100 aastat Eesti Põllu- ja Metsamajandust (august 2025)
VIKTORIA GOŠOVSKI: AITAN
MAAKARJAKASVATAJATEL
MOTIVATSIOONI
HOIDA
Lk 10–13
Elurikas põllumajandusmaa on kliimakindlam
Lk 18–19
Puuistandik annab puitu ja väärtustab kasutuseta maad
Lk 27–28
Meelis Reinart: olen aastatega kasvama pannud umbes 30 000 puud
Lk 35–37
28. august 2025
Eesti Metsa- ja Põllumajandust 100 aastat
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Ole oma tulevikust sammuke
Astronaut A5 Next automaatlüpsisüsteem UUS!
Emotsioonidele tuleks eelistada teaduspõhisust
Põllumajandus öeldakse olevat selline majandusharu, kus ettevõtjal tuleb kõigi teiste ettevõtlusvormidega võrreldes arvestada kõige rohkem välisteguritega, mis pole tema kontrolli all. Sõltuvad ju saagid suurel määral ilmastikust, mis võib tuua ühel aastal põuda, teisel üleujutusi. Samuti võib ühel heal päeval ilmuda seafarmi surmav katkuviirus ja nullida kogu varasema töö.
Selliste tagasilöökidega on põllumehel tulnud igikestvalt arvestada ja kõike jälle otsast alustada. Kui põllumees jääb saagita, puudutab see meid kõiki. Kui toodangut on vähem, siis tõusevad hinnad või pole soovitud toiduaineid sootuks saada. Seetõttu tuleb kogu ühiskonnal olla toidutootjatega solidaarne ja aidata kanda kaotusi ning taluda hinnatõuse.
Põllumees peab aga visalt otsima võimalusi, kuidas neid väliseid faktoreid üle kavaldada – tulla toime põuaga ja seista vastu loomataudidele. Viimaste puhul on võtmesõnaks bioohutus. Et kõik inimesed võtaksid seda tõsiselt ja ka kõige vähem tõenäolised viiruse levimise teed saaksid kinni pandud. Nakkuse tõkestamisel pole abi emotsioonidest, vaid teaduspõhisusest.
Teadus ongi see faktor, mis aitab välistele negatiivsetele teguritele vastu astuda.
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Erilahenduste ja sisuturunduse
osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetus: Erilahenduste osakond
Olgu selleks siis elurikka keskkonna loomine põllumaal või geenitehnoloogia tõuloomade aretuses.
Metsanduses oleks samuti vaja emotsioonide asemel rohkem teaduspõhisust. Samas on ka teadlased tihtipeale üsna erinevatel seisukohtadel. Nii on see juhtunud näiteks soometsade taastamisel, kus algselt positiivne idee taasluua elurikkad märgalad muutus reaalsuses nukraks üle ujutatud ja rikutud metsaks.
Maaülikooli teadlased pakuvad välja mõistliku lahenduse kasutult seisvale majandusmaale, soovitades seal hakata kasvatama puuistandikke. Ehkki katsed on käinud juba aastaid, tuleb sellegi poolest järjekindlalt oma ideed tõestada, et ka seadustes sellist metsakasvatamise võimalust aktsepteeritaks.
Ega tõde saagi selguda ühekorraga, seda eriti metsanduses, kus protsessid võivad aega võtta kümneid aastaid.
Aga tasuks kuulata ka põliseid põlluja metsamehi, kes on oma teadmised saanud igapäevase töö käigus oma maatükil. Nemad hoolivad ja armastavad oma põldu või metsa ka ilma seaduste, käskude ning keeldudeta.
PVC halle peetakse sageli lihtsalt ladudeks, kuid tegelikult on need paindlikud ja vastupidavad ehitised, mille kasutusvaldkond on märksa laiem. Korralikult projekteeritud ja paigaldatud PVC hall peab vastu nii lumerohketele talvedele kui ka tormisele rannikule ning teenib omaniku vajadusi aastakümneid.
Põllumajandus ja loomapidamine
Kõige parem kasutusala on põllumajandus sektor. PVC halli saab kasutada vilja, heina ja loomasööda hoiustamiseks, aga ka loomapidamiseks. Õigesti lahendatud konstruktsioonide, ventilatsiooni ja valgustusega tagatakse sisekliima, mis hoiab vilja ja sööda kuivana ning loomade heaolu kontrolli all.
Tehnika ja masinad
Kallid põllumajandus- ja ehitusmasinad vajavad kaitset. PVC hall kaitseb traktoreid, kombaine ja ekskavaatoreid ilmaolude eest ning aitab säilitada nende väärtust. Projekteerimisel tasub
Kliendid räägivad
Männiku Piim OÜ
arvestada masinate dimensioonidega – õigesti planeeritud ukseavad muudavad rasketehnikaga manööverdamise mugavaks.
Metsandus ja puidutööstus
Metsanduses kasutatakse PVC halle saematerjali ladustamiseks. Kuivas ja hästi ventileeritud keskkonnas säilib puit paremini ning väheneb riknemise risk. Samuti on PVC hall praktiline lahendus hakkepuidu või pelletite hoiustamiseks.
Tootmine ja logistika
Tänu tugevatele konstruktsioonidele ja lisalahendustele, nagu laadimisrambid, konveierid või sildkraanad, saab PVC halli kasu-
„Meil oli kiiresti vaja toimivat lahendust, et kaitsta loomasööta ilmastiku eest, ja FinEstHallil oli juba sobiv ning toimiv variant olemas. Saime kontakti väga kiiresti ja koostöö klappis algusest peale. Kasutame PVC halli muljutud teravilja ladustamiseks. Oleme tulemusega väg a rahul – kõik on nii, nagu peab, ja suhtlus väga meeldiv. Sobiva lahenduse leidmine käis kiiresti ja kõik tehti õigesti ning õigeaegselt ära.“
Verston Eesti OÜ
tada tootmispinna või logistikakeskusena. Suur eelis traditsioonilise betoonhoone ees on ehituse kiirus ja paindlikkus.
Erilahendused ja vaba aeg
PVC halle leiab ka spordisaalide ja ratsamaneežide näol. Võimalus hoonet pikendada, ümber paigutada või osaliselt lahti võtta teeb selle eriti sobivaks, kui vajadused ajas muutuvad.
PVC hall võib olla viljaladu, masinapark, tootmispind või spordihall. PVC hallide suurimaks eeliseks on nende kohandatavus ja vastupidavus – üks lahendus, kümneid kasutusvõimalusi.
„Jõudsime FinEst-Hallini tänu soovitusele ettevõttelt, kes oli nende toote varem soetanud. Valisime FinEst-Halli, sest nende kvaliteet ja kogemused jätsid väga hea mulje. Paigaldatud PVC hall, mõõtmetega 18 × 36 m ja kõrgusega 6,1 m, sobib ideaalselt meie soolalaoks. Eriti meeldis me ile nende kliendikeskne lähenemine, tehase ja materjalide põhjalik tutvustus ning tähtaegadest kinnipidamine.“
Viis praktilist nõuannet ekspertidelt PVC halli soetamisel
1. Määra otstarve Kas halli kasutatakse lao-, vilja-, tehnika- või tootmispinnana? Eesmärk määrab ära konstruktsiooni, ukseava lahendused ja ventilatsiooni.
2. Mõõdud ja ukseavad Kontrolli, et laius, pikkus ja kõrgus vastaksid ladustatavale kaubale või tehnikale. Ka ukseavade suurus ja asukoht peavad olema tööks mugavad.
3. Asukoht kinnistul Arvesta teiste hoonete kaugusega. Liiga lähestikku ehitades võib kasutusloa saamine venida või kaasneda lisakulud tulemüüride ja muude meetmete näol.
4. Ventilatsioon Kevadised ja sügisesed temperatuurikõikumised ning halli kütmine tekitavad sisepinnale kondensaati. Selle vältimiseks tuleb valida kasutusele vastav lahendus – läbivoolu ventilatsioon, väljatõmbe ventilatsioon või topelt PVC kate.
5. Valgustus Kui hea peab olema valgustus? Kas piisab päevasel ajal valgust läbilaskvast katusest või on vaja kindlat ja reguleeritud valgustust? Vajadusel paigalda kohtvalgustid, et tagada tööks sobivad tingimused.
Vaata lähemalt: www.pvc-hall.ee
Loomataudid piiravad Eestit igast küljest
Viimastel aastatel on Eestis taas laienenud ohtlike loomataudide levik. Haiguspuhangud on suure majandusliku mõjuga, sest enamasti tuleb hukata kogu haigusest tabandunud kari. See aga annab omakorda tagasilöögi tarbimisele, sest saamata jäänud toodangu tõttu tekib toodetest nappus, tõstes ühtlasi ka hindu.
Eestis on hakanud taas laialt levima sigade Aafrika katk, aegajalt esineb linnugripi puhanguid. Samuti on Kesk-Euroopas levimas suu- ja sõrataud, mis senini pole veel üle meie piiride jõudnud, kuid oli väga suureks äratuseks nii loomapidajatele, ametnikele kui ka poliitikutele.
Samuti on üha põhja poole liikumas taudid, mis olid justkui lõunamaade probleem, näiteks lammaste katarraalne palavik, väikemäletsejaliste katk, LääneNiiluse viiruse palavik.
Teadaolevalt on loomataudide leviku üheks oluliseks põhjuseks inimfaktor ehk et haigustekitajad satuvad loomapidamishoonetesse inimese vahendusel. Leitud on, et see on nii koguni 40% juhtumitest.
Kui oleks juba varasemalt territooriumil liikumist oluliselt piiratud ja turvaaedu püstitatud, ei oleks taudide levik Eestis nii laastav olnud.
Juunikuus toimunud vestlusringis pealkirjaga „Kahejalgne –loomataudide kõige suurem risk!?“ ütles Eesti PõllumajandusKaubanduskoja esindaja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Timo Vunder, et kui oleks juba varasemalt territooriumil
liikumist oluliselt piiratud ja turvaaedu püstitatud, poleks taudide levik Eestis nii laastav olnud. Loomapidajate jaoks on eriti olulised usaldusväärsed partnerid, kes on bioturvalisusest sama teadlikud.
Bioohutuse tagamiseks on vaja ressurssi
Selleks, et tootjad saaksid oma farmides bioturvalisuse nõudeid rakendada, on vaja raha. Juulis avatigi eriti ohtlike loomataudide ennetamise investeeringutoetus, mille eelarve oli kolm miljonit eurot. Toetust rahastasid 60% ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja 40% ulatuses Eesti riik. Põllumeeste muret ja suurt huvi näitab fakt, et toetusraha jagati välja vaid viie päevaga ning soovijaid oli veelgi.
Toetused ei kata küll kogu kulu, kuid pakuvad olulist tuge investeeringute elluviimisel, mille eesmärk on hoida loomad terved ja ettevõtted jätkusuutlikud.
riskide maandamiseks ei tohi siseneda nakkuse saanud farmi territooriumile.
Toetust sai kasutada näiteks pesemis- ja desinfitseerimisseadmete soetamiseks, desomattide ja -tunnelite paigaldamiseks, piirdeaedade ehitamiseks, sõidukite puhastusalade rajamiseks ning loomade ja lindude pidamiseks vajalike hoonete renoveerimiseks. Samuti toetas meede seadmete soetamist, millega saab paremini ohjata külastajate liikumist ja vältida haigustekitajate sissetoomist farmidesse.
Lisaks sellele jätkub veel suu- ja sõrataudi ennetamisele suunatud toetus, mille eesmärk on aidata veise-, lamba- ja kitsekasvatajaid, kes on juba hakanud või plaanivad hakata bioohutusmeetmeid rakendama. Selle toetuse abil saab soetada desinfitseerimisseadmeid, rajada piirdeaedu ning täiustada loomapidamishoonete sissepääse ja töökorraldust.
Loomakasvatajad, kes plaanivad investeerida bioohutusse, peaksid jälgima PRIA uudiseid ja valmistuma järgmisteks taotlusvoorudeks. Toetused ei kata küll kogu kulu, kuid pakuvad olulist tuge investeeringute elluviimisel, mille eesmärk on hoida loomad terved ja ettevõtted jätkusuutlikud.
Miks ei ravita ega vaktsineerita sigade Aafrika katku vastu? Vastab Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop. Sigade Aafrika katkule ravi ei ole ja puudub ka vaktsiin, ehkki selle väljatöötamisega tegelevad juba aastaid mitmed teadlaste rühmad üle maailma. Viimastel aastatel on Hiinas ja Vietnamis vaktsiine kasutatud, kuid need ei ole osutunud ei piisavalt tõhusaks ega ka ohutuks. Vaktsiiniviirus on hoopis hübridiseerunud looduslikuga, mille tagajärjel on SAK-i-alane olukord muutunud hoopis keerulisemaks.
Mis juhtub, kui loomi ei hukataks ja piiranguid ei seataks? Viirus leviks edasi teistesse farmidesse. Loomadele tähendab see piinarikast surma ja ettevõtetele radikaalsete tõrjemeetmete tõttu suurt majanduslikku kahju. Loomade ja nendelt pärinevate saaduste turustamise piirangute tõttu kannavad kahju nii lähikonda jäävad kui ka kaugemad ettevõtted. Alates 2015. aastast on Eestis aset leidnud 35 kodusigade Aafrika katku puhangut ja otsene kahju on juba üle 14 miljoni euro. Siia ei ole arvestatud kahju, mida on pidanud kandma liha käitlemise ettevõtted, ega ka näiteks muud farmides majandustegevuse taastamisega seotud kulu.
Kui farmis tuvastatakse vaid üks nakatunud siga, siis miks hukatakse kõik? Kas nii toimitakse vaid Eestis?
Vastab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.
Hukkamise eesmärk on vältida viiruse edasist levikut teistesse farmidesse ja ainsaks teeks on ka ühe nakatunud sea avastamisel kõik samas farmis olevad sead lugeda võimalikeks viiruskandjateks, need esimesel võimalusel hukata ja seejärel töödelda viisil, mis viiruse tapab. Teades konkreetse taudi iseloomu, siis varem või natuke hiljem jõuab ta kõigi farmi sigadeni ja põhjustab loomadele tõsiseid vaevusi. Nendest põhimõtetest lähtuvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Mida tehakse selleks, et taudikoldes olevad inimesed ja transpordivahendid omakorda taudi ei levitaks?
Kõik taudikoldes tegutsevad inimesed peavad olema teadlikud bioturvalisuse nõuetest ja neid ka täie tõsidusega järgima. See tähendab kaitserõivastuse kasutamist, puhastamist ja desinfektsiooni, isiklikku hügieeni. Võimalike riskide maandamiseks ei siseneta nakatunud ettevõtte territooriumile tungiva vajaduseta ja kindlasti hoidutakse lähiajal teiste seapidamisega tegelevate ettevõtete külastamisest. Taudikoldest väljumisel järgitakse saastunud ja puhta tsooni reegleid, st vahetatakse kõik tõenäoliselt saastunud riided ja jalanõud puhaste vastu ning desinfitseeritakse kõik transpordivahendid. Põllumajandus- ja Toiduamet on teavitanud järelevalveasutusi, kohalikke omavalitsusi, loomaomanikke ja erinevaid partnereid, kuidas kõik saaksid loomataude ennetada ning leviku riske maandada.
Neli küsimust sigade Aafrika katku kohta
Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks peab jälgima kõiki bioohutuse nõudeid. FOTO: ANNI ÕNNELEID
Võimalike
FOTO: ANNI ÕNNELEID
Nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb seaduste kohaselt kõik farmis olevad loomad hukata. FOTO: RAUNO VOLMAR
Eesti piimakarjad suurenevad ja piimatoodang on jätkuvalt tõusuteel
Kuigi piimakarjade arv Eestis väheneb, on toodangunäitajad kõrgel tasemel ja geneetilise identifitseerimise täpsus paranemas.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühingu üldkoosolekul andis tõuraamatu ja aretusosakonna juhataja Anneli Härmson põhjaliku ülevaate Eesti piimakarjade hetkeseisust. Ettekandest selgus, et Eesti piimakarjade koguarv oli 2024. aasta seisuga 337, mis on 15 võrra väiksem kui aasta
varem. Vähenemine puudutas eelkõige väikese ja keskmise suurusega (11–100-pealisi) karju. Samal ajal lisandus kaks uut suurt karja, mille suurus ületas 1200 looma. See trend viitab jätkuvale konsolideerumisele ja väiksemate majapidamiste kadumisele, samas
kui suuremad tootjad kasvatavad oma osakaalu.
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku 89 900 piimaveist, kellest jõudluskontrolli kuulus 97% ehk 80 419 looma. Nende andmete aluseks on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) aastaraamat. Karjade suuruse jaotuses oli enim loomi (28,5%) koondunud 300–600-pealistesse karjadesse, kuigi kõige enam oli 100–300pealisi karju – need moodustasid 26,1% kõigist. Suurimate karjade hulka kuulusid Väätsa Agro, mille holsteini populatsioon oli 2640 aastalehma.
Eesti punase tõu suurim kari oli Laatre Piim 840 aastalehmaga ja eesti maatõul Muuluka farm 118 aastalehmaga.
Tõugude dünaamika ja toodangunumbrid Aastalehmade arv olid 2024. aastal võrreldes eelnevaga 537
Piimatootmine koondub Eestis järjest suurematesse farmidesse. FOTO: ANNI ÕNNELEID
looma võrra väiksem. Eesti punase karja (EPK) aastalehmade arv vähenes aastaga 516 võrra, samal ajal jäi holsteini lehmade arv aastaga samaks ning eesti maakari näitas väikest kasvu –aastalehmade arv suurenes mõnekümne looma võrra. EPK populatsiooni vähenemise põhjuseks on nii tõu enda madalam toodang kui ka EPK ja holsteini ristandite, kes saadakse EPK tõul punasekirju holsteini aretusmaterjali kasutamisel, siirdumine holsteini tõuraamatusse, mis statistikat vastavalt mõjutab. Punasekirju holsteini aretusmaterjali kasutamisel ületab holsteini veresus EPK tõus lubatud piiri ning seetõttu ei sobi järglased enam EPK tõuraamatusse.
Piimatoodangu osas oli 2024. aasta Eesti jaoks märgiline. Keskmine aastane piimatoodang kõigi tõugude lõikes oli 11 940 kg lehma kohta. Tõenäoliselt ületame juba järgmisel aastal 12 000 kilogrammi piiri. Eesti punasel tõul jäi keskmine veidi alla 10 000, olles 9856 kg, samas kui eesti maakari andis keskmiselt 4929 kg lehma kohta aastas.
Piimatoodangu osas oli 2024. aasta Eesti jaoks märgiline. Keskmine aastane piimatoodang kõigi tõugude lõikes oli 11 940 kg lehma kohta.
Erinevate tõugude toodangu kumulatiivse võrdluses – holsteini ja EPK kahe peale kokku jääb keskmine toodang napilt alla 11 000 kg. Piima kvaliteedinäitajad olid sarnased 2023. aastaga: keskmine rasvaprotsent oli 4,17 ja valguprotsent 3,4, kusjuures kõige kõrgemad väärtused esinesid eesti maakarjal.
Energiaga korrigeeritud piim: uus võrdlusmudel Oluliseks uuenduseks jõudluse hindamisel oli 2023. aasta lõpus kasutusele võetud energia järgi korrigeeritud mõõtpiim (EKM), mis korrigeerib toodangunäitajad 4% rasva- ja 3,3% valgusisalduse tasemele. See võimaldab karju võrrelda õiglasemalt, arvestades ka kuivainesisaldust ja kvaliteedinäitajaid.
Parim piimatoodang ei tähenda alati parimat tulemust kuivainete arvestuses ja tootmisvõimsuse hindamisel tuleb edaspidi enam arvesse võtta mitte ainult kvantiteeti, vaid ka kvaliteeti.
See tähendab, et kui piimatoodangu alusel järjestatud esikolmiku karjad ei langenud EKM põhjal samale kohale, siis mõni karjapidaja tõusis just tänu kõrgemale kuivainesisaldusele kõrgemale kohale kui ainult piimakilogrammi arvestades. Suurima korrigeeritud toodangu vahega (+887 kg) oli kari, mis piimakilogrammide poolest paiknes alles 105. kohal.
See näitab, et parim piimatoodang ei tähenda alati parimat tulemust kuivainete arvestuses ja tootmisvõimsuse hindamisel tuleb edaspidi enam arvesse võtta mitte ainult kvantiteeti, vaid ka kvaliteeti. 2023. aastal oli küll Eesti jõudluskontrollialuste lehmade piimatoodang üle 400 kg võrra suurem kui Taanis, kuid võrreldes EKM-piima toodangut, on olukord vastupidine – piima suurema rasva- ja valgusisalduse tõttu on Taani lehmade toodang üle 300 kg võrra suurem.
Elueatoodang ja karja kestlikkus Kolme tõu keskmine elueatoodang oli 26 237 kg. Tõugudest kõrgeima elueatoodanguga oli EPK (30 908 kg), EHF jäi sellest maha 341 kg võrra, samas kui eesti maakari näitas küll väiksemat aastast toodangut, kuid pika elueaga jõudis kogutoodanguni 17 236 kg. Keskmine produktiivne iga langes pisut ja oli 1155 päeva. Holsteinide puhul oli see, võrreldes varasemate aastatega, langenud alla 1000 päeva ehk 996.
Eelmisel aastal oli keskmine esmaspoegimise vanus 24,3 kuud. Holsteinid poegisid varasemalt – 24,1 kuud, samas kui eesti maakarjal jäi see 30,6 kuu peale.
Karjast väljamineku põhjused Loomade vanuseline jaotus püsis eelmise aastaga võrreldes sarnane. Kolme tõu keskmine oli neli aastat ja üks kuu. Holsteinil jäi keskmine vanus nelja aasta, EPK-l nelja aasta ja kuue kuu ning eesti maakarjal viie aasta ja seitsme kuu juurde. Seejuures oli üle 40% holsteini lehmadest kuni kolme aasta vanused.
Karjast väljalangemise peamised põhjused olid sarnased varasemate aastatega: kõige suurema osatähtsusega olid udaraprobleemid ja -vead (22%), järgnesid sigimisprobleemid (18%) ning jäsemete haigused (17%). Positiivne on, et võrreldes eelmiste aastatega on langenud sigimisprobleemide osakaal, kahel eelneval aastal oli see üle 20%.
Baltic Vianco Trading OÜ
Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee
PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE
Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost
PÕLLUMAJANDUSLOOMADE
TRANSPORDITEENUS
Holsteini tõugu piimalehmad on suurima tootlikkusega. FOTO: AGO TAMMIK
Suurim eesti punast tõugu piimakarja omanik on AS Laatre Piim. FOTO: SVEN ARBET
Maatõug tõestab visalt oma väärtust
Maatõugu veised on aastasadadega kohanenud meie kliimaga ja sarnanevad iseloomultki veidi eestlastega – visad, vähenõudlikud, aga isepäised ning väga kange iseloomuga.
Eesti lüpsilehmad on oma toodangult Euroopa absoluutses tipus ja ehkki aastase väljalüpsi rekordeid löövad tipptasemeni aretatud holsteinid ja eesti punane kari, konkureerib nende kõrval visalt ka meie oma algupärane maakari. Ehkki toodangult väiksem, tõstetakse järjest enam esile maatõugu lehmade piima omadusi – kõrgemat kuivaine- ja valgusisaldust ning sedagi, et neil on tugev tervis ning pikem karjaspüsimine. Oma pika eluea jooksul annavad maakarja lehmad kokku rohkem piima kui suurfarmides suhteliselt lühikese elueaga kõrgetoodangulised lehmad. Maakari on arvatud ohustatud tõugude nimekirja ja nende pidamist toetatakse riiklikult. Põlistõu puhul on eesmärk
Viktoria Gošovski vanemad on kogu aeg maakarja pidanud ja nii oli selle jätkamine üsna loogiline. FOTO: SVEN ARBET
säilitada talle omased tunnused, kvaliteetne piim, ellujäämisinstinktid, vastupidamine rasketele oludele, kohanemine meie elukeskkonnas. Kõrge piimatoodang ei saa olla ainukene alus kasuteguri arvestamisel. Maakarjapidajad leiavad, et lisaks ohustatud tõu toetusele oleks vaja toetada ka aretust ja piima väärindamist.
Praegu on meie karjades umbes 700 maatõugu veist. Üks suuremaid karju kuulub Muuluka Farmid OÜ-le, kus on praegu 170 maatõugu lüpsilehma. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühing tunnustas eelmisel aastal Muuluka farmi kui parimat maakarjakasvatajat ja pärandtõu hoidjat. Selle omanik ja juhataja Viktoria Gošovski sai farmiomanikuks viis aastat tagasi, kui vanemad oma tööjärje tütrele üle andsid.
„Olen kasvanud üles vanemate talus, kus on alati loomi peetud. 2012. aastal ostsid vanemad Vahenurme talu, kust said endale ka esimesed maatõugu lehmad, kokku 45 looma. Ema küll oleks esialgu võtnud vaid mõne üksiku, aga kaup oli selline, et kas kõik või mitte midagi. Mina lõpetasin 2018. aastal maaülikooli veterinaaria eriala ja ehkki algselt mul seda plaani ei olnud, tuli mul siiski kodutalu juhtimine üle võtta,“ meenutab Viktoria seda, kuidas temast sai farmijuht.
Kuna enamik karjast olid maatõugu veised, siis nii ka jäi. Aga üsna kohe mõistis Viktoria, et lüpsikarja pidamisel ei ole majanduslikku mõtet, kui piimatoo -
Põlistõu puhul on eesmärk säilitada talle omased tunnused, kvaliteetne piim, ellujäämisinstinktid, vastupidamine rasketele oludele, kohanemine meie elukeskkonnas.
dang on liiga väike. „Hakkasime laienema ja kari kasvas pea neli korda suuremaks. Seega oli meil kindlasti vaja suuremat lauta ja see oli ka meie kodukohas vaateväljas olemas. 2018. aasta oli aga haldusreformi aasta ja segadused paberimajanduses tekitasid olukorra, et me ei saanud oma pabereid korda ega jõudnud neid PRIA taotlusvooru esitada,“ meenutab farmipidaja luhtunud katset uue laudahoone rajamiseks. Kuna loomad olid juba võetud ja raha ei olnud, oli lauta sellegipoolest vaja. Gošovskite kodukohas Harjumaal oli küll üks vana laut, mis oleks sobinud, kuid oli sellises seisukorras, et vajas suuri investeeringuid ja nii leiti rentimiseks sobilik laut hoopis Läänemaal. 2020. aastal kolitigi loomad Läänemaale Piirsalusse rendilauta. „Nüüd sõidan iga päev Piirsalu ja oma kodu vahet, mis asub hoopis Keilas.
Kuid ka Piirsalu laudas oli vaja teha investeeringuid. Kõige olulisem asi oli lüpsiplats, mis oli kasutatud ja seetõttu ka veidi odavam,“ kirjeldab Viktoria.
Teised tõud toetavad maakarja Töö lüpsilaudas käib iga päev ja hommikust õhtuni, seega sellist tööd ühe-kahe inimesega ära ei tee. Et aga lisatööjõudu palgata saaks, peab olema piisavalt toodangut. Seetõttu võeti lisaks
Maatõug on hästi terve ja tubli, nii et karjas püsimise osas edestavad nad kõiki teisi piimalehmatõuge ja nii pole kümneaastane lüpsilehm Muuluka farmis sugugi haruldane.
maatõugu lehmadele karja juurde ka holsteini ja punast karja, kes peavad toodangule mahtu juurde andma. „Tööjõud on üldse üks igavene peavalu, sest häid ja kohusetundlikke farmitöötajaid on ülikeeruline leida. Kogu aeg peab lahendusi otsima ja kuidagi hakkama saama,“ sedastab Viktoria.
Ehkki tema hallata on üks Eesti suuremaid maakarju, pole suurimaks saamine eesmärk
omaette: „See on läinud kuidagi iseenesest. Viimasel ajal on paljud maakarjapidajad oma tegevuse lõpetanud. Paljud karjakasvatajad on jõudnud sellesse ikka, et lehmapidamine käib üle jõu. Senised karjamaad on läinud rahakamatele ettevõtetele, kes on need oksjonite käigus omandanud. Seetõttu oleme küll püüdnud häid maatõugu lehmi lihakombinaati saatmisest päästa. Viimati saime endale elupõlise piimakarjakasvataja
A24MetallOÜ
USALDUSVÄÄRNEPARTNER METALLITÖÖDES!
PAKUMEPROFESSIONAALSETTEENUST:
Keevitus ja metallkonstruktsioonide koostamine
Rasketehnika erilahendused
Detailide painutamine
Erilahendus projektid
Haagiste tootmine, taastamine ja remont
Loomalauda väravad, aiad, lukud, hinged, jootjad
Suuremahulised seeriatoodangud
Põllumajandustehnika remont ja taastamistööd
Täpsus,kvaliteetjakiirus
Individuaalsedlahendused
Kogenudmeeskondjakaasaegnetehnika
Muuluka farmis on lisaks maakarjale ka teist tõugu lüpsilehmi, kes toodangut suurendavad. FOTO: LAURA
Maatõugu veised on tervemad ja elujõulisemad ning annavad piima, mille valgu- ja kuivainesisaldus on teiste tõugude piimast märksa kõrgem.
Ants Aamani lehmad, kes oma karjapidamise läinud aastal lõpetas. Teeme seda puhtalt missioonitundest, sest oleme ikkagi lootusrikkad, et see tõug jääb püsima, ja veendunud, et maatõul on väärtusi, mille pärast neid pidada tasub.“
Lisaks ostetud loomadele tuleb karjale täiendust ka oma laudast. Pealegi on maatõug hästi terve ja tubli, nii et karjas
püsimise osas edestavad nad kõiki teisi piimalehmatõuge ja nii pole kümneaastane lüpsilehm Muuluka farmis sugugi haruldane. Samuti pole maatõul poegimisega peaaegu kunagi probleeme erinevalt teistest. „Maakari pole üle aretatud ja loomade sünnitusteed on loomulikud ning vasikadki pole liiga suured,“ selgitab veterinaarist karjapidaja.
Rendipind seab mitmeid piiranguid
Rendipinnal tegutsemine seab karjapidamisele mitmeid piiranguid. Söödatootmiseks saab kasutada rohumaid umbes 25 kilomeetrit eemal, lauda ümbruses on vaid väiksemaid rohuplatse, kus loomad saavad jalutamas käia. Osa lehmi viiakse koguni Harjumaale kodukoha karjamaadele. „Lüpsikari on enamiku
ajast siiski laudas. Vaid kinnised lehmad ja lõpptiined mullikad pääsevad karjamaale värskele rohule, kui see aeg satub kevadesse või suve algusesse. Karjamaal käimine mõjub loomadele väga hästi ja seda märkavad isegi sõravärkijad – looduses kõndimine mõjub sõrgadele hästi. Väikese lauda eripäraks on see, et loomadele saab individuaalselt läheneda. Senimaani tean ikka
Väikese lauda eripäraks on see, et loomadele saab individuaalselt läheneda. Senimaani tean ikka oma loomi nimepidi, samuti seda, kuidas kellelgi läheb.
oma loomi nimepidi, samuti seda, kuidas kellelgi läheb –millal poegib, milliseid probleeme esineb, milline on iseloom. Muud rutiinid on laudas ikka ühtemoodi. Lüpsilehm tahab rahulikku rutiini, rahu ja head sööta, siis on laudas kõik hästi,“ kirjeldab Viktoria. Sööt karjale tuleb samuti mitmel moel. Piimatoodangu jaoks on oluline silo, mida ostetakse nii valmiskujul kui ka silovalmistamise teenusena. „Meil on üsna niisked, lausa soised rohumaad, kust väga kvaliteetset silo ei saa. Seetõttu tuleb meil lüpsikarjale ja noorloomadele kvaliteetset silo osta. Kodu juures Harjumaal ostame silotegemise teenust ja sügisel hakkame seda lauda juurde vedama. Heina teeme ise oma jõududega. Selle tarbeks ostsime kogu vajaliku tehnika, kui hakkasime karja suurendama. Meil on kõik rullijad, kaarutajad jms, mis on meid hoolega teeninud ja vajaks
juba varsti uuendamist ning väljavahetamist,“ selgitab Viktoria. Laudast tulev kuiv sõnnik kulub ära naabertalunikust teraviljakasvatajale, kellelt saab vastutasuks põhku lauta allapanuks. Maakarja pole mõtet üle sööta Maakarja kõige olulisemaks väärtuseks on piim. Nimelt on selles teiste tõugudega võrreldes märksa rohkem kuivainet ja valku ning maakarja piima peetakse ideaalseks juustupiimaks. Ehkki praegu läheb enamik Eestis toodetud maakarjapiimast kokkuostus kõik ühte muu piimaga, on maakarjal siiski eelis olemas. Nimelt hinnastatakse piima baasilist kuivaine- ja valgusisaldust, seega on maakarja piima hind mõnevõrra kõrgem. Viktoria sõnul vajab maatõug teiste tõugudega võrreldes ka veidi kuivainerikkamat sööta. Kui teist tõugu lehmi rikkalikult sööta, on loota ka suuremat piimatoodangut. Maakarja puhul teab Viktoria öelda, et kui neid ülemäära sööta, lähevad loomad lihtsalt paksuks, kuid piimatoodang eriti palju ei tõuse: „Tuleb jälgida, et maakari ei saaks liiga palju lisasööta. Neile anname 60–75% sellest söödakogusest, mis ülejäänud karjale. Kui näiteks maakarja peetakse karjades, kus kõik loomad on läbisegi, muutub ka piima omahind seetõttu kallimaks, et maatõugu loom sööb teistega võrdselt, kuid piimatoodang sellest ei suurene. Seetõttu peaks maakarja pidama eraldi gruppidena.“
Ta ütleb ka, et piima valgusisaldus sõltub suuresti geneetikast, rasvasisaldust saab aga ka söödavalikuga tõsta.
Põhjusi, miks nii väärt piim siiski tavalise piimaga ühte potti jõuab, on palju. Esiteks on maakarjapidajad reeglina väga väikesed ja paiknevad üle Eesti laiali. Seega oleks selle piima kokkukogumine logistiliselt päris keeruline. Seetõttu on mõned maakarjakasvatajad hakanud oma toodetud piima ise väärindama. Üks säravamaid näiteid selles osas on Uustla talu Saaremaal, kust tuleb kvaliteetne ja hästi nõutud grilljuust. „Üldiselt aga läheb praegu maakarjapidajatel kogu aur selleks, et üldse ellu jääda. Oma toodete väärindamine on juba üks aste edasi,“ leiab Viktoria. Tal endalgi oleks plaane toodangu väärindamise osas, kuid ennekõike on vaja saada järje peale pidamistingimused ehk vaja on uut lauta.
See muudaks paremaks nii loomade kui ka inimeste elu, sest kaasaegses laudas on tingimused hoopis teistsugused. Uues suuremas laudas saaks paremini korraldada ka aretustööd.
Motivatsiooni
tuleb üleval hoida
„Maakarja pidamisel on riigipoolsest ohustatud tõu toetusest väga suur abi. Kui seda poleks, oleks kasvatajaid veelgi vähem. Aga üldjoontes tuleb ikka ise hakkama saada. Kahjuks on siiski paljud maakarjakasvatajad oma äri lõpetamas või peavad selleks kindlat plaani. Siiski tegutsevad
Kõige ilusamad maakarja veised näitusel „Tõuloom 2024“. FOTO:
Kui ka mina ütleks, et nüüd on karjapidamisega kõik, tekiks vist täielik minnalaskmismeeleolu.
paljud ka missioonitundest, nagu ka minu ema Ilse Gošovski, kes on Maakarja Kasvatajate Seltsi esinaine ja aastakümneid juba selle tõu pidamist oma südameasjaks pidanud. Oleme omakeskis rääkinud, et olen noor ja minul on väga oluline missioon, et meie seltsi liikmete hulgas seda indu ja motivatsiooni üleval hoida. Kui ka mina ütleks, et nüüd on karjapidamisega kõik, tekiks vist täielik minnalaskmismeeleolu,“
lausub Viktoria ja lisab optimistlikumalt: „Ega siin olegi muud, kui tuleb lootusrikkalt minna vastu sügisele, kui avaneb uus PRIA taotlusvoor, ja taotleda toetust uue lauda ehituseks. Muidugi on see lisapinge ja risk, kas suudan selle rahalise koormusega toime tulla. Aga kui ei proovi, siis ei juhtu midagi! Hetkel on siiski ka piima kokkuostuhinnad päris head, mis lisab veelgi optimismi, et ees on paremad ajad.“
Maakarja ajalugu ja tulevik
Eesti maatõug on kantud 1993. aastast ÜRO FAO ülemaailmsesse ohustatud tõugude nimekirja. Kuni 19. sajandini pidasid eesti talupojad aborigeenset karja, kes olid kehamassilt väikesed (200–300 kg) ja nende aastane piimatoodang oli 450–550 kg lehma kohta. 18.–19. sajandil ei küündinud lehma aastatoodang 500–800 kilogrammist kõrgemale ja veiseid peeti peamiselt sõnniku saamise eesmärgil. 19. sajandil toodi Lääne-Euroopast erinevaid tõugude suguloomi Eestisse ja pullidega ristati ka kohalikku karja. Massiline tõuloomade import hoogustus aastatel 1850–1875, tuues Eestisse sisse kõige tuntumaid veisetõuge. Väiksearvulised tõupopulatsioonid aga degenereerusid kiiresti ja segunesid kohaliku karjaga. Selle mõjul hävines suures osas ka kohalik aborigeenne veisekari.
Sihikindel aretustöö eesti maatõu loomiseks algas 1910. aastal, kui A. Lilienblati eestvedamisel toodi Eestisse läänesoome tõugu sugupulle, keda hakati regulaarselt kasutama kohalikul veisetõul. 2012. aastal kinnitati eesti maatõugu veiste aretusja säilitusprogramm 2012–2023, millest lähtub, et ohustatud tõuna on lubatud kasutada vaid puhasaretust, mida jätkatakse seni, kuni tekib teaduslikult põhjendatud vajadus kasutada teist tõugu vältimaks sugulusaretust.
Peamiselt väikestes mahetaludes kasvatatavate lehmade piimatoodang pole võrreldav intensiivtootmise piimafarmide toodanguga. Kuid kaasaegsetes söötmis- ja pidamistingimustes on maatõugu lehm võimeline lüpsma suuri toodanguid.
Maakarja aastase väljalüpsi rekord 12 700 kg kuulub aastast 2014 Pipi-nimelisele lehmale, kusjuures piima rasvaprotsent oli 4,01 ja valguprotsent 3,12. Maakarja aretusel on järgmised eesmärgid: suurendada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut ning säilitada tõule omast suurt piimarasva-, valgu-, laktoosi- ja kuivainesisaldust, samuti parandada udara välimikku ning lüpstavust. Järjest vähem leiab karjades rippudaraga või raskelt lüpstavate udaratega lehmi, mis näitab pikaajalise tõuaretuse tulemusi. Vältida ühekülgset põlvnemist ja inbriidingut. Taastada tõule omane valkjaspunane (beež) värvus.
Kontakt:
ANNI ÕNNELEID
PRIA astub põlluharija kõrval uude ajajärku
Heitlikel aegadel sõltub Eesti maaelu ja põllumajanduse tulevik üha rohkem sellest, kui nutikalt ja tõhusalt suudame kasutada niigi piiratud ressursse. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve vähenemine, ümberstruktureerimine, Ukraina sõjast tingitud hinnasurve ning järjest drastilisemad muutused kliimas nõuavad nii põllumajandustootjalt kui ka ametiasutustelt uue aja probleemide lahendamiseks loovat mõtteviisi. Just selle mõtteviisimuutuse tuules ongi PRIA välja töötanud oma arengukava aastateks 2025–2029.
MARGUS NOORMAA, PRIA peadirektor
Keeruline tulevikuväljavaade
Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku vähendada Euroopa Liidu ÜPP eelarvet 87 miljardi võrra, mis tähendab varasemate perioodidega võrreldes umbes 22% suurust langust. Lisaks sellele on laual plaan liita ÜPP teiste regionaal-, kalandus- ja maaeluarengu toetustega kokku, mis jätaks sisuliselt iga liikmesriigi enda otsustada, kui suur osa toetusrahast jääks päriselt põllumajandusele ning kui suur osa liiguks mujale. Ühelt poolt annab see riikidele paindlikkuse ise oma strateegilisi valikuid teha, kuid miinuspoolena riskime justnimelt ÜPP tuuma – ühise põllumajanduspoliitika kadumisega. Põllumajanduse fookuse kadumine annab küll konkurentsile vabad käed, aga kaotajateks jäävad arusaadavalt need, kes on tootmises vähem efektiivsed. Tulgu see efektiivsuse puudujääk siis Euroopa kolleegidega võrreldes kasinamast ilmastikust või väiksematest riiklikest toetustest.
Uudiskünnist ületavatest repliikidest ja säutsudest hoolimata ei paista peatset lõppu ka Ukraina sõjal. Kuigi Eesti põllud ja niidud miine ning lõhkemata mürske ei peida, on sõda ka meie põllumajandussektorit tugevalt mõjutanud. Hüppeliselt kasvanud sisendhinnad, ennekõike väetis ja taimekaitsevahendid, jätavad tootja üha suuremasse kitsikusse.
Kui ka otseseid majandamisraskusi suudetakse vältida, jääb raha ja indu investeeringute tegemiseks üha vähemaks.
Arenguhüppe fookuses on andmed
Nende ja teistegi katsumustega paremini toime tulemiseks on PRIA oma 2025.–2029. aasta arengukava varasematega võrreldes oluliselt ümber mõtestanud. Nagu põllumehedki, peab ka PRIA olema innovaatiline, kiiresti kohanev ja paindlik. Kui varem tunti asutust eelkõige makseagentuuri ja toetuste jagajana, siis aina enam on PRIA koos sektori eestvedajatega andmepõhiste lahenduste looja ja digi-
pöörde vedur. Arengukava toob selgelt esile, et PRIA ei ole pelgalt vahendaja, vaid sillaks toetuste, ideede ja teostuse vahel.
Andmed on kõige alus ja heade valikute tegemiseks vajavad põllumajandustootjad reaalajas teavet hetkeolukorrast, prognoositavatest tulemustest ning paremate tulemuste saavutamiseks vajalikest tegevustest. PRIA on seadnud endale eesmärgiks koguda ja hallata vajalikke andmeid selliselt, et need oleks parimal võimalikul viisil kõigile osapooltele kasutatavad ning andmehaldus oleks kulutõhus nii andme andja kui ka koguja vaates.
Järgmise nelja aasta jooksul on prioriteediks, et andmed saaksid
kõigile osapooltele kättesaadavaks. Soovime kergemini kasutatavaks muuta ka avaandmed, mille roll on juba täna suur ning mis kasvab tulevikus veelgi. Nagu nimigi viitab, on avaandmed juba praegu eri registrites rangelt võttes kättesaadavad, kuid nõuavad üles leidmiseks keskendumist ja aega. PRIA soov on, et põllumajandusega seotud andmed oleksid kergesti leitavad ja kasutatavad ega nõuaks andmeanalüütiku väljaõpet, nagu praegu kohati tunduda võib.
Eraldi eesmärk on, et meie registrite andmed ühilduksid ka teiste registrite andmetega. See aitab rakendada andmete ühekordse esitamise põhimõtet ja säästab tootjat sama info topelt esitamise eest. Samuti annab niisugune andmete ristkasutamine palju tugevama aluse andmepõhiste soovituste ja prognooside tegemiseks. Mõistagi jääb selle kõige juures tähtsaks ka andmekaitse nõuete järgimine, millel asutus maja sees kiivalt silma peal hoiab.
Andmete hulk ei tähenda aga tingimata kvaliteeti ja seetõttu on vaja neid ka kontrollida. Andmete kõrvutamine, analüüs ja parandamine on praeguseks protsessi lahutamatu osa ning iga päevaga saavad nii põldude, niitude kui ka registrite andmed üha täpsemaks.
Paremad andmed ja täpsemad prognoosid ei too tingimata põllumajandustootjaile tarvilikke miljoneid, et teha Eesti toidutootmisest maailmatasemel revolutsioon. Kuid see, mida paremad andmed saavad pakkuda, on targad valikud ja võimalused leida lahendusi sealt, kus neid varem ei pruukinud paista. PRIA on sel teel põllumajandustootjaga koos ja tahab olla partner, mitte vaid makseasutus.
Vajame uuemaid infosüsteeme 2023.–2027. aasta strateegiakava programmperiood näeb Eesti põllumajandusele ette 1,6 miljardi suurust investeeringut. Seda on
küll umbes 300 miljonit rohkem, kui maaelu arengukava 2014–2020 programmperioodi jooksul, kuid inflatsiooni arvestades räägime siiski ligikaudu samast summast. See periood on lühike võimalus teha ÜPP eel arvega Eesti põllumajanduse heaks veel maksimaalselt võimalik –nii ametil kui ka põlluharijatel endil. Selleks tahabki PRIA kiirelt välja arendada võimalikult väikese halduskoormusega toetuste jagamise süsteemi.
PRIA infosüsteemid on arendatud aastal 2003. Arenguhüppe tegemiseks vajame hädasti uusi kaasaegseid arendusi. Eesmärkide täitmiseks loodame alustada uue infosüsteemi arendamisega, mis seab esiplaanile kliendi vaate ning kus suur osa järelevalvetööst viiakse läbi kaugseire ning AI-lahenduste abil. See tähendab, et kuigi kontrolle peame endiselt tegema, ei koormata selle protsessi käigus kliente, vaid usaldame registreid, kaugseire teel kogutud andmeid ning AI-lahendusi. Veelgi enam – tulevikutoetused on üles ehitatud maksimaalselt lihtsalt ja minimaalse tajutava bürokraatiaga, kuna andmete põhjal saab toetustaotlusi eeltäita või asendada taotlemine toetuse saamise nõusolekuga. Toetused makstakse tootjatele välja automaatselt, kui kohustused on täidetud ja eesmärgid saavutatud. Parem andmehõive ja uued arendused võimaldavad luua toetussüsteemi, kus sobivaid toetusi suudab süsteem kliendile personaalselt soovitada. Andmetel põhinevad toetused suurendavad läbipaistvust, võimaldavad kontrolle automatiseerida ja vähendada kliendi halduskoormust. Automaatselt makstavad toetused ja lihtsam asjaajamine annab tootjale vajaliku raha ning motivatsiooni, et end keeruliste olukordade jaoks paremini ette valmistada.
Koostöö ja kogemusvahetus on kriitilise tähtsusega
Ajad on keerulised ja pole mõtetki seda loosungitega peita. Küll aga
soovib PRIA tõesti uueneda ja kutsub endaga koos uuenema ka põllumajandustootjat. Vähenevate toetuste tingimuses ja pidevalt muutuvas maailmas tuleb hoida silmad lahti ning teha tarku valikuid. Neidsamu põhimõtteid püüamegi rakendada oma uues arengukavas ja pakkuda ka põllumajandustootjale tuge järgmise kvaliteedihüppe tegemisel. Uued arengusuunad ei ole ainult kuulutamiseks – neile peavad järgnema ka reaalsed teod. PRIA soov on jagada põllumajandustootjaile maksimaalselt informatsiooni ja üheks esimeseks mooduseks on 5. novembril Tartus Vanemuise kontserdimajas toimuv konverents „Põllumehe partner muutuvas ajas – PRIA 25+“. Konverents keskendub sellele, kuidas PRIA ja põllumehe koostöö kõige paremini sujuks, kuidas Eesti tootja rahvusvahelistest trendidest kõige paremini kasu saaks lõigata ning kuidas PRIA praktikas tootjat aitab. Lisaks põhiprogrammile toimuvad päeva vältel ka erinevad aruteluseminarid, kus on võimalik lahata just oma valdkonna probleeme, arutada neid teiste põllumajandustootjatega ja uurida nutikate lahenduste kohta otse pakkujatelt endalt. Konverentsipäeva sisse kuulub mõistagi ka lõunasöök, ürituse pilet on 25 eurot.
Konverentsi sisu ja piletiinfo saamiseks vaata pria.ee/konverents. Seega, hea toidujulgeoleku kaitsja, näeme konverentsil! Mina olen kindlasti kohal.
Eesti teraviljakasvataja jälgib globaalseid trende
Ehkki teraviljakoristus meie põldudel veel käib, on ülevaade käesoleva aasta saagist juba olemas ja paljudel viljakasvatajatel osa saake müüdud või vähemasti hinnad lukku pandud.
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk tervelt 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Esialgsetel andmetel on kogu kasutatava põllumajandusmaa suurus tänavu 983 400 hektarit, mis on mullusega võrreldes jäänud üsna samaks. 980 600 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIA-s ning ülejäänud veidi rohkem kui 2800 hektarit tuleb kokku koduaedadest.
Teravilja kasvupind on aastaga vähenenud 2000 hektari võrra, ilmselt haljassöödaks koristatava vilja arvelt. Teravilja kasvupinnast 62% moodustab taliteravili ja 38% suviteravili. Nii kõrge ei ole taliteravilja osatähtsus varem olnud. Taliteravilja kasvatatakse 213 700 hektaril ja suviteravilja 133 300 hektaril.
Teravilja kasvupinnast 54%-l ehk 186 300 hektaril kasvatatakse nisu. Sealjuures talinisu kasvab 158 900 hektaril, mis on peaaegu 14% rohkem kui mullu. Suvinisu kasvupind on aga aastaga vähenenud 18%. Otra kasvatatakse 80 000 hektaril, sellest 30 000 hektaril taliotra ja ülejäänud pinnal suviotra. Odra kasvupind on vähenenud 16%. Kaera kasvatatakse 48 700, rukist 17 900, tritikut 6900 ja tatart 7200 hektaril.
Viimase kümne aasta jooksul ei ole teravilja kasvupinnas olulisi muutusi toimunud. Eesti taasiseseisvumiseelset taset ei ole see saavutanud, tol ajal ulatusid pinnad ka üle 400 000 hektari.
Kui veel 15 aastat tagasi oli loomakasvatuse tõttu enim kasva-
tatud teravili oder, siis nüüd on see nisu.
Eesti teraviljatoodang oli 2024. aastal 1 303 500 tonni, 57% sellest moodustas nisu.
Globaalsed trendid
Nisu kasvatatakse meil kordades rohkem, kui seda sisetarbimiseks kulub, ja nii laaditakse enamik
Eestis kasvanud viljast laevadele ja eksporditakse välja. Nisu kui strateegilise tooraine hinnad kujunevad rahvusvahelistel börsidel, sõltudes nõudlusest. Praegu, kui sõjaseisukord on nii Euroopas kui ka Lähis-Idas, on teraviljaturg võrdlemisi volatiilne.
Kevadel peetud Baltic Agro teraviljafoorumil ütles teraviljakasvatuse tootejuht Timo Sildvee, et lisaks reaalsetele sõdadele kõigutavad turge ka kaubandus- ja tollisõjad. Seetõttu oleme turu volatiilsuse poolest ajalooliselt kõrgel tasemel. See on kaasa toonud selle, et järjest enam on riigid hakanud vaatama, kuidas saaks end ise viljaga ära varustada. Samuti mõjutavad teraviljaturgu poliitilised suhted ehk tehing tehingu vastu. Näiteks Egiptusesse on hakanud jõudma rohkem vilja Prantsusmaalt, kuna Prantsusmaa president on teinud sinna rea visiite. Sellest tulenevalt jõuab Prantsusmaa vili nüüd Egiptusesse, mitte Alžeeriasse, mis samuti poliitilistel põhjustel ära langes.
Nisu kui strateegilise tooraine hinnad kujunevad rahvusvahelistel börsidel, sõltudes nõudlusest.
Samuti on tekkimas väiksemaid riikide gruppe, kes omavahel kaubandussidemeid loovad, tuues sel moel kaasa turu killustatuse. Juba varasemalt on moodustunud ühendus BRICS, mis on viljamaailmale suure mõjuga. Sinna kuuluvad Brasiilia, Venemaa, Hiina, India ja Lõuna-Aafrika Vabariik hakkasid omavahel tihedamaid kaubandussuhteid looma. Brasiilia pakkus maisi, sojat, Venemaa nisu ja energiat ning Hiina ja India on sõbralikud riigid, kes seda kõike ostavad. Kuigi varem oli selline kaubanduspartnerlus formaalne, siis praegu
tehakse järjest rohkem koostööd just poliitilistest vaatepunktidest lähtudes. Kui varem vaadati ainult hinda, siis nüüd järjest rohkem ka seda, kelle käest ostetakse. Piiranguid teraviljaäris on formaalselt väga lihtne teha, rakendades näiteks fütopiiranguid. Euroopast vilja välja müües antakse sellele kaasa füto ehk taimekaitse sertifikaat ja kui seda ei ole, ei saa ka raha. Näiteks 8–9 aastat tagasi tahtis India loobuda Euroopa Liidu hernest ja põhjuseks toodi, et hernes peab olema töödeldud kindla taimekaitsevahendiga, mida Euroopas kasutada
ei tohi. Sellised piirangud teevadki viljaäri natuke keeruliseks.
Suured tegijad määravad hinna
USA tollipoliitika on samuti märk sellest, kellega soovitakse ja kellega ei soovita koostööd teha. USA kaubandusbilanssi vaadates võib küll öelda, et vastumeetmed on üsna lihtsad tulema. Praegu ootab turg seda, kuidas laheneb USA-Hiina vaheline tollisõda.
USA-d on vaja Hiinale ja vastupidi. USA eksport Hiinasse väheneb pidevalt ja põhiline, mida tahetakse müüa, on sojaoad. Sojale on raske uut turgu leida.
Globaalsel teraviljaturul on oluline nõudluse ja pakkumise suhe ning seda mõjutavad ka üksikud suured eksportijad. Näiteks on alates 2005. aastast teinud ülivõimsa arengu Brasiilia teraviljakasvatus. Turgudel on järjest rohkem näha, kuidas üha enam jõuab Euroopasse Brasiilia sojasrott ja mais. Nii kiire kasv aga seab oma nõuded ka taristule, kuidas seda kõike realiseerida, samuti paneb see suure müügisurve.
Lisaks reaalsetele sõdadele kõigutavad turge ka kaubandusja tollisõjad. Seetõttu oleme turu volatiilsuse poolest ajalooliselt kõrgel tasemel.
Nisuhind maailmaturul kujunebki selle järgi, milline on peamiste eksportijate laoseis. Viimaste aastatega võrreldes oleme praegu üsna turvalisel tasemel. Seda näitab ka hind, mis püsib 200–210 €/t juures. Rahvastik maailmas aina suureneb ning kui Aafrikas või Lõuna- ja Kagu-Aasias oli varasemalt tarbimine väiksem, siis elujärje paranedes ka nõudlus toidu järele suureneb. Ja kui me kogu toodetavat vilja ära ei söö, teeme neist biokütuseid. Ka siin nähakse turu kasvu ja uute suurte biokütusetehaste rajamine on tõusev trend.
Enamik meil kasvatatud nisust laaditakse Muuga sadamas laevadele ja eksporditakse välja. FOTO: KADRI PAAS
Nisu on strateegiline kaup, mille hind kujuneb börsidel. FOTO: LII SAMMLER
Nisu ja odra kasvupinna muutus, 1985–2025 Teraviljasaak, 2014–2024
Teravili Nisu Oder
Eestis kasvatatakse järjest rohkem talinisu. FOTO: SVEN ARBET
Elurikkus põllul aitab saaki suurendada
Põldude ja aedade elurikkus toetab saagikust erinevate looduse hüvede kaudu. Tootmise ja hooldamise võtted, mis maksimeerivad vaid saagihulka, hakkavad aegamööda elurikkust kahjustama. Seega on vaja leida kesktee, et saada head saaki, hoides samas ka elurikkust.
Elurikas põllumajandusmaastik on vastupidavam kliimamuutustest tulenevatele ootamatustele, nii põuale kui ka erosioonile, samuti kahjurirünnakutele.
dusmaastikes: tee- ja metsaservad, põldudevahelised rohuribad ning teised niidukooslustele iseloomulike taime- ja putukakooslustega maastikuelemendid.
Mulla tervis on võtmeküsimus
Intensiivne põllumajandus, mille vältimatuks osaks on väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, vähendab pidevalt mulla normaalset koostist, hävi tades seal olevaid mikroorganisme ja vähendades mulla viljakust. See aga omakorda nõuab pidevalt väetiste ja taimekaitsevahendite koguste suurendamist, mis kokku võttes muudab mulla viljatuks.
Põldude vahel ja sees olevad lilleribad on elupaigaks paljudele kasuritele.
all umbrohtude arvukust ja liigilist koosseisu ning soodustavad elurikkust laiemalt.
Eelistatud haljasväetistaimed on liblikõielised heintaimed, kuna need rikastavad mulda rohke lämmastikuga, vähendades vajadust mineraalväetiste järele. Haljaskesa viljeletakse harilikult taliteravilja kasvatamiseks ettevalmistamiseks ja on mõeldud mullaviljakuse suurendamiseks ning umbrohtumuse vähendamiseks. Sööti jäetud maa tähendab, et see on teatud ajaks puhkama jäetud. Põldude servadesse jäetakse kuni 18 meetri laiuseid rohumaaribasid, mis pakuvad toitu ja elupaika paljudele kasulikele organismidele, soodustades kahjurputukate looduslikke vaenlasi, tolmeldajaid. Samuti aitavad rohumaaribad pidurdada toitainete leostumist, tõkestada tuule- ja vee-erosiooni, siduda süsinikku ja parandada mullakvaliteeti.
Ökoalade hulka kuuluvad ka näiteks maastikuelemendid: põllusaared, puuderead, metsasiilud, hekid, kraavid, kiviaiad. Muutused hakkavad tulemusi andma
Tartumaal Nõo vallas tegutsev Soone Farm on edukas põllumajandusettevõte, kus kasvatatakse nii teravilja kui ka peetakse lüpsikarja. Kahe põlvkonna tubli tööga on saadud kõrged tootmisnäitajad, kuid noorem põlvkond on üha rohkem hakanud mõtlema ka põldude jätkusuutlikkusele. Sel põhjusel liituti ka Maaelu Teadmuskeskuse programmiga
„FARM Biodiversity“, mille raames korraldatakse seal erinevaid põllukatseid.
Madis Soone ja Sigrit Kõosaar Soone Farmist võõrustasid augustikuus huvilisi ja rääkisid, milliseid muutusi on põldudel täheldatud.
Sigriti sõnul hakkas Soone Farmis mõtteviis muutuma umbes 2010. aasta paiku, mil teemana kerkis esile otsekülv: „Põhjus, miks seda katsetama hakati, oli praktiline – otsekülviga sai kokku hoida nii töötunde kui ka kütust. Kuid üsna ruttu märkasime ka mulla veerežiimi paranemist ehk et mullad imavad seetõttu vett kiiremini ja kuivavad rutem, nii saab kevadel ka varem tehnikaga põllule minna. Ka põuad on need põllud paremini üle elanud, sest maapinnal olev multšikiht katab
Eelistatud haljasväetistaimed on liblikõielised heintaimed, kuna need rikastavad mulda rohke lämmastikuga, vähendades vajadust mineraalväetiste järele. FOTO: SHUTERSTOCK
mulda, takistades sel moel vee aurustumist. Viimase 3–4 aastaga oleme järjest rohkem püüdnud oma põllupidamises rakendada ka taastava põllumajanduse printsiipe ja pööranud tähelepanu elurikkuse suurendamisele.“
Kui varasemalt oli Soone Farmis suurtootmisele omaselt suured, umbes 100 hektari suurused põllumassiivid, siis nüüd on püütud põlde teha väik-
semaks, 50–60 hektari suuruseks. „See annab võimaluse kasvatada rohkem erinevaid kultuure ja sorte, mis teenib samuti elurikkuse suurendamise eesmärke. Juba aastaid ääristavad meie põlde ja teepervi rohumaaribad. METK-i teadlased uurivad järjepidevalt nende rohumaaribade elustikku ja on leidnud, et seal on järjest rohkem erinevaid taimeliike ning putukaid ja linde. Kui seni niitsime neid kaks korda aastas, siis soovitati meile neid niita vähem – kord aastas või isegi üle aasta.“
Kui varasemalt oli Soone Farmis suurtootmisele omaselt suured, umbes 100 hektari suurused põllumassiivid, siis nüüd on püütud põlde teha väiksemaks, 50–60 hektari suuruseks.
Sigriti sõnul on METK-i teadlastel Soone Farmis käimas erinevad katsed: „Tegime põllu sisse lilleriba, milles on väga erinevaid aasataimi. Sel aastal oli õitsemist veel vähe, kuid järgmistel aastatel peaks olema seal nii õierikkust kui ka kasulikke putukaid ja linde, kellele selline riba on sobivaks elupaigaks. Teiseks oleme katsetanud kaaskultuure, mis on alternatiiviks taimekaitsevahenditele. Nimelt külvasime rukist üle rea vaheldumisi kaaskultuuride seguga, milleks oli tatar, keerispea ja vikk. Seal on idee selles, et mida rohkem on mullas erineva juurestikuga taimi, seda rohkem toetab see mulla elurikkust. Katsetasime ka hernekasvatust rukkimultšil ehk et rullime suure biomassiga rukki enne hernekülvi maha ja külvame herne selle multši sisse. Multš surub umbrohu maha, hernes saab aga tänu multšile hakata arenema ning nii ei olegi vaja kasutada umbrohutõrjet. Tahame neid katsetusi kaaskultuuridega jätkata ja ka talinisuga proovida.“
Põllupäev Soone Farmis tõi kokku umbes 60 põllumeest, mis näitab, et huvi sellise põllupidamise vastu on suur. Kütuse, väetise ja teiste sisendite hinnad tõusevad pidevalt ning nii tulebki otsida alternatiive, kuidas asjad jälle looduslikult toimima saaks. Kui samamoodi jätkata, vajaks saakide kasvatamine neid sisendeid järjest suuremas mahus. Lisaks sellele on meie põllumees alati suhtunud põldu lugupidamisega ja oskab hinnata esivanemate põllumehetarkust.
PUNKTE JA VALI AUHIND Reisibüroo kinkekaart Euronics kinkekaart Stokker kinkekaart Spa Tours kinkekaart
Kampaania kestus: 01.01.2024 – 31.12.2025. Kampaania tingimused ja lisainformatsioon Bayeri kodulehel.
Kui põllud on väiksemad, saab kasvatada rohkem erinevaid kultuure ja sorte, mis samuti suurendab elurikkust. FOTO: SHUTERSTOCK
Pellet on CO2neutraalne kütus –kas on?
Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO2-neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade –ehitised, mööbel – valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.
Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidu põhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku, mitte ei ole ses suhtes neutraalne.
Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO 2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et
räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on. Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest
tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelleti eelised:
CO 2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO 2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata.
Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed. Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus. Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.
Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada. Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.
Aavo Isak, Pelltech OÜ
Aavo Isak, Pelltech OÜ
Kobzarenko põllumajandushaagised
Stronga haagised
Lorries haagised
Teravilja käitlusseadmed
Tsisternhaagised Meprozet/Agromax
Skavska hallid
Cynkomet haagised ja laoturid
JFC tankurid
Initex Grupp OÜ on 2019. aastal Eesti erakapitalil loodud ettevõte, kuid töökogemust on meil juba mitmeid aastaid. Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele kvaliteetset tööd ja rahulolu. Kliendi soovide täitmine on esmane prioriteet ning pakume alati omalt poolt nõu, et saavutada kliendi jaoks parim lahendus. Kui soovid küsida nõu või hinnapakkumist, siis võta meiega ühendust.
• Vee, kanalisatsiooni ja gaasi välistorustike ehitus
• Hoonesiseste kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus
• Mahutite, septikute, biopuhastite ja pumplate müük ja paigaldus
• Kaevetööd
MEIE PEAMISEKS TEGEVUSALAKS ON TORUSTIKE PAIGALDUS JA SANTEHNILISED TÖÖD
MTR nr EEH011802 • initex@hotmail.com • tel 5693 8220 • www.initexgrupp.ee
Alviron OÜ lehelt leiad suure valiku erineva otstarbega võrgust tooteid!
• Põimitud võrkkotid – sobivad ideaalselt küttepuude ja aedviljade nii käsi- kui masinpakkimiseks, maht 10–50 kg.
• Kootud võrkkotid – sobivad ideaalselt puu- ja aedviljade käsi- ja masinpakkimiseks.
• Rullis võrkkotid – mõeldud eelkõige automaatpakkeseadmetele. Kiire, soodne ja parim lahendus kartuli, porgandi, sibula ja peedi pakkimiseks.
• Võrksukk (paanis) puu- ja aedviljade käsi- ja masinpakkimiseks.
Eelmise kuu lõpus valmis Keskkonnaagentuuril järjekordne riiklik metsainventuur, mis on juba alates 1999. aastast aluseks meie metsade seisukorra hindamiseks ja ülevaate saamiseks.
Värske metsainventuuri andmetel on Eesti metsamaa kogupindala püsinud 2,3 miljoni hektari ja metsaga metsamaa ehk puistute pindala 2,1 miljoni hektari tasemel. Pool metsamaast kuulub riigile, eraomandis on see jagunenud füüsiliste (27%) ja juriidiliste (23%) isikute vahel.
Pindala poolest on kõige metsarikkamad maakonnad Hiiumaa (66,3%), Valgamaa (64,8%) ja Ida-Virumaa (63,7%), kus metsaga on kaetud üle 60% maismaast. Suurima pindalaga on männikud (0,65 miljonit hektarit) ja kaasikud (0,64 miljonit hektarit). Okaspuu enamusega metsade osakaal Eestis on 47%, kuid kasvava metsa tagavarast moodustavad okaspuu enamusega metsad 53%.
Värske ülevaade kajastab lisaks ühele aastale ka viie viimase aasta andmeid. Mis tahes keskkonnamuutuste puhul on pikema perioodi vältel kogutud andmed olulised, et nende põhjal teha üldistusi ja märgata trende. Viis aastat ongi selline periood, mida metsastatistiliste arvutuste tegemisel kasutatakse. Iga puud
Iga puud ju üksikult ei mõõdeta, andmed saadakse üldistusi ja arvutusi tehes. Osa arvutuste puhul ongi aluseks viie aasta tulemused.
ju üksikult ei mõõdeta, andmed saadakse üldistusi ja arvutusi tehes. Osa arvutuste puhul ongi aluseks viie aasta tulemused. Metsastatistika tegemiseks tehti mõõtmised 28 000 proovitükil, kus iga tükk esindab 156 hektarit. Samasugune metoodika on kasutusel paljudes riikides, kus kasutatakse hinnangut ja üldistavat meetodit. Need 28 000 tükki on perioodi algul paika pandud ja asetsevad konkreetse mustri järgi.
Metsade vanuselise jaotuse muutus Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul paistab silma, et metsade vanuselise jaotuse vallas on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi: „Suurenenud on nii vanade kui ka noorte metsade pindala, samas on keskealiste metsade osakaal vähenenud. See trend on seotud uuendusraiete mõjuga ja küpsete metsade ressursi akumuleerumisega.“
2023. aasta raiemaht oli 11,7 miljonit tihumeetrit, kuid prognooside kohaselt võib lähiaastatel oodata raiemahu mõõdukat langust. Hinnanguliselt oli 2024. aasta raiemaht 10,9 miljonit tihumeetrit. Raieküpsete metsade pindala püsib stabiilsena. Keskealiste metsade osakaalu vähenemisel on mitu põhjust. Raieküps mets ongi see keskealine mets, pole mõtet raiuda noort ega liiga vana metsa. Paarkümmend aastat on räägitud netojuurdekasvust, pikas ajahorisondis võib öelda, et raie ja juurdekasv on tasakaalus. Ei saa ju lõputult üle raiuda, siis saaks mets otsa, samuti
ei saa alaraiuda, siis ei tuleks noort metsa juurde. Viimasel kümnel aastal on olnud raie mitmel aastal suurem kui juurdekasv. Praegu jääb raie 10–12 miljoni tihumeetri vahele ja jämedalt võttes võime öelda, et nii võime paarkümmend aastat samamoodi jätkata, kuid seda järsem on siis kättesaadava puidu langus ja tuleb hetk, mil raieks sobivat puitu ei piisa.
Kui varem teati, et majandatavaid metsi on Eestis umbes 68%, siis SMI tulemuste järgi on selliseid metsi 70%. Ala lisas, et sel korral tehti inventuuri
Hinnanguliselt oli 2024. aasta raiemaht 10,9 miljonit tihumeetrit. Raieküpsete metsade pindala püsib stabiilsena.
tarbeks ridamisi täpsustusi, mis piirangud ikkagi metsamajandamist välistavad.
„Võime öelda, et nende piirangute ülevaatamisega pole kindlasti ära kadunud mõni kaitseala või raietegevust nüüd rangelt kaitstud metsas tehakse –ei, kindlasti mitte,“ kinnitas Keskkonnaagentuuri direktor.
Ala lisas, et erinevus protsentide vahel tuleneb sellest, et kaldakaitsevöönd kuulub nüüd majandatava metsa hulka, sest selle piirangud ei välista ikkagi metsamajandust. Positiivse suundumusena võib SMI-s esile tuua, et kuusekooreüraski levik on aeglustunud. Võrreldes 2023. aastaga on kahjustuste kogupindala vähenenud 2024. aastal ligi veerandi võrra. Nii registreeritud kahjustuste statistika kui ka seireandmed kinnitavad leviku pidurdumist.
Kui vaadata Eesti puidutööstuse arengut, siis 2023. aastal vähenes puidutööstuse eksport
võrreldes varasema aastaga 17%, samuti kahanes puittoodete tootmismaht. Peamise põhjusena võib välja tuua geopoliitilisi kaubanduspiiranguid. Välja paistsid aga vineeri- ja spoonitootjad, kes suutsid tootmist suurendada seoses nõudluse kasvuga välisturgudel.
Looduskaitsjad jätkuvalt murelikud Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass rääkis, et SMI tulemustest selgus, et metsi raiutakse jätkuvalt üle. Seejuures on tema arvates murettekitav, et Eesti metsad noorenevad. Passi sõnul võis aga eeldada, et andmetes mingisugused muudatused tehakse, sest valitsus andis suunise, et 70% metsast peaks olema majandatav. „See, et kaldakaitsevööndi metsad arvati nüüd majandusmetsade hulka ja seetõttu saadi 70%, on kindlasti natukene meelevaldne. See vajaks põhjalikumat ülevaatamist ja süvenemist, kuidas selline number nüüd järsku saadi,“ ütles ta.
SMI kõrval uuris Keskkonnaagentuur ka riiklike metsandusandmete usaldusväärsust. Uuringust selgus, et raieinfot võiks olla rohkem.
Keskkonnaagentuuri arendusjuht Krisela Uussaar sõnas, et alates 2026. aasta kevadest on kaugseirega võimalik koguda infot lageraiete kohta operatiivsemalt.
„See tähendab, et hakkame seda kasutama erinevates menetluse ja järelevalve toimingutes, aga ka jagama avalikkusega infot toimunud lageraietest, mis on tuvastatud kaugseire abil,“ lausus Uussaar. Pass lisas, et metsaandmete läbipaistvus on igati positiivne, kuid üleraiumise tõttu see metsade olukorda siiski ei paranda.
Viimasel ajal on vineeri- ja spoonitootjad suutnud tootmist suurendada seoses nõudluse kasvuga välisturgudel. FOTO: ANNI ÕNNELEID
Metsainventuuri järgi on meil rohkem noori ja vanu metsi, kuid keskealisi üha vähem. FOTO: MARI KARTAU
2026. aasta kevadest on kaugseirega võimalik koguda infot lageraiete kohta operatiivsemalt. FOTO: RAUNO VOLMAR
Puuistandikud väärtustavad kasutamata maid
Uuendatavas metsaseaduses lubatakse kasutusest väljas olevale põllumaale rajada puuistandikke. Selliseid põllumaid on Eestis umbes 76 000 hektarit ehk umbes protsent Eesti pindalast.
REIMO LUTTER, Eesti Maaülikooli metsateadlane
Istandiku eesmärk on võtta kasutusse endised põllumaad, mille vastu puudub tänapäeval põllumajanduslik huvi, aga kus on võimalik edukalt puitu kasvatada ja kliimamuutusi leevendada süsiniku sidumise kaudu. Istandikke ei tohiks rajada metsamaale. Täiendav puit istandikest kasutab efektiivsemalt maaressurssi ja võimaldaks täiendava puidu näol vähendada kaudselt raiesurvet loodusmetsadele.
Puuistandike kogemust leiab üle maailma ja nii on selgunud ka puuistandike head ning vead. Eestil on võimalik neist kogemustest õppida. Istandikes kasvanud puidu kohta on väidetud, et kiirelt kasvanud puit pole võrdväärne nn aeglaselt kasvanud puiduga.
Puiduomadusi on istandike puhul võrdlemisi vähe uuritud
nii Eestis kui ka Põhjamaades. Mullaviljakusest tulenevalt on istandikes kasvanud puudel laiemad aastarõngad ja puidutihedus madalam kui metsamaal. Üldistusena võib öelda, et lehtpuude puhul ei ole laiemad aastarõngad probleem ning näiteks kaseistandike eesmärk on kasvatada vineeripakku ja kasepalki. Okaspuude puiduomadusi mõjutab aastarõnga laius rohkem, aga kui arvestada, et suur osa kuusikuid on esimese põlvkonna puistud mittemetsamaal ja sealt saadav puit on mehaaniliselt väärindatav, siis pole mingit põhjust kahelda, et istandikest raiutav kuusepuit oleks halvemate omadustega. Männi kasvatamist istandikuna tuleks väga kaaluda, sest lisaks laiematele aastarõngastele on
Esimene eelistus istandikus võiks olla kodumaised lehtpuuliigid, nagu arukask ja sanglepp. Põnevaid tulemusi on näidanud ka hübriidhaava kasvatamine, mida julgeme teadustulemuste põhjal soovitada.
Puuistandik ei pea olema monokultuurne Esimene eelistus istandikus võiks olla kodumaised lehtpuuliigid, nagu arukask ja sanglepp. Põnevaid tulemusi on näidanud ka hübriidhaava kasvatamine, mida julgeme teadustulemuste põhjal soovitada. Kasvupotentsiaali ja puidu osas tasub kindlasti mõelda lehise kasvatamisele, mille kasvuja kliimakindluse osas on meil samuti piisavalt kogemust. Mitmekesistamine on ka istandikes üks läbivaid teemasid sarnaselt tendentsiga kujundada segapuistuid metsamaal. Ilmselt parim valik endistel põllumaadel on kuuse-kase segaistandik, kus
puud väga okslikud. Seega on istandiku rajamisel ülioluline valida sobiv puuliik või -liigid. Eestis kasvavad istandikud on jõudnud eeldatava raieringi lõppu, mis võimaldab hinnata täpselt istandike puiduomadusi ja sellest tulenevalt puidu kasutust. Maaülikoolis käivitus eelmine aasta teadusprojekt, kus hinnatakse istandike puidu mehaanilisi ja anatoomilisi omadusi. Lisaks uuritakse istandike puidu keemilist koostist, et välja selgitada puidu parimad kasutusvõimalused võimalikult mitmekesiselt. Istandike puhul on oluline rõhutada, et raiutav puit peab olema mädanikuvaba. Lai valik kodumaiseid PALMSi metsahaagiseid ja -tõstukeid, mida on usaldanud enam kui 30 000 rahulolevat klienti üle maailma!
varjutaluv kuusk suudab hakkama saada kase poolvarjus. Istandike mitmekesistamise teadusuuringud on hetkel käimas maaülikoolis, kus keskendutaksegi kuuse-kase istutatud segaistandikele, seal optimaalse puuliikide vahekorra, süsiniku sidumise ja elurikkuse uurimisele. Laialehiseid puuliike väärtustatakse mitmekesisuse osas, siin oleks võimalik näiteks poolvarjus kasvatada pärna. Pärnakase segaistandikke on tehtud Põhjamaades. Loomulikult saab istandikku mitmekesistada metsakasvatuslike võtetega, hoides teadlikult alles looduslikult tekkinud alusmetsa.
Lisainfo: tel 5422 0980 e-post sales@palms.eu • palms.eu
Kodumaine arukask sobiks hästi ka puuistandikku. FOTO: MARI KARTAU
Nii nagu põllumees koristab saagi, siis istandikus samamoodi koristatakse saaki, lihtsalt palju pikema aja tagant, kui seda teeb põllumees.
Puuistandik ja elurikkus
Puuistandike puhul on räägitud, et monokultuursel puupõllul pole piisavalt elutingimusi erinevatele taime- ja loomaliikidele. Samas pole istandikud nn nullelurikkusega alad. Istandik on alternatiivne maa kasutus endistele põllumaadele ja istandikke ei luba ka planeeritav seadusemuudatus metsamaal kasvatada.
Kindlasti ei tohi istandikke võrrelda põlise metsaga, sest istandiku eesmärk on puidu kiire kasvatamine ja selle varumine. Nii nagu põllumees koristab saagi, siis istandikus samamoodi koristatakse saaki, lihtsalt palju pikema aja tagant, kui seda teeb põllumees. Kui tahta istandiku elurikkust võrrelda, tuleks seda teha põllumaa või muu sarnase maakasutusega.
Istandikus peab säilima alati võimalus ükskõik mis ajal see uuesti põlluks tagasi teha, kui tekib näiteks vajadus rohkem toitu kasvatada. Viimase aja
huvitav nähtus Eestis on päikesepargid, mis tehakse viljakale mullale, kus teoreetiliselt saaks kasvatada toitu või puitu.
Päikesepargis ei püstita keegi küsimust elurikkuse osas!
Maaülikoolis on istandike elurikkust uuritud peaaegu 20 aastat ja tulemused näitavad, et aja jooksul lisandub istandikke metsakooslustele omaseid liike. See protsess on aeglane, kuid kindlasti ei pakuks nendele liikidele elupaiku teised maakasutused, mida potentsiaalselt saaks sellistel maadel teha, nt põldu harida või päikeseenergiat toota.
Elurikkusele on oluline see, kui kaugel asub mets istandi -
kust ja kui kiiresti saavad liigid istandikku levida. Seega pakub istandik maastikulist mitmekesisust, võimaldades ajutisi elupaiku eelkõige põllumajanduslikus maastikus. Istandikest on leitud ka kaitsealuseid liike.
Vastuolu metsaseaduses
Metsaseaduses käsitletakse üle 8 m kõrgusega puudega ala metsana. See tingimus laieneks praeguse seisuga ka puuistandikele ehk et istandikust saab mets koos kõikide metsaseadusest tulenevate nõuetega.
Kindlasti pole see õige, sest see ei lähe kokku istandike kasvatamise eesmärgiga. Hetkel võib istutada puud mittemetsamaale ja need enne 8 m saavutamist maha raiuda. See tuleks kõne alla jõulupuude või paju energiavõsa kasvatamisel, aga
põllumajandus-
ülejäänud liikide puhul hakkab
8 m kõrgune puistu üles võtma oma kasvukiirust. Seega on oodatud eeldus, et me võiks seda kasvupotentsiaali mõistlikult ära kasutada puuliikide kasvatamisele, mis annavad ka palki. Näiteks võib praegu kasvatada põllumaal pajuistandikke ja küsida sellele sarnaseid põllumajandustoetusi nagu teravilja kasvatamisel.
Istandiku eesmärk on maksimaalne puidutoodang ja puidu raiumine enne seda, kui selle omadused hakkavad langema tulenevalt mädanike levikust. Maakasutus peaks olema paindlik ja kindlasti peab säilima võimalus teha istandik tagasi põllumaaks. Praegu ei ole võimalik seda teha, kui istandik läheb 8 m kõrguse saavutamisel metsamaaks.
Lahendus on selgem õigusloome, mis välistab istandiku muutumist metsamaaks. Näiteks omanik esitab avalduse, et antud maa ala on istandik, mittemetsamaa. Seadusemuudatuse mõte on luua eeldused ja võimalused istandike kasvatamiseks, mitte seda propageerida. Istandike rajamine on arvestatav rahaline investeering ja riik ei plaani seda doteerida. Teisalt peab jääma omanikule ka võimalus põllumaad metsastada eesmärgiga muuta maa metsaks ehk ei tekiks olukorda, kus riik muudab jõuga põllumaale istutatud puistu istandikuks. Istandikke kasvatame ju kasutusest väljas olevatel maadel, et maaressurssi efektiivsemalt ära
Põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maadele kasvab algul võsa ja lõpuks mets. FOTO: MARI KARTAU
Näiteks võib praegu kasvatada põllumaal pajuistandikke ja küsida sellele sarnaseid
toetusi. FOTO; RAIVO TASSO
Valemarvutused on abiks, et metsade uuendamise iga-aastane pindala oleks optimaalne ja aitaks samas kaasa metsade järkjärgulisele vanuselisele ühtlustamisele.
RMK on jätkusuutliku metsamajanduse eestvedaja
Tänavusel arvamusfestivalil, mis peeti augusti keskel Paides, oli teemana taas olulisel kohal meie metsad ja nende majandamine. Riigimetsas on jätkusuutlik metsamajandus võtmeküsimus ning sellest, kuidas see praktikas toimib, andsid ülevaate Jaarek Konsa ja Tauri Arumäe.
„Metsal kui taastuval loodusvaral on kliimamuutuste oludes kanda oma roll. Kohanemine muutustega tähendab mitmekesisuse hoidmist ja teaduspõhist planeerimist metsade majandamisel,“ rääkis RMK arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa Paides toimunud arvamusfestivalil.
Konsa sõnul tuleb kliimamuutuste vastu võitlemisel keskenduda eeskätt fossiilsete heitkoguste vähendamisele, sest maakasutussektor, sh metsandus, ei suuda neid mõjusid pikas vaates kunagi kompenseerida.
Siiski, metsaga on alati võimalik kliimatargalt ümber käia, sest kui biogeenne süsinik nutikamalt inimeste hüvanguks ringluses on, vähendab see täiendava fossiilse süsiniku lisandumist.
Konsa tõi esile, et riigimetsa majandamisel on seatud eesmärk optimeerida metsa puuliigilist koosseisu selliselt, et see tagaks võimalikult suure süsinikusisaldusega metsa. Eesmärgi teine pool on kasvatada metsa, kus palgi osakaal oleks võimalikult suur. Nii jõuab rohkem puitu kestvustoodetesse, mis süsinikku pikaajaliselt kinni hoiavad.
„Oleme tööd teinud ka selle nimel, et ka vähem väärtuslik puit
saaks lähitulevikus Eestis keemiliselt väärindatud ning väheneks puidu otsepõletamine ehk süsiniku kiire ringlusesse tagasijõudmine,“ märkis Konsa. Tema sõnul algab riigimetsas kõik juba selektsiooniprogrammist, et seemned ja taimed oleks võimalikult kvaliteetsed. Järgneb kasvatuspool ja paremad hooldusvõtted, et uus metsapõlv hakkaks kiiresti ja jõudsalt kasvama, et süsiniku aktiivse sidumise periood algaks võimalikult varakult.
Riigimetsa majandamisel on seatud eesmärk optimeerida metsa puuliigilist koosseisu selliselt, et see tagaks võimalikult suure süsinikusisaldusega metsa. Eesmärgi teine pool on kasvatada metsa, kus palgi osakaal oleks võimalikult suur.
Kuna mets on vanuseliselt jaotunud ebaühtlaselt ja raieküpsete metsade osakaal on hetkel kõrge, on üheks eesmärgiks raiete kaudu metsafondi ühtlustada ning liikuda tulevikus ühtlasema metsakasutuse suunas.
Kuna arutelu keskendus Eesti metsade raiemahule, siis erinevalt erametsaomanikest on riigimetsas see tänu arvestuslangi metoodikale, mida nõuab metsaseadus, märksa paremini ette prognoositav. Kuigi tõsi, lõplikult otsustab riigimetsas optimaalse raiepindala riigimetsa omanik, keda esindab energeetikaja keskkonnaminister. „RMK ülesanne ja roll on omaniku soove ellu viia,“ rõhutas Arumäe.
Noor mets vajab pidevat hoolt
Kliimamuutuste tingimustes on lisaks puudele läinud vegetatsiooniperiood pikemaks ka rohttaimedel, mis omakorda tähendab intensiivset noore metsa hooldust.
„Pikas vaates on RMK kõige suurem roll see, et meil on võimekus panustada teadusja arendustegevusse ning uut teadmist kogu Eesti metsandussektoriga jagada. Uusi praktikaid tuleb mõistagi katsetada, tulemused selguvad paraku aastakümnete pärast. Seega ime päraseid kiireid lahendusi pole,“ sõnas Konsa.
Kliimamuutusi kiiresti tagasi pöörata pole võimalik, mistõttu on metsal kliimamuutustega kohanemisel samuti roll kanda. Mida liigirikkam ja mitmekesisem on loodus, seda vastupidavam keskkond tervikuna muutustele on. RMK metsade portfel-
list on 45% kaitse all, kus mets areneb, hoiab ja kasvatab liigirikkust suuresti omasoodu. „Me ei saa peatada kõiki muutusi, aga saame kujundada nende mõju, hoides metsad tugevad, mitme kesised ja elujõulised,“ märkis Konsa.
Milleks on hea arvestuslank? „Arvestuslank on riigimetsa jätkusuutliku majandamise planeerimisel kasutatav „tööriist“. Valemarvutused on abimeheks, et metsade uuendamise iga-aastane pindala oleks optimaalne ning aitaks samas kaasa metsade järkjärgulisele vanu selisele ühtlustamisele,“ rääkis Paides toimunud arvamusfestivalil Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorralduse ja kaugseire osakonna juhataja Tauri Arumäe.
Jaarek Konsa rääkis arvamusfestivalil teaduspõhisest planeerimisest RMK metsades.
FOTO: PRIIT LUTS
Üleraiet riigimetsas ei esine Ta tõi esile, et RMK hallata on tänapäeval pisut rohkem kui miljon hektarit metsa. Sellest 45% on kaitstav, kus uuendusraieid ei tehta ning kus mets saab suuresti areneda omasoodu. 55% metsast on majandatav. Kui aastas uuendatakse ligi 10 000 hektarit metsa, teeb see 1% kogu riigimetsa pindalast.
Tauri Arumäe tutvustas arvestuslangi mõistet ja kasutamisvõimalusi.
FOTO: PRIIT LUTS
Aeg-ajalt tõstatuv jutt Eesti metsade üleraiest jääb Arumäe sõnul vähemasti riigimetsa vaatest arusaamatuks. Just nimelt arvestuslangi metoodika on suure metsaportfelli majandamisel hea abimees, kuidas jagada raieid tulevikuvaates nii, et säilitada metsa ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ajast aega. „Leidmaks, mis on optimaalne metsakasutus, võetakse arvutamisel sisendiks raieküpsuse saavutanud metsade fond, millel ei ole välistavaid piiranguid seadusest või RMK sisemistest piirangutest, ning vaadatakse küpsete metsade fondi peapuuliikide kaupa 20 aasta vaates,“ selgitas Arumäe.
„Kuna mets on vanuseliselt jaotunud ebaühtlaselt ja raieküpsete metsade osakaal on hetkel kõrge, on üheks eesmärgiks raiete kaudu metsafondi ühtlustada ning liikuda tulevikus ühtlasema metsakasutuse suunas,“ lisas ta. Optimaalne uuendusraie pindala on neis arvutustes riigimetsa puhul aasta-aastalt vähenenud, sest viimase viie aastaga on majandusmetsade, mis osalevad arvestuslangi arvutustes, arvelt suurendatud kaitse all olevate metsade portfelli 50 000 hektari võrra.
„Riigimetsa puhul on see kindlasti olnud suurim mõjutaja, miks on raiemahu trend olnud languses,“ märkis Arumäe.
Noorendik vajab esimestel aastatel pidevat hoolt. FOTO: ARGO INGVER
FOTO: ARNO MIKKOR
Metsades käib nii soostamine kui ka kuivendamine
Nagu Eestis tavaks, jagunevad arvajad metsanduse teemadel kaheks lepitamatuks leeriks. Nii on see juhtunud ka veerežiimi taastamistööde ehk lihtsamalt öeldes soometsade taastamise osas.
See kõik lähtub kuivade metsaelupaikade taastamise tegevuskavast ja LIFE’i projektist „Loodusrikas Eesti“, mille eesmärk on kaitsta ning taastada maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ning nende elupaikade seisundit.
Tegevuskava seab eesmärgiks, et 2030. aastaks on kõik märjad metsaelupaigad kaardistatud, nende seisundi halvenemine peatatud ning erinevaid metsaelupaiku on taastatud 13 000 hektari suurusel alal.
Praeguseks on Eestis taastatud üle 23 000 hektari soid ja soometsi. Kliimaministeeriumi andmetel on Eestis aegade
taastada veel 1,5%-l kuivendatud metsamaast.
Selle tegevuskava selgituses on märgitud, et märgalad on kõige suuremad süsinikuvaru hoidvad ökosüsteemid maismaal ja soode taastamisega peatame sinna aastatuhandete jooksul talletatud süsiniku lendumise atmosfääri. Teiseks on märgalad olulised vett hoidvad ja puhastavad ökosüsteemid, millest sõltub ka meie jõgede veerohkus ning vee puhtus. Kolmandaks on soode taastamine ja vooluveekogude seisundi parandamine oluline nende ökosüsteemidega seotud ohustatud liikide jaoks.
Kikepera soostamine
Jüri-Ott Salm Eesti Looduse Fondist selgitab ERR-ile antud
liikidel. Ta lisab, et eesmärk pole mitte metsade soostamine, vaid
metsa, tekkis üleujutus ja selle tagajärjel pidid elupaika vahetama liikumiskeeld ja näib, et keeld ei ole kehtestatud mitte loodusväärtuste kaitseks, vaid selleks, et keegi ei käiks vaatamas ega pildistamas õudust, mis on metsa uputamisega mata puiduvirnad, mis on lihtsalt
Soometsade taastamisega suletakse kraave, mille järel alad taas soostuvad. FOTO: ERAKOGU
Ebaharilik toimimisviis on tekitanud küsimusi nii metsamajandajates kui ka teadlastes. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt aga tõdeb ERR-i usutluses. „Soometsade vee režiimi taastamine ei ole metsade uputamine ega hävitamine. See on Eesti kahjustatud ja pindalalt väga napiks jäänud ökosüsteemide looduslikule taastumisele kaasaaitamine seal, kus vaja. Seejuures on oluline teada, et soometsade puhul peabki alale mets kasvama jääma ka pärast kraavide sulgemist. See ongi kogu mõte. Töid tehakse ainult riigimaadel ja kaitsealadel ning ainult seal, kus see on tõepoolest kõige otstarbekam ja vajalikum.“ Ta lisas, et märgalade taastamise plaaniga tuleb korraks aeg maha võtta, see üle vaadata, suhelda kohalikega ning seejärel otsustada, kuidas edasi minna. Teadlase vaate lisab omalt poolt akadeemik Tarmo Soomere oma Maalehele antud intervjuus: „Üks roheleppe sihte on elurikkuse säilitamine. Ilma selleta võib inimkonnal sandisti minna. Hästi on teada, et mistahes tõsise surve korral, sh veerežiimi muutumise korral, satub ökosüsteem surve alla, elurikkus üldiselt vaesestub kiiresti ja taastub aeglaselt. Maakeeli tähendab see, et üldiselt saame metsade kuivendamise ja eeldatavasti ka taassoostamise puhul lihtsalt teise ökosüsteemi, mis võib, aga ei pruugi olla elurikkam. Rakendada tasuks ettevaatusprintsiipi: kui pole päris kindel, siis ära lõhu.“ Rannikuteadlase vaates tundub
Tegevuskava seab eesmärgiks, et 2030. aastaks on kõik märjad metsaelupaigad kaardistatud, nende seisundi halvenemine peatatud ning erinevaid metsaelupaiku on taastatud 13 000 hektari suurusel alal.
kummaline, et taassoostamise põhjendustes räägitakse looduse ja looduslikkuse taastamisest.
„Ka kuivendatud maal kasvav mets on loodus. Kui liigi- ja elurikkus on võrreldavad, siis miks on üks kooslus õigem kui teine? Eriti kui see „üks“ või „uus“ kooslus läheb kalliks maksma ja selle tekkimine võtab palju aega,“ sõnab Soomere.
Toetatakse ka metsade kuivendamist
Samal ajal metsade soostamisega tegeletakse ka majandusmetsade kuivendamisega. Maaparandusseaduse muutmise eelnõu kohaselt saaks vanu
maaparandussüsteeme lihtsustatud korras registrisse kanda tähtajatult – ilma rekonstrueerimise ja loamenetluseta, kui need asuvad peamiselt metsamaal ning on nähtavad ETAK-i kaardil. Kavandatud muudatused vähendaksid märgatavalt maaomanike kulusid ja ajakulu, aidates säilitada ning seadustada olemasolevaid toimivaid kuivendussüsteeme, mis on metsade tervise ja juurdekasvu seisukohalt üliolulised. Kliimateadlased on arvustanud, et Eestis on viimase 60 aasta jooksul keskmine aastane õhutemperatuur tõusnud 1,2 kraadi, millega on kaasnenud ka sademete hulga tõus
Soometsade veerežiimi taastamine ei ole metsade uputamine ega hävitamine. See on Eesti kahjustatud ja pindalalt väga napiks jäänud ökosüsteemide looduslikule taastumisele kaasaaitamine seal, kus vaja.
34,8 mm võrra aasta keskmisena. Samas on aurumine atmosfääri järjepidevalt vähenenud. Seetõttu on soostumine meie tingimustes süvenev protsess ja suure intensiivsuse ning sademete hulgaga sajud võivad hakata põhjustama lokaalseid üleujutusi. Seega vajab maaparandussüsteemide töökindluse tagamine senisest suuremaid ja järjepidevaid investeeringuid. Puistute koosseis ja selle kaudu puidu kvaliteet ning puidu kättesaadavus liigniisketest metsadest võib kliimamuutuste tagajärjel halveneda ja kulutused metsanduses suureneda.
Kuna paljude varasematel kümnenditel rajatud maaparandusobjektide renoveerimine on väga ressursikulukas, aga vajadus ületab investeerimisvõimet mitu korda, tuleb lähitulevikus otsustada, millised kuivendussüsteemid on Eesti majandusele olulised ja millised tuleb hüljata.
Uuendatavad metsakuivendussüsteemid on töös olnud aastakümneid ja looduskooslused välja kujunenud vastavalt nendele tingimustele. Juba kümnend tagasi oli pikaajaliselt toiminud kuivendussüsteemidega aladele loodud kaitsealasid u 40 000 ha ulatuses. Praeguseks on kuivendussüsteemidega metsi kaitse alla võetud u 130 000 ha, mis kuidagi ei viita elurikkuse vähenemisele. Metsade liigniiskuse vähendamine annab iga-aastaselt riigimetsas täiendavat puidu juurdekasvu ligikaudu 1,2 miljonit tihumeetrit. Lisaks aitab see vältida metsa muldade olulist kahjustamist majandustööde käigus.
Soode-rabade taastamine algas vabatahtlike abiga. FOTO: ILMAR SAABAS
Liigniiskuse vähendamine metsas aitab oluliselt puidu juurdekasvu. FOTO: MARI KARTAU
Meelis Reinart loob oma kodutalu metsades korratusest korda
Viljandimaa metsaomanikul
Meelis Reinartil kasvavad
ligi 50 hektaril põhiliselt segametsad. FOTO:
Eestis on ligi 100 000 erametsaomanikku ja igaühel oma metsaga oma suhe. Mõni omanik ei teagi täpselt, kus tema metsasiil asub, mõni aga on kogu hingest selle kasvatamisele pühendunud.
Et oma metsast hoolivaid ja parimate praktikate metsi majandavaid omanikke tunnustada ning esile tõsta, korraldab Eesti Erametsaliit igal aastal konkursi parima metsamajandaja tiitlile.
Eelmisel aastal anti see Viljandimaal umbes 50 hektaril metsi majandavale Meelis Reinartile.
Meelis sai vanaisa talu maad päranduseks üle 30 aastat tagasi ja on sestpeale visalt algsest hooldamata padrikust korrastatud metsa loonud. Konkursi žürii tõstis tema puhul esile just ulatusliku metsauuenduse. Meelise sõnul on ta nende aastate jooksul kasvama pannud vähemalt 30 000 uut puud. Oma metsade iseloomustamiseks ütleb ta, et siin Viljandimaal eriti palju monokultuurseid metsi ei olegi, ikka segametsad –kuused, männid, kased, veidi ka halli leppa. Emalt päranduseks saadud Kimmasaare põlistalus
Kui ma maaomanikuks sain, tuligi hakata kõigepealt vaatama, mis mul siin üldse on ja kuidas selles võsast omatahtsi kasvanud metsas korda luua.
olid praegustel metsamaadel enamasti karja- ja heinamaad. Meelise sõnul oli sada aastat tagasi Eestis kindlasti vähem metsi kui praegu, sest maad oli vaja põllu- ja karjamaaks. Kolhoosiajal kasvas nendele maadele võsa ja sellest on ajapikku mets saanud. „Kui ma maaomanikuks sain, tuligi hakata kõigepealt vaatama, mis mul siin üldse on ja kuidas selles võsast omatahtsi kasvanud metsas korda luua. Olen hariduselt füüsik ja ametilt kooliõpetaja, metsandusega varasemalt kokkupuuteid ei olnud, kuid tänapäeval on võimalik kõiksuguseid teadmisi saada nii interneti kaudu kui
ka kõikvõimalikelt koolitustelt. Nüüd aga on nii, et kui kool lõpeb ja kolleegid lähevad puhkusele, siis minul algab teistlaadi, füüsiline töö metsas. Samas need kaks ametit pigem täiendavad teineteist. Metsas olles vaim puhkab ja liigutamine on samuti tervisele kasulik,“ kinnitab Meelis.
Noorendikud vajavad kaitset „Suvel on aeg teha metsahooldustöid. Juhindun ka ikka vanast tarkusest, et metsa raiutakse talvel. Mul on välja kujunenud süsteem, et teen raiet umbes nelja-aastase tsükliga. Siis võtan maha umbes 3–4 hektarit küpset
metsa ja see on vaja pärast ka täis istutada. Esimesed neli aastat vajab noorendik ka hooldust, vastasel korral suruks umbrohi ja võsa noored taimed maha. Seega siis esimesel aastal pärast istuta-
Esimesed neli aastat vajab noorendik ka hooldust, vastasel korral suruks umbrohi ja võsa noored taimed maha.
mist tallan lihtsalt istikute ümbert rohu maha, et taimed valgust saaksid. Järgmistel aastatel pean aga kasvavat võsa ja vaarikavarsi juba võsalõikuriga tõrjuma. Seda tööd teen vastavalt sellele, kuidas aega ja tahtmist on, ning sellega saan oma jõududega hakkama,“ selgitab metsamees. Istutatud on peamiselt mändi ja kuuske, vähem ka kaske, sest viimane kasvab raiesmikule ka ilma istutamata. Okaspuude kasvatamisel peab aga arvestama, et neil on ka mitmeid vaenlasi. Noori mände kahjustavad männikärsakad, samuti meeldivad nad nii kitsedele kui ka põtradele. „Põtru on viimastel aastatel väheks jäänud, neid peaaegu enam ei näegi. Kitsed aga söövad noori võrseid nagu salatit. Samuti on talvel lume all matti võtmas hiired, kes närivad noorte puude koort. Seega tuleb jõudumööda neid rünnakuid tõrjuda. Kitsedepõtrade vastu aitab kõige paremini repellent, kasutan selleks looduslikku vahendit nimega Trico, mida tuleb sügiseti taimedele pritsida. Vänge rasvalõhna tõttu jätavad ulukid siis taimed puutumata,“ kirjeldab Meelis tegevusi, mis tuleb istandike kaitsmiseks ette võtta.
Puude istutamine on käsitöö Noorendike rajamiseks on vaja tuhandeid taimi ja selle protsessi juures on suur kasu metsaühistu
MARI KARTAU
Esimesed neli aastat on noorendiku hoolduseks vaja põhiliselt umbrohtu ja võsa tõrjuda. Et taim silma paistaks, on see tähistatud tokiga. FOTO: MARI KARTAU
liikmeks olemiseks. Meelis on Eesti Metsamajandajate Seltsi liige ja selle kaudu on lihtsam taotleda metsatoetusi, sest taotluste vormistamine on teadagi üsna keeruline ja nüansirikas: „Toetusi olen taotlenud enamasti noorendike rajamiseks ja istikute ostmiseks. Toetust saab vaid sertifitseeritud taimede ostmiseks, igal taimel peab olema pass. Varem kasvatasin ka ise seemnetest männiistikuid, kuid see on päris suur töö. Nüüd aga kasutan toetusi, sest umbes pool istutamiseks tehtud töörahast saab ikka toetustega tagasi, seda juhul, kui enda tööd rahasse ei arvesta. Kui see töö teenusena tellida, saab ehk veerandi kulust toetuse abil kaetud. Siiamaani olen 3–4-hektarilise raielangi suutnud oma jõududega ikka käsitsi täis istutada.“
Toetust on Meelis saanud ka metsa maaparanduseks. Umbes sada aastat tagasi metsa rajatud kuivenduskraavid olid vahepealsetel aastatel kinni kasvanud, mistõttu olid suured alad üle ujutatud. Kui ta ühe langi puhtaks raius, siis selgus, et sinna pole üldse võimalik enne noori taimi istutada, kui seda kuivemaks ei saa.
Metsatööde tegemiseks väga palju tehnikat vaja ei olegi. Meelise kasutuses on keskmise suurusega traktor koos käruga, millega saab hooldusraiel tekkinud puitu metsast välja vedada. Hooldusraiest saab oma metsast kütte- ja ka tarbepuud: „Maamajas on ikka vaja üht-teist kohendada ja ehitada. Mul on
talus väike saekaater, kus saan laudu ja prusse teha. Olen vahetanud välja saja aasta vanuste hoonete katused, samuti teinud juurde kõrvalhooneid. Kui leian metsast huvitava kujuga jändrikke, siis kasutan neidki mitmesuguste detailide valmistamiseks. Nii on talu juures püstkoda ja erinevaid istumiskohti ning varjualuseid, kus olen saanud kõige fantaasiarikkamaid puujändrikke ära kasutada. Ehitamine on ühelt poolt mõnus tegevus, teisalt näed oma kätega tehtud
Viimasel ajal olen vaadanud, et vana metsa oleks vaja juba rohkem maha võtta, sest noort metsa pole enam kuhugi istutada.
GRAB
• Haarad avanevad kuni 1400mm
• Sobib taludesse, kui ka metsatöödeks
• Kaal: 100 kg
tulemust. Puit on üldse kõige universaalsem materjal, millest saab teha peaaegu kõike.“
Raiesmikul saab noor mets kiirema kasvuhoo „Mul on küpset metsa piisavalt, kuid ma ei ole selle müügiga eriti kiirustanud. Pea igal nädalal helistab mõni metsa kokkuostja ja uurib, kas soovin midagi müüa. Kui see plaan mul tekib, siis korraldan kokkuostjate vahel ise nn oksjoni, uurides viie-kuue ostja käest, millist hinda nad pakuvad, ja valin siis nende hulgast parima pakkumise. Viimasel ajal olen vaadanud, et vana metsa oleks vaja juba rohkem maha võtta, sest noort metsa pole enam kuhugi istutada. Ka seda olen märganud, et noored puud hakkavad raielangil märksa paremini kasvama kui üksikud puud vanas metsas. Püsimetsanduse entusiastid soovitavad küll noori puid vanade puude vahele istutada, kuid minu kogemus on näidanud, et kui taim vana puu lähedusse istutada, tekib nende juurte vahel konkurents,
samuti pole tal piisavalt valgust. Seetõttu jääb sellise noore puu kasv kiduramaks võrreldes lagedale raiesmikule istutatud puutaimega,“ teab Meelis. „Mul on 45–50 hektarit metsa ja sellega saan oma jõududega hakkama. Olen metsa korrastanud järk-järgult, sest kõike korraga ikka ei jõua. Nüüd on mul ilusaid valgeid segametsi, kus saab seenel-marjul käia, aga ka selliseid metsi, kus ma pole midagi teinud. Sellises seisus olid need kõik, kui ma
M700
MÄTASTAJA
• Tera 700 mm lai ja vahetatav
• Valmistatud Hardox terasest
• Kaal: 410 kg
MAXI REHA
• tööde järgseks koristuseks
• Laius: 2500 mm
• Kaal: 660 kg
• Sobib kasutamiseks metsas, niitudel, erinevates ladudes
• Taga paiknev plaat aitab lisaks pinda siluda
• Valmistatud Hardox terasest
LOGMASTER 500
• Teleskoopvarras
500 mm – parem ulatus ja manööverdusvõime
• Sobib erinevatele masinatele
• Lihtne integreerida teiste brändide süsteemidega
• Ideaalne metsanduses
ja põllumajanduses
• Kaal: 168 kg
300 PRO VÕSAGILJOTIIN
• Haarad avanevad kuni 1200 mm
• Vahetatav tera on valmistatud kulumiskindlast Hardox terasest
• Vahetatav tera on valmistatud kulumiskindlast Hardox terasest
• Kaal: 300 kg
Vanade kraavide kinnikasvamise tõttu kipuvad metsad märguma, mistõttu on vaja kraave uuendada. FOTO: MARI KARTAU
Olen märganud, et noored puud hakkavad raielangil märksa paremini kasvama kui üksikud puud vanas metsas.
maaomanikuks sain. Nüüd vaatan oma tegemist metsas korra loomisel füüsiku pilguga. Nimelt on füüsikas mõiste „entroopia“, mis on termodünaamikas korratuse mõõt. Suletud süsteemis entroopia kasvab ehk korratus suureneb. Näiteks võib olla teie tuba, kuhu mingi aja jooksul tekib korratus. Süsteemi ehk toa korrastamiseks on vaja sinna viia energiat väljastpoolt ehk peate end kokku võtma ja koristama hakkama. Nii suureneb entroopia ka metsas, kui seda ei korrastata. Algul oli minu mets tihe padrik, kõik tuule murtud ja kuivanud tüved ristirästi. Nüüd olen seda energiat süsteemi panustanud ja tulemuseks on korrastatus,“ kirjeldab füüsikust metsamees.
Ta möönab, et muidugi on meie metsades vaja ka reservaate, kus metsaelu kulgebki omasoodu, aga selle kõigega ei maksaks ka liiale minna: „Minu metsas ühtegi looduskaitselist piirangut ei ole, küll aga oli naabril, kelle metsas elutses konnakotkas. Tema otsustas selle maatüki riigile müüa
ja sai selle eest kompensatsiooni. Mina olen selle konnakotkaga suur sõber, ta tiirutab aeg-ajalt ka minu maadel. Ka ülejäänud linnud saavad minu poolest siin rahus elada, omi asju ajada ja pesitseda, sest kevaditi-suviti ma metsa ei tee ja suurema tehnikaga siin ei käi.“
Tuleks usaldada põlist tarkust
Küsimusele, kas eestlasi võiks endiselt metsarahvaks nimetada, arvab Meelis, et lisaks sellele on
Tel 524 0138 info@saemees.ee
meid ka mererahvaks peetud: „Olen oma elu jooksul olnud seotud ka merega ja minu arvates on mets ikkagi turvalisem. Mets pakub varju, sooja, toitu ja kaitset iga ilmaga, meri on sõber vaid ilusa ilmaga, kurja ilmaga võib ta olla hoopis vaenlane. Kas see metsarahva kuvand meie rahva juures säilib, on keeruline öelda. Inimesi on ju igasuguseid. Linnastunud inimesed on metsast võõrandunud ja metsa lausa kardetakse. Samas näitab metsast võõrandumist ka see, kui metsa
kaitsmise nimel usutakse erinevaid teooriaid ja arvatakse, et need, kes metsi majandavad, on loodusvaenulikud tegelased. Metsarahvaks olemine tähendab teadmist, et inimene peab loodusega elama sümbioosis, ta saab loodusest endale elamiseks tarvilikku, seetõttu peab seda ressurssi ka hoolega hoidma. Kui praegu vaieldakse selle üle, kas meie metsi raiutakse liiga palju või parasjagu, siis tehakse seda paljuski emotsiooni pealt. Kellelgi pole täiuslikke andmeid,
ka mina ei tea seda. Aga mina vaatan oma metsa selle järgi, et küpseks saanud puud peab ära raiuma, et saaks uued kasvama panna. Nii see ringkäik metsas käib.
Metsapoliitika kohta arvan niipalju, et metsaomanikuna loodan, et metsaseadused ei hakkaks liiga palju metsaomanikke segama. Olen loodusteadlane ja hindan loodusseadusi, sest nende vastu ei ole võimalik olla. Inimeste loodud seadusi tuleb täita siis, kui pead neid õigeks või
saad rikkumise eest karistada. See aitabki seaduste otstarbekuse üle otsustada.“
Sel aastal on Meelis ise parima metsamajandaja konkursi žüriis ja ringsõitude ajal kohtus kõikide konkursil osalenutega. Nähtu oli ühest küljest ka kogemuste saamine, kuidas teised metsaomanikud on oma metsas toimetanud. Igal omanikul on enda metsast oma nägemus, kuid eesmärk on kõigil üks: kujundada metsa, mis elaks ka tulevaste põlvkondade rõõmuks ja kasuks.
OSTAME
• kasvavat võsa
• virnastatud võsa
• raiejäätmeid
• raieõigust
PAKUME
• kraavide puhastamist
• võsa purustamist kettniidukiga
• väljaveoteenust
• lõikusteenust
• kaevetöid
Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa
Erametsade haldamine ja järelevalve
Metsanduslikud konsultatsioonid
Pühajärve küla, Otepää vald, Valgamaa
UUENDATUD MUDELISEERIA 560.5
• avaram ja mugavam kabiin
• mootori parem jahutus
• täiustatud käiguosa
• hüdrosilindritega raamilukk
• forvarderil 15% suurem koormaala
• pikendatud garantii
Masina tellimisel enne 20.09.2025 HINNASOODUSTUS 20 000 €
tel 5868 0078 andres@harvarder.ee
www.harvarder.ee
Koduses saekaatris teeb Meelis enda ehituste tarbeks prusse ja laudu. FOTO: MARI KARTAU
PK Oliver AS on 1993. aastal asutatud hakkpuidu tootmise ja müügiga tegelev ettevõte. Meie peamisteks klientideks on katlamajad ja koostootmisjaamad, kellele tarnime aastas ligikaudu 500 000 kuupmeetrit biokütust. Pakume oma partneritele usaldusväärset ja pikaajalist koostööd. PK
Kontakt: tel 521 9230 Logistik@pkoliver.ee
PAKUME:
• Hakkimisteenust
• Hakke transporti
• Võsa ja metsamaterjali kokkuvedu
• Alusmetsa puhastust võsast ja langenud puudest
OSTAME:
• Metsakinnistuid
• Raieõigust
• Kasvavat ja virnas võsa
• Raiejäätmeid
Lisainfo: Andrus, tel 5557 8035, info.karela@gmail.com
RASKETEHNIKA, KAHVELTÕSTUKITE REMONT, HOOLDUS, VARUOSAD – väljakutsed kliendi juurde – diagnostika VEO- NING SÕIDUAUTODE REMONT, HOOLDUS, VARUOSAD –diagnostika – väljakutsed kliendi juurde
KLIIMASÜSTEEMIDE TÄITMINE, REMONT, VARUOSAD –täitmine ka kliendi juures RASKETEHNIKA NING VEOAUTODE REHVITÖÖD, REHVIDE MÜÜK – väljakutsed kliendi juurde või tee äärde ALUSVANKRI REMONT, MÜÜK HÜDROSILINDRITE REMONT, MÜÜK, KEEVITUSTÖÖ (TIG, MIG, ALUMIINIUM) SÕIDUAUTODE JA KAUBIKUTE REHVITÖÖD REHVIDE MÜÜK
info.cormet@gmail.com cormet.ee
ootab oma meeskonnaga liituma kogemustega HARVESTERI ja FORVARDERI OPERAATORIT
Nõutav eelnev metsatöökogemus ja vähemalt B-kat juhiluba. Töökoht asub Rootsis.
Lisainfo ja küsimused tel 503 5462 või kaido.leiten@amikor.ee
OÜ ostab METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIET KASVAVAT VÕSA RAIEJÄÄTMEID JA VIRNASTATUD VÕSA pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084 www.metsahake.ee
KUUSE- JA MÄNNIPALKI
MÜÜA
EHITUSLIKKU SAEMATERJALIerinevad pikkused ja ristlõiked, transport kokkuleppel SISE- JA VÄLISVOODRILAUDA, TERRASSI-, PÕRANDA- JA TUULEKASTILAUDA 30-60 CM KÜTTEPUIDlepp, kask, haab, okaspuu VOODRILAUDADE VÄRVIMINE MASINAGA
Tel 5667 0688 OÜ Kagumets
KK Forest OÜ Tel 5657 3060 kkforest.ee KK Forest
OHTLIKE PUUDE RAIE, RAIEJÄÄTMETE UTILISEERIMINE, HEKKIDE PÜGAMINE JA ISTUTAMINE, VILJAPUUDE HOOLDUS JA KÄNDUDE FREESIMINE, SAERAAMITEENUS SUUREMÕÕTMELISTE PALKIDE LÕIKUSEKS.
HARVENDUSRAIET
KÜSI NÕU KOGENUD METSANDUSSPETSIALISTILT TEL 5918 1126 INFO.PUSIMETS@GMAIL.COM
Forestry OÜ ostab KASVAVAT METSA,
JA HAKKEPUITU tel 5663 8551, 5663 6076 info@forestryest.ee
YaraVita®- mikrotoitainetega leheväetised
Turguta
talinisu taimekasvu ning kindlusta taimede talvitumine.
YaraVita® MANCOZIN
Suure mangaanisisaldusega leheväetis, mis omab nii kiiret kui ka kauakestvat toimet teraviljade lehekaudsel väetamisel ning sisaldab lisaks vaske ja tsinki, mis on olulised toitained kõigile teraviljadele. Kõrge mangaanisisalduse tõttu aga on eriti sobilik taliodrale.
YaraVita® GRAMITREL PLUS
Spetsiaalselt teraviljadele loodud leheväetis, milles sisalduvad kõige olulisemad elemendid kombineeritult ja tasakaalustatult!
Lämmastik, mangaan, magneesium, vask, tsink ja boor on taliteraviljadele juba sügisel vajalikud võtmeelemendid, et tagada põllul taimede tugevus ja talvekindlus.
Vaata lisa www.yara.ee või küsi meie edasimüüjatelt: KEVILI, Baltic Agro, Linas Agro, Scandagra