Finants ja juhtimine (mai 2024)

Page 1

&

FINANTS JUHTIMINE

Pank paremateks otsusteks

Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Enne finantsteenuse lepingu sÔlmimist tutvuge lÀhemalt pakkumise tingimustega seb.ee ja pidage nÔu asjatundjaga.

Mai 2024 Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Jussi PĂ€rnpuu: juht peab tegelema tulevikuga

„Tipus on tuuline, vĂ€ga tuuline,“ ĂŒtleb Jussi PĂ€rnpuu, kes on Eestis sisuliselt nullist pĂŒsti pannud nii Porsche kui ka Ć koda Ă€ri ja juhib valdkonna ĂŒht olulisemat ettevĂ”tet Adole Invest. AutoĂ€ri nĂ€itel rÀÀgime juhi rollist, riskimisest ja Eesti ettevĂ”tluskeskkonnast.

VĂ€rvikas algus

Autode maailma sattus saksa filoloog Jussi enese sĂ”nul juhuslikult, on paadunud humanitaar ja pole tegelikult kunagi tahtnud Ă€riinimeseks saada. Teenides pĂ€rast sĂ”javĂ€ge ja ĂŒlikooli leiba usina vabakutselise tĂ”lgina, sai ta 1992. aastal vĂ”imaluse eestindada esimene Volks wageni leping. „Ja siis tĂ€iesti kummalisel kombel kutsuti mind ettevĂ”tmist juhatama. Ja ma lĂ€ksin. NĂ€ljane aeg oli,“ ĂŒtleb valdkonna tippjuht naerdes. Ta meenutab, et ĂŒheksakĂŒmnendatel juhtus praeguse ettevĂ”tluskultuuri mĂ”istes jaburaid asju. NĂ€iteks, kui oli kĂ€es aeg tulikallis auto kliendile ĂŒle anda, selgus, et too oli paar pĂ€eva varem maha lastud. Ja massiliselt osteti autosid sularaha eest. „Inimene tuli, pappkast triiki tĂ€is, ja raha loeti siis pool pĂ€eva. TĂ€napĂ€eval ei osteta autosid sularaha eest mitte ĂŒhelgi juhul. Aga siis panid miljon krooni kilekotti, lĂ€ksid panka ja andsid Ă€ra â€“ĂŒlepĂ€eviti. Mis oli veel hĂ€sti naljakas ja suhteliselt tavaline komme – autot tuldi kĂ€tte saama pudeliga. Ja siis pidid esinduses ĂŒleandmise juures kliendiga napsutama. PĂ€rast istus too autosse ja sĂ”itis minema.“

VĂ€ljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Selja taha on jÀÀnud pikk ja pÔnev tee

Et mĂ”ista Jussi PĂ€rnpuu kui juhi haaret: 1997. aastal sai temast Saksa Auto AS-i esimene töötaja, praegu tuuakse koos luksusautodega aastas maale autosid suurusjĂ€rgus 10 500, kogu meeskond kokku on 268 inimest ning ĂŒle Baltimaade on 24 partnerit. Ć koda kaubamĂ€rk on Eesti turul juba kĂŒmme aastat number kaks ja maaletooja ollakse ka LĂ€tis ja Leedus. Selline protsentuaalne turuosa nagu Eestis on autoettevĂ”tja kinnitusel Ć kodal Euroopas veel ainult koduturgudel TĆĄehhis ja Slovakkias.

Jussi sĂ”nul pole see saavutus olnud ĂŒheinimesetöö. Ja vahel tuleb vĂ”tta tĂ”esti suuri riske. „Ilma ei saa. Kui sa tahad otsustavat hĂŒpet ja edu,

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

pead olema valmis peksa saama. Loomulikult ĂŒlekantud tĂ€henduses,“ kommenteerib tippjuht ja selgitab, et Ă€rilised otsused ning riskid tĂ€hendavad tihti vastuvoolu ujumist, kuigi turuolukord ĂŒtleb, et hull oled, Ă€ra tee seda. „Aga teed ja see toob kahekolme aasta pĂ€rast tagasi. Eelnevate liigutusteta poleks seda aga kunagi juhtunud.“ NĂ€iteks 2008. aasta kriis, mis autoturgu eriti tabas: „Meil oli 700 uut Volkswagenit laos ja saime kohe aru, et tegemist on likviidsuskriisiga. Et raha on see, mis loeb. Tegime allahindluskampaania, kus ilma igasuguse loogikata panime autodele hinnad ning vĂ”tsime ĂŒhe hooga sisse vist 6–7 miljonit krooni kahjumit. Aga saime lao mĂŒĂŒdud ja olime sel hetkel ainukesed, kellel oli

Keeletoimetaja: Jolana Aru TrĂŒkk: Printall Tekst: Kadri Hurt Auto 100 juhatuse liige Jussi PĂ€rnpuu. Foto: Porsche Eesti
Mai 2024 3 FINANTS&JUHTIMINE

raha. See aitas meil kriisi ĂŒle elada ja tulime sellest vĂ€lja tugevamana, kui sinna sisse lĂ€ksime.“

Autosid mĂŒĂŒa on hĂ€sti lihtne, aga osta jube keeruline ... ĂŒtleb Jussi PĂ€rnpuu, kelle vastutus on olnud hankida esinduslepinguid ja hoida tootjatega kĂ”rgematasemelist suhet. „Kui sa suudad autosid hĂ€sti osta, siis nad mĂŒĂŒvad ennast ise. Ja ostmine on koostöö tootjatega. Tootja annab, tootja vĂ”tab. Tootmist planeeritakse kaks aastat vĂ€ga detailselt ette – mudelite, mootorite, kĂ€igukastide, varustuste kaupa. Valmisautosid tehases ei ole,“ selgitab tippjuht ja kirjeldab, et tema roll autoĂ€ris on olnud arendada, tĂ”ugata, vajadusel pidurdada ning mĂ”elda hĂ€sti hoolega selle peale, mis juhtub kahe-kolme aasta pĂ€rast. „Juht peab tundma huvi erinevate arengute vastu, et lappida kokku terviklik maailmapilt ning saada aru pikkadest ja keskpikkadest arengutest. Juht peab tegelema tulevikuga. Kui ta tegeleb hetkeolukorraga, siis on midagi hĂ€sti viltu lĂ€inud,“ selgitab ta.

BrĂ€ndid, mida Jussi hallatavate ettevĂ”tetega esindatakse, on vĂ€ga erinevad, aga Ă€riloogika poolelt on olnud tegevus vĂ€ga sihipĂ€rane: „Tahame olla mĂ”lemas ÀÀrmuses – nii massturul kui ka luksuse-sporditurul. Kuna majandustsĂŒklid siin Eestis on ju eriti volatiilsed, siis ettevĂ”tte vaatenurgast tasakaalustab ĂŒks segment teist.“

Ärilised

otsused ja riskid tÀhendavad tihti vastuvoolu ujumist.

Mehele enesele meeldib nii lihtsam brĂ€nd kui ka luksusmasin: „Kui oled autoĂ€ris sees, siis sa suhtud autodesse hoopis teistmoodi ja vaatad neid vĂ€ga teise pilguga, hinnates kogu inseneeriat, mis sinna sisse on pandud. NĂ€ed arenguid ja tehnilisi hĂŒppeid. Absoluutselt teise pilguga vaatad materjalide kvaliteeti, lahen-

Meie klientideks on vĂ€ikesed ja keskmise suurusega ettevĂ”tted, fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tjad, mittetulundusĂŒhingud ja korteriĂŒhistud!

Tetrian OÜ kasutab teenuse osutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Pakume raamatupidamisteenust nii igakuise teenusena kui ka vajadusel vaid ĂŒhekordse abina.

Teeme palgaarvestust. Raamatupidamisteenuse hinnapakkumised ja konsultatsioon

tel 5649 2532, 442 0735, e-post: raamatupidamine@tetrian.ee, www.tetrian.ee

Sobiv koht ĂŒleriiklike seminaride, koolituste ja konverentside pidamiseks

Viis maja: TĂŒri kultuurikeskus ja rahvamajad VÀÀtsal, Oisus, Kabalas ja KĂ€rus, erinevad ruumilahendused, nĂŒĂŒdisaegne tehnika, toitlustusvĂ”imalus, tasuta parkimine.

Soodne asukoht Kesk-Eestis, Hariduse 1, TĂŒri. E–N 10–19, R–L 10–15 ja sĂŒndmuste toimumise ajal  tel 5340 1397 ‱ info.kultuur@tyri.ee tyrikultuurikeskus.ee

Foto: Erakogu
KORRALDAM E IGAKUISEL T TEIE FIRM A RAAMATUPIDAMIS T
4 Mai 2024 FINANTS&JUHTIMINE

duste nutikust, saad aru teaduslikku arengusse tehtud investeeringutest. Porsche toodab maailma parimaid autosid, seal pole nagu kahtlust ka. Vaatad seda inseneeria geniaalsust ja vĂ”tad mĂŒtsi maha. Aga Ć koda puhul vĂ”tad mĂŒtsi maha selle pĂ€rast, et nad – liikudes vĂ€ga masstoodangu segmendis – teevad ikka vĂ€ga head toodet. Nii et hingelĂ€hedased on nad kĂ”ik.“

Hea juht vaatab kaugemale

Seda, milline juht ta on, peaks Jussi arvates teiste kĂ€est kĂŒsima, aga ta arvab, et on ĂŒsna tasakaalustatud ja sĂ”bralik. „Üritan innustada, eeskuju anda. Ja tegelen ka visioonidega hĂ€sti palju. Oma ettevĂ”tete juhtidele olen alati öelnud, et juhil peab olema nii palju aega, et saab tegeleda lakke sĂŒlgamisega. Kui sa lased nagu tumm leilis, siis midagi oled sa juba valesti teinud. Peab olema mĂ”tlemise jĂ”udeaega – niimoodi jĂ”uad sa ka lahenduste ja otsusteni.“

„Juht on oma olemuselt ĂŒsna ĂŒksik ja see on minu meelest juhiks olemise

ĂŒks kĂ”ige raskemaid asju. Jah, sa saad kĂ”igiga vĂ€ga hĂ€sti lĂ€bi, aga ettevĂ”ttesisesesse sĂ”pruskonda sa ei kuulu. See on raske ja sellega peab leppima. Iga juht teab seda,“ tĂ”deb autoettevĂ”tja.

Juht on oma olemuselt ĂŒsna ĂŒksik.

„HĂ€sti oluline juhiomadus, millest vĂ€ga paljud aru ei saa, on endale aru anda oma kompetentside puudulikkusest. Ja tegeleda tĂ”esti sellega, kus sul kompetentsi on. Sinu alluvad teevad igapĂ€evaseid asju vĂ€ga palju paremini kui sina – ma ise ei ole kunagi kartnud seda vĂ€ita,“ selgitab tippjuht. Meeskonnalt ootab ta alati initsiatiivi, oma peaga mĂ”tlemist ja rÔÔmuga löömist. Ja ka lojaalsust. „Juhi ĂŒlesanne on teha töökeskkond selliseks, et inimesed tĂ”esti tulevad hea meelega tööle. Ja siin ei tohi kulusid peljata. Inimestel peab olema hea olla. Kui on vaja head arvutit, siis saab uue arvuti.“

On riskid ja on vĂ”imalused Äririskide maandamine on autoettevĂ”tja arvates hĂ€sti lihtne –tuleb vaadata, et ettevĂ”ttel oleks normaalne omakapital, selle eest hoolitseda ja ongi kogu lugu – riskid maandatud. Rikkaks saab lisandvÀÀrtuse kaudu, mis tekib investeeringute kaudu. „Finantsjuhtimine ka ... Juht peab suutma mĂ”ned lihtsad asjad enda jaoks lahti mĂ”testada – ettevĂ”tete bilansi ja selle tĂ€htsamad komponendid, rahavood, intressid. Aru tuleb saada omakapitali olemusest, lisandvÀÀrtusest.“ Karta tuleb Jussi kinnitusel vĂ€ikeseid sissetulekuid, mitte suuri vĂ€ljaminekuid: „SÀÀstmisega peab mĂ”istlik olema. Kui see jĂ”uab sinnamaale, et me hakkame vaesust ĂŒmber jagama, siis on nĂ”iaring.“

„Ja nii sisse- kui ka vĂ€ljapoole peab olema aus. Asju tuleb ajada nii, et nad mitte ei nĂ€i Ă”iged, vaid on Ă”iged. Ja seda kĂ”igiga – kliendi, töötajate, tarnijate, maksuametiga. See on minu meelest vĂ€hemalt Eestis oluline Ă€ri edukuse vĂ”ti,“ mĂ€rgib mees.

FINANTS&JUHTIMINE

Juht peab Jussi arvates olema empaatiline. Aga teistpidi – on olukordi, mida peab lahendama kellelegi liiga tehes ja kĂŒlma kĂ”huga. „Pead oma sisemise sotsiopaadi vĂ€lja laskma. Midagi ei ole parata. Neid hetki tuleb ette harva, aga tuleb.“

Juhatuse liikmena vĂ”idakse Jussi sĂ”nul sind nipsust lahti lasta. Vastukaaluks vĂ”id ka nipsust töölt Ă€ra minna, sekundipealt. Eriti Eestis on tema arvates hĂ€sti oluline, et sul oleks suhteliselt hea maine: „Kui sa selle Ă€ra kĂ€kid, siis juhina sa ei jĂ€tka.“

Eestis on autoĂ€ri seni olnud ĂŒsna muhe „Eesti Ă€ri ilu on selles, et kogu suhtlus on nii heas kui ka halvas hĂ€sti otsekohene ning Ă€rimaailmas on ta nii otsekohene, et vĂ€lismaalastele tundub see ebaviisaks. Suhtlus mujal Euroopas on vĂ€ga-vĂ€ga vertikaalne ja see oleks mĂ”eldamatu, et tahad mingit suurt asja ajada ja lihtsalt helistad kellelegi. Ei!“ kommenteerib Jussi. „Meil on siin kogu aeg hirmus tahtmine vinguda, aga Eesti Ă€rikeskkond on tegelt vĂ€ga hea – kiire, lĂ€bipaistev, turvaline. Kuni eelmise aastani oli ka Eesti maksusĂŒsteem vĂ€ga hea, aga nĂŒĂŒd hakkab see nagu tuksi minema. AutomĂŒĂŒjad on kohanenud siin tont teab millega lĂ€bi aegade, aga lĂ”puks peab klient kohanema ja maksab selle kĂ”ik kinni.“

Eesti Àri ilu on selles, et kogu suhtlus on nii heas kui ka halvas hÀsti otsekohene.

AutoettevĂ”tjana on Jussi missioon alati olnud, et Eesti inimesed sĂ”idaksid uuemate, paremate, kvaliteetsemate, turvalisemate ja keskkonnasÀÀstlike autodega. Ta on veendunud, et automaks on vĂ€ga vajalik, aga see peab teenima Ă”iget eesmĂ€rki. Eesti autopark on 17 aastat vana ja sellega tĂ€ielik Euroopa meister: „Automaks peaks soodustama autopargi uuenemist, praeguse kava jĂ€rgi ei tee ta seda mitte ĂŒhestki otsast. Autod lĂ€hevad lihtsalt kallimaks. Ja valede mÔÔdikute jĂ€rgi.

Ning me oleme mĂ”istetud – vĂ€hemalt praeguste parameetrite jĂ€rgi – kĂ”ige vanema autopargiga ringi sĂ”itma.“

„Olen siiamaani sĂŒgavalt imestunud, kuidas kĂ”ik neelavad alla 2% kĂ€ibemaksutĂ”usu, aga nĂ€iteks automaks puudutab sotsiaalset nĂ€rvi nii, et anna kannatust. Hunnikute kaupa maksutĂ”use on erakordselt ohtlik ilming. Eesti majanduse senine tugevus on olnud stabiilne keskkond ja vĂ€lisinvesteeringute kaasamine. Vana-Euroopa vĂ€lisinvestor vaatab meie asjade peale ja lööb kohe kĂ€ed puhtaks. Lendame radari alt lĂ€bi,“ sĂ”nab ta.

Autovaldkond on suures muutuses

AutoĂ€ri on tippjuhi hinnangul suures muutumises ja on muutunud viimase viie aastaga rohkem kui viimase viiekĂŒmne aastaga. Maailmas katsetatakse Jussi PĂ€rnpuu kinnitusel igasuguseid erinevaid distributsiooniskeeme, aga Euroopa on ennast nurka administreerinud. „Me siin teeme hĂ€sti pikaajalisi prognoose, selle oma hĂ€sti Euroopa-keskse mĂ”tteviisi pealt, ja need ei pea paika. Mitte ĂŒkski autotootja ei hakka mitte kunagi tootma suures mahus autosid puhtalt Euroopa jaoks. VĂ€ga palju Ă€gedaid arenguid toimub PĂ”hjaja LĂ”una-Ameerikas, Kagu-Aasias, PĂ”hja-Aafrikas.“

Kui meie mĂ”tleme muutustele, siis me mĂ”tleme Jussi kinnitusel elektriautot, aga elektriauto ei jĂ”ua tema hinnangul mitte kunagi planeerivaks transpordiliigiks. Mitte kunagi. „KolmekĂŒmne viienda aasta eesmĂ€rk ei jÀÀ kehtima. AutoĂ€ri jÀÀb pĂŒsima suhteliselt tuntud kujul, sest isiklikust mobiilsusest keegi loobuda ei taha. Elektrimobiilsusel on tulevikus kindlasti vĂ€ga suur roll, aga kaugeltki mitte nii suur, kui me seda praegu ette kujutame. JĂ€tkusuutlik autondus tĂ€hendab hĂ€sti palju erinevaid asju.“ NĂ€iteks on Jussi kinnitusel ĂŒks osa e-kĂŒtustel ehk CO2 muundatakse kĂŒtuseks tagasi. „Ja ma vĂ”in lahjemat sorti mĂŒrki vĂ”tta, et kĂŒmne aasta pĂ€rast on Ă”hus leviv CO2 ĂŒks kĂ”ige kibedamalt igatsetud tooraineid maailmas,“ ĂŒtleb ta ja selgitab, et tĂ€napĂ€eval on olemas tehnoloogia, kuidas Ă”hus leviv CO2 kinni pĂŒĂŒda ja muuta see vedelkĂŒtuseks. JĂ€rgmisel aastal nĂ€iteks sĂ”idab vĂ”idusĂ”idusari Porsche Carrera Cup e-kĂŒtustel, mis on toodetud nii. Tuues veel nĂ€iteid –Toyota on patentinud metaanmootori, metaan aga on maailmas lĂ”putu ressurss. Oma roll on kindlasti vesinikul ja gaasil mĂ€ngida. Alternatiive on pĂ€ris palju ja vĂ”tmesĂ”na on tippjuhi kinnitusel bensiinijaamade vĂ”rgustik. KĂ”vasti alahinnatud on ka see jĂ€tkusuutlikkuse aspekt, et mida kauem sĂ”ita ĂŒhe autoga, seda jĂ€tkusuutlikum ja rohelisem see tegevus on.

6 Mai 2024 FINANTS&JUHTIMINE
Foto: Rene Lutterus

Kuidas

otsustada, kas palgata ettevÔtte finantse juhtima selleks spetsialiseerunud ettevÔte?

Meie praktika nÀitab, et just praegu, eelseisvate perioodide eelarveid planeerides, mÔtlevad paljud juhid sellele, kas tasub oma ettevÔttes finantsjuhtimise funktsiooni (sarnaselt IT toele) hoida ettevÔttesiseselt vÔi osta see teenus sisse. Trendi on mÀrgata just noorema generatsiooni juhtide seas, kes on nÀinud, milliseid eeliseid see pakub.

TĂ€napĂ€eva Ă€riorganisatsioonid on sunnitud konkureerima vĂ€ga pingelises keskkonnas. Pidevalt tekivad uued Ă€rilised vĂ”imalused, nĂ€iteks mĂ”ned uued mittetraditsioonilised rahastamisallikad, samal ajal kehtestatakse aina uusi nĂ”udmisi finants- vĂ”i palgaarvestuse eeskirjades. Et kĂ”ikide nende muudatustega sammu pidada, vajataksegi tihtilugu spetsialiseerumist, mida ĂŒhe vĂ”i ka mĂ”ne raamatupidajaga vĂ€ikeettevĂ”ttes on vĂ€ga raske saavutada. JĂ€rgnevalt oleme vĂ€lja toonud kolm tĂ€htsaimat eelist, mida raamatupidamisteenuste sisseostmine pakub:

‱ Sujuv finantsjuhtimise protsess. KĂ”ik ettevĂ”tte töötajad, sealhulgas finants spetsialistid, peavad vĂ”tma pĂ”hipuhkust, on mĂ”nikord haiged, kĂ€ivad koolitustel, lahkuvad ootamatult töölt jne. Sellistel juhtudel peab ettevĂ”tte juht olema pidevalt valmis kiiresti otsima asendajaid. VĂ€lispartneri palkamine, kus on ametis kĂŒmneid kĂ”rgelt kvalifitseeritud finants- ja muid spetsialiste (nt Ă”igus- ja maksukonsultandid), hoiavad sellised probleemid Ă€ra - klientidele mÀÀratakse meeskond, kus inimesed saavad ĂŒksteist sujuvalt asendada.

‱ KĂ”rge kvalifikatsioon. Finantsjuhtimise partner tagab, et tema töötajad on kĂ”rgelt kvalifitseeritud ja teavad alati kĂ”iki Ă”iguslikke nĂŒansse, on koolitatud ja kaasajastatud teadmistega. VĂ€ikeste ja keskmise suurusega ettevĂ”tete juhtidele on seda oma ettevĂ”tte puhul keeruline tagada.

‱ Konfidentsiaalsus. VĂ€lise partneriga töötades on lihtsam sĂ€ilitada tundliku info (palgad, preemiad, lisahĂŒvitised, motivatsioonipaketid, isikuandmed jms) konfidentsiaalsust. Nad kasutavad tavaliselt tĂ€iustatud infoturbesĂŒsteeme ja on lepinguliselt ka kohustatud selleks.

KĂŒsimuste tekkimisel vĂ”i lisainfo saamiseks kĂŒlastage meie veebisaiti: leinonen.eu/est

EKSPERT: ettevÔtted vajavad eduks konkurentsieelist vÀlisturgudel

Kuigi kĂŒsitlused nĂ€itavad, et Eesti ettevĂ”tete kindlustunne on madal, tundub pĂ”hi olevat saavutatud ja tulevikuvĂ€ljavaated vĂ”ivad olla mÔÔdukalt positiivsed, ĂŒtleb SEB juhatuse liige ning ettevĂ”tete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.

„Ühelt poolt on kaks aastat kestnud majanduslangus mĂ”jutanud ettevĂ”tete ĂŒldist kindlustunnet ja investeerimisjulgust negatiivselt, ent objektiivsed nĂ€itajad, nagu ettevĂ”tete koondkasumlikkus ja likviidsus, on sel ajal pĂŒsinud kasvus,“ nendib ta. Samuti nĂ€itab Jalaka sĂ”nul ettevĂ”tete vĂ”rdlemisi head toimetulekut nende maksekĂ€itumine ehk maksepuhkuste taotluste arvu ja ĂŒletĂ€htaegsete laenumaksete mahu madalad nĂ€itajad.

Samas rĂ”hutab ekspert, et sektorite lĂ”ikes on erisusi ja kasumikasv ei jaotu ĂŒhtlaselt. „Raskem on praegu tööstusettevĂ”tetel, kuna eksportnĂ”udlus Skandinaavias on peamiselt just ehitus- ja kinnisvarasektoris oluliselt vĂ€henenud,“ ĂŒtleb ta. Seevastu on teenindussektori seis eksportturgudel pĂŒsinud Jalaka sĂ”nul heal tasemel.

Olulisel kohal riskijuhtimine ja kestlikkuse teemad Jalakas toonitab, et SEB pakub tuge nii Ă€sja loodud mikro- kui ka suurettevĂ”tetele. „EttevĂ”tete finantseerimine on nagu rĂ€tsepaĂŒlikond, kus parim finantseerimisstruktuur sĂ”ltub konkreetse ettevĂ”tte vajadustest. Kliendi vaatest parima lahenduse saamiseks kombineerime tihti investeerimislaenu, liisingut ja erinevaid kĂ€ibekapitali finantseerimise vĂ”imalusi,“ kirjeldab ta.

Olulisemate viimase aja trendidena selles valdkonnas toob Jalakas

vĂ€lja riskijuhtimise aspekti ja kestlikkuse teemad. „Riskijuhtimise puhul kasutavad ettevĂ”tted ĂŒha rohkem oma tarnijate ja klientidega kokkulepete tegemisel vĂ”imalusi, nagu garantiid, akreditiivid ja krediidikindlustusega faktooring. Sellised lahendused annavad ettevĂ”ttele kindluse, et kliendi maksjarisk ja hankija tarnerisk on maandatud,“ sĂ”nab ta.

Kestlikkuse puhul toob ta esile ettevĂ”tete keskkonnajalajĂ€lje arvutamise ning jĂ€tkusuutlike strateegiate ja tegevuskavade loomise. „Tihti kaasneb sellega vajadus suuremahulisteks investeeringuteks, mida saame omakorda finantseerida,“ ĂŒtleb Jalakas.

Viimastel aastatel Eesti majanduse pĂ€rliks olnud kasvuettevĂ”tete jaoks on SEB vĂ€lja arendanud eraldi toote. „VĂ€rskelt valminud lahendus Venture Debt on mĂ”eldud just kasvuettevĂ”tete finantseerimiseks ega eelda ettevĂ”ttelt veel stabiilse rahavoo olemasolu,“ tutvustab ta.

Konkurents vĂ€lisriikide Ă€ridega Eesti majanduse ja ettevĂ”tjate pikaajalist edu mĂ”jutab Jalaka sĂ”nul see, kuidas suudetakse tagada konkurentsieelis vĂ”rreldes teiste riikide Ă€ridega. Ent selle juures saab vĂ€ga oluliseks just keskkonnamĂ”ju aspekt. „Juba praegu on rahvusvahelised börsiettevĂ”tted kohustatud mÔÔtma ja raporteerima oma CO2 jalajĂ€lge, sealhulgas tarneahelaga seotud CO2 emissiooni. Kui mĂ”ni Eesti ettevĂ”te on rahvusvahelise ettevĂ”tte tarneahelas, siis Eesti ettevĂ”tte vĂ”rdlemisi vĂ€ike keskkonnajalajĂ€lg vĂ”ib anda vajaliku eelise teiste rahvusvaheliste konkurentide ees,“ sĂ”nab ta.

Jalakas lisab, et Eesti demograafia, tööjĂ”ukulude kasv ja geograafiline asukoht on kĂ”ik meie konkurentsivĂ”imet viimasel ajal pĂ€rssinud. “SeetĂ”ttu arvan, et ettevĂ”tjad, riik ja finantssektor peavad ĂŒhiselt panustama, et tagada Eesti ettevĂ”tete konkurentsivĂ”ime ja Eesti majanduse eduloo jĂ€tkumine,” ĂŒtleb ta.

TÀhelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sÔlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega vÔi konsulteerida spetsialistiga.

Peep Jalakas
Mai 2024 9 FINANTS&JUHTIMINE
Foto: SEB

JÄTKUSUUTLIKKUS –mitte enam ammu vaid sĂ”nakĂ”lks

TĂ€napĂ€eval kuulub jĂ€tkusuutlikkuse printsiip ĂŒhe alustalana iga suurema organisatsiooni tegevusse. JĂ€rjest rohkem peavad aga ka vĂ€iksemad tegijad hakkama aru andma enda kestlikkusega seotud arengutest. Sellega seoses vaatame, mida jĂ€tkusuutlikkus ja kestlikkus endast Ă”ieti kujutavad ning kuidas on ettevĂ”tjatel kĂ”ige targem neid lĂ€henemisi juurutama hakata.

Tekst: Georg-Marten Meumers

Kuigi vĂ”ib tunduda, et keskkonnateadlik tootmine ja juhtimine on erinevates organisatsioonides kerkinud pĂ€evakorda alles hiljuti, on reaalsuses paljud Eesti ettevĂ”tted tegelenud sellega juba aastakĂŒmneid, sĂ”nab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse ĂŒksuse juht ning vanemekspert Harri Moora. „NĂŒĂŒd lisatakse keskkonna-

jĂ€lje mÔÔtmine, energia kokkuhoid ja keskkonnajuhtimissĂŒsteemid ESG konteksti, pannes suuremat rĂ”hku kommunikatsioonile ning aruandekohustusele,“ selgitab Moora.

LĂ€hitulevikus ka vĂ€ikese ja keskmisega suurusega ettevĂ”tetele rakenduv aruandluskohustus, Euroopa Liidu jĂ€tkusuutliku rahastamise taksonoomia ning ĂŒldine tarbijate teadlikkuse tĂ”us survestavad kĂ”ik

tema sĂ”nul ettevĂ”tteid oma tegevust pĂ€riselt jĂ€tkusuutlikkuse pĂ”himĂ”tete alusel ĂŒmber korraldama.

SeetĂ”ttu rÀÀgitakse kestlikkusest ettevĂ”tete tasandil tĂ€napĂ€eval eelkĂ”ige ESG-vĂ”tmes (Environment, Social & Governance ). „Seda vĂ”ib vaadelda raamistikuna, mis mÔÔdab ettevĂ”tte jĂ€tkusuutlikkust, sotsiaalset mĂ”ju, juhtimistavasid ning seda, kuidas juhitakse oma riske ja vĂ”imalusi nendes valdkondades,“ mĂ”testab Moora termini lahti.

Keskkonnaaspekti (Environment) raames vaatavad organisatsioonid ĂŒle ja optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutavad keskkonnasÀÀstlikumaid tootmismaterjale, investeerivad taastuvenergiasse ning rakendavad jÀÀtmete sorteerimist ja ringlussevĂ”tmist.

TÜHJA KÕHUGA KAUGELE EI JÕUA

Seminariruumid 6, 16 ja 30 inimesele tel 384 6000 mao@sammigrill.ee

seminariruumid 8 ja 30 inimesele tel 384 6001

haljala@sammigrill.ee

FINANTS&JUHTIMINE
25 AASTAT LIHA GRILLIMISE KOGEMUST www.sammigrill.ee
TASUTA SEMINARIRUUMID Haljala MĂ€o

Sotsiaalsuse printsiibi ( Social ) juures keskendutakse eelkÔige töötajate heaolule, kogukonna toetamisele ja tarneahelas tarnijate tööÔiguse ning keskkonnanormide jÀrgimisele. KÔik eelnev peab kajastuma juhtimises (Governance), kus kehtivad nii lÀbipaistvuse kui ka aruandluskohustuse nÔuded, lisaks on ettevÔtetel töös erinevad sisekontrolli mehhanismid.

Millised vÔiksid olla esimesed sammud organisatsioonis?

Moora leiab, et sageli alustavad ettevĂ”tted valest otsast ja jÀÀvad kinni ĂŒksikutesse teemadesse. „Survet tuntakse mitmest suunast ja nii tegeletakse paljude asjadega ad hoc ( kindlal otstarbel – toim ),“ mĂ€rgib ta. NĂ€itena toob ta vĂ€lja ettevĂ”tete reaktsiooni kliimamĂ”ju valdkonnas. „Esimese asjana soovitakse mÔÔta oma sĂŒsinikujalajĂ€lge vĂ”i saada endale ökomĂ€rgist, samas vĂ”ib-olla aru saamata, kas ja kuidas selle mÔÔtmine aitab Ă€rimudelit tervikuna jĂ€tkusuutlikumaks teha,“ sĂ”nab Moora.

Seega soovitab ta integreerida jĂ€tkusuutlikkuse oma Ă€rimudelisse ja igapĂ€evategevustesse. „Oma kestlikkuse mĂ”jude ja riskide sĂŒsteemset hindamist ning ohjamist on tarvis selleks, et tagada praegustes muutuvates ĂŒhiskondlikes

ja majanduslikes oludes ettevĂ”ttele stabiilsus ning pikaajaline edu,“ sĂ”nab ta. Samuti saab Moora sĂ”nul jĂ€tkusuutliku toimetamise puhul ĂŒha olulisemaks personali vastav teadlikkus ja teema olulisuse mĂ”istmine.

‱ 30 erinevat töötuba: Ă€rimudeli arendus, turundus ja mĂŒĂŒk, iseenda juhtimine ning raha ja nantsid

‱ ettevĂ”tluslaat koos heategevusliku oksjoniga naisettevĂ”tjate toetusfondi

‱ konverentsil osalevad ka Rumeenia ettevĂ”tjad, kes tutvustavad Rumeenia majandusruumi

FINANTS&JUHTIMINE
Konverents teadlikule naisettevĂ”tjale TEADLIK ETTEVÕTLUS 27.–28. juunil Tartus www.ettevotlik.ee Liitu konverentsi ootelistiga Eripakkumine konverentsil osalemiseks
Foto: shutterstock
R A A M A T U P I D A M I S T E E N U S E D M A K S U K O N S U L T A T S I O O N I D T Ö Ö Õ I G U S F I N A N T S A N A L Ü Ü S T A L L I N N , P . P I N N A 8 I N F O @ F E D E L T A . E E + 3 7 2 5 8 9 0 5 6 0 4

Riskide maandamine algab enesejuhtimisest

„Inimeste juhtimine algab iseenda juhtimisest,“ kinnitab 2023. aasta ÄripĂ€eva koolituse TOP-i vĂ”itja Eero Sikka, kes aitab organisatsioonidel strateegiat ja eesmĂ€rke seada ning neid ellu viia. „Riskide vĂ”tmine annab Ă€ris eelise ja kaosest tekib palju vĂ”imalusi,“ ĂŒtleb selliseid karisid seljatanud ettevĂ”tja Alar Saluste, RagnSells OSA Service OÜ juhatuse liige, arendades Ida-Virumaal innovatiivset demotehast, et pĂ”levkivituhka vÀÀrindada.

Tekst: Kadri Hurt

Foto: Marek Metslaid

Mugavustsoonis me ei arene „Kuidas kriisis ellu jÀÀda?“ on Eero Sikka sĂ”nul kĂŒsimus, mis ettevĂ”tteid enam liiga palju ei kĂ”neta. Ilmselt ollakse praeguseks juba aastaid kestnud ĂŒleilmse kobarkriisiga harjunud ja pole ju ka ette nĂ€ha, et lĂ€hiajal paremaks lĂ€heks. Rasked kohad elus on juhtimiskoolitaja arvates need, kus me kĂ”ige rohkem Ă”pime, ja mugavustsoonis seda kindlasti ei toimu. Kriis loob alati uusi vĂ”imalusi: nĂ€iteks AI vaates tee praegu mida tahes. Kuid ettevĂ”tlus peaks olema selline, mis pĂ€riselt ka maailma paremaks teeb. Mitte ei peaks tegutsema selleks, et surres oleks rohkem asju. MissioonipĂ”hine juhtimine on Eerot ennast alati vĂ€ga kĂ”netanud. PĂ€riselt aitab inimesi vĂ”imekus ennast kĂ”rvalt jĂ€lgida ja luua iseendas teadlikkust, kas see, millega ma tegelen, on pĂ€riselt mĂ”istlik ja tark, ning kuidas see maailmale vÀÀrtust loob. Isiklik missioon peaks andma elule suuna. Visualiseerides – mis oleks see ĂŒks lause, mis su hauakivile kokkuvĂ”tvalt kirjutatakse? „Tihti

Mai 2024 15 FINANTS&JUHTIMINE
Juhtimiskoolitaja Eero Sikka.

tava pĂ€rased tegevused – kui me 80-aastaselt hiljem tagasi vaatame –ei oma tegelikult mingit tĂ€htsust. Et tegin tööl ĂŒhe koosoleku vĂ”i mĂŒĂŒsin mingi toote vĂ”i turundasin midagi –see kĂ”ik kaob ajalukku. Kas meil on silme ees selge siht, mille nimel kĂ”ike teeme? Selle selgeks saamine ja silme ees hoidmine on ĂŒlitĂ€htis,“ ĂŒtleb juhtimisstrateeg, kelle jaoks on oluline PowerPointist ja Excelist vĂ€ljaspool ka pĂ€riselt midagi saavutada.

Ülestressamine kaugele ei vii

„On vĂ€ga raske teisi inimesi juhtida, kui sa iseendast teadlik pole. Enesejuhtimine on kriitiline,“ ĂŒtleb tippkoolitaja, kelle sĂ”nul algavad praktilised sammud maailmavaatest, kuidas me ĂŒldse end ĂŒmbritsevat kogeme vĂ”i tajume. EttevĂ”tte vĂ”i kriisi juhtimine algab mehe sĂ”nul teadlikkusest, kes ma olen, mis on mu tugevused ja lubatud nĂ”rkused ning vÀÀrtused ja vĂ€ljakutsed ning mida tahan saavutada. Kas teen vahet tarkadel ja mitte nii tarkadel mĂ”tetel ning valin viimastega mitte kaasa minna.

„Elu on pidevas muutumises, olukorrad on, nagu nad on. „Halb“ ja „hea“ on meie tĂ”lgendus sinna juurde. PĂ€ike on pilvede taga kogu aeg olemas, me lihtsalt vahepeal ei nĂ€e seda,“ vĂ€idab Sikka, kelle arvates ĂŒlestressamine ja ĂŒlemĂ”tlemine kaugele ei vii. Muretsemine kui Eesti rahvussport tuleb tema arvates valdavalt sellest, et inimesed ei oska elada hetkes. „Kuigi me teame, et on oluline enese jaoks vahepeal aeg maha vĂ”tta, kasvĂ”i raamatutki lugeda, oleme valdava osa ajast oravarattas ja kustutame tulekahjusid. PĂ€riselt olulised asjad pole igapĂ€evase virvarri juures piisavalt prioriteetsed,“ ĂŒtleb ta.

Eero vĂ”rdleb juhtimist golfimĂ€nguga: lööd palli Ă€ra ja lĂ€hed sinna, kuhu ta maandus, ning vaatad, mis on sealt kĂ”ige Ă”igem strateegia vĂ”i tee lipuni. Siis lööd palli uuesti ja jĂ€tkad jĂ€lle sealt, kus parasjagu oled. Variant on ka vĂ”ib-olla paus teha, pall ĂŒles vĂ”tta ja ĂŒldse mitte hetkel lĂŒĂŒa ning nautida loodust ja linnulaulu.“ Purjetamisega polevat ka nĂ€iteks nii, et vĂ”tad suuna kĂ€tte ja paned lauluga

ĂŒhest otsast teise. See kĂ€ib siksakis –kogu aeg pead ennast sĂ€ttima tuule ja tekkivate olukordade jĂ€rgi.

On tÀhtis teadvustada, mida sa ei tea

„Viis aastat tagasi valdas mind elevus, et just mina saan kĂ€ima tĂ”mmata maailmas ainulaadse projekti, kus kaevandusprĂŒgist tehakse tĂ€iesti uus materjal, mis aitab pÀÀsta planeeti saastumisest. Tol hetkel olin kogu OSA projekti ainus töötaja ja minu töölaual oli vaid raport, et kaltsiumkarbonaati saab toota pĂ”levkivituhast, mida Ida-Virumaale on aastakĂŒmnete jooksul jÀÀtmetena ladestatud ligi 500 miljonit tonni. Teisel pool olid kĂ”hklused, aga mis juhtub siis, kui
“ meenutab Alar Saluste, kelle sĂ”nul on pikema jututagi selge, et just viimaseid on iga uue ja alustava projekti puhul rohkem, kui sooviks.

NĂ€iteks, kas on vĂ”imalik, et laboris Ă”nnestunud katse mĂ”nesaja grammiga on korratav tööstuslikes mahtudes? Kust ĂŒldse tulevad need seadmed, mida mitte keegi ei ole

FINANTS&JUHTIMINE

veel tootnud? Aga spetsialistid, kes neid kasutada oskavad? Kuhu tehas ehitada? Kust tuleb sinna elekter ja vesi? Mis saab, kui kohalik kogukond on vastu? Kuidas nĂ”usse saada poliitikud, nii opositsioon kui ka koalitsioon? Isegi kui kĂ”ik Ă”nnestub, kas see toode on ĂŒldse veel atraktiivne, kui tehas kĂŒmne aasta pĂ€rast valmis saab? Kas sĂ”da vĂ”ib vĂ”tta omanikult huvi investeerida? Ja nii edasi.

Saluste ĂŒlesanne oli kavandatud lahendus patentida ja demotehas Ida-Virumaale pĂŒsti panna. „Nullist alustades olid meie vĂ”imalused ĂŒks sajast, et jĂ”uame tulemusteni, kus me praegu, 2024. aastal oleme. Juba projekteerime tööstuslikku tehast, mis peaks tööd alustama 2031. aastal. Detsentraliseeritus on asi, mis annab riikidele ja ettevĂ”tetele eelise. Eestis toodetud ja vÀÀrindatud toorained annavad kindluse, et ei oleks niipalju geopoliitilisi manipulatsioone,“ kommenteerib ta.

Enamik tundmatut on praeguseks seljatatud ja kardetud karidest on ĂŒllatavalt libedalt mööda tuldud.

FINANTS&JUHTIMINE
Foto: photoschmidt

On olnud ka ootamatuid avastusi, mis on esialgsed probleemid pööranud uuteks vÔimalusteks. Neist olulisim on tÀnaseks tÔestatud fakt, et sellestsamast pÔlevkivituhast saab vÀlja vÔtta magneesiumi, rÀni, alumiiniumi ja rauda, millest osa on Euroopa Liidus kuulutatud kriitilisteks tooraineteks.

Riske saab hinnata kindlate eesmÀrkide vastu

Eelnimetatud riskid olid need, mille Saluste kĂ”igest projekti esimestel pĂ€evadel ĂŒles mĂ€rkis. „Kui eesmĂ€rgid on paigas, saab nende vastu hinnata riske, mida lihtsalt ritta laduda pole mĂ”tet. Neid tuleb targalt grupeerida,“ kommenteerib ettevĂ”tja ja ĂŒtleb veel, et lihtne oleks juhtida protsesse ning pÀÀsta planeeti, kui ressursse ja aega oleks piiramatult. Paraku tuleb paika panna, kui palju seda tĂ€pselt on ning mida neis raamides on vĂ”imalik Ă€ra teha.

Riskijuhtimiseks on tĂ€htis teadvustada, mis aspektid ettevĂ”tmises on need, milles peitub kĂ”ige rohkem teadmatust – asjad, mida sa isegi

ei tea, et sa ei tea, sest seda riskide regiooni on kÔige keerulisem maandada. Edasi tuleb kaardistada, mis on kÔige suurema mÔjuga riskid, ja alustada nende maandamist.

„See on selline Ă”pikutarkus, mis toimib vĂ€ga hĂ€sti ka pĂ€riselus,“ ĂŒtleb mees. Ta selgitab, et arendusprojektides on tĂ€htis ka valdkonna riske hajutada: „Kui rajad uut Ă€ri, siis peaksid valdkonnad olema piisavalt erinevad, et ĂŒks vĂ”i teine projekt jĂ”uaks lĂ”pule ja hakkaks kasu tooma. Samuti peab olema selge arusaam, et mida riskantsem projekt, seda suurem peaks olema saadav potentsiaalne otsene vĂ”i kaudne kasu.“

KÔige raskem on jÔuda teooriast praktikasse ja Ôigeaegselt lÔpetada

Arendusprojektis on Alari hinnangul kĂ”ige raskem otsus minna teoreetilisest faasist praktilisse – miskit valmis ehitada. Enne millegi rajamist on kĂ”ige suurem risk projekti ajakava viivitus. PĂŒsikulusid madalal hoides on see risk kergesti maandatav. PĂ€rast

otsust ehitama hakata pole aga enam tagasiteed. Ehitatud asjad on vaja tööle panna ja igasugune viivitus vÔib minna kalliks maksma.

„VĂ€ga tĂ€htis on kiirelt alustada, aga ka kiirelt lĂ”petada, kui on selge, et rohkem riski ei saa vĂ”tta. See vĂ”ib tunduda lihtne, aga inimestel tekib ideede ja projektide suhtes teatud kiindumus, mis vĂ”ib saada saatuslikuks,“ ĂŒtleb Saluste, selgitades, et kiired otsused ja jĂ€rjepidev riskidel silma peal hoidmine vĂ”imaldavad ehitada nii uut Ă€ri kui ka kriisis juhtida kĂ€imasolevat. LĂ”puni ĂŒhtegi riski maandada ei saa, aga riskide vĂ”tmine annab Ă€ris tihti eelise. Ning loomulikult on vaja meeskonda, keda sa saad 100% usaldada, et otsuseid tehtaks faktide, mitte emotsioonide pealt.

„Oma ettevĂ”ttes, meeskonnas ja omanike ringis peab olema lĂ€binisti aus. Riske ei maksa karta, aga kindlasti peab neid teadvustama. Ja ebaĂ”nnestudes tuleb alati vaadata, mida on kogetust vĂ”imalik tulevikuotsuste tarvis Ă”ppida,“ selgitab RagnSells OSA projekti juht.

18 Mai 2024 FINANTS&JUHTIMINE
Ragn-Sells OSA Service OÜ juhatuse liige Alar Saluste. Foto: Priit Simson

Barona EestipÔhiteenustekson vÀrbamine ja tööjÔurent , kuid olemealativalmisÀra kuulama kliendivajadusedjapakkuma kliendile sobivaimat,paindlikku personaliteenust.

BaronaEestiOÜvĂ€rbamisprotsessidsisaldavadpostitusi erinevatesse vĂ€rbamiskanalitesse (tööportaalid, sotsiaalmeedia,veebireklaam, trĂŒkimeedia,digitaalturundusekanalid), sihtotsinguterinevatestarhiividest, otsepostitusi kandidaatidele,kandidaatide eelvalikuid,töövestlusikandidaatidega, taustauuringuid,kandidaatideesitlusikliendile, tagasisidetkandidaatidelevĂ€rbamisprotsessikulgemisest ja tulemustest,garantiidvĂ€rbamiselejne.Kliendisoovil suudame töötajaidleidakavĂ€lismaadest. SuurematevĂ€rbamisvajadustega projektidelsuudabBaronakorraldada kokkuleppelkliendigaturundusja tööandjabrĂ€ndingukampaaniaid.

Meie tugevusteks onpaindlikkus, valdkonnatundmine,kiirus, aususjavÀrbamistekogemus.

Barona EestipĂ”hiteenustekson vĂ€rbamine ja tööjĂ”urent , kuid olemealativalmisĂ€ra kuulama kliendivajadusedjapakkuma kliendile sobivaimat,paindlikku personaliteenust. BaronaEestiOÜvĂ€rbamisprotsessidsisaldavadpostitusi erinevatesse vĂ€rbamiskanalitesse (tööportaalid, sotsiaalmeedia,veebireklaam, trĂŒkimeedia,digitaalturundusekanalid), sihtotsinguterinevatestarhiividest, otsepostitusi kandidaatidele,kandidaatide eelvalikuid,töövestlusikandidaatidega, taustauuringuid,kandidaatideesitlusikliendile, tagasisidetkandidaatidelevĂ€rbamisprotsessikulgemisest ja tulemustest,garantiidvĂ€rbamiselejne.Kliendisoovil suudame töötajaidleidakavĂ€lismaadest. SuurematevĂ€rbamisvajadustega projektidelsuudabBaronakorraldada kokkuleppelkliendigaturundusja tööandjabrĂ€ndingukampaaniaid.

Barona pakuboma teenuseid eritegevusvaldkondades tegutsevateleklientidele:

Meie tugevusteks onpaindlikkus, valdkonnatundmine,kiirus, aususjavÀrbamistekogemus.

 TÖÖSTUS -töölised,liinitöölised, spetsialistid,meeskonna-, osakonna-, tehasejuhid

Barona pakuboma teenuseid eritegevusvaldkondades tegutsevateleklientidele:

 KONTOR -sekretĂ€rid,juhiabid,assistendid, administraatorid,bĂŒroojuhid

 LOGISTIKA -komplekteerijad, laotöötajad, tĂ”stukijuhid,ekspediitorid,logistikud,laojuhid

 TÖÖSTUS -töölised,liinitöölised, spetsialistid,meeskonna-, osakonna-, tehasejuhid

 INSENEERIA -mehaanika-, elektri-, automaatika-, tarkvara insenerid,projektijuhid

 KONTOR -sekretĂ€rid,juhiabid,assistendid, administraatorid,bĂŒroojuhid

 TÖÖSTUSE KORRASHOID -mehaanikud,tehnikud, automaatikud,elektrikud,mehhatroonikud

 LOGISTIKA -komplekteerijad, laotöötajad, tĂ”stukijuhid,ekspediitorid,logistikud,laojuhid

 INSENEERIA -mehaanika-, elektri-, automaatika-, tarkvara insenerid,projektijuhid

 KLIENDITEENINDUS -assistendid, klienditeenindajad, administraatorid,erinevad tugiinimesed

 TÖÖSTUSE KORRASHOID -mehaanikud,tehnikud, automaatikud,elektrikud,mehhatroonikud

 FINANTS -palgaarvestajad, eelarvestajad, raamatupidajad, finantskontrollerid, pearaamatupidajad

 KLIENDITEENINDUS -assistendid, klienditeenindajad, administraatorid,erinevad tugiinimesed

 IT -programmeerijad,testijad, arendajad, QAinsenerid/lead-id, disainerid, team lead-id,projektijuhid

 FINANTS -palgaarvestajad, eelarvestajad, raamatupidajad, finantskontrollerid, pearaamatupidajad

 TURUNDUS/MÜÜK -mĂŒĂŒgiassitendid, -konsultandid, -esindajad, -insenerid, -juhid,turundajad.

 IT -programmeerijad,testijad, arendajad, QAinsenerid/lead-id, disainerid, team lead-id,projektijuhid

 JUHID --- teamleadid, osakonna-,maa-,piirkonna-, mĂŒĂŒgi-, tehnika-ja tegevjuhid.

 TURUNDUS/MÜÜK -mĂŒĂŒgiassitendid, -konsultandid, -esindajad, -insenerid, -juhid,turundajad.

 JUHID --- teamleadid, osakonna-,maa-,piirkonna-, mĂŒĂŒgi-, tehnika-ja tegevjuhid.

+372 56223001info@barona.ee https://barona.ee/ BaronaEesti OÜ onSoome juurtegapersonaliettevĂ”te, mis onEestis tegutsenudĂŒle 20 aasta. Olemeosa rahvusvahelisestkontsernist Bravedo Oy https://www.bravedo.fi/ KUI SOOVID LISAINFOTTEENUSTESTVÕIHINNAPAKKUMIST
+372 56223001info@barona.ee https://barona.ee/ BaronaEesti OÜ onSoome juurtegapersonaliettevĂ”te, mis onEestis tegutsenudĂŒle 20 aasta. Olemeosa rahvusvahelisestkontsernist Bravedo Oy https://www.bravedo.fi/ KUI SOOVID LISAINFOTTEENUSTESTVÕIHINNAPAKKUMIST

Kuidas ajada Àri kriisipiirkonnas?

Nagu öeldakse, siis ka sÔja ajal ei jÀÀ Àri seisma, sest alati leiab vÔimalusi, kuidas olla kas kitsalt endale vÔi laiemalt riigile kasulik. Ka sÔjatingimustes ei ole Ukrainas elutegevus vÔi ettevÔtlus lÔppenud: on muutunud suunad, suhtumised ja ka vÀlisriikide, -ettevÔtete, -ettevÔtjate huvid.

Tekst: Martin Hanson

Kiievis asuva Eesti saatkonna majandusnÔunik Ando Rehemaa rÀÀgibki, mis seisus on Ukraina majandus, kuidas sinna investeerida ja mis on praegused riskid.

Kuidas rahastatakse praegu Àritegevusi riskipiirkondades, hetkel siis nÀiteks Ukrainas?

Alustame sellest, et kuidas riskipiirkonda defineerida? Ukraina ida-, kesk- ja lÀÀneosad on vÀga erinevas seisus. Kas loeme riskipiirkonnaks ainult Ida-Ukraina? Ida- ja osaliselt ka Kesk-Ukrainas keskendutakse taastamisele, elu- ja Àritingimuste sÀilitamisele. LÀÀnes ja riigi keskosas tegeletakse aga Àri arendamisega.

EttevĂ”tluse toetamise vallas on ellu kutsutud erinevad programmid nii Ukraina valitsusel, kohalikel regioonidel kui ka kĂ”igil doonoritel (doonorriigid, rahvusvahelised finantsasutused, eradoonorid jne). KĂ”igist neist ei ole ammendavat ĂŒlevaadet aga ilmselt kellelgi. Ukraina valitsus on vĂ€lja töötanud ka Ă€ririski kindlustusmehhanismid, aga need on esialgu suunatud Musta mere logistikakoridoride toetamiseks ja seal opereerivatele laevafirmadele elementaarse kindlustuskatte pakkumiseks.

Üldine pĂ”himĂ”te on, et toetatakse Ukraina ettevĂ”tlust ja kohalikke ettevĂ”tteid. Ukraina poolel ĂŒldjuhul keegi vĂ€lisettevĂ”ttele turule sisenemise eest raha pakkuma ei hakka, kui ei ole just tegemist kohaliku ettevĂ”tte partneriga. MĂ”nedel vĂ€lisriikidel on programmid enda ettevĂ”tete toetamiseks sisenedes Ukraina turule, aga need on suunatud ainult enda riigi ettevĂ”-

tetele: sakslased pakuvad nÀiteks oma ettevÔtetele investeerimisgarantiisid, taanlased toetavad oma ettevÔtteid Ukraina riikliku EIFO fondi kaudu. Eesti valitsus suurendas 2023. aastal EISA/KredExi laenukÀenduse mahtu saja miljoni euro vÔrra ja 2024. aastaks suurendati ka ekspordilaenude mahtu samas suurusjÀrgus.

Mis tingimusi pangad nÔuavad, kas on olemas suurema riskitaluvusega finantsasutusi?

Ukraina keskpank NBU tĂ”stis juunis 2022 keskpanga intressimÀÀra 25%-le selleks, et hoida rahvusvaluuta grivna kurssi ja takistada rahanduse kokku kukkumist. Nad on sellega hĂ€sti hakkama saanud, grivna kurss pĂŒsib stabiilsena ka pĂ€rast valuuta vahetuskursi vabaks laskmist. Praeguseks on intressimÀÀra alandatud aga 14,5%-le. MĂ”ju kommertspankadele oli selline, et need hakkasid massiliselt ostma keskpanga kĂ”rge intressiga vĂ”lakirju ja kommertslaenude turg kuivas sisuliselt kokku. See puudutas eriti vĂ€ikeseid ja keskmise suurusega ettevĂ”tteid, ilmselt vĂ€hem suurettevĂ”tteid. Tuttav ĆœĂ”tomĂ”ri tekstiiliĂ€rimees, kes teeb edukalt allhanget EL-i brĂ€ndidele, kinnitas samas, et temale kĂ€ivad pangad raha hoopis pakkumas.

Milline on hetkel ettevÔtluse kliima Ukrainas? Milliseid muutusi on sÔda selles esile toonud?

SÔjatööstus buumib. Tööstusharudest on kÔige valusamalt pihta saanud ehitussektor, muud sektorid tasapisi taastuvad. VÀlja arvatud energeetika, mis on viimastel nÀdalatel vene-

laste poolt jĂ€lle valusalt pihta saanud. MĂ€letan kellegi hiljutist kommentaari, et Ukraina ettevĂ”tjad on valmis Ukrainasse investeerima, vĂ€lismaalased pigem „ootavad kindlamaid aegu“.

Millega peaks arvestama praegu Ukrainasse investeerides? Millised on suurimad riskid?

Korruptsiooni peetakse ĂŒldjuhul probleemiks, kohalike ettevĂ”tete seas ei ole see eri kuudel kĂŒmnendast kohast eriti kĂ”rgemale tĂ”usnud. Mul on piisavalt tagasisidet, et Ukrainas on vĂ”imalik Ă€ri normaalselt ajada. Oluline on leida Ă”iged partnerid ja mĂ”ista, kuidas Ukrainas Ă€ri ajada: nĂ€iteks ainult video- vĂ”i meilikontakt siin ei toimi, vaja on ikka isiklikku kontakti. Kui keegi tuleb „kĂ€tt vĂ€ristama“ ja lubab „asjad korda ajada“, siis pigem jutt lĂ”petada, sest kerge on sellises olukorras „supi sisse“ sattuda.

Millised on uued perspektiivsed valdkonnad, mis vÔiksid Ukrainas pakkuda huvitavat vÔimalust Àri alustada?

Ukraina on suur ja tĂ€is erinevaid vĂ”imalusi: toormed (puit, metall), masinatööstus, pĂ”llumajandus ja nii edasi. Eri regioonidel on eri vĂ”imalused ja ka prioriteetsed valdkonnad. Praegu on selleks kindlasti militaartööstus ja selles osas on Eesti ettevĂ”tted aktiivsed. Ukraina juba sĂ”dib ka mĂ”ne Eestis toodetud tehnoloogia abil. Eesti riigi arenguabivahenditega oleme pĂŒĂŒdnud toetada meie puit majasektorit (puitmoodulitest ehitatud n-ö nĂ€idislasteaed ZĂ”tomĂ”ri oblastis Ovruchis).

20 Mai 2024 FINANTS&JUHTIMINE
Ando Rehemaa Foto: Erakogu

Investeerimiskuld ja -hÔbe Saksamaa vanimalttootjalt

Heimerle + Meule on LBMA tunnustatud tootja. KÔik kuld- ja hÔbeplaadid on valmistatud 100% taaskasutatud materjalist.

99.99% puhtusega kuld- ja hÔbe on saadaval 0.5g kuni 1000g plaatide / kangidena.

Investeerimiskuld on kÀibemaksuvaba.

Investeerimise psĂŒhholoogia: kannatlikud vĂ”tavad kannatamatutelt raha Ă€ra

PsĂŒhholoogial on rahakĂ€itumises mÀÀrav roll –milles see avaldub?

Tekst: Kadri Hurt

„Raha kasutavad ja majandustehinguid sooritavad omavahel inimesed. See tĂ€hendab, et kĂ”ik inimloomuse puudujÀÀgid leiavad tee sellesse teemasse. Ja mitte ainult – massis nĂ€ivad need puudujÀÀgid suisa vĂ”imenduvat,“ kommenteerib Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel. „VĂ”ta indiviidina viisakas ja intelligentne inimene ning juba ta ostabki grupimĂ”tlemise n-ö ohvrina laenuga Kalamajja „investeerimiseks“ veerand miljonit maksva harjakapi vĂ”i hunniku aktsiaid, mille hinda on praeguseks sisse arvestatud igavene kasumikasv ning laienemine meie pĂ€ikesesĂŒsteemist vĂ€ljapoole,“ lisab ta vĂ€rvikalt, „ja loomulikult, kui nendega peaks halvasti minema (ja varem vĂ”i hiljem lĂ€hebki), on sĂŒĂŒdi opressiivne patriarhaalne kapitalism, valitsus, pangad ja neli aastaaega.“

Enamikul inimestel on Koppeli arvates selge ja muide mitte valearusaam, et rohkem raha tĂ€hendab vĂ€hemalt teoreetiliselt vĂ€hem probleeme. Edukale investorile tulevad mehe arvates ilmselt enim kasuks realism, distsiplineeritus ja pikk vaade. „Me elame maailmas, kus on normiks vaadelda seda lĂ€bi ideoloogiliste prillide. Paraku moonutavad need tegelikkust mÀÀral, mis ei vĂ”imalda langetada kvaliteetseid otsuseid. Oleks kasulik Ă”ppida maailma tunnetama fakti-, mitte narratiivipĂ”hiselt,“ ĂŒtleb ta. Teiseks tasuks mingid protsessid automatiseerida – nĂ€iteks pikk, regulaarne ja pidev automaatne indeksisse investeerimine peaks olema norm. KĂ”ik ĂŒlejÀÀnu peaks tulema pĂ€rast seda. Kolmandaks tuleks aru saada,

et jÔuluvana pole olemas ja tootlust peaks saavutama oskustega, mitte juhuslikult.

Raha ja sellega seotud otsuseid kardame me tuntud investori arvates sellepĂ€rast, et raha nĂ€ib normaalses inimeses tekitavat olukorra, mis tundub suisa vĂ€listavat mĂ”istuspĂ€rase kĂ€itumise: „Sageli jĂ”utakse selleni, kui ollakse enamik vigu omal nahal Ă€ra proovinud.“ NĂ€iteks turgudel tegutsema hakkamist vĂ”rdleb Koppel noore inimese armumisega seotud aju biokeemia festivaliga: „KĂ”ik on ilus, hea ja huvitav – magada ei saa, vererĂ”hk on kĂ”rge, sĂŒda peksab, kĂ€ed higistavad ning meeleolu on trillallaa-trullallaa. No kuidas sa teed sellises seisundis Ă”igeid otsuseid?“ NeurotĂŒĂŒpilised inimesed on investori arvates seetĂ”ttu rahaga ja turgudel sageli palju edukamad. Teistel kulub palju aega: „Aga paraku

selleks hetkeks, kui koitma hakkab, vĂ”ib kapitalist olla suur jupp lĂ€inud vĂ”i kukil mĂ€rkimisvÀÀrne vĂ”lakoorem.“ Õigeks vĂ”ib Koppeli arvates ĂŒldiselt pidada selliseid rahaga seotud otsuseid, mis on distsiplineeritud ja pika vaatega, kĂŒlmad ja tehnilised ning mida on emotsionaalselt raske teha. VĂ”i suisa kĂ”ige raskem teha. „NĂ€iteks aktsiaturu kohta on erinevad vĂ€ga edukad investorid öelnud ĂŒhel vĂ”i teisel viisil, et see on koht, kus kannatlikud vĂ”tavad kannatamatutelt raha Ă€ra,“ mĂ€rgib ta.

AnalĂŒĂŒsides, miks on petturid vĂ”imelised meid nii lihtsalt rahast vabastama, arvab Koppel, et inimeste probleemid jaotuvad ĂŒldiselt kolme kategooriasse: raha, suhted ja tervis. „Petturid otsivad ĂŒles need, kes on ĂŒhes, teises vĂ”i kĂ”igis kolmes kategoorias haavatavamad, ning pakuvad imelist „lahendust“.“

22 Mai 2024 FINANTS&JUHTIMINE
Peeter Koppel Foto: Redgate Wealth

AdvokaadibĂŒroo TURNSTONE kutsub oma meeskonnaga liituma

ADVOKAATI vÔi JURISTI

Pakume igakĂŒlgseid arenemisvĂ”imalusi, huvitavat, professionaalseid vĂ€ljakutseid sisaldavat vaheldusrikast tööd ja tulemustest sĂ”ltuvat ning valdkonna keskmist ĂŒletavat tasu.

NÔuded kandidaadile:

‱ magistrikraad Ă”igusteaduses vĂ”i selle omandamine 2024. aasta jooksul

‱ eesti ja inglise keele valdamine kĂ”nes ja kirjas, kasuks tuleb vene keele oskus

‱ hea suhtlemisoskus ja esinemisjulgus

‱ oskus töötada meeskonnas ja iseseisvalt

‱ loomingulisus ning orienteeritus lahenduste leidmisele

‱ soov areneda ja julgus vĂ”tta vastutust

Kandideerimiseks palume saata elulookirjelduse koos motivatsioonikirjaga e-posti aadressile info@turnstone.ee hiljemalt 17. maiks 2024 .

BĂŒroo tutvustust vaata siit: turnstone.ee

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.