aja lug u
Õdede vormiriietus Eesti Vabariigis (1918–1940) Tekst: Eero Kruusmaa, Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Fotod: Eesti Tervisemuuseum (THM 4851 E 1344, THM F 782)
Algus eelmises numbris. 1912. aastal hakati Tartus Mellini kliiniku juures tegutsenud õdede erakooli vastu võtma eesti soost tütarlapsi. Esimesele maailmasõjale järgenud Eesti Vabadussõjast võttis osa 323 halastajaõde, kellest enamiku moodustasid juba eestlased. Samal ajal alustati eestikeelsete õekursustega ka Viljandis. Kahe järjestikuse sõja tõttu oli Eesti Vabariigi sünnihetkeks vajadus õenduse järele selge. Noores vabariigis peeti au sees sõdades kantud vormiriietuste lihtsust ja praktilisust, need jooned iseloomustasid ka tsiviilteenistuses tegutsevatele õdede rõivaid. Õdedekoolide avamine Tartu Ülikoolis ja Eesti Punase Risti juures tähendas, et õdede riietuse tegumood ja värvitoonid hakkasid terves riigis ühtlustuma. Väikseid muutusi vormirõivastusse tõid aga 1920. aastatel õdede kooli suundunud noored naised. Naisõpilasi mõjutasid peamiselt Soomes ja Inglismaa haiglates praktikal olles nähtud rõivad ja toonased naiste emantsipatsiooni kajastavad moejooned. Mõistagi ei andnud meditsiinirõivas palju võimalusi moevoolude järgimiseks. Üks väheseid viise seda ametit pidades ajaga kaasas käia oli varrukad üles keerata ning lõigata modernne lühike soeng. Ainukene tõeline muutus vormirõivastuse juures oli kleidi seelikuosa lühenemine, mille tulemusel paljastus pahkluu. Arstiteaduse arengust tulenevalt suurenes rõivastuses hügieenilistel põhjustel valge värvi osatähtsus. See väljendus nii jalanõude, sokkide kui ka seelikute puhul. Teise peamise seelikuvärvina kinnistus eri tooni sinine. Korrektse töörõiva osaks olnud suur peaaegu tervet seelikut kattev põll ja peakate olid alati valged. Üheks ametirõivastuse vaoshoituse põhjuseks oli ka seda ametit pidavate naiste vanus. Kuigi Eesti Õdede Ühingu õdede kooli võeti vastu kuni 25-aastaseid naisi, jäi see amet terve Eesti Vabariigi ajaks keskealiste naiste pärusmaaks. 1930. aastate keskel oli Eestis õeametis kõige arvuEesti Õde | Kevad 2021 | 1/4
Õeriided 1941. aastast. Pildil olevat põlle kasutati pidupäevadel. Argipäevapõll meenutas rohkem kitlit. Komplekt kuulus Marie Konstantinile, kes töötas Hiiul asunud Imikute ja Väikelaste Tuberkuloosi Haiglas. Taolisi riided kanti veel 1950. aastatel. Taagepera sanatooriumi õed pargis 1931. aastal. kamalt esindatud vanusevahemik 40–44 eluaastat. Vormirõivas pidi peegeldama Vaatamata naisühiskonna poolt sellelt ametilt te osakaalu kiirele suurenemisele selnõutavat distsiplineeritust, listel traditsioonikorrektsust ja professionaalsust, liselt meeste poolt hõivatud tervismis kokku andis konservatiivse ja hoiualadel nagu farmaatsia ja arspraktilise tulemuse. titeadus jäi õendus naistekeskseks. 1936. aastal oli 528 õena töötava naise kõrval samas ametis vaid üks Teisele maailmasõjale järgnenud Nõuviiekümnendates eluaastates mees. kogude okupatsioon lõikas meid ära lääne Sõdadevahelisel ajal polnud Eesti õen- õenduse arenguteest. Järgmises numbris duserialal kasutatav ametirõivastus erinev võtame vaatluse alla Nõukogude Eesti termujal maailmas kasutusel olnust. Vormirõi- vishoius kasutusel olnud vormirõiva ning vas pidi peegeldama ühiskonna poolt sellelt jõuame välja iseseisvuse taastanud Eestisse. ametilt nõutavat distsiplineeritust, korrektsust ja professionaalsust, mis kokku andis konservatiivse ja praktilise tulemuse. Jätkub järgmises numbris. 35