Hooli endast (mai 2025) by Delfi Meedia

HOOLI ENDAST!

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Üksindus tapab?

„Üksindus tapab ja see on sama hull kui alkoholism või suitsetamine,“ ütleb ligi 80 aasta jooksul Harvardi ülikooli poolt läbi viidud uuringu juht ja psühhiaater Robert Waldinger. Harvard Medical Schooli professor väljendab üllatust, kui suurt rolli mängivad inimese hea tervise ja pikaealisuse juures lihtlabane õnnelik olemine, täpsemalt erinevad täisväärtuslikud suhted. 1938. aastal alanud uuringus hakati jälgima 268 viimase kursuse tudengi elu ja seda tehti järgmise kaheksa kümnendi jooksul.

Uuringu käigus leiti, et oma keha eest hoolitsemine on äärmiselt oluline, kuid just mentaalse poole värskena hoidmine on pikaealisuse olulisim garant. Samuti selgus, et ka vaimse poole ärksus, värskus ja tervis sõltub ülisuurel määral suhetest – palju enam kui raha või kuulsus on just head suhted need, mis inimese eluiga pikendavad. Sotsiaalne sidusus aitab inimestel võidelda elu ebamugavustega

ja korras suhted on parim vahend ennustamaks kellegi elu pikkust. Palju parem mõõdik kui IQ, geenid või ka klassikuuluvus.

Head suhted kaitsevad nii meie kehasid kui ka meie aju. Need suhted ei pea olema alati pilvitud. Uuringus osalesid ka paarid, kes nägelesid pidevalt, aga kuna nad tundsid, et olulistes asjades saavad nad teineteise peale loota, siis nende vaimne tervis ja mälu ei halvenenud. Vananemine on protsess, mis algab sünnist, ja nii tuleb enda eest hoolitseda kogu elu. Uuring näitas, kuidas juba 30. eluaastates meeste elustiili järgi võis ennustada nende tulevikku. Waldinger ütleb, et oma keha ja vaimu eest on vaja hoolitseda mõeldes, et äkki läheb mul neid vaja järgmised sada aastat. „Sest võimalik, et lähebki vaja,“ märgib psühhiaater uuringu selgituses.

Martin Hanson

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Lorete Jaanisk, lorete.jaanisk@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

SISUTURUNDUS

ei pea olema normaalsus! PIDEV STRESSITUNNE

Ilmselt oleme kõik elus kasvõi korra stressi kogenud ning teame, millise ebameeldiva ja äreva tunde see endaga kaasa toob. Eestis on aga pidev stressi all kannatamine omamoodi igapäevaelu osaks muutumas. Kuidas suure töökoormuse, pimedate õhtute ja sotsiaalse surve mõju all stressiga toime tulla?

Maadlus stressiga

Stressi ennetamine ja leevendamine algab tihti igapäevaste harjumuste ülevaatamisest ning nende kohandamisest. Piisav uni, tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja teadlik lõdvestumine on tõhusad meetodid. Samuti on oluline püüda luua tasakaal töö- ja eraelu vahel ning mõnikord toetavad võitlust stressiga ka spetsiaalsed toidulisandid.

Õige toidulisand võib olla abimees

Toidulisandite valimisel tasuks aga silmas pidada mõningaid kasulikke näpunäiteid. Alati pööra tähelepanu toote koostisosadele ja nende kvaliteedile – eelista toidulisandit, mis sisaldab

looduslikke ja teaduslikult uuritud koostisosi. Samuti pea silmas, kas eesmärk on stressi ennetamine või pikema stressirohke perioodi ajal vajaminev toetus? Alati tasub uurida ka tootja mainet ja klientide tagasisidet ning veenduda, et toidulisand vastab kehtivatele kvaliteedistandarditele.

Vajadusel konsulteeri arstiga, eriti kui esineb ka teisi tervisemuresid või kui kasutad samal ajal ravimeid. Sobiv toidulisand peaks toetama individuaalseid tervisevajadusi, mitte põhjustama ebameeldivaid kõrvaltoimeid.

Sedanorm Spray: looduslik stressileevendaja

Sedanorm Spray on toidulisand, mis sisaldab looduslikke taimeekstrakte.

Selle põhikomponentideks on L-teaniin ja taimset päritolu ekstraktid, sealhulgas kannatuslilleekstrakt ning lihtlehise tujukauna ehk Griffonia seemnete vesiekstrakt. Tujukaun mõjutab tuju ja aitab säilitada närvisüsteemi normaalset talitlust. Kannatuslilleekstraktil on rahustavad omadused, mis toetavad vaimset lõõgastust. L-teaniin on aminohape, mida keha ise ei tooda, kuid mis mängib olulist rolli rahuliku ja tasakaaluka enesetunde säilitamisel.

Spreid pihustatakse keele alla, et toimeained saaksid kiiresti imenduda ja mõjuda 10–15 minuti jooksul. Üks

Sedanormi pudel sisaldab 200 pihustust ja tänu oma kompaktsele suurusele on seda lihtne igal pool kaasas kanda.

Sedanormi tootja on Lotos Pharma ja toodet saab mugavalt soetada tervisepoest lotos-pharma.ee. Spreid võib kasutada vastavalt vajadusele – olgu see igapäevane stressi maandamine või pikemaajaline kasutamine stressirohketel perioodidel.

TUTVU TOOTEGA JA TELLI SIIT

Ära unusta vitamiine ja mineraalaineid!

Et me püsiks terved, vajame mitmesuguseid vitamiine ja mineraalaineid. Teeme puust ja punaseks, millised neist on kehale kõige olulisemad ja kust neid saada.

Toimetas: KAIRI PRINTS / Fotod: SHUTTERSTOCK

D-vitamiin

Kes on vähegi midagi vitamiinidest kuulnud, on ilmselt kuulnud ka D-vitamiinist ja selle positiivsetest omadustest. D-vitamiin ehk kolekaltsiferool osaleb kaltsiumi ja fosfori ainevahetusprotsessis, mis on vajalikud tugevate luude ning hammaste säilitamiseks. D-vitamiin on ka oluline immuunsüsteemi tugevdaja – sellel on otsene roll immuunrakkude toimimisel, aidates organismil võidelda viiruste ja bakteritega. Samuti aitab D-vitamiini piisav tase kaasa positiivse meeleolu hoidmisele, kuna see mõjutab neurotransmitterite (nt serotoniini) tootmist, mis reguleerivad tuju ja energiat.

Kuna D-vitamiin tekib organismis päikese käes UVB-kiirte toimel, on meie kliimavöötmes paljudel inimestel D-vitamiini tase normist madalam. Seega on seda soovitatav toidulisandina eraldi juurde tarbida, kuid kätte saab seda ka teatud toitudest. Üks paremaid D-vitamiini allikaid on rasvane kala (nt lõhe, forell, makrell, sardiinid), mistõttu tasub

kalaroad oma iganädalasesse menüüsse lisada.

C-vitamiin

C-vitamiin ehk askorbiinhape osaleb samuti immuunsüsteemi töös ja abistab organismi haiguste ennetamisel. Tegemist on tugeva antioksüdandiga, mis kaitseb rakke ja aitab hoida naha ning limaskestade tervist. C-vitamiin osaleb otseselt ka kollageeni sünteesis ning aitab organismil omastada taimse päritoluga rauda. Veel aitab C-vitamiin uuringute põhjal hoida kontrolli all vererõhku ning vähendada väsimust ja kurnatustunnet, osaledes neurotransmitterite (nt noradrenaliini) tootmises.

C-vitamiini müüakse apteekides nii närimistablettide ja kapslitena kui ka liposoomsel kujul, kuid hõlpsalt saab seda kätte ka erinevatest igapäevastest toitudest. Head C-vitamiini allikad on näiteks:

tomat, kaalikas, spinat; brokoli, kapsas, paprika; aroonia, tsitruselised, vaarika, astelpaju, kibuvits.

B-grupi vitamiinid

B-grupi vitamiinid, nagu B1, B 2, B 3, B 6, B 9 (foolhape) ja B 12, on vajalikud ainevahetuse ja närvisüsteemi talitluseks, aidates vähendada kurnatust ning väsimust. B-vitamiinide puudusest annavad märku väsimus, meeleoluhäired, lihasnõrkus ja kaalulangus. Toitudest omastab inimorganism B-vitamiini üksnes loomse päritoluga allikatest, seega saab seda vitamiini kätte lihast, maksast, piimatoodetest, munast ja kalast. Kui tarbida vitamiini toidulisandina, võib apteekidest soetada näiteks B-vitamiinide komplekspreparaate.

A- ja E-vitamiin

Sarnaselt teiste vitamiinitüüpidega aitab ka A-vitamiin tugevdada immuunsüsteemi, toetades valgete vereliblede tootmist ja limaskestade terviklikkust. A-vitamiin on oluline ka nägemisteravuse säilitamisel, samuti aitab see hoida naha tervist ja niiskustaset, aidates ennetada kuivust ning ärritust.

A-vitamiini saab nii loomsetest kui ka taimsetest allikatest. Loomsetest eelkõige veisemaksast, munadest, piimatoodetest ja kalaõlidest, taimsetest aga näiteks porgandist, spinatist, bataadist, lehtkapsast ja paprikast.

E-vitamiin on sarnaselt C-vitamiiniga antioksüdatiivse toimega, kaitstes

rakke vabade radikaalide kahjuliku mõju eest ning vähendades seeläbi rakkude kahjustumise ja põletike tekkimise riski. Samuti toetab E-vitamiin naha kaitsebarjääri ja korrapärase verevarustuse toimimist. E-vitamiini saab ammutada erinevatest õlidest ja seemnetest, mandlitest, sarapuupähklitest ning teatud rohelistest köögiviljadest, näiteks brokolist ja spinatist.

Mineraalained

Üks olulisemaid mineraalaineid inimese jaoks on kaltsium . Eriti tähtis on see tugevate luude, lihaste ja hammaste säilitamisel, samuti hüübimissüsteemi ning ensüümide töö vaates. Tuntud kaltsiumiallikad on erinevad piimatooted, näiteks piim, juust ja jogurt. Kaltsiumit leidub märkimisväärses koguses ka lehtaedviljades, sojas ja tofus.

Tsink ja seleen on aga tähtsad immuunsüsteemi tugevdajad. Tegemist on mikroelementidega, mida keha vajab küll väga väikeses koguses, kuid mille mõju tervisele ei saa alahinnata. Tsink on ülioluline rakkude arenguks, kasvuks ja paljunemiseks. Seleen seevastu toimib antioksüdandina ja vähendab rakkude kahjustumist ning oksüdatiivset stressi. Apteekidest saab sageli soetada toidulisandeid, kus on tsink ja seleen koos. Mineraalainena on inimese jaoks alati tähtsal kohal olnud ka magneesium ning seda mitte ilmaasjata –magneesium osaleb inimorganismis enam kui 300 ainevahetusprotsessis, sealhulgas energia tootmises, lihaste ja närvide talitluses, vererõhu reguleerimises ja luude tervises. Lisaks aitab magneesium reguleerida neurotransmitterite tegevust, millest sõltub rahulolu ja lõdvestumistunde tekkimine. Seetõttu võib magneesiumi toidulisandina võtmisest abi olla ka unekvaliteedi parandamisel.

Allikad: apotheka.ee, singlecare.com, healthline.com

Ole kevadväsimusest tugevam!

MUSTA KÜÜSLAUGU PULBER

TARUVAIGUGA TUGEVDAB

IMMUUNSUST JA ANNAB ELUJÕUDU, ÄRATAB KIRELÕÕMA, SUURENDAB

VITAALSUST JA VASTUPANUVÕIMET

Kuidas hoida keha liikuvana võimalikult kaua?

Füsioteraapia pole võti ainult keha ravimiseks, vaid ka aktiivse ja tervisliku eluviisi tagamiseks. Eriti maailmas, kus meie keha on pidevalt viimse piirini viidud.

Toimetas: SVEN SULA / Fotod: SHUTTERSTOCK

Levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on inimkeha remondimehaanikud, keda külastada alles vigastuse või valu korral, on mõtteviis, mis vajab ümberkirjutamist. Füsioteraapial, mida sageli vaadeldakse läbi kitsa taastusravi objektiivi, on tegelikult palju laiem kasu ka neile, kes elavad või vähemalt püüavad elada aktiivset elu. Enne esimese vigastuste tekkimist füsioterapeudiga konsulteerimist võib hinnata pigem strateegiaks, mis sarnaneb tugeva vundamendi rajamisega enne maja ehitamist. Selline ennetav lähenemine mitte ainult ei hoia ära võimalikke vigastusi, vaid ka häälestab keha töövõimet ja hakkamasaamist suurema koormusega, tagades, et iga liigutus on võimalikult tõhus ja ohutu.

Parandab liikuvust ja ka tulemusi

Füsioterapeudid on liikumise ja mehaanika eksperdid. Ennetava visiidi käigus mõne juurde neist võid saada head nõu oma liikumistehnika parandamiseks, olenemata sellest, kas oled nädalavahetuse spordihärg, pühendunud jõusaaliharrastaja või keegi, kes naudib igapäevast jooksmist. Analüüsides liikumismustreid, saab füsioterapeut tuvastada ja parandada ebatõhususi, mis võivad kontrollimata jätmise korral

põhjustada vigastusi või takistada uute sportlike eesmärkideni jõudmist.

Kerekohane treeningkava

Iga keha on ainulaadne ja kõikidele ei pruugi sugugi sobida viisid ega mõtted, mida propageeritakse trenniportaalides või jagavad sõbrad terviseradadel. Füsioterapeudid saavad koostada kohandatud treeningkava, mis ei ole suunatud mitte ainult sinu konkreetsetele eesmärkidele – jõule, paindlikkusele, vastupidavusele või tasakaalule –, vaid võtab arvesse ka hetkel valitsevat füüsilist seisundit. Seetõttu on hea nõu kuulda võtja tee oma eesmärkide saavutamiseks nii ohutu kui ka tõhus.

Ole ajast ees! Enneta vigastusi Vanasõna, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika, kehtib eriti hästi füsioteraapia puhul. Regulaarne kontroll võib avastada väikeseid probleeme enne, kui neist saavad suured. Loogika on täpselt sama nagu regulaarne hooldus auto puhul – see ennetab rikkeid.

Kui juba autodega võrdlemiseks läks, on ka kehal oma hoiatustuled, mis põlema hakkavad, kui midagi ei ole päris korras. Füsioterapeut oskab sind õpetada neid märke tõlgendama, olgu selleks siis piinav ebamugavustunne põlves või korduv õlajäikus, et saaksid probleemidega kiiresti ja asjakohaselt tegeleda.

Kes on füsioterapeut?

Füsioterapeut on spetsialiseerunud erialaharidusega ja litsentseeritud professionaal, kes on pühendunud kehaliste funktsioonide hindamisele ning taastumise kiirendamisele. Ta kasutab käelist tegevust, harjutusi ja mitmekülgseid füüsikalisi meetodeid, et mõjutada keha seisundit positiivselt. Lisaks kohandavad füsioterapeudid abivahendeid ja pakuvad juhiseid, et tõsta ning säilitada elukvaliteeti.

Füsioteraapia peamised rakendusvaldkonnad

Füsioteraapia on eriti tõhus järgmiste probleemide korral: lülisambavaevused, sealhulgas seljavalud ja rühivead; peavalud; ülemiste ja alajäsemete probleemid, nagu õlavalu („külmunud õlg“), tennisemängija küünarnukk, puusa-, põlve- ja kannavalud ning tursed; spordivigastused ja traumad; reumaatilised haigused; neuroloogilised seisundid, mis vajavad taastusravi (nt pärast insulti).

Tervislike liikumisharjumuste kasvatamine

Füsioteraapia ei tähenda ainult sekkumist, vaid ka harimist. Mõistes tervisliku liikumise põhimõtteid, saad need oma igapäevaellu integreerida, muutes tervislikud tavad elukestvateks harjumusteks. Tähtsaks märksõnaks igapäevaelus võiks olla ergonoomika. Kirjutuslauaja ekraaniaja ajastul võib sinu füüsilisele heaolule olla suur mõju sel, kui õpid, kuidas oma tööruumi ergonoomiliselt seadistada või kuidas laudu-toole õigele kõrgusele tõsta. Füsioterapeudid saavad seejuures pakkuda hindamatut nõu, kuidas teha oma igapäevastes tegevustes millimeeterhaaval kohandusi, mis vähendavad oluliselt pingete ja vigastuste ohtu.

Niisiis ei tohiks füsioteraapiat pidada viimaseks abinõuks, vaid pidevaks ja pikaks partnerluseks teel aktiivse ning tervisliku eluviisi suunas. Kui integreerid füsioteraapia põhimõtted oma igapäevaellu ja küsid varakult nõu, saad parandada oma sooritusvõimet, ennetada vigastusi ning tagada, et su keha suudab jätkuvalt täita talle esitatavaid nõudmisi.

Allikad: Journal of Orthopaedic & Sports Physical Therapy (JOSPT)

Viljeled sportlikku elustiili?

Siis vajad korralikku ööund

1. Kuidas mõjutab uni sportlikku sooritust?

Uni mõjutab füüsilist arengut, emotsioone, kognitiivset käitumist ja elukvaliteeti. Hea une korral on sportlase sooritus parem, on vähem vigastusi ja haigestumisi. Sportlaste und mõjutavad treening- ja võistlusgraafikud, reisimine, stress, akadeemilised nõudmised ja üle treenimine.

Ilmselt mõned sportlased ka ise ei väärtusta oma und. Täiskasvanute optimaalne uneaeg on 7–9 tundi ja noorukitel 8–10 tundi. Unekogus võib varieeruda erinevatel põhjustel, näiteks haigestumisel ja stressi lisandumisel. Uni on vajalik taastumiseks ja kohanemiseks. Aktiivne elustiil koos mõõduka treeninguga võib tagada parema ööune.

2. Millised on peamised märgid sellest, et uneaeg või kvaliteet ei toeta füüsiliselt aktiivset elustiili?

Sportlane tunneb end väsinuna ning vaatamata soovile saada paremaid tulemusi see ei õnnestu.

Sportlase und mõjutab treeningute ja võistluste ajakava. Näiteks kaugreisidega kaasuvad meeleolu- ja ärevushäired ning stress.

Sportlastel võib esineda erinevaid unehäireid: näiteks uneapnoed, unetust ärevushäire või depressiooni korral ja rahutute jalgade sündroomi.

Sellest hetkest alates, kui inimene hakkab regulaarselt sportima, võib ta ennast uhkusega pidada harrastussportlaseks. Ja kuigi harrastussportlase ja professionaalse sportlase elustiili eristavad üsna mitmed tunnused, kattub vähemalt üks asi – vajadus kvaliteetse une järele. Kuidas uni treeninguid mõjutab ning kuidas unekvaliteeti parandada, selgitab lähemalt Confido Arstikeskuse kopsu- ja unearst dr Erve Sõõru.

Dr Erve Sõõru

Unepuudus pärsib kiirust, täpsust ja jõuomadusi. Unepuudus mõjutab immuunsust ja suurendab vastuvõtlikkust infektsioonide suhtes. Stress ja depressioon suurendavad võistlusperioodil haigestumise riski veelgi.

3. Milliste üldiste soovituste toel parandada oma igapäevast une kvaliteeti? Kas ja kuidas mõjutab nt hommikul vs. õhtul treenimine une kvaliteeti?

Une kestuse ja kvaliteedi paranemine parandab reaktsiooniaega, täpsust ja vastupidavust, ilmselt ka jõuomadusi ja kiirust.

Magamistuba peab olema mugav, jahe, pime, ilma elektrooniliste seadmeteta ja minimaalse ümbritseva müraga.

Kui sportlasel esineb unehäireid, on mõistlik nendega tegeleda. Kindlasti peab unehäire osas uurima neid sportlasi, kes kaebavad halva unekvaliteedi või liigse päevase unisuse üle. Sportlaste vaimse tervise probleemide varajane avastamine on une, tervise ja sportlike tulemuste parandamisel olulise tähtsusega.

Mõõdukas treening päevavalguses mõjutab und hästi. Inimesed erinevad kronotüübilt, mistõttu tõenäoliselt on treeninguaja eelistused indiviiditi erinevad. On teada, et hilisõhtune intensiivne treening võib pikendada uinumisele kuluvat aega.

4. Kuidas saavad harrastussportlased ise jälgida ja hinnata une mõju oma treeningutele ning taastumisele? Individuaalse uneaja hindamiseks soovitan täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul. Unepäeviku leiab näiteks Eesti Uneliidu kodulehelt.

Magamistuba peab olema mugav, jahe, pime, ilma elektrooniliste seadmeteta ja minimaalse ümbritseva müraga. Une ja ärkveloleku rütm peab olema regulaarne, sõltumata sellest, kas tegu on treeningpausi või võistlusperioodiga.

Päevane uinak ei tohiks ületada 30 minutit, sest pikem uinak võib hakata pikendama uinumisele kuluvat aega ja lühendama ööune pikkust. Soovitatav on nutiseadmete kasutamise piirang vähemalt tund enne magamaminekut.

Treeningute ja võistluste planeerimine võiks olla kooskõlas sportlase regulaarse unerütmiga.

Magamatus mõjutab tunnetuslikku treeningu raskust

Piisava ja ebapiisava uneaja mõju sportlikule sooritusele on uuritud paljude teadustööde raames. Ühes sellises, 2009. aastal ajakirjas European Journal of Applied Physiology ilmunud uuringus tuli 11 meessoost isikul joosta jooksulindil 30 minutit esmalt pärast tavalise pikkusega ööund ning seejärel pärast 30-tunnist ärkvelolekut. Lisaks sellele, et pärast 30-tunnist ärkvelolekut oli osalejate vastupidavusvõime madalam, tuvastasid töö autorid (S. J. Oliver jt) veel ka teise olulise ilmingu.

Nimelt kuigi unepuuduse olukorras jooksid osalejad kilometraaži poolest lühema distantsi kui normaalse ööune tingimustes, oli osalejate tunnetuslik pingutuse määr mõlemal korral sarnane. Seega järeldasid autorid, et muutunud arusaam pingutuse astmest on üks tegureid, mis põhjustab vastupidavuse vähenemist pärast magamata ööd. Allikas: link.springer.com

Toimetas: GEORG-MARTEN MEUMERS / Fotod: SHUTTERSTOCK

Foto:Confid o

Sime Beds –mugavus ja kvaliteet igasse koju

Sime Beds on 2019. aastal Valgamaal Tõrvas asutatud kodumaine pehmet mööblit tootev ettevõte ja meie meeskonna juhil on kogemusi mööbli tootmisega juba üle 20 aasta. Meie eesmärgiks on alati valmistada kvaliteetset, vastupidavat ja mugavat mööblit, mistõttu teeme koostööd usaldusväärsete toormaterjalide tarnijatega, kelle kvaliteedile saame olla kindlad.

Tervisehüvede ja heaolu mõttes ei ole kodus midagi tähtsamat kui kvaliteetne mööbel, mis toetab igapäevaelu mugavust. Heas voodis taastud pärast kooli või tööpäeva ning saad vajaliku une, et olla valmis uueks päevaks. Sime Bedsi tootevalikust leiad igasse koju sobiva voodi või diivani – olgu sooviks minimalistlik voodi, praktiline otoman või luksuslik nurgadiivan.

Kujunda ise oma kodu

Sime Beds pakub võimalust kujundada mööbel vastavalt sinu isiklikele soovidele ja vajadustele. Iga klient saab ise valida, milline voodi just tema magamistuppa sobib – alates kangastest ja värvidest kuni peatsi disaini ning madratsi jäikuseni. Lisaks on võimalus vooditele valida erineva kõrgusega jalad, võimaldades ka robottolmuimejatel voodi alla pääseda. Ideaalse mugavuse annab pocket -vedrustus, 265 vedru ruut -

meetri kohta – kõik vedrud on pakitud eraldi kotikesse. Võimalik on valida ka pocket -vedru jäikust: jäik, keskmine või pehme.

Pocket- ehk pakitud vedrusüsteemi korral on iga vedru eraldi kangast kotikeses. See võimaldab madratsil reageerida kehakaalule just seal, kus on kõige rohkem tuge vaja – kogu madrats ei vaju järele, vaid ainult see osa, mis on otseses kontaktis kehaga. Nii saad end voodis vabalt liigutada, ilma et kogu madrats liiguks või häiriks su kaaslase und.

Voodile saab valida vastavalt oma soovile sobiva kattemadratsi. See annab voodile lõpliku mugavuse ja võib oluliselt parandada une kvaliteeti. Õige kattemadratsi valik võib muuta magamiskogemuse pehmemaks, toetavamaks ja kohandada voodi tunnetust vastavalt sinu eelistustele. Kattemadratsite sisuks on kvaliteetne ja vastupidav HR35 poroloon, kookos,

latekssisu, mis on kaetud antibakteriaalse vatiiniga tepitud kattega – kõik on tolmu- ja lestavastane, sobides seega ka allergikutele.

Kõik materjalid on ka Eesti Allergialiidu poolt heaks kiidetud!

Sime Beds pakub voodeid paljudes erinevates mõõtudes. Neid saab tellida alates 80 × 200 cm kuni 200 × 220 cm, samuti kõiki mõõte pikkusega 210 cm ja 220 cm.

Sime Bedsil on midagi igaühele Pesukastiga voodi on suurepärane valik, kuna selle aluskast pakub rohkelt lisaruumi – sinna saab mugavalt paigutada nii voodipesu kui ka muud igapäevased esemed ja tarvikud.

Comfort-voodite lahendused põhinevad topeltvedrustusel, mis tagab erakordse magamiskogemuse. Kahekihiline vedrusüsteem pakub maksimaalset mugavust, toetades samal ajal

tõhusalt selga ja hoides magamisasendi ergonoomilisena. Tänu sellele puhkab keha kiiremini ja tõhusamalt. Mootorvoodid on loodud pakkuma maksimaalset mugavust ja stiili, võimaldades reguleerida pea- ja jalutsiosa vastavalt vajadusele. Pärast pikka päeva saad väsinud jalad kõrgemale tõsta, mis leevendab jalgade väsimust ja turset. Samuti saab peatsit tõsta, et mugavalt raamatut lugeda – ilma lisapatjade kuhjamiseta.

Lastevoodid on kompaktsed ja mugavad, pakkudes ka pere pisematele kvaliteetset und.

Vastupidavus ja keskkonnasäästlik tootmine Sime Beds kasutab kvaliteetseid kangaid, mis kestavad aastakümneid. Ettevõte panustab keskkonnahoidlikkusse, rakendades nutikaid ja säästlikke lahendusi kogu tootmisprotsessis. Samuti kasutatakse ära alles jäänud kanga- ja poroloonijäätmed, tehes neist dekoratiivpatju. Kangajääke jagatakse ka käsitööhuvilistele, andes materjalidele uue eesmärgi. Tootmisprotsess on hoolikalt planeeritud, et vältida üleliigsete materjalide ostmist ja kulutamist. Kõik need sammud aitavad vähendada jäätmete tekkimist ja toetada säästlikku tootmist, olles samal ajal loodussõbralik valik igale tarbijale.

Kui otsid mööblit, mis ei ole ainult ilus, vaid ka taskukohane ja keskkonnasäästlik, on Sime Beds õige valik!

Mis hoiab liigesed kaua terved?

Põhjusi, miks inimene äkki liigeseid tundma hakkab, on mitmeid. Valu ei pruugi sisse lüüa ainult füüsilise pingutuse järel, vaid ka esmapilgul nii süütus olukorras nagu kükist püsti tõusmine. Kuidas hoida liigesed kauem tervena?

Toimetas: KAIRI PRINTS / Fotod: SHUTTERSTOCK

Paraku on nii, et aastatega liigesed kuluvad. Mida aeg edasi, seda vastuvõtlikumad on ka treenitud inimesed kõigi muude vigastuste kõrval ka liigese traumadele. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega. Just aktiivse eluviisiga inimestel ravitakse liigese- ja kõõlusehaigusi kõige tõhusamalt. Oma füüsilist võimekust ei taastata aga nädalatega. Kui oled 10–15 aastat istudes mööda saatnud, läheb aastaid enne, kui oled võimeline tervist säästvalt sportima-liikuma. Meeles tasub hoida vana tõde, et alustada ei ole kunagi hilja, aga tark ei torma.

Mõistliku koormamise seadus

Liigeste pideva mõistliku koormamisega toimub liigesekõhre kokkusurumine ja paisumine. Iga kokkusurumisega pumbatakse liigesest välja jääkaineid ja iga taaspaisumisega imetakse liigesesse vajalikku toitaineterikast liigesevedelikku. Mida süstemaatilisem on seesugune liigeste mõistlik koormamine, seda parem on liigeste ainevahetus. Ala- või ülekoormatud liiges võib jääda toitainete nappusesse ning kõhr kaotab oma sileduse, elastsuse ja tugevuse.

Kuidas liigesevaevusi vältida?

Tuleb valida sobiv sportlik tegevus. Liigeste seisukohalt on parimad need alad, kus pole hüppeid ega järske pöördeid, vaid toimub dünaamiline liikumine, näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.

Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse läheb kogu päevane liikumine – ka jalgsi poodiminek, aiatööd või muruniitmine.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja

vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas järsku seoses mõne tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kahe-kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges läheb paiste, peaks minema arsti juurde. Uuringud näitavad, et enamasti hakkavad inimestel liigesed tunda andma 40. eluaastates, aga kui hoolitseda oma liigeste eest juba ennetavalt – elada tervislikult ja liikuda piisavalt –, saab seda edasi lükata või koguni ära hoida. Kui liigesed juba valutavad, pole samuti sugugi hilja neile rohkem tähelepanu pöörama hakata, sest nii saab ennetada artriiti ja muid liigesehaigusi.

Allikas: Tervis Pluss

• Tallatoed • Tugisukad

• Tugivööd

• Ortoosid

• Bandaažid

• Songavööd

• Rinnaproteesid

• Tugikepid

• Soojad sussid

• Ortopeedilised jalatsid

• Füsioteraapia ja massaaži vahendid

• Kinesioteibid ja palju muud vajalikku

Kuidas hoida oma liigeste tervist?

Uuringud näitavad, et enamasti hakkavad liigesed tunda andma 40. eluaastates, aga kui hoolitseda liigeste eest juba ennetavalt – elada tervislikult ja liikuda piisavalt –, saab seda edasi lükata või koguni ära hoida. Kui liigesed juba valutavad, pole samuti sugugi hilja neile rohkem tähelepanu pöörama hakata, sest nii saab ennetada artriiti ja muid liigesehaigusi.

Säilita või saavuta tervislik kehakaal

Liigne kehakaal suurendab liigestele langevat koormust, eriti mõjutab see põlvi, puusi ja selga. Kui oled ülekaaluline, tasub kindlasti võtta ette kaalulangetamise protsess, et vähendada liigeste koormust ning vältida artriidi ja muude liigeseprobleemide teket.

Treeni regulaarselt

Regulaarne füüsiline aktiivsus tugevdab liigeseid ümbritsevaid lihaseid, vähendades seeläbi liigestele langevat koormust. Parimad treeningud nende lihaste tugevdamiseks ja seega liigeste tervise hoidmiseks on ujumine, jalgrattasõit, kõndimine ja vesiaeroobika.

Söö liigestele kasulikku toitu

Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab palju puuja köögivilju, täisteratooteid, valku ja tervislikke rasvu, toetab liigeste tervist. Eriti kasulikud on toidud, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, antioksüdante ja D-vitamiini.

Joo piisavalt vett

Hüdratatsioon on oluline, et säiliks kõhre tervis ja liigesevedeliku hulk. Kui liigesevedelikku on piisavas koguses, aitab see vähendada hõõrdumist liigestes.

Väldi liigset koormust

Väldi tegevusi, mis koormavad liigeseid, kuna sisaldavad liigset kordust või põhjustavad liigestele liiga suurt survet. Kui tegeled spordiga või on sul füüsiliselt nõudlik töö, tuleb kasutada õiget tehnikat ja kaitsevarustust.

Pööra tähelepanu kehahoiakule ja liikumistehnikale

Nii spordi tegemisel kui ka igapäevaste toimingute juures tuleb alati tähelepanu pöörata õigele kehahoiakule ja liikumistehnikale. Teadlik tuleb olla ka oma igapäevast tööd tehes – liigset survet liigestele aitavad vältida ergonoomilised töövahendid.

Venita ja tee painduvusharjutusi

Regulaarne venitamine ja painduvusharjutused aitavad säilitada liigeste liikuvust ja vähendada vigastuste riski.

Kuula oma keha

Väldi tegevusi, mis põhjustavad liigestes valu või ebamugavustunnet. Kui tunned liigestes pikemaajalist valu või jäikust, pöördu arsti poole.

Kaalu toidulisandite kasutamist

Mõned inimesed võivad leida abi liigeste tervist toetavatest toidulisanditest, mis sisaldavad glükosamiini ja kondroitiini, kuigi nende tõhusus võib individuaalselt erineda. Enne toidulisandite kasutama hakkamist konsulteeri oma arstiga.

Veel üks võimalus suurema heaolu loomiseks

Eestis õpetatakse kunstiterapeute Tallinna Ülikooli magistriõppes. Õppesse kandideerimise eelduseks on pädevused terviseteaduses, psühholoogias ja teaduslikus uurimistöös.

Iga inimese elus tekib erinevatel põhjustel keerulisemaid ja pingelisemaid perioode, mil tundub, et kõike on liiga palju ning enam ei jaksa ega oska. Mitme hiljutise vaimse tervise uuringu tulemused on näidanud kroonilise stressi ja läbipõlemise sagenemist, aina enam diagnoositakse ka ärevushäireid, depressiooni ning teisi vaimse tervise häireid. Selle kõige tõttu kannatab meie elukvaliteet, kahaneb elurõõm ja tuhmistume oma tegemistes ning tundmistes. Lisaks võivad tekkida mitmed füüsilise tervise probleemid ja erinevad toimetulekuraskused. Ent hea on meeles hoida, et on võimalik saada abi!

Võrreldes varasemaga on õnneks paljude inimeste teadlikkus, kuidas enda vaimse tervise eest hoolt kanda, tõusnud ja ollakse omandanud erinevaid toimetulekutehnikaid. Samuti julgetakse järjest enam oma muredest avatumalt rääkida ja pöördutakse sagedamini ka professionaalsete vaimse tervise spetsialistide poole.

Kui varem pöörduti enamasti sooviga tulla psühholoogilisele nõustamisele, siis aina rohkem on neid, kes on saanud enda jaoks olulisi lahendusi, positiivseid kogemusi ja vajalikku toetust kunstiteraapia kaudu.

Lühidalt kunstiteraapiast Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kasutatakse erinevaid tõenduspõhiseid loovuse ja kunstipõhiseid meetodeid ning tehnikaid, mis järgivad psühhoteraapia teoreetilisi ja rakendus-

põhimõtteid. Kui psühholoogilise nõustamise puhul toimub teraapia enamasti vestlusvormis, siis kunstiteraapias kasutatakse kliendi eesmärkide saavutamiseks sellele lisaks eneseväljenduse loomingulisi vahendeid ja erinevaid kunstimaterjale.

Mitteverbaalne eneseväljendus on sageli ka isiklikum ja turvalisem, tuues välja olulist lisainfot, uusi arusaamu, vaatenurki ning sageli veel teadvustamata kogemusi. Samuti aitab kunstiteraapia avada teemasid, mida me (veel) ei oska või mida on liiga raske sõnadesse panna ning mis võivad olla kergemini väljendatavad sümboolselt loomingu kaudu.

Loomingulise tegevuse kasutamine teeb võimalikuks spontaansed avastused, vastused, mida ei piira harjumuspärased ratsionaalsed mõtte-, uskumuste ja käitumismudelid.

Kunstiteraapia võimaldab vastavalt vajadusele tegeleda nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuteemadega, samuti juba tekkinud vaimse tervise probleemidega, aga ka nende ennetamisega. See pakub toetust ka füüsiliste tervisemurede korral ja aitab toime tulla erinevate töö- või eraelu probleemidega ning leida lahendusi.

Kunstiteraapia on ka suurepärane võimalus heaolu suurendamiseks, pingete maandamiseks ja loovuse arendamiseks . See loob sobiva keskkonna ennast tundma õppida, leida oma tugevusi ja ressursse, arendada end nii isiklikult kui ka tööalaselt, mille kaudu oma elukvaliteeti tõsta.

Sõltuvalt kliendist ja tema loost võivad loovtegevused olla kohtumisel kesksel kohal, ent neid võib kasutada ka minimaalselt.

Kunstiteraapias kasutatakse näiteks kritseldamist, joonistamist, maalimist, voolimist, kollaažitehnikaid, pilte, fotosid ja/või nende tegemist jm. Lisaks erinevatele värvidele kasutatakse näiteks ka savi, liiva ja mitmeid muid materjale.

Kolm müüti kunstiteraapia kohta Arvatakse, et kunstiteraapia on mõeldud lastele.

Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, mis sobib igas eas inimestele , lastest eakateni. Sõltuvalt inimese

eesmärgist ja võimekusest pakutakse talle just selles hetkes sobivaid tehnikaid ning vahendeid. Kunstiteraapia ei ole aga kunstiõpe ega huvitegevus. Öeldakse, et ma ei oska joonistada. Kunstiteraapias ei ole joonistusoskus ega kunstianne absoluutselt vajalikud! Teraapias julgustatakse inimest loomingulisele eneseväljendusele ja tähelepanu on suunatud protsessile, kogemusele ning info saamisele, mitte niivõrd valmivale tulemusele. Samas on iga loominguline eneseväljendus alati unikaalne ja õige Vahel väljendatakse hirmu, et terapeut saab, vaadates minu loomingulist tööd, kohe aru, mida ma mõtlen ja tunnen.

Ei, kindlasti mitte. Alati on klient ise see, kes tõlgendab oma loovtöid ja -tegevusi. See võimaldab inimesel rääkida oma kogemusest ja saadud infost täpselt nii palju, kui see on tema jaoks hetkel mugav ning turvaline. Samas võimaldab protsessi läbi tegemine inimesel vahel ka ilma suurema aruteluta rahuneda, saada inspiratsiooni, vajaliku vastuse ja palju muud kasulikku. Kunstiterapeudi roll on olla toetavaks teekaaslaseks, hinnanguvaba ja turvalise ruumi looja ning hoidja.

Ka Maailma Tervise Organisatsioon (WHO, 2022) peab kunsti kasutamist läbi inimese elukaare oluliseks, et ennetada nii vaimse kui ka f üüsilise tervise probleeme, ravida ja ohjata kogu elu jooksul tekkida võivaid ä gedaid ja kroonilisi seisundeid ning tagada heaolu.

Seega, kui otsid seda „midagi“, mis aitaks toetada sinu vaimset tervist ja heaolu, siis võib ehk just kunstiteraapia oma mitmekülgsete võimalustega olla see, mida lähemalt uurida ja kogeda.

Katrin Toompuu

Kunstiterapeut (MSc), psühholoog, coach, suhtlustreener

Avatud Meele Ruum

Ruum Sulle olla nähtud, kuuldud ja aktsepteeritud. Ruum Sinu tõelistele mõtetele ja tunnetele, Sulle oluliste teemade uurimiseks ja lahenduste leidmiseks. Ruum motivatsiooniks ja inspiratsiooniks.

avatudmeeleruum.ee

Foto: Shutterstock

Päevakuorienteerumine on maailma parim!

Kevadel, kohe lume sulades või olenevalt kevadest juba ka viimase lumega pääsevad vabariiki valla kaardijooksikudpunktipiiksutajad. Algab orienteerumispäevakute hooaeg!

Orienteerumispäevak on argipäevaõhtune kogu pere tervisespordiüritus liikumisest ja loodusest ning looduses liikumisest lugupidajaile.

Hooaja jooksul toimub kõigis Eesti maakondades saartelt Hermani kindluseni ja Läänemaalt Setomaa nulkadeni kokku üle 300 päevaku ning korraldajaklubisid on ligi paarkümmend. Erinevad sarjad toimuvad erinevail nädalapäevil ja sedaviisi saab Tallinna ümbruses orienteeruda igal õhtul esmaspäevast neljapäevani ja näiteks Põlvamaal teisipäeviti, Tartu kandis neljapäeviti, Võrumaal kolmapäeviti jne.

Päevakuil käiakse perede või sõpruskondadega ja leitakse ka uusi sõpru –ühine huvi liidab ning orienteerumisest tekib iganädalane traditsioon, mida teps mitte ei raatsita vahele jätta! Terved päevakuliste dünastiad või sugupuud ei ole päevakuliste seas mingi haruldus. Suur osa meist on just isa-ema või vanaisa-vanema käekõrval oma esimesed sammud punktileidmise teel teinud. Orienteerumine on pereala ja päevakul on oskajamate juhendamisel või lihtsalt sõpradega koos kontrollpunkte jahtides jalutamine täiesti aktsepteeritud.

Päevakuorienteerumine ei ole mingil juhul hirmus sport, kus pannakse vennaarmuta, veri ninast väljas ja küünarnukk kodarais! See on aga kindlasti hasartne tegevus, mis pakub koormust nii vaimule kui ka ihule. Ja nina kaardis kontrollpunkte otsides ei pane tähelegi, kuis minutid-tunnid ja kilomeetrid kaovad. Nii et kes tahab, saab pulsi igal juhul üles. Samas aga võib igaüks liikuda omas tempos ja suurem ning ehk ka olulisem osavõtjaskond tuleb kohale selleks, et nautida liikumist, värsket õhku, kaaskonda ja rahuldust orienteerumisülesande lahendamisest. Nagu Jaan Kirsipuugi on öelnud, et „Spordis ei võida mitte tugevaim, vaid parim!“, leiab ka tasakulgeja vahel kontrollpunktid nobedamini kui pea laiali kõrgel pulsil ringi tuuseldaja. Orienteerumispäevakute traditsioon ulatub aastasse 1964. Siitmailt

on päevakud levinud ka Lätti ja Soome. Kuigi korraldus on valdavalt, eriti väiksemais kohtades, enamasti õhinapõhine, on Eesti Orienteerumisliit päevakukorraldamist koordineerinud ja abistanud ning seetõttu on üritused üle vabariigi korraldatud sarnaselt ning osalemine erinevail sarjadel hõlbus. Viimased neli aastat on päevakud toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse peatoetamisel ning see on võimaldanud orienteerumispäevakuid paremini korraldada, turundada, osalejaile mõnusamaks ja kättesaadavamaks teha. Kõik 300 ja rohkem päevakut on koondatud ühtsesse kalendrisse kodulehel www.päevakud.ee. Sealt on võimalik igal huvilisel enesele sobivad üritused leida.

Seda, et korraldajate töö ja vaev on langenud viljakasse pinda, näitavad kasvavad osalejate arvud. Suurematel Tallinna neljapäevakutel küündivad osalejaarvud 750-ni, kammerlikumail väikepäevakuil on osalejaid 50 ringis. 2019. aastal tuli päevakulistel kokku 63 000 osaluskorda ja tee päevakule leidis 7700 kaardijooksuhuvilist. Usinamad osalejad käivad metsas mitu korda nädalas ja ses vallas püstitati 2019. aastal uus „maailmarekord“ – 107 osaluskorda hooajal!

RMK Eestimaa orienteerumispäevakute korraldajate üheks oluliseks töösihiks on uutele tulijatele päevakul osalemise võimalikult lihtsaks tegemine. Vanad kalad tulevad kohale, ajavad tuttavatega paar sõna juttu, leiavad müügid-kaardid-stardid hõlpsasti üles, teevad oma metsaringi ära, vahetavad sõpradega muljeid ja on eluga

rahul. Samas võib esmatulija pisut nõutu näoga ringi vaatama jääda, oskamata enesele parajat rada valida või stardist õiges suunas liikuma hakata. Algajate tarbeks on igal päevakul inimene, kes esimest korda orienteerumise või päevakuga kokku puutujat abistab. Päevakul osalemiseks ei ole tarvis erivarustust – märkeseadme ja enamasti ka kompassi saab rentida kohapealt. Selgajalga sobib tavaline spordi varustus arvestusega, et võib ka porri astuda ja püksipõlve ära määrida.

Igal päevakul on palju radu, mille seast saab igaüks enesele sobiva valida, kas siis pikkuse või raskusastme järgi. On osalejaid, kes pikemat maad põlgavad, aga soovivad lühikest, keerukat rada, kuid ka neid, kes orienteerumistehniliselt lihtsal rajal hea meelega rohkem kilomeetreid läbivad ja sekka mõne punkti tee äärest üles nopivad. Pluss siis kõikvõimalikud vahepealsed variandid. Päevakuil on radu ja osalusklasse 8–80-aastastele ning kõige pisematele nöörirajad, kus kirgas kilelint orienteerujahakatise punktist punkti juhatab ja ära eksimise välistab.

Eksimine on see, mida orienteerumise juures kõige enam peljatakse, mistõttu peetakse ala keeruliseks. Tegelikult saab kaardi ja kompassi abil tasapisi liikudes igaüks lihtsamate radade läbimisega hakkama. Keerulisemaks läheb siis, kui jalad pea üle võimust võtavad. Elik selle asemel et kaardil enese asukoht kindlaks teha ja vettpidav plaan paika panna, antakse tagajäsemetele valimatult valu. Saati kui teised kõrval enesekindlalt jook-

sevad! Mastaapsemaid rajalt ja kaardilt lahkumisi tuleb siiski väga harva ette. Põnevaid seiklusi võib aga pea iga päevakuline pajatada, rääkimata korraldajaist, kes vahvamaid juhtumisi aastate jooksul enestesse talletanud on. Ideaalseid punktist punkti kulgemisi tehakse harva, kui üldse, ja teevalik, mis ühele orienteerujale on parim, ei pruugi seda olla teisele. Eksimised, erinevad teevalikud, igakordne uus maastik ja uus orienteerumisülesanne teevad orienteerumisest maailma põnevaima spordiala. Kui järjekordne rada läbitud, jätkub juttu kauemaks – kes kustkaudu läks, kus pisut mööda jooksis ja kus mida nägi. Eksimistes saab ju süüdistada kaarti, kompassi, rajameistrit, kaasvõistlejaid ja nelja aastaaega ning lõppeks tõdeda, et omad vead teeb igaüks ikka ise.

Orienteerujail ei ole oma koduhalli või staadioni, kus õhtust õhtusse oma hobiga tegeleda. Orienteeruja on orienteerudes alati kellelgi külas, kellegi metsas, maal, pesitsus- või kasvualal. Iga üritust tuleb korraldajail hoolega planeerida – kooskõlastada kohalike elanike, maaomanike ja keskkonnaametiga. Viimastel aastatel näeb orienteerujaid üha tihemini ka linnamaastikel, sest päevakuid korraldatakse ka linnaparkides, kesklinna tänavalabürintides ja kõrghoonestatud magalarajoonideski. Neis kohtades on omanikke ja omas kodus olijaid, keda üleliia häirida ei tohi, veelgi enam. Ja orienteerujad on viisakas rahvas! Oskavad lugu pidada nii maavaldajaist kui ka loodusest. Sest ega muidu meid teist korda enam tagasi lubata.

Diabeet elu teises pooles

Kui Raul Oja sai enam kui kümme aastat tagasi diabeedidiagnoosi, ei osanud ta aimatagi, kuidas see ta elustiili ja harjumusi muudab. Suurimaks abimeheks haigusega kohanemisel peab ta glükoosisensorit, mille kasutamine aitas tal paremini mõista oma igapäevaste valikute mõju diabeedile.

Noorena krooniti Raul kaheksakordseks Eesti meistriks maantee- ja trekisõidus. „Pärast sportlaskarjääri lõppu jäi tervislik elustiil tagaplaanile ja kiire elutempo võttis võimust,“ tunnistas ta. Ehkki 2. tüüpi diabeeti peetakse sageli elustiilihaiguseks, mängib selles oma rolli ka pärilikkus. Nii oli ka Raulile haigus tuttav, kuna ka tema isal oli sama tüüpi diabeet.

Rauli sõnul andsid haigusest esimesena märku nägemisprobleemid, sagedane janutunne ja urineerimisvajadus – need on sagedased diabeedisümptomid. Perearst mõõtis mehel veresuhkrunäiduks 17,8 mmol/L (normvahemik on 4,1–5,9 mmol/L). Ligi aasta läks aega, et koos arstiga välja selgitada, mis koguses ravimeid ja kui palju insu-

liini tema organism vajab. „Algul pidin testribade abil veresuhkrutaset mõõtma ja üles kirjutama, mida sõin või tegin,“ meenutas ta.

Diabeedidiagnoos tõi kunagise spordimehe uuesti ka rattasõidu juurde.

Eesmärk oli saada glükoositase stabiilselt alla 7 mmol/L, kuid näitaja ei tahtnud kuidagi langeda. „Lõpuks soovitati mul proovida Dexcom ONE’i glükoosimonitooringu süsteemi, et veresuhkrutasemel pidevalt silma peal hoida,“ rääkis Raul. Seade mõõdab glükoositaset iga viie minuti tagant ja

saadab näidud nutitelefoni. Vajadusel annab see märku ohtlikult madalatest ja kõrgetest näitudest.

„Juba paari kuu jooksul oli mu veresuhkrutase stabiilne. Mõistsin, kuidas mõjutavad erinevad tegurid, nagu

Leiad meid Tartus

Turu 21b (sisehoov is)

Tel +372 5342 5295

Lunini 6

Tel +372 5334 00 07

ww w.jalaexpert.ee

Teost a me va st uvõt te k a Ta l l i n na s, Jõhv i s, V i lja nd i s ja Võr u s

Meie koostööpa r t ner on Ter v i sek a ssa

toitumine ja füüsiline aktiivsus, mu glükoositaset,“ selgitas Raul. Mehe sõnul aitas seade tal planeerida, millises koguses insuliini ta vastavalt oma päevaplaanile või toitumisele manustama peab.

Valmistame or topeedilisi tallatugesid lastele ja täiskasvanutele lähtudes indiv iduaal sest jalatüübist.

Ku i vajad mugav ust ja kerg ust l i i k u m isel n i ng spor t i m isel, si is võta ju lgelt ü hendust n i ng meie spetsia l ist id leiavad la henduse.

Tekst: EVE KALLASTE / Foto: SHUTTERSTOCK

Haigusest teadasaamine tõi kunagise spordimehe uuesti ka rattasõidu juurde. Regulaarne trenn on oluliselt parandanud tema üldist tervislikku seisundit. „Diabeedidiagnoos on aidanud elu korrapärasemaks muuta ning taaselustanud minu kire sportimise ja aktiivse elustiili vastu.“

Võtmesõnaks on teadlikkus

Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, millel võib vanemaealiste seas olla märkamatu, aga ohtlik kulg. Eestis diagnoositakse üle 90% 2. tüüpi diabeedi esmasjuhtudest inimestel, kes on vanemad kui 45 aastat. Just seetõttu peaksime mõistma, miks on ennetus ja teadlikkus selles eas nii olulised.

igapäevane liikumine, kehakaalu kontroll, une ja stressi juhtimine, on parim viis haiguse ennetamiseks. Kui haigus on juba diagnoositud, aitab elustiili muutmine vältida selle süvenemist. Oluline on mitte jääda passiivseks,“ ütleb endokrinoloog. „Iga inimene saab ise palju ära teha, kui ta tunneb oma keha, märkab muutusi ja küsib abi.“

Endokrinoloog Marju Past

Endokrinoloog ja Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige Marju Past selgitab, et diabeedi puhul ei saa keha enam hakkama veresuhkrutaseme reguleerimisega – kas insuliini ei toodeta piisavalt või ei toimi see enam nii, nagu vaja. „Diabeet ei teki üleöö. Väikesed sammud, nagu tervislik toitumine,

SILMADE

Miks just vanemas eas?

Foto: Erak o gu

Kui noorematel inimestel ilmnevad sageli klassikalised sümptomid (janu, sagedane urineerimine, kaalulangus), siis eakamatel võivad sümptomid olla peidetud: väsimus, segasus, kaalukaotus või korduvad infektsioonid. Vanusega kaasneb loomulik insuliinitundlikkuse vähenemine. Samal ajal võib eluviis muutuda – liigutakse vähem, söömine muutub rutiinseks ning ravimite ja muude haigustega kaasneb täiendav koormus organismile. Kõik see loob soodsa pinnase diabeedi tekkeks. Eestis on hinnanguliselt 6,2% täiskasvanutest diabeedi diagnoosiga – see tähendab ligi 60 000 inimest.

Valdavalt on eakamatel inimestel

02.06 kl 10 JÄRVA-JAANI PÄEVAKESKUSES (Ines Kurvits) tel 5349 4346

03.06 kl 10 ARUKÜLA RAHVAMAJAS tel 529 2550

04.06 kl 10 AVINURME KULTUURIKESKUSES tel 5323 2454

05.06 kl 10 TABASALU EAKATE PÄEVAKESKUSES tel 5323 2454

Vanaduspensionäridele kompenseerib Harku vald 50% kontrolli hinnast.

06.06 kl10 KOSE KULTUURIKESKUSES tel 5323 2454

09.06 kl 10 LOKSA RAAMATUKOGUS tel 5323 2454

10.06 kl 10 MÄRJAMAA RAHVAMAJAS tel 482 0075, 5656 4614

11.06 kl 10 VÄIKE-MAARJA HOOLDEKODUS tel 510 3585

12.06 kl 10 KILINGI-NÕMME KLUBIS tel 5323 2454

13.06 kl 10 SAUE SOTSIAALKESKUSES tel 5323 2454

16.06 kl 10 SAAREMAA ORISSAARE TEENUSEKESKUSES tel 5323 2454

17.06 kl 10 TÕSTAMAA RAHVAMAJAS tel 5323 2454

18.06 kl 10 KUUSALU RAHVAMAJAS tel 5323 2454

19.06 kl 10 KEHRA TERVISEKESKUSES tel 608 4400

20.06 kl 10 LIHULA KULTUURIMAJAS tel 5323 2454

Etteregistreerimine telefonidel kl 9–15 * kuiva silma test * silmarõhu mõõtmine * optilised päikeseprillid

KONTROLL  €, prilliostjale

Munad ei ole pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad B12-, A-, D-, E-vitamiini ja tsinki.

Igapäevane muna söömine vähendab südamehaiguste ja insuldiriski.

Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG Elektra, Coop, A1000 Market

tegemist 2. tüüpi diabeediga, kuid vahel võib avalduda ka 1. tüüpi diabeedi varjatud vorm – LADA. See vorm algab aeglaselt ja võib esmalt näida sarnane tavapärasele vanusega seotud diabeedile. Täpne diagnoos on oluline, sest raviviisid võivad oluliselt erineda.

Millised on riskid?

Kõige tõsisemad tüsistused puudutavad südant ja veresoonkonda –diabeet suurendab südameinfarkti ja insuldi riski kuni neli korda. Samuti on suur oht neerukahjustuseks ja nägemise kaotuseks. Närvikahjustused toovad kaasa tundlikkuse häired, mis omakorda suurendavad kukkumiste ja haavandite riski.

Lisaks füüsilistele probleemidele halvendab kõikuv veresuhkrutase kognitiivset võimekust: mäluhäired, tähelepanu langus ja isegi dementsuse oht sagenevad. Kõrgemasse ikka jõudnud diabeedihaiged vajavad lõpuks igapäevaelus tuge, eriti kui haiguse tüsistused on hakanud mõjutama iseseisvust.

Missugused on ravisoovitused vanemaealistele?

Tänapäevane ravi seab eesmärgiks mitte ainult veresuhkru taseme

kontrolli, vaid ka elukvaliteedi säilitamise. Vanemas eas ei ole alati eesmärk saavutada „ideaalset“ veresuhkrutaset. Märksa olulisem on vältida hüpoglükeemiat (madal veresuhkrutase), mis võib põhjustada segasust, teadvusekadu ja kukkumisi.

Raviskeemide lihtsustamine, toetav hooldus ja regulaarne jälgimine on võtmetähtsusega. Insuliini või tablettide annused tuleb määrata ettevaatlikult, arvestades kaasuvaid haigusi ja neerufunktsiooni seisundit.

Kes aitab?

Diabeedi juhtimine nõuab meeskonnatööd. Ideaalis korraldavad perearstid regulaarseid tervisekontrolle, hooldustöötajad aitavad jälgida raviskeeme ning pereliikmed saavad pakkuda emotsionaalset tuge. Ka Eesti Diabeedikeskus pakub spetsialisti konsultatsioone, diabeediõe nõustamist ja toitumisabi.

Tänapäeval on võimalik kasutada ka digilahendusi: vere glükoosi sisalduse jälgimise seadmed, meeldetuletused ravimite võtmiseks ja telemeditsiin võimaldavad haigust jälgida ilma kodust lahkumata.

Diabeet ja vanemaealised: seitse olulist fakti, mida peaksid teadma

1. Diabeet ei ole vananemise paratamatus. Kuigi vanus suurendab riski, saab ennetavate meetmetega haiguse arengut aeglustada või vältida.

2. Eakatel võivad sümptomid olla varjatud. Segasus, väsimus, kaalulangus ja korduvad infektsioonid võivad olla märgid diabeedist, isegi kui janu ja sage urineerimine puuduvad.

3. Teist tüüpi diabeet on levinuim. Üle 90% vanemaealistest diabeetikutest põevad just seda vormi, sageli koos teiste krooniliste haigustega.

4. Hüpoglükeemia on ohtlikum kui kõrge veresuhkrutase. Vanemaealistel põhjustab madal veresuhkrutase tihti kukkumisi, segasust ja ka haiglaravi vajavaid juhtumeid.

5. Tüsistused võivad tulla vaikselt. Diabeet suurendab südamehaiguste, neerupuudulikkuse, pimedaksjäämise ja jalahaavandite riski.

6. Ravieesmärgid on eakatel teised. Fookus ei ole ideaalse veresuhkrutaseme saavutamine, vaid elukvaliteedi tõstmine ja lihtne raviskeem, mis sobitub inimese igapäevaellu.

7. Toetus on võtmetähtsusega. Perel, hooldustöötajatel ja arstidel tuleb teha koostööd, et hoida eakate haigus kontrolli all ja säilitada nende iseseisvus.

SAADAVAL SUUREMATES SELVERITES, RIMIDES, PRISMADES JA COOPIDES ÜLE EESTI

Kõik sulle vajalik ühes kapslis –ASTAKSANTIIN

Parima hinnaga kvaliteetse mahetoodetud ASTAKSANTIINI leiad: Palju kasulikke omadusi, et hoida kogu organism terve.

Lisaks ka palju teisi ökokvaliteediga unikaalseid vitamiine ja toidulisandeid.

Kuidas mõjutab pidev online’is olek vaimset tervist?

Veel mõnekümne aasta eest oleks tundunud mõeldamatu, et muutume maailmale ööpäev ringi kättesaadavaks. Ega kohustust olegi, kuid ometi on sellest saanud uus normaalsus. Oleme sotsiaalmeedias või arvutimängu vestlustubades teistest ühe klõpsu kaugusel. Oleme ka alati valmis jagama, mis meil käsil, ja reageerima teiste tegevustele. Kuidas oleme jõudnud sellesse punkti ja kuidas edasi?

Toimetas: EVE KALLASTE / Foto: SHUTTERSTOCK

„Üks põhjus on kindlasti infoküllus.

Väga palju on infot, mida tarbida ja teistega jagada. Inimestele kipub meeldima positiivne tagasiside oma tegevusele, isegi kui see on pinnapealne pöial püsti sotsiaalmeedias või kiire vastus või emotikon kommentaarides,“ selgitab Confido Tartu Raatuse kliiniku kliiniline psühholoog Siim Jakobsoo

Psühholoog märgib, et inimesi iseloomustab ka soov olla selle infoga kursis. „Muidu tekib tunne, et maailm läheb sinust mööda. See on ka konkurentsi küsimus – võidab see, kellel on rohkem teavet. Sellist infotarbimist soodustab tehnoloogia. Nutitelefonid ja -kellad lasevad meil tarbida infot kiirelt ja impulsiivselt ning enam ei tule arvutisse eraldi sisse logida või õigel ajahetkel teleka või raadio ette maanduda,“ lisab Jakobsoo.

kaaslased on saanud mingit infot või midagi kogenud, muutub see normaalsuseks, iseenda staatust hakatakse selle kaudu hindama,“ selgitab Jakobsoo. Kui inimene kogeb seetõttu enda arust vähemat kui teised, võibki see tekitada sotsiaalset ärevust.

kajastamata jätmine ei tee sind kuidagi kehvemaks või vähem väärtuslikuks.

Oluline nüanss: kiirsõnumid ei täida inimeste suhtlemisvajadust piisavalt. Tavaline näost näkku suhtlus teeb seda palju rohkem kui vaid teksti- või helipõhine kommunikatsioon. Kui suhtleme omavahel otse, ei pea me ootama, milline on teise reaktsioon. Me saame selle kätte otsekohe.

Ärevuse allikad

Samamoodi tekitab pidev valmisolek veebisuhtluseks ärevust, sest seostub vajadusega reageerida mis tahes stiimulile. „Oma tuumas tähendab ärevusreaktsioon ohu vältimist. Sotsiaalmeedias muutub tajutud ohuks info mitteteadmine, tõrjumine, n-ö meeldimiste mittesaamine. Kui sinu

Foto:Confid

Kui inimene on pidevalt veebis ja tarbib sealset infot, mõjutab see ka tema valmidust tegutseda vähem reaalses elus. Sotsiaalmeedias kiputakse rohkem kaasa elama teiste elus toimuvale, mistõttu võib enda elu jääda lohakile. „On ka seda, et inimene on igapäevaelus aktiivne, kuid tal on keeruline olla hetkes. Söögist rõõmu tundmise asemel kulub kogu energia sellele, et teha hoopis toidust sõpradega jagamiseks pilti. Kui aga tähelepanu on pigem heal pildil, teraval fookusel ja õigel filtril, võib lihtsasti kaduda rõõm sündmusest,“ ütleb psühholoog.

Kuidas olla ilma?

Kuidas siis tulla toime ootusega, et inimene peab olema kogu aeg kättesaadav? On ju meile kõigile tuttav, et kui kõne jääb vastu võtmata ja Instagramis me ei vasta, saadab keegi kohe sõnumi Facebooki. Jakobsoo soovitab sel juhul tegeleda ilmajäämise kartusega, mida hoiavad tavaliselt koos automaatmõtted. „Pange need mõtted enda jaoks kirja koos tekkinud tunde ja olukorraga. Selline mõtete märkamine võib aidata mõista, kas need on tõesed või moondunud. On väga oluline, et inimene mõistaks – mõnele postitusele reageerimata või enda tegevuse

Suure tõenäosusega loevad sõbrad ja kolleegid sellest hoopis välja, et sul lihtsalt ei ole lõputult aega,“ selgitab psühholoog.

Jakobsoo soovitab teha tööd ka oma enesehinnanguga. On üsna tavaline, et sotsiaalmeedias näitavad inimesed oma elu pigem positiivsemana. Ja kui inimene võrdleb järjepidevalt oma elu teiste näiliselt parema eluga, võibki ta muutuda enda suhtes kriitiliseks ja tunda end teistest kehvemana.

„Seadke endale eesmärgiks märgata iga päev näiteks kolme õnnestumist või rõõmu. Nii harjutate tähelepanu, et see märkaks automaatsemalt enda tugevusi ja piisavust,“ soovitab Jakobsoo.

Ta lisab, et oma võlu on ka sotsiaalmeediast pauside tegemisel. See laseb planeerida teisi toredaid tegevusi, näiteks sport või sotsiaalsed sündmused. Samamoodi võib ka sotsiaalmeedias olekut planeerida, näiteks külastada oma kontosid paar korda päevas mingil kindlal kellaajal: „Inimesed puhkavad tööst ja koolist. Miks ei võiks siis puhata sotsiaalmeedia keskkonnast, mis on ju samuti väsitav?“

Kui inimene on enda jaoks seadnud piiri, et ei pea olema pidevalt kättesaadav, on tal palju lihtsam teistelegi piire seada, näiteks jätta puhkuse ajal kõne vastu võtmata või vastata, kui käsil olnud tegevus on lõpetatud.

„Inimesed on tegelikkuses päris mõistlikud, kui neile selgitada, miks me ei saa või ei taha igal hetkel nendega sotsiaalmeedias kontaktis olla. Kui keegi ei suuda algul meie kehtestatud piire aktsepteerida, siis on nad sunnitud seda tegema hiljem – peaasi, et me ise enda piiridele truuks jääme,“ ütleb Jakobsoo.

Ära karda abi!

Alati võib otsida abi, näiteks psühholoogidelt – eriti kui inimene on püüdnud olukorda muuta, ent see on osutunud keeruliseks ning tekitanud suuremat kurbust, ärevust või viha. „Meie kliinilised psühholoogid aitavad mõista, miks mõjutab sotsiaalmeedia vaimset tervist ja mis on võimalikud lahendused. Tähtis on elada rohkem päriselu ja teha seda vähem ekraanis, sest veebielu ei toeta positiivset enesepilti.“

Muide, nutistumisel on ka omad head küljed. Tänu internetile saavad omavahel ühendust inimesed, kes muidu ei kohtuks. „Näiteks kui me elame eri riikides, õpime välisriigis või oleme kaugsuhtes. Kiire kättesaadavus võib tekitada tunde, et inimene saab lihtsasti oma lähedase poole pöörduda, kuigi otsesuhtlust vahemaa ei luba,“ selgitab Jakobsoo. Ta lisab, et sellisel puhul tasub teha pigem harvemaid, ent pikemaid videovestlusi, sest need katavad suhtlusvajadust tõhusamalt.

Allikas: www.confido.ee

Siim Jakobsoo

Hesve Travel OÜ

Hobujaama 4, 10151 Tallinn HESVETRAVEL.EE

TULE MEIEGA REISILE SIINSAMAS EESTIS JA KAUGEMALGI!

BUSSIREISID ALGUSEGA TALLINNAST JA TARTUST!

EESTI SAARED:

Ruhnu 04.–06.07 / 25.–27.07 / 04.–06.08.2025 Hind: 329 €

Vormsi 17.08.2025 Hind: 129 €

Prangli 16.08.2025 Hind: 125 €

Kihnu 10.07.2025 Hind: 125 €

LAADAREISID:

Meeleolukas Lindora sügislaat 28.10.2025 Hind: 49 €

MÕISAREISID:

Põnev Põltsamaa ordulinnus ja suurejooneline Puurmani rüütlimõis 12.07 / 09.08.2025 Hind: 99 €

Luua mõis koos liigirohke mõisapargiga ja rikkaliku ajalooga Kuremaa loss 26.07 / 09.08.2025 Hind: 99 €

Muinasjutuline Taagepera loss ja Mulgi elamuskeskus 27.07 / 23.08 / 07.12.2025 Hind: 99 €

Väärikas Tõstamaa mõis ja pika ajalooga Vana-Vigala mõis 09.08.2025 Hind: 99 €

Suursugune Vääna mõis ja omanäoline Vasalemma mõis 26.07 / 06.12.2025 Hind: 79 €

Kolm omanäolist mõisat: Jäneda, Lasila ja Ravila 12.07 / 09.08.2025 Hind: 99 €

Aruküla mõis Koerus, Metsamõisa ja Kiltsi mõis 12.07 / 09.08.2025 Hind: 99 €

ERIKRUIISID:

Gotland: Visby 04.–06.07 / 13.–15.07 / 18.–20.07 / 20.–22.07 / 25.–27.07 / 27.–29.07.2025 Hind: 219 €

Gotland: Visby ja keskaja pidustused 01.–03.08 / 03.–05.08.2025 Hind: 219 €

LINNAPUHKUS:

Tulbiõites Istanbul 08.–12.05.2026 Hind: 760 €

Maailmalinn Pariis 30.04.–03.05.2026 Hind: 979 €

Iidne Rooma 17.–20.10.2025 Hind: 799 €

Romantiline Veneetsia 15.–19.09.2025 Hind: 959 €

Meeliköitev Dublin 24.–28.08.2025 Hind: 979 €

KAUGEMAD SIHTKOHAD:

Maaliline Horvaatia 19.–26.09.2025 Hind: 1199 €

Ameerika Ühendriigid: New York – Las Vegas –San Francisco – Honolulu –Los Angeles 20.09.–04.10.2025 Hind: 4999 €

ÜKSIKUTE REISITEENUSTE MÜÜK (lennu- ja laevapiletid, majutus, autorent, viisad, reisikindlustus)

Jalad turses või valutavad?

Ravisukad

võivad olla lihtne lahendus

Jalad paistes, valutavad või väsivad õhtuks? Kas sellele on lahendus? Valutavate ja paistes jalgade põhjuseid võib olla mitmeid. Üsna sage probleem on veenilaiendid, vana trauma, seisev või istuv töö ja lümfiprobleemid. Probleemidega tuleb kindlasti tegeleda süvitsi, kuid paljudel juhtudel annab leevendust ja aitab nende progresseerumist ära hoida õigesti valitud meditsiiniliste ravisukkade kasutamine.

Veenilaiendeid saab tänapäeval kontrolli all hoida Ajast aega on inimestel olnud veenilaiendid. Suuremad ja väiksemad. Jalad valutavad ja on turses ning veresooned punnitavad. Vanemas eas pannakse see kõik vanuse arvele. „Vaata passi,“ ütlevad eakaaslased ja teinekord arstki. Eks ühest küljest peabki passi vaatama ja see ongi normaalne, et keha vajab vanemas eas turgutust, teisalt ei saa vanus aga olla ainuke vastus ega paratamatus, et kannatada.

Tänapäeval on olemas ravisukad, mis kenasti olukorda ohjes hoiavad ning igapäevaelu ja toimetamisi lihtsustavad.

Kui kanda ravisukki, ühtlustub vereringe ja suka surve suunab üleliigset vedelikku kehas ega lase sel naha alla koguneda. Uus turse ei teki ja tekkinud turse hakkab alanema. Tursed, valu ja paistetus on omavahel tihedalt seotud. Ravisukad ei ravi juba tekkinud vaevusi,

küll aga toetavad ja leevendavad tekkinud probleeme.

Mis on lümfiprobleemid ja miks need tekivad?

Lümfitursed ehk rahvakeeli „vesi on kätes või jalgades“ tekivad enamasti pärast onkoloogilist operatsiooni, kus lümfid lõigatakse läbi ja lümfisüsteemis ei saa vedelik liikuda ega oma tööd teha. Sellistel puhkudel ei aita tavaline kompressioonsukk, vaid toote peab tegema eritellimusel – seda aitab kompenseerida Tervisekassa. Patsiendilt võetakse mõõdud, toode kootakse erilisel viisil ja see sobitub patsiendi kehakujuga. Kui neid sukki (sukad, sukkpüksid, varrukad, kindad jne) ei kanna, võib jäse piltlikult öeldes lihtsalt hiigelsuureks paisuda.

Lümfihäired ei ole aga ainult onkoloogiliste probleemide tagajärg. Sellist tuge võib vajada ka vana trauma, mis ei taha taastuda, ja lipödeem ehk rasvapaistetuse haigus.

Raseduse, seisva või istuva töö korral saavad lümfid suurt koormust ning võivad vajada tuge. Ka siin on kompressioontooted abiks.

Ravisukad ja nende tõhusus

Kompressioontoodete müüjad näevad iga päev inimesi, kes on toodete kasutamise suhtes skeptilised. Iga päev tuleb rääkida sellest, kuidas üldse saab aidata üks lihtne põlvik või sukk turset alandada või valu leevendada.

Lihtsustatult seletades on tursed kätes või jalgades tihti põhjuseks, et

vedelik jääb seisma ja „läheb hapuks“. Kehas tekib samasugune olukord, nagu looduses juhtub seisva veega. Seisev vedelik on vaja liikuma saada, et sooned ja klapid kehas saaksid teha oma tööd nii, nagu vaja, ning et vajalikud ained liiguks vedelike kaudu organismi, aidates hoida keha töökorras või taastuda. Õige survega toode just seda teha aitabki.

Ravisukki on toodetud aastaid. Variatsioonid mõõtudest, erinevad surved, materjalide ja värvide valik on nii lai, et sobiliku toote puudumise taha valik kindlasti ei jää.

Kuidas ravisukki valida ja miks peaks seda tegema koos spetsialistiga?

Kompressioontoodete valik on väga lai.

Neid saab osta apteegist, on olemas spordipoes müüdavad kompressioontooted ja lümfiterapeudi poolt mõõdetud meditsiinilised ravisukad.

Kui apteegis või spordipoes oled sa valiku tegemisel ja otsustamisel täitsa üksi ning pead õiged mõõdud ja tooted suutma valida ise, siis vastavas ravisukkade müügiga tegelevas poes aitavad spetsialistid leida õige toote. Iga klient mõõdetakse üle, leitakse sobiv toode, mille puhul arvestatakse materjali, surveklassi, pikkuste, laiuste, äärte vm muutujatega.

Ei ole ka harv juhus, kus sukka ostma tulnud inimene saadetakse arsti juurde lisakontrolli, et olla kindel, kas sukad

üldse on lubatud. Südamepuudulikkus on üks vastunäidustus suka kandmiseks ning vajab kindlasti arsti nõusolekut ja survekontrolli, sest süda võib saada suurendatud verevoolu tõttu liigse koormuse.

Kas meditsiinilisi ravisukki saab soodustusega, kui on näidustused?

On palju diagnoose, mis annavad õiguse saada ravisukad retseptiga. Tervisekassa kompenseerib kuni 90% ravisuka hinnast. Retsepte saavad kirjutada ka perearstid. Soovitame kindlasti perearstiga oma probleemi jagada ja uurida, kas jalgade-käte tursete probleemide lahendamisel võiks abi olla ravisukkadest.

Kus sellised poed asuvad ja kes on sealsed spetsialistid?

Spetsialistid on inimesed, kes on läbinud lümfiteraapiakoolitusi ja -kursuseid, töötavad iga päev tursetega patsientidega ning mõistavad tursete põhjuseid ja tunnevad ära probleemi suuruse, et määrata õige toode. Tavaliselt on need inimesed lümfiterapeudid või inimesed, kes on õppinud lümfisüsteemi.

MediPlusi ravisukkade kauplused on TALLINNAS Mustamäe tervisekeskuses ja regionaalhaigla lähedal aadressil Sütiste tee 17, lisaks PÄRNUS Suur-Sepa 14. Vaikselt laieneme üle Eesti, kuid niikaua, kui teenus ei ole kõikjal kättesaadav, korraldab MediPlus üle-eestilisi konsultatsioonipäevi. Ikka selleks, et kliendile lähemale tulla. Näeme iga päev, kuidas kompressioontooted teevad meie klientide elu paremaks ja kuidas haigusteadlik käitumine muudab elukvaliteeti ning peletab asjatut hirmu. Igale tursele on lahendus!

Tervislikult vormi: trenni ja toitumise sümbioos

Selleks et end oma kehas hästi tunda, on oluline anda organismile õiget kütust ja treenida teadlikult. Soovime ju kõik enda peegelpildiga sõbrad olla ja parimaid valikuid teha, ent sageli takistavad seda ebapiisavad teadmised.

Treener Moonika Põldme annab vastused: kuidas tuleks toidulaud üles ehitada ja missugune peaks olema treeningrutiin, et jõuda soovitud vormini?

Toimetas: LIISBET ESTRA / Fotod: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU

Mõni treeningtüüp soodustab rasvapõletust enam kui teine

Treener Moonika Põldme leiab, et kui eesmärgiks on rasvapõletus, on kõige tõhusam treening kombinatsioon jõutrennist ja kardiost ehk aeroobsest treeningust: „Esmalt võiks teha tugeva lihastreeningu ja lõppu 20–30 minutit kardiot – see aitab kehal efektiivselt rasva põletada.“

Lisaks nendib Põldme, et väga tulemuslik on ka HIIT ehk kõrge intensiivsusega intervalltreeningu ja jõutrenni

kooslus: „See kiirendab ainevahetust, põletab kiiresti palju kaloreid ning soodustab rasvade põletamist ka pärast treeningut.“

„Kui eesmärk on rasva kaotada, võiks treenida 3–5 korda nädalas, tehes südame- ja lihastreeningut. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et jõutrenni harrastades kasvab ka lihasmass – see tähendab, et isegi kui kehas rasvaprotsent langeb, ei pruugi kaal väheneda, sest lihas kaalub rohkem kui rasv. Küll aga muutub keha koostis ehk rasva asemele tekib lihas – seetõttu on parem oma kaalulangetusteekonda jälgida kehaümbermõõdu ja -koostise, mitte kaalunumbri kaudu,“ jagab treener kasulikke näpunäiteid.

Toitumine mängib kaalulangetuse puhul tegelikult suuremat rolli kui treening.

Treener Moonika Põldme

Toitumine ja kaalulangetus käivad käsikäes

Sageli oodatakse treeningutelt kiireid ja silmanähtavaid tulemusi, ent unustatakse sportimise kõrval otsa vaadata oma toidulauale. „Toitumine mängib kaalulangetuse puhul tegelikult suuremat rolli kui treening: minu hinnangul on see tasakaal umbes 70/30,“ sõnab Põldme ja kinnitab, et ilma tasakaalustatud toitumiseta paraku treeningsaalis vorbitud tulemusi ei näe –parima vormi toob nende kahe kombineerimine.

„Ei ole harv nähtus see, kus inimesed treenivad kõrge koormusega 3–5 korda nädalas, kuid toidulaud ei ole korras ja seetõttu jäävad ka tulemused tagaplaanile. Öeldakse ju, et vorm tehakse köögis ja lihased saalis – täpselt nii ongi. Jõusaal aitab paremat lihastoonust saavutada, ent keha koostis sõltub siiski

sellest, mis toidulaual toimub,“ rõhutab treener toitumise ja trenni vahelise tasakaalu olulisust.

Öeldakse ju, et vorm tehakse köögis ja lihased saalis –täpselt nii ongi.

Kaalulangetus peab olema tervislik

Selleks et rasva arvelt kaalu langetada, on olemas üks universaalne nipp, mis aitab endal justkui kätt pulsil hoida. Selleks on tervislik kaloridefitsiit. „Kalorite defitsiit tähendab, et päeva jooksul tarbitakse vähem kaloreid, kui keha ära kulutab – see on kaalulangetuse põhitingimus,“ selgitab Põldme. „Kui kalori-

defitsiit on liiga suur või toitumine tasakaalust väljas, võib keha kiiresti stressi minna. Tervisliku kaalulangetuse puhul tuleks jälgida, et kaalukaotus oleks umbes pool kilo nädalas. See tähendab, et tarbida tuleks iga päev umbes 300–500 kcal vähem, kui keha ära kulutab,“ rõhutab ta.

Keharasva ei saa vähendada ainult ühest piirkonnast –rasv kaob ühtlaselt üle kogu keha.

Lisaks paneb treener südamele, et toitumine peab olema tasakaalus –vaid nii saab keha kõik vajalikud toitained kätte. „Liikumine ehk mõõdukas treening ning üldine igapäevane aktiivsus aitavad kalorikulu suurendada ja toetavad kehakaalu langust, ent oluline on nendega mitte äärmustesse kalduda,“ sõnab Põldme.

Rasvapõletuse ümber on palju müüte ja eksiarvamusi

„Minu arvates on kõige levinum rasvapõletust puudutav müüt see, et arvatakse, et rasv põleb ainult kindlast piirkonnast. Keharasva ei saa vähendada ainult ühest piirkonnast – nagu näiteks kõhust või puusadelt. Rasv kaob ühtlaselt üle kogu keha,“ selgitab Põldme. Samuti tõstab ta müütide seast esile eksiarvamuse, et toidukorra vahele jätmine või kohvi ja tee joomine kiirendavad rasvapõletust – tegelikult ei ole see tõhus. „Müüdiks võib lugeda ka arvamuse, et uni ei ole oluline – tegelikult on uni kõige alus. Ilma korraliku taastumiseta lihased ei kasva ja keha ei arene,“ kinnitab spetsialist.

Tervislik kaalulangetus rasva arvelt ei tähenda ekstreemseid dieete ega ületreenimist, vaid teadlikku ja järjepidevat eluviisi muutust. Tasakaalustatud toitumine, õigesti valitud treeningkombinatsioonid ning piisav puhkus on püsivate tulemuste saavutamise ja säilitamise aluseks – seetõttu on oluline oma keha kuulata ning mitte süveneda ainult kaalunumbrite tagaajamisse.

Levinumad toitumisvead, mis takistavad rasvapõletust

Tarbitakse rohkem, kui keha rasvapõletusprotsessil vajab.

Kiirtoit on kergesti kättesaadav ja sageli valitakse ebavajalik kaloripomm salati asemel.

Suhkur ja alkohol on kaalulangetaja suurimad vaenlased.

Arvatakse, et toidu vahele jätmine kiirendab rasvapõletust, aga tegelikult teeb see hoopis rohkem kahju.

Soovitan tutvuda makrotoitainete koostise jälgimisega, toidu kaalumise ja kirja panemisega, et saada oma toitumisest parem ülevaade. Selleks on internetis ka erinevaid abistavaid programme, nagu MyFitnessPal või eestikeelne Nutridata.

PÕLETIKUVASTASED TOED

ERINEVUS TEISTE TUGEDEGA

Inimkeha on uskumatult keeruline ja intelligentne organism, mis suudab ise paraneda nii haigustest kui vigastustest, eesmärgiga hoida meid tervena. Incrediweari tooted suudavad taastumist veelgi kiirendada tänu erilisele funktsionaalsele tekstiilile.

Need tooted sobivad kasutamiseks erinevate terviseprobleemide puhul, näiteks sidemete ja kõõluste vigastused, põletikulised liigesehaigused, artroos (liigese kulumine) jm. Erinevalt tavalistest, enamasti asendravi pakkuvatest tugedest, töötab Incrediweari tehnoloogia hoopis teistmoodi. Incrediweari toed on rikastatud germaaniumi ja süsinikuga, mis muudab need toed aktiivseteks – keha paranemisprotsessi kiirendavateks. Tugede kandmise toimel väheneb turse ning paraneb verevarustus.

INCREDIWEAR TÖÖTAB KOOS TEIE KEHAGA

Ehk olete märganud, et vigastuse korral on valu kontrolli all nii kaua, kuni saate edasi liikuda. Kui jääda paigale, hakkavad põletik ja valu võimust võtma. Germaanium ja süsinik aktiveeruvad teie keha loomuliku soojuse toimel. Elementidelt vabanenud elektronid põhjustavad rakkude vibratsiooni ning kuigi kandja seda ise ei tunne, hakkavad koed liigutama ning tänu sellele ei saa turse ja valu enam tugevneda. Turse hakkab vähenema ning paranev verevarustus viib kudedesse rohkem hapnikku ja ainevahetus muutub intensiivsemaks. Kiireneb ka lümﬁvool ehk keha ainevahetusjääkide eemaldamine muutub tõhusamaks. Tulemuseks on kiirem paranemine. Lisaks on germaaniumit sisaldavatel toodetel otsene valuvaigistav toime.

AITAB VIGASTUSI ENNETADA

Iga arst ütleb teile, et ennetamine on parem kui ravi. See tähendab, et parim aeg vigastuste raviks on enne nende tekkimist. Olenemata sellest, kas olete tõsine sportlane, kes valmistub võistluseks, või soovite end lihtsalt kauem vormis ja tervena hoida, Incrediweari kandmisest on teile kasu mõlemal juhul. Ja kui teil on diagnoositud haigus või vigastus, võib Incrediwear aidata suurendada teie keha loomulikku paranemisvõimet ja aitab teil kiiremini aktiivse elu juurde naasta. Aktiivse toime tõttu on soovitatav Incrediweari kanda ka öösel.

Küünarliigese, hüppeliigese, õla-, põlve- ja puusatuge, kehasidet ning korsetti ehk seljatuge on võimalik soetada digiretsepti olemasolul Tervisekassa soodustusega. Digiretsepti saab väljastada eri- või perearst inimesele, kellel on ortoosi vaja trauma või operatsiooni järel või kroonilise valu, põletike või funktsioonihäire puhul.

Incrediweari tugesid on erinevatele kehapiirkondadele, alustades kinnastest ning lõpetades spordi- ja tsirkulatsioonisokkidega. Viimaseid kasutatakse ka külmetavate jalgade korral.

või valuta, selles on küsimus ...

Kõik Incrediweari tooted leiate veebilehtedelt hortusmedicus.ee ja incrediwear.ee. Või tulge meile külla Kadaka tee 36, Tallinn, oleme avatud E–R 10–15.