__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne | Kevad 2021 | 1/4

Tervishoiu- ja hooldustöötajate aasta

ANGELA EENSALU-LIND:

eneseareng on võtmesõna! KOROONAVAKTSIIN – TEADLASTE ÜLEILMNE ÜHISPINGUTUS

ÕDEDE VAKTSINEERIMINE MEIL JA MUJAL

KUIDAS MÕJUTAB TOITUMINE VAIMSET TERVIST?


SISUKORD 3

Seistes tänases, vaadates edasi. Visioon 2021–2025

4 Teated 6

Koroonavaktsiin – teadlaste üleilmne ühispingutus

10

Medicumi perearstikeskuse õendusjuht: julgustan kolleege samuti vaktsineerima

12

Õendusjuht toob õendusväärtused haigla juhtimisse

16

Uus ajastu nõuab teist laadi nahahooldust

18

Angela Eensalu-Lind: eneseareng on võtmesõna!

22

Õdede vaktsineerimine meil ja mujal

23

Üks küsimus

24 Vaktsineerimisega seotud hirmudest tuleb rääkida 26

Kuidas hinnata õendusjuhtide emotsionaalset intelligentsust?

28

Tervishoiuasutused ei ole alati personalile turvalised

30

Mida me PAIKame?

32

Kuidas mõjutab toitumine vaimset tervist?

34

Valimised

35

Õdede vormiriietus Eesti Vabariigis (1918–1940)

ANGELA EENSALU-LIND:

PATSIENTIDE VASTUTUSTUNNE OMA TERVISE EEST VÕIKS SUUREM OLLA. LK 18

Ajakiri: Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4 Väljaandja: Eesti Õdede Liit

Vastutav toimetaja: Jaanika Palm Käesoleva numbri toimetajad: Anneli Kannus, Gerli Liivet, Linda Jürisson, Kersti Ossaar, Laura Oisalu, Marelle Maiste, Tuuli Albrant Koostaja: PR Partner OÜ Keeletoimetaja: Hille Saluäär Küljendus: Kristiina Ojala Toimetuse e-post: ajakiri@ena.ee

Esikaanel: Angela Eensalu-Lind Esikaane foto: Kadri Purje Kaastööd palume saata toimetuse aadressile ajakiri@ena.ee. Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne. Ilmub alates 1996. aastast.


Foto: Kalle Müller

Foto: Meeli Küttim

SEISTES TÄNASES, VAADATES EDASI VISIOON 2021–2025

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ja asepresident Gerli Liivet

Kindlalt kahe jalaga maa peal seistes tõdeme – Eesti Õdede Liit on arvestatav jõud Eesti tervishoiu tuleviku mõjutajana. Liikmete aktiivsus, juhatuse usaldusväärsus ning õendus­ eksperdid ja eestkõnelejad igast piirkonnast loovad tuleviku. Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia valmimine, õe ja eriõe baaspädevustes kokkuleppimine ning koolituste väljatöötamises osalemine on tähtsad nii täna kui ka homme. Need on pidepunktid, mis kindlustavad meile tuleviku, mida ise suuname. Analüüsides praegu liidu suuremaid pooleli olevaid tegevusi – tervishoiuteenuste loetellu eriõe teenuse lisamine, eriõdede retseptiõiguse andmiseks tervishoiuteenuste seaduse muutmine ning 3N ehk ühtse elektroonilise õendusdokumentatsiooni juurutamine Eestis –, näeme, et need on juba muutnud tervishoiusüsteemi alustalasid. Väga paljud otsustajad räägivad eriõest ja 3N teemast, teades, mis on nende sõnade sisu. Kaasatud olemine tähendab õdede vastutust ja võimalust mõjutada oluliselt tervishoiusüsteemi arengut. Vähem tähtis pole õdede õiguste eest seismine kollektiivlepingu läbirääkimistel ning õdede tegevuse nähtavamaks muutmine, viimasega oleme eriti intensiivselt tegelenud just WHO poolt ellu kutsutud õdede ja ämmaemandate aastal.

• haiglavõrgu arengukava koostamine, • peremeditsiini IT-süsteemi arendamine.

Prioriteedid kutsetegevuses Kutsetegevuse fookuses on õdede ja hooldustöötajate rolli selguse, pädevuse ja vastutuse piiride määratlemine eri tervishoiuvaldkondades koos eriõe teenuse laiendamisega. Õe teenuse hinnastamine ja jõudmine hooldekodudesse on vaid üks väike võit. Igasugune iseseisvus tähendab pädevuse suurenemisega ka vastutuse suurenemist. Kui tervishoiuteenuste seaduse muudatused jõustuvad ja töövõimetuslehe/hoolduslehe avamise/sulgemise ja eriõdede piiratud retseptiõigus on saavutatud, jätkuvad arutelud eriõdede saatekirja ja piiratud retseptiõigusest tulenevate õiguste laiendamiseks. Paneme õla alla ja lükkame liikuma õdede pädevuse hindamise ühtse süsteemi loomise Eestis, ühtlustame nõuded hooldustöötajatele nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis. Õe ja eriõe lisapädevuste kokkuleppimist alustame käesoleval aastal, et seejärel koos haiglate ja tervishoiu kõrgkoolidega välja töötada lisapädevuste koolituste maht ja sisu. Nii nagu ka arengustrateegias kirjas, on meie kõigi osa elanikkonna teadlikkuse suurendamisel oluline ja peab veelgi kasvama.

Eesti Õdede Liidu juhatuse ja ekspertide arutelud ning selgitused on taganud liidu kaasamise järgmistesse arendusprojektidesse: • uue põlvkonna tervise infosüsteem (upTIS), • tervishoiuteenuste loetelu komisjon (TTL), • Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõu andev komisjon, • kiirabi arendusnõukogu, • hindamisküsitluste keskkonna (HIK) loomine, Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

Jätkub lk 34 3


teated

KOLLEKTIIVLEPINGU LÄBIRÄÄKIMISED Kollektiivlepingu läbirääkimisi on tavaliselt alustatud aasta enne kehtiva kokkuleppe lõppemist. Seoses eriolukorraga lükkusid läbi­ rääkimised edasi. 25. juunil 2020 saatis Eesti Õdede Liit tööandjatele – Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile – ettepaneku alustada läbirääkimisi kollektiivlepingu projekti üle. Sügise hakul arutati koos haiglate liidu esindajatega õdede esitatud projekt põhjalikult läbi ning õdede liit jäi ootama tööandjate ettepanekut. Vahepeal algas uus koroonakriis, siis muutus majandusolukord veelgi kriitilisemaks, esmakordselt võeti vastu miinusega Haigekassa eelarve ning vahetus ka valitsus. Kogu selle aja on Eesti Õdede Liit teinud ettepanekuid, järelepärimisi ja selgitustööd poliitikutele.

Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul on liit 5. veebruariks saanud tööandjate esindajatelt vastuse, kus tänatakse kannatlikkuse eest ning palutakse veel oodata, kuni uus valitsus on „atra seadnud“. „Eesti Õdede Liit on vägagi teadlik tervishoiusüsteemi olukorrast, majanduslanguse prognoosidest ja riigi laenukoormuse kasvust. Nõustume, et laenust ei saa korraldada riigi igapäevast toimimist. Tervishoius lahenduste leidmine aga ei kannata kuidagi oodata, tervishoiuteenuste kättesaadavus sõltub otseselt just tervishoiutöötajate olemasolust,“ selgitas Kannus. Eesti Õdede Liit jätkab tööandjate survestamist ja poliitikutele olukorra selgitamist, et saavutada läbirääkimistel tulemus, mis annaks sõnumi – ilma tervishoiutöötajateta pole inimkeskne tervishoiuteenus võimalik!

VÄÄRTUSTADES VÄÄRIKAID kes on terve elu töötanud tervishoius ja siirduvad nüüd koju pensionipõlve pidama, on meie raudvara, sest nende kogemused ja mälestused on hindamatud. Nemad aitavad meil mõista, kuidas oleme jõudnud õenduses pragusesse hetke,“ rääkis Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet. Lisainfo Eesti Õdede Liidu kodulehel: ena.ee/index.php/astu-liikmeks/liikmemaks

Foto: Eesti Õdede Liit

Eesti Õdede Liit julgustab mittetöötavaid pensionäre jääma liikmeteks ka pärast koju jäämist. Mittetöötavatele pensionäridele kehtib ühekordne aastamaks (2021. aastal on see 10 eurot), mis võimaldab osaleda kõikidel Eesti Õdede Liidu üritustel, motivatsioonireisidel ja koolitustel. „Meie liit on ühtne ja tugev siis, kui liitu kuulub igas vanuses, igast õendusvaldkonnast ja eri piirkondadest liikmeid. Inimesed,

Eesti Õdede Liidu auliikmed Ilve-Teisi Remmel ja Ana Peebo möödunud aastal auliikmete väljasõidul Palmse mõisas.

EESTI ÕDEDE LIIDU AULIIKMETE TRADITSIOONILINE VÄLJASÕIT Eesti Õdede Liidu juhatus algatas mõni aasta tagasi traditsiooni kutsuda liidu auliikmed varasügisesele väljasõidule, kus tutvustatakse Eesti Õdede Liidu tegevust. Traditsiooni lahutamatuks osaks on

kujunenud auliikmete lõuna, mis toimub alati ajaloo- või kultuuriväärtuslikus paigas. Sel aastal toimub väljasõit 7. septembril. Väljasõidu sihtkoht on täpsustamisel. Eesti Õdede Liidul on praegu 32 aulii4

get. Auliige on Eesti Õdede Liidu pikaajaline liige, kellele on omistatud auliikme staatus Eesti Õdede Liidu kongressil volikogu otsuse alusel.


teated

MÄLESTAME EESTI ÕDEDE LIIDU AULIIKMEID IN MEMORIAM

IN MEMORIAM

AGNES RUUD

TIIU VAIKLA

(23.07.1922–16.01.2021)

(14.03.1941–16.01.2021)

98-aastasena lahkus meie seast Eesti Õdede Liidu üks asutajaist ja pikaaegne aktiivne liige Agnes Ruud. Õeks õppima sattus ta sõja ajal, kui Tartu Õpetajate Instituudi tudengid viidi üle Tartu Meditsiini Kooli meditsiiniõeks õppima. Kui sõda lõppes, alustas Agnes Ruud siiski tööd pedagoogina Tartu Väikelastekodus, millest hiljem sai Tartu lastehaigla hooldusravi osakond. Seal töötas ta ligi 50 aastat, enamiku sellest vanemõe ametikohal. Agnes Ruud oli hea suhtleja, abivalmis, hooliv nii patsientide kui ka kaastöötajate suhtes. Aastaid oli ta noortele õdedele õpetajaks ja Eesti Õdede Liidu juhatuse tegevustes aktiivne kaasalööja. Tervishoiu arengul hoidis ta silma peal kuni oma elupäevade lõpuni. Agnes Ruud oli Eesti Õdede Liidu auliige alates 1984. aastast.

Pikaaegse raske haiguse tagajärjel lahkus meie hulgast endine Maarjamõisa Haigla õendusjuht ja hinnatud kolleeg Tiiu Vaikla. Enne õendusjuhiametit oli Tiiu Vaikla aastaid gastroentero­ loogia osakonna vanemõde ja hinnatud kolleeg Tartu Kliinilises Haiglas (hilisem Maarjamõisa Haigla). Tiiu Vaikla lõpetas Tartu Meditsiinikooli meditsiiniõe erialal 1964. aastal. Ta oli aktiivne õdede kutsetegevuse eestvedaja ja arendaja, kuuludes Eesti Õdede Ühingu Tartu linna ja maakonna juhatusse. Ta oli laia silmaringiga õde, kes väärtustas õe elukutset ja oli väga abivalmis ja hooliv oma kolleegide suhtes. Tema jaoks olid tähtsal kohal õdede haridus ja haritus, õdede ning hooldustöötajate töötingimused ja soov, et patsiendi jaoks oleks õde alati olemas. Koos teiste raviasutuste õendusjuhtidega hoolitses Tiiu Vaikla tervishoiutöötajate (õed, laborandid, hooldusõed jne) täiendkoolituste ja järelkasvu eest, pakkudes praktika sooritamise võimalusi. Tiiu Vaikla oli Eesti Õdede Liidu auliige alates 2000. aastast.

Agnes Ruud (vasakult esimene) sõja lõpupäevadel koos teiste õdedega.

ÕED TEGELEVAD AKTIIVSELT HEATEGEVUSEGA Suvel planeerivad õed osaleda Võrumaal heategevusüritustega seotud pikamaajooksul ning juulis Valgas kohvikute päeval. Septembris on õed osalemas Pärnus kahe silla jooksul, kus jagavad soovijatele väärtuslikku tervisenõu ning mõõdavad tervisenäitajaid. Eestvedajaks on olnud endine Pärnumaa piirkonna juht Piret Lillemaa. Rakvere piirkonna õed eesotsas Ivika Meekleriga algatasid paar aastat tagasi moosikogumise kampaania. Moosi ja hoidiseid varuti vähekindlustatud peredele. Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

JÄTKUVAD TERVISE­LOENGUD

Traditsioon jätkub ning loodetavasti ka laieneb – juba tegelevad sellega Viru piirkonna õed. Seega mõelge juba täna, milliseid hoidiseid teha suvel pisut rohkem, kui oma perele kulub. Jagamine on rõõm! Lõuna piirkonnal on plaan osaleda mihklipäeva laadal heategevusega. Tartus toimuvale laadale on oodatud kõik Lõuna piirkonna aktiivsed õed. Kui soovid kaasa lüüa, siis võta ühendust Siiri Puruga (Lõuna piirkonna juht) või Daisi Nõmmikuga (SA TÜK peausaldusisik). 5

Eesti Õdede Liit jätkab sel aastal terviseloengutega. Need toimuvad peamiselt raamatukogudes. Info terviseloengute kuupäevade ja asukohtade kohta on Eesti Õdede Liidu kodulehel Facebooki infovoos. Aitame koos inimestel tervist hoida!

KOOLITUSED JA ÜHISÜRITUSED ALGAVAD MÄRTSIS Eesti Õdede Liidu 2021. aasta tegevuskavas toimub mitmeid ühisüritusi koos teise piirkonna külastustega. Oleme nii kaua olnud eraldatud ja loodame väga üksteist kohata. Arvestatud on peamiselt esimeses kvartalis veebikoolitustega, kuid loodame, et kevad toob kohtumisrõõmu. Jälgi koolituskalendri kuupäevi ajakirja tagakaanel ning vaata oma piirkonna tegevuskava siseveebis.


fo o kuslug u

Koroonavaktsiin – teadlaste üleilmne ühispingutus Tekst: Jaanika Palm

Eelmise aasta lõpus teisel jõulupühal jõudsid Eestisse esimesed 9750 koroonavaktsiini doosi. Järgmisel päeval, 27. detsembril, alustati tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. Uurisime ekspertidelt, kuidas on kulgenud tervishoiutöötajate vaktsineerimine, kuidas loodi koroonavaktsiin ja kuidas koroonavaktsiini kohta käivast väärinfost võitu saada.

Inglise arst Edward Jenner oli esimene, kes uuris ja kirjeldas võimalust nakkushaiguse vastu immuniseerimiseks. Vastavat meetodit hakati nimetama vaktsineerimiseks (ladinakeelsest sõnast vacca ehk veis). Teadusringkondades Jenneri avastus esialgu huvi ei äratanud, ent mõne aja pärast suutis ta ka teisi teadlasi oma meetodi ja preparaadi usaldusväärsuses veenda. Peagi võeti Jenneri vaktsiin laialdaselt kasutusele. Vaktsiinid on muutunud inimese elu tavaliseks osaks. Koroonavaktsiini oodati pikisilmi üle maailma, kuid on ka neid, kes on uute vaktsiinide suhtes kahtleval seisukohal. Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu sõnul on vastuseis uuele inimestele loomuomane. „Uued asjad tekitavad hirmu ja kõhklusi ning see on hea, et meil on selline kriitiline meel olemas. Kui kõhklev inimene hakkab koroonavaktsiini kohta infot otsima ja teeb seda sotsiaalmeediagruppides või foorumites, siis uuringud näitavad, et kõhklused pigem süvenevad,“ rääkis Uibu. „Kui kõhklus on küllalt tugev, siis inimene pigem loobub vaktsineerimisest, kuid see ei pruugi olla põhimõtteline vastuseis,“ lisas Uibu. Tema sõnul on võtmeteguriks koroonavaktsiinis kahtlejaga rääkida ning anda talle võimalus oma küsimusi esitada.

gitada immuunsuse tekkimise protsessi. Vaktsineerimisperioodi alguses koostasime töötajatele infolehed, milles tutvustasime võimalikke kõrvaltoimeid. „Kui mõnel kolleegil on tugevad vaktsineerimisjärgsed kõrvalnähud, siis olen soovitanud rõõmustada, sest see näitab, et antikehad on tekkinud. Paar päevakest kõrvalnähte taluda ei ole võrreldav haiguse põdemisega,“ lisas ta. Tartu Ülikooli (TÜ) kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder, kes korraldab kliinikumi töötajate vaktsineerimist, kuuleb samamoodi sagedasemate hirmu põhjustena vaktsiini uudsust ja vaktsineerimisjärgseid kõrvalnähte. „On välja toodud, et nad ikkagi kardavad sellepärast, et vaktsiin sai nii kiiresti valmis ja on täiesti uus. Ei taheta riskida oma tervisega,“ selgitas Teder. „Mõned töötajad on öelnud, et nad ei ole vaktsiinivastased, aga soovivad lasta ennast vaktsineerida hiljem. Aga näha on, et enamik töötajaid – töötajaskonnast 75% – on ikkagi juba vaktsineeritud, mis on väga hea tulemus. Iga päev lisandub uusi töötajaid, kes soovivad end vaktsineerida,“ lisas ta. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sisehaiguste keskuse õde Irina Kuznetsova tunnistab, et kuigi tal oli enne vaktsineerimist kahtlusi ja hirme ning avaldusid ka mõned kõrvalnähud, siis nüüdseks on ta veendunud, et see oli õige otsus. Kuznetsova on kolleege vaktsineerides kohanud erinevaid põhjusi vaktsiinist keeldumiseks. „Inimestel on kahtlused vaktsineerimise vajaduses ja efektiivsuses, samuti kardetakse kõrvaltoimeid, sh allergilisi reaktsioone, ning osadeni on jõudnud ka vastuoluline info koroonavaktsiini kohta. Mõned töötajad põhjendavad keeldumist sellega, et nad on juba eakad ja ei näe seetõttu vaktsineerimisel enam vajadust. Või ollakse haigus juba läbi põdenud ja seetõttu ei peeta vaktsineerimist vajalikuks,“ selgitas Kuznetsova. Meediast on kostnud infot, et rasedad või rasedust planeerivad naised on vaktsiinist keeldunud. Kas nende hirmul on alust? „Praegu on veel vähe andmeid selle kohta, kas ja kuidas võib COVID-19 vaktsiin raseduse kulgu mõjutada. Siiski pole kahtlust, et vaktsineerimise kasu on suurem kui sellest tulenevad riskid. Naised, kes soovivad tulevikus lapseootele jääda, võivad end julgesti vaktsineerida. Vaktsineerimise tulemusel tekkinud antikehad ei mõjuta rasestumist. Rasedatel, kes kannatavad mingi tervisehäire all, soovi-

Hirmul on suured silmad Molekulaarbioloogi ja Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse konsultandi Ülar Allase sõnul näitab keeldumine, et inimene kardab midagi. „Kartus tuleb sellest, et pole tehtud piisavalt heal tasemel selgitustööd. Veenmine on omaette kunst ja veenda saab vaid neid, kes pole veel kindlat otsust vastu võtnud,“ rääkis Allas. „Tervishoiutöötajad on haritud inimesed ja taipavad kindlasti, et vaktsineeritud olemine on privileeg. Nii mõnedki on nõus palju raha maksma, et enne teisi vaktsiini saada,“ lisas ta. Lõuna-Eesti haigla infektsiooni- ja diabeediõde Alice Venski, kes korraldab tervishoiutöötajate vaktsineerimist Lõuna-Eesti haiglas, selgitas: „Koroonavaktsiinist keeldujaid hirmutab peamiselt sõna „uus“, lisaks kardetakse kõrvaltoimeid. Inimesed kardavad pärast vaktsineerimist haigeks jääda ja seepärast on oluline sel6


Foto: Pixabay

Kõik müügiloa saanud vaktsiinid on ohutud ja toimivad ning nad kõik on pandeemiast jagu saamisel olulised.

tan südame rahustamiseks enne vaktsineerimist tervishoiutöötajaga konsulteerida,“ selgitas Allas. Nii TÜ kliinikumi õde Teder kui ka ITKs töötav Kuznetsova on töös kokku puutunud ka põhimõtteliste vaktsiinivastastega. „Vaktsiinist keeldumist põhjendada alati ei osata, kuid enamasti on keeldujateks samad töötajad, kes iga-aastaselt ei soovi ka muid vaktsiine, näiteks gripivaktsiini,“ rääkis Kuznetsova.

Kuidas sündis uus vaktsiin? „Kiire tulemuseni jõuti mitme teguri koosmõjul. Esiteks ei alustatud uue vaktsiini loomist täiesti nullist. Teadlased on erinevaid koroonaviiruste liike uurinud üle 50 aasta. Seda tüüpi viiruste ehituse ja elutsükli kohta oli juba nii mõndagi teada. Mitme koroonaviiruse liigi vastu olid vaktsiinikandidaadid juba varem olemas. SARSCoV-2-vastase vaktsiini loomisel kasutati olemasolevaid teadmisi ja ei olnud vaja teha eelkliinilisi katsetusi, mis tavaliselt vältavad kaks aastat,“ selgitas biomeditsiini tehnoloogia erialal doktorikraadi omav Ülar Allas. „Teine põhjus on vaktsiini tootmiseks valitud meetod. Sageli kasutatakse vaktsiinides nõrgestatud või surmatud viiruspartikleid. Selliste traditsiooniliste meetoditeEesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

ga kulub vaktsiini arendamisele palUuringutest on selgunud, et arsti ja ju aega. Seevastu mRNA-vaktsiine õe käest kuuldud infot usaldavad saab toota kiiresinimesed rohkem. ti, suures koguses ja soodsa hinnaga, mis praegust oluAllas toonitas ühise eesmärgi kasutekorda arvestades oli ainuõige lahendus. mRNA-vaktsiini toot- gurit: „Tavaliselt arendavad uusi vaktsiine mise tehnoloogia pole samuti uus nähtus. üksikud väikesed uurimisasutused. Seekord oli mudel täiesti teine, sest kogu maailm Seda on arendatud 15 aastat ja lõpuks sai töötas ühise eesmärgi nimel. Kunagi varem see valmis,“ lisas ta. „Kolmas põhjus peitub testimises. Tava- pole vaktsiini loomiseks nii palju ressursse eraldatud ja annetatud,“ rääkis ta. liselt viiakse testimise faasid läbi ranges Irsi sõnul oli oluline vaktsiini turule järjekorras. Seekord alustati järgmist faajõudmist kiirendav tegur ka riiklike järesi juba enne eelmise faasi lõppu. Testide levalveasutuste operatiivsus. „Tavaliselt tulemusi ei edastatud uuringu lõpus ühe aruandena, vaid seda tehti uuringute käi- tehakse vaktsiin valmis, kogutakse kõik gus jooksvalt. Nii hoiti kõvasti aega kokku. vajalikud andmed selle kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kohta kokku ja esitatakse alles Vaktsiini tootmist alustati juba testimise ajal, lootuses, et testid osutuvad edukaks,“ siis ravimiametitele ülevaatamiseks. Koroonavaktsiinide puhul esitati kõik vajalikud rääkis Allas. andmed ravimiametitele jooksvalt, niipea Ravimiameti medistiininõunik Alar kui need olid kogutud ja analüüsitud. NiiIrs selgitas: „Ravimiarenduses on suur moodi ei tehtud protsessis mööndusi, kuid finantsrisk ja tavaliselt tehakse uuringuid hoiti aega kokku. Tänu sellele olid vaktsiini järk-järgult, iga etapi järel kaaludes, kas edasised investeeringud on ikka põhjen- kvaliteeti ja varasemaid uuringuid puudutavad andmed juba hinnatud, kui kolmanda datud. COVID-19 vaktsiinide puhul võtsid valitsused ja rahvusvahelised organisat- faasi inimuuringute tulemused valmisid. sioonid arendajatelt selle finantsriski ära,“ Ühtegi tavaliselt nõutavat uuringut või uurimise etappi vahele ei jäetud. Andmed, mida selgitas ta. 7


fo o kuslug u

lihtsalt ei saa kiirendatult koguda, puudutavad vaktsiinist tekkiva kaitse kestust – sellega me peame praegu leppima ja veel ootama.“

Missugust infot usaldada?

Foto: Pexels

Irs peab kõige olulisemaks oskust teavet allikakriitiliselt hinnata. „Tervishoiutöötajad hangivad oma teadmisi ikkagi erialaajakirjandusest või erialakoolitustelt ja ka siis tuleb hinnata, millel väited põhinevad. Meedia kipub võimendama negatiivse tooniga infot ja lisama „Ennekuulmatu!“ ja „Tuvid minestavad!“ tüüpi emotsiooni, sellega tuleb juba ette arvestada. Ka teadusuudised on laiatarbemeedias sageli eksitavalt refereeritud,“ rääkis Irs. Uibu sõnul tundub info inimesele usaldusväärsem, kui see jõuab temani lähedase isiku kaudu. „Ma ei ole kampaaniausku. Inimesed on taibukad ja tunnevad müügi- või turundussõnumi ära. Nad näevad selle läbi ning see ei mõju enam. Uuringutest on selgunud, et arsti ja õe käest kuuldud infot usaldavad inimesed rohkem. Tervishoius töötavad inimesed saavad ka oma sõprus- ja tutvusringkonnas vaktsiinide kohta infot jagada, kogu­konna­tasand on oluline,” selgitas Uibu. „Info inimesteni toimetamine on vajalik, kuid keeruline töö. Kui ajakirjanikud ja teadlased ei suuda sõnumit edastada, hakatakse vastuseid otsima alternatiivmeediast, näiteks Telegrami portaalist. Minu meelest oleks hea, kui teaduse populariseerijad ka sellistes väljaannetes sõna võtaksid. Väga oluline on oskus edastada teavet nii, et kõik seda mõistaksid,“ rääkis Allas, kelle sulest ilmub peagi raamat „Viirused ja vaktsiinid“. Uibu sõnul hirmutab inimesi määramatus ning väärinfo aitab täita lünki, mille kohta veel ei ole tõenduspõhist infot. „Kui vaatame tagasi kriisi algusele, siis teadlased ja rahvatervise eksperdid olidki hädas, sest tõen-

Ravimiarenduses on suur finantsrisk ja tavaliselt tehakse uuringuid järk-järgult, iga etapi järel kaaludes, kas edasised investeeringud on ikka põhjendatud.


fo o kuslug u

Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

Ravimiameti meditsiininõunik ALAR IRS Praegu kasutusele jõudnud COVID-19 vaktsiinid on üsna lihtsa koostisega. Kui inimene on allergiline vaktsiini mõne komponendi suhtes, võib ka vaktsineerimine allergilise reaktsiooni vallandada. Mingi muu allergia, nt õietolmuvõi toiduallergia, seda ei soodusta. Vaktsiinid põhjustavad nn vaktsineerimisreaktsioone – vaktsineerimisega tihedas ajalises seoses olevaid lokaalseid ja süsteemseid nähte, mis mööduvad mõne päevaga ja võivad vahel vajada sümptomaatilist ravi. Senised COVID-19 vaktsiinid on üsna reaktogeensed, st ebamugavat süstekoha valu või lühiajalist üldiselt kehva enesetunnet koos palavikuga esineb vaktsineerimise järel üsna sageli.

Kohustuslik vaktsineerimine

mRNA-vaktsiinide puhul on reaktsioone rohkem teise annuse järgselt, AstraZeneca vaktsiini puhul tundus teine annus paremini talutav. Vanematel inimestel on reaktsioonid üldjuhul harvemad ja nõrgemad. Võimalikud kõrvaltoimed on vaktsiinide infolehtedes ja tervishoiutöötajatele mõeldud ravimi omaduste kokkuvõtetes kenasti kirjas ja nende võimaliku esinemisega tuleb arvestada. Ainus sihtrühm, kelle puhul sellised reaktsioonid võivad vahel ohtlikuks osutuda, on elulõpule lähenevad väga hapras üldseisundis inimesed, kellel ka valu või palavik võivad seisundit halvendada ning kelle puhul vaktsiinist saadav kasu ei pruugi jõuda avalduda.

Foto: erakogu

MILLE POOLEST PRAEGU KASUTUS­ LOA SAANUD VAKTSIINID ÜKSTEISEST ERINEVAD? VA STA B :

„Vaktsiinist on kasu üksnes siis, kui seda kasutatakse. Samal ajal on selge, et iga kohustus ja käsk põhjustab liberaalses ühiskonnas proteste. Mida paremal järjel on meditsiin, seda rohkem kohtab vastuseisu,“ rääkis Allas. „Mitmed riigid nõuavad turistidelt vaktsineerimistõendit. Koolilaste ja sõjaväelaste kohustuslik vaktsineerimine on samuti tavaline. Sageli nõutakse, et rasedatega kokku puutuvad tervishoiutöötajad oleksid vaktsineeritud punetiste vastu,“ tõi Allas näiteid vaktsineermiskohustusest. TÜ kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder tõdes samuti, et teatud vaktsiinid võiksid olla tungivalt soovituslikud. „Tervishoiuasutuses töötamine on väga suuresti mõjutatud erinevatest riskiteguritest ning teatud riskide maandamiseks on kõige efektiivsem vaktsineerimine. Mõnes Euroopa riigis on tervishoiutöötajate vaktsineerimine nakkushaiguste vastu eelduseks, et saaks töötada haiglas,“ rääkis Teder. ITK sisehaiguste keskuse õde Irina Kuznetsova on teisel seisukohal. „Tööandja ei saa töötajat vaktsineerima kohustada, aga saab tagada võimaluse. Vaktsineerimata töötaja peab sellisel juhul arvestama, et tööandja saab talle pakkuda ainult selliseid tööülesandeid, kus puudub kokkupuude patsientidega,“ selgitas Kuznetsova. Lõuna-Eesti haigla infektsiooni- ja diabeediõde Alice Venski tervishoiutöötajate kohustulikku vaktsineerimist ei poolda. „See pigem suurendaks trotsi. Tervishoiutöötajatele on vaktsineerimine tungivalt soovituslik. Me oleme ju andnud vande kaitsta oma patsiente parimas teadmises ja vaktsineerimine seda teeb. Tahaksin loota ja uskuda, et iga õde mõistab enda vastutust sellel erialal töötades,“ sõnas Venski. Tõenduspõhine info vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta: vaktsineeri.ee.

Foto: Scanpix

KAS VAKTSIINID SISALDAVAD AINEID, MIS VÕIKSID INIMESE TERVIST TEATUD JUHTUDEL KAHJUSTADA? VA STA B :

duspõhist teavet oli vähe ja täpse infoga täitmata lünki palju. Inimesed aga täidavad need lüngad ise, kas või väärinfoga, sest inimesed soovivad, et maailm oleks korrastatud ja igale küsimusele oleksid vastused,“ selgitas ta. „Vaktsiinivastaseid ei ole palju, aga nende kommunikatiivne mõju on suurem kui nende osakaal ühiskonnast,” lisas ta. Irsi sõnul on tervishoiutöötajatel suur roll vaktsineerimisega seonduvat inimestele selgitada. „Tervishoiutöötajad peavad kõik vaktsiiniga seonduva endale selgeks tegema, et patsientidega kõik küsimused läbi arutada. Kui patsiendil on vale info, siis selle ümberlükkamine ja selgitamine on meie kõigi ülesanne, aga ka seda tuleb teha rahulikult ja faktipõhiselt,“ rääkis ta.

Molekulaarbioloog ja Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse konsultant ÜLAR ALLAS

Pfizer-BioNTech ja Moderna tõid turule mRNA-vaktsiinid. Need sisaldavad pisikest sünteetilist osa viiruse pärilikkusainest, mis lagunemise vältimiseks on pakitud rasvamolekulide sisse. Selle pärilikkusaine põhjal hakatakse inimese organismis tootma viiruse pinnavalku, mille vastu tekivad antikehad. Kui edaspidi peaks inimene tõelise viirusega nakatuma, tunneb immuunsüsteem sissetungija kiiresti ära ja hävitab selle. Sputnik V ja AstraZeneca vaktsiinide olemus on veidi erinev, sest need on adenoviiruse vektoriga vaktsiinid. Adenoviiruse sisse on viidud koroonaviiruse pinnavalgu geen. Inimese rakkudes sünteesitakse selle geeni põhjal viiruse 9

valk, millele immuunsüsteem reageerib antikehade tootmisega. Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ja ei põhjusta haigestumist. Pfizeri-BioNTechi vaktsiini peab hoidma –70 kraadi juures, Moderna vaktsiinile piisab –20 kraadist. Adenoviirusel põhinevaid vaktsiine säilitatakse tavalises jahekapis, mistõttu neid on lihtsam ja odavam transportida. Veel üks oluline erinevus vaktsiinide vahel on nende hind. mRNA-vaktsiinid kalduvad olema kallimad. Aga kõige olulisem on müügiloa saanud vaktsiinide sarnasus – nad kõik on ohutud ja toimivad!


T e rv is h o iu- ja h o o ld ustö ötajate a a sta suurto etaja

Medicumi perearstikeskuse õendusjuht Anna Tšižikova: julgustan kolleege samuti vaktsineerima Tekst ja fotod: Medicum

Vaktsineerimine on tervisega seotud teema. Kõike tervisesse puutuvat tunnetatakse isiklikuna ja välised sekkumised võivad tekitada negatiivseid reaktsioone. Praeguses pandeemiaolukorras võivad isiklikud hoiakud vaktsineerimisega seoses minna vastuollu nõudmistega tervishoiutöötajale. Eesti suurima eriarstiabi pakkuva tervishoiuettevõtte Medicumi perearstikeskuse õendusjuht Anna Tšižikova selgitas, kuidas on tervishoiutöötajate vaktsineerimine kulgenud Medicumis. Teie olete koroonaviiruse vastu vaktsineeriril alustasime Medicumi perearstikeskuse mise üks põhivastutajatest Medicumis. Mis meedikute vaktsineerimisega. Kiiremas tundega te ise vaktsineerima läksite? korras alustasime vaktsineerimisele registMina ei ole kordagi kahelnud korooreerimisega, mille käigus iga töötaja märnavaktsiinis. Olen 20 aastat olnud pühenkis, kas soovib või ei soovi vaktsineerimist, dunud peremeditsiinile ja arvan, et ei ole ning kui oli kahtleval seisukohal, siis paluvõimalik pereõena või -arstina kahelda, sime märkida põhjuse. kas teha vaktsiinisüst või mitte. Pereõed ja -arstid peavad kõik saama vaktsineeriMissugune oli huvi vaktsineerimise vastu tud COVID-19 viiruse vastu. aasta alguses? Meil ei ole ühtegi õigustust oma kolleeNendest tervishoiutöötajatest, kes olid gidele või patsientidele öelda, et vaktsineeendale selgeks teinud vaktsiiniga seorimisega võib oodata ja vaadata, mis saab, tud nüansid, tekkis järjekord: ei jõudnud ning siis otsustada. Me ei saa mängida nii kiiresti vaktsineerida, kui oli huvilisi. inimeste eludega. Samas oli huvi alguses pigem leige, vaid Tulenevalt minu ametist sain COVID-19 ligi 30% perearstidest ja -õdedest soovis viiruse vastu vaktsiini esimesel võimalusel, ennast kohe vaktsineerida. Rohkem infot kohe esimesel päeval, kui vaktsineerimiseMedicumi perearstikeskuse õendusjuht tahtis saada kõhklejate ja kahtlejate seltsga Medicumis alustati. Ma tahan olla teiste- Anna Tšižikova vaktsineerimist ei kartnud kond. le eeskujuks. Ma ei kartnud vaktsineerimist, ning rõõmustab, et teda koroonaviirus Suhtusime sellesse rahulikult, sest Eesti vaid vastupidi olen rõõmus, et mind see vii- enam ei ohusta. inimesed ei ole väga agarad vaktsineerijad rus enam ei ohusta ning seetõttu ei ohusta ning levib ka palju valeinfot. Oodata, et kõik mina teisi. Julgustan kolleege samuti vaktsineerima. soovivad end kohe vaktsineerida, oleks olnud naiivne ja pigem fantastikavaldkonnast. Kuidas algas tervishoiutöötajate vaktsineerimine Medicumis? Jõulupühadel jõudis meieni info Terviseametist ja Haigekassast, Missugust tagasisidet saite neilt tervishoiutöötajatelt, kes ei kiiruset kauaoodatud vaktsiin on lõpuks Eestisse jõudnud. 30. detsemb- tanud vaktsineerima? 10


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

Suurimad hirmud olid seotud sellega, et vaktsiin on alles hiljaaegu valmis saanud. Tunti muret, kuidas see täpsemalt mõjub, sest vaktsiini kohta levis vastuoluline info. Üheks vaktsineerimata jätmise põhjuseks öeldakse, et kui ma pole seni maski kandes ja käsi pestes haigeks jäänud ning samamoodi edasi käitun, siis ma ka ei haigestu. Samas Medicumi tervishoiutöötajad, kes on näinud raskelt haigeid patsiente, kolleegide haigestumisi või kogenud korduvaid isolatsiooniperioode, ei kahtle vaktsineerimise vajalikkuses, sest oodatav kasu kaalub üles võimaliku kahju. Esmast tervishoiutöötajate tagasisidet vaktsiinile analüüsides jõudsin järeldusele, et inimesed jagunesid nelja gruppi: ühed, kes soovivad vaktsineerida; teised, kes ei soovi erinevatel põhjustel vaktsineerida; kolmandatel olid tervisega seotud tõsised vastunäidustused ning neljandas grupis olid inimesed, kes olid kategooriliselt vaktsineerimise vastu. Viimasesse gruppi kuulusid ka uued töötajad, kelle eelmistes töökohtades oli juhtkonna poolt surve gripivaktsiini tegemiseks. Nagu me teame, sünnitab ükskõik missugune mõju vastumõju, suurest survest sünnib vastusurve. Kuidas sellele tulemusele reageeriste? Püüdsin pöörata tähelepanu inimestele teisest ja kolmandast grupist ehk töötajatele, kellel olid vastunäidustused, ja neile, kes olid eri põhjustel vaktsineerimise vastu. Esialgu soovisin teada põhjusi, miks inimesed olid vaktsineerimise vastu. Põhjusi oli väga erinevaid, nagu näiteks „ei usalda“, „tee enne ise, ma vaatan, siis otsustan“, „ma loen veel, täpsustan infot vaktsiini kohta, siis otsustan“, „need on poliitikute mängud, mina ei mängi nendega“, „ma lihtsalt kardan“, „ma kardan tüsistusi“. See küsitlus näitas mulle, et inimestega on vaja rääkida, jagada selgitusi ja tõenduspõhist informatsiooni ning rahustada ja toetada. Kuidas te neid toetasite? Paar staažikat kolleegi näiteks soovisid, et oleksin nendega vaktsineerimisel ja nende kõrval 15 minutit pärast vaktsineerimist. Õnneks asub minu kabinet vaktsineerimiskabineti kõrval ja tänu sellele umbes 12 Medicumi töötajat ootasid oma 15 vaktsineerimisjärgset minutit minu lähedal. Kui nii väike panus minu poolt aitab, siis olen nõus tegema avatud uste poolaasta. On arusaadav, et infot meie ümber on väga palju, nii tõenduspõhist kui ka väljamõeldisi, stressitase ühiskonnas on päris kõrge ja inimesed on piirangutest väsinud. Aga meedikud on samuti tavalised inimesed, kellel võivad olla oma hirmud ja kahtlused, ning nad on juba väga väsinud pingelisest Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

tööst pandeemia ajal. Kõike seda tuleb aktsepteerida ning kolleege toetada ja tõenduspõhise infoga varustada. Missuguseid kõrvanähte vaktsineeritutel esines? Pärast teist vaktsiinidoosi oli veidi raskem, sest kõrvalnähte esines rohkematel. Võrreldes teiste vaktsiinidega oli see meie jaoks uudne, kuid jällegi rahustas tõenduspõhine informatsioon vaktsiini kohta: see on normaalne ja kahe-kolme päevaga läheb kõik mööda. Ma ei jätnud oma kolleege üksi, olen helistanud igaühele vaktsineerimisele järgneval päeval, uurinud nende terviseseisundi kohta. Mõnel inimesel võimaldasime töötada kodus, samas ei ole kellelgi raskeid seisundeid ilmnenud. Seejuures möödub vaktsiini kõrvaltoime mõne päevaga ning ei ole kuidagi võrreldav seisundiga, kui oled haigestunud koroonaviirusesse. Missugused on edasised plaanid seoses vaktsineerimisega Medicumis? Jaanuaris oli Medicumi perearstikeskuse tervishoiutöötajatest, kes puutuvad kokku patsientidega, juba 60% saanud kaks vaktsiinidoosi ning vaktsineerimine jätkub. Kui alustasime Medicumi kontserni

teiste ettevõtete töötajate vaktsineerimist, siis esialgu oli huvi vaktsineerimise vastu samuti umbes 30%-l töötajatest, kuid see on kasvanud. Alustanud oleme ka tugipersonali vaktsineerimist. Kuna Medicum täidab pandeemia ajal valvekeskuse rolli, siis oleme vaktsineerinud ka 55 inimest teistest perearstikeskustest. Ees seisab hiigelülesanne, kus osaleb iga meie perekeskuse töötaja – meie patsientide vaktsineerimine. Oleme selleks teinud ettevalmistusi ja valmis oma patsientide vaktsineerimiseks. Kui ühel hetkel saavad kõik soovijad ennast vaktsineerida, siis kuidas tagada, et inimesed peaksid vaktsineerimist oluliseks? Immuniseerimine on küll vabatahtlik, kuid tervishoiutöötajatena peame oluliseks iseendi teadlikkust ja eeskuju. Meie õendusjuhid on hoidnud end kursis kõige värskema infoga ja osalenud vaktsineerimiskoolitustel. See info tuleb viia kolleegide ja patsientideni. Vaktsiini kõrvaltoime möödub mõne päevaga ning ei ole kuidagi võrreldav seisundiga, kui oled haigestunud koroonaviirusesse.


õ de o ma tö ö kes kko nna s

Õendusjuht toob õendus­ väärtused haigla juhtimisse Tekst: Karoli Noor Fotod: Meeli Küttim, Priit Jõesaar

Õendusjuhi roll nõuab teadmisi nii organisatsiooni juhtimisest kui ka õendusest, et leida tasakaal kõigi osapoolte vajaduste vahel ja pakkuda parimat võimalikku tervishoiuteenust. Järvamaa Haigla õendusjuht Maire Raidvere ja Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) õendusjuht Ülle Rohi rääkisid õendusjuhi tööst, oma meeskonnast ja väljakutsetest.

Maire Raidvere töötab õendusjuhina Järvamaa Haiglas.

Ülle Rohi töötab õendusjuhina Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Millega õendusjuht tegeleb? dab, et planeerime, korraldame ja juhime kõiki tööprotsesse ise. Maire: Haigla on keerukas, tundlik ja kohati turbulentne süs- Oleme optimeerinud kõik tööprotsessid ja nii on ka minu tööülesteem, mille töökorras hoidmine ja arendamine on õendusjuhi annete seas neid, mis ei ole otseselt seotud õendusjuhtimisega, vaid ülesanne. Kolleegideks on tervishoiutöötajad, patsiendid ja nende hoopis mõne muu valdkonnaga. Ülle: Haigla tasandi õendusjuhi tegevused on suunatud peamilähedased, koostööpartnerid, riiklikud institutsioonid ning kogukond ehk kõigis tegevustes on kesksel kohal inimene. Kuna haigla selt õenduse arendamisele, tegevuste planeerimisele ja järelevalvele, on keerukas organisatsioon, mida üksinda juhtida ei ole võimalik, niisamuti koostööle eri struktuurüksuste vahel. Juhatuse liikme roll siis töötan iga päev inimestega kõigis haigla valdkondades. pakub väljakutseid ja võimalusi strateegilises juhtimises laiemalt, Järvamaa Haigla on üldhaigmitte vaid spetsiifiliselt õendusla Kesk-Eestis, kust suuremate valdkonnas. Tavapärase juhtimise kõrval eriarstiabiteenuse osutajateni Tallinnas, Tartus ja Pärnus tuleb ette ka ootamatuid olukoron sada kilomeetrit. Seega on di, kuid üldiselt on õendusjuhi kogukonnale oluline saada roll pigem ootamatusi ennetakodukoha lähedalt erinevaid da ja tagada tervishoiuteenuste Kui varem arvasin, et ööpäevas on 24 tundi, järjepidevus. Siiski pole kõiki ambulatoorseid ja statsionaarseid eriarsti- ja õendusabiteenuolukordi võimalik ette näha ja siis nüüd tuleb sellesse vahel 40 tunni seid. Järvamaa Haigla ei ole ka vältida – koroonakriisi ei osategevused ära mahutada. võrgustunud haigla, see tähennud keegi oodata. 12


Selleks, et kogu haigla personal kiirelt vaktsineeritud saaks, läbis vaktsineerimiskoolituse ka Maire Raidvere. Pildil saab Järvamaa Haigla taastusravi osakonna juhataja eriõde Kersti Krais kohe oma teise vaktsiinidoosi.

Õendusjuhi tööst oluline osa on ka koostöö haiglaväliste partneritega, samuti osalemine erinevates arendusprojektides ja töörühmades. Koroonakriis on haiglavälist koostööd piiranud ja suunanud tegevuste fookuse pigem organisatsiooni sisse. Kuidas erineb praegune töö pandeemiaeelsest tööst? Maire: Töö erineb pandeemiaeelse ajaga võrreldes oluliselt, sest meie haigla oli optimeeritud tavalise aja tööks. Mitmeid teenuseid pakub vaid üks inimene ja lisaressursse lihtsalt ei ole. Oleme pidanud kõikide struktuuriüksuste tööd ja inimressursid uute nõuete, teenuste ja tööülesanEesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

nete valguses üle vaatama. Näiteks tavaolukorras on ambulatoorses üksuses üks protseduuride kabinet ühe õega. Kui aga oli vaja lisaks igapäevatööle kohe 300 haiglatöötajat vaktsineerida, läbisin ka ise kiirelt vaktsineerimiskoolituse ja koos haigla osakondade õendusjuhtidega vaktsineerisime kõik oma kolleegid. Ülle: Töö sisu on kindlasti muutunud, plaane teeme lühema perioodi peale ning agiilsus on oluline. Meeskonnatöö on saanud uue tähenduse, inimesed vajavad veelgi enam märkamist ja tunnustamist. Sarnaselt paljude teiste kolleegidega on tööpäevad läinud pikaks ja töö on kandunud ka nädalavahetustesse. Kui varem arvasin, et ööpäevas 13

on 24 tundi, siis nüüd tuleb sellesse vahel 40 tunni tegevused ära mahutada. Tööd, väljakutseid ja ülesandeid on üksjagu ning elu on intensiivne. Aga see on lihtsalt selline aeg – võtan seda kui väljakutset, mitte kui midagi traagilist. Sel tööl, mida haiglas kolleegidega teeme, on ühiskonna jaoks suur väärtus ja see motiveerib pingutama. Kuidas jõudsite õendusjuhi ametini? Maire: Pärast Jõgeva Keskkooli lõpetamist astusin Heino Elleri Muusikakooli klassikalist laulmist õppima. Minust pidi saama ooperilaulja. Kui loomaarstidest vanematele sellest otsusest teatasin, olid


õ de o ma tö ö keskko nna s

nad hämmingus. Nende reaktsioon pani mõtlema, et tegelikult meeldib mulle ikka tervishoid ka. Sel hetkel oli Tartu Meditsiinikool ainus kool, kus veel sisseastumiseksamid käisid. Osalesin seal ja sain sisse velskri erialale. Ellerist käidi mind hiljem otsimas, sest nad lootsid minust koloratuursopranit koolitada, kuid mina olin end juba tervishoiule pühendanud. Pärast kooli lõppu 1986. aastal suunati mind Paide Rajooni Keskhaigla Esna jaoskonnahaigla velskriks ja sellest ajast on minu tööraamat seisnud ühe asutuse seifis. Aastast 1998 olen haiglas õendusjuht. Vahepeal kiskus mind küll kultuurivaldkonda tagasi ja omandasin Viljandi Kultuurikoolis kultuuriürituste lavastaja eriala, kuid lavastajat minust ei saanud. Vahepeal olen veel kaks korda lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli – õe kutsekõrghariduse õppe ja vaimse tervise õe eriala. Magistrikraad on mul Tallinna Ülikoolist sotsiaalteaduste valdkonnast. Ülle: Mulle meeldib teadmisi täiendada, olemasolevaid kinnistada ja korrastada. Õppides tunnen, et struktureerin mõtted ja viin teadmised järgmisele tasemele. Esmalt õppisin õeks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Soov end pide-

14

valt arendada viis mind kardiokirurgia intensiivraviõe töö kõrvalt peagi Tartu Ülikooli, kus oli just avatud kõrgharidusega õdede õpe. Tartu Ülikooli lõpetamise järel suundusin Tallinna. Kuna sel ajal hakati järjest rohkem õenduses rääkima tõenduspõhisusest, siis tundsin, et pean endale selle valdkonna selgeks tegema ja asusin Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö bakalaureuseõppesse. 2001. aastal asusin tööle ITK õendusjuhina, seega täiendasin end ärijuhtimise valdkonnas Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ja läbisin kvaliteedijuhi pädevuskoolituse TTÜs. Mu magistrikraad pärineb Tallinna Ülikoolist organisatsioonikäitumise erialalt. Õppimine hoiab nii õendusjuhi kui ka teistes rollides värskena. 2020. aasta sügisest asusin õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vaimse tervise õe õppesse. Mis on õendusjuhi kõige olulisem ülesanne organisatsioonis? Maire: Hästi tehtud õendusjuhi töö ei paistagi alati välja. Küll aga märgatakse seda, kui midagi ei lähe õlitatult. Minu töö kvaliteedinäitaja ongi see, kui organisatsioon on stabiilne ja tulemuslik, kõik teavad oma ülesandeid ja haiglas ei ole ühtegi täitmata õekohta.


õ d e o ma tö ö keskko nna s

Minu ülesanne on töötajaid toetada, anda neile võimalusi õppimiseks ja arenemiseks ning luua tingimused töö hästi tegemiseks. Selleks on vaja turvalist keskkonda, kus töötajaid ei pidurda pisiasjad. Usalduse ja koostöö tagamine ning töötaja väärtustamine on minu oluline ülesanne. Ülle: Õendusjuht otsib tasakaalu – patsiendi ja töötaja, õenduse ja teiste tervishoiutöötajate ning struktuuride vahel. ITK visioon on olla esimene valik patsiendile, töötajale ja koostööpartnerile. Ühe heaolu ei saa seejuures tulla teise arvelt. Tuleb leida tasakaal paljude inimeste vajaduste vahel. Juhina pean oluliseks oma inimestele igaühe potentsiaali arvestades arengu ja arenguvõimaluste tagamist. Töötajate arengu nägemine on ka mulle suur rõõm. Juhtida meeskonda, mis koosneb tublidest, entu-

COVID-19 vaktsineerimise ala registreerimislauas on Ülle Rohi koos õendustöötajatega, kellest enamik tegeleb tava­ päraselt juhtimisega, kuid praegu on abis vaktsineerimisel ja seega kriisi lahendamisel.

Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

siastlikest, edasipürgivatest ja koostöövõimelistest inimestest – see on iga juhi unistus.

mitte lihtsalt passiivsed elektroonilised kanded infosüsteemides.

Kuidas iseloomustaksite oma meeskonda? Maire: Meie meeskonnaliikmed on erialaselt kompetentsed, multiprofessionaalsed ja iseseisvad inimesed. Meie meeskonnas ei ole „mina ja minu“, vaid „meie“. Hea tulemuse saavutamiseks on meeskonnatöö võtmetähtsusega. Töötame lähestikku ja vajaduse korral pingutame ühiselt ka erakordselt raskete olukordade lahendamisel. Ülle: Meil on palju ühiseid väärtusi. Üks olulisemaid väärtusi on patsientide heaolu, aga ka töötajate heaolu. Samuti on meie inimesed ausad ja professionaalsed, soovivad end arendada ja panustada. Kindlasti on läbiv hoiak, et keerulised olukorrad lahendatakse ühiselt ära. See on rasketel hetkedel mulle juhina väga suureks toeks ja ka vastupidi – mina toetan oma meeskonda lahenduste leidmisel.

Millised on olnud koroonakriisi positiivsed mõjud? Maire: Ma arvan, et lõpuks on õdede sisulist ja väga olulist tööd märkama hakatud. Keerulises eriolukorras hakkas ühiskond reaalselt uskuma ja nägema, kui olulised kangelased on õed ja hooldajad. Ülle: Tekkis arusaam, et muutused on loomulik ja pidev osa meie elust. Selleks, et mitte murduda, tuleb painduda ja leida nn kastist välja vaatavaid lahendusi. Samuti arenes meeskonnatunne – nähti inimesi uue nurga alt ja pingutati ühise eesmärgi nimel. Kuidas on teil läinud vaktsineerimisega? Maire: Meil on jaanuari lõpuks vaktsineeritud umbes 80% töötajaid, liigume 90% poole. Vaktsiin annab inimestele turvatunde ja enamasti vaktsineeritakse hea meelega. See ei ole tulnud iseenesest – oleme vaktsiine tutvustanud, olukorda selgitanud ning inimesi julgustanud ja võimestanud. Inimestel on loomulikult uute vaktsiinide suhtes kahtlusi. Oleme proovinud võimalikult individuaalselt läheneda ja aega anda, seejuures sundust vältinud. Tegime oma töötajatele ka rinnamärgid „vaktsineeritud“, et olla eeskujuks kolleegidele ja patsiendile. Inimesed kannavad neid hea meelega ja julgustavad sellega ka kahtlejaid oma otsust üle vaatama.

Õendus on aastate jooksul palju muutunud ja muutub veel. Milliseid muutusi või lahendusi kõige enam ootate? Maire: Kuigi doktor Google’i abi kasutamine on üha levinum, peab tervishoid olema ikka tõenduspõhine, patsienti säästev ja võimalikult tulemuslik. Selles on õdedel väga suur roll, mis eriõdede tööülesannete täpsustamise ja seadustamisega veelgi suureneb. Eriõed hakkavad jälgima patsiendi raviteekonna erinevaid etappe, millest tulenevalt vähenevad tervishoiu üldkulud ja eeldatavalt Usalduse ja koostöö tagamine ning suureneb patsientide rahulolu. Õdede töötaja väärtustamine on minu iseseisvad vastuvõoluline ülesanne. tud on üha olulisemad pikaajaliste haigustega patsientide jaoks. Selle kõrvale Ülle: Tervishoiutöötajate vaktsineerimine ootame IT-lahendusi, mis tööd toetaksid. esimeses järjekorras on privileeg, mille abil Ülle: Ootan, et õdesid tuleks juurde ning saame kaitsta end, oma lähedasi ja patsiente. jätkuks selliseid kolleege, kes oma kutseala Arstide ja tugipersonali seas on see mõistmiväärtustavad ja edasi arendavad. Õe töös ne hea, kuid kahjuks on õendustöötajad ja hoolduspersonal oma vähesema soostumualgab kõik suhtumisest ja hoiakutest. Kui ei tunta kutsumust, siis võib teha tööd sega murekohaks. Õnneks on meil haiglas kellast kellani, aga tulemus ei pruugi olla häid eeskujusid, kes aitavad tõenduspõhipatsientide või kolleegide ootustele vastav. se info abil targa otsuseni jõuda. Veebruari alguses on vaktsineerituse protsent haiglas Pühendumine loob väärtust patsiendile ja õendusele laiemalt. üle 60, õdede ja hoolduspersonali puhul Samuti on õenduses oluline, et õed end peaks see olema vähemalt 80. pidevalt kliiniliste teadmiste valdkonnas hariksid. Eriõed saavad võtta enda jälgimi- Mis motiveerib teid oma töö juures kõige sele pikaajalised ja kroonilised haiged, olla rohkem? neile teejuhiks näiteks juhtumikorraldaja Maire: Minu inimesed. Ma armastan rollis. See eeldab häid kliinilisi teadmisi seda tööd ja mu ümber on koondunud väga ning ka juhtimisoskust, samuti tahet teha õiged inimesed, kellega on suur rõõm iga tööd iseseisvalt ja julgust võtta vastutus. päev koos olla. Mööda ei saa vaadata ka ootustest digiÜlle: Mind motiveerivad inimesed ja lahenduste arendamisele õendusvaldkon- sära nende silmis. Silma panevad särama nas. Need peaksid olema suhtluskanaliks õnnestumised, eriti ühised ettevõtmised teiste tervishoiutöötajatega ja patsientidega, ja võidud. 15


T e rv is h o iu- ja ho o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

Uus ajastu nõuab teist laadi nahahooldust Tekst: Krista Kiin Fotod: Laboratorios Babé

Jätkuvalt leviv koroonaepideemia on teinud näomaskidest meie igapäevased kaaslased. Ent seoses näomaskide kandmisega on ilmnenud uus häda – nimelt võivad nad aknet põhjustada. Nähtusest on sündinud koguni uus termin – maskne ehk maskikandmisest tekkinud akne. „Ühekordne või mitmekordne mask – vahet pole. Viimast on täheldanud juba meedikud, kes on sunnitud päevast päeva töö juures näomaski kandma,“ tõdeb nahahooldusbrändi Babé tootejuht Hurmi Krikk. „Aknet põhjustab peamiselt maski alla kogunev niiskus, mis ei pääse sealt välja. Niiskus omakorda tekib läbi maski hingamisest, mis tekitab maski ja naha vahele kuuma ja niiske keskkonna, kuhu kuhjuvad higi ja rasu.“ Viimased loovad Kriki sõnul soodsa pinnase bakterite levikuks. Maskide pidev hõõrdumine vastu nahka põhjustab marrasnaha mikrovigastusi, võimaldades bakteritel ja mustusel nahka sisenedes poore ummistada. „Sealjuures ei ole probleemiks mitte ainult näonahk – ärritunud võivad olla kõrvatagused ning visiiri kandmisest ka meelekohad ja otsaesine.“

Prebiootikumidega Babé mitsellaarvesi sisaldab 97% ulatuses looduslikke koostis­osi ja eemaldab tõhusalt meigi ja mustuse ning tasakaalustab, niisutab, pehmendab ja rahustab nahka.

Enim ohustatud on meedikud Hurmi Krikk julgustab, et kui mask pannakse ette paariks minutiks ühistranspordis olles või poodi minnes, ei juhtu nahaga tõenäoliselt midagi. Maskiaknest on kõige rohkem ohustatud meedikud ja teised eesliinitöötajad, kuna nende maskid istuvad tihedamalt ja neid kantakse kauem. Näiteks Ameerika Dermatoloogia Akadeemia ajakirjas avaldatud teadusartiklist nähtub, et vähemalt 83% Hiina Hubei linna tervishoiutöötajatest kannatasid näonahaprobleemide all. Akne ägenemise sagenemist esineb ka väljaspool tervishoiusektorit – süvenenud on nahamured nagu atoopiline dermatiit ja rosaatsea ning allergiliste reaktsioonide hulk. Maskne võib tekkida lõuale, põskedele, ninale ja ka kaelale. „Paljudel on justkui ring ümber nina ja suu,“ nendib Krikk. „Kui inimene on maski materjali suhtes allergiline ja tundlik, võib ilmneda ka kontaktdermatiit.“

Näopuhastus on kõige tähtsam Et nahka toetada ja päevaks ette valmistada, soovitab Hurmi Krikk juba hommikul ärgates nägu puhastada tooniku või mitsellaarveega. Ideaalselt sobib selleks Babé mitsellaarvesi prebiootikumidega. 97% ulatuses looduslikest koostisosadest mitsellaarvesi eemaldab tõhusalt meigi ja mustuse ning tasakaalustab, niisutab, pehmendab ja rahustab 16

Babé õliseep sisaldab oomega-3-, -6- ja -9rasvhappeid, mis taastavad nahka.


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

nahka. Mitsellipõhine koostis on hästi talutav ning passib kõikidele nahatüüpidele, ka kõige tundlikumale. Mitsellaarvesi sobib ka agressiivset dermatoloogilist ravi saavatele inimestele või pärast onkoloogilist ravi. Juba ühekordne kasutamine pakub kohest leevendust ja heaolu, mida nahk vajab. „Prebiootikumid on headele bakteritele soodsaks toiduallikaks, annavad naha mikrofloorale energiat ning toetavad bakterite kasvu ja valgusünteesi,“ lisab Krikk. Kes aga armastab nägu pesta, võiks katsetada Babé mitsellaarnäopesugeeli. „See sobib kõikidele nahatüüpidele, ka kõige tundlikumale või atoopilisele nahale,“ märgib Krikk. Loomulikult võivad sellega pesta nii mehed kui ka naised, noored ja vanad. Geel on rikastatud lagritsa ja betaiiniga, mis tagavad rahustava ja niisutava toime. Kuna näopuhastamise idee on eemaldada nahalt kogu mustus, mis võiks maski alla kogunedes nahale kurja tegema hakata, ei teeks paha näonahka puhastada ka päeval. „Selleks on apteegis saadaval reisisuurustes tooted, mis mahuvad kenasti kotti ja mida on võimalik igale poole kaasa võtta,“ annab Krikk nõu.

Nahka tasub toetada õige hooldusega Pärast puhastamist tuleks nahka kindlasti vastavalt oma näonaha tüübile kreemitada. „Rasusele või segatüüpi nahale võiks sobida Babé õlivaba Stop Akn matistav niisutav kreem,“ jätkab Krikk. Täiusliku imendumisega kreem, mis sobib nii noorukitele kui ka täiskasvanutele (sh rasedatele), niisutab ja matistab nahka samaaegselt. Ühtlasi reguleerib kreem rasu tootmist, rahustab nahka ning takistab aknebakterite vohamist. Kreem sobib igapäevaseks kasutamiseks ning ka meigialuskreemiks. „See on ideaalne kreem maskne puhul,“ toob Hurmi Krikk välja. Kui näonahk on pigem kuiv ja tundlik ning maskikandmisest on tekkinud kuivad, karedad ja punetavad laigud, peaks pärast näo puhastamist kasutama sügavalt niisutavaid ja toitvaid kreeme. „Kindlasti sobib selleks Babé niisutav-kaitsev-toitev kreem,“ pakub Krikk. „Iga päev kasutatav tasakaalustatud koostis ühendab niisutuse ja kaitse. Kreemi koostis toidab kuiva nahka, tugevdades selle kaitsebarjääri, nii et nahk jääb ideaalselt niisutatuks, pehmeks ja säravaks.“ Ära ei tohiks unustada ka huuli. Iseäranis muutlike ja tuuliste ilmadega kipuvad huuled kuivama, võivad praguneda ning suu ümbrus kipub punaseks minema. „Kui veel ka mask hõõrub vastu huuli, võib väga lihtsalt tekkida huuleherpes,“ hoiatab Krikk. „Seega tasub huuli niisutada! Selleks sobib ideaalselt Babé taastav huulekreem. Kreemi võib kasutada eriti kuivadel või lõhenenud Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

huultel, atoopia puhul, ravimikuurist või süljeeritusest tingitud huulte kuivamise korral. Aktiivsed koostisained toimivad kohe ja annavad heaolutunde hetkega. Tasub tähele panna, et seda huulekreemi võib soovitada ka lastele alates kolmandast eluaastast.“

Kui käed kuivama kipuvad ... Lisaks näonahale saavad koroonaajastul kannatada meie käed. „Paljud kurdavad, et pidev käte pesemine ja desinfitseerimine on naha ära rikkunud – see punetab, kipitab ja ärritus ei taha üle minna isegi pärast kreemitamist,“ on Hurmi Krikk kogenud. „Igal juhul on kätepesu oluline igal aastaajal ja eluetapil, seega tasub teada, kuidas seda teha võimalikult käsi säästvalt.“ Enim levinud viga on liiga kuuma veega pesemine. Tuline vesi kahjustab naha kaitsebarjääri, misjärel nahk kuivab liigselt ning ärritused ja lõhed on kerged tekkima. „Kui naha kaitsebarjäär on kahjustatud, võib nahalõhe viia isegi nahapõletikuni,“ hoiatab Krikk. „Käsi säästavad tundlikule nahale mõeldud pesemisvahendid, mis on välja töötatud spetsiaalselt tundliku, allergilise, väga kuiva ja atoopilise naha igapäevaseks hügieeniks. Näiteks Babé õliseebil on nn seebivaba koostis, mis kaitseb nahka kareda vee eest ja aitab kahjustustel paraneda. See sisaldab ka oomega-3-, -6- ja -9-rasvhappeid, mis taastavad nahka.“ Kui käsi ei ole võimalik pesta, pakub Babé dermaseptilist kätepuhastusgeeli. „See on efektiivne nahasõbralik veeta kätepuhastusvahend – looduslike õlisid sisaldav alkoholidesinfektant, mis hävitab bakterid,“ tutvustab Krikk. 70% ulatuses alkoholi sisaldav geel imendub-aurustub kiiresti ja muudab käed puhtaks ja pehmeks, jätmata kätele ebameeldivat lõhna ega kleepuvat kihti. Seetõttu sobib geel kasutamiseks autos, poes, reisil ning teistes kohtades, kus vee kasutamine on piiratud. „Dermaseptiline geel on väga hästi talutav ning see sobib ka allergilise nahaga kätele,“ lisab Krikk. „Saladus peitub geeli niisutavas kompleksis (viinamari, laim ja aaloegeel), mis põhineb niisutavate, antioksüdantsete ja rahustavate omadustega toimeainetel.“

Kaitset ka kätekreemist Hurmi Krikk rõhutab, et nahale on alati tervislikum vee- ja seebipesu. „Käsi tuleb pesta pärast nina nuuskamist, aevastamist ja köhimist, kui olete katnud suu käega, samuti pärast tualetis käimist ning enne söömist ja toidu käitlemist,“ kordab Krikk üle ammu tuntud tõed. „Sama hoolikalt kui pesti, tuleb käsi ka kuivatada.“ Pärast käte pesemist või antiseptilise vahendi kasutamist on oluline panna kätele 17

Üks apteekides enim müüdavaid käte­kreeme on Babé taastav kätekreem, mis sobib igapäevaseks hoolduseks väga kuivadele ja karedatele kätele. alati ka niisutavat või toitvat kreemi. „Käsi tuleb nüüd kreemitada, sest sage kätepesu ja desinfitseerimine kuivatavad, kahjustavad ja ärritavad käenahka ning kreemid reguleerivad naha niiskust ja rasvasisaldust,“ nendib Krikk. „Meeles tasub ent pidada, et kreemitada võiks ainult puhast ja kuiva nahka.“ Üks apteekides enim müüdavaid kätekreeme on Babé taastav kätekreem, mis sobib igapäevaseks hoolduseks väga kuivadele ja karedatele kätele. „Kreem on sobilik tihti veega kokku puutuvatele kätele, ka kseroosi, diabeedi, psoriaasi ja vananeva naha korral,“ toob Krikk välja. „See pakub kohest leevendust kuivale ja väga kuivale kätenahale. Juba pärast esimest kasutust muutub nahk elastsemaks ja pehmemaks. Lisaboonuseks on asjaolu, et kreemjas teks­ tuur imendub kohe ning nahk ei jää kleepuvaks.“ Hea on sealjuures teada, et kreemi võiks määrida kätele masseerides, sest massaaž ergutab käte vereringet. Babé tooted on müügil Apotheka Beautys, apteekides, Tradehouse'is ja e-poes loverte.com Laboratorios BABÉ Eesti

Babé taastav huulekreem sobib kasutada eriti kuivadel või lõhenenud huultel, atoopia puhul, ravimikuurist või sülje­ eritusest tingitud huulte kuivamise korral.


Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Angela Eensalu-Lind naudib õpetamist sama palju kui uute teadmiste ammutamist värsketest teadusuuringutest.


p ers o o n

Angela Eensalu-Lind: eneseareng on võtmesõna! Intervjueeris: Jaanika Palm Fotod: Kadri Purje

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja Järveotsa perearsti­keskuse pereõde Angela Eensalu-Lind sattus õeks õppima juhuslikult, kuid valitud elukutsest on kujunenud tõeline kutsumus. Õppejõu amet aitab tal kursis olla värskete teadus­uuringutega ning pereõe töö pakub väärtuslikke ja praktilisi kogemusi, mida omakorda õppuritega jagada. Miks otsustasite õeks õppida? Ma ei mäleta, et see oleks lapsepõlves kuidagi minu soov olnud, ma isegi ei mäleta, kas ma teadsin üldse, kelleks tahaksin suurena saada. Lapsed ikka pakuvad, et tahan saada arstiks või poemüüjaks. Eks need ametid olid meie kõigi lapsepõlvemängudes. Õppisin õeks ajal, kui ametit õppima sai minna juba pärast 8. klassi lõpetamist. Kolisime perega Suure-Jaanist Tartusse ja kui mina Tartusse jõudsin, olid kõik keskkooliklassid komplekteeritud. Õpingute jätkamiseks oli võimalik astuda Tartu Meditsiinikooli. Läbisin edukalt sisseastumiseksamid, asusin õppima ja 1989. aastal sain meditsiiniõe kutset tõendava diplomi. Hiljem seoses ühiskondlike muutustega muutusid ka õeks õppimise kriteeriumid. Seega omandasin õena kõrhariduse ning ka õdede spetsialiseerumise terviseõenduse valdkonnas – viimase läbimisel omandatakse nüüd magistrikraad. Missugune oli teie varasem kokkupuude tervishoiuga? Suure-Jaanis elasime väikese haigla kõrval ning mu ema oli seal ametis haigla majandusasjade korraldajana. Kõik lapsed, kelle vanemad töötasid haiglas, käisid seal mängimas. Mänguasjadega oli tol ajal nagu oli ja nii olidki laborist sõbra ema käest saadud erinevad klaasist torud, plaadid ja topsid väärt kraam, millega mängida. Tänapäeval ei kujutaks ettegi, et lapsed jooksevad haiglas sisse-välja ja ajavad juttu patsientidega. Toona said patsientidest Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

ajapikku ka meie sõbrad, sest tol ajal hoiti patsiente haiglas tunduvalt pikemat aega. Minule olid haigla koridorid, köök ja palatid mängumaaks.

nagu kripeldab. Mõistsin, et see pole ikka päris minu kutsumus ja tahtsin tagasi tervishoidu. 2001. aasta jaanuaris alustasin pereõena Järveotsa perearstikeskuses ja olen teinud pereõe tööd tänaseks 20 aastat.

Kuna õeks saamine oli juhuslik, siis kas on tulnud erialavalikut kahetseda? Pärast kooHaiguste ennetus ja tervisedendus on li lõpetamist olin kaks aastat protsepereõe töö lahutamatu osa. duuride õde. Kõik töövahendid, mida toona kasutasin, on praegu Tallinna Ter- Mis tundega pöördusite tagasi tervishoidu? vishoiu Kõrgkooli ajaloovitriinis nähtavad, Alguses oli hirm suur, sest vahepealsesaadan aeg-ajalt üliõpilasi neid vaatama. te aastatega oli õe positsioon muutunud Toona oli tööjaotus: mina tegin protseduu- – õest oli saamas iseseisev spetsialist. Järre ja sanitar puhastas, keetis töövahendeid veotsa perearstikeskuses näidati mulle, kus ja teritas nõelu. Õnneks on tänapäevased asub minu kabinet, anti arvuti ning öeldi, töövahendid suurepärased ja ka patsiendi- et patsientide järjekord on ukse taga, vassõbralikumad. tuvõtt võib alata. Minu viimane kogemus Olen korra tundnud, et õe amet ei ole tervishoius oli ajast, kus arst ütles, mida minu jaoks, kui ma töötasin paar-kolm aas- kirjutada, ja mina kirjutasin. Nüüd pidin tat jaoskonnaõena. Sisuliselt olin sekretär, ise patsiente vastu võtma hakkama. Hirkes võttis hommikul registratuurist sületäie mutav ja põnev ühteaegu. ambulatoorseid kaarte ja täitis neid päev Kui alguses oli inimesi, kes soovisid läbi. Töökaaslased ja töökoht meeldisid, aga ainult arsti vastuvõtule, siis pärast paariaastöö iseloom ei meeldinud. Ma tahtsin pat- tast töötamist tulid telefonikõned, kus inisientidega tegeleda, aga see ei olnud sellel mesed soovisid ennast registreerida pereõe ajal jaoskonnaõe töö, kuna paberimajandus, vastuvõtule. Minule oli see töövõit. Eks see mis tahtis täitmist, võttis enamiku vastvõ- oli ka patsientide jaoks uus algus, sest nii tuajast, mis oli mõistagi koos jaoskonnaars- oli see ju kogu aeg olnud, arst võtab vastu, tiga ühes kabinetis. õde kuulab ja kirjutab. Otsustasin tervishoiust ära minna ja Mis teid pereõe ameti juures köidab? tegin mõne aasta ühes Norra ettevõttes martsipanist kujusid. Alguses oli see huviPereõe töö on täpselt see, mis mulle tav vaheldus, kuid siis tundsin, et midagi meeldib. Naudin patsientidega suhtlemist, 19


p ers o o n

nende nõustamist ja kui näen, et patsient on vastuvõtult lahkudes saanud vajalikku abi, siis see on mulle kõige tähtsam. Mulle meeldib meeskonnatöö, aga ka ise otsustamine, millega kaasneb ka vastutamine. Mis on teid Järveotsa perearstikeskuses nii kaua hoidnud? Järveotsa perearstikeskus on kasvanud tervisekeskuseks, kus on palju eri spetsialiste, kes üksteist toetavad ja teevad tihedalt koostööd. Kui ma tunnen, et patsiendil on vaja teise spetsialisti abi, siis ma suunan ta kolleegi juurde. Ei ole häbiasi kõike mitte teada, sest igaühel on pädevuspiirid ees. Järveotsa perearstikeskuses töötavad eri taustaga õed ja kui mul on näiteks ortopeedilise probleemiga patsient, siis konsulteerin õega, kellel on selles valdkonnas rohkem kogemusi. Kui meeskonnas on usalduslikud suhted, siis juletakse ka rohkem nõu küsida. Alati julgustan ka üliõpilasi rohkem küsima, kui nad lähevad praktikale, sest seeläbi õpitakse ja saadakse kogemusi edaspidiseks.

guse riskirühma, siis ma kindlasti räägin temaga sellest. Ma ei jää ootama, millal ta tuleb kaebusega. Kuidas panna inimesed oma tervisest hoolima? Teoorias on alati kõik lihtsam kui praktikas, kuid ma arvan, et rääkimise ja selgitamisega. Kui minu vastuvõtule tuleb näiteks 40ndates mees ja ma näen, et on ülekaal, veresuhkur ja vererõhk on normist kõrgemad, siis me vestleme sel teemal. Arutleme, missugune on tema elustiil ja mida tuleks ette võtta, et olukord ei süveneks. Õde peab oskama vestlust juhtida niimoodi, et patsient hakkab ise vastuseid otsima ja pakkuma lahendust oma probleemile. Pereõe töös on oluline pidevalt dokumenteerida patsiendi terviseseisundit, sest kui patsient satub järgmine kord teise sama keskuse pereõe vastuvõtule, siis on näha, millest on juba räägitud. Samuti saab ta vajaduse korral teema uuesti tõstatada ja küsida, kuidas patsiendil on vahepeal läinud ja kas ta on midagi oma elustiilis muutnud. Järjepidevus on tähtis.

Tervishoiuvaldkond areneb tohutult kiiresti, kuidas end kõigega kursis hoida? Kui vestlusest hoolimata iniEneseareng on õe töös väga mene ikkagi ei tunne huvi oma tervise vastu, siis mida teha? oluline. Ei tohi kinni jääda Kõrgkooli lõpetanud õed on motiveeritud Mõnikord inimene ei saagi arvamusse, et seda ma kunagi oma probleemidega ise hakkaõppisin ja seetõttu tean. Valdja tegutsemisindu täis. kond areneb pidevalt. Minul ma, sest seal taga on näiteks aitab kõige sellega kursis olla vaimse tervisega seotud probka õppejõutöö, mis eeldab suure koguse info omandamist. leem. Järveotsa perearstikeskuses saan ta suunata edasi keskuse vaimse tervise õe juurde. Patsiendil võivad olla depressiooni ilminNeli aastat tagasi omandasite Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö magist- gud, millest on tekkinud ülesöömine ja kaaluprobleemid. Aitamirikraadi. Mis innustas õppima? seks on oluline mõista, millest on patsiendi probleem tingitud. Tundsin vajadust jälle õppida ning kuna tervishoid ja sotsiaalvaldkond on tihedalt omavahel seotud, siis valisin sotsiaaltöö. Kui Oleme aasta aega elanud koroonaviirusega, mis on kogu maailma patsient tuleb minu juurde terviseprobleemiga, võib seal taga mõni- mõjutanud ja muutnud. Missugune mõju on tervisekriisil teie tööle? kord olla hoopis sotsiaalne probleem. Kevadel oli kõigil palju teadmatust, kuid kohanesime ja tegime Meie kursusel oli 38 üliõpilast, kellest kaks oli õed, ülejäänud muudatused oma töökorralduses. Õppisime tööd efektiivsemalt praktiseerivad sotsiaaltöötajad. Õppisin neilt väga palju. See õppe- tegema. Pool meie meeskonnast töötab vahetustega juba paar kuud periood avardas tohutult minu silmaringi. See andis selgema pildi, kodukontoris. Näiteks kõnekeskus ja meilidele vastamine on meil missugused võimalused mul on sotsiaaltöötajaid kaasata ja missu- viidud kodukontoritesse. Vahetused on kahe nädala tagant. See gused ressursid neil on. Saan neid teadmisi praktikas rakendada ja on mõistlik lahendus juhuks, kui tervisekeskuses kohapeal töötav seeläbi patsiendile parimat õendusabiteenust pakkuda. meeskond peaks haigestuma ja/või jääma isolatsiooni – siis saavad kodus töötavad kolleegid tulla välja. Pereõe vastuvõtul käib ilmselt läbilõige Eesti elanikest. Missugune Kevadel tervisekriisi ajal hakati patsiente rohkem telefoni ja meili on inimeste tervis? teel nõustama, kuna majja pääs oli piiratud. Inimesed on ärevad ja tahavad oma muredele vastuseid saada. Kriis on töökorralduse Krooniliste haigete vanusepiir liigub allapoole ning nende arv suureneb. Elustiilihaigused diabeet ja kõrgvererõhutõbi on sage- efektiivsemaks muutnud. nenud. Vaimse tervise probleeme on rohkem. Patsientide vastuKuna suutsime patsientidele kiiresti kaugnõustamist pakkuma tustunne oma tervise eest võiks suurem olla. hakata ja patsiendid võtsid selle teenuse hästi vastu, siis ei tulda enam iga kaebusega vastuvõtule. See tähendabki, et õed, kes meie Kuidas patsiendid on meelestatud, kas ollakse valmis oma tervise keskuses telefonidele ja meilidele vastavad, peavad olema suurnimel tegema muutusi elustiilis? te teadmistega nõustamise valdkonnas, oskama probleemidele Meil on juhtumeid, kus krooniline haige ei ole pikka aega en- lahendusi leida ja selekteerima, milline patsient vajab perearsti nast näidanud ning kui õed talle murelikult helistavad, miks ta tähelepanu. Lisaks on inimesed rohkem hakanud mõtlema sellele, vastu­võtule ei ole tulnud, siis inimene on ükskõikne ja vahel isegi mida nad ise enda heaks teha saavad. Kui on nohu, ravitakse ennast pahane. kodus, pöördutakse apteeki ja võib olla ei tulda kohe esimesel haiMõnikord tulevad patsiendid hoiakuga, et tehke midagi, aga gestumise päeval vastuvõtule, nõustamise saab korraldada telefokahjuks see nii lihtne ei ole. Pereõena võin soovitada jalutamist, nitsi või meili teel. söömisharjumuste muutmist ja kõike muud, aga kui patsient ei ole motiveeritud, siis ei hakka ta ka minu soovitusi järgima. Pat- Mis teid kriisi alguses aasta tagasi kõige enam hirmutas? siendil peab endal olema huvi ja motivatsioon vastutustundlikuks Eakate lähedaste pärast oli hirm, sest nad kuuluvad riskirühma. tervisekäitumiseks. Eelmise aasta kevad oli vaimselt raske, sest kriis algas ootamatult. Õppejõu töös oli muutus väga järsk. Reedel lahkusin koolist teadKui palju jõuate ennetustööd teha? misega, et esmaspäeva hommikul on loeng, kuid siis tuli teade, et riik läheb lukku. Siis tuli terve nädalavahetus genereerida mõtteid, Haiguste ennetus ja tervisedendus on pereõe töö lahutamatu osa. Kui inimene tuleb minu vastuvõtule ja ta kuulub mingi hai- mida ja kuidas. Õnneks kõik laabus, eks ka üliõpilastele oli see 20


Teie juurde jõuab kindlasti ka patsiente, kes ei soovi oma lapsi vaktsineerida. Mida te neile ütlete? 10–14-päevasele vastsündinule tehakse pereõe patronaaž ja siis küsime, kas edaspidi planeeritakse laps vaktsineerida. Muutunud immuneerimiskava kohaselt ei alustata immuniseerimisega kohe sünnitusmajas (v.a BCG), seega on ka õel rohkem aega nõustada ja vanematel mõelda. Kui 2001. aastal alustasin pereõena, siis oli vaktsiinivastaseid oluliselt vähem kui praegu. Vaktsineerimata jätmise otsus võib lisaks tervisriskidele kaasa tuua muid piiranguid. Näiteks on osa riike sisenemiseks kehtestanud vaktsineerimisnõude ning kui inimene on lapsena jäetud vaktsineerimata, siis tema võimalused välismaal õppida või töötada võivad osutuda piiratumaks.

Angela Eensalu-Lind jõudis tervishoidu juhuslikult, kuid tänaseks on veendunud, et see on tema kutsumus. tohutu muutus. Arvan, et enamik inimesi on digipädevustes teinud tiigrihüppe. Aga igal juhul eelistan seista klassi ees, inimestele silma vaadata ja arutleda teemade üle. Minu õnn oli see, et käisin perearstikeskuses edasi, sain oma tööd teha ja teiste inimestega suhelda. Ilmselt oli neil raskem, kes pidid päevad läbi kodus olema, samal ajal tööd tegema ja koduõppel olevaid lapsi aitama. Eks endalgi oli sellega omajagu tegemist, kui päevas oli kaheksa tundi Zoomi loenguid ja kodus olevad lapsed tundi „sisse sõitsid“, et küsida, kas täna süüa ka saab. Oleme jõudnud koroonavaktsiini ajastusse, kuid paljud ei soovi end vaktsineerida, sealhulgas ka osa õdesid. Miks teie lasite ennast vaktsineerida? Kahjuks on õdede hoiak vaktsineerimise osas leige. Infot on palju, nii tõenduspõhist kui ka vähem tõenduspõhist ja siis veel mingi info. Kui kahtled, siis tuleb infot juurde Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

otsida ja lugeda. Inimeste infoväljad on erinevad ja see mõjutab ka otsuseid. Mina lähtusin otsuse tegemisel tõenduspõhisest infost. Loomulikult oli hirm ja ärevus. Pärast vaktsineerimist oli mul käsi kaks päeva valulik, mida loetakse normaalseks kõrvaltoimeks, aga see läks varsti üle. Millega riskivad õed, kui nad keelduvad ennast vaktsineerimast? Õed annavad diplomit saades kutsevande, mis algab sõnadega „Tõotan pühalikult hoida kõrgel oma kutseau“. Edasi sisaldab see ka lauset, milles põhimõtteliselt öeldakse, et õde ei kahjusta oma tegevusega inimeste tervist jne. Kui aga õde on vaktsineerimata ja asümptomaatiline, siis ta võib kahjustada patsiendi, oma lähedase, oma kolleegi tervist. Seega kutsun kõiki õdesid üles mõtlema ja kaaluma nii plusse kui ka miinuseid ja kahtluse korral lugema veel tõenduspõhiseid allikaid. 21

Olete kümme aastat olnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppejõud. Missugused on uued pealekasvavad õed? Õed on motiveeritud, neil silm särab. Juba esimesel kursusel on paljud neist kuskil erialasel tööl, töötavad näiteks hooldustöötajatena ja näevad tegelikku elu. Nad teavad, et töötamine tervishoius ei ole glamuuritöö. Ma arvan, et meie kõrgkoolist tulevad hea ettevalmistusega tublid õed. Need, kes tulevad õeks õppima, on selle enda jaoks läbi mõelnud ja nad tahavad õe kutse omandada. Seda näitab suur kandideerijate arv, igal vastuvõtul on väga suured konkursid. Valime parimatest parimad ja kohe esimesel õppeaastal on anatoomiakursuse proovikivi, millega saab selgeks, kes tahab, suudab ja jääb õppima. Õnneks on tahtjaid ja jääjaid palju. Missugused on noorte õdede ootused tööandjale? Praegune põlvkond soovib rohkem vabadust ja tööaja paindlikkust. Kõrgkooli lõpetanud õed on motiveeritud ja tegutsemisindu täis. Tööandjad peaksid seda märkama ja oskama vääriliselt hinnata. Kaasama võib olla ka rohkem otsustamisse, mis puudutab osakonna, valdkonna jm uuendusi. Tänapäeva noored on väga innovaatilised. Teil on kaks väljakutset pakkuvat töökohta, mis nõuavad muu hulgas ka pidevat suhtlust. Kuidas te ennast tööst välja lülitate ja lõõgastute? Olen varem palju sporti teinud, praegu küll mitte enam eriti aktiivselt. Piirdun õhtuti jalutamisega, tegemised perega, kohtumised sõpradega, lugemine. Aina rohkem tundub, et naudin reedeõhtuid, kui tihe töönädal on läbi ja saabub teadmine, et ees ootab nädalavahetus, kus võib endale aeg-ajalt lubada ka mittemidagitegemist.


Vä li s ma a lt

Õdede vaktsineerimine meil ja mujal Gerli Liivet Eesti Õdede Liidu asepresident

Maailma ja Euroopa õendusorganisatsioonid rõhutavad, et vaktsineerimist tuleb alustada tervishoiutöötajatest. USA ja Inglismaa alustasid vaktsineerimistega detsembri esimesel poolel ja enamikus Euroopa riikides said tervishoiutöötajad esimese vaktsiinisüsti kohe pärast jõule. Eestis alustati vaktsineerimisega samal päeval soomlaste ja itaallastega, lätlased alustasid päev hiljem, kuid hollandlased alles jaanuaris. Kõikides riikides on alustatud just tervishoiutöötajatest.

Foto: erakogu

Lugedes välismeediat, kõlab läbi mure, et nii mõneski riigis on kaebusi – näiteks väsimus, nõrarvestatav hulk tervishoiutöötakus, liigesevalud, mis vähendajaid, kes esimese hooga keelduvad nende töövõimet ja elukvavad vaktsiinist. Mida aeg edasi, liteeti ning põhjustavad omaÕdesid ei olnud piisavalt juba enne seda vähem on skeptikuid. korda vaimse tervise probleeme. Kolleegide eeskuju ning lisanLisaks mitmele terviseprobpandeemiat ja võime eeldada, et COVID-19 duv tõenduspõhine info aitab leemile COVID-19 läbipõdemõju tervishoiusüsteemile on veel sügavam, nutel on kogu pandeemia ajal hirmu maha võtta. COVID-19 vaktsineerimise teadlikkuse tehtud pingutus olnud õdedele kui me täna arvame. suurendamiseks on eri riikides suur lisakoormus. Jaanuari teikasutusel erinevad viisid, kuid sel nädalal avaldati ICNi raport, ühise tegevusena paistab silma enda kui tervismis annab hetkeülevaate COVID-19 pandeemia hoiutöötaja eeskujuks seadmine. mõjudest õdede vaimsele tervisele (loe lisaks Meie kolleegid ja teiste riikide õendusorganitinyurl.com/ICNraport). Raport kinnitab, et õdesatsioonid on sotsiaalmeedias aktiivselt infot levidel on ületöötamisest ja vaimsest ülepingest suur tamas ning sarnane kampaania oli ka Eesti Õdede psühholoogiline stress, paljudel esineb ärevust või Liidu Facebooki lehel, kus jagasid oma kogemusi depressioonisümptomeid. Kõige selle foonil tähelüksteist õde eri valdkondadest. Suur tänu teile! datakse, et on õdesid, kes lahkuvad õendusest: Kampaaniate eesmärk on kõikjal maailmas minnakse varem pensionile, kui oli algselt plaanis, sarnane – ausalt rääkida oma hirmudest, tuua või lahkutakse tervishoiust teisele erialale. Näevälja põhjus, miks vaktsineeriti, ning kirjeldada me seda ka Eestis. Õdesid ei olnud piisavalt juba enne pandeemiat ja võime eeldada, et COVID-19 oma enesetunnet pärast vaktsineerimist. Otsustamõju tervishoiusüsteemile on veel sügavam, kui misel saab määravaks usk tõenduspõhisesse infosme täna arvame. se, soov ise mitte haigestuda, kaitsta oma lähedasi Lasteõde Svetlana Müürsepp ning lootus, et haigus peagi taandub. Ootame kõik Vaatamata sellele, et vaktsineerimine ei ole oli üks paljudest, kes jagas naasmist avatuma eluviisi juurde! võluvits, mis lõpetaks COVID-19 pandeemia, ja et oma vaktsineerimise lugu Maailmas on COVID-19 viirusesse nakatunud jätkuvalt on vaja kasutada isikukaitsevahendeid, Eesti Õdede Liidu Facebooki üle 100 miljoni inimese, surnud on üle 2 miljoni. siis vaktsineerimine annab lootust. Lootust, et lehel ja julgutas teisigi õdesid Õdedest on nakatunuid üle 1,6 miljoni ja surnuid haigus hakkab taanduma, et varsti saame taas vaktsineerima, et kaitsa koüle 2200. Kõik numbrid on suured. Tervise- ja rahuliku südamega kohtuda sõprade ja tuttavateroonaviiruse eest ennast, oma majanduskahju kõrval on tähtis ka teadmine, et ga, et hirm hajub ja asendub rõõmuga. Üheskoos lähedasi ja patsiente. haiguse läbipõdenud inimestel esineb mitmeid tuleme pandeemiast välja tugevamana kui enne. 22


Üks küsi mus

VA STA B :

Foto: Soome Õdede Liit

KUIDAS LÄHEB ÕDEDE VAKTSINEERIMINE SOOMES?

ük s k üsimus VASTAB Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhtiv nõustamisjurist GREETE KAAR

Soome Õdede Liidu rahvus­ vaheliste suhete juht ANNA SUUTARLA

KAS TÖÖTAJAL ON ÕIGUS KEELDUDA VAKTSINEERIMISEST JA MIS ON SELLISE KEELDUMISE TAGAJÄRG (KUI TÖÖTAJAL MEDITSIINILIST VASTUNÄIDUSTUST EI OLE)?

Kuna COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik, ei saa vaktsineeritute arvu kohta täpset statistikat koguda. Üldine pilt on aga see, et õed suhtuvad vaktsiini tõesti positiivselt ja vaktsineerivad ennast meelsasti. Õdede töö põhineb tõenduspõhistel tavadel ning uurimistöö tõestab ka vaktsineerimise kasu. See on töötervishoiu ja tööohutuse küsimus. Oma töös on õed silmast silma pandeemia tõsise ja kurva reaalsusega, nad teavad, mida see haigus tähendab. Vaktsineerimist peetakse meetmeks, mis viib meid pandeemiast vabanemiseni. Muidugi on alati õdesid, kes kahtlevad vaktsiinide ja eriti nüüd koroonavaktsiini suhtes, kuid tundub, et nad on vähemuses. Üldiselt on valdkonna sõnum, et vaktsiini kättesaadavust loodetakse peagi parandada, et kõik saaksid selle võimalikult kiiresti. See toob raskesse olukorda lootust ja kergendust. Soome Õdede Liit toetab ametlikku suhtlust ja tõenditel põhineva teabe edastamist. Seda pakub teiste seas ka Soome Tervise ja Heaolu Instituut (THL), ka sotsiaalmeedias. Me ei toeta sunnimeetmeid. Vaktsineerimine peab olema vabatahtlik, igaüks otsustab ise. Samuti tuleb ära kuulata mure ja ebakindlus. Loodame, et tööandjad pakuvad vaktsineerimisele positiivset tuge ja stiimuleid.

Esmalt tuleb tööandjal hinnata ja välja selgitada, millised riskid töökeskkonnas esinevad ning kui suur on nende riskide realiseerumise tõenäosus. Seejärel tuleb tööandjal määrata meetmed, et töökeskkonna riske vähendada. Vaktsineerimine ei ole ainus meede töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks ning töötajal on õigus vaktsineerimisest ka keelduda. Seepärast peab tööandja kaaluma erinevaid võimalusi, kuidas bioloogiliste ohuteguritega seotud riske maandada (nt kas piisab täiendavate isikukaitsevahendite väljastamisest või töö ümberkorraldamisest). Töötajate seisukohalt on oluline pidev ja avatud infovahetus, selgitused, miks midagi tehakse, mis on pikem eesmärk ning mis on ühe või teise valiku võimalikud tagajärjed. Töötajate kaasamine aitab leida kõige sobivamad lahendused. Rõhutame, et vaktsineerimine on endiselt iga isiku enda valik, tööandja ei saa töötajat sundida seda tegema. Tööandja saab tagada ainult vaktsineerimise võimaluse. Kui töötaja sellest loobub ning ka muud meetmed riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, vajaduse korral teda eelnevalt hoiatada (soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis). Muude lahenduste puudumisel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel: töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on varem kõne alla tulnud ka teistes sarnastes olukordades, kus töökohale esitavad nõuded on muutunud. Näiteks keelenõuete puhul (töötaja keeleoskus pole piisav ametikohal jätkamiseks) või haridusnõuete puhul (seadus muutus ja ametikohale on kehtestatud kõrgema haridustaseme nõue, mistõttu töötajal tuleb teha otsus, kas omandada kõrgem haridustase või töösuhe öeldakse üles). Samal ajal tuleb töötajale selgitada ka seda, et kui tal on lisaks vaktsineerimisele muid valikuid töökeskkonna ohutuse tagamiseks, aga ta keeldub neist kõigist, siis võib tegemist olla juba töötaja seadusest tuleneva või ka tööandja kehtestatud seaduspärase korralduse rikkumisega, mis annab tööandajale õiguse teda hoiatusega korrale kutsuda ning korduva rikkumise puhul tööleping üles öelda töötajapoolse rikkumise tõttu. Lisainfo: tinyurl.com/106iwuyf

Fotod: Läti Õdede Liit

VA STAVA D :

KUIDAS LÄHEB ÕDEDE VAKTSINEERIMINE LÄTIS?

Läti Õdede Liidu president DITA RAISKA

ja juhatuse liige AGITA MELBARDE KELMERE

Hetkel pole täpseid andmeid selle kohta, kui palju õdesid on Lätis ennast vaktsineerinud. Meil on olemas kõikide vaktsineeritud tervishoiutöötajate koguarv. Läti Õdede Liit (LNA) on aga oma kodulehel läbi viinud õdede küsitluse, kus uuriti, kas õed planeerivad ennast vaktsineerida COVID-19 vastu, ja 59% (532 õde) vastas jaatavalt. Mõned ülikoolihaiglad on teavitanud, et õed on aktiivsed ja teatavasti on mõnes osakonnas vaktsineeritud isegi 95% töötajatest. LNA uuringus tunnistas 18% õdedest, et pole veel vaktsineerimise kohta otsustanud, ning umbes 23% ei nõustu praegu vaktsineerimisega. Need juhtumid on eelkõige seotud sotsiaalvõrgustikes leviva desinformatsiooniga. Avaliku arvamuse küsitluste andmed näitavad samuti, et vaktsineerimisse suhtutakse maailma riikides erinevalt. Kuid meie arvates on õed rohkem ooteseisundis, nad ei kiirusta otsusega ning ka õdede tervislik seisund mõjutab otsustamist. Näiteks äsja läbi põetud COVID-19 nakkus, varasem immuunsusprobleem või krooniline haigus näib olevat peamine põhjus, miks oodatakse. Tuleb märkida, et Lätis pole üleriigiliselt õdede arvamust uuritud.

Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

23


T e rv is h o iu- ja h o o ld ustö ötajate a a sta suurto etaja

Vaktsineerimisega seotud hirmudest tuleb rääkida Tekst: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Fotod: Aivar Kullamaa

Tänaseks on COVID-19 vaktsiini saanud juba miljonid inimesed üle maailma ja mitukümmend tuhat inimest Eestis. COVID-19 vastu vaktsineerimine sai Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) suure hoo sisse juba järgmisel päeval, kui vaktsiin haiglasse jõudis. Immuniseerimine COVID-19 vaktsiiniga on regionaalhaiglas tungivalt soovituslik. Nii mõnigi kolleegidest otsustas COVID-19 vaktsineerimisega oodata, kuid töötajaid, kes avaldasid soovi saada kiiremas korras päästev vaktsiin, oli palju. Suure tempoga hakkasid tööle immuniseerimist teostavad õed. Esimese COVID-19 vaktsiinisüsti tegi infektsioonikontrolli õde Anne Markus, kellelt uurisime, kuidas PERHi töötajad on koroonavaktsiini vastu võtnud.

Millised on nõuded immuniseerimist teostavale tervishoiutöötajale? Miks ei saa vaktsineerimist teha kõik õed? Nõuded tulenevad sotsiaalministri määrusest „Immuniseerimise korraldamise nõuded“. Immuniseerimist tohib teostada arst, õde või ämmaemand, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Kursuse minimaalne maht on 16 tundi, iga 5 aasta järel tuleb läbida 8-tunnine täienduskoolitus. Päris palju on kommenteeritud, et see on ju lihtsalt lihasesise24

ne süst. Eks see ole põhimõtteliselt õige, kuid vaktsiinisüsti juurde kuulub ka nõustamine, teadmised kõrval- ja koostoimetest erinevate ravimite ning vaktsiinidega. Lisaks esineb mitmeid väikseid nüansse, mida kirjas ei olegi. Nende lahendamine aga eeldab individuaalset lähenemist, sest inimesed ja nende tervis ja vajadused on erinevad. Oled regionaalhaiglas tegelenud pikalt töötajate immuniseerimisega. Kuidas töötajad on seni vaktsineerimisse suhtunud? Töötajaid olen vaktsineerinud ligi 20 aastat ja teinud eelkõige


rub ri i k

PERHi infektsioonikontrolli õde Anne Markus vaktsineerimas õendusdirektor Katre Zirelit.

tervishoiutöötajatele tööalaselt vajalikke B-hepatiidi- ja gripivaktsiine. Hoiakud on väga erinevad, kuid enamuses on kolleegid, kes saavad vaktsineerimise vajalikkusest väga hästi aru. On ka neid, kellele peab selgitama, miks ja millised vaktsiinid on tööalaselt kohustuslikud – räägid rahulikult, põhjendad tõenduspõhiselt ja nad vaktsineerivad. Kahjuks on ka meedikute hulgas vaktsiinivastaseid.

meel, et saab sellele koroonaviirusele piiri panna, teiselt poolt jõudis kohale teadmine, et ees on meeletu tööpõld … Esimesed vaktsineeritud tundusid mulle päris kindlameelsed ja ka natuke elevil. Keegi neist ei kõhelnud ega kartnud midagi, nende hoiak andis tegelikult mullegi kindlust juurde.

Miks peaksid tervishoiutöötajad olema COVID-19 vastu vaktsineeritud? Tervishoiutöötajad peavad mõistma COVID-19 epidemioloogilist olukorda ning kohustust kaitsta nii patsiente kui ka kolleege viiruse leviku eest. Ma tean, et nii mõnegi kolleegi seas põhjustas uus vaktsiin esmalt kõhklusi. Kuid tõenduspõhise infoga tutvumine, kolleegide head kogemused ja soov lähedasi ning patsiente koroonaviiruse eest kaitsta julgustasid töötajaid vaktsineerima. Vaktsiini ja selle võimalike mööduvate kõrvaltoimete suhe on nii palju vaktsiini kasuks, et selles ei peaks kahtlema.

Milliste arvamustega oled kokku puutunud COVID-19 töötajate vaktsineerimisel? Enamasti tulevad vaktsineerimiskabinetti töötajad, kes soovivad vaktsiini saada. Minu jaoks on olnud huvitav, et täna tulevad vaktsineerima töötajad, kes pole varem vaktsiine (nt gripivaktsiin) teinud. Kui uurida, et miks nüüd ja seda vaktsiini teete, siis on vastatud, et ehk saan peale vaktsineerimist kergemini reisida. Väga oluliseks põhjuseks peetakse asjaolu, et COVID-19 vaktsineeritu ei pea positiivse haigega kokkupuutel enam eneseisolatsiooni jääma. Hea meel on ka selle üle, et tervishoiutöötajatena saame aru vaktsiini tõenduspõhisusest.

Mis tundega tegid COVID-19 vaktsiini esimesele regionaalhaigla töötajale? Esimese süstiga ei tundnudki midagi, kuid kui kolmandat süsti tegin, siis võttis korraks käed värisema. Üldiselt valdasid mind erinevad tunded – ühelt poolt hea-

Kas on esinenud ka reaktsioone? Reaktsioone on esinenud. Subjektiivselt hinnates on pärast teist doosi reaktsioone rohkem. Kõige tavalisemad kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus ja punetus, palavik, peavalu. Samal ajal on inimesi, kellel oli

Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

25

pärast esimest doosi reaktsioon, aga pärast teist doosi mitte. On neid, kellel pole kummagi doosiga reaktsioone. Kas tead, mitu COVID-19 vaktsiini süsti oled tänaseni juba teinud, ja kas oled ise COVID-19 vastu vaktsineeritud? Aus vastus – ei tea täpset arvu – ikka väga palju! Ma ei ole õnneks üksi vaktsineerinud, oleme kaasanud kolleege, kes on läbinud immuniseerimiskoolituse. Minult küsitakse üsna sageli, kas ma olen ikka ise vaktsineeritud. Jah, mina olen vaktsineeritud ja arvan, et teisiti ei saaks ma seda tööd teha. Sain oma esimese koroonavaktsiini doosi vaktsineerimise teisel päeval ja teise doosi täpselt kolm nädalat hiljem. Kõrvaltoimeks oli ainult süstekoha valulikkus mõlema doosiga. Mida ütleksid kaastöötajatele ja ka kogukonnale, kes ei ole veel COVID-19 vastu vaktsineeritud? Usun, et iga uus asi tekitab algselt kõhklusi, ka tervishoiutöötajate seas, see on inimlik ning normaalne. Usun, et vaktsineerimine on tõhus samm tagasi normaalsuse poole ja ma julgustan kõiki vaktsineerima. Kui kõhklete või kui teil on küsimusi, siis rääkige oma hirmudest ja mõtetest vaktsineerimisega tegeleva arsti või õega, koos leiame alati vastused.


Ta rkust lõ p utö ö d es t

Kuidas hinnata õendusjuhtide emotsionaalset intelligentsust? Tekst: Ene Vadi, Antek Kasemaa

Emotsionaalselt intelligentsel õendusjuhil on oluline roll tervishoiuorganisatsiooni töökultuuri ja väärtuste arendamisel ning visiooni ja strateegiate loomisel ning elluviimisel. Uuringute andmed näitavad positiivset seost õendusjuhtide emotsionaalse intelligentsuse ning patsientide ravikvaliteedi tõusu vahel. Tallinna Ülikooli vilistlane Ene Vadi uuris oma magistritöös, kuidas hinnata õendusjuhtide emotsionaalset intelligentsust. Emotsionaalne intelligentsus (edaspidi EI) on laialt levinud ja mitmeti defineeritav konstrukt. Mayeri ja Salovey (1997) järgi tähendab EI võimekust tajuda, ära tunda ja juhtida emotsioone, kasutada neid oma mõtete suunamiseks ning mõista emotsioonidevahelisi seoseid. EI on ajas muutuv ja arenev – seda on võimalik täiendada praktilistel koolitustel ning töö- ja elukogemuste kaudu. EI arendamist soodustavad nii eneseanalüüs kui ka teistelt saadud tagasiside.

Õendusjuhid vajavad EI pädevusi

hinnangu andmise variant, kuna juhtide EI pädevuste kaardistamiseks soovitatakse kasutada 360˚ tagasiside meetodit, kus hinnanguid annavad nii juht ise kui ka tema kolleegid, alluvad ja vahetu juht. Eri tasandi hindajate kaasamine annab juhile mitmekülgsemat teavet, mis võimaldab põhjalikumat eneseanalüüsi. Küsimustike üldise puudusena tuleb aga välja tuua, et kogutud andmeid võivad mõjutada mitmed lisategurid, nt hindajate kognitiivsed protsessid ja hindamiskeskkond.

Metoodika

Varasemate uuringute järgi on õendusjuhtide EI positiivses seoses patsientide ravikvaliteediga. Samuti on leitud, et kõrgema EI-ga õendusjuhid kasutavad rohkem perspektiivset eestvedamist (ing transformational leadership), mis on üks tõhusamaid juhtimisstiile tervishoius. Kõrge EI-ga õendusjuhid suudavad edukamalt lahendada konflikte ja muuta tööõhkkonda positiivsemaks, suurendades nii õdede töörahulolu ning vähendades tööjõu voolavust. Lisaks aitab EI õendusjuhtidel paremini hakkama saada tööstressiga, kuna EI pädevused võimaldavad eristada ja jälgida enda ja teiste emotsioone ning reguleerida oma käitumist vastavalt sellele.

Uurimus viidi läbi 2020. aasta jaanuaris ühes Eesti haiglas. Valimisse kuulus 81 õendusala juhti* ja 231 õendusala töötajat. Andmeid koguti veebipõhiselt. Taustandmetest küsiti vastajate vanust, sugu, rahvust, haridust, ametikohta ja tööstaaži. Juhtide EI mõõtmiseks kohandati eesti keelde Genose EI skaala 14-väiteline lühivariant (vt tabel 1). Andmete analüüsiks kasutati kinnitavat faktoranalüüsi ja t-testi. Küsimustiku struktuuri analüüsiti nii kogu valimis kui ka juhtide ja alluvate ning eestlaste ja mitte-eestlaste alavalimite kaupa.

Põhjalik tagasiside võimaldab põhjalikumat eneseanalüüsi

Juhid hindasid oma EI-d kõrgemaks, kui nende alluvad

Juhtide EI hindamiseks on sobiv kasutada Palmeri jt (2009) küsimustikku, mis mõõdab juhtide EI pädevuste avaldumist oma tööülesannete täitmisel (vt täpsemalt: https://www.genosinternational.com/emotional-intelligence). Küsimustikul on nii enesehindamise kui ka teistele

Emotsionaalse intelligentsuse arendamist soodustavad nii eneseanalüüs kui ka teistelt saadud tagasiside. 26

Selle uuringu tulemuste järgi võib soovitada eestikeelset EI küsimustikku (vt tabel 1) eeskätt oma juhi hindamiseks. Analüüsitud alavalimite (juhid, alluvad, eestlased, mitte-eestlased) põhjal sobib küsimustik kõige vähem enesekohaste hinnangute andmiseks. Lisaks


Ta r kus t lõ p utö ö d est

Standardiseeritud mõõdikud ja 360˚ tagasiside Õendusjuhtide EI hindamiseks ja arendamiseks tuleb kasutada standardmõõdikuid, et uuringute andmed oleksid usaldusväärsed ja tõenduspõhised. Selle uurimuse käigus eesti keelde kohandatud EI küsimustikku saab kasutada ja edasi arendada järgnevates uuringutes. Õendusjuhtide ja nende alluvate hinnangute ebakõla viitab vajadusele viia tervishoiuasutustes läbi juhtide EI 360˚ uuringuid ja rakendada erinevaid uurimismeetodeid, et anda neile võimalikult mitmekülgset tagasisidet.

Foto: Unsplash

ilmnes faktoranalüüsist, et mõõdik on kasutatav eeskätt eesti rahvusest vastajate seas. Mitte-eestlaste eesti keele oskus võib olla eri tasemel ja andmete usaldusväärsuse tagamiseks tuleks neile pakkuda võimalust vastata emakeelsele küsimustikule. Analüüsist selgus, et juhtide hinnangud oma EI-le olid statistiliselt oluliselt kõrgemad kui alluvate antud hinnangud. Varasemate uuringute järgi võib ebakõla enesekohaste ja teiste antud hinnangute

Tabel 1. EI küsimustiku juhi hindamise variant

(kogu küsimustiku saamiseks pöörduge: ene.vadi@regionaalhaigla.ee) Nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Väited EI komponent Ta kasutab sobivaid viise, et töötajaid otsustest teavitada. EPA Ta ei mõista, kuidas tema tunded mõjutavad tema käitumist tööl. EET Ta mõtleb selgelt ka siis, kui on ärritunud. EEK Ta ei saa tööl edukalt hakkama stressirohkete olukordadega. EEJ Ta mõistab, mis pakub inimestele töö juures rõõmu. TEA Tal on raske jääda keerulistes olukordades rahulikuks. EEK Ta ei lase töötajate tujul langeda. TEJ Tal on raske aru saada, mis motiveerib inimesi tööd tegema. TEA Ta võtab arvesse töötajate reaktsioone, kui edastab neile otsuseid. EPA Tal on raskusi sõnades väljendada seda, kuidas ta end tööl tunneb. EV Ta arutleb oma pettumuste üle sobival viisil. EV Ta ei tea, kuidas käituda, kui tema kolleegid lähevad endast välja. TEJ Ta teadvustab, milline on tema meeleolu tööl. EET Ta tuleb hästi toime tema tööd häirivate asjaoludega. EEJ

EPA – emotsioonide põhjustest arusaamine; EET – emotsionaalne eneseteadlikkus; EEK – enda emotsioonide kontrollimine; EEJ – enda emotsioonide juhtimine; TEA – teiste emotsioonidest arusaamine; TEJ – teiste emotsioonide juhtimine; EV – emotsioonide väljendamine. vahel viidata juhtide ja alluvate halvemale küsimustiku täitmine haigla kiires ja pinläbisaamisele ning juhtide tegevuse vähe- gelises töökeskkonnas. Seega on soovitav semale tõhususele. Teisalt tuleb järeldus- lisaks ankeetküsitlustele hinnata juhtide EI te tegemisel arvestada, et küsimustike pädevusi ka teiste meetodite, nt intervjuu abil kogutud andmeid mõjutavad mitmed ja vaatluse abil. tegurid. Enesekohaseid kõrgeid hinnanguid seletatakse sotsiaalse soovitavusega ja enda Ene Vadi magistritöö: tinyurl.com/115zccc9 pädevuste ülehindamisega vähese eneseteadlikkuse tõttu. Alluvate madalamad hin- * Uuringu valimisse kuulusid lisaks õendusjuhtidele juhtivad radioloogiatehnikud ja bioanalüünangud oma juhile võivad olla seotud nende kognitiivsete protsesside ja keskkonnaga, nt tikud ning õendustöö ja laboritöö koordinaatorid.

Kõrge emotsionaalse intelligentsusega õendusjuhid suudavad edukamalt lahendada konflikte ja muuta tööõhkkonda positiivsemaks, suurendades nii õdede töörahulolu ning vähendades tööjõu voolavust. Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

27


Ta rkus t lõ p utö ö d est

Tervishoiuasutused ei ole alati personalile turvalised Tekst: Eneli Kaugerand

Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises statsionaaris töötavate töötajate suhtes on ülemaailmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrant Eneli Kaugerand kirjeldas oma vaimse tervise õenduse magistriõppekava arendusprojektis „Verbaalse de-eskalatsiooni koolituste läbiviimine õendus- ja hoolduspersonalile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus agiteeritud patsiendiga toimetulekuks“ verbaalse de-eskalatsiooni positiivset mõju, mis võib säästa tervishoiutöötajate ning klientide tervist ja aega. Töökohavägivald – kes kannab kahju?

käitumise üle ning samaaegselt luua usalduslikum suhe tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel. Paraneb patsiendi ning õendus- ja Tervishoiuasutustes esinev vägivald abi osutajate suhtes on üle- hooldustöötaja omavaheline terapeutiline suhe, mis aitab vähenmaailmne probleem ning agiteeritud ja agressiivsed patsiendid dada ohjeldusmeetmete kasutamise vajadust, mistõttu lüheneb ka psühhiaatriakliinikutes on sagedased. Psühhoosiga seotud agi- patsiendi haiglas viibitud aeg. Verbaalse de-eskalatsiooni juhiseid tatsioon on psühhiaatrilise häirega patsientide puhul tihti põhjus kasutades võib agiteeritud patsient rahuneda ning agressiivsust ei erakorraliseks pöördumiseks tervishoiuasutusse ning nõuab viivi- vallandu, samal ajal kui agiteeritud patsiendi piiramisel võib olutamatut sekkumist, et vältida olukorra eskaleerumist tasemeni, mis kord eskaleeruda ning vallandub patsiendipoolne agressioon, vaimvõib ohustada patsienti ennast, tema lähedasi, osakonna personali ne- ja/või füüsiline vägivald esemete, iseenda, kaaspatsientide või ning teisi patsiente. Kahjuks kasutatakse ärritunud või ägestuva tervishoiutöötajate suhtes. Verbaalse de-eskaleerimise kasutamisest patsiendi rahustamiseks äärmuslikke meetmeid, nagu eraldamine, on kasu kõikidele tervishoiutöötajatele, mistõttu peaksid tulevikus ohjeldamine ning medikamentoosne rahustamine, mis sageli on kõik psühhiaatriakliinikus töötavad õendus- ja hooldustöötajad aja- ja ressursikulukad. Piiravate meetodite kasutamata jätmine olema de-eskalatsiooni teemal koolitatud juba enne tööle asumist. nõuab organisatsioonikultuuri muutust ja töötajate koolitamist, De-eskalatsioonitehnikate koolituse läbimine suurendab õdede mis pikas plaanis vähendab kliendi ja tervishoiuasutuse kulusid, ja hooldustöötajate võimet vähendada vägivaldset ja agressiivset töötajate ja patsiendi vigastusi ning parandab patsiendi-tervis- käitumist ning tõstab osakonna ohutuse taset. hoiutöötaja suhteid. Kirjanduse andmeil peetakse oluliseks korraldada regulaarNii tänases kui ka tulevikuühiskonnas on agiteeritud patsiendi selt agressiooni juhtimise koolitusi, et parandada personali riski­ de-eskaleerimismeetoditest kasu kõikidele tervishoiutöötajatele. hindamis- ja suhtlemisoskust, suurendada teadlikkust, kuidas Järjest olulisem on, et patsienti kaasataks raviprotsessi ning tema agitatsiooniga toime tulla, ning tõsta usaldusväärsust patsiendi soovidega arvestataks. Kirjandusest selgub, et eneseefektiivsuse silmis. Verbaalne de-eskaleerimine on meetod, mille kasutamine suurenemisega paraneb nii motivatsioon kui ka töövõimekus. on jõukohane igaühele. Efektiivne de-eskaleerimine võtab aega umbes 5–10 minutit ning on võrreldes teiste sekkumistega oluliselt säästlikum, hoides nii Verbaalne detervishoiutöötajate kui ka pateskalatsioon on siendi aega, füüsilist ja vaimset psühhiaatrilise ravi osa tervist. Järjest olulisem on, et patsienti kaasataks Arendusprojektiga kogutud Verbaalse de-eskalatsiooni meeraviprotsessi ning tema soovidega teadmisi jagati Viljandi haigla todi abil on patsiendil võimapsühhiaatriakliiniku õdedele lus saavutada kontroll iseenda

arvestataks. 28


rub ri i k

Agressiooni hindamise ja ravi seitse juhist, mis aitavad luua parimat ravisuhet: • füüsiline ruum/keskkond peab olema ohutu; • töötajad peavad olema sobivad; • töötajad peavad olema koolitatud; • olukorra ohjamiseks peab olema läheduses piisav arv koolitatud töötajaid; • oluline on kasutada objektiivseid agitatsiooni hindamise skaalasid; • patsiendile lähenedes tuleb olla kindel ja tunda end turvaliselt.

De-eskalatsiooni põhiaspektid on: 1) patsiendi isikliku ruumi austamine; 2) provokatsiooni vältimine ja rahu säilitamine; 3) verbaalse kontakti loomine ja kindlustunde/usalduse loomine; 4) rääkimine lihtsalt ja lühikeste lausetega; 5) patsiendi soovide ja tunnetega arvestamine; 6) patsiendi ärakuulamine; 7) nõustumine või nõustumine mittenõustumisega; 8) selgete piiride seadmine; 9) valikute ja optimismi pakkumine; 10) olukorra tagasisidestamine patsiendile ja personalile.

Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises statsionaaris töötavate töötajate suhtes on ülemaailmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele.

Foto: Unsplash

ja hoolduspersonalile suunatud koolitusel. De-eskalatsiooni koolitused on mõeldud kõigile psühhiaatriakliiniku õdedele ja hoolduspersonalile, kelle hulka kuuluvad hooldajad, koordinaatorid, koristajad, tegevusjuhendajad, kellel on igapäevane kokkupuude patsientidega. Varem ei ole taolist eri sihtgruppidele mõeldud koolitust korraldatud, mistõttu oli väljakutse panna eri osakondade inimesed koostööd tegema ja oma kogemusi jagama. Hirmudel aga ei olnud alust, pigem rikastavad kogemused koolitust ja aitavad simulatsiooni­ ülesannetele huvitavaid lahendusi leida. Koolitus arendab meeskonnatööd. Esimesel koolituspäeval jagavad koolitajad teoreetilisi teadmisi ning teisel päeval keskendutakse grupitöödele ja simulatsiooniülesannetele. Enne koolituse algust küsitakse koolitatavatelt nende teadmiste kohta agressiooni, de-eskalatsiooni ning sunnimeetmete kasutamise kohta, et oskaks keskendada koolitust kõige enam selgitamist vajavatele aspektidele. Koolituse lõpus küsitakse tagasisidet, et veenduda, kas kõik vajalik jõudis koolitatavateni. Kahjuks on praegu läbi viidud vaid üks 16-liikmelise grupi koolitus, kuid sealt saadud tagasiside on motiveeriv ning annab tunnistust, et koolitus andis enamikule koolitusel osalenutest uusi teadmisi de-eskalatsiooni kohta. Tõdeti, et koolitus andis uusi teadmisi, mida praktikasse rakendada, või kinnistas seniseid teadmisi. Projektimeeskond leiab, et koolitusega tuleb kindlasti jätkata. Tulevikus võib taoline koolitus olla vajalik ka EMOs ja teistes osakondades, kus erakorralised juhtumid aset leiavad. Sotsiaalministeeriumi suunistest juhindudes on tööalase heaolu loomiseks vaja järjekindlalt ja süsteemselt mõjutada töökeskkonda. See tähendab tervise ja ohutuse eest hoolitsemist nii praegu kui ka tulevikus, et ennetada võimalikult suurel hulgal terviseriske.

29


Hea p ra kti ka

Mida me PAIKame? Tekst: Ene Veiksaar Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht Foto: Kadri Oras

„Süsteemis on mingisugune auk, kus inimesed jäävad kahe poole vahele!“ sellise üllatusliku järelduseni jõudis Maailmapanga ekspert Christoph Kurowski juba 2015. aastal pärast Eestis läbi viidud tervishoiusüsteemi analüüsimist. Haigla ravib tulemuslikult patsiente, perearstisüsteem on väga tõhusalt üles ehitatud, aga nende kahe vahel on lõhe, kus inimene jääb hätta. Selle augu paikamiseks kutsuti Viljandis ellu PAIK-projekt (PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas), et leida koostöömudel ühe maakonna näitel. Projekti algatajateks olid Viljandi Haigla ja Sotsiaalministeerium ning rahastajaks Haigekassa.

„PAIK tähendab koostööd patsiendi heaks. Ühe meeskonnana tegutseb võrgustik, kuhu kuuluvad patsient ise, tema perearst ja eriarst, pereõde ja koduõde, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kogukond ja perekond,“ selgitab SA Viljandi Haigla koduteenuste osakonna juhataja ja pilootprojekti PAIK eestvedaja Kadri Oras. „Peaeesmärk on kinkida kroonilise haigusega inimesele pikem ja kvaliteetsem elu kodus, pakkuda talle ja tema lähedastele teadmisi, oskusi ja kindlustunnet toimetulekuks,“ lisab ta.

Kuidas abivajaja PAIKa jõuab? „Kogu abi planeerimise ja andmise keskpunktis on inimene ise oma vajaduste ning eesmärkidega. Tema eesmärkide sõnastamise kaudu saab jõuda tulemusliku abistamiseni ning patsienti vajaduse korral motiveerida oma tervisekäitumist muutma. Patsiendi sobivust projekti hinnatakse kokkulepitud kriteeriumide alusel. Teenusele suunab teda perearst, eriarst, õde või annab soovituse kiirabi,“ selgitab Oras teenuse algust. Viljandi haiglas on PAIK-projektis tööl neli tervisejuhti – kaks õe ja kaks sotsiaaltöötaja hariduse ning kogemusega inimest –, kes püüavad koostöös perearsti ja -õe, koduõe, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ning haigla spetsialistidega patsiente nende raviteekonnal aidata.

Tegevust toetab Teleskoop Võrgustikutööl ühiselt kasutav

IT-platvorm Teleskoop loodi spetsiaalselt Viljandi Haigla infosüsteemi lisamoodulina. „Sinna saavad võrgustiku liikmed, õed, arstid, sotsiaaltöötajad, vajaduse korral ka patsiendi pereliikmed lisada olulisi dokumentehindamisi, kohtumiste protokolle, aga ka kehtiva raviskeemi. Kesksel kohal on seal patsiendi terviseplaan ja tegevuskava, mis on kokku lepitud võrgustikukohtumisel. Nii muutub Teleskoop töövahendiks, kus oma tööd planeerida ja teistega jagada ja sellega dubleerimist vältida. Teleskoobiga on liidestunud Viljandi maakonna kõik sotsiaaltöötajad ja ca 80% perearstipraksistest,“ räägib Kadri Oras.

Kuhu „paikamisega“ on jõutud? 2020. aasta lõpus lõppes pilootprojekt, edasi jätkatakse Viljandi Haiglas samadel alustel, aga teenusena. Hetkel on käimas PAIKprojekti mõju-uuring. „Esmaste tulemuste põhjal saame väita, et PAIK-projektis osalenud patsiendid vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi. Patsientide tagasiside põhjal mõjub teenus positiivselt nii tervisele kui ka teadlikkusele ning enamik soovitaks ka teistele sama teenust,“ nendib haigla ravijuht Mart Kull. PAIK-projekti põhimõtteid võetakse üle Eesti kasutusele üha enam. Kohe-kohe on sarnase teenusega alustamas Kuressaare Haigla, kelle personali Viljandi kolleegid jõudumööda välja koolitavad.

PAIK tähendab koostööd patsiendi heaks. 30


Tervisejuhid Leivi Onga-Lebedeva, Merit Tekko ja Eneli Tulp kuulamas üle telesilla haigla arendusjuhti Andres Anieri.

Tulemuslik näide patsiendi abistamisest: eestkoste seadmine mäluhäiretega Mallele 83-aastane Malle (nimi muudetud) elab üksi linnas asuvas korruselamus. Diagnoosideks südamepuudulikkus, kõrgvererõhktõbi, maohaavand. Malle on viibinud Viljandi Haigla siseosakonnas ulatuslike tursetega ja raviarst soovitab talle PAIK-teenust, kuna kodus jäid naisel ravimid (sh diureetikumid) võtmata. Patsient nõustub, soovides kodus paremini hakkama saada. PAIK-meeskond teatab pereõele teenusega liitumisest ja saab pereõelt tagasiside, et patsient mitte „tõenäoliselt ei jäta ravimid võtmata, vaid päris kindlasti ei võta neid“. Koos pereõega tehakse patsiendi abistamiseks esmane plaan, mille pereõde perearstiga läbi arutab. Patsient suunatakse koduõendusele. Tervisejuht informeerib omavalitsuse sotsiaaltöötajat, et patsient saab PAIK-teenust. Patsiendi igakülgne hindamine ja tema probleemide sõnastamine toimub koduõe abiga patsiendi kodus. Selgub, et patsiendil on tõsised diagnoosimata mäluhäired ja tal on raskusi igapäevatoimingutega. Samal ajal on Malle väga koostöövalmis, sest tal on soov kodus elada ja mitte enam haiglasse sattuda. Ta on nõus võrgustikukohtumisega,

KUIDAS PAIK ABISTAS?

• PAIK aitas patsiendil endal seada eesmärgi („et saaks elada oma kodus“). kus räägitakse läbi, kes ja mida tema • Teleskoop andis võimaluse ühises keskheaks teha saab. konnas hallata terviseplaani, tegevuskava, Võrgustikukohtumine toimub ravimite lehte, kontaktnumbreid ja muud patsiendi kodus, sellest võtavad osa vajalikku. PAIK-tervisejuht, koduõde, kohaliku • Ühine võrgustik (pereõde, kodu­ õde, omavalitsuse sotsiaaltöötaja, pere­ PAIK-sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitõde ja telefoni teel ka perearst. Selsuse sotsiaaltöötaja) tegutses ühise eesgub, et Mallet kimbutavad tõsised märgi nimel, et patsiendi ravimid oleksid lühi- ja pikamäluhäired, mistõttu on võetud ja ta ei peaks sattuma taas haiglasvajalik kõrvaline abi ja tuleb jälgida, se. kas ja kuidas ta ravimeid tarvitab ja igapäevaeluga hakkama saab. Lepitakse kokku abistamine: igapäevane jalutamine, retseptiravimite väljaost, PAIK tähendab vererõhu ja tursete jälgimine. Esmane koostööd patplaan tehakse kaheks kuuks. Kontakti siendi heaks. PAIK-meeskond märkab visiidi loomine ajal köögis alkoholipudeleid. Kuna Mallel esinevad tõsised mäluhäired, tekib küsimus, kas tema raha ja vara on ikka turvaliselt hoitud. Sotsiaaltöötaja hinnangul võib tekkida vajaSõnumivahetus dus eestkoste seadmise järele. Koduõe visiidid jätkuvad. Üha rohkem on märgata patsiendi mäluhäireid. Esineb olukordi, kus Malle pakub koduõele raha, oskamata selgitada, mille eest. Tugivõrgustiku omavahelise konsultatsiooni käigus otsustatakse algatada patsiendile eestkoste seadmine KOVi poolt.

31

Teenuste koordineerimine

Vajduste ja eesmärkidega arvestamine

Ühine planeerimine


Õd e nõ us ta b

Kuidas mõjutab toitumine vaimset tervist? Intervjueeris: Karoli Noor Foto: Erakogu

Tervislik toitumine kipub stressirohkel ajal tagaplaanile jääma. Kuidas peaks toituma, et nii füüsilist kui ka vaimset tervist toetada? Vastab Pärnu perearstikeskuse pereõde Margit Kask, kes on lisaks õe põhiõppele omandanud ka vaimse tervise õe ja toitumisnõustaja kutse ning töötanud psühhiaatriakliinikus toitumisnõustajana.

Kuidas kõlab sinu tervisliku toitumise definitsioon? Tervislik toitumine on eelkõige regulaarne toitumine. See tähendab, et päevas on kolm põhitoidukorda ja paar vahepala. Selliselt toitumine võib olla keeruline, arvestades paljude inimeste kiiret elutempot, kuid võlusõna on toidukordade planeerimine. Kui eelmisel päeval või ka pikemalt ette läbi mõelda, mida ja millal süüa, on võimalik suuri isusid kontrolli all hoida ja end kogu päeva vältel hästi tunda. Samuti aitab planeerimine muuta menüü mitmekesisemaks, mis on samuti tervisliku toitumise üks olulisi alustalasid.

soodustada kaalutõusu, kui toitu kasutatakse lohutusena. Keeruline on öelda, kas enne oli depressioon, mille jaoks otsiti lohutust toidust, või on ülekaal olnud depressiooni teket soodustav tegur. Samuti satutakse tihti nõiaringi – süüakse, minnakse suuremaks, mis tekitab halva enesetunde, lohutatakse end toiduga, minnakse veel suuremaks, mis tekitab veel halvema enesetunde jne. Toitumisnõustamise kõrval tuleb tihti ka vaimse tervisega tegeleda. Sageli juhtub, et ei ole võimalik edukalt toitumisnõustamisega tegeleda enne, kui vaimse tervise mured on seljatatud.

Kuidas on seotud toitumine ja vaimne tervis? Vaimne tervis ja toitumine on omavahel tugevalt seotud ja mõjutavad üksteist mitmest aspektist. Kõige selgem on biokeemiline seos – aju vajab efektiivseks toimimiseks mineraalaineid ja vitamiine, mida saab ainult toidust. Vaimse tervise ja toitumise mured on samuti seotud, kuid sageli on raske öelda, kumb tuleb enne. Ülekaalulistel inimestel esineb tihti depressiivsust, une- või ärevushäireid. Samuti võib depressioon

Miks mõned inimesed hakkavad stressiga rohkem sööma ja teised lõpetavad söömise? Üldiselt on lühiajalisel stressil isu pärssiv toime, aga igapäevasel pingel (eriti kui selle juurde käib väike depressiivsus) pigem isu kasvatav mõju. See, kuidas keegi reageerib, sõltub hormoonidest, mida aju vallandab. Uuringutes pole leitud geneetilist või käitumuslikku erinevust, vaid kõik oleneb ajukeemiast. Stressirohkes keskkonnas on toidust lohutuse otsimine tava­

32


Õd e nõ us ta b

pärane. Energiarikkaid toite süües veresuhkru tase tõuseb, mis rahustab ja tekitab hea tunde. Magusad asjad mõjuvad preemiana, mis aitab stressiga toime tulla. Tegelikult tasuks aga kiire päeva jooksul võtta hingetõmbepause ja süüa selliseid tervislikke snäkke nagu puuviljad ja pähklid, mitte maiustusi. Milliseid toite aju vajab, kui peab rohkelt mõttetööd tegema? Kui on pingelisem õppe- või mõtteperiood, peab ajule kindlasti andma piisavalt süsivesikuid. Siiski ei vaja aju mitte šokolaadi ja komme, vaid aeglasi süsivesikuid. Valge suhkur kaob ruttu organismist ära ja seega vajab aju peagi uut doosi. Parem valik on täisteratooted ja puuviljad. Täisteratooted on lisaks süsivesikutele head ka magneesiumisisalduse poolest, magneesiumi on vaja närvisüsteemi toimimiseks. Aju vajab ka B-grupi vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. B-grupi vitamiine on palju maksas ning häid rasvu pähklites ja seemnetes. Seega tasub ajutööle vastu minna pähklite ja seemnete seguga. Samuti on väga hea toit idud, mis sisaldavad palju erinevaid mineraalaineid ja vitamiine. Pähkleid, seemneid ja idusid pole ka palju vaja, et piisav kogus vajalikke aineid kätte saada. Päevas piisab peotäiest. Kas maiustuste vahetamine suhkruasendajaga valmistatud snäkkide vastu on mõistlik? Suhkru kogust menüüs peaks kindlasti kontrollima, eriti just valge suhkru kogust. Küsimus on, millega seda asendaAjutööd turgutavad erinevad pähklid ja seemned.

Eesti Õde | Kevad 2021 | 1/5

da. Keemilistel suhkru­asendajatel Vanemad peaksid võtma laste on erinevaid tervist toitumise eest rohkem vastutust ja kahjustavaid mõjusid, mistõttu ei tasu koolilapse menüü korralikult läbi neid süüa. Eelistada tasuks loodusmõtlema. likke magusaineid nagu agaavisiirup, palmisuhkur ja stevia. Siiski ei tasu ka nenÜlekaaluliste laste toitumisharjumused dega üle pingutada. kipuvad olema sarnased – hommikusööki Kui suhkru tarbimine on väga suur, siis ei sööda, lõunasöök ostetakse poest (mitte tuleks seda järk-järgult vähendada, mitte lihtsalt suhkrut asendada. Suhkruasenda- ei sööda koolilõunat) või jääb üldse vahelt jatega magustatud tooted annavad küll aju- ära, pärast kooli sööb laps reeglina kodus le magusa signaali, kuid kuna veresuhkru kõike meelepärast, mis ei pruugi olla tervistõusu ei teki, ei pruugi magusaisu siiski üle lik. Vanemad peaksid võtma laste toitumise minna. Üldine eesmärk võiks olla magu- eest rohkem vastutust ja koolilapse menüü sate toitude vähendamine. Magusat ei pea korralikult läbi mõtlema. täiesti välja jätma, aga tuleks leida mõistlik Laste toitumisharjumuste kujundamikogus ja tervislikud alternatiivid. ne algab juba imikueas, kui lapsevanemad Magusa söömise vähendamiseks on peaksid proovimiseks pakkuma võimalioluline, et toitumine oleks regulaarne, sest kult erinevaid maitseid – köögivilju, liha ja siis ei teki nii suuri isusid ka magusa järe- kala. Seejuures tuleb maitsetega harjutada, le. Magusaisu peegeldab reeglina millegi mitte lihtsalt esimese ampsu pealt otsuspuudust või proovitakse sellega stressi lee- tada, et see lapsele ei meeldi. Kui lapsele vendada. Kui regulaarse toitumisega on tervislik toit maitseb, siis on suurem tõefüsioloogilised vajadused rahuldatud, on näosus, et ka tema toiduvalikud vanemaks ka maiustustest kergem loobuda. saades püsivad tervislikud ja mitmekesised. Samuti peab lapsele võimalikult vara Kui erinev peaks olema ajutööd tegeva ini- tutvustama kolme põhisöögikorra ja kahe mese menüü füüsilist tööd tegeva inimese vahepala põhimõtet. menüüst? Füüsilist tööd tegev inimene vajab roh- Miks on kaalu jälgimine paljude jaoks raske? kem energiat – päevane energiavajadus Kõige raskem on harjumuste muutmine. võib olla isegi kuni 1000 kilokalorit suu- Inimesed on harjumuste orjad ja mugavam rem kui ajutööd tegeval inimesel. See aga on vanaviisi jätkata, kui uusi kombeid sisse ei tähenda, et rohkem kaloreid peaks saa- harjutada. On teooriaid, et nelja nädalaga ma maiustuste või rasvade arvelt. Valku- peaksid harjumused hakkama kinnistuma. de, rasvade ja süsivesikute suhe peaks Seega võiks alustuseks panna endale eesjääma samaks, lihtsalt kogus peaks märgi, et neli nädalat proovin teha midagi teisiti. Alguses on muidugi raske, aga juba olema suurem. Samuti peavad kuu aja pärast saab tagasi vaadates aru, et ka raske töö tegijad jälgima toitumise regulaarsust – see ei olnudki nii hull. pärast rasket tööpäeva kõhu pilgeni täis söö- Milliseid lihtsaid nippe tervislikuma elumine ei ole mõistlik. stiili poole liikumiseks võiks inimestele Erinevus toidu soovitada? koostises on füüsiOluline on seada endale lühiajalisi ja saalist tööd tegevate vutatavaid eesmärke. inimeste ja sportlasMenüüsse võiks tuua pähkleid, seemte vahel. Sportlased neid ja idusid, mis on toitainerikkad. Päeva tuleks planeerida viis toidukorda võivad vajada rohkem valku, aga see – kolm põhitoidukorda ja kaks väiksemat sõltub ka treeningu vahepala. Vahepalaks sobib hästi puuvili tüübist. Tavainimene ei või peotäis pähkleid. tohiks pikalt väga valguMõistlik on rohkem liikuda. Selleks ei rikast dieeti pidada, sest see pea minema jõusaali või jooksma, esialgu võib seedimist aeglustada, kõhu- piisab ka jalutamisest, kas või mõnel õhtul nädalas. kinnisust tekitada ja ka soolevähi tekkimist soodustada. Sammhaaval võiks vähendada magusa tarbimist. Mis on levinuimad vead, mida lapLauasoola soovitan asendada roosa soola, sevanemad laste toidulauda kattes kivi- või meresoolaga, mis sisaldavad kasulikke mineraale. teevad? 33


Va li mi sed

Väljakutsed organisatsioonis Algus lk 3

musi parandada. Jätkame nii läbirääkimistel kui ka riiklikul tasandil aruteludega, et kokku leppida arsti, õe ja hooldustöötajavastutuse ja õiguste piirid koos kas või soovituslike koormusnormidega. Eesti Õdede Liidu 100 aasta juubel on varsti käes. Meil on tekkinud koos partneritega põnevad mõtted nii kodulehe atraktiivsemaks muutmiseks, siseveebi arendamiseks kui ka õdede ja hooldustöötajate suuremaks märkamiseks, kaasamiseks ja tunnustamiseks. Loodame, et aastal 2023, kui tähistame väärikalt ja pidulikult oma juubelit, saame üllatada uute põnevate ideede ja tegevustega. Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030 sisaldab eesmärke ja tegevusi nii ministeeriumidele kui ka riigiasutustele, liitudele ja tervishoiuorganisatsioonidele, inimestele ja tervishoiutöötajatele. Võtame eest vedada tegevusi, et kõik meie liikmed saaksid panustada, ideid voolaks ning lahendused saavutataks ulatuslikumate kokkulepete alusel. Õdede ja hooldustöötajate mõjukus ja teadlikkus peavad kasvama koos julgusega kaasa mõelda, välja öelda ja kaasa lüüa – need on väljakutsed, millega seisame silmitsi järgmistel aastatel. Oleme valmis neid tegevusi eest vedama ja tagant tõukama.

Ekspertide kaudu, kelle ringi oleme aasta-aastalt suurendanud, oleme võimelised infot jagama ja inimesi kaasama oluliselt rohkem, kui seda täna teeme. Ekspertide arv peab järgnevatel aastatel vähemalt kahekordistuma, nii nagu see on kahekordistunud viimaste aastatega. Oleme ladunud Eesti Õdede Liidule viimaste aastatega uue vundamendi, korrastanud registri, välja töötanud siseregulatsioonid ning laiendanud juhatust. Meil on üha enam võimalusi liikmete kaasamise, heaolu, teadmiste suurendamiseks. Anname endast parima, et jõuda juhatuse liikmetena regulaarselt igasse piirkonda. Usaldusisikute võrgustiku laiendamine ning nähtavaks tegemine saab meie ühiseks väljakutseks. Usaldusisikud on kui maa sool, neist sõltub otseselt, kuidas info liigub ning kuidas iga liikme mured ja rõõmud kiirelt lahenduse saavad. Usaldusisikute toetamine on üks juhatuse olulisemaid ülesandeid koos kiire infovahetusega. Usaldusisik on kõige otsesem tee infoni, mida iga liige vajab, ning liikmele info vahendaja. Kollektiivlepingu läbirääkiUsaldusisikute võrgustiku laiendamine ning mised pole ammu enam pelgalt tunnipalga kokkuleppe saavutanähtavaks tegemine saab meie ühiseks miseks. Olulised on kõik hüved väljakutseks. ja võimalused, et üldisi töötingi-

Presidendikandidaat Anneli Kannus ja asepresidendikandidaat Gerli Liivet aastateks 2021–2025

EESTI ÕDEDE LIIDU VOLIKOGU VALIB PRESIDENDI JA ASEPRESIDENDI 11. MÄRTSIL Eesti Õdede Liidu tänane president ja asepresidendid on valitud 1. oktoobril 2016 aastal Paides toimunud kongressil. Nende ametiaeg saab ümber 20. aprillil 2021. 1. novembril 2019 aastal Paides toimunud kongressil võeti vastu Eesti Õdede Liidu põhikirja muudatused, millest EÕL juhtimises on olulised alljärgnevad väljavõtted: 21. EÕL juhtorganid on kongress, volikogu ja juhatus. Juhtorganitesse valitakse isikud salajasel hääletamisel, järgides EÕL asjaajamiskorra lisas kirjeldatud protseduure. 22. EÕL struktuuri kuuluvad: 22.1. volikogu, kes suunab ja kontrollib EÕL tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest ning kus on esindajad kõikide piirkondade nõukogudest valitud maakondade esindajad; 22.2. juhatus, kes korraldab EÕL igapäevast asjaajamist ja volikogus kinnitatud tegevuskavas lähtuvate

tegevuste elluviimist ning kuhu kandideeritakse tähtajaliseks tööperioodiks; 22.3. piirkonnad, mis moodustuvad maakondadest vastavalt volikogu otsustele ning kus otsustuspädevus kuulub piirkonna nõukogule. Piirkonna nõukogu moodustub piirkonnas valitud usaldusisikutest, kes omakorda valivad igast maakonnast esindaja EÕL volikokku; 22.4. seltsingud, mis moodustuvad vastavate erialade esindajatest ning mis suunavad eriala arengut EÕL kaudu Eestis. 40. EÕL juhatus koosneb EÕL presidendist ja asepresidendist (või asepresidentidest) ning piirkonna juhtidest. 45. President, asepresident (või asepresidendid) ja piirkonna juhid võetakse volikogu otsuse alusel volikogu juhi poolt sõlmitud, tähtajalise juhatuse liikme lepinguga tööle kuni viieks aastaks. Lähtuvalt töö iseloomust sõlmitakse

34

juhatuse liikme lepingule vajadusel lisaks tööleping. Volikogu pädevuses on eelnimetatutega lepingu(te) tingimuste kokkuleppimine, lähtudes kandidaatidele seatud nõuetest ja eeltingimustest. 46. Presidendi, asepresidendi ja piirkonna juhi maksimaalne ametiaeg on kaks (2) korda viis (5) aastat. 7. veebruariks 2021 esitasid volikogu juhile Aina Saarmale avalduse presidendi ja asepresidendi kohale kandideerimiseks ühiselt Anneli Kannus ja Gerli Liivet. Nende poolt avaldusse märgitud järgnev periood algab 21. aprillil 2021 ja lõpeb 30. aprillil 2025. Eesti Õdede Liidu volikogu valib presidendi ja asepresidendi 11. märtsi 2021. aasta volikogus. Volikogule eelnevad piirkondade nõukogud, mis arutavad kandidaatide avaldust ning annavad oma piirkonna esindajatele kaasa mandaadid valimisteks.


aja lug u

Õdede vormiriietus Eesti Vabariigis (1918–1940) Tekst: Eero Kruusmaa, Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Fotod: Eesti Tervisemuuseum (THM 4851 E 1344, THM F 782)

Algus eelmises numbris. 1912. aastal hakati Tartus Mellini kliiniku juures tegutsenud õdede erakooli vastu võtma eesti soost tütarlapsi. Esimesele maailmasõjale järgenud Eesti Vabadussõjast võttis osa 323 halastajaõde, kellest enamiku moodustasid juba eestlased. Samal ajal alustati eestikeelsete õekursustega ka Viljandis. Kahe järjestikuse sõja tõttu oli Eesti Vabariigi sünnihetkeks vajadus õenduse järele selge. Noores vabariigis peeti au sees sõdades kantud vormiriietuste lihtsust ja praktilisust, need jooned iseloomustasid ka tsiviilteenistuses tegutsevatele õdede rõivaid. Õdedekoolide avamine Tartu Ülikoolis ja Eesti Punase Risti juures tähendas, et õdede riietuse tegumood ja värvitoonid hakkasid terves riigis ühtlustuma. Väikseid muutusi vormirõivastusse tõid aga 1920. aastatel õdede kooli suundunud noored naised. Naisõpilasi mõjutasid peamiselt Soomes ja Inglismaa haiglates praktikal olles nähtud rõivad ja toonased naiste emantsipatsiooni kajastavad moejooned. Mõistagi ei andnud meditsiinirõivas palju võimalusi moevoolude järgimiseks. Üks väheseid viise seda ametit pidades ajaga kaasas käia oli varrukad üles keerata ning lõigata modern­ne lühike soeng. Ainukene tõeline muutus vormirõivastuse juures oli kleidi seelikuosa lühenemine, mille tulemusel paljastus pahkluu. Arstiteaduse arengust tulenevalt suurenes rõivastuses hügieenilistel põhjustel valge värvi osatähtsus. See väljendus nii jalanõude, sokkide kui ka seelikute puhul. Teise peamise seelikuvärvina kinnistus eri tooni sinine. Korrektse töörõiva osaks olnud suur peaaegu tervet seelikut kattev põll ja peakate olid alati valged. Üheks ametirõivastuse vaoshoituse põhjuseks oli ka seda ametit pidavate naiste vanus. Kuigi Eesti Õdede Ühingu õdede kooli võeti vastu kuni 25-aastaseid naisi, jäi see amet terve Eesti Vabariigi ajaks keskealiste naiste pärusmaaks. 1930. aastate keskel oli Eestis õeametis kõige arvuEesti Õde | Kevad 2021 | 1/4

Õeriided 1941. aastast. Pildil olevat põlle kasutati pidupäevadel. Argipäevapõll meenutas rohkem kitlit. Komplekt kuulus Marie Konstantinile, kes töötas Hiiul asunud Imikute ja Väikelaste Tuberkuloosi Haiglas. Taolisi riided kanti veel 1950. aastatel. Taagepera sanatooriumi õed pargis 1931. aastal. kamalt esindatud vanusevahemik 40–44 eluaastat. Vormirõivas pidi peegeldama Vaatamata naisühiskonna poolt sellelt ametilt te osakaalu kiirele suurenemisele selnõutavat distsiplineeritust, listel traditsioonikorrektsust ja professionaalsust, liselt meeste poolt hõivatud tervismis kokku andis konservatiivse ja hoiualadel nagu farmaatsia ja arspraktilise tulemuse. titeadus jäi õendus naistekeskseks. 1936. aastal oli 528 õena töötava naise kõrval samas ametis vaid üks Teisele maailmasõjale järgnenud Nõuviiekümnendates eluaastates mees. kogude okupatsioon lõikas meid ära lääne Sõdadevahelisel ajal polnud Eesti õen- õenduse arenguteest. Järgmises numbris duserialal kasutatav ametirõivastus erinev võtame vaatluse alla Nõukogude Eesti termujal maailmas kasutusel olnust. Vormirõi- vishoius kasutusel olnud vormirõiva ning vas pidi peegeldama ühiskonna poolt sellelt jõuame välja iseseisvuse taastanud Eestisse. ametilt nõutavat distsiplineeritust, korrektsust ja professionaalsust, mis kokku andis konservatiivse ja praktilise tulemuse. Jätkub järgmises numbris. 35


Eesti Õdede Liidu Tule Eesti Õdede Liitu! koolitusplaan 2021

Õdede Liitu!

Eesti Õdede Liitu kuulub täna ligi 4000 kolleegi. Oleme suur ja tegus KORRALDAJA õdede ja õenduse arengu eest.

KUUPÄEV KOOLITUSE TEEMA KOHT organisatsioon, kes seisab

17. (või 18.) online Vaimne tervis – lapsed ja lapsevanemad Eesti Õdede Liitu kuuludes saad: märts

Põhja piirkond

osaleda kvaliteetsetel koolitustel üle Eesti ilma kuludeta; online Esmatasand – fookuses kodu- ja pereõendus Terviseõenduse Seltsing kaasa lüüa oma kutse- ja eriala arendamises, olla ekspert või saada ise ekspertidelt tuge; arendatakse Mida uutnii, infektsiooniga patsiendi käsitluses? kindluse, etViljandi kutseala et õed saaksid oma õpitut praktikasKliinilise rakendada ning õdede 13. aprill Õenduse Seltsing Kogemused, õendusprobleemid, COVID-19 õigused ja vastutus oleksid selged; kindluse, etTartu kutseala arendamisel võetakse eeskujuks Euroopa parimad praktikad; 17. aprill 15 aasta juubelikonverents Hambaravi Õdede Seltsing lahenduse tööl tekkivatele muredele ning kaitse oma palga- ja töötingimustele; 21. aprill online Eriõendus erakorralises meditsiinis Intensiivõenduse Seltsing aidata kaasa tervishoiu valdkonna elukutsete väärtustamisele ühiskonnas; 12. mai Tallinn Õe Inimkesksus. Rahvusvahelisele õdede väärtuslikku infotvõi - Eesti ajakirja, Facebooki postituste, siseveebi ja listikirja kaudu; Juhatus selle lähistel päevale pühendatud konverents tuge keerulises olukorras – vajadusel aitame tööpakkumiste, koolitus- ja haigushüvitise ning 14. mai Viljandi Lääne piirkond erakorralise toetusega; Tarkuseterad soodustused liidu partnerite ja toetajate juures; 14. mai Tartu Eriõde – multidistsiplinaarse meeskonna liige Lõuna piirkond emotsionaalset puhkust erinevatel motivatsiooniüritustel (reisid, matkad, oluliste verstapostide 21.-22. mai online V Euroopa lasteõdede kongress Kliinilise Õenduse Seltsing tähistamine) koos kolleegidega.

8. aprill

4000 kolleegi. Oleme suur ja tegus ede ja õenduse arengu eest.

a kuludeta; 27. mai Rapla 3D: deliirium, dementsus, depressioon Hooldustöötajate Seltsing KuiTallinn liitud EestiUsaldusisikute Õdede Liiduga kl 23:59 17. september koolitus enne 31. dets 2020Juhatus olla ekspert või saada ise ekspertidelt tuge; hakkavad liikmesoodustused ja rahalised garantiid kehtima 23. september Põlva Terves kehas terve vaim Lõuna piirkond juba peale kolme kuu liikmemaksu tasumist*. aaksid oma Tallinn õpitut praktikas rakendada ning õdede 1. oktoober Töötervishoiukoolitus Terviseõenduse Seltsing 8. oktoober Tallinn

Tööõnn – vaimse tervise õde eriõena erinevates asutustes

Vaimse Tervise Õenduse Seltsing

14. oktoober Tallinn Meeskonnatöö japraktikad; töörollid ning kriisisituatsioon Põhja piirkond skujuks Euroopa parimad 28. oktoober Karksi-Nuia Tervisedendus erinevatel elukaare etappidel Lääne piirkond se oma palga- ja töötingimustele; Statsionaarne õendusabi – erisused, Kliinilise Õenduse Seltsing 9. november Jõhvi probleemid, kogemused väärtustamisele ühiskonnas; Lisaks leiavad liikmed Eesti Õdede siseveebist Viru piirkonnas onvõi planeeritud koolitus „LäbiKüsi lisa Eesti Õdede LiiduLiidu usaldusisikult asutuses uuri kodulehte i postituste, siseveebi ja listikirjaoma kaudu; info motivatsiooniürituste ja kombineeritud ürituste põlemise vältimiseks“ nii eesti kui ka vene keeles, kohta oma piirkonnas. Planeeritud on mitmed motikuupäevad täpsustamisel. www.ena.ee. vatsiooni-koolitusreisid teistesse piirkondadesse! ööpakkumiste, koolitusja haigushüvitise ning Oled oodatud ka meie seltsingutesse:

s; oniüritustel (reisid, matkad, oluliste verstapostide *Tavaliselt hakkavad rahalised garantiid kehtima siis, kui oled liikmemaksu tasunud vähemalt aasta.

Profile for Eesti Õdede Liit

Eesti õde (kevad/2021)  

Ajakirja Eesti õde kevadnumbri juhtkirjas kirjeldavad Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ja asepresident Gerli Liivet, kes kandideeri...

Eesti õde (kevad/2021)  

Ajakirja Eesti õde kevadnumbri juhtkirjas kirjeldavad Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ja asepresident Gerli Liivet, kes kandideeri...

Profile for eestiode
Advertisement