Eesti Atraktiivseimad Tööandjad (Märts 2025)

ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

MÄRTS 2025

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Miks on lennujaam atraktiivne tööandja?

Tallinna lennujaam on Eesti õhuvärav, kus iga töötaja panustab sellesse, et Eesti oleks ühendatud maailmaga. AS Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtted AS Tallinn Airport GH ning AS Airport City moodustavad kontserni, mille toimimisse panustavad üle 650 töötaja. Ettevõte on korduvalt pälvinud erinevaid tööandjamärgiseid ja -auhindu, kuid mis teeb lennujaamast atraktiivse tööandja?

Kontsern Tallinna Lennujaam on kaasaegne organisatsioon, kus väärtustatakse töötajaid ja nende panust ning soositakse uuendusmeelsust ja avatust. Lennujaam on dünaamiline töökeskkond, kus esineb põnevaid väljakutseid, siin on võimalik erialaselt areneda ja unikaalset karjääri teha.

Pakume töötajatele erinevaid hüvesid ja arenguvõimalusi, muu hulgas on meie mitmekesises väärtuspakkumises:

 35 päeva tasustatud puhkust aastas;  töötajate tervise ja heaolu toetused:

tervisekindlustus või sporditoetus, nägemisvahendite soetamise kompenseerimine ning võimalus liituda Lennujaama Spordiklubiga;  paindlik töögraafik – võimalus teha graafikuga tööd või teatud ametikohtade puhul osalist kaugtööd;  täiendkoolitused ja arenguvõimalused – töötajatel on võimalik osaleda erialastel koolitustel ja omandada uusi oskusi;  soodustused lennujaama ja koostööpartnerite teenustele ning toodetele.

Ettevõtte areng ja tulevikuplaanid

Meie peamine eesmärk on tagada võimalikult palju otseühendusi Euroopa suurematesse sõlmjaamadesse ja ka puhkuse sihtkohtadesse. Tallinna lennujaama reisijate arv on iga aastaga kasvanud, jõudes 2024. aastal pea 3,5 miljonini ja prognooside järgi jätkub reisijate arvu kasv ka järgnevatel aastatel. Selleks et tagada parimal tasemel sujuv reisijate teekond, investeerime reisiterminali laiendusse ning protsesside automatiseerimisse ja iseteeninduslike lahenduste rakendamisse. Äritulude suurendamiseks tegeleme kinnisvaraarendustega lennujaama ärilinnakus.

Arengu- ja karjäärivõimalused lennujaamas

Tallinna Lennujaam pakub mitmekesiseid arenguvõimalusi. Töötajatel on võimalik liikuda ametikohtade vahel spetsialisti tasandil, motivatsiooni ja võimekuse korral areneda juhiks. Mitmed praegused juhid on alustanud oma karjääri spetsialisti ametikohtadelt ja liikunud edasi vastutusrikkamatesse juhirollidesse. Lisaks toetab lennujaam erialaste oskuste arendamist, pakkudes koolitusi ja täiendõpet. Kolmandik lennujaama töötajatest on ettevõttes juba üle kümne aasta, kuna töö on huvitav ja mitmekesine, pakkudes võimalusi pidevalt uusi teadmisi omandada ja erialaselt areneda.

Millistele ametikohtadele saab kandideerida?

Pakume tööd erinevate valdkondade esindajatele alates klienditeenindajatest kuni spetsiifilisi oskusi nõudvate spetsialistideni, nagu näiteks mehhatroonikud, hoolduselektrikud, eritehnika operaatorid ja IT­ spetsialistid. Lennujaamas töötamine nõuab vastutustundlikkust, täpsust, head koostöö­ ja suhtlemisoskust ning valmidust pidevalt juurde ja ümber õppida.

Külasta lennujaama veebilehel olevat karjäärilehte ja tutvu seal avaldatud tööpakkumistega: airport.ee/karjaar-lennujaamas

TEELE LAUN, kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuhtimise osakonna juht

Kaksteist aastat tagasi alustasin lennujaamas oma karjääri reisijateenindajana maapealseid teenuseid pakkuvas ettevõttes Tallinn Airport GH. Selle aja jooksul olen töötanud kahes kontserni ettevõttes, kokku seitsmel erineval ametikohal, millest iga järgmine on olnud väljakutserohkem kui eelmine. Praegu juhin kvaliteedi­, vastavusja keskkonnajuhtimise osakonda, kus minu vastutusalasse kuuluvad mitmed strateegiliselt olulised valdkonnad, nagu keskkonna­ ja kestlikkuse juhtimine, vastavusjuhtimine, tööohutus, kvaliteedijuhtimine ja maapealsete teenuste ohutusjuhtimine. Lennujaam on mulle pakkunud pidevat arengut ja eneseteostust. Siin pole kunagi kahte ühesugust päeva – iga päev toob kaasa ülesandeid, mis nõuavad loovust ja lahendustele orienteeritud mõtlemist kõrgelt reguleeritud valdkonnas. Hindan kõrgelt Tallinna Lennujaama pühendumust kestlikule arengule. Oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid – juba sel aastal saavutame süsinikuneutraalsuse ja aastaks 2030 soovime olla kliimaneutraalsed. Lisaks oleme valmistunud kestlikkuse aruandluseks ja juhtimises arvestame süsteemselt keskkonna­, sotsiaalseid ja juhtimispõhimõtteid, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus. Kuigi lennujaama põhieesmärk on alati lennuühenduste tagamine ja ohutu lennundusteenuse pakkumine, on mul uhke töötada ettevõttes, kus lisaks elutähtsa teenuse osutamisele on fookuses ka läbipaistev juhtimine, huvigruppe kaasav otsustusprotsess, töötajate heaolu ning keskkonnasäästlikkus. Eelkõige on mind lennujaamas hoidnud missiooniga töö – teadmine, et iga töötaja, olenemata ametikohast, tegutseb ühtse eesmärgi nimel: ühendada Eestit maailmaga. See väärtus loob tugeva kogukonnatunde, kus igapäevane koostöö ja ühised eesmärgid innustavad ning motiveerivad.

Just need väärtused ja võimalused on põhjuseks, miks olen siin juba üle kümne aasta – lennujaam ei ole lihtsalt töökoht, vaid keskkond, kus on võimalik kasvada, areneda ja oma panusega midagi suuremat luua.

Fotod:

Tallinna

Lennujaam

Concise – usaldusväärne partner ja töötajasõbralik ettevõte

Concise ei ole lihtsalt IT-ettevõte – see on tehnoloogiapartner, kes viib ka lennukad ideed ellu ja aitab ettevõtetel kasvada.

Tehnoloogiamaailmas on kiirus ja kvaliteet määrava tähtsusega ning ettevõtted otsivad usaldusväärseid partnereid, kes suudaksid nende ärivajadustele vastavaid lahendusi pakkuda. „Meie eesmärk on aidata ettevõtetel innovaatilisi ja jätkusuutlikke tooteid arendada,“ räägib Concise’i juhtkonna liige ja personalijuht Margot Saluse

Concise’i juhtkonna liige ja personalijuht

Margot Saluse.

Põhjaliku kogemuse, paindliku töökultuuri ja tipptasemel meeskonnaga on Concise nii tugev koostööpartner kui ka arenguvõimalusi pakkuv tööandja.

Kõrgetasemeline tehnoloogia ja strateegiline lähenemine „Concise’i fookus on kõrgkva liteetsete ja tulevikukindlate tarkvaralahenduste loomisel,“ ütleb Concise’i äriarendusjuht Hannu Kikkas . Meeskonda kuuluvad peamiselt kogenud vanemarendajad ja arhitektid, kes suudavad pakkuda klientidele pikaajalisi ning äriliselt kasulikke IT­lahendusi.

Logistika- ja transpordivaldkonnas aitab Concise optimeerida tarne ahela juhtimist, laohaldust ning logistikat ja pakub suurandmetele tuginedes reaalajas andmeanalüütikat ning protsesside automatiseerimist. See võimaldab ettevõtetel efektiivsust tõsta ja kulusid vähendada. Peale selle on Concise spetsialiseerunud pilvepõhiste rakenduste arendamisele, infrastruktuuri haldusele ja pilvemigratsioonile . Ettevõtte teenused tagavad klientidele paindlikkuse ja innovatsioonivõime ning aitavad optimeerida pilvekulusid.

Finantstehnoloogia ja makselahenduste valdkonnas arendab Concise maksete töötlemise ning rahavoogude optimeerimise lahendusi, pakkudes kindlat ja turvalist tarkvara finantssektori ettevõtetele.

Concise’i juhtkonna liige ja äriarendusjuht

Hannu Kikkas.

Lisaks tugineb Concise oma töös spetsiaalselt välja töötatud metoodikale #superagile, mis võimaldab kiiresti ja tõhusalt üles ehitada tugevad tootearendusmeeskonnad. Näiteks on ettevõte just selle metoodika abil aidanud pikaajalisel kliendil saavutada lausa 700 ­ kordse ärikasvu.

Tänapäeval eksporditakse 85% teenustest ja Concise’i arendustiimid tegelevad peamiselt projektidega Euroopast ning USA­st. „Meie eesmärk ei ole ainult tarkvara arendamine, vaid terviklike IT­lahenduste loomine, mis toetavad ettevõtete kasvu ja optimeerivad nende arendusprotsesse,“ kirjeldab Kikkas ettevõtte missiooni.

Lahendused eri valdkondadele Concise teenindab nii era ­ kui ka avaliku sektori kliente, pakkudes tehnoloogilisi lahendusi mitmes valdkonnas. Kikkas toob neist välja neli, mida võib pidada ka Concise’i tugevusteks.

Concise’i tugevuseks on ka geoinfosüsteemide (GIS) lahendused , mis aitavad organisatsioonidel analüüsida ja visualiseerida geograafilisi andmeid.

„Concise on välja töötanud mitmeid innovaatilisi ruumiandmete analüüsi ja objektide visualiseerimise tööriistu, mis pakuvad väärtust nii era­ kui ka avalikule sektorile,“ ütleb äriarendusjuht.

Concise kui tööandja – vabadus, vastutus ja areng Lisaks tipptasemel arenduspartneriks olemisele panustab Concise ka inimkeskse ja paindliku töökeskkonna loomisesse. Ettevõtte tööpõhimõtted toetuvad usaldusele, vabadusele ja vastutusele, võimaldades töötajatele eneseteostust ning arengut.

„Alustasime tegevust 2008. aastal ja oleme kasvanud enam kui 140 töötajaga ettevõtteks. Concise on parajalt suur, kuid samas piisavalt väike, et olla paindlik ning arvestada kõikide osapoolte huvidega,“ ütleb personalijuht. „Oma inimestele oleme loonud psühholoogilise turvatunde ja avatud suhtluskultuuri, kus saab vabalt arvamust väljendada ning eksimine ei ole tabu, vaid osa õppimisprotsessist.“

Mitmekesised arenguvõimalused

Concise’is saavad töötajad oma õpiteekonda paindlikult kujundada. Ettevõte pakub uutele liitujatele töötube, Tech Talkse ja võimalust õppida praktiliste ülesannete kaudu. Oluline roll on ka tagasisidekultuuril, mis aitab töötajatel kiiresti areneda ja oma oskusi täiustada.

Concise’i töökeskkonda iseloomustavad:  stabiilsus ja paindlikkus  vabadus ja vastutus  psühholoogiline turvatunne  võimalus avastada ja õppida  tugev meeskonnavaim ja koostöö  eesti keel ja kultuur  mõjusad projektid ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajad  konkurentsivõimeline töötasu

Kellele sobib Concise’i meeskond?

Personalijuht rõhutab, et kõige olulisem on ettevõttega liituva inimese isiksus, uudishimu ja soov õppida, sest tehnilisi oskusi saab alati arendada.

Concise otsib inimesi, kes jagavad kolme põhiväärtust:

 We do things together  We get things done  We encourage growth

Nii et kui tunned, et sulle meeldib teha asju koos, et asjad saavad koos ka paremini tehtud ja loodud lahendused julgustavad sinu ning partnerite kasvamist, siis on Concise just sulle.

Tulevik ja kasvusuunad Concise’i eesmärgid on ambitsioonikad – järgmise viie aasta jooksul plaanitakse laiendada kliendibaasi Põhja ­Euroopas ja suurendada enda nähtavust ka Eestis. Ettevõte soovib kindlustada positsiooni usaldusväärse ja innovaatilise tehnoloogiapartnerina ning välja töötada uusi omatooteid, mis toetaks edasist kasvu sihtturgudel. „Meie tugevus peitub tipptasemel tarkvarainseneride meeskonnas, kelle tehniline pädevus võimaldab pakkuda turvalisi, skaleeritavaid ja jätkusuutlikke lahendusi,“ kinnitab Kikkas. „Oleme ettevõtetele, kes otsivad partnerit, kellega koos areneda, kiirelt turule jõuda ja samal ajal riske minimeerida, usaldusväärseks ja kogenud tehnoloogiapartneriks.“

Kas soovid liituda või koostööd teha?

Tööpakkumised ja karjäärivõimalused

Margot Saluse – Concise’i juhtkonna liige ja personalijuht margot.saluse@concise.eu

Koostöövõimalused

Hannu Kikkas – Concise’i juhtkonna liige ja äriarendusjuht hannu.kikkas@concise.eu

TÖÖÕNN on oluline nii

töötajale kui ka tööandjale

Töötegemine seostub enamasti ikka kohustuste koormaga, milles on rohkem raskusi kui rõõme. Kes aga teeb tööd, mis pakub rõõmu ja rahuldust, on päriselt õnnega koos. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis on tööõnne mõõtmine saanud igapäevaseks ja positiivsed muutused organisatsioonis on silmaga näha.

PRIA haldab hiiglaslikku Euroopa Liidu ja riiklike toetuste süsteemi ning registreid, mis nõuab inimestega suhtlemist, suurt täpsust, korrektsust ja sageli pingeliste olukordade ületamist.

Organisatsiooni edukama toimimise nimel on vaja inimesed ja nende tööõnn fookusesse tuua. „Ilma motiveeritud inimesteta organisatsioon oma eesmärke ei saavuta,“ kinnitab PRIA toetuste rakendamise osakonna juhataja Merle Juur. „Tööõnne oleme enda jaoks lahti mõtestanud järgmiselt: kui inimesed peavad enda tööd huvitavaks ja arendavaks, meeskonnaliikmete omavahelised suhted on head ja vaimne ning füüsiline tervis korras, siis leitakse üheskoos ka väga keerulistele väljakutsetele lahendused. See kõik kokku ongi tööõnn.“

Selged rollid

Tööga seotud kitsaskohti lahates tõid töötajad esile, et ebakindlust ja stressi põhjustas juhtimiskvaliteet ning selgete rollide puudumine tööülesannete täitmisel. Rahulolematud oldi ka palkadega.

„1. jaanuarist on meil uus töökorraldus: sellele eelnes põhjalik analüüs ja tulemustest lähtuvalt tehti struktuurimuudatus. Võtsime kasutusele selgema tööjaotuse ja lõime olemasoleva inimressursiga majja ka uusi rolle. Näiteks tegime kliendisuhete osakonna ja toetuste arendamise ning rakendamise osakonnad, et kõik toetused oleksid ühtse ja selge juhtimise all, samuti palgati riskijuht ning täiskohaga vaimse tervise spetsialist,“ kirjeldab Juur.

Struktuurimuutuste käigus korrastati personali koosseisu, mis võimaldas korrigeerida töötajate palku. Veelgi

olulisemaks on saanud juhtide koolitamine, et nad oskaksid meeskonda motiveerida. Töötajatele korraldatakse vaimse tervise hoidmiseks enesehoiukoolitusi, kus antakse oskusi ja teadmisi endast teadlikumaks saamisel ning nõu oma elu paremaks korraldamiseks. Igal töötajal on aastas neli energiapäeva, mille kasutamise üle saab ise otsustada.

Neid pingutusi hindas ka vaimse tervise küsimustega tegelev peaasi.ee, kes omistas PRIA ­ le vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldmärgise.

Tööõnne tööriistakasti eest sai PRIA ka eriauhinna PARE-lt.

Tööõnne mõõtmine

Töötajate tööga rahulolu mõõdetakse tööõnne indeksi abil. Tööõnne tööriista kasti eest sai PRIA ka eriauhinna PARE­lt. Indeks koosneb üheksast näitajast, millest osa monitooritakse aasta lõikes (nt aastavestluste motivatsioonihinnangud, Stebby toetuse ja tervisekindlustuse kasutamine) ja mõnda igakuise küsitlusega.

„Tööõnne indeksi näitajad on igale priakale igapäevaselt nähtavad siseveebis interaktiivse töölauana. Juhtide jaoks on olemas veelgi detailsemad töölauad, mis on heaks tööriistaks oma meeskonna tööõnnega tegelemisel ja näitavad, millised probleemid vajavad hetkel tähelepanu,“ selgitab Merle Juur.

Tööõnne pideva fookuses hoidmise tulemusena on indeksi näitaja tõusnud PRIA­s aegade kõrgeimaks: kümnepallisüsteemis 7,7. Juure sõnul on põhjust uhke olla: „Näeme, et pärast muudatusi said paljud endale PRIA­s uued ja põnevad ülesanded, rolliselgus ning loogiline ja mõtestatud töökorraldus aitab paremini oma tööd teha.“

Tööõnne uuringutes osalemine pole keeruline ja töötajad on sellega hästi kaasa tulnud. „On kaasatulijaid, aga muidugi ka neid, kes on skeptilisemad. Ega siin aitagi muu, kui näidata, et tööõnne mõõtmise tulemused on päriselt aluseks töö paremaks muutmisel. Oleme suutnud mõõtmise korraldada nii, et suurem osa näitajatest on meil automaatselt süsteemidest kättesaadavad ega nõua inimestelt ekstra aja panustamist,“ selgitab Juur.

Uuringud on näidanud, et organisatsioonides, kus rahulolu tööõnnega on kõrgel tasemel, on inimesed loomingulisemad ja produktiivsemad, ettevõtte eesmärgid saavutatud ning tööjõu voolavus väiksem. Seetõttu soovitab Merle Juur ka teistele asutustele ja ettevõtetele tööõnne mõõtmist kasutada: „Näiteks minu osakonnas on 126 inimest, kes töötavad üle kogu Eesti PRIA maakondlikes esindustes või teevad kaugtööd. Vaatamata füüsilisele kaugusele, näen tööõnne mõõdikutest oma inimeste mure­ ja rõõmukohti ning saan nendele keskenduda. Pean oluliseks, et tööõnne mõõtmine on soovi korral anonüümne – inimene peab saama öelda välja, mida ta päriselt arvab. Oleme näinud, et tööõnnele keskendumine on meile tööle kandideerijate silmis lisanud atraktiivsust, sest tõestab, et hoolime oma inimestest.“

PRIA toetuste rakendamise osakonna juhataja Merle Juur. Foto: Merle Värv

Taastusravi ja rehabilitatsioon on võimaluste loomise kunst – tule löö kaasa HNRK-s!

Haapsalu Neuroloogililine Rehabilitatsioonikeskus (HNRK) aitab taastumist vajavatel patsientidel iseseisvasse ellu naasta. HNRK spetsialistid usuvad, et taastusravi on tervishoiu üks ägedamaid valdkondi ja uued arstid on meeskonda väga oodatud.

„Meie haigla on Eestis ainu laadne – kogu tegevus on pühendatud taastusravile ja rehabilitatsioonile ning just seetõttu oleme siin oma ala suurimad fännid,“ räägib HNRK juhataja Kadri Englas. HNRK teenuseid kasutavad väga erinevad inimesed, kelle ühiseks jooneks on see, et nad vajavad tuge, et oma elu üle taas kontroll saavutada. Mõned jõuavad taastusravisse pärast rasket liiklusõnnetust, teised võitlevad haruldaste neuroloogiliste haigustega, on ka neid, kes püüavad taastuda insuldist.

Kaasaegne taastusravi

Miks tasub kaaluda tööd HNRK-s?

 Erialane areng ja koolitusvõimalused.

„Meie patsientide hulgas on pikaajalist taastusravi vajavad inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Nende hulka kuuluvad näiteks seljaaju ­ või peaajukahjustusega patsiendid, Parkinsoni tõvega inimesed või tserebraalparalüüsi diagnoosiga patsiendid,“ loetleb Englas. Just siin tuleb mängu HNRK interdistsiplinaarne meeskond –arstid, füsio ­ ja tegevusterapeudid, psühholoogid, logopeedid, sotsiaaltöötajad, õed, hooldajad –, kelle eesmärk on leida iga patsiendi jaoks sobivaim tee taastumiseks. Nende valdkondade spetsialiste HNRK enda juurde tööle kutsubki.

HNRK lähenemine taastusravile põhineb neurorehabilitatsiooni põhiprintsiipidel: individuaalsel käsitlusel, aktiveerival keskkonnal, mis julgustab inimesi paranemisprotsessis osalema, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisel. „Me oleme oma lähenemises innovaatilised ja järjepidevale arengule orienteeritud, kasutame nii uudseid vahendeid kui ka mõtleme võimalustele, kuidas tööd korraldada võimalikult inimesekeskselt,“ räägib Englas. Ta toob välja, et inimestel, kes HNRK­ s töötavad, on laialdased võimalused erinevaid taastusravimetoodikaid kasutada ja selle käigus nii patsiente aidata kui ka ennast arendada.

must ja nii meeskonna kui ka patsiendi motivatsiooni. Haapsalu on taastumiseks suurepärase atmosfääriga koht. Meie maja looduskaunis asukoht ja organisatsiooni õhkkond, meie hooliv ning soe suhtumine toetab igati edukat taastumist,“ ütleb haigla juhataja.

Kes on need inimesed, kes patsiente aitavad?

„Taastusravi ja rehabilitatsioon on alati koostöö – meie saame patsienti juhendada ja toetada, aga lõplik tulemus sõltub väga suures osas tema enda pingutusest,“ märgib juhataja. See on ka põhjus, miks meeskond peab olema lisaks professionaalsusele ka toetav ja empaatiavõimeline. „Neurorehabilitatsioon ei ole kiire protsess. See nõuab aega, pühendu ­

HNRK meeskond on suurem, kui esmapilgul tundub. „Meil on kokku 181 töötajat ja igaüks neist panustab patsientide taastumisprotsessi,“ räägib personalijuht Marge Jõgisaar. Ta lisab, et kuigi osa töötajatest ei puutu otseselt patsientidega kokku, mängivad kõik rolli haigla sujuvas toimimises. „Taastusravi on nagu pusle, kus iga spetsialisti panus aitab patsiendi ravis lõpuks tervikpildi kokku panna. Arstid, füsio­ ja tegevusterapeudid, psühholoogid, logopeedid, massöörid, õed, hooldajad, abivahendispetsialistid, ortoosimeister – igaüks neist on oluline,“ selgitab Jõgisaar. „Patsient on õnnelik, kui tema keskkond on puhas ja kenasti korras, toit maitsev ja meeldivalt serveeritud, kui kõik haigla töötajad suhtlevad temaga lugupidaval ja sõbralikul moel,“ lisab personalijuht.

HNRK toetab sinu arengut:

 Tugi sisseelamisel.

 Vajadusel keeleõppe toetamine.

 Erinevad sisekoolitused – nii erialast arengut kui ka isiklikku arengut toetavad.

 Tööalastel koolitustel ja konverentsidel osalemise võimalus.

 Õppepuhkuse kasutamise võimalus.

 Rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne meeskond.

 Töö, millel on reaalne mõju inimeste elule.

 Hea töökliima ja rahulik Haapsalu keskkond.

Haapsalu rahulik elukeskkond ja haigla hea töökliima meelitab ka välisriikide spetsialiste. „Meil on füsioterapeudid Lätist, Hispaaniast, Kreekast, Kolumbiast, tegevusterapeudid Prantsusmaalt. Samuti on meie meeskonnas ortoosimeister Hollandist,“ loetleb Jõgisaar. Rahvusvahelisus rikastab nii personali kui ka patsientide kogemusi, tuues ravisse erinevaid vaatenurki ja metoodikaid.

HNRK-s on hea töötada Personalijuht ütleb, et haigla töötajad hindavad kõrgelt meeskonnavaimu ja sõbralikkust. „Kõik tervitavad üksteist ja naeratavad – see ei ole formaalsus, vaid siiras osa meie kultuurist,“ toob ta näite. Kadri Englas on veendunud, et taastusravi on üks tervishoiu inspireerivamaid valdkondi. „See on tervishoiu osa, kus saad oma töö tulemusi päriselt näha: päris inimeste päris eludes. Meil on patsiente, kes saabuvad siia raamil teisest haiglast, hirmul ja lootuseta, aga lähevad ära omal käel, rõõmsalt ja uute unistustega. Mis võiks olla suurem rahuloluallikas?“ Ta tõdeb, et taastusravis töötamine eeldab kannatlikkust ja pühendumust, kuid pakub ka palju rahulolu. „Kui meditsiiniga seotud spetsialist soovib töötada kohas, kus saab päriselt midagi muuta, siis taastusravi ja rehabilitatsioon on kindlasti see valdkond. See on väga tähenduslik töö,“ võtab Englas oma haigla tegevusvaldkonna kokku.

Kui oled meditsiinitöötaja, kes on mõelnud uuele töisele väljakutsele ja kes soovib ennast toetavas keskkonnas teostada, siis vaata: hnrk.ee

HNRK juhataja Kadri Englas.

HNRK personalijuht Marge Jõgisaar.

Foto: Silver Raidla

Foto: Silver Raidla

Tallinna Lastehaigla väärtustab

uuendusmeelsust, võrdseid võimalusi ja arengut

„Meie lastehaiglas seisame selle eest, et kõigil oleksid üksteisele selged sõnumid ja ootused ning avatud, tulemustele orienteeritud suhtlusviis. Igale inimesele on ju tähtis, et temaga arvestataks, teda kaasataks, kuulataks ja koheldaks teistega võrdselt,“ tutvustab Tallinna Lastehaigla sisekliimat ning olustikku sealne personaliosakonna juhataja ja personalijuht Katrin Ligi.

Lastehaigla rõhub atraktiivse töökeskkonna loomisele

Tallinna Lastehaigla kui tööandja on seadnud oma eesmärgiks pakkuda atraktiivset töökeskkonda erinevatele põlvkondadele: „Mitmekesisus ja sümbioos erinevatest teadmistest ning kogemus test, mida vastastikku jagada, kindlasti rikastab ja viib tulemusliku koostöö ning arenguni,“ usub haigla personalijuht.

Lastehaigla eesmärk on olla üha enam avatud kõikidele osapooltele, kes saavad kaasa aidata haigla eesmärkide saavutamisele: koostööpartneritele, uutele töötajatele ja tudengitele ning residentidele. „Hetkel oleme muudatuste juhtimise etapis: soovime lastehaiglasse kaasata rohkem professionaalseid, uuendusmeelseid ja innovaatilisi kaasamõtlejaid, kes aitaksid hoida juba väga heal tasemel ravitööd, aga seda ka edasi arendada,“ selgitab Ligi lastehaigla olevikku ja tulevikumõtteid.

Peamised sammud, mida Tallinna Lastehaigla oma uuenemisteekonnal

astuda kavatseb, on tuua oma tulemusi rohkem nähtavale ning suhelda vabalt avalikkusega, sh probleemidest ja nende lahendamisest.

„Meie strateegia on teha koostööd erinevate organisatsioonidega, et tagada vajalik järelkasvuprogramm, tutvustada oma inimesi kui oma ala tipptegijaid, korraldada siseriiklikke ja rahvusvahelisi konverentse erinevatel lasteraviga seotud teemadel, tugevdada praktikabaasi õendus ­ ja arstkonna tudengitele, pakkuda rohkem töövarjutamise ja stažeerimise võimalusi, hoida asjakohasena oma väärtuspakkumist töötajale ning pakkuda paindlikku tööaega jpm,“ toob lastehaigla personalijuht välja suurel hulgal mõtteid ja eesmärke.

Samuti on haigla asunud tööprotsesse digitaliseerima ja automatiseerima: „Soovime, et iga meie töötaja mõtleks, kuidas toimetada mõtestatult ja nutikalt, sest ressursid on piiratud ning neid tuleb juhtida heaperemehelikult,“ nendib Ligi.

Oluline on hoida töötajate tervist ja heaolu „Viljeleme teadlikult organisatsioonikultuuri, kus soodustame avatud suhtlemist, probleemide ja erimeelsuste lahendamist ning läbipaistvat juhtimist. Hoiame end kursis, mida eri põlvkonnad vajavad, et töökeskkond oleks tulemusi toetav, ja arvestame sellega,“ räägib personalijuht.

Tallinna Lastehaiglas on hingehoidjad, kes vajadusel toetavad ka personali, ning laste vaimse tervise keskuses töötavad professionaalsed tippspetsialistid. Töötajate heaolu ja stressi ning läbipõlemise vältimiseks võimaldab haigla oma töötajatele spordi ­ ja tervisehüvitist. Tulevikuplaanidena tõstab lastehaigla personalijuht esile mentorluse, supervisiooni ja tagasisidevestluste süsteemi loomise, mis aitaks kaasa nii tööefektiivsusele kui ka töötajate arengule.

Täiendkoolitused on arengu alus „Pole saladus, et tervishoiuasutustes on eestikeelse teeninduse pakkumine väljakutse. Sellepärast alustabki lastehaigla sel aastal pikema töötajate keeletaseme tõstmise koolituse arengu ­ ja õppeprogrammiga,“ räägib Ligi lastehaigla püüdlustest soodustada eestikeelset töö­ ja ravikeskkonda.

Lisaks on haigla ette valmistamas juhtide arendamise programmi, mille eesmärk on hoida juhtimises soovitud taset ja vajadusel seda tõsta. Ka karjäärivõimalused on lastehaiglas aastatega avardunud: soodustatakse ettevõtte­

sisest liikumist ning teadmiste, oskuste ja kogemuste vahetamist. Haigla plaan on karjäärimudelit organisatsioonisiseselt edasi arendada, et kõik mõistaksid, millised on võimalused oma ametipositsioonil arenemiseks.

Tallinna Lastehaigla soovib olla võimalikult pere- ja lapsesõbralik „Me väärtustame nii patsiendi ja patsiendi lähedaste kui ka töötajate kogemust – mõlemal suunal on väga palju veel ära teha, aga eesmärgid selleks on seatud. Uuendusmeelsed lähenemised ravivõtetes ja ­ töös on osaliselt juba realiseerunud: meil tegutseb valuravi töögrupp, patsiendiohutuse süsteem on täienenud jpm,“ räägib Ligi haigla püüdlustest pakkuda veelgi peresõbralikumat lähenemist. Tallinna Lastehaigla pikemaajalised eesmärgid näevad ette juhtimises kandvate ja ajaga kaasas käivate süsteemide loomise, et need toetaksid töötajate arenemist, karjäärivõimalusi, ravitöö uuendusi ja innovatsiooni. „Lastehaigla on multidistsiplinaarne kompetentsikeskus ja selleks me soovime ka Eestis jääda. Loodetavasti on ka väljaspool märgata, et lastehaiglal on pikemaajalisem strateegia ja avatud ning uuenenud kuvand,“ loodab Katrin Ligi.

Katrin Ligi

Foto: Peeter Särg

Rohkem infot Tallinna Lastehaigla tegemiste kohta: lastehaigla.ee

Foto: Tallinna Lastehaigla

Voller – kindel partner kvaliteetsete ehituslahenduste vallas

Tänu paindlikkusele, kvaliteedile ja pikaajalisele kogemusele on Voller ripplagede ning kergvaheseinte valdkonna liider, kelle panus Eesti ja rahvusvahelisse ehitussektorisse on märkimisväärne.

Eestis tegutseb juba üle 30 aasta ettevõte, mis on saanud sise ­ ja ehituslahenduste turul kindlaks kvaliteedi märgiks. Voller alustas oma teekonda 1992. aastal ja on praeguseks kasvanud Eesti suurimaks ripplagede ja kergvaheseinte paigaldajaks ning tootjaks, kelle edu aluseks on järjepidev innovatsioon, tugevad partnerlussuhted ja kvaliteedile pühendumine.

Tugev algus ja pidev areng Volleri algusaastatel keskendus ettevõte ripplagede paigaldamisele, kuid juba 1993. aastal laiendati tegevust toodete maaletoomise ja müügi valdkonda. Aastail 1994–1995 hakkas ettevõte pakkuma ka kergvaheseinte lahendusi ja võitis üle Eesti mitmeid suuremahulisi alltöövõtuprojekte. Tänu järjekindlale kvaliteedile ja usaldusväärsusele saavutas Voller oma valdkonnas

juhtpositsiooni, mida on suutnud hoida siiani.

Majanduskriisid, materjalide hinnakõikumised ja tarneahelate katkestused on esitanud ettevõttele mitmeid väljakutseid. Nendest on üle saadud tänu paindlikkusele ja tugevatele koostöösidemetele. Kasvule on kaasa aidanud ka laienemine välisturgudele – Soome turul tegutseb Voller edukalt juba alates 2003. aastast. Täiendava arengu sammuna alustati 2021. aastal omatootmist, et pakkuda veelgi kvaliteetsemaid täispuidust lae ­ ja seinaelemente. Nende toodete iseseisvaks kaubamärgiks sai 2024. aastal Raewood

Kvaliteetsed tooted ja kiired tarned Volleri tooted ja teenused on suunatud nii äri- kui ka eraklientidele. Ettevõte pakub akustilisi, täispuidust ja dekoratiivseid ripplagesid ning seinapaneele,

mis eristuvad nii disaini, heliisolatsiooni kui ka tule­ ja niiskuskindluse poolest.

Ettevõtte tugevuseks on Rae vallas Graniidi tee 4 asuv suur ladu, mis võimaldab katta koheselt suurema osa klientide vajadustest. Kiired tarned ongi üks peamisi põhjuseid, miks kliendid Vollerit usaldavad.

Viimastel aastatel on kliendid hakanud eelistama looduslikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Sellele suundumusele vastates on Voller investeerinud oma täispuidust akustiliste paneelide tootmisesse, mis vastavad rangetele keskkonna ­ ja ohutusstandarditele. Kõik tooted on viimistletud veepõhiste vahenditega ja sertifitseeritud vastavalt EN 14915:2013 standardile, tagades kõrge tuletundlikkuse klassi ja kasutajate tervisele ohutud lahendused.

Ettevõte esindab Euroopa juhtivaid tootjaid, valides koostööpartnereid kvaliteedi ja keskkonnasäästlikkuse printsiipide järgi. Volleril on sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001, mis kinnitavad kvaliteedijuhtimise, keskkonnahoiu ja tööohutuse vastavust rahvusvahelistele standarditele.

Tunnustatud partner suuremahulistes projektides

Voller on tänu oma kvaliteedile ja paindlikkusele osalenud mitmes prestiižses ehitusprojektis. Eestis on viimaste suuremate tööde seas Arteri kvartal ja Eesti rahvusraamatukogu , Soomes Tripla kaubanduskeskus, Aalto ülikooli uued õppehooned ja Nordea panga peahoone

Ettevõte pakub oma klientidele täielikku tuge juba projekteerimise etapis, tehes tihedat koostööd arhitektide ja ehitusinseneridega, et leida igale projektile parim lahendus. Volleri meeskond nõustab ka tootevaliku ja paigalduse osas ning tagab igale kliendile täpse ja kvaliteetse lõpptulemuse.

Voller väärtustab inimesi Lisaks tugevale turupositsioonile ja kvaliteetsetele toodetele on Voller tuntud ka kui tööandja, kes panustab oma töötajate arengusse ja heaolusse. Ettevõttes väärtustatakse usaldust, koostööd ja avatud suhtlust. Eesmärgiks on hoida positiivset ja toetavat töökultuuri.

Volleri töötajad saavad osaleda koolitustel, välismessidel ja erialastes arenguprogrammides, mis võimaldavad neil oma oskusi pidevalt täiendada. Ettevõte pöörab suurt tähelepanu ka tööohutusele ja ohutusstandardite järgimisele. Lisaks korraldatakse ühis üritusi ja antakse sporditoetust, et tugevdada meeskonnavaimu ning toetada töötajate tervist.

Tulevik on jätkusuutlik ja innovatiivne

Ettevõte soovib ka edaspidi laieneda, pakkuda uusi ja jätkusuutlikke akustilisi lahendusi ning võtta vastu veelgi suuremaid ja keerukamaid projekte. Volleri järgmised sammud on seotud innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse tugevdamisega

Kuna klientide ootused muutuvad pidevalt, panustab Voller järjepidevalt toodete ja teenuste arendamisse, et tagada lahendused, mis ületavad ootusi nii disaini, kvaliteedi kui ka keskkonnahoidlikkuse vallas.

Voller on tõestanud end kui kindel ja usaldusväärne partner, kelle poole pöörduda nii keerukate ehitusprojektide kui ka individuaalsete lahenduste vallas.

Tallinna Sadam – nutikas, automatiseeritud ja inimkeskne

Kui mõtleme sadamast, kujutame enamasti ette laevu ja terminale. Tegelikult on Tallinna Sadam aga palju enamat –see on keerukas ja hästi toimiv üksus, mis ühendab meretransporti, kaubandust ja turismi. Piltlikult võib ette kujutada suurt orkestrit, kus iga instrument peab täpselt oma rolli täitma, et muusika kokku kõlaks – nii toimib ka sadam.

Keeruline, kuid täpne masinavärk

Selle nähtamatu masinavärgi taga on sadu spetsialiste alates laeva liikluse koordineerijatest, logistikaekspertidest kuni lT­ spetsialistideni, kes tagavad, et nii reisijad kui ka kaubad liiguksid tõrgeteta. Lisaks laevaliiklusele toimub aktiivne kauba laadimine ja lossimine ning kaubavedu, kus raudteeveosed ja autotransport liiguvad iga päev ning ööpäev ringi läbi terminalide.

Samuti on Tallinna Sadamal oluline majanduslik roll. See ei ole lihtsalt värav Eestisse, vaid ka Läänemere regiooni oluline transpordisõlm, mis ühendab Skandinaaviat, Kesk­Euroopat ja idaturge. Suurem osa toodetest ja kaupadest, mida saame osta kaubanduskeskustest, jõuab meieni läbi

Tallinna Sadama ja samamoodi liigub Eestis toodetud kaup laia maailma just sadamate kaudu.

Samas ei ole sadam kindlasti ainult meretranspordi sõlmpunkt, vaid ka linnakeskkonna osa, kus arendatakse uusi äripiirkondi ja avalikku ruumi. Vanasadama ümbrus muutub üha enam Tallinna elu keskpunktiks, kus kohtuvad nii mereäärne kultuur kui ka moodsad ärilahendused.

Tänapäevane sadam on automatiseeritud ja tark

Sellise masinavärgi töös hoidmine ei ole aga sugugi lihtne. Efektiivsuse tõstmiseks ja kulude kokku hoidmiseks otsivad sadamad kogu maailmas võimalusi, kuidas oma tööd üha rohkem automatiseerida.

Ühe sellise meetmena võttis Tallinna Sadam Vanasadama kolmel kail näiteks kasutusele automaatsed laevade sildumisseadmed, mis aitavad vastata karmistuvatele keskkonnanõuetele, suurendada ohutust ning vähendada inimressursi kasutust. Lisaks toetab see lahendus innovatsiooni, sest tegemist on Eestis täiesti uue tehnoloogia rakendamisega

Vanasadamas, Muuga ja Paldiski Lõunasadamas on kasutusel ka multimodaalne infovahetuse ning sõidukite automatiseeritud liiklusjuhtimise süsteem Tark Sadam, mis muudab sõidukite sadamas seismise aja lühemaks ja sõidukite laevale laadimise kiiremaks ning efektiivsemaks.

Koht, kuhu inimesed jäävad püsima Tarkadest süsteemidest hoolimata ei saaks Tallinna Sadam aga toimida ilma inimesteta, kes sinna päevast päeva panustavad. Kokku töötab Tallinna Sadama grupis ligi 450 inimest väga erinevates valdkondades ja ametikohtadel. Ligi 80% töötajatest ei ole n­ö klassikalised kontoritöötajad, vaid toimetavad sadamates, laevadel ja laevaliikluse juhtimise keskustes.

Tallinna Sadama personalijuht

Kerli Leppoja:

„Tallinna Sadamas toetame inimeste erialast arengut ning füüsilist ja vaimset tervist. Viimaste aastate prioriteediks on olnud digioskuste arendamine ja juhtimiskvaliteedi tõstmine Tallinna Sadama juhtimispõhimõtete alusel.

Meil on hästi käima läinud ka Sadama Akadeemia seminaride sari, mille käigus oma ala asjatundjad räägivad meile äri, infotehnoloogia, energeetika jm meile oluliste valdkondade trendidest ning arengutest. Tervise hoidmiseks katame töötajate sportimise kulusid ja võimaldame oma inimestel võtta nädalajagu lisapuhkust talvekuudel. Vaimse tervise hoidmiseks pakume aga töötajatele vaimse tervise nõustamist.

Kuna meie inimesed töötavad erinevates asukohtades ja vahetuste alusel, pingutame ka selle nimel, et info liiguks ja inimesed tunneksid end ühtse meeskonnana. Selleks korraldame regulaarseid infopäevi, ühistegevusi ja meeskonnaüritusi ning hoiame muid traditsioone, mis loovad just selle ainulaadse Tallinna Sadama meeskonna tunde.“

Tallinna Sadama peamine väärtus ongi see, et sealne töö on tähendusrikas, huvitav ja pakub vaheldust. Tegemist on eduka börsiettevõtte ning kindla ja stabiilse tööandjaga. Seda kinnitab ka fakt, et üldiselt töötatakse Tallinna Sadama ettevõtetes pikalt – grupi ettevõtete keskmine tööstaaž on pea kümme aastat. Sadama inimesed hindavad kõrgelt oma meeskonda, võimalusi koolitusteks ja arenguks ning sõbralikku ja professionaalset töökeskkonda.

Fotod:

Foto:Erakogu

ESTPLY – tipptasemel vineeritehas, kus tehnoloogia ja meeskonnavaim loovad väärtust

Jõgevamaal asuv Estonian Plywood AS (ESTPLY) on Eesti kapitalil põhinev kaasaegne kasevineeritootja. Oma lühikese tegevusaja jooksul on ettevõte kiirelt tõusnud klientide poolt hinnatud tarnijaks. Nende edu aluseks on tipptasemel vineeritöötlemisseadmed, kogenud ja professionaalne meeskond ning keskkonnateadlik mõtteviis, mis võimaldab väärindada kohalikku puitu ja pakkuda kvaliteetset toodangut eksporditurgudele.

Tipptehnoloogia ja efektiivne tootmine

ESTPLY tehas alustas tootmistegevust 2019. aastal. Rohkem kui 20 000 m 2 suuruse põrandapinnaga tehases kasutatakse juhtivate seadmetootjate tehnoloogiat, mis tagavad tootmisprotsessi sujuvuse ja toote kõrge kvaliteedi. Tänu pidevatele investeeringutele ja automatiseeritud protsessidele töötab ettevõte ka praeguses globaalses majandusseisus täisvõimsusel, suunates aastasest 55 000 m 3 kasevineerist 95% eksporti.

Mehaanik

Liivo Laumets

ESTPLY on osa ühest Eesti suuremast ning tuntumast metsavarumise ja ­tööstuse grupist LEMEKS, kelle pikaajaline kogemus ning tugev finantstaust annab võimaluse kiirelt reageerida turu nõudmistele ja panustada ettevõtte arengusse vastavalt vajadustele. See tähendab, et otsustusprotsessid on kiired ja paindlikud, mis on suur eelis võrreldes rahvusvaheliste kontsernidega, kus bürokraatia võib pidurdada innovatsiooni ja tootearendust.

Edu seisneb inimestes

ESTPLY edu taga seisab 180 professionaalset töötajat, kelle arengusse ja heaolusse ettevõte järjepidevalt panustab. Meeskonnaliikmete toeta ­

miseks on loodud hästi läbimõeldud sisseelamisprogrammid, mis aitavad uutel töötajatel kiiresti ettevõttes kohaneda ja uuel ametikohal tööle asuda. Ka koolitused ja oskuste arendamine on ESTPLY töökultuuri lahutamatu osa – töötajatele pakutakse pidevaid täienduskoolitusi nii tootmisprotsessi kui ka kvaliteedikontrolli alal.

Mehaanik Liivo rõhutab, et just meeskonnatöö ja asjatundlik lähenemine on need, mis on aidanud tehase üles ehitada ning töökindlaks muuta.

„Algselt tuli palju ise õppida ja lahendusi otsida, aga nüüd on olemas juhendid ja koolitused, mis annavad vajalikud teadmised. Meeskond on ettevõtlik, kõik tulevad üksteisele appi ja toetavad.“

Ka peamehaanik

Tanel usub, et edu võti seisneb tugevas tiimis: „Meie tehnika tiim on tore seltskond ja ühiselt jõuame alati tulemuseni. Arutame kõik probleemid koos läbi. Lahendused on sageli lihtsad, samas on

nendeni jõudmine keeruline ja pikk.“ Pea mehaanikuna vastutab Tanel mehaanikute ja alltöövõtjate töö koordineerimise eest – ta määrab hooldustööde läbiviijad, tagab kvalifitseeritud tööjõu ning jälgib, et kõik tehtud tööd vastaksid kõrgeimatele standarditele. „Igasugune seisak tähendab suuri kulusid, seega tuleb probleemid lahendada kiiresti ja tõhusalt.“

Töökoht, kuhu tullakse rõõmuga

Pole ka ime, et inimestele ESTPLY ­ s meeldib, sest ettevõte pakub moodsaid ja töötajasõbralikke töötingimusi. Kollektiivpuhkus – kolm nädalat suvel ja üks talvel – on sätitud just nii, et kõik saaksid end korralikult välja puhata ja lähedastega kvaliteetaega veeta. Lisaks on loodud

töötajasõbralik töökeskkond, kuhu kuuluvad kaasaegsed puhkeruumid, jõusaal ja saun, mis on töötajate seas eriti populaarne. Neile, kes elavad kaugemal, pakutakse sõiduhüvitist, haiguspäevad kompenseeritakse alates teisest päevast ning lisavahetustes töötamise eest makstakse lisatasu. Tänapäeva töömaailm kipub inimesi suurlinnadesse või välismaale viima, sest sealt arvatakse leidvat paremad tingimused ja rohkem võimalusi. ESTPLY tõestab aga vastupidist –ettevõttes töötab inimesi, kes on tänu stabiilsele töökohale seadnud sisse elu maapiirkonnas. Paljud töötajate maakodu või vanavanemate talu asub just Jõgevamaal, kuhu nad on soovinud naasta. Kui sellele lisandub kodukoha läheduses töötamise võimalus, muutubki piirkonnas elamine atraktiivseks.

Pidev kasv ja tulevikuväljavaated Tänu järjepidevale tootmismahu kasvule otsib ESTPLY uusi töötajaid, eriti tehnikaosakonda, kes puidutöötlemisseadmete seadistamise, korralise hoolduse ja remondiga aitaksid tagada seisakuteta tootmise. Kuna tehas töötab ööpäev läbi, on oskustööjõud ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega.

Kui oled huvitatud tööst kaasaegses ja kiiresti arenevas ettevõttes, kus hinnatakse töötajate panust, pakutakse karjäärivõimalusi ja toetatakse professionaalset kasvu, võib ESTPLY olla just sinu järgmine töökoht.

Vaata lähemalt: www.estply.com/karjaar

Peamehaanik

Tanel Jürgenson

Coopis saab teha tähendusega tööd, mis mõjutab paljusid Eesti peresid

Eesti vanima ja suurima kaubandusketi tuhanded töötajad seisavad hea selle eest, et eestimaalastel oleks iga päev maitsev toit laual. Aastaid jaekaubanduse parima tööandja tiitlit kandnud Coop pakub tähendusrikast tööd, mis aitab muuta kohalikku elu paremaks igas Eestimaa nurgas.

TEKST: Teele Teder

„Mulle väga meeldib Coopis. Eriti äge on see, et Coop innustab inimesi arenema ja edasi liikuma. Olen väga tänulik selle eest, et sain töö kõrvalt koolis käia nii, et ka pere ja laste jaoks jäi aega,“ kirjeldab Coop Antsla vahetusevanem Siret Ojaots, kes võitis eelmisel aastal jaeketi parima klienditeenindaja tiitli. Siret on ehtne näide sellest, et kõik on võimalik –kui mitte kohe, siis natuke hiljem. „Coop on minu jaoks rohkem kui lihtsalt töökoht,“ räägib naine, kes on Eesti suurimas kaubandusketis töötanud juba üle 13 aasta.

Eestis leidub vähe teisi selliseid ettevõtteid, kes annavad tööd nii suurele hulgale eestimaalastele ja mõjutavad Eesti inimeste elu igapäevaselt nii palju, kui seda teevad Coopi 18 piirkondlikku ühistut koos Coop Eesti Keskühistuga. Oma 320 kaupluse, 6000 töötaja ja 600 000 püsikliendiga on Coopi positsioon jaekaubanduse turuliidrina vankumatu. Paljude Eesti piirkondade ja inimeste jaoks on Coopi kauplused sõna otseses mõttes asendamatud, kuna valdavalt on tegu neile lähima toidupoega.

„Täpselt sama asendamatud on Coopi jaoks meie inimesed, kellele anname võimaluse teha tähendusega tööd – üheskoos viime elu edasi igas Eestimaa paigas,“ rõhutab Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani. Ta märgib, et tihti on hästi toimiv toidupood üks neid kohti, mis määrab ära, kuidas eluga kindlas piirkonnas rahul ollakse. Nii on ka iga Coopi töötaja panus ülioluline, kuna just nemad tagavad selle, et värske ja maitsev toit jõuaks kiiresti ning mugavalt eestimaalaste toidulauale.

Annab töötajatele hoogu Kuigi Coop on suur, on Eesti suurimas ühistulises ettevõttes, mil on tavaliste eestimaalaste näol 70 000 omanikku, sadu väiksemaid kollektiive üle Eesti. „Coop on tööandjana kõikjal Eestis ja tegutseme ühise perena – väärtustame, kuulame ning arvestame oma inimestega,“ ütleb Jaani. Sellesse, et elu igas Eestimaa nurgas säiliks, panustavad igapäevaselt kaupluste töötajad kassapidajatest ostujuhtideni,

logistika keskuses komplekteerijad ja tõstukijuhid, tootmises kokad ja teised köögivõlurid ning kontoris personali­, haldus ­ , IT­ ja turundusspetsialistid. „Isegi kunstnikele on meil tööd,“ sõnab personalidirektor. Coopis on kokku 250 erinevat ametikohta.

Kuna töötajad mängivad Coopi igapäevategevuses võtmerolli, on jaeketi jaoks oluline, et nendel inimestel läheks hästi ka muudes eluvaldkondades. Nii käib Coop kaasas ka töötaja erinevate eluetappidega. „Näiteks saame arvestada kiirema ajaga kooli­ või pereelus või muutustega elukohas,“ ütleb Jaani. Coopis panustatakse palju ka oma inimeste arengusse, pakkudes mitmesuguseid koolitusi oma ala professionaalidelt ja võimalust täiendada oma teadmisi organisatsioonisiseses koolituskeskkonnas Coop Akadeemia, aga ka väljaspool seda. Väga hinnatakse töötajaid, kes tahavad töö kõrvalt haridust omandada.

Olulisel kohal on ka töötajate tunnustamine. Nii on iga ­ aastane parima klienditeenindaja konkurss, mis saab alguse kevadel ja jõuab piduliku finaali ning parimate tunnustuseni suve lõpus, ka Coopi töötajate jaoks üks olulisemaid ettevõtmisi. Seal osaleb igal

aastal uhkuse ja rõõmuga üle mitme tuhande inimese. Ainuüksi klienditeeninduses töötab jaeketis üle 4000 inimese.

Eelmisel aastal parima teenindaja konkursil neljanda koha võitnud Coop Saaremaa klienditeenindaja Riina Tool ütleb, et hindabki Coopi puhul enim tunnustamist, kolleege ja ühisüritusi. „Olen Coopis töötanud 41 aastat ja minuga on tänagi veel tööl inimesi, kellega koos alustasin. Oleme tööl nagu pere – minu kolleegid on äärmiselt toredad ja armsad inimesed. Hindan kõrgelt tunnustust ja meeldejäävaid ühisüritusi,“ räägib ta.

Coopi suurus teeb ettevõttest väga hea karjäärilava ka neile, kes soovivad esimeselt töökohalt edasi liikuda,

näiteks suuremat spetsialiseerumist või juhiomadusi nõudvatele töökohtadele. Harvad pole ka juhud, kus inimene on alustanud suvise puhkuseasendamisega ja arenenud aja jooksul kaupluse juhatajaks. Või on kõigepealt tulnud tööle lattu, seejärel aga õppinud ITvõi personalitöötajaks. Eesti suurimas jaeketis jälgitakse tööturu palgataset ning tagatakse oma töötajatele konkurentsivõimeline töötasu, mis on keskmisest suurem või kõige suurem töötasu oma valdkonnas. Lisaks kaasnevad Coopis töötamisega muud soodustused.

Innovatsiooni eestvedaja Coop on alati püüdnud hoida vaimu värskena ja teha asju nutikalt. Seda nii inimeste hoidmise kui ka äri arendamise seisukohalt. „Nii olemegi tihtipeale esimestena tulnud välja lahendustega, mis eestimaalaste elu veelgi mugavamaks muudavad – olgu selleks Eesti esimesed iseteeninduskassad, e ­ poe toidukapid, päikesepaneelide toel töötav logistikakeskus ja toidukauplus, ajaloo suurim autode loosimine ning palju muud,“ loetleb Jaani. Coop kavatseb edaspidigi olla Eesti kaubanduse innovatsiooni eestvedaja. Inimeste väärtustamine ja hoidmine on toonud Coopile ka mitmeid auhindu. Viimased kuus aastat on Eesti suurim jaekett kandnud kaubanduse valdkonna parima tööandja tiitlit ja viimased kaks aastat olnud ka parima teenindusega jaekaubandusettevõte. Ühtlasi on Coopi hinnatud kõige jätkusuutlikumaks brändiks ja toidukaupluseks Eestis. Tule sinagi Coopi, teeme koos kohaliku elu paremaks! Vaata meie vabu töökohti ja kandideeri kohe

Kerstin Jaani

Siret Ojaots

Fotod: Coop Eesti

„Külma vette“ visatud praktikandist

Delfi ajakirjanikuks

Öeldakse, et meedias töötamiseks peab olema erilise natuuriga inimene, selline, kes ei karda rutiinipuudust, on kiire kohaneja ja huvitub kõigest, mis meie ümber toimub. Delfi Meedias lükatakse ka praktikandid kohe „külma vette“ või eesliinile, kust siis toimetuse abiga tuleb targema ja kogenenumana välja ujuda.

Ideaalselt teab seda tunnet praegune Delfi uudistetoimetuse reporter Kristopher Muraveiski, kes jõudiski meediasse tänu Delfis praktikandina veedetud suvedele. Meediamaja on väga mitmekihiline ja siin leiavad rakendust kõiksuguste huvidega inimesed. Selleks ongi ideaalne võimalus tulevaks suveks end praktikandina kirja panna.

Kristopher, kas on tõsi, et tulid Delfisse praktikandiks ja jäidki tööle?

On tõsi, et tulin Delfisse algul praktikandiks. Pärast esimest praktikasuve tegin aeg­ajalt Delfis nädalavahetustel reporteritööd ja kuna õppisin ka toona Tartus, valmis sealgi mõni lugu. Mullu suvel käisin teist korda praktikal ja jaanuari keskpaigast olen Delfis reporter­toimetajana tööl.

Miks sulle meeldib meedias töötada ja miks just Delfi Meedias?

Olen alates hetkest, mil läksin 2022. aasta sügisel Tartu Ülikooli õppima,

tundnud, et minu kutsumus on ajakirjandus. Kinnitust sain sellele just esimesel praktikasuvel Delfis.

Esiteks on vabal ajakirjandusel oluline roll ühiskonnas, õigemini mitu rolli – olgu selleks faktipõhise informeerija, aruteluplatvormi pakkuja või valvekoera roll ehk hoida võimul silma peal. Samuti saab ajakirjanik tuua esile ebavõrdsust ühiskonnas, andes sõna ka „häältele“, keda muidu infomüras ei kuulekski, samas järgides ajakirjanduse olulisemaid printsiipe, nagu objektiivsus ja neutraalsus. Nende erinevate rollide ja vastutuse tõttu tunnengi, et ajakirjandus on koht, kus tahan töötada.

Teiseks tekitab ajakirjandus minus jätkuvalt põnevust ja uudishimu. Ajakirjanikuna tahan alati asjadele jälile jõuda ehk mõista, miks miski on just nii nagu on. Samuti on ajakirjanik alati keset sündmuseid ehk selles valdkonnas ei hakka kunagi igav. Kuna töötan Eesti uudistes, saab siin käsitleda mitmeid erinevaid teemasid alates haridusest kuni poliitikani – see tähendab, et ükski tööpäev pole samasugune ning erinevate teemade vahel orienteerumine pakub väljakutseid ehk ei teki rutiini.

Delfi Meedias meeldib mulle töötada eelkõige kollektiivi tõttu. Kaastöötajad on alati abivalmid, sõbralikud ja oma ala eksperdid. Olles ise noor, tunnen suurt väärtust selles, et meil on tööl palju noori, ent neid tasakaalustab palju pikaajalise kogemusega ajakirjanikke, kellega saab alati erinevatel teemadel nõu pidada ning kellelt on palju õppida. Seega ongi minu arvates oluline just töökeskkond ja selle loovadki inimesed, kes seal toimetavad.

dega. Esimesel päeval käsitlesingi kahte teemat: tugevdatud kontroll Eesti idapiiril ja õpetajate rahulolematus, millest kasvas hiljem välja haridustöötajate streik.

Eredam mälestus on mul siiski teisest praktikapäevast, mil mind saadeti noore, veel väriseva häälega ajakirjanikuhakatisena tegema videointervjuud president Alar Karise ja toonase peaministri Kaja Kallasega. Ma arvan, et kohe praktika alguses n ­ ö külma vette viskamine oli väga karastav ja andis esimesed õppetunnid, kuidas videointervjuud teha ning selleks valmistuda. Seega meeldis mulle juba toona, et praktikant saigi esimesest päevast alates teha päris ajakirjandust ja kirjutada olulisi lugusid.

Miks võiks ka teised tulla Delfisse tööle, näiteks fotograafiks, reklaamimüüjaks, ajakirjanikuks?

Kas sa mäletad oma esimest tööpäeva ja mis seal juhtus?

Minu teekond Delfis algas 2023. aasta suvel, mil tulin siia paariks kuuks praktikale. Esimesel päeval tutvustati mulle peamiselt toimetuse tööd, kuid tuli ka juba hakata tegelema erinevate teema­

Delfi Meedia on väga hea näide kaasaegsest ja innovatiivsest meediaväljaandest. Siin saab töötada erinevate meediumitega, sest tehakse nii kirjutavat kui ka audio­ ja videosisu. Samuti on Delfis toetavad kolleegid, kellega koos ei hakka kunagi igav. Delfi Meedia pakub võimalusi end teostada ja oma oskusi täiendada. Suureks boonuseks on tasuta kohv!

Praktika kohta Delfi Meedias uuri lähemalt: delfimeedia.ee/talent/praktika

Siin saad lasta oma talendil särada

Rakveres asuva asfaltbetoonitehase töö juhtimine ning varustamine tooraine ja vajalike vahenditega; Töötajate juhtimine ning juhendamine; Tootmise kvaliteedi tagamine ja planeerimine, tootmisaruannete esitamine; Eelarvestamine ning oma vastutusvaldkonna dokumentatsiooni koostamine.

Asfaltbetoonitehase tootmisjuhti

Varasem töökogemus tootmisvõi tööjuhina, soovitavalt ehitusvaldkonnas; Kasuks tuleb kõrg- või kutseharidus ehituse või ehitusmaterjalide tootmise alal; Eesti keele oskus väga heal tasemel, kasuks tuleb inglise ja vene keele oskus; Eelnev kogemus inimeste ja tootmisprotsesside juhtimises; Valmidus töötada ka töölähetuses; B-kat juhilubade olemasolu

Töö kirjeldus Ettevõte pakub Ootused kandidaadile

Konkurentsivõimelist palka; Tööks vajalikke koolitusi; Igakülgselt toetavat meeskonda; Ametiautot või isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni; Sportimisvõimalusi või tervisekindlustust.

Kandideerimiseks palume saata sooviavaldus läbi CV Keskuse tähtajaga 17.04.2025

KMG OÜ on üks juhtivatest teedeehituse ettevõtetest, kellel on tänaseks enam kui 30-aastane töökogemus asfaltbetooni tootmise, laotamise ja freesimistööde valdkonnas. Ettevõttel on asfalditehaseid ja ehitusmaavarade karjääre Eesti erinevates piirkondades. Oma tegevuses püüame olla keskkonnasäästlikud ja läbipaistvad, meil on ISO 9001:2015 sertifikaat. KMG OÜ on esimene Eesti asfalditootja, kes on saanud endale EPD (Environmental Product Declaration). Täna suudame arvutada igale oma toodetud segule arvutusliku keskkonnajalajälje ning anda infot toote keskkonnamõju kohta kogu selle elutsükli jooksul. Ettevõte suunab käesoleval aastal ligi 500 000 € oma Põhja- ja Kesk-Eestit teenindava asfalditehase uuendamisse, suurendades sellega ettevõtte võimekust asfalti taaskasutada. Uudse koostisega asfalti on võimalik pakkuda juba käesoleval ehitushooajal.Meie suurim objekt 2024. aastal oli Ämari lennubaasi maandumisraja renoveerimine ja oleme uhked, et saime olla olulise riigikaitset toetava objekti nurgakiviks.

Aktsiaselts EG Ehitus kuulub Infortari kontserni ehitusvaldkonna ettevõtete hulka, tegutsedes soojus- ja gaasitorustike, katlamajade ja biogaasijaamade, päikeseparkide ning elektri sise- ja välisvõrkude ehituse, projekteerimise, hoolduse ning remondiga. Ehitusvaldkonna ettevõtteid haldab OÜ INF Engineering.

Objektijuht

Liitu meie Harjumaa meeskonnaga kui:

Sul on ehitusalane keskeri- või kõrgharidus ja varasem töökogemus objektijuhina; Sul on tööks vajalike seadmete kasutamise ning jooniste lugemise oskus; Valdad eesti keelt ja saad hakkama vene keelega vähemalt suhtlustasandil; Suudad kiirelt reageerida ning leida lahendused keerulistele olukordadele; Sul on väga hea arvuti kasutamise oskus (MS Office, AutoCad, Project); Omad kehtivat B-kategooria juhiluba.

Sinu peamised ülesanded on:

Ehitustegevuse korraldamine objektil; Objekti tähtaegade ja mahtude jälgimine, eelarvest kinni pidamine; Ehitusobjekti ohutusmeetmete jälgimine; Klientidega suhtlemine; Tööalaste dokumentide vormistamine ja korrashoid; Objektimeeskonna juhtimine.

Meiega koos:

Töötad aastaringselt koos oma ala spetsialistidega;

On Sinu tööaeg esmaspäevast- reedeni; Oled osa ühtehoidvast ja töökast meeskonnast ning aitad kaasa meie valdkonna arengule; Osaled erialastel täiendkoolitustel ning panustad eneseteostusesse; Kasutad ametiautot, kaasaegseid töövahendeid ning kannad mugavat tööriietust; Teenid tööle väärilist tasu; Saad osa meie väärtuspaketist, mille hulka kuuluvad nädalane tasustatud lisapuhkus talveperioodil, lühendatud tööpäevad kõikide riigipühade eel, õnnetusjuhtumikindlustus, spordi- ja tervisetoetus ning palju muud.

Kandideerimine toimub läbi CV keskuse andmebaasi “kandideeri” nuppu kasutades või saada enda CV e-posti aadressile personal@inf.ee Lisaküsimuste korral helista palun tel. +372 5348 0696

https://ege.ee

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi

VALLASEKRETÄRI ametikoha täitmiseks

Vallasekretäri põhiülesandeks on Põhja-Pärnumaa vallakantselei töö järjepidevuse tagamine ja tegevuse juhtimine, dokumentatsiooni õigusaktidele vastavuse tagamine ning vallavolikogu- ja valitsuse töö avalikustamine.

Ootame Sind kandideerima, kui Sul on: soovitavalt juriidiline kõrgharidus;

• vastavus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 loetletud tingimustele;

• soovitavalt varasem töökogemus avalikus sektoris;

• Eesti Vabariigi Põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja muude avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide tundmine;

• eesti keele valdamine kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas;

• äga hea arvuti kasutamise oskus; otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus, hea pingetaluvus, korrektsus, algatusvõime, sobivus ja tahe meeskonnatööks; hea suhtlemise, selge eneseväljenduse ja kuulamise oskus;

• sõiduki juhtimisõiguse olemasolu;

• ei esine avaliku teenistuse seaduses sätestatud asjaolusid, mis välistaks ametisse võtmise (ATS §15)

Omalt poolt pakume:

• mitmekesist ja vastutusrikast tööd kohalikus omavalitsuses; võimalust eneseteostuseks ja erialaseid täiendkoolitusi;

• puhkust 35 kalendripäeva ja nelja tasustatud tervisepäeva aastas;

• kaugtöö võimaluse kasutamist ühel päeval nädalas;

• tervise- ja spordikulude kompenseerimist

Kui Sa tunned, et see töö on Sinule sobiv, palume esitada:

• kandideerimisavaldus

• elulookirjeldus (CV)

• haridust tõendavate dokumentide koopiad

Ametisse asumise aeg: 05.mai 2025

Töötasu suurus: 2750 eurot

Konkursil osalemiseks vajalikud dokumendid palume esitada digiallkirjastatult 04. aprilliks 2025. a. (k.a) e-posti aadressil vald@pparnumaa.ee märgusõnaga „Vallasekretäri konkurss”. Isikuandmete edastamist loeme Sinu nõusolekuks nende töötlemisel ja säilitamisel.

Lisateave: vallavanem Madis Koit, madis.koit@pparnumaa.ee, tel 5307 7911.

VÄNDRA GÜMNAASIUM

VÄNDRA GÜMNAASIUM

NAUDING VÄRVIDEST

TRÜKK

• Visiitkaardid

• Brošüürid, raamatud, almanahhid

• Firmablanketid, ka isekopeeruvad

• Etiketid

• Kleebistrükised

• Reklaamlehed, voldikud

• Ümbrikud

• Plakatid

• Piletid ja -raamatud

• Ajalehed

KUJUNDAMINE

• Trükised

• Reklaamid

JÄRELTÖÖTLUS

• Klamberköide

• Liimköide

• Kammköide

• Kõvaköide

• Voltimine

• Soonimine

• Perforeerimine

• Numereerimine

• Stantsimine

• Aukude puurimine

• Lakkimine

• Lamineerimine

Ootame oma meeskonda:

• vene keele õpetaja

• muusikaõpetaja

• klassiõpetaja

• majandusõpetuse õpetaja III ja IV kooliastmele

Ootused kandidaadile:

• Kvalifikatsioonile vastav kõrgharidus (või omandamisel),

• valmidus koostööks õpilaste, lastevanemate ja kolleegidega,

• hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus.

Omalt poolt pakume:

• Tugispetsialisti palgamäär 5% kõrgem õpetaja miinimum palgamäärast,

• Põhja-Pärnumaa noore spetsialisti toetust 300 € kuus (vajalik sissekirjutus),

• õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituste stipendium 150 € kuus,

• klassijuhatamist,

• osalemine Kiusamisvaba kooli ja/või Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnas,

• 3 tasulist tervisepäeva õppeaastas,

• meeldivat ja koostöist kollektiivi.

Vändra Gümnaasiumi tööle asudes tuleb esitada järgmised dokumendid:

1. Avaldus,

2. CV,

3. Haridusdokument ja läbitud koolitused.

Kandideerimise tähtaeg: 31.05.2025

CV ja haridust tõendavad dokumendid saata e-postile gymn@vandra.ee

Lisainfo: Kaili Salumäe, tel 5628 8785

TEEME TÖID:

• salvkaevude valmistamine

• salvkaevude puhastamine ja remont

• veetrasside ehitus

• pumpade paigaldus

• kanalisatsioonitrasside ehitus

• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus

• betoonrakete müük

Amendero OÜ

Küsi pakkumist:

www.amendero.ee

tel 5620 2420

OÜ Viru Geodeesia võtab tööle

Töökirjeldus

Ootusedkandidaadile

• topo- ja ehitusgeodeetilised mõõtmised

• hoonete mõõtmised

• kameraaltööd kontoris

• kogemus geodeesia valdkonnas

• erialane haridus ja töökogemus

• arvutitöö kogemus (CAD)

• autojuhiluba

• suhtlemisoskus

Kasukstuleb:

Ettevõtepakub

• positiivne ellusuhtumine

• vene keele oskus

• hea füüsiline vorm

• huvitavat erialast tööd

• arengu- ja koolitusvõimalusi

• nüüdisaegseid töövahendeid (Topcon/Leica)

• konkurentsivõimelist töötasu

• professionaalset meeskonda

• ametiautot

Täistööaeg, brutopalk alates 2000 €/kuus.

Asukoht: Tallinn, Ida-Virumaa, kaugtöö võimalus

Kandideerimine CVKeskuse kaudu kuni 19.04.2025.

Tel 651 1110, 505 7098

E-post: info@virugeodeesia.ee

virugeodeesia.ee

EESTI ENIM HINNATUD ARVUTIPOOD

• Sülearvutid

• Lauaarvutid

• Telefonid

• Monitorid

• Lisaseadmed

• Hooldus

 14-päevane tagastusõigus ilma küsimusi esitamata

 Kõik tooted on kontrollitud ja garantiiga

 Kiire transport

 Postitame nii kiirelt kui võimalik

 100% rahulolu garantii

Energetic

Ambrosia

Tootja Sangaste Mesi OÜ

Talvesööt

Pelletiküte murrab ka ehituse ja tööstuse maastikule

Pelletid ja ehitus, pelletid ja tööstus, pelletid ja põllumajandus – sellised seosed ei ole meil veel päris tavapärased, kuigi võiksid olla.

Pelletid kui kütus tundub rohkem nagu eraisikute mängumaa. Väike katel keldris, kamin elutoas, isegi mõni köögipliit töötab pelletitega. Kõik on harjunud, et pelletikotid seisavad ehituspoes kohe kassa kõrval ja kui vaja, siis mõned kotid auto pakiruumi tõsta ei ole suur probleem. Rohkem ettevaatavad inimesed tellivad pelletid koos koju toomisega ja on toasoojaga varustatud kasvõi kogu hooajaks. Sellega ollakse harjunud ja niimoodi kütavad oma kodusid rohkem kui 5000 peret Eestis.

Aga tööstus, ehitus või isegi põllumajandus – kuidas on pelletid seotud selliste valdkondadega? Väga lihtsalt ja ühemõtteliselt: pelletid on peaaegu ainus alternatiiv fossiilsetele kütustele ka suurte tarbijate jaoks. Mida aeg edasi, seda teravamalt vajadus vahetada fossiilkütused taastuvate energiaallikate vastu üles kerkib. Valikus on mitmeid võimalusi, aga suurtarbijatel on ka suured nõudmised. Tööstuses võib energiavajadus muutuda lühikese aja jooksul väga palju, seega peab kütteseade olema ülikiire reaktsiooniga ja väga suures ulatuses reguleeritav ning efektiivne.

Oleme kaardistanud tööstuse vajadusi juba aastaid ja selle tulemusena välja töötanud kaks uut seadet, mis meie arvates sobivad täitma samu ülesandeid, mida siiani on täitnud eranditult fossiilsel kütusel töötavad seadmed.

Pelletid ja ehitus. Kuna ehitatakse palju ja aasta ringi, on üks suur valdkond, kus mobiilseid kütteseadmeid

kasutatakse, pooleliolevate ehitiste talvine kütmine. Kui hoone ei ole veel nii valmis, et seda võiks linnatrassiga ühendada, kasutatakse kas vedelkütusel või ­ gaasil töötavaid soojapuhureid.

Selle monopoli murdmiseks töötasime välja pelletitel töötava portatiivse ja teisaldatava soojapuhuri PC250. Nagu nimi vihjab, suudab see toota kuni 250 kW soojusenergiat tunnis. See on moduleeriva võimsusega, suudab töötada kas välisõhku soojendades või ka ruumist võetavat õhku ringluses hoides. See on täisautomaatne, võimeline töötama ilma järelevalveta ja nii toas kui ka õues. Üle interneti saab nii omanik/kasutaja kui ka hooldaja kogu tarviliku informatsiooni, mida ta vajalikuks peab.

Põhimõtteliselt on tarvis vaid tühjendada seadme tuhakasti. Kõige muuga saab seade ise hakkama. Ja see ei sobi mitte ainult ehitiste soojendamiseks. Kasvuhooned, laoruumid, tööstushooned, kus on kütet vaja vaid ajuti, teraviljakuivatid jne – kõigis neis saab uut PC250 kasutada. Üks oluline asi veel – see ei karda külma. Jõulupuhkuse ajaks jätad selle oma telefoni kaudu seisma ja kolmekuningapäeval paned uuesti tööle. Lihtne!

Pelletid ja tööstus. Tööstusel on väga erinevad tahtmised ja vajadused. Kõigile neile ei ole pelletid kindlasti väljapääs, aga on mõned valdkonnad ja võimsused, kus pelletid saavad asendada fossiilseid kütuseid kergemini ning tulemuslikumalt, kui esmapilgul arvata võib. Meie teine selle aasta uudis on

suure võimsusega pelletipõleti PV2000. See on välise põlemiskambriga pelletipõleti, milles kogu põlemisprotsess toimub katlast väljaspool ja katlasse suunatakse ainult leek. Sellise konstruktsiooni eelis on see, et seda põletit on võimalik tööle panna väga erinevate kateldega. Lisaks tavapärastele kuuma vett tootvatele keskküttekateldele saab PV2000 suurepäraselt hakkama ka aurukateldes. Tööstusliku auru tootmises on väga oluline, et katel suudaks tarbimisega ühte sammu käia – kiiresti reageerida nõudluse muutusele. Töösoe pelletipõleti PV2000 suudab tõsta oma väljundvõimsuse miinimumist maksi ­

mumini ainult loetud minutite jooksul ja vastupidi.

Maailmas on pelletid juba ammu saanud tööstuslikuks kütuseks ja neid kasutatakse kõikjal, kus on vaja suurt võimsust ning kiiret reaktsiooni: toiduaine­ ja tekstiilitööstuses, asfalditehastes, pesumajades, viljakuivatites, vahtrasiirupiaurutites, pelletitega kuivatatakse nii liiva kui ka betooni, nii lupja kui ka teelehti. Piiriks on vaid kujutlusvõime. Eestis toodetakse palju kvaliteetseid pelleteid ja meie tahame anda oma panuse, et võimalikult palju sellest suurepärasest kütusest ka Eestis ära kasutataks.

TERE TULEMAST! www.pelltech.eu

Üle 40 000 rahuloleva kliendi Üle 5000 kolimise aastas

Heast palgast enam ei piisa?

Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Joanna Veeremaa, CVKeskus.ee

Aga kõigepealt tagasi Spotify juurde, kus tootejuht ja insenerid töötasid Discover Weekly idee kallal praktiliselt salaja. Neil oli küllaltki palju vabadust katsetada uusi asju ja nad uskusid, et funktsioon võiks olla suurem hitt, kui juhtkond arvas. Nad kasutasid olemasolevaid andmeanalüüsi tööriistu ja tehnoloogiat, et ehitada algoritm, mis koostas igale kasutajale iga nädala alguses isikliku esitusloendi, mis põhines tema kuulamisharjumustel ja sarnaste kuulajate eelistustel.

Kui funktsioon jõudis testfaasi ja seda tutvustati valitud kasutajatele, osutus see tohutuks hitiks, võites kiiresti kuulajate südamed. Pärast seda veenis meeskond Daniel Eki funktsiooni väärtuses ja 2015. aasta juulis lansseeriti Discover Weekly ametlikult kõigile kasutajatele, mis kogus juba esimese aasta jooksul üle 40 miljoni kuulaja

kuus ning mängis enam kui viis miljardit laulu. Kasutajad veetsid keskmiselt 70 minutit nädalas oma personaalset esitusloendit kuulates, avastades selle kaudu kokku üle kaheksa miljardi uue laulu.

See edulugu on näide elust enesest, mida ei oleks sündinud, kui töötajatel poleks olnud vabadust ega usaldust oma ideid ellu viia – isegi siis, kui juhtkond neid alguses ei toetanud.

Viimase kümne aasta jooksul on nii tööandjate suhtumine juhtimisse kui ka töötajate ootused teinud läbi märkimisväärse muutuse. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli töökoht paljude jaoks lihtsalt koht, kus käidi tööd tegemas, siis tänapäeval ootavad töötajad tööandjalt palju enamat — olla kaasatud otsustamisse, saada vabadust end teostada, aga ka inimlikkust, paindlikkust nii töö asukoha kui ka aja osas ning läbimõeldud väärtuspõhist juhtimist.

Ragn­Sellsi juhatuse esimehe ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaise

Kai Realo sõnul ei tule autoritaarne ega autokraatne juhtimine enam kõne alla — inimesed soovivad tööl osaleda, kaasa rääkida ning tunda, et nende hääl loeb.

Inimlikkus kui uus standard CVKeskus.ee iga ­ aastane uuring „Eesti ihaldusväärseim tööandja“, mis on tööandjate populaarsust uurinud alates 2012. aastast, kinnitab, et töötajate ootused on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui varem olid peamised

kriteeriumid hea palk ja kindel töökoht, siis nüüd peetakse paindlikkust töökorralduses isegi olulisemaks kui head töötasu.

„Töötajad on nõus loobuma palgatõusust ja ametinimetusest, kui neil oleks korralik kultuur ettevõttes,“ kinnitab hiljutist uuringut  Toomas Tamsar, kogenud tippjuht ja coach, kes on töötanud rohkem kui 400 juhiga ning vedanud üle 20 aasta Eesti suurimat juhtimiskonverentsi.

Kai Realo tõdeb, et töötaja spetsiifiliste vajaduste arvestamine on Eestis saanud oluliseks viimase kuue aasta jooksul. „Muidugi on oluline, et inimesel oleks töö ja puhkeaeg tasakaalus, aga veelgi tähtsam on see, et tööandja arvestaks personaalselt minu kui töötaja vajadustega,“ märgib ta.

Suured korporatsioonid, kus hierarhiline juhtimine oli norm, on hakanud rohkem panustama inimeste vaimse tervise ja heaolu edendamisse. „Need ajad on möödas ega tule enam kunagi tagasi, kus öeldakse töötajale, et siin on su laud ja siin sa pead tööd tegema ning muu meid ei huvita,“ sõnab Realo.

Väärtuste määramisest ja seinale riputamisest ei piisa Realo leiab, et ettevõtte juhiga kohtudes on võimalik üsna kiiresti hinnata, milline on organisatsioonis õhustik ja kuidas töötajatesse suhtutakse. „Olen olnud

Kai Realo

pea kuus aastat Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine ja see on andnud võimaluse kohtuda paljude erinevate juhtidega. Olen sel teekonnal korduvalt näinud, kuidas juhi vahetus võib ettevõttesse tuua täiesti uue hingamise ja muuta organisatsioonikultuuri positiivses suunas, mis kinnitab, kui suurt rolli hea juht mängib,“ ütleb ta.

Tamsar rõhutab, et sageli kulutatakse palju raha ja aega väärtuste väljatöötamisele, kuid nendest ei saa tõeliselt juhinduvat osa ettevõtte kultuurist. „Töötatakse välja ettevõtte väärtused, ja siis need pannakse seina peale, aga lõpuks ei tähenda need mitte

midagi, sest igapäev ei käi nende väärtuste, vaid selle järgi, kuidas juhid paremaks peavad,“ selgitab ekspert. Tamsare sõnul on kriitiline, et juhid mitte ainult ei määratleks väärtusi, vaid ka elaksid nende järgi, sest just nende igapäevane käitumine määrab, millised väärtused organisatsioonis tegelikult toimivad.

Tänapäeval on üha sagedasem, et juhtkonnas on keegi, kes vastutab inimsuhete ja personali heaolu eest, olgu see personali­ või tugiteenuste juht. Need ettevõtted, kus töötajate heaolu eest hoolitsemine on teadlikult kellegi ülesandeks tehtud, paistavad silma sellega, et sealne töökeskkond on tervislikum ja

töötajate rahulolu kõrgem. Valgustatud juhid mõistavad, et töötajate heaolu ja inimsuhted ei ole lihtsalt „pehmed teemad“, vaid organisatsiooni edukuse ja arengu nurgakivid.

Juht peab suutma kohandada oma juhtimisstiili vastavalt töötajate ootustele

CVKeskus.ee uuringust selgub, et nooremad töötajad hindavad paindlikku töökorraldust ning töö­ ja eraelu tasakaalu kõrgemalt kui eelnevad põlvkonnad, mis selgitab, miks erinevate põlvkondade juhtimisel võivad konfliktid tekkida väga lihtsalt.

Realo selgitab, et generatsioonidevaheline erinevus on selgelt tajutav ka juhtimiskultuuris. „Vanema põlvkonna inimesed saabuvad arenguvestlusele eesmärgiga teada saada, mida juht pakub ja mis tema karjääriga juhtuma hakkab. Y­ ja Z­põlvkond tulevad aga sellega, et nad on endale juba midagi plaaninud ning sihid silme ette määranud ning juht peab neid aitama saavutada.“

Tänapäeval on juhi puhul oluline oskus kohandada oma juhtimisstiili vastavalt töötajate vanusele ja isikupärale, sest kõiki ei saa juhtida ühtmoodi. Hea juht peab olema paindlik ja tundlik inimeste erinevate vajaduste suhtes.

Inimlik juhtimine määrab töötaja lojaalsuse

Tänapäeva töötajate jaoks on lisaks paindlikkusele muutunud tähtsaks ka eetilised väärtused ja vaimne vabadus. CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul ei saa juht enam lähtuda autoritaarsest lähenemisest, vaid peab kuulama ja andma inimestele võimaluse eksida ning otsustada. „Vaimne vabadus on oluline — inimesel on vabadus otsustada, teha, aga ka eksida ning sellest õppida,“ rõhutab ta. Eetilised väärtused ei ole enam pelgalt „pehmed teemad“, vaid need määravad sageli, kui lojaalsed on töötajad oma tööandjale ning kui motiveeritult nad oma tööd teevad. „Lisaks sellele, et töötajad ootavad paindlikkust ja inimlikku lähenemist, tahavad nad tunda, et nende töö on tähendusrikas ning omab suuremat missiooni. Nagu uuringust selgub, peavad inimesed tänapäeval oluliseks, et tööandja väärtustab töötaja vaimset tervist ja toetab nende isiklikku arengut,“ selgitab Adler uusi norme.