis Teesalu.
TOIMETAS: EVE KALLASTE / FOTOD: ERAKOGU
„Iga kalavetel veedetud päev annab ühe päeva elupikendust,“ ütleb kalapüügireise korraldav Madis. Tema kogemus kinnitab, et pärast Norras kalastamist jääb tahtmine tagasi minna alatiseks sisse. „See on igati eluterve sõltuvus. Norra loodus on tohutult võimas ja ilus ning Norra lõhed on sitked kalad. Norra kalaretkelt saadavad adrenaliinidoosid on ikka vägaväga suured.“
Päris esimene kalapüügikogemus on Madisel siiani meeles. Poisipõlves sai ta vanaema juures loa üksi Pärnu jõe äärde minna, püügivahendiks kaasas ujukiõng ja söödaks vihmauss. Sellel päeval sai loetud „Õngemees kalavetel“ Madise jaoks reaalsuseks. „Tunded olid ülevad. Sain kaks ahvenat ja ühe haugi, mõõtsin nad ükshaaval üle ning kirjutasin tulemused vast avatud kalapüügipäevikusse. Käed värisesid, olin müüdud. Pärast seda muutus kogu minu elu. Olin siis seitsmeaastane.“ Kalandusele räägib mees oma elu eredamatest kalapüügiga seotud hetkedest ja kalapüügireisidest Eestis ning Norras.
Kahvani oli vaid mõni meeter, kui käis raks.
Millised on olnud sinu kõige meeldejäävamad kalastusreisid?
Olime sõbra isa paadiga kevadel keelatud militaartsoonis haugi ja ahvenat püüdmas. Oli sügav nõukogude aeg, piiritsooni pääses dokumendi näitamisega ja sõbra isal oli võimalus sinna saada. Merel panin spinningu otsa väikese ABU pöörleva, millel kummikala taga. Ja siis järsku oli selline rabamine ning sööstud, et ritv püsis vaevalt käes. Kala kihutas jõuliselt vee all nagu elavhõbe. Sõbra isal oli kahv käes ja üle paadiääre juba valmis, minutid möödusid. Lõpuks pärast pikka väntsutamist
sain selle torpeedo kuidagi paadi juurde. Kala oli seljalt sinaka tooniga, voolujooneline, delfiini Eesti versioon. Kahvani oli vaid mõni meeter, kui käis raks. Lant lendas hooga paati ja kala kihutas, turi veest väljas, kaugustesse. Šokist läbi raputatud poisina vaatasin konkse – kõik olid murdunud. Mällu aga sööbis sinise põgeneva kala veepealne siluett, mis siiani hästi meeles. Olin vaid 13-aastane. Kala, mille püüdsin, oli kas suur meriforell või lõhe. Veidi hiljem sel päeval sai sõbra isa paarikilose forelli ja tema kala paraku kahvatus. Sain kogemuse, et vee all võib olla midagi nii ootamatut, jõulist ja pöörast – see jahmatas. Mõtlesin, et püüan parem haugi ja ahvenat edasi. Kuni aastani 1999, kui kohtasin Saaremaal Urmast, kes näitas oma 8,6-kilose forelli pilti ja rääkis võitlusest. Nüüd, pärast kümmekonda aastat, olin selleks punaseks kalaks valmis. Oma esimese teadlikult püütud meriforelli sain 2000. aasta kevadel. Siit hakkaski minu elus täiesti uus ajajärk –punase kala püük.
Mis on see, mis sind kalapüügi juures kõige rohkem köidab? Kindlasti on see protsess ise, eriti punase kala puhul. Proovin kontrollida loodust, aga see ei õnnestu ju kunagi lõpuni. Forellipüügil on sada nüanssi, aga üllatusmomendid jäävad alati. Võimalus peab jääma ka kalale. Pääsemiseks, üle kavaldamiseks, lahti võitlemiseks. Suurte lõhelistega on see nagu poksilahing. Võitjana väljub vaid üks, viiki pole olemas. Norras laseme küll palju kalu ka tagasi vabadusse.
Millised kalaliigid on püüdmisel suurimat väljakutset pakkunud?
Usun, et suures ookeanis on need purikalad ja marliinid, kes on kõige metsikumad võitlejad –minu jõud käib napilt lõhelistest üle. Üle kümnekiloste puhul dikteerivad muidugi need suured tegelased. Võib kõlada absurd-
selt, aga lõheliste kättesaamiseks oleks vaja käia jõusaalis või olla heas sportlikus vormis. Oleme suurte lõhede järel jooksnud sadu meetreid mööda kaljust kallast ning pikimad väsitamised on kuni tunnised. Nii et tegu on ühe sportlikuma kalapüügiversiooniga üldse.
Lõheliste kättesaamiseks oleks vaja käia jõusaalis.
Milline kalapüügiga seotud seik on sulle eriti meelde jäänud?
Püüdsin Saaremaa loodetipus ja lanti kerides tekkis taha tohutu lainetus, millest pistis pea välja hüljes. Nii kiiresti pole lanti vist kunagi välja kerinud.
Õpetlik lugu meenub, et ühel meie reisil oli kaasas noorhärra, kellele kalaõnn keeras reisi alguses selja. Kolmandal päeval uurisin, et kuidas seisund. Oli normaalne. Viiendal päeval küsisin uuesti. Normaalne õnneks.
Ja siis reisi viimase paari-kolme päevaga kihutas kaladega kõigist mööda. Nagu öeldakse: stopper pannakse rühmajooksu korral kinni viimase paksu poisi järgi, kes üle finišijoone jõuab.
Mis teeb Norra üheks paremaks kalastamise sihtkohaks? Avarus, kalade rohkus ja valik ning looduse lummavus. Ja sinna pole pikk maa sõita.
Eri maakonnad on kõik pisut ise nägu, seega esile tõsta midagi nagu ei tahakski. Lõuna ja lääs on lopsakamad, loode ning põhi askeetlikumad ja kiduramad. Kuna meie püüame Atlandi lõhet ja meriforelli, siis erinevusi nende jahtimisel suuresti pole. Teatud maakonnad ja jõed on ajutiselt nende väljapüüdmise lõpetanud, sest kliima soojenemine on vägagi tuntavalt ka Norrasse jõudnud. Veed soojenevad, kala paikneb ümber või ka kaob. Ütlen oma kaaslastele viimasel ajal pidevalt: ega me tea, kaua me seal veel käia saame. Polaarpäeva ajal on samuti põnev kalastada. See on väga äge, sest ööd justkui polegi ja magamiseks on vaja silmaklappe, sest kogu aeg on valge. Energiat on siis ka väga palju ja unega ongi raskusi. Ega me Norrasse magama ju sõida.
Kuidas mõjutab kalastusretke kogemust suurema seltskonnaga püüdma minek?
Vajalik on hea meeskonnatöö ja eluterve suhete dünaamika.
Kui keegi saab kala palju, keegi aga üldse mitte, tekitab see arusaadavalt pingeid. Osa tüüpe ei oska kahjuks üldse kaotada. See, kui keegi on lihtsalt laisk, tüütu või pahatahtlik, rikub samuti elutervet õhkkonda.
Arusaadavalt on sellistel reisidel ekstravertidel kergem, aga päris isiksusetüübipõhiseks pole ma neid reise kunagi ajanud,
ehkki olen õppinud psühholoogiat ja tean pisut ka neid asju. Seltsis on ikka segasem ja vahvam, aga kõigi sisse paraku eelnevalt ei näe. Keeruline on nii varaste kui ka joodikutega.
Milline on ideaalne seltskond?
Neli kuni kuus inimest, siis jagub kõigile piisavalt ka tähelepanu ja tülid on ärahoitavamad.
Esmakordselt kalastusreisil osalejad võiksid lähtuda sellest, et usaldada protsessi ja reisijuhti.
Ja tagasilöökide korral pole mõtet kaeblema hakata, sest loodusega ei saa kaubelda.
Kuidas valmistuda Norra kalastusretkeks?
Reisijuht teab, mis on üleliigne ja mis peab kindlasti kaasas olema. Mina saadan näiteks osalejatele enne reisi ka vajaliku listi. Hooaeg on jaanipäevast septembri keskpaigani. Võib tulla sademeid, kuumalaineid ja torme, aga need kuuluvad Norra juurde. Ilm on seal üsna heitlik. Enda 15-kilose rekordkala sain näiteks tiheda vihmaga.
Loodusega ei saa kaubelda.
Kas Norras kalastamisel on mingeid reegleid või piiranguid?
Erinevatel maakondadel ja eraldi ka jõgedel on täiesti erinevad reeglid. Osa kalalube saab osta ainult otse maaomanikelt. Eri-
sugust infot on väga palju. On vaja teha palju eeltööd, et ennast kohaliku olukorraga kurssi viia. Kalakaitse on samuti väga valvas. Milline on olnud sinu isiklik lemmikretk?
Norras olen käinud kolmkümmend korda ja ilusaimad paigad olen enda jaoks välja valinud ning neid julgen ka soovitada. Tuttavad on käinud ka Patagoonias, aga sealsed vahemaad on üüratud ja kohale jõudmine väga ajakulukas ning kallis. Loodus seal on muidugi võimas. Korraldad ka ise Norra kalaretki – mida on järgmistelt reisidelt oodata?
Järgmisel retkel püüame jõest Altlandi lõhet ja suurt meriforelli. Kohale jõudmiseks sõidame läbi Soome, piiri peal pisut magame ning järgmise päeva lõunast juba püüame ilusasti Norra jõe ääres. Ööbimine on kohe jõe ääres ilusas Norra 1970ndate puumajas, kus on kaminaruum, suur köök ja kolm magamistuba. Tegemist on vahva seiklusliku nädalase Norra kala- ja loodusreisiga. Saame käia ka ookeani ääres, huvi korral püüda kai pealt ka turska ja saidat. Need on lihtsasti püütavad kalad. Suve teise poole reisidel, kui ööd juba soojemad, on võimalik vahepeal ka päris jõe ääres telkides magada, et kogeda võimalikult palju Norra looduse pakutavat eksootikat.
Meie ujuvplatvormid on loodud kestma aastaid
TOODAME JA PAIGALDAME:
• ujumissillad
• paadisillad
• väikesadamad
• müüme ka tarvikuid ja lisavarustust eraldi, erinevad redelid, ujukid, hinged jne
• veetaimede niitmine
• terrassid, trepid, käiguteed
info@sillad.ee • tel 5388 8717 sillad.ee • sillad.ee
Kuidas saab Kihnu?
Näiteks reisiparvlaev Kihnu Virve sõidab Kihnu ja Munalaiu sadamate vahel. Laevagraafikud, busside info ja piletid: veeteed.com .
Kihnu merevärava moodustavad kolm sadamat – Kihnu , Suaru ja Suaru kalasadam Saare põhjaosas asub Sigatsuaru sadam
Kihnu sadamat omab ja haldab riigiettevõte AS Saarte Liinid. Kihnu sadama kaudu käib parvlaevaliiklus mandri ja saare vahet ning sadamas on võimalik peatuda väikealustega. Täpsema info sadama kohta leiab ASi Saarte Liinid kodulehelt saarteliinid.ee/ports/kihnu või külastajatele suunatud SL Marinase veebilehelt slmarinas.ee/home/kihnu
Suaru sadama kail nr 4 asub tankla ning kail nr 5 on 2019. aastal valminud 28 kaikohta väikealustele.
Suaru kalasadam haldab kaid nr 6, mis on sobilik aluste sildumiseks. Kai peal paikneb 10-tonnise tõstevõimega sammaskonsoolkraana, millega on võimalik teha tõstetöid.
Sigatsuaru sadam asub Sääre külas saare põhjaosas. Tegemist on väikese kalasadamaga kaluripaatide hoiustamiseks. Sadamasse sissesõit ei ole tähistatud. Täpsem info sadama kasutuse kohta asub lingil kihnu.kovtp.ee
Kihnus ei ole sularahaautomaati.
Kihnus ei ole aasta ringi avatud kohvikuid.
Toitlustamise info: visitkihnu.ee/et/toit-ja-soeoegikohad
Kihnu sadamas on automaattankla, kus saab tankida ka aluseid.
Kihnus on kaks iga päev avatud toidukauplust.
Parim viis saart avastada on jalgsi või jalgrattal.
Vaata täpsemalt: visitkihnu.ee või kihnu.ee
rustikalandid1@gmail.com rustikalandid.ee
RUSTIKA KÄSITÖÖLANDID
IDEAALNE KINGITUS ENDALE VÕI KALASTUSHUVILISELE SÕBRALE Rustika lant on aeglase uppumisega korraliku puusanõksuga slaider-tüüpi lant haugi püüdmiseks. Landi ideaalne püügisügavus 0,5–1 meetrit. Toimetame Sinu e-poes tehtud tellimuse kiirelt valitud pakiautomaati.
Jaaniraotu talu Madala küla, Võru vald, Võru maakond
Jaaniraotu talu 5342 3433, 503 0688 info@jaaniraotu.ee jaaniraotu.ee
UNISTA, PUHKA, SEIKLE
2025. aasta hülgevaatluse piletid juba saadaval!
Meeldejäävad mereelamused
Uudishimulikud hülged ja maaliline Hiiumaa rannik ootavad sind!
Hülgevaatluse retke käigus naudime merd, näeme, milline on Kärdla ja Hiiumaa rannik merelt vaadates ja jälgime uudishimulike hüljeste tegemisi.
RENDIME • paate • vesijalgrattaid • SUPi-laudu
VÕTA ÜHENDUST: tel 501 4266 � info@mereretked.ee � mereretked.ee
üle 25 aasta kalakasvatuse, veeökosüsteemide ja vesiviljeluse kogemust.
MEIE TEGEVUSVALDKONNAD:
• Suurim tiigikalade valik Eestis: valgeamuur, karpkala, värvilised koid ja kogred, tuuralised jt
• Tehnika tiigi või basseini puhastamiseks ja korrashoiuks (aereerimine, ltrid, pumbad jm)
• Vesiroosid
• Kalasöödad (ujuvad ja uppuvad)
• Aitame lahendada probleeme, mis on seotud veekeemia ja kalade tervisega TIIGIKALAD.EE
Tel 5806 5035 | tiigikalad.ee
Sel kevadel avab oma väravad 20 kohalikku aeda ja õue. Puhvetite „pealinnadeks“ on Eesti väikseim linna Kallaste ja vanausuliste alevik Kolkja, mõlemas saab külastada viit puhvetit. Maitsete teekond viib aga veelgi kaugemale – Alatskivile, Varnjasse, Kasepääle, Ninale, Piibumäele, Vanaussaia külla ja Haapsipeale. Mis teeb KALApuhvetite päeva eriliseks? Erinevalt sügisesest puhvetite päevast on kevadise ürituse keskmes Peipsi kala – olgu selleks koha, haug, tint või latikas. Pakutakse muidugi kalasuppe, -praade ja -pirukaid. Kala jõuab kalagrillvorstidesse, saab kalašašlõkki, Peipsi kalast sushit, pitsat, kalapelmeene, kalabeljašši. Koju kaasa ostmiseks saab sooja suitsukala ja kuivatatud kala. Kes kala ei armasta, ka nende jaoks on rikkalik valik nii põhiroogadest kui magustoitudest. Muidugi pakutakse mitut sorti sibulapirukaid. Lisaks kulinaarsetele naudingutele pakuvad puhvetid näituseid ja tegevusi, mis sobivad nii lastele kui täiskasvanutele – alates sibula istutamise õpitubadest kuni pelmeenide võistusöömiseni. Voronja galerii avab suisa kala(kunsti)puhveti, mis pühendatud kalakunstimenüüle. Avatud on ka mitmed Sibulatee piirkonna muuseumid ja vaatamisväärsused.
Sibulateel avatakse kevad maitseelamustega
Aprilli viimane laupäev, 26. aprill toob Peipsi äärde kevadise melu ja maitseelamused. Nagu tavaks, toimuvad Avatud Kalasadamad ja Varnja laat. Esmakordselt on kavas Avatud Sahvrite Päev. Traditsiooniliselt meelitab külalisi kohalikke toite nautima armastatud Sibulatee KALApuhvetite päev.
SIBULATEE.EE
Sibulatee KALApuhvetite päev toimub 26. aprillil. Puhvetid on avatud kella 10–17. Kogu info ürituse kohta koos päeva kaardiga Sibulatee kodulehel sibulatee.ee.
SADAMAD: HARJUMAA: LEPPNEEME SADAM, RISTNA SADAM, HARA SADAM; HIIUMAA: KÕRGESSAARE SADAM; LÄÄNEMAA: DIRHAMI SADAM, TOPU SADAM, PUISE SADAM; PEIPSIMAA: MUSTVEE SADAM, VARNJA SADAM, MEHIKOORMA SADAM, RÄPINA SADAM; PÄRNUMAA: JAPSI KAI PÄRNUS (PEASADAM 2025), KAATRIKODU VÄIKELAEVA SADAM, LINDI SADAM, SAUGA - FISHING VILLAGE - KALURIKÜLA, VÕISTE SADAM; SAAREMAA: LÄÄTSA SADAM; VIRUMAA: VÕSU SADAM; VÕRTSJÄRVE: VALMA (VANASAUNA) SADAM, LIMNOLOOGIA SADAM Peasadam on rikkaliku programmiga Japsi kai Pärnus, kus toimub ka aasta kalandusteo laureaatide pärjamine.
Fotod: Sigrit
Kõomägi
Oleme võrgutatud!
VEEKOGUDE PUHASTAMINE
OÜ PREISOR
Setete pumpamine
Veetaimede niitmine, taimemassi eemaldamine
Kopratammide, vette langenud puude eemaldamine
Ujumiskohtade puhastamine
Kaevetööd pehmel pinnasel
Rohkem infot ja pilte tehtud töödest: preisor.veehool.ee tel 505 4410
AMETLIK
MAALETOOJA EESTIS
ABC tent OÜ
Tel 5624 0284 info@abctent.ee www.buldock.ee www.abctent.ee
PARIM LAHENDUS VEEKOGULE:
• kerge paigaldada, kerge demonteerida
• hooldusvaba – ei pea igal kevadel värvima ega kruve pingutama
• 10-aastane garantii
• mehaanilisel purunemisel kergesti vahetatavad osad
Soovid ainulaadset lahendust?
Loo koos inseneride ja arhitektidega midagi täiesti ainulaadset ja enneolematut, mis on 100% iseloomulik ainult sinu projektile.
tel 5628 5372 puiduvennad.ee
• Parvsaun
• Aerupaadid, mootorpaadid, kanuud, purjekad
• SUP-lauad
• Väikelaevajuhtide koolitused
• Sünnipäevad, suvepäevad, rmaüritused, meeskonnakoolitused
• Loodusõppeprogrammid ja matkad
• Kaikohad ja kalastusretked
• Suitsukala ja angerjasupp
saadjarvejahtklubi.ee Saadjärve jahtklubi Tel 5669 7615
Paadireisi õnnestumiseks
tuleb olla valmis igaks olukorraks
Igal kevadel algab Eestis väikelaevahooaeg, kui tuhanded veesõidukid asuvad taas liikvele – olgu sihiks kalastuskoht, loodusretk või lihtsalt puhkus vee peal. Väikelaevaga sõitmine on nauditav ja vabadust pakkuv tegevus, kuid sellega kaasneb ka vastutus nii enda kui ka kaasreisijate, teiste veeliiklejate ning ümbritseva keskkonna ees.
Transpordiamet tuletab meelde, et väikelaevanduses on oluline roll nii korralikul tehnilisel ettevalmistusel, ohutusreeglite järgimisel kui ka teadmiste ja oskuste pideval täiendamisel. Kahjuks pole möödunud hooaega ilma olukordadeta, kus teadmatus või hooletus seab ohtu inimelud.
Selles artiklis anname ülevaate, kuidas hooajaks valmistuda, millised on olulisemad ohutusnõuded vee peal liiklemisel ning miks tasub ka kogemustega inimesel kaaluda väikelaevajuhi kursuse läbimist. Teadlik ja vastutustundlik veeliikleja tagab selle, et iga sõit oleks lisaks rõõmupakkuvale ka turvaline.
Hooajaks ettevalmistus algab veesõiduki kontrollist, kohustusliku varustuse olemasolust ja teadmiste värskendamisest
Väikelaevanduse hooaeg ei alga mitte esimesest ettevalmistamata sõidust, vaid esimesest põhjalikust kontrollist. Kevad on hea aeg vaadata üle nii oma veesõiduki tehniline seisukord, kohustuslik varustus kui ka enda teadmised ja vajalikud dokumendid. Kui kõik on korras juba enne vee peale minekut, kulgeb hooaeg muretumalt ja turvalisemalt.
Tehniline ülevaatus ja kohustusliku varustuse kontroll
Enne hooaja algust tuleks põhjalikult üle vaadata kogu väikelaev – eriti siis, kui see on olnud talvel hoiustatud või seisnud pikemat aega kasutamata. Alusta veesõiduki kere, mootori ning rooli- ja elektrisüsteemide ülevaatusega. Kontrolli, kas kütuse-, vee- ja elektrisüsteemidel on pragusid, lekkeid või roostet. Vajadusel puhasta või vaheta filtrid, kontrolli mootoriõli taset ja lae aku. Oluline on siinkohal see, et vastava hoolduse või remondi teeks konkreetse eriala spetsialist ja asjatundja. Kindlasti tuleb üle vaadata ka kogu kohustuslik väikelaeva ohutusvarustus. Näiteks päästevestid peavad väikelaevas olema kergesti kättesaadavad, töökorras, õiges suuruses ja vajadusel
tootja juhendi järgi hooldatud. Kui on ette nähtud tulekustuti, peab see olema vähemalt 2 kg, iga-aastaselt kontrollitud ja markeeritud vastava kontrollikuupäevaga. Kuna kohustuslik varustus sõltub tänapäeval väikelaeva konstruktsioonikategooriast, siis täpsema nõutud varustuse nimekirja leiad Riigi Teatajast meresõiduohutuse seaduse määrusest nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“. Kui veesõiduk on varustatud elektroonikaga – nagu GPS, kaardiplotter või VHF-raadio –, veendu, et need oleksid töökorras, tarkvara oleks ajakohane, akudel piisavalt võimsust ja raadioluba kehtiv. Samuti veendu, et kõik kohustuslikud laevatuled oleksid töökorras.
Dokumendid ja seadusandluse meeldetuletus
Lisaks tehnilisele ülevaatusele tuleb hooaja eel värskendada ka teadmisi. Kõigepealt veendu, et kõik dokumendid kehtiksid –sealhulgas väikelaevajuhi tunnistus (kui see on nõutud), töölaeva (nt kalapaadi) iga-aastane ülevaatus ning kui väikelaev peab olema kindlustatud, vaata üle ka kindlustuse kehtivus.
Hea mõte on enne esimest sõitu üle vaadata ka kehtiv mere sõiduohutuse seadus , kehtiv laevatatavatel sisevetel liiklemise kord ja konkreetsel veekogul liiklemise eri pärad (nt Pärnu jõel ja Emajõel Tartu linnas). Teatud piirkondades peab järgima kiirusepiiranguid, lainete tekitamise keelualasid ja veesportlastele (sõudjatele, aerutajatele) mõeldud eripiirkondi. Kui väike laevajuhi kursusest on möödas mitu aastat, võivad mõned seadused või määrused olla muutunud või täienenud. Eriti oluline on meelde tuletada, et veesõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis on karistatav ning ohustab nii sõitjat ennast kui ka teisi veekasutajaid. Hooaja alguses on parim aeg teha endale sel-
geks: vee peal on samasugune vastutus nagu maismaal tavaliikluses, ehk isegi suurem, sest abi võib olla kaugemal.
Ohutus ja turvalisus veeliikluses
Väikelaevaga liiklemine nõuab tähelepanu, ettenägelikkust ja valmisolekut ootamatusteks. Sageli on just väiksemates paatides sõitmine petlikult lihtne – kõik toimib, päike paistab ja vesi tundub rahulik, ent ilmastikuolud muutuvad lühikese ajaga, tehnika võib alt vedada ja veeliikluski võib osutuda tihedamaks, kui esmalt tundus.
Päästevest ei ole pelgalt kohustuslik ese – see päästab elusid. Igal pardal viibijal peab olema sobiva suurusega, töökorras, komplektne ja kergesti kättesaadav vest.
Olukorrad elust enesest „Transpordiameti läbi viidud pistelise kontrollreidi käigus peatati väikelaev, mille pardal viibis kokku üheksa inimest. Ilmnes, et pardal oli vaid kaks päästevesti, samal ajal kui seitse reisijat, sh neli last, olid ilma vajaliku turvavarustuseta. Tegemist oli tõsise ja ohtliku olukorraga, mistõttu alustati väikelaevajuhi suhtes väärteomenetlus. Juht põhjendas puudu jääke hooaja algusega, väites, et ei olnud veel jõudnud vajalikke päästeveste pardale tuua. Paraku alustati sel juhul hooaega täiesti valest otsast – esmatähtis on tagada nõuetekohane turvavarustus, mitte alustada sõitu ja loota, et äkki õnnetusi ei juhtu. Ka kaas-
reisijad, kes said päästevestide puudumisest teada alles transpordiameti kontrolli käigus, olid väikelaevajuhi peale väga pahased ja põhjusega.“ „Kontrollreidi käigus peatati väikelaev, mille pardal viibis kaks inimest. Kui inspektorid palusid juhil näidata vähemalt kahte päästevesti, suundus väike laevajuht kajutisse ja tõi nähtavale ühe päästevesti, mainides, et see kuulub temale. Kui küsiti ka teist päästevesti, mis oleks mõeldud tema kaasreisijale, läks ta taas kajutisse, viibis seal hetke ja naasis justkui teise vestiga. Transpordiameti inspektoril tekkis aga põhjendatud kahtlus. Kui paluti mõlemad päästevestid korraga esitada, selgus, et tegemist oli siiski ühe ja sama vestiga, mida näidati lihtsalt kaks korda. Sellise käitumisega ei petnud väikelaevajuht mitte niivõrd inspektoreid, vaid iseennast ja oma kaasreisijat. Olukorra muutsid tõsisemaks ka ilmastikutingimused: oli jahe, sadas vihma, puhus tugev tuul, nähtavus oli hämaruse tõttu halvenenud ning vee temperatuur võis olla vaid mõni kraad. Sellistes tingimustes on iga päästevahendi olemasolu ja toimimine eluliselt oluline.“ Lisaks vestidele on oluline kontrollida säratulede kehtivusaega või helivahendite seisukorda ning esmaabikomplekti sisu. Kõik väikelaeva tuled peavad olema töökorras – ka suveõhtul võib sõit jääda pimedasse. Ilmastikuolud muutuvad kiiresti, isegi kui väikelaev tundub merekindel ja mootor võimas,
võivad tugev tuul ja kõrged või tihedad lained väikelaeva jaoks muutuda ohtlikuks. Enne vee peale minekut tuleks alati kontrollida ilmaprognoosi – mitte ainult temperatuuri, vaid ka tuule suunda ja tugevust, nähtavust ning sademete ohtu. Ohtlikeks märkideks vee peal olles on näiteks äkilised tuulepuhangud, tumedad pilved või valged laineharjad. Sellistes oludes on tihti parim otsus tagasi ohutusse kohta pöörduda. Hea veeliikleja tunneb ümbruskonna erinevaid mere- ja sisevetemärke, veealuseid takistusi ning teab, millal kellelgi on eesõigus. Kaasaegsed navigatsiooniseadmed aitavad orienteeruda, kuid need ei asenda silmade ega mõistuse tööd ning tavaline kompass on hädavajalik vahend, kui elektroonika alt veab.
Pardal viibijad peavad juba enne sõitu teadma, kus asub päästevarustus ja kuidas seda kasutada. Hea tava on enne sõitu teha kiire ohutusülevaade kõikidele kaasreisijatele. Näiteks tuleks õpetada, kuidas panna selga päästevest, kutsuda abi ja käituda, kui keegi üle parda kukub.
Kui juhtuvad tehnilised probleemid – näiteks mootor seiskub –, on oluline jääda rahulikuks, hinnata olukorda ja vajadusel kutsuda abi. VHF-raadio olemasolu annab turvatunde ja võimaldab kontakti võtta teiste aluste või merepäästekeskusega. Mobiiltelefon üksi ei pruugi alati levi või aku tõttu usaldusväärne olla, kuid täis laetud akuga sidevahend on kindlasti abiks.
Miks kaaluda väikelaevajuhi kursust?
Et juhtida veesõidukit, millel on purjepind kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast. Ehkki väikelaeva võib eelmainitud tingimustel juhtida ka ilma väikelaevajuhi tunnistuseta, ei vabasta see kohustusest omada vastavaid teadmisi ja oskusi. Väikelaevajuhi kursus ei ole ainult paber, vaid väärtuslik õppimise ja enesekindluse allikas. Kursustel käsitletakse praktilisi ja teoreetilisi väikelaevanduse ohutusega seotud teemasid, mis on vajalikud ohutuks vee peal liiklemiseks. Ka kogenud paadijuht võib avastada, kui palju on veel õppida. Iga teadlik väikelaevajuht aitab hoida veekogusid ohutute ja meeldivate kohtadena.
Rohkem teavet väikelaevade ja nendega seotud nõuete kohta leiab transpordiameti kodulehelt.
Tanel, tema kanad ja majoneesid
Tanelist ja tema kanadest on ilmselt paljud kuulnud ning poest Saaremaa mahemune ostnud. Taneli majonees veel nii tuntud pole. Kust teil üldse tuli idee hakata majoneesi valmistama?
Idee tekkis sellest, et mune hakkas üle jääma. Arutades asja sõpradega, tuli välja, et munadest saab väga hästi ju majoneesi teha. Lisaks on majonees selline toode, mis säilib kauem kui munad, ning majonees ja munad sobivad ka ise omavahel väga hästi kokku – kas täidetud munadena või ükskõik millises muus vormis. Hakkasimegi siis majoneesiga vaikselt katsetama.
Saan aru, et mõte oli luua võimalikult puhas ja säilitusainevaba majonees. Kuidas välja tuli?
Tõesti, meie peamiseks kriteeriumiks oli luua keskkonnasäästlik toode – me oleme alati mahetootmist propageerinud. Tänapäeval pannakse millegipärast paljudesse majoneesidesse erinevaid säilitusaineid, aga meie soovisime teha võimalikult puhast majoneesi.
Meie klassikaline majonees on täiesti vaba säilitusainetest ja muust jamast. Selle sees on mahe munakollane, mahe õunasiidriäädikas, mahesinep, mahesuhkur, Himaalaja sool ja
toiduõli. Tänu sellele on meie majonees täiesti naturaalne ja jamavaba, pimedas ei helenda ning säilib külmkapis 2–3 kuud. Säilitusainetega majoneesid võivad isegi soojas aasta aega vabalt säilida, nii et meie toote kiirem riknevus näitab heas mõttes selle naturaalsust.
Mida teie majonees juba külluses olevale majoneesiturule juurde annab, miks just seda kümnete hulgast valida?
Minu jaoks on turul olevad majoneesid liiga rasked ja rasvased, tean ka mitmeid inimesi, kes selle rasvasuse pärast majoneesi üldse ei söögi. Enda retsepti tegime lõpuks sellise, et majonees jääks hästi kerge ja õhuline, ning ma arvan, et see tuli meil väga hästi välja. Me panime oma majoneesi sisse meelega suureteralise sinepi, mis annab sellele mõnusa käsitöötunde.
Meie majoneese on ka juba tunnustatud – kevadel Toiduliidu korraldatud konkursil valiti meie klassikaline majonees kõigi toodete seast rahva lemmikuks ning trühvlimajonees sai žürii eriauhinna.
Meie leti juurde on tulnud ka inimesi, kes ütlevad, et nad üldse majoneesi ei söö, sest see on liiga rasvane, aga siis proovivad meie oma ja ütlevad, et see on ju hoopis teistsugune, seda ma küll ostan. Nii mõnigi inimene on õnnestunud majoneesiusku pöörata.
Milline teie majonees on osutunud inimeste lemmikuks? Müügi järgi juhivad klassikaline ja trühvlimajonees. Viimase valmistamisel kasutame päris musta trühvlit, mis annab selle õige maitse. Ka mõned trühvli-
spetsialistid on seda proovinud –tulevad, et noo, jutt on teil kõva, aga vaatame üle. Meil on siis endal higipull otsa ees ja mõtleme, et kas saame nüüd mööda päid ja jalgu. Aga nii kui neil majonees keeleotsa peale jõuab, siis näeme, kuidas nägu läheb rõõmsaks ja saame tagasiside, et vot siin on ikka õige trühvlimaitse – pole te mingid naljamehed. Nii et trühvliasjatundjad on meie majoneesi heaks kiitnud ja kasutavad seda.
Sinu enda peres läheb majoneesi kindlasti väga palju? Nüüd küll, kui me oma majoneesi valmistama hakkasime. Olen umbes viimased 15 aastat hommikuti ikka muna söönud. Tavaliselt kaks või kolm praemuna, kuhu panin vanasti peale ketšupit või mingit kastet, et oleks huvitavam. Nüüd aga söön mune majoneesiga ja nii hea on. Mu enda lemmik on meie vürtsikas majonees, aga kasutan vaheldumisi kõiki. Ka võileiva peale ei pane ma enam võid, vaid majoneesi – kulub vähem ja maitse on samuti mõnusam.
Kuidas sa majoneesi toitudes veel kasutad?
Majoneesi kasutusvaldkond on tegelikult hästi lai. Majonees sobib esiteks munale igas vormingus – olgu see siis keedu-, prae-, pošeeritud muna jne. Teiseks sobib majonees igasuguste snäkkidega, endalgi on läbi proovitud krõpsude, porgandite, küüslauguleibadega – väga mõnusa snäkilaua saab filmi vaatamiseks. Minu üks lemmikuid on veel ahjuforell majoneesiga. Paned forellile peale majoneesi, soola ja pipart ning muud polegi vaja –kala tuleb väga mõnus, maitsekas
Kiire, lihtne ja ebareaalselt hea avokaadomunasalat röstsaial
Vaja läheb: n 2 muna n Taneli klassikalist majoneesi n sriracha-kastet n hakitud sibulat n krõbedat peekonit n 1 avokaado n 2 viilu röstitud saia
Valmistamine: Keeda munad, haki sibul, prae peekon. Viska kõik kaussi, lisa supilusikatäis Taneli klassikalist majoneesi, törts sriracha’t, veidi soola ja pipart. Seejärel kahvel kätte ja purusta kõik mõnusalt kokku. Järgmiseks avokaado. Sama kahvel, sama lugu. Määri kogu kraam röstsaiale ja imemaitsev hommikusöök ongi valmis.
ja mahlane. Sobib ka igasuguse ahjulihaga, samuti salatitesse, burgeri või hot dog’i vahele ja friikartulite peale. Erinevates toitudes tasub katsetada kõiki meie kolme majoneesi. Mina väga süüa teha ei oska, nii et minu elu muudab meie majonees palju lihtsamaks – see teeb lihtsalt kõik toidud nii palju maitsvamaks.
Maitsev suitsukalasalat munaga
Vaja läheb: n 1 väiksem kuumsuitsukala, näiteks suitsutatud meriahven n 4 muna n 1–2 (punast) sibulat n värsket tilli ja murulauku n Taneli klassikalist majoneesi n soola ja musta pipart
Valmistamine: Keeda mune 10 minutit, siis jahuta jooksva külma vee all, koori ning suru munad kahvliga katki. Koori ja haki sibul peeneks. Puhasta suitsukala ja lõika väiksemateks tükkideks. Sega kausis sibul, hakitud munad, suitsukala ja maitseroheline. Sega juurde nii palju majoneesi, et ained oleksid omavahel seotud. Soovi korral maitsesta soola ja pipraga.
Kas teil on plaanis ka uusi maitseid katsetada? Ikka vaikselt arendame. Loodame varsti välja töötada paprikamajoneesi ja tavalise küüslaugumajoneesi, timmime retsepte. Loodetavasti kevadeks või suve alguseks saame ka need poelettidele.
Taneli majoneesid on saadaval Selveris, COOP-is, Rimis ja Prismas. Uuri Taneli majoneesi kohta lähemalt „Taneli Majonees“ ja @tanelimajonees
Ilmastikukindel riietus: kuidas
rõivastuda kalale minnes?
Kalastamisel ja mere ääres viibides on õige riietus sama oluline kui hea varustus. Õigesti valitud rõivad hoiavad sind soojas ja kuivas ning kaitsevad nii külma tuule kui ka päikeselõõsa eest. Milliseid kihte tuleks kanda ja kuidas oma riiete eest hoolitseda?
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
VÄIKELAEVAJUHTIDE KOOLITUS
TARTUS 6. mai - 9. juuni 2025
Jaanipäevaks paadiload kätte!
Kursus lõpeb eksamiga, mis koosneb kahest osast: teooriatest ja kaarditöö. Praktika mootorpaadiga Emajõel ja purjekaga Saadjärvel.
www.kiprikool.ee
Kursus toimub T, N õhtuti kella 17.00–20.30 ja 2 × L 10.00–16.00 Tartu Rakenduslikus Kolledžis VOCO Kopli 1.
Maksumus 425 €
Õige riietus tagab mugavuse Meri ja veekogud toovad endaga kaasa muutlikud ilmastikutingimused ning vees või paadis ei ole võimalik halva ilma eest varjuda, seega on rõivastus sinu peamine kaitse. Vihm ja pritsmed ei tee sind üksnes märjaks, vaid jahutavad ka keha kiiresti ning märjana tuule käes olla pole ei mugav ega tervislik Kihiline riietus on parim strateegia sellistes oludes hakkama saamiseks. Mitmekihiline rõivastus loob kihtide vahele hea mikrokliima, mis aitab vältida nii külmetamist kui ka liigset higistamist. Kihte on lihtne vastavalt vajadusele lisada või eemaldada, et keha soe püsiks.
Aluskiht : Aluskiht on vastu keha ja selle peamine ülesanne on juhtida niiskus nahast eemale ning hoida nahk kuivana. Hea aluskiht (särk, pikad aluspüksid, sokid) on valmistatud niiskust imavast ja kiiresti kuivavast materjalist. Parimad on sünteetilised kangad (nt polüpropüleen, polüester) või meriinovill, mis juhivad higistamisest tekkinud niiskuse järgmisse kihti Oluline on vältida puuvillast aluskihti, sest puuvill imab küll niiskust, kuid hoiab seda endas ja muudab keha jahedaks. Seega vali hingav pesu või villane aluskiht, mis püsib ka niiskena soe. Vahekiht: Vahe- ehk soojustuskiht kannab hoolt selle eest, et kehasoojus säiliks ja külm ei pääseks ligi. See kiht peab olema soojapidav ja ideaalis soe isegi siis, kui natuke niiskust peaks sinna jõudma. Populaarsed materjalid vahekihina on näiteks fliis ja kaasaegsed sünteetilised isolatsioonimaterjalid, mis on kerged, hingavad ja hoiavad hästi
INFO: Kipri kool, kiprikool@gmail.com, tel 5372 0185
EESTI MEREAKADEEMIAS
SAAD REAALSED TEADMISED, ET LUUA REAALSEID LAHENDUSI.
KEVAD ON KÄES – ÕIGE AEG TOLMUSED TÖÖD ÄRA TEHA!
Sooda-, klaaskuul- ja liivaprits 5647 0450 info@soodapuhastus.ee
Laevade ja autode korrosioonitõrje
Betoonpindade puhastamine ja karestamine
Klaaspindade matistamine
Metalli puhastus
Velgede ja autokerede puhastus Mürkvärvi eemaldus
Vastavalt pinnale parim lahendus!
Merendusvaldkond annab sulle vabaduse töötada nii merel kui maismaal. Üks haridus, kaks võimalust! VASTUVÕTT ON ALANUD!
Tule TalTech Eesti Mereakadeemiasse!
soojust. Sobib ka näiteks villane kampsun, sest vill hoiab sooja ka niiskena. Väldi vahekihina puuvillaseid dressipluuse, sest need ei juhi niiskust edasi.
Vahekiht võib olla vajadusel üsna paks, et tekitada õhutaskud, mis soojust kinni hoiavad Külma ilma korral võib vahekihina näiteks kasutada ka sulejopet, kuid pea meeles, et sulg kaotab oma isolatsioonivõime, kui see läbimärjaks saab. Seega väga niisketes tingimustes eelista fliisi või sünteetilist soojustust.
Pealiskiht: Pealiskiht on välimine kaitsekiht, mis peab sind kaitsma tuule, vihma, lörtsi ja külma õhu eest. Hea pealiskiht on vee- ja tuulekindel, kuid samal ajal hingav – nii ei pääse väljast vesi sisse, kuid sinu keha niiskus saab auruna välja. Kui pealiskihi materjal ei hinga, koguneb sisemine niiskus
kihtidesse ja jahtub seal, tekitades külmatunde . Seepärast on tänapäeval parimad pealiskihid valmistatud spetsiaalsetest membraankangastest, mis on vee- ja tuulekindlad, aga lasevad samas aurul väljuda. Tavaline kummiriie või PVC-vihmamantel küll hoiab vee eemal, kuid ei hinga üldse – nende all hakkad kiiresti higistama ja lõpuks külmetad. Hea kapuutsiga tuule- ja veekindel koorikjope ning -püksid on kalamehe garderoobis hädavajalikud: need kaitsevad nii vihmahoogude eest kui ka kuivema, kuid tuulise ilma korral.
Olulised lisatarvikud Lisaks põhiriietusele mängivad tarvikud suurt rolli kalastaja mugavuses. Tihti otsustavad just pisidetailid – õige müts, soojad sokid või veekindel kott –, kas sul on terve päeva hea olla.
Soojal suvepäeval võib tunduda, et erilist riietust polegi vaja –lähed lühikeste varrukatega ja ongi kõik. Tegelikult tuleb ka kuuma ilmaga mõistlikult riietuda, et mitte üle kuumeneda ega ära põleda. Päikeselise ja tuulevaikse ilmaga on peamised riskid kuumarabandus, vedelikukadu ja päikesepõletus.
n Kanna peakatet, mis varjab nägu ja kaela otsese päikesekiirguse eest.
n Õhuke ja hele pikkade varrukatega särk kaitseb nahka UV-kiirguse eest paremini kui päikesekreem üksi. Väldi puuvillaseid särke, mis muutuvad higistades raskeks ja jahedaks.
n Õhukesed pikad matkapüksid kaitsevad jalgu päikese eest. Kui eelistad lühikesi pükse, kasuta jalgadel päikesekaitsekreemi.
n Võta kaasa kerge tuule- või vihmajope – suvel võib ilm muutuda äkitselt ning jahe tuul või hoovihm ilma pealiskihita võib sind kiiresti läbi külmetada (eriti õhtul pärast kuuma päeva).
n Joo rohkelt vett ja pea vajadusel pause varjus, et keha saaks
Kindad: Käed puutuvad kalastades pidevalt kokku külma vee, tuule ja märgade esemetega, mistõttu jahtuvad kiiresti. Hea lahendus on veekindlad, kuid hingavad kindad, mis hoiavad käed kuivad ja soojad. Külma ilmaga eelista paksu soojustusega kindaid (nt neopreen- või fliisvoodriga kindaid), mis katavad ka randmed. Vajadusel kasuta kihilist lahendust: õhuke aluskinnas + paksem pealiskinnas. Soojal ajal kaitsevad õhukesed UV-kaitsega kindad käsi päikese ja õngetamiili lõikava toime eest, kuid lasevad õhku läbi. Müts: Peakatte valik sõltub ilmast, aga igal aastaajal on mingit peakatet vaja. Külma ja tuule korral kanna kindlasti sooja mütsi, mis katab ka kõrvad. Suur osa kehasoojusest võib minna kaduma just pea kaudu, mistõttu on talvel villane müts või fliisist nokamüts hädavajalik. Ekstreemse külma korral lisa näo ja kaela kaitseks torusall. Sooja ja päikesega eelista laiema äärega päikese- või kalamehemütsi (nn boonie) või klassikalist nokatsit. Need hoiavad päikese eest kaitstuna näo, kaela ja silmad – päikeseline pealelõuna veepinnal ilma mütsita on kindel retsept päikesepisteks. Jalatsid: Sobivad jalanõud tagavad, et jalad püsivad soojad, kuivad ja kindlalt maas. Veeäärses keskkonnas vali alati veekindlad jalatsid. Populaarne valik on kummikud – tänapäeval on saadaval kerged ja soojad kalamehekummikud, millel on eemaldatav sisevooder. Need hoiavad jalad kuivana ka sügavas lumes
või vees ning vooder annab lisasooja. Talvel eelista paksu voodriga saapaid, mis on mõeldud külma ilma jaoks. Suvisele paadiretkele sobivad membraaniga matkasaapad või paadijalatsid –peaasi, et tallad oleksid libisemiskindlad ja jalats hingaks. Veekindel kott: Kalastusretkedel puutud paratamatult kokku vee ja niiskusega, mistõttu on targem pakkida oma varustus veekindlalt. Spetsiaalne veekindel kott on seega ideaalne koht, kuhu panna varuriided, telefon, rahakott, võtmed ja muu, mis ei tohi märjaks saada. Isegi kui sa ise oled ilmastikukindlalt riides, võib ootamatu laine paati lüüa või sadama poole aerutades kogu varustus vihmast läbi vettida. Veekindel kott tagab, et sul on alati olemas kuivad vahetusriided ning elektroonika ja dokumendid jäävad kuivaks.
Kalastusriiete hooldus ja eluea pikendamine Kvaliteetsed kalastus- ja ilmastikukindlad riided on tihti üsna
kallid, seega tasub nende eest korralikult hoolt kanda, et need saaksid sind kaua teenida. Õige hooldus tagab ka selle, et rõivad säilitavad oma ilmastikukindlad omadused (veepidavus, hingavus jne).
Pesemine: Pese veekindlaid jopesid, pükse ja muid tehnilisi rõivaid ainult siis, kui see on vajalik. Liigne pesemine kulutab kangaste vetthülgavat kihti (DWR) ja membraani omadusi. Tihti piisab riiete lihtsalt tuulutamisest ja pehme harjaga mustuse eemaldamisest. Kasuta õrnu pesuvahendeid: kõige parem on spetsiaalne membraanriiete pesuaine või neutraalse pH-ga (6–8) pesuvahend . Ära pane pesuloputusvahendit (pesupehmendit), sest see ummistab kangaste membraanipoorid ja rikub hingavuse jäädavalt . Pese esemeid jahedamal temperatuuril (30 °C) ja pööra riided pahupidi enne masinasse panemist, et kaitsta hüdrofoobset pealispinda hõõrdumise eest
Hüdrofoobsuse taastamine : Pärast pesu lase riietel esmalt nõrguda ja õhu käes kuivada – riputa need üles, nii et vesi saaks ära valguda. Paljusid ilmastikukindlaid rõivaid aitab seejärel vett tõrjuvaks tagasi saada madalal kuumusel trummelkuivatus: pane täielikult kuivanud jakk või püksid umbes 20–30 minutiks kuivatisse, mis on seadistatud madalale soojusele. Kuumus aktiveerib DWR-kihi uuesti, nii et vihmapiisad hakkavad taas riide pealt „helmestena“ maha veerema. Kui sul pole kuivatit, võib sama efekti anda triikrauaga triikimine – pane triikraud sooja (mitte tulise) peale, aseta rõiva ning triikraua vahele õhuke rätik ja triigi õrnalt üle Kuivatamine: Pärast igat kalastusretke, eriti kui riided said märjaks (olgu vihmast, lainetest või higist), kuivata need täielikult. Riputa joped ja püksid ventileeritud kohta, saapaid ning kindaid kuivata toatemperatuuril. Väldi riiete otse kuuma radiaatori peale panemist, sest liigne kuumus võib kummi ja liimühendusi kahjustada. Kui püüdsid kala soolases merevees, loputa riideid (eriti lukke, neete ja kummikuid) koju jõudes puhta leige veega. Sool on väga söövitav ja võib metallosi roostetama panna ning kangaid kahjustada. Pärast loputust lase asjadel uuesti põhjalikult kuivada.
Allikad: blaklader.ee, loodusturism.com, boating.ee, explorepawaters.com, revolutionrace.ee
Mõtle riietuse peale ka suvel
Milline kalapüügivarustus endale soetada?
Kalapüük algab õigest varustusest –olgu selleks klassikaline tonkaritv ja vana hea landikarp või nutikas sonar ja ultrakerge süsinikkiust spinning. Selles artiklis anname ülevaate elementaarsest kalamehevarustusest, mis peaks alati pagasiruumis olema, ning tutvustame uusi trende, mis muudavad püügikogemuse nutikamaks, mugavamaks ja tulemuslikumaks.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kalastamine on palju rohkemat kui lihtsalt konksu vette viskamine ja hea saagi tüdimuseni ootamine – see on maailm täis võimalusi ja väljakutseid, mis ootavad kalamehi ning -naisi. Õige varustus on selle harrastuse puhul võtmetähtsusega, kusjuures arvesse peab võtma erinevaid püügiliike, keskkondi ja aastaaegu. Olenemata sellest, kas plaan on minna jõe äärde
forelli püüdma või merele teisi kiskjaid jahtima, on oluline omada õiget varustust.
Kuidas valida õiged kalapüügivahendid?
Tähtis on võtta arvesse eelistatud püügiviisi, sihtliike ja õngitseja kogemuse taset. Ehk ideaalne varustus erineb sõltuvalt sellest, kas kalal käiakse regulaarselt mageveekogudel,
merel või tegeletakse jääpüügiga, samuti sellest, kas eesmärgiks on püüda suur hulk ahvenaid või minna näiteks forelli või angerja järele. Lisaks võib algajatel olla kergem alustada lihtsama varustusega, ent kogenumad kalamehed võivad eelistada spetsiaalsemaid ja tehniliselt arenenumaid vahendeid. Järgnevalt toome välja populaarsemad kalapüügivahendid
ja nende erinevad omadused, mida üks kalastushuviline teada võiks.
Landid, voblerid ja pöörlevad landid Ilmselt pole see kellelegi üllatus, et kalapüügi edukus sõltub suuresti valitud söödast. Ühe võimaliku söödana võib kasutada kummilante, mis on paindlikud ja jäljendavad vees väikeseid kalu või putukaid. Voblerid seevastu aga ujuvad ja tekitavad vees liikudes vibreerivat ning veetlevat liikumist. Pöörlevad landid, nagu nimigi ütleb, pöörlevad vees ja meelitavad kalu oma vilkumise ning helendamisega. Pehmed kummilandid sobivad näiteks suurte kalade, röövkalade ja väledate elukate peibutamiseks, kuna lantide
vees liikumine sarnaneb väga kerge saagiga. Voblerid võib eraldi jagada alamliikideks –ühte tüüpi voblerid sobivad paremini jõepüügiks, teistega on parem püüda tiikidest või järvedest.
Eraldi tasub kindlasti välja tuua universaalsed plekklandid, mida saab kasutada nii meres, järves, tiigis kui ka jões. Siiski tasub valimisel lähtuda konkreetsest kalaliigist, ilmastikutingimustest ja isegi vee värvist. Näiteks häguses vees võivad parema tulemuslikkuse tuua kergelt läikivad ja tumedamad peibutised, puhtamas vees aga matid landid.
Unustada ei tasu ka klassikalist looduslikku sööta, milleks kõige enam kasutatakse usse. Ussid ja kärbsevastsed sobivad enamikule kalaliikidele, sääsevastseid seevastu söövad pigem vaid mõõdult väiksemad kalad.
Ridvad
Õngeridva olulisust ei saa alahinnata ükski tõsiseltvõetav kalamees. Selle asemel et kalapoest esimene ette juhtuv või siis kõige odavam ritv soetada, tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid:
• Veesõidukite elektritööd, stereo, navigatsioonivahendid (GPS), autopiloot, laadijad jne
• Paadi lisavarustuse komplekteerimine. Mitmekülgne ja lai valik. Aitame valida ja paneme kokku paadi lisavarustuskomplekti koos vajalike seadmetega
• Paadi tuubi taastamistööd
• Mootorite paigaldus
• Vöörimootori paigaldus
• Lisaseadmete paigaldus ja müük
• Paatide puhastamine ja ettevalmistamine hooajaks
• Paadimootori konserveerimine talveks
Õngeridva pikkus ja kaal. Pikem ritv annab võimaluse sooritada pikemaid viskeid, ent samas on sellega manööverdamine tunduvalt keerulisem. Seetõttu on algajal paslik eelistada kergemaid ja lühemaid või vähemalt keskmisi mudeleid – nendega on alguses märksa lihtsam toimetada.
Püügiliik. Olenevalt püügiliigist on saadaval erinevate näitajatega ridvad – nii ridvad kerimiseks, karpkala püüdmiseks kui ka põhja-, ujuki- või talve püügiks. Täpsemat infot leiab iga konkreetse mudeli tootekirjeldusest, kalamehel on vaja ainult teada, millise püügiliigiga ta regulaarselt tegeleb või kavatseb tegelema hakata. Samuti tasub kaaluda teleskoopridva soetamist, mis on üks populaarseimaid ja mitmekülgsemaid lahendusi.
Eriti usaldusväärseteks ja kvaliteetseteks peetakse vanaadiumit sisaldavaid konkse.
Materjal. Nõudlikumad kalurid valivad tavaliselt süsinikkiust või grafiidist ridvad, sest nendest materjalidest ridvad on jäigad, kerged ja äärmiselt vastu pidavad. Teiseks populaarseks valikuks on klaaskiudridvad, mis on raskemad, aga piisavalt paindlikud ja vastupidavad. Kõige soodsamad on
tavaliselt tugevdatud plastist õngeridvad, millest algajal kalapüügientusiastil ongi ehk kõige sobilikum alustada. Hoidja. Kes käelihaseid tahab treenida, saab hakkama ka ilma ridvahoidjata, kuid täiendava mugavuse jaoks on tegu tarviliku abilisega.
Rullid
Rulli puhul on kõige olulisem selle suurus, et rull mahuks ja sobituks kenasti ridvale. Kui kalamees kasutab kerget ja painduvat ritva, sobib kõige paremini väike rull, kui aga raskemat ritva, tuleks soetada suurem rull. Tegelikult saab edukalt aga ka ilma rullita kala püüda – näiteks varakevadel, kui kalad rühivad sageli kaldale lähemale. Tõsi küll, siis tuleb väga täpselt ja hästi õng vette visata.
Tamiilid ja jõhvid
Tamiilid on tavaliselt elastsed, õhukesed ja läbipaistvad, peamiselt kasutatakse neid sööda või landi kinnitamiseks. Jõhvid seevastu on tugevamad ja paksemad ning neid kasutatakse enamasti konksude ja raskuste kinnitamiseks, kuna need peavad vastu suurematele koormustele ja hõõrdele vees. Tamiili valimisel tuleks arvestada kolme peamise kriteeriumiga: tüübi, kandevõime ja värviga. Tüübi poolest võivad tamiilid olla monokiust, fluorosüsinikust või punutud. Monokiud on elastne, äärmiselt libe, hõljuv ning hinna poolest soodne, mistõttu soovitatakse seda
tavaliselt algajatele. Fluorosüsivesinikust ja punutud tamiil pakuvad vastupidavust ning need valitakse eelkõige kerimiseks. Iga tamiil peab vastu tootekirjeldus märgitud raskusele, seega tuleb teada, millist kandevõimet on vaja ehk teisisõnu kui suuri kalu kavatsetakse püüda. Värvi poolest võiks tamiil olla ideaalis kala jaoks nähtamatu, mistõttu tasub eelistada võimalikult naturaalses toonis või isegi läbipaistvaid tamiile.
Konksud
Konksu valimisel tuleks arvestada püütava kala ja sööda suurust. Kui väiksemad konksud sobivad paremini pisematele kaladele ja peenematele sööta-
dele, siis suuremad konksud tasub soetada suuremate saakide ning söötade tarbeks. Samuti on oluline konksu materjal. Traadist konksud on reeglina kõige soodsamad, kuid neid tuleb üsna tihti välja vahetada. Eriti usaldusväärseteks ja kvaliteetseteks peetakse aga konkse, mis sisaldavad vanaadiumit. Samuti võib julgelt valida volframist konksud: need on väiksemad, neid on kergem loopida ja lihtsam kontrollida. Kajaloodi abil suurendad saagi saamise tõenäosust Elektroonilised asjad tekitavad inimestes ikka põnevust, nii ka kalanduses. Kalapüügis on üheks levinumaks elektroonili-
seks abivahendiks kajalood ehk sonar. Tegemist on seadmega, mis aitab kalamehel näha, mis toimub vee all – põhja struktuuri, sügavust, kalade asukohti ja taimkatet. Seda kasutatakse kalapüügis nii järvedel, jõgedel kui ka merel. Kajalood saadab vee alla ultrahelilained, mis põrkuvad veekogu põhjast, kaladelt ja teistelt objektidelt tagasi. Peegeldunud lained jõuavad tagasi andurisse ning sealt edasi seadmega ühendatud LCD-ekraanile (või ka nutitelefoni või arvuti ekraanile), kuhu ilmuva info põhjal saab kalamees aimu, kui sügaval on põhi, kas vee all on kalad või takistused ning milline on veealune reljeef.
Teleskoopritv on ritv, mille eripära seisneb mitmes üksteise sisse lükatavas osas (sektsioonis) – just nagu teleskoobi puhul. Selline konstruktsioon võimaldab ridva kompaktseks kokku pakkida ning hiljem taas kiirelt töövalmiks avada. Mis on
Kuigi kajalood pole odav seadeldis – kõige täpsemad ja võimsamad mudelid maksavad mitusada või isegi tuhat eurot –, ei pea selle soetamiseks tingimata olema professionaal ning abiks tuleb see ka amatöörile.
Näiteks algajatele ja harrastajatele võib sobilik olla Deeperi Fishfinder Start, mis skannib 50 meetri sügavusele ning mida saab visata kuni 50 meetri kaugusele. See sonar kaalub vaid 60 grammi ja selle iga skaneerimine salvestatakse automaatselt, et hiljem saaks tulemusi üle vaadata.
Kogenumatel kalameestel soovitatakse valida aga näiteks Deeper Smart Sonar PRO või PRO+ vahel. Need sobivad nii jääpüügiks, kaldapüügiks, paadiga sõitmiseks kui ka mujal. Seadme ja mobiilseadme võimalik kaugus on kuni 100 meetrit ja uuritav sügavus maksimaalselt 80 meetrit.
Allikad: k-rauta.ee, kaup24.ee
Valmistame käsitööna kalastustarvikuid erinevate kalaliikide tabamiseks. Kolmekümneaastase kogemusega meistri käe all valminud tooted on end erinevatel kalavetel edukalt tõestanud. Meie pakutavate toodete abil saate oma eesmärgi lihtsamalt saavutada. Kõik meie tooted on valminud käsitööna.
Eestlased peavad saunast lugu niivõrd, et on ehitanud neid parvedelegi, kus vaheldumisi võetakse leili, nauditakse seltskonda ja hüpatakse pärast leilivõttu jõkke või järve.
Nii ka meie. Parvsaun Hestia mahutab koos meeskonnaga kuni 20 inimest ja on suurepäraseks võimaluseks oma puhkust veeta vee peal kulgedes ja saunamõnusid nautides.
Oleme värske kala maaletoojad! Pakume värsket ja suitsukala ning palju erinevaid kalatooteid, mis on pandud purki ja kohe söömiseks valmis. Rahva lemmikuks on kujunenud angerjasupp, kalaburger ja kalakrõpsud.
Meie juures on suviti ka mitmeid avalikke üritusi: kodukohvikute päevad, talude päevad, sisevete festival jne.
Kui vajad usaldusväärset ja vastupidavat haagist, on Trailermate valik, mis ei jäta kedagi hätta.
Haagised on tuntud oma kvaliteedi ja mitmekülgsete omaduste poolest, mis vastavad erinevatele veovajadustele. Meie valikust leiad 250 × 140 cm kuni 400 × 183 cm pidurita haagiseid, mis kuuluvad kerghaagiste klassi (täismass 750 kg + 75 kg haakekoormus) – saadaval ka kaheteljelistena. Pakume laia valikut piduriga haagiseid kaaluklassides 1400–2650 kg soodsate hindadega.
• Haagised
• Paadihaagised
• Kattega haagised
• Haagiste plastkaaned ja varuosad
