Eesti õde (talv/2021)

Page 1

Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne | Talv 2021 | 4/4

Tervishoiu- ja hooldustöötajate aasta

Üllatusi täis Narva haigla ülemõde

NATALJA METELITSA INIMKESKNE JA INTEGREERITUD HAIGLAVÕRK

ICNI JUHENDMATERJAL ÕDEDE MÄÄRAMISÕIGUSE KOHTA

UUENENUD PEREÕENDUSE TEGEVUSJUHEND


SISUKORD 3

Kui sul ei ole tooli laua ääres, siis tule oma tooliga!

4 Teated 6

Tervishoiuteenuste kättesaadavus peab paranema

10

Euroopa tuleviku konverents: Euroopa kodanike paneelarutelud

11

Tööõigusega seotud probleemid

12

Üllatusi täis Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa

16

Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk

18

ICNi kongress 2021 – õendus maailmas

19

ICNi juhendmaterjal õdede määramisõiguse kohta

21

Haiglasiseste kukkumiste ennetamine parandab õenduskvaliteeti

22

Pärnu maakonna õed tunnevad muret õdede järelkasvu üle

26

Et ka nahk talvest rõõmu tunneks ...

28

Uuenenud pereõenduse tegevusjuhend

30

Abi uinuti- ja rahustisõltuvusega patsiendile – õe vastuvõtu väljaarendamine Pärnu haiglas

32

Merike Viin: Nõustamine aitab suitsetamisest loobujatel meelekindlust hoida

35

Kuidas 100 aastat tagasi oli Eestis liiga palju õdesid ja ämmaemandaid

TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUS PEAB PARANEMA LK 6

Ajakiri: Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4 Väljaandja: Eesti Õdede Liit

Vastutav toimetaja: Jaanika Palm Käesoleva numbri toimetajad: Anneli Kannus, Gerli Liivet, Siiri Puru, Marleen Mägi, Kersti Ossar, Laura Oisalu, Marelle Maiste, Tuuli Albrant Koostaja: PR Partner OÜ Keeletoimetaja: Hille Saluäär Küljendus: Kristiina Ojala, Ivari Lipp Toimetuse e-post: ajakiri@ena.ee

Esikaanel: Natalja Metelitsa Esikaane foto: Ilja Smirnov Kaastööd palume saata toimetuse aadressile ajakiri@ena.ee Ajakiri Eesti õde on trükitud loodust säästvalt toodetud kriidivabale paberile. Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne. Ilmub alates 1996. aastast.


Foto: Meeli Küttim

KUI SUL EI OLE TOOLI LAUA ÄÄRES, SIIS TULE OMA TOOLIGA! Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president

rollist on oluline rääkida rohkem ja mitte ainult omavahel. Kongressil rõhutati korduvalt teadmist, mis jõudis meieni 2020. aastal ja muutis oluliselt ka meie tegevust liiduna: ainult meie ise saame rääkida õdedest ja õdede eest, mitte keegi teine!

Kirjutasin tänast juhtkirja päris mitu korda täiesti ümber. Pidevalt mõlkusid meeles vaid kurvad lood ja kehv olukord. Kõike seda süvendasid raadioreklaamid „6 eurot tunnitasu koos paindliku töögraafikuga ja vaba päev sünnipäeval“ või „vähemalt 1000 eurot kätte ja tark ülemus“ – töö eest, mis ei eelda kõrgharidust ega sisalda surija käe hoidmist, rääkimata mähkmete vahetamisest või lõputult piiksuvate masinate pidevat jälgimist ja reguleerimist. Võrdluseks: hooldustöötaja tunnipalk on 5,45 ning 3,5-aastase väljaõppega bakalaureusekraadiga õe tunnitasu on 8,40 ...

Ootame 2022. aastal läbimurret nii COVID-19 pandeemia ohjeldamises kui ka Eesti poliitikute arusaamises. Ootame otsuseid, mis annavad õdedele ja kutsega hooldustöötajatele tagasi usu tulevikku. Õdede arvu suurendamine, õdede ja hooldustöötajate töötingimuste parandamine, sh koormusnormide kehtestamine, on hädavajalik. Vastutuse, õiguste ja pädevuste määratlemine eri ametite vahel tervishoius on keeruline, kuid samuti hädavajalik.

Õed ja hooldustöötajad teavad, et nad on tervishoiusüsteemi skelett – nemad hoiavad süsteemi püsti. Teame ju, et kui mõni luu on katki, siis on keeruline püsti püsida või igapäevaselt edukalt toimida. Praegu toimib Eesti tervishoiussüsteem just nagu lahastatud luudega. Ma ei oleks iial arvanud, et Eesti tervishoiu murdepunkt jõuab kätte 2021. aastal, aga ta jõudis. Näeme selgelt õdede puuduse mõju meie tervishoiusüsteemile. Aeg on seda ka ise teadvustada.

Täna toimib Eesti tervishoiussüsteem lahastatud luudega.

Esmakordselt ajaloos toimus ICNi kongress veebis, tuues koju kätte maailma eri nurkade kogemused, ühised mured ja kõige tähtsamana – ühised eesmärgid. Sügava kummarduse õdedele tegid Rooma paavst, Bono, Oprah ja paljud teised kuulsused. Eesti Õdede Liidu tervitus oli näha paljude maade tervituste hulgas avamistseremoonial, mis tekitas elevusevärinaid – me oleme päriselt osa ühisest suurest õdede maailmast.

Täna tunneme kõikide murede kõrval rõõmu Eesti Õdede Liidu liikmete üle – olete parimad ja mitte ainult erialatöös, vaid järjest enam iseenda ja patsientide eest seismisel! Täna on vaja püsti jääda. Enda ohverdamisest ei võida keegi, ei patsient, kes õde vajab, ega ka sina ja sinu lähedased. Meil on tahe asju paremaks teha, rääkides, suheldes, kõlades – üheskoos!

Õendusjuhtimise rahvusvahelisel konverentsi rõhutati, et „ülekoormus ja ületöö on justkui tervishoius normaalne“ ja kongressil korrati sama mõtet igalt poolt maailmast. Õenduse tegevustest ja

Õed ja kutsega hooldustöötajad on tulnud oma tooliga laua taha, et liikuda Eestis päriselt inimkeskse tervishoiusüsteemini, mis on tõesti iga inimese jaoks, nii abi vajaja kui ka abi andja jaoks. Aitäh!

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

3


teated

TERVISHOID ON ÕDEDE PUUDUSEST TINGITULT SURVE ALL

WHO SOOVIB ÕDEDE JA ÄMMAEMANDATEGA ARUTADA KOOSTÖÖVÕIMALUSI

4.–6. oktoobrini toimus ICN volikogu ja 14. oktoobril EFNi assamblee. „Mõlemal kohtumisel räägiti organisatsioonide siseasju (tegevused ja eelarve), kuid samal ajal võeti tähelepanu alla ka erinevad arendustegevused, arutati COVIDi mõju õdedele ning vaadatati äreval meelel tulevikku ehk aega pärast pandeemiat. Saime kinnitust, et kõikjal maailmas on tervishoiukorraldusele sarnased ootused ja surve, mis tuleneb õdede puudusest,“ rääkis Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet.

Foto: Eesti Õdede Liit

Sügisesse on mahtunud mitmeid rahvusvahelisi tegevusi. 29. septembril kutsus WHO Euroopa osakond esmakordselt virtuaalselt kokku riikide õenduse ja ämmaemanduse esindajad, et arutada koostöövõimalusi. Eesti poolt osalesid Gerli Liivet (Eesti Õdede Liit), Marge Mahla (Eesti Ämmaemandate Ühing) ja Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium). Samalaadsed kohtumised on planeeritud edaspidi kord kuus.

PIKENDATI PAI KAARDI KEHTIVUSAEGA Seoses pandeemia jätkumise ning õdede ja hooldustöötajate suure töökoormusega pikendati PAI kaardi kehtivuseaega kuni 30. märtsini 2022. Lisandunud on ka uusi PAI kaardi partnereid ning mitmed teenusepakkujad on teinud uusi kampaaniapakkumisi. Täpsem info PAI kodulehelt www.ena.ee/pai.

Sügisesse on mahtunud nii kontaktkoolitusi kui ka virtuaalseid koolitusi. Septembris toimus Eesti Õdede Liidu usaldusisikute koolitus ja tagantjärele tähistati koolitusega ka hambaravi õdede seltsingu juubelit. Oktoober oli koolitustest eriti rikas. Vaimse tervise õenduse seltsingu koolitus toimus Tartus, Põhja piirkonna liikmed koolitasid ennast Tallinnas ning virtuaalselt kohtuti ka terviseõenduse seltsingu ja Lääne piirkonna koolitusel. Novembris said Viljandis kokku kliinilise õenduse seltsingu liikmed ja

virtuaalselt koolitasid ennast intensiivõenduse seltsingu liikmed. Koolituste teemad olid mitmekülgsed: tervisedendus, haiguste ennetamine, töötervishoid, iseseisev statsionaarne õendusabi, vaimse tervise hoidmine läbi elukaare, erakorralsed protseduurid EMOs. Lisaks arutati pandeemia mõju ning meeskonnatööd kriisisituatsioonides. Koostamisel on järgmise aasta tegevuskava, mida Eesti Õdede Liidu volikogu koguneb arutama 2.–3. detsembril Ida-Virumaal. Tegevuskavasse on sisendi andnud nii Eesti Õdede Liidu piirkonnad kui ka seltsingud. 4

Foto: Pai kaart

KOOSTAMISEL ON JÄRGMISE AASTA KOOLITUSKAVA


Foto: Shutterstock

teated

ANNAME NÕU, KUIDAS KODUS KOROONAVIIRUSES OLLES HOOLITSEDA OMA TERVISE EEST Enamik inimesi, kellel on diagnoositud COVID-19, hakkavad ennast paremini tundma, kui haigestumisest on möödas mõni nädal. Neil nädalatel, paranemise ajal on ka ise võimalik enda tervise eest hoolt kanda.

Palu, et keegi jälgiks sinu tervislikku seisundit Kui oled haige ja tunned ennast ebaturvaliselt, siis lepi sõbra, sugulase või naabriga kokku, et iga päev teatud kellajal te kas helistate või suhtlete läbi ukse üksteisega.

Kui sul on kõrge palavik, võib sind aidata – rohke puhkamine – küllaldane vedeliku tarbimine (kõige parem on vesi), sest see aitab vältida dehüdratsiooni. Saad aru, et oled piisavalt vedelikku tarbinud, kui uriin on helekollane ja puhas.

Vajadusel võta paratsetamooli või ibuprofeeni

Hingelduse korral võib olla abi järgmistest nõuannetest

Kui tunned ebamugavustunnet, võta paratsetamooli või ibuprofeeni. Ibuprofeen ei tee COVID-19 hullemaks. Selle kohta tegi uuringu Ühendkuningriigi ravimiameti inimtervishoius kasutatavate ravimite komisjon (The Commission on Human Medicines), kes kinnitas, et ei ole selgeid tõendeid selle kohta, et ibuprofeeni kasutamine halvendaks COVID-19 diagnoosiga inimese tervist.

• Hoia tuba jahedamana.

Köha ravimine

• Keera maha soojendus, ava aken. • Ära kasuta ventilaatorit, see levitab viirust edasi. • Hinga aeglaselt läbi nina sisse ja suu kaudu välja, huuled hoia nii, nagu puhuksid küünalt ära. Sügavhingamine aitab hapnikuga varustada ka kopsude alaosa, mis on oluline selleks, et vältida kopsupõletiku teket. • Istu sirge seljaga tooli peal või voodis.

Kui sul on köha, siis väldi selja peal lamamist. Pigem ole külili või kõhuli. Teelusikatäis mett võib aidata kergendada köhimist. Alla 12-kuustele beebidele ei tohi mett anda. Vajaduse korral võta ühendust oma perearstiga, kes annab nõu, kuidas köha paremini ravida.

• Lõdvesta oma õlad nii, et sa ei oleks küürus. • Kergelt ettepoole kallutades toeta end, pannes käed põlvedele või millelegi stabiilsele, näiteks toolile. • Katsu mitte sattuda paanikasse, sest see võib hingeldust süvendada.

Kokkuvõtte koostas Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna õde Tuuli Albrant Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (UK National Health Service) kodulehe info põhjal. Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

5


fo o kuslug u

Tervishoiuteenuste kättesaadavus peab paranema Tekst: Karoli Noor

Tervishoiuteenuste kättesaadavus on üsna bürokraatlik termin, mille sisu on aga lihtne: tagada patsiendile õige ravi õigel ajal ja õiges kohas. See aga eeldab kompleksseid lahendusi ja julgeid otsuseid. Eesti oli Euroopas ravivajaduste katmata jäämise poolest esirinnas juba enne koroonakriisi. Eurostati andmetel ütles 2019. aastal 15,5% Eesti elanikest, et neil on katmata ravivajadus, sest ravi on liiga kaugel, liiga kallis või on ootejärjekord liiga pikk. Ilmselt pole kellelegi tervishoius üllatuseks, et peamine põhjus oli pikk ootejärjekord (14,5% kõigist vastanutest). Kui eriarsti ootejärjekord on pikk, proovib inimene tervishoiule läheneda tihti erakorralise meditsiini osakondade kaudu. 2018. aastal valminud Riigikontrolli auditis, mis käsitles erakorralist meditsiini, toodi välja, et kuigi EMOd on mõeldud vältimatu abi vajajatele, pöördub sinna igal aastal umbes 300 000 inimest. Paljudel juhtudel on pöördujatel kerged terviseprobleemid, mille puhul saaks aidata ka perearst. „Vesi voolab ikka allamäge ja patsient läheb sinna, kus saab abi kiiremini, kergemini ja sageli ka suuremas mahus. EMOs saab patsient arsti juurde väga kergelt, sisuliselt mõne tunniga. See on maailma mõistes suurepärane kiirus. Suurepärasega on aga see probleem, et see on väga kallis,“ ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm.

Krooniliselt haiged vajavad abi, et „Tavaliselt võib öelda, et ravijärjekordade pikkus peegeldab haigekassa rahastamisot- raviplaani järgida suseid. Näiteks olid mõni aasta tagasi pikad järjekorrad kataraktide või endoproteeside „Eesti tervishoiu suurim kitsaskoht on ressursipuudus, aga samal ajal tegeleme palju operatsioonidele pääsemiseks. Küsimus oli dubleerimisega. Meil satuvad patsiendid selles, kui palju oli haigekassa valmis ostma erinevatelt tervishoiuteenuste osutajatelt muudkui uuesti ja uuesti haiglasse – patsienti aidatakse väga hästi haiglas või peteenuseid,“ selgitab Bakler. Bakler nendib, et seni on kehtinud arva- rearsti juures, aga ta ei suuda järgida ramus, et tervishoid tuleb lihvida võimalikult vijuhiseid ja n-ö kukub jälle auku. See auk on vaja ära paigata,“ räägib PAIK-projekti õhukeseks. Ta avaldab lootust, et COVIDi somaatilise teenuse juht Kadri Oras. kriis on nii palju õpetanud, et tulevikus oleks PAIK on Viljandis toimuv pilootprojekt, tervishoid poliitikutel pikaajaliste prioriteetide hulgas. „Lihtsustatult öeldes on tervis- mis paneb ühe meeskonnana patsientide hoiuteenuste kättesaadavuse parandami- heaks tööle tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna seks vaja lisaks nii inimesi kui ka raha. Kõik osapooled: perearsti ja -õe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja apteekri, ostetav ja ehitatav on praegu sisuliselt juba kogukonna ja perekonna. Projekti sihtrüholemas,“ ütleb ta. maks on mitme diagnoosiga patsiendid, kes vajavad sotsiaalset Kui eriarsti ootejärjekord on pikk, toetust või abi. proovib inimene tervishoiule „Rahvusvahelised uuringud on näidaläheneda tihti erakorralise meditsiini nud, et 70% raviplaaosakondade kaudu. nidest jääb täitmata

Foto: shutterstock

Ressursse napib Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul ei tasu kättesaadavuse probleemi üldistada kõigile valdkondadele, vaid vaadata iga probleemset valdkonda eraldi. „Näiteks Tallinnas on probleeme abi kättesaadavusega vaimse tervise valdkonnas. Seal on vajadus teenuse järele viimaste aastatega suurenenud oluliselt kiiremini kui teistes valdkondades. Selles valdkonnas pole spetsialiste piisaval määral ette valmistatud,“ toob ta näite. 6


sotsiaalsetel põhjustel – patsiendid lihtsalt ei suuda neid täita. Arst teeb väga head tööd, kirjutab välja hea plaani, aga arstil pole aega kuulata, kas patsient suudab seda täita. Tihti ei julge patsient ka öelda, et tegelikult ei saa ta arsti juurde minna, sest tal pole näiteks transporti. Seetõttu on meie projekti üks alustala koostöö nii tervishoiu kui ka sotsiaalsüsteemiga. Näeme, et ilma sotsiaalsüsteemi toeta ei saa tegelikult inimest kompleksselt aidata,“ räägib Oras. Kuigi PAIK-projekti on arendatud vaid paar aastat, on juba näha esimesi positiivseid tulemusi. „Meie projekti üks eesmärk ja tulemusnäitaja on see, et patsient ei satuks enam nii tihti haiglasse. Oleme teinud analüüsi, kas erakorraline haigestumine ja EMOsse sattumine on vähenenud, ning oleme seda tõesti näinud. Toetatud patsiendid püsivad kauem stabiilsena,“ rõõmustab Oras.

Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse oluliselt vähem kui Euroopas keskmiselt – meil suunatakse tervishoidu 6,69% SKPst, Euroopa Liidus keskmiselt 9,89%.

OnKontakt annab onkoloogilisele patsiendile võimaluse ise oma terviseseisundit lihtsate küsimuste abil regulaarselt hinnata ja sellest oma ravimeeskonda teavitada. Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

7


Foto: shutterstock

fo o kuslug u

Patsiendi abistamiseks peab info liikuma Kuigi elame digiriigis, ei kasutata patsiendi terviseandmeid efektiivselt. „Ressursipuudust süvendab muu hulgas see, et sotsiaal- ja tervishoiusüsteem ega ka tervishoiu erinevad etapid ei jaga omavahel andmeid. Selleks on vaja ühist platvormi või platvormide vahel info jagamist,“ räägib Oras. PAIK-projektis on lahendusena kasutusel platvorm Teleskoop, milles jagatakse vajalikke andmeid ja tehtud kokkulepped. „Teleskoop aitab projekti tervisejuhtidel inimesi aidata. Näiteks annab platvorm märku, et patsient A peab minema ülehomme eriarstile. Siis saab tervisejuht uurida, kas patsient on minemas, kas on olemas vajalik transport jne. Samuti saab tervisejuht Teleskoobist jälgida, kas vajalikud ravimid on välja ostetud,“ tutvustab Oras patsiente toetavat lahendust. Põhja-Eesti Regionaalhaigla tervishoiuteenuste koordinaatori ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli professori Kristi Rannuse sõnul pidurdab meie tervishoiusüsteemi kõige enam tervishoiuteenuste vähene koordineeritus, mis takistab patsiendil õigel ajal õiget abi saamast. „Pahatihti on erinevate tervishoiutöötajate ja asutuste

vahel infosulg, info patsiendi terviseseisundi, talle osutatud tervishoiuteenuste ja tervisetulemi kohta ei liigu. Abiandjad peavad seljad kokku panema ja omavahel ülesandeid paremini ära jagama, et ei tekiks põhjendamata kordusi või hoopis puudusi patsiendi tervise hindamisel ning ebavajalikke sekkumisi, viivitusi ja lünki talle tervikliku abi osutamisel,“ ütleb ta.

E-lahendus toob abi ja turvatunde

inforuumis koos patsient ja tema ravimeeskond, et ravi kõrvaltoimete käsitluses ja patsiendi nõustamises toetada patsiendi, vähikeskuse ja partnerhaigla ravimeeskonna koordineeritud tegutsemist,“ tutvustab projekti Kristi Rannus. OnKontakt annab onkoloogilisele patsiendile võimaluse ise oma terviseseisundit lihtsate küsimuste abil regulaarselt hinnata ja sellest oma ravimeeskonda teavitada. Iga kõrvaltoime raporteerimise järel saab patsient arvutist või nutiseadmest automaatselt tõenduspõhise vastuse, kui tõsise kõrvaltoimega on tegu, ja eneseabi juhised, mida sellega toimetulekuks ette võtta. Kogu patsiendi sisestatud info ja küsimused tulevad automaatselt OnKontakti õe-nõustaja arvuti töölauale regionaalhaiglas või Pärnu haiglas ja õde-nõustaja otsustab edasise sekkumise üle vastavalt patsiendi abivajadusele.

Üks võimalus on toetada patsiente e-lahenduste abil. Projekt „OnKontakt – vähipatsiendi e-tugi“ on üks neljast käimasolevast haigekassa rahastatud kaugteenusmudelite näidisprojektist. Selle käigus kaasatakse 2022. aastal 100–250 regionaalhaiglas vähiravi saavat rinna- ja soolevähi patsienti ning nende ravimeeskondi regionaalhaiglas ja Pärnu haiglas kasutama piloteeritavat infotehnoloogilist rakendust Insuldiprojekt on üks paljudest, Kaiku Health. mis aitab tervishoiuteenuste „Rakenduse kaudu on kogu kättesaadavust parandada seal, kuhu aktiivravi ajal eriarste ei jagu. ühes virtuaalses


fo o kuslug u

Eriõed on üks lahendus, mis võiks tervishoiuteenuste kättesaadavust oluliselt parandada.

„Sama IT-rakenduse kasutuskogemused Soomes on näidanud, et enamik vähktõvega patsiente, kes oma kõrvaltoimetest teatavad, saavad vajalikku abi juba sellest teabest, mida rakenduse tehisintellekt neile vastuseks saadab. Lisaks annab selline nutikas ühendus patsiendile turvatunde, et tal on vajaduse korral olemas keegi, kelle poole pöörduda ja kellelt abi saada ilma, et peaks hakkama ise uut vastuvõtuaega otsima või mõjuva põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda minema. Sõltuvalt olukorrast võib iga ravimeeskonna liige vastata patsiendi küsimusele otse testitava IT-rakenduse kaudu, teha telefoni- või videokõne või leppida patsiendiga kokku eraldi ambulatoorse vastuvõtuaja, “ selgitab Rannus.

Õde aitab terviseinfos orienteeruda Haigekassa rahastab neljas Eesti haiglas insuldi juhtprojekte, mille üks osa on katsetada lahendusi, mis tagavad patsientidele sujuva raviteekonna pärast insulti. Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekti ühe eestvedaja, arendustegevuste õe Triinu Kurvitsa sõnul on projektidel igas haiglas natuke erinev lähenemine, kuid eesmärk Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

on ikka sama – aidata insuldi läbi teinud inimesi ja nende lähedasi kogu raviteekonna jooksul. „Üritame insuldikoordinaatori ja insuldiõe koostöös muuta insuldipatsientide raviteekonna sujuvamaks. Varem oli nii, et kui patsient sai kergema insuldi, ei pruukinud ta perearsti juurde minna. Kuna perearstile teavitust selle kohta ei lähe, et tema nimistus olev patsient on insuldi saanud, ei oska ta pöörata tähelepanu uue insuldi ennetamisele ja nii jääb insuldi saanu tegelikult abita ning võib uuesti haiglasse sattuda,“ räägib Kurvits. Tänu insuldiprojektidele võtavad insuldikoordinaatorid perearstidega ühendust ja teavitavad neid sellest, et nende nimistu patsient on insuldi saanud. Insuldiprojekti üheks oluliseks osaks on insuldiõed ja nende ambulatoorsed vastuvõtud. „Insuldiõe vastuvõtt toimub kolm kuud pärast patsiendi insulti. Seal selgitame patsiendile insuldi riskitegureid ja kontrollime, kuidas patsient ravimeid võtab, et ennetada uut insulti,“ tutvustab Kurvits. Kurvitsa sõnul on insuldipatsientidel palju küsimusi igapäevaste tegevuste kohta. „Näiteks küsitakse, millal tohib autoga sõita, sauna või reisima minna. Kui patsiendi insult on olnud raske, siis on patsiendi lähedased need, kes uurivad, kust saada abi patsiendi hooldamiseks, näiteks kust leida koduhooldajat või abivahendeid. Haiglas saavad inimesed korraga nii palju infot, et unustavad palju neile räägitust ära. Samuti on bürokraatia tihti patsientide ja lähedaste jaoks segadust tekitav,“ arutleb Kurvits.

Õenduse areng aitab lahendada patsientide muresid Insuldiprojekt on üks paljudest, mis aitab tervishoiuteenuste kättesaadavust parandada seal, kuhu eriarste ei jagu. „Insuldiprojekt on eriti vajalik väikeste haiglate juures, kus on neurolooge vähem. Insuldiõde saab pakkuda patsientidele ja lähedastele erialast jälgimist ja nõu ja seeläbi vähendada neuroloogide töökoormust. Perearst ei oska tihti vastata insuldispetsiifilistele küsimustele, näiteks seesama küsimus, et millal sauna võib minna. Aga ainult selliste küsimuste pärast patsienti suunata neuroloogi juurde, kelle vastuvõttu peab patsient mitu kuud ootama, ei ole efektiivne,“ ütleb Kurvits. Insuldiõdedel on aga veel palju arenguvõimalusi. „Kui jõuame kunagi selleni, et kõikidel insuldiõdedel on eriõe pädevus ja eriõed saavad õiguse retsepte pikendada, siis muudame patsientide olukorra kergemaks, sest me ei pea patsiente suunama retsepti saamiseks perearstile. Või kui saame tööle õdedevahelised saatekirjad, siis 9

saaks insuldiõde vajadusel patsiendi otse näiteks diabeediõe juurde suunata. Praegu toimub tarbetu patsientide jooksutamine ja ressursi kasutamine selleks, et patsient jõuaks ühe eriõe vastuvõtult teise eriõe vastuvõtule,“ on Kurvits tuleviku suhtes lootusrikas. Eriõed on üks lahendus, mis võiks tervishoiuteenuste kättesaadavust oluliselt parandada. „Teatud tervishoiuteenuse osutajaid on vähem kui abivajajaid, eriti erialaspetsialiste tõmbekeskustest väljaspool ja nn äärealadel. Mina näen ühe lahendusena konkreetse tõvega patsientidele spetsialiseerunud eriõdede elukohapõhiste vastuvõttude juurutamist,“ ütleb Rannus. Ka Nõmm pooldab eriõdede süsteemi loomist. „Tegelikult on see süsteem juba olemas olnud. Sel ajal nimetati neid töötajaid velskriteks, praegu eriõdedeks. Tuleks tagasi tuua vana hea maavelsker,“ ütleb ta. „Meie tervishoiu kõrgkoolides lõpetab kohe juba kolmas lend magistrikraadiga eriõdesid, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalid täitma erialase tervishoiuteenuse osutamise puudujääke. Ainus, mida meil veel pole, on eriõe vastuvõtu rahastamise otsus Eesti tervishoiuteenuste loetelus,“ lisab Rannus.

Olukord ei parane rahata Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse oluliselt vähem kui Euroopas keskmiselt – meil suunatakse tervishoidu 6,69% SKPst, Euroopa Liidus keskmiselt 9,89%. Järjest rohkem arutatakse selle üle, et senine rahastus enam vajadusi ära ei kata. „Meil antav abi on suhteliselt heal tasemel ehk meie efektiivsus on siiani olnud väga hea. Aga selge on see, et kuskil tuleb efektiivsusel lagi ette ja kuskilt me enam samade kuludega paremaks minna ei saa. Tervishoid kihutab eriti suurte sammudega ja sellega kaasnevad kahtlemata suuremad kulud. Igal juhul vajab tervishoid paremat rahastust,“ iseloomustab Nõmm olukorda. Oras on seisukohal, et tervishoiuteenuste kättesaadavuse muutmiseks peab tervishoiusüsteemi rahastusmudel muutuma. „Samuti peab paranema koostöö sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel. Riik ei suuda maksta kahe erineva süsteemi eest. Dubleerimised tuleks lõpetada ja jagamised selgeks teha. Sealt tekiks kindlasti vaba ressurssi,“ ütleb ta. Orase sõnul peaks muutuma ka filosoofia: peaksime mõtlema sellele, kuidas aidata inimesi nii, et nad päriselt abi ka saavad. „Praegu pole rahul rahastaja, sest raha saab otsa. Teenusega pole rahul patsiendid. Ka tervishoiuteenuse osutaja pole rahul, sest ta ei jõua ja on väsinud. Tuleb ju ometigi midagi teha,“ lisab ta.


euro o pa ko da ni kud

Euroopa tuleviku konverents: Euroopa kodanike paneelarutelud Tekst: Linda Jürisson

Uuringufirma Kantar Emor koostöös Euroopa Liiduga (EL) viis läbi projekti, mille raames kaheksa inimest Eestist said võimaluse osaleda ELi liikmesriikides toimuvatel aruteludel. Konverentsil soovitakse selgitada välja, mida EL teeb hästi, mida peaks tegema paremini ning mida tulevikus peaks veel tegema, et suurendada oma tegutsemisvõimet ja muuta ELi demokraatlikumaks. Foto: Jaan Pääsuke

Mulle helistas suvel Kantar Emori töötaja ja teatas, et mind on välja valitud osalema Euroopa tuleviku konverentsi üritustesarjas, et koos kõigi 24 ELi liikmesriigi kodanikega arutada ja luua Euroopa tulevikuvisiooni. Arutelude eesmärk on esitada arvamusi ja seisukohti ELi toimimise ja tuleviku kohta. See, et mina olen osutunud valituks osalema ELi tuleviku konverentsil, tundus mulle algul kummaline, aga pika vestluse käigus jäin uskuma.

• •

Kliimamuutused, keskkond/tervis Euroopa Liit maailmas, ränne

Eraldi toimus oktoobris noortekvoorum, milles osalesid ELi noored vanuses 16–25 aastat. Mina osalesin paneelarutelus, mille teemaks oli „Euroopa demokraatia, väärtused ja õigused, õigusriigi põhimõte, julgeolek“. Sellel paneelarutelul osales kokku üle 200 osavõtja kõigist 24 liikmesriigist vanuses 16–87 aastat, nii mehi kui ka naisi. Linda Jürisson Kõik osalejad suhtlesid istungitel ja töötubades oma Reis Strasbourgi vahepeatumisega Frankfurdis emakeeles, see oli lausa nõue. Väga hästi toimis sünkroontõlge. Peale avamist jagati osalejad 14 töörühma. Mina osalesin töörühKui kõik vajalikud dokumendid edastatud, oli aeg Tallinna lenmas, milles teemadeks olid diskrimineerimine, sooline võrdõigusnujaama suunduda. Lennusiht kõigepealt Frankfurdi lennujaam. likkus, õigus privaatsusele, õigusriigi kaitse ja ELi ühised väärtused. Legendi kohaselt pidanuks mul maandumisel Saksamaa lennujaaArutelude tulemusena andsime täiskogule hulga mõtteainet. Kõikide mas vastas olema „perenaine“, kellega koos edasi suunduda hotelli. töörühmade sisenditest koostab juhatus kokkuvõtte järgmisteks kokFrankfurdist oli vaja sõita bussiga Strasbourgi, vahemaa 72 km. kusaamiseks. Jätkuarutelud toimuvad meie kokkusaamisel teises ja Keda ma lennujaamast ei leidnud, oli perenaine. Abiks oli telefoni kolmandas aruteluvoorus. salvestatud number, millele helistada, kui tekivad probleemid koIgast paneelarutelust määrati 20 esindajat, kes osalevad konvehalejõudmisega. Selgus, et mind oodati Strasbourgi lennujaamas, rentsi täiskogul, millel arutatakse esitatud ideid. Sellest ma ennast mitte Saksamaal Frankfurdis. Kuulasin ära ohtrad vabandussõnad taandasin, kuna otselend puudub ning lisakokkusaamised on tihening hakkasin otsima bussipeatust. Veidi seiklemist ja leidsin õige dad. Täiskogu esitab ettepanekud omakorda ELi juhatusele, kes bussi, mis viis mind sihtpunkti, Hiltoni hotelli. koostab läbipaistva aruande. Järgmisel päeval pärast hommikusööki sõidutati osalejad Euroopa Parlamenti. Kõikvõimalikud kontrollid ja turvasüsteemid läbinud, oli enne täiskogu istungit veidi aega. Kohtumised jätkuvad Lõpuks leidsin ma ka teise Eestist tulnud osaleja. Lõunasöögilauas sain tuttavaks ühe Läti psühholoogiga ja väga vahva SaksaEsmamulje paneelarutelust oli igati positiivne, loodan, et kogu see maalt pärit osalejaga. Suhtluskeeleks olid saksa ja vene keel. ettevõtmine ei sumbu lihtsalt ära, vaid et sellest saab kokku midagi Õhtuti olid meil seltskondlikud üritused: paadisõit, Strasbourgi asjalikku, millest on ka päriselt kasu. katedraali külastus ja õhtusöögid. Esimene kokkusaamine oli ajalooliselt väga kenas, ääretult põnevas Strasbourgi linnas. ELi parlamendihoone on juba iseenesest Euroopa kodanike paneelarutelud nagu väike linnak. Kogesin igati vahvat ja sõbralikku rahusvahelist seltskonda, sain uusi tuttavaid. Keegi ei tundnud end tõrjutult ja Kokku oli neli paneelarutelu: kuidagi vähem väärtuslikuna. • Tugevam majandus, sotsiaalne õigus, töökoht/haridus, noored, Järgmine kokkusaamine on novembris ja ilmselt veebikeskkultuur ja sport, digiüleminek konnas. Kolmas paneelarutelu toimub ühes liikmesriigis (minu • Euroopa demokraatia/väärtused, õigused, paneelarutelu näiteks Itaalias) ning neljas kevadel ja selle koht alles õigusriigi põhimõtted, julgeolek määramisel. 10


tö ö õ i g us

Tööõigusega seotud probleemid Eesti Õdede Liidu (EÕL) liikmed pöörduvad tihti liidu poole, kui nad tunnevad, et nende õigustega ei arvestata. Paljud küsimused on seotud õdede ülekoormusega ja töötasuga. Liikmete küsimustele vastab EÕLi president Anneli Kannus.

Foto: erakogu

KÜSIMUS: Töötan hooldekodus õena ja minu tunnitasu on väiksem kui kollektiivlepingus kokku lepitud miinimumtasu. Mida teha? Vastus: Kõigepealt tuleb kontrollida, kas hooldekodus, kus te töötate, on haigekassaga leping õe teenuse pakkumiseks hooldekodus. Kõige lihtsam on suhelda oma tööandjaga, kuid kui vastuse saamine on keeruline, siis saate seda kontrollida ise haigekassa dokumendiregistrist või küsida otse haigekassalt, kirjutades aadressil info@haigekassa.ee. Kui teie hooldekodul on leping haigekassaga, siis laieneb hooldekodule kohustus maksta õele vähemalt kollektiivlepingus kokku lepitud miinimumtunnitasu.

Väljavõte kollektiivlepingust: „8. Lepingu laiendamine 8.1. Lepingu punktides 2, 3, 4.1 ja 5.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt: 8.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest; 8.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1–1.1.11 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 8.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.“

Kollektiivlepingus toodud tunnitasud laienevad nendele asutustele, kelle rahastamine tuleb haigekassast.

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

KÜSIMUS: Töötan haigla osakonnas õena, minu ületunnid on täis ning ma ei jaksa rohkem valveid võtta. Osakonna juhataja ja õendusjuht käivad peale, et ma võtaks kas või ühe valve, ning samuti lubatakse maksta kahekordselt. Mina aga enam ei jaksa. Mida teha? Töötajal on igal ajal õigus ületunnitööst keelduda. Mõistame, et on olukordi, kus tööandjal on keeruline leida töötajaid, kuid keegi ei tohi sundida teid üle töötama. Soovitame jääda endale kindlaks ning mitte võtta lisavalveid.

Anneli Kannus KÜSIMUS: Töötan pereõena ja olen kuulnud, et perearstid saavad lisatasusid seoses vaktsineerimisega. Mina pereõena teostan kõik vaktsineerimised, kuid lisatasu ei saa. Perearst väidab, et tal ei ole mingit lisalepingut, millega on lisatasu ette nähtud. Mida teha? Kõigepealt täpsustame, et õe töö perearstikeskuses sisaldab erinevaid vaktsineerimisi, mitte ainult koroonaviirusevastast vaktsineerimist. Kui jutt on lisatööst seoses koroonaviiruse vaktsineerimiskampaaniaga vms, siis tuleb kindlasti eelnevalt tööandajaga kokku leppida töö lisatasustamine. Kõige mõistlikum on rääkida oma tööandjaga otse ja avatult ning sõlmida kokkulepped kirjalikult. Eelneva negatiivse kogemuse korral saata oma küsimused ja ettepanekud tööandjale e-kirjaga. Kui õe nädalane tööaeg seoses vaktsineerimiskampaaniatega pikeneb, siis tuleb tasuda ületundide eest seaduses ettenähtut järgides. Seega soovitame ka oma töötunnid selgelt fikseerida ehk tõestada tehtud ületunnitööd. Selleks sobivad näiteks arvutis tehtud töiste sissekannete kellaajad.

11

KÜSIMUS: Töötan haigla osakonnas õena. Tavaliselt on meil tööl vähemalt kaks õde. Praegu on mitu korda juhtunud, et üks õde teatab hommikul, et on haige, ning asendust võtta pole. Seega teen 12 tunni jooksul sisuliselt ära kahe õe töö, nii hästi, kui ma suudan. Tavaliselt saan lisaks arstide pahameele osaliseks, kuna kõike ei jõua üksinda teha piisavalt kiiresti ning patsientide murede kuulamiseks sellistel puhkudel ei jää aega üldse. Valvekorda, mil teen üksinda kahe inimese töö, tasustatakse nagu tavalist tööd. Mida teha? Palun pöörduge asutuse usaldusisiku poole, eelkirjeldatud olukord vajab asutusesisest kokkulepet ja regulatsiooni, kuidas selliste ootamatuste korral tegutsetakse. Kuna asendate teist töötajat, siis oleks õiglane selle päeva töötundide tasu korrutada vähemalt 1,5ga. Ka sel juhul on kõige mõistlikum sõlmida kirjalik kokkulepe, milleks võib olla teie e-kiri oma osakonna juhatajale ning tema vastus teile, kus on märgitud, kuidas teie tööd sellel konkreetsel tööpäeval tasustatakse. Suuliseid kokkuleppeid ei soovita usaldada, kuna kahjuks näitab kogemus, et nendest ei peeta kinni.


p ers o o n

Natalja Metelitsa sõnul on tema kolleegid Narva haiglas kangelased, kes hoolimata raskustest saavad hakkama. 12


p ers o o n

Üllatusi täis Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa Intervjueeris: Jaanika Palm Fotod: Ilja Smirnov

Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa üllatab energiaga, mida ta pühendab kõigele, mida ette võtab. Sel aastal alustas ta väikelaevakapteni kursusega, ta pakub kodu välismaalt tulnud vahetusüliõpilastele, lemmikloomasõbrana jagub tal tähelepanu teda kodus ootavale viiele kassile ja kolmele koerale ning järgmise aasta plaanidesse kuulub tervishoiu magistriõppesse astumine. Kuidas jõudsite õe elukutseni? Õe eriala valisin ema soovitusel. Mul on õde Julia, kes minu eeskujul otsustas samuti õeks õppida. Praegu töötab ta õena Ida-Viru keskhaigla silmakabinetis. Näen, et minu pere mõistab nagu ei kunagi varem, milline koorem ja vastutus lasub nüüd tervishoiutöötajatel, ning toetavad mind igal võimalikul viisil, näiteks vabastades mind kodutöödest ja -kohustustest. Nad näevad, kuidas juba kahe aasta vältel heliseb mu telefon iga päev isegi varahommikul ja öösel, nädalavahetustel või pühade ajal, väljasõitude ja reiside ajal. Nad mõistavad, et pean töölt tulles õhtuti kodus tööd edasi tegema, sest tööl ei jätku aega kõikide selleks päevaks planeeritud ülesannete täitmiseks.

Siiski tegime ümberkorraldused nagu kõik teisedki tervishoiuasutused. Moodustasime kriisistaabi, juurutasime kaugvastuvõtud ambulatoorsetel vastuvõttudel, alustasime iganädalaste veebipõhiste nõupidamistega haiglas, haiglapersonal tuli vaktsineerida. Samuti avasime ja varustasime COVID-19 haigetele osakonnad, sealhulgas 1. ja 2. astme intensiivravi osakonnad, ning korrigeerisime tööprotsesse lähtuvalt nõuetest COVIDi osakonna töö korraldamisel.

Kuidas Narva haigla õed kriisiga toime tulevad? Kriisiga aitab toime tulla Narva tervishoiutöötajate tugev vaim. Vahel vaatan oma kolleege ja mõtlen, kui kaua nad veel vastu peavad ... Aga nad peavad vastu. Väsinud ja talumatut koormust kandes jätkavad nad oma tööd. Minu silmis on nad kõik kangelased. Nüüd võime näha tõelisi kangelasi ja neid on palju ja nad on Mulle tundub, et maailmas alati valmis aitama.

Missugused on meeleolud koroonakriisi kolmanda laine ajal Narva haiglas? Minu kolleegid haiglas töötavad võimaluste ja võimete piiril nagu ka teistes Eesti pole heatahtlikumat haiglates. Mis teid õe elukutse juures paelub? Umbes 95% Narva haigla töötajatest on Mark Twain on öelnud, et headus on elukutset kui õe amet. vaktsineeritud ja paljud on juba saanud vaktsee, mida võib kuulda kurt ja näha pime. siini tõhustamise doosi. Kõik teavad, et NarMulle tundub, et maailmas pole heatahtlivas on vaid 52% üle 65-aastastest vaktsineeritud. Samuti on vähe kumat elukutset kui õe amet. Selle ameti juures on oluline ka vaprus. vaktsineerituid üle 12-aastate laste seas. Sellest tuleneb ka suur nakatumiste arv Narvas. Mis teeb õe töö raskeks? Narva haigla tervishoiutöötajatel on jõud lõppemas. Kõik teevad Meie haigla näitel võin veendunult väita, et õe töö teeb raskeoma tööd ja vaatavad kurvalt COVIDi osakonda saabuvate patsien- maks suur töökoormus, mis kaasneb kolleegide haigestumisega ja tide voogu ega näe sellel lõppu. asendustega koolituste ajal ja puhkuste perioodil. Ka tuleb pidevalt ajaga kaasas käia, omandada uusi digioskusi, uusi seadmeid kasuMissuguseid muutusi olete haigla töökorralduses pidanud tegema, tama õppida, kuid selleks ei ole eraldi aega. Seda tuleb teha muu et koroonakriisiga toime tulla? töö kõrvalt ja kiirustades. Kui 2020. aasta veebruari lõpus tuvastati Eestis esimene koroonahaige, polnud meil veel aimugi, mis meid ees ootab. Mulle tundub, et Õe töö on meeskonnatöö. Kuidas luua hea tervishoiumeeskond, mis keegi ei osanud sellist asjade käiku ette näha, kuid kõik valmistusid. töötab efektiivselt ja suudab saavutada häid tulemusi? Möödunud aasta kevadel, kui paljudes maailma riikides, sealhulgas Intervjuuks valmistudes küsisin kolleegidelt õendusjuhidelt, mis Eestis, kuulutati välja eriolukord ning riigid suleti, siis Narvas me ei on nende jaoks meeskonnatöö. Selgus, et meeskonnal peab kindlasti näinud neid õudusi, mida televiisorist näidati. Esimene laine möödus olema liider, kes hoiab meeskonda koos ja jagab meeskonnas töö Narvast enam-vähem vaikselt ja tundus, et me justkui rahunesime. ja rollid. Mõned kolleegid vastasid, et peaasi on raskustes mitte

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

13


p erso o n

segadusse sattuda, vaid vajalikul momendil õlg alla panna. Heas meeskonnas saadakse üksteiselt nõu ja tuge. Olen nendega nõus – nendest kriteeriumidest lähtudes oleme hea meeskond. Kuidas iseloomustaksite oma meeskonda? Minu meeskond algab haigla peauksest, seal on naeratav ja sõbralik infotöötaja, kes on alati valmis aitama. Kolleegid on minu mentorid, kes on haiglas töötanud aastakümneid. Pole vahet, kes nad on, kas arstid, õed või hooldustöötajad. Neil kõigil on oma kogemus ja ajalugu, hindan, usaldan ja austan neid kõiki. Minu meeskond on lahke ja avatud hingega. Mida peate eduka meeskonnatöö saavutamise võtmeteguriks? Olulisemateks võtmeteguriteks on suhted, motivatsioon, oskus kuulda ja ära kuulata. Tulemuseks on tähelepanelikud kolleegid selle sõna igas tähenduses. Just tähelepanelikkus on oluline. Kui palju kasutate oma töös rahvusvahelist praktikat? Oma heade kolleegidega, Ida-Tallinna keskhaigla õe Svetlana Garenskihhi, Ida-Viru keskhaigla taastusravi- ja õenduskliiniku õendusjuhi Olga Prantsi, Narva haigla sisekliiniku vastutav õe Veera Grigorjeva ja õe Tatjana Tšetšotkinaga on meil õnnestunud korraldada õdedele ja hooldusõdedele üheksa rahvusvahelist õppereisi eri riikidesse, kus oleme külastanud haiglaid, loonud kontakte välismaa kolleegidega, vahetanud kogemusi ja teavet. Oleme nende aastate jooksul külastanud haiglaid Thbilisis, Moskvas, Peterburis, Minskis, Veliki Novgorodis, Riias, Helsingis, Varssavis. Möödunud aastal ja sel aastal olid meil planeeritud õppereisid Barcelonasse ja Ameerikasse, kuid koroonaviiruse tõttu ei saanud me osaleda. Üle 500 meie piirkonna tervishoiutöötaja on osalenud õppe- ja kogemustevahetuse reisidel. See on hea tulemus ja motivatsioon edasi töötamiseks ja uuenduste rakendamiseks oma haiglates. Lisaks sellele oleme võõrustanud teistest riikidest kolleege, kes läbivad meie juures praktilisi koolitusi või tulevad külla. Märkimist väärib meie pikaajaline ühisprojekt ühe Norra haiglaga Trondheimis. Meie Norra kolleegid on juba üle kuue aasta koolitanud Narva haigla hooldustöötajaid. Loomulikult on meil võimalus lugeda mitmesuguseid meditsiiniallikaid, arutleda rahvusvaheliste juhiste üle. Olen uhke, et sel aastal pälvis meie haigla õppijasõbraliku tööandja 2021 tiitli. Missugused omadused peavad heal õel olema? Empaatia, viisakus, õige teabe leidmise oskus ja õige lähenemine patsiendile. Õendus on oluline lüli raviprotsessis, sest sageli sõltub just õdedest kõigi määratud protseduuride pädev ja professionaalne täitmine. See on nagu muusika. On antud noodid, on olemas dirigent, aga kõla sõltub orkestri igast esinejast. Õdede puudus paistab paljude sõnul välja just haiglates. Kuidas saaks teie arvates motiveerida õdesid haiglas töötama? Paindlikumad töötingimused, paindlik töögraafik, puhkused. Sõbralik kollektiiv ja mis seal salata – individuaalne lähenemine töö tasustamisele. Rohkem abilisi võiks samuti olla. Kuidas leiate õdesid haiglasse? Praktika näitab, et viimasel ajal on abiks isiklikud sidemed, suhtlusvõrgustikud ja tööportaalid. Teeme koostööd tervishoiu kõrgkoolidega. Meile on väga suureks abiks õendusetudengid, aitäh neile selle eest. Haiglasse tulevad tööle uued spetsialistid ja on juhtunud, et nad kutsuvad tööle ka oma sõbrad. Õe roll tervishoius on suurenemas. Missuguseid ülesandeid võiks õde lisaks veel juba olemasolevatele tervishoius täita? 14

„Õel peab olema kolmekordne kvalifikatsioon: südamlik – haigete mõistmiseks, teaduslik – haiguste mõistmiseks, tehniline – haigete eest hoolitsemiseks“, ütles pea 100 aastat tagasi Florence Nightingale. Nüüd võin õe tööle julgelt lisada neljanda olulise pädevuse – iseseisvuse. Õed suudavad juba praegu iseseisvalt lahendada paljusid terviseennetuse ja patsientide nõustamisega seotud küsimusi. Ka tänapäeval on olemas eriõed. Neid koolitavad meie tervishoiu kõrgkoolid. Seda valdkonda peab arendama ka edaspidi. Palju on juba tehtud ja palju on veel vaja teha. Missuguseid valearvamusi tervise kohta olete oma karjääri jooksul kuulnud? Töötasin 23 aastat Narva haiglas infektsioonikontrolli õena ja sellest ajast kolm aastat olin Eesti ainus infektsioonikontrolli õde. Haigla juhiks oli tol ajal ülemõde Irina Kornilova, kes suutis kiiresti orienteeruda ja täiendada asutuse koosseisu sellise struktuuriga 29. aprillil 1997. aastal. Tema oli minu mentoriks. Kahjuks lahkus ta kaheksa aastat tagasi meie hulgast. Minu töö spetsiifikast tulenevalt on pean suurimaks väärarusaamaks, kui kuulen, et käte hügieen ei mõjuta tervist oluliselt. Ka ebausk, et vaktsiinid ei tööta, on praegusel ajal üks suurimad väärarusaamu. Vaktsiinid ei kahjustada tervist, vaid kaitsevad. Kuidas võidelda tervist puudutava väärinfoga? Viimasel ajal hämmastab mind see, et arstid on patsientide silmis kaotamas usaldust, ja ma ei tea, kuidas seda protsessi peatada.

Natalja Metelitsa on lisaks õeharidusele omandanud ka täiskasvanute koolitaja elukutse ning rõõmustab, et praguses ülemõe ametis saab rakendada oma koolitajateadmisi.


p ers o o n

Kogukond usaldab tervishoiutöötajaid üha vähem. See mõjub halvasti kõigi tervisele. Ootan, et äkki saavad need ajad otsa, aga siiani pole valgust tunneli lõpus näha. Mul pole head retsepti. Mis on Eesti tervishoius sellist, mis vajaks kohe ja kiiresti muutmist? Tuleb üle vaadata tervishoiusüsteemi esmatasandi, perearstide töö, ja seda muuta. On olnud palju vaidlusi tervisekeskuste rajamise ümber Eestis. Oluline on ka palliatiivravi arendamine, kuna elanikkond vananeb. Viimased uuringud näitavad, et rahulolematus arstiabi tasemega kasvab. Seda põhjustavad pikad järjekorrad eriarstide juurde, õdede ja arstide nappus, mille põhjuseks on ebapiisav rahastus. Palju on räägitud õdede ülekoormatusest ja sellest tulenevast depressioonist. Kui palju seda reaalses elus kolleegide seas näete? Ma tean kahte kolleegi, kes murdusid, kellel oli tõeline depressioon ja meil tuli neid sellest seisundist välja aidata. Paljudel on unetus, sellest tulenevad ka probleemid tervisega. Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline tervis. Kuidas neid aidata? Rohkem tähelepanu, mõistmist ja toetust. Mida peaks tööandja tegema, et luua paremaid töötingimusi õdedele? Mugav töögraafik, kollektiivne puhkus osakonnas – väljasõidud, tervisepäevad, spordiüritused ja organisatsiooni peod, see on see, mida meie kasutame, ja mulle tundub, et see toimib. Loomulikult on vaja ajakohastada aparatuuri ja seadmeid, renoveerida või ehitada uusi ruume tööks ja vaba aja veetmiseks. Pöörata tähelepanu meeskonna haridusele ja enesearengule. Oluline on ka palga teema. Kui oluline on õe töös pidev enesetäiendamine? Ei tohi ühele kohale seisma jääda. Kui jälgida end pidevalt oma erialal täiendavaid õdesid, saavad ilmselgeks kolm tõsiasja. Esiteks teevad nad oma tööd väga kohusetruult, õpivad palju. Teiseks, vaatamata sellele, näivad nad õnnelikud. Ja kolmandaks, nad kiirgavad enesekindlust. Neid austavad kolleegid ja hindavad patsiendid. Millest tunnete Eesti tervishoius enim puudust? Toon näite. Minu pere osaleb rahvusvahelistes projektides ja majutab enda juures Ameerikast, Itaaliast ja Prantsusmaalt välistudengeid, kes õpivad vene keelt Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Tudengeid võimaldavad vastu võtta minu elamistingimused ja see on ka väga hea võimalus minul õppida inglise keelt ja muid keeli. Ühel päeval helistas mulle poiss nimega Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

Matthew, kes oli minu juures elanud. Ta ütles, et nad on Eestis koos perega reisil ja et tema ema on ülemõde Clevelandi ülikoolihaiglas ja nad sooviksid külastada Narva haiglat. Leppisime kokku, nad tulid kohale ja Matthew ema tuli meie haiglasse. Ma mäletan tema sõnu: teil on liiga vähe töötajaid, vähe arste, vähe õdesid. Meil Ameerikas, enne kui patsient saab arsti vastuvõtule, toimub tal intervjuu registraatoriga, konsultandiga, psühholoogiga, sotsiaaltöötajaga, õega ja ainult pärast kõikide arvamuste ja soovituste saamist eelmistelt kolleegidelt võtab arst patsiendi vastu ja hakkab tegelema tema probleemiga, abiks juba uus meeskond – laborandid, veeniarstid, füsioterapeudid, radioloogid, eriõed. Tulemuseks on õnnelikud patsientid. See on täp-

tamine praegu, viimaste aastate kõige raskematel aegadel tervishoius. Samal ajal on meie haigla suurte muutuste lävel – ning ka see on tõsine väljakutse nii mulle kui ka minu meeskonnale.

selt see, mida meil jääb puudu, tähelepanu patsiendile tervishoiusüsteemi kõikidest nurkadest, vähe töötajaid, vähe inimesi, kes hakkavad tegelema inimese probleemiga. Võib juhtuda ka seda, et tema terviseprobleem on veelgi sügavamal, sotsiaalses valdkonnas, ja ta on raviasutuses just selle pärast ja võib-olla ta ei vajagi arstiabi.

Millest õena unistate? Seoses COVID-19 pandeemia puhkemisega on meie elu palju muutunud. Unistan sellest, et 85% meie riigi elanikke oleks ennast vaktsineerinud. Unistan veel Narva haigla uuest hoonest, uutest arstidest ja õdedest, kes tulevad meile tööle. Usun, et kui unistustest rääkida, siis need täituvad.

Kas tervishoiuteenused on teie hinnangul kõigile kättesaadavad? Eestis on suur privileeg, et tervishoiuteenused on tasuta. Venemaal, aga ka mõnes Euroopa riigis on nii, et sageli näitab arst patsiendile ette kõik ravi osutamise võimalused ja patsient juba ise valib nende hulgast, mida ta soovib. Valik on patsiendi enda teha, sest tervishoiupersonal kardab riskida. Meil on siiski arsti või õe nõuanded need, mis määravad ravimeetodi.

Kas õe töö on ühiskonnas piisavalt väärtustatud? Nüüd on küll tunne, et õe töö on ühiskonnas väärtustatud. Tunda on paljude toetust alates valitsuse tasandilt kuni patsiendini, kes on sattunud ravile meie haiglasse. Patsientide tänusõnad tervishoiutöötajatele, abi ettevõtjate poolt, meid hellitatakse pitsadega, tortidega, tasuta õhtusöökidega ja kõikvõimalike käsitööna valminud esemetega. Unustada ei saa ka PAI algatust. Tänan kõiki toetuse eest!

Mis on olnud karjääri kõige raskem hetk? Tundub, et kõige raskem hetk on mind ootamas järgmisel aastal. 2022. aastal kavatsen ma asuda õppima õendusteaduse magistriõppesse. Olen omandanud juba kaks õeeriala: 2015. aastal terviseõe eriala ja 1999. aastal infektsioonikontrolliõe eriala. Need olid ajad, mil õppisin ja töötasin samaaegselt. Pidin kooli sõitma Tallinna või Tartu, kirjutama koduseid töid hilisõhtul ja hommikul tööle minema. Oli raske, kuid mulle oli toeks perekond – ema Anna, isa Juri ja Õendus on oluline lüli raviprotsessis, abikaasa Aleksandr. sest sageli sõltub just õdedest kõigi Õpin endiselt ka praegu: läksin määratud protseduuride pädev ja väikelaevakapteni kursustele. professionaalne täitmine.

Kas teil on tekkinud kunagi mõte, et enam ei jaksa või ei taha õena töötada? Selliseid mõtteid oli, tunnistan ausalt, aga ma ei tahtnud ära minna. Aga samas oli soov saada veel mingi haridus. See oli minu karjääri keskpaigas, kui läksin ja omandasin uue ameti – täiskasvanute koolitaja. Ühendan neid kahte ametit – koolitamist ja tervishoidu – ning olen oma valikuga rahul. Need on väga lähedased erialad, sest pidevalt tuleb õpetada patsiente ja nende lähedasi. Oma ametikohal juhendan ja koolitan ka oma kolleege. Mida peate oma karjääri suurimaks katsumuseks? Nagu paljud minu kolleegid, usun ka mina, et suurim väljakutse on haiglas töö15

Mis aitab teil ennast tööst välja lülitada ja pingeid maandada? Kõige rohkem aitab mind reisimine, võimalus vahetada keskkonda, samuti minu lemmikloomad, mul on viis kassi ja kolm koera. Nii kaua, kui ma ennast mäletan, on meie kodus alati olnud loomad. Need olid kilpkonnad, hamstrid, kalad ning loomulikult koerad ja kassid. Mulle meeldib, et koju tulles ei tervita mind ainult mu pere, vaid ka minu lemmikloomad, kes heidavad pikali minu kõrvale ja soojendavad oma soojuse ja kodutundega. Me tõime nad koju lemmikloomade varjupaikadest ja ma kutsun neid hellitavalt antistressikuteks. Nad on sõbralikud ja tänulikud, igaüks oma iseloomuga.


Hai g l avõ rg u a renda mi ne

Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk Tekst: Jaanus Pikani Eesti haiglavõrgu arengukava 2040 töögrupi juht

Ligi kakskümmend aastat tagasi võttis valitsus vastu haiglavõrgu arengukava aastani 2015. Kuigi arengukava oli planeeritud ligi 15-aastaseks perioodiks, toimus enamik kavandatud muutusi juba esimese mõne aastaga. Praegu võime öelda, et arengukava elluviimine oli rahvusvahelist mõõtu edulugu, mis on aidanud Eesti tervishoiusüsteemi tasemele, kus me võrdleme end mitte oma tolleaegsete saatusekaaslastega, vaid pigem arenenud riikidest naabritega. Selleks et planeerida haiglavõrgu toimimist järgmistel kahel kümnendil, käivitas Sotsiaalministeerium möödunud aasta alguses Euroopa Komisjoni toetusel kaks aastat kestva projekti inimkeskse integreeritud haiglasüsteemi kavandamiseks. Projekti esimeses etapis toimus haiglavõrgu praeguse olukorra ja tulevikuväljavaadete kaardistus.

Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab Paradoksaalsel kombel tulenevad Eesti tervishoiu peamised oodatavad väljakutsed Eesti senisest edust nii ühiskonnana laiemalt kui ka tervishoius kitsamalt. Eesti elanike keskmine oodatav eluiga on kasvanud sellel sajandil Euroopa Liidus kõige rohkem. Alates aastast 1990 on üle 65-aastaste inimeste osakaal elanikkonnast kasvanud keskmiselt 1,4% aastas, ületades 2020. aastal 20% piiri. Statistikaameti prognoosi kohaselt kasvab aastaks 2040 üle 65-aastaste elanike osakaal 26%-ni rahvastikust. Tervishoius põhjustab selline vanemaealiste inimeste arvu kasv olulist nihet mitte ainult kasvavas nõudluses tervishoiuteenuste järele, vaid ka märgatavat muutust haiguste struktuuris. Juba praegu on oluliselt kasvanud mitme kroonilise haigusega inimeste arv. Vaatamata Eesti inimeste terviseteadlikkuse ja tervislike harjumuste paranemisele, peab tervishoiu strateegilisel planeerimisel arvestama järjest kasvava pikaajalist ravi ja hooldust vajavate haigete arvuga.

Terviklik ja inimkeskne tervishoid Praegune rahvusvaheline tervisekorraldusalane teadmine koos praktilise kogemusega näitab, et kõige jätkusuutlikum ja inimsõbralikum viis toimuvate muutustega toimetulekuks on vähendada vajadust haiglaravi järele. Selleks

tuleb ühendada kõikide tervishoiupartnerite ja sotsiaalsüsteemi jõupingutused eesmärgiga ennetada haiguse teket ja kui haigus on juba avaldunud, siis vältida ägenemisi ning toetada kroonilise haigusega elamist. Seejuures on oluline, et diagnostika- ja ravitegevused, rehabilitatsioon ning tugiteenused oleksid korraldatud terviklikult ja inimkeskselt. Eelistatud on nn ühe sisenemispunkti põhimõte, mida kinnitavad ka käesoleva projekti käigus läbiviidud intervjuud. Arvestades praegust Eesti tervishoiukorraldust, oleks kõige otstarbekam ja efektiivsem, kui inimese tervisemurede lahendamisel ja kontrolli all hoidmisel toetaks teda asjakohaste teadmiste ja oskustega agent või koordinaator, kelleks võiks olla perearst koos oma laieneva meeskonnaga.

Standarditud digitaalsed terviseandmed

Arengukava ülesandepüstitus keskendub haiglavõrgule, millest johtuvalt ei käsitletud kaardistamisel üksikasjalikult esmatasandi tervishoidu. Samas on üldteada, et nii esmatasandi tervishoius, ravi järjepidevuses kui ka koordineerituses esmatasandi, haiglaravi ning sotsiaalsüsteemi vahel esineb täna hulgaliselt probleemkohti, mis mõjutavad ka nõudlust eriarstiabi järele haiglates. Neid süsteemseid puudujääke kinnitasid ka projekti käigus tehtud fookusgruppide intervjuud ja töötubades toimunud arutelud huvigruppide esindajatega. Oluline eeldus tervisesüsteemi efektiivseks toimetulekuks kasvava nõudlusega on standarditud digitaalsete terviseandmete olemasolu ja reaalajas kättesaadavus, mis loob võimaluse erinevate digitaalsete lahenduste kasutamiseks (personaalsete riskiskooride määramine, otsustustoed, kaugmonitooring ja -nõustamine jne) ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate vahelise Vaatamata Eesti inimeste integreerituse tõhustamiseks. terviseteadlikkuse ja tervislike Terviseandmete ja -infoga seotud kaardistus tõi esile tõsiseid harjumuste paranemisele, peab probleeme kliiniliste andmete kvaliteedis ja info kättesaadatervishoiu strateegilisel planeerimisel vuses. Täna kogutakse andmeid arvestama järjest kasvava pikaajalist ravi enamasti vabatekstina (standardimata ja struktureerimata) ja ja hooldust vajavate haigete arvuga. 16


Ha ig l avõ rg u a renda mi ne

andmed saavad teistele tervishoiusüsteemi osapooltele ja patsiendile kättesaadavaks alles peale haigusjuhu lõpetamist. Seetõttu on väga vähe rakendatud digitaalseid diagnostika ja ravisüsteeme, samuti on väga piiratud patsientide enesehindamise digitaalsete töövahendite, kaugmonitooringu ja e-konsultatsioonide kättesaadavus ja kasutus.

Jätkuvalt on puudus õdedest Kui vaadata haiglavõrku kitsamalt, siis tänu eelmise arengukava edukale rakendamisele toimib Eesti haiglasüsteem suhteliselt optimaalselt ja seda isegi vaatamata COVID-19st tingitud suurele koormusele. Küll aga on probleemiks õdede puudus. Kui meie haiglates töötab 4,6 õde 1000 elaniku kohta, mis on ligikaudu sama palju kui ELi riikides keskmiselt, siis tervishoius üldiselt peaks õdesid olema ligi poole rohkem – Eestis on 6,6 õde 1000 elaniku kohta võrreldes 8,4 õega ELis või 11,6 õega Rootsis, rääkimata 18,3 õest Norras. Tulevikku vaatavalt on probleemiks ka väiksemate üldhaiglate jätkusuutlikkus ja teenuste kvaliteet, kui need jätkavad tegevust senise teenuse- ja finantseerimismudeli alusel. Seda eriti arvestades elanike arvu jätkuvat vähenemist nende haiglate teeninduspiirkondades.

Kolm stsenaariumi Ettevalmistatava haiglavõrgu arengukava 2040 eesmärk on pakkuda poliitikakujundajatele välja haiglasüsteemi optimaalne arengustrateegia ja organisatsiooniline ülesehitus, mis võimaldaks jätkusuutlikul ja kulutõhusal moel saavutada parim võimalik tervisetulem Eesti elanikele. Selleks töötas projekti töörühm koostöös huvigruppidega välja kolm stsenaariumi. Esimese, töörühma hinnangul kõige optimaalsema stsenaariumi korral tuleks teha kaks olulist tervishoiukorralduslikku muutust. Esiteks, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimiseks arendada välja ja rakendada perearstide poolt koordineeritavad integreeritud ravi piirkonnad (IRP), mis ühtlasi tagaksid perearstide paikkondliku koostöö perearstiteenuse ööpäevaringseks kättesaadavuseks. IRP tegevust toetab ja selle juhtimisse on kaasatud vastava piirkonna eriarstiabi partnerid (üldhaigla või keskhaigla ja regionaalhaigla) ja kiirabi. Lisaks teeb IRP koostööd, eelkõige kaugteenuste abil, ka teiste eriarstiabi pakkujatega Eestis. Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

Teiseks, rakendada Eesti jaoks uudne haiglakontseptsioon – kogukonnahaigla. Stsenaariumi kohaselt korraldatakse väiksemad üldhaiglad, mille aktiivne teeninduspiirkond on alla 20 000 inimese, ümber kogukonnahaiglateks, kus ei osutata erakorralise eriarstiabi valveteenust. Samasugused üksused, kus ravi korralduse eest vastutavad perearstid, moodustatakse ka suuremate üldhaiglate, keskhaiglate ja regionaalhaiglate juurde. Stsenaariumi rakendamise põhieeldus on perearstisüsteemi võimekuse märgatav arendamine, et esmatasand oleks võimeline ülaltoodud muudatustes juhtivat rolli kandma. Teise, vähem ambitsioonika stsenaariumi korral ei õnnestu perearstisüsteemi piisavalt võimestada, et perearstid suudaksid täita IRPdes koordineerivat rolli. Seetõttu moodustatakse IRPd üldhaiglate baasil ja juhtimisel. Erinevalt esimesest stsenaariumist jätkavad kõik üldhaiglad tegevust eriarstiabi süsteemis, kuid väiksemates üldhaiglates jätkub erakorralise eriarstiabi ööpäevaringne teenus üksnes sisehaiguste erialal.

Stsenaariumide mõju hindamise tulemused Nagu juba eespool mainitud, osutus töögrupi hindamise tulemusena kõige eelistatumaks 1. stsenaarium, mis eeldab olulist arengut perearstisüsteemi tugevdamisel ja andmete standardimisel ning digilahenduste arendamisel. Arengukava protsessi järgnevad sammud on esitatud stsenaariumide tutvustamine ja arutamine huvirühmadega. Seejärel on kord Sotsiaalministeeriumi käes, et otsustada stsenaariumi strateegiline valik. Selle otsuse baasil töötab projekti töörühm veebruariks välja teekaardi valitud stsenaariumil põhineva arengukava rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat (DG REFORM) on Sotsiaalministeeriumi taotlusel läbi viimas projekti inimesekeskse integreeritud haiglasüsteemi arenduseks Eestis (PERSON-CENTRED INTEGRATED HOSPITAL MASTER PLAN IN ESTONIA, lühendatud EHMP2040). Töö teostajaks osutus Iiri konsultatsiooniettevõte AARC Ltd. Töö algas 2020. a alguses ning on plaanitud kestma kuni 2022. a märtsi alguseni.

Keskselt korraldatud personaalsete riskide hindamine Mõlema eeltoodud stsenaariumi puhul on vajalik märgatav areng terviseandmete standardimisel ja nende reaalajas kättesaadavuse tagamisel. Samuti proaktiivne informatsioonivahetus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate vahel ning erinevate digitaalsete lahenduste rakendamine, sh keskselt korraldatud personaalsete riskide hindamine. Lisaks tuleb suurendada kiirabiteenuse ja haigete transpordi võimekust nendes väiksemate üldhaiglate teeninduspiirkondades, kus vähendatakse paikkondlikult eriarstiabi valveteenust. Ka näevad mõlemad stsenaariumid ette suurendada õdede arvu iga haiglas töötava arsti kohta, et jõuda vähemalt ELi keskmisele tasemele. Tulenevalt teenuse sisust erineks suhtarv haiglaliigiti ning väljapakutud eesmärgid on toodud juuresolevas tabelis.

ÕDEDE SUHE ARSTIDESSE 2040 eesmärgistatud

2019 tegelik

Regionaalhaigla

2,0

1,9

Keskhaigla

2,3

2,1

Üldhaigla 1

3,0

2,5

Üldhaigla 2

4,0

2,1

Haigla liik

17


Vä li sma a lt

ICNi kongress 2021 – õendus maailmas #ICNCongress Tekst: Gerli Liivet Eesti Õdede Liidu asepresident 2.–4. novembril peetud ICNi kongress toimus esmakordselt veebis, kongressi põhilava asus Šveitsis. Nii avasõnades kui ka kõigi kolme päeva ettekannetes kõlas mõte, et õdedel peab olema tervishoiukorralduses kõrvuti arstide ja teiste tervishoiuspetsialistidega võrdne positsioon. Praegu ei leia veel kahjuks just palju õdesid ametikohtadelt, kus otsuseid vastu võetakse. Õed on kõige lähemal patsiendile, õdede kaasamine on ainuke võimalus liikuda inimkeskse tervishoiu poole. Muudatuste tegemiseks ei saa oodata pandeemia lõppu, vaid tegutsema peab nüüd ja kohe. Rõhutati, et õendus on poliitiline elukutse, teisiti lihtsalt ei ole võimalik patsientide ja kogukondade eest seista. Avatseremooniale olid oma tervituse saatnud Rooma paavst, WHO esindajad, lisaks ka U2 laulja Bono, saatejuht Oprah

Winfrey ja maailmakuulus noortebänd SHINee. Kõik eelnimetatud inimesed tunnustasid ja tänasid õdesid viimase 20 kuu pingutuse eest. Pandeemia ajal on üle maailma selgeks saanud, et ilma õdedeta ei saa tervishoid toimida. Üle 50% tervishoiutöötajatest on õed ning seetõttu on oluline igal riigil investeerida õendusesse ning teha kõik endast olenev, et õed saaksid praktiseerides kasutada kõiki oma õpitud pädevusi.

COVIDi pandeemia suurendab õdede rännet Juba mõni päev enne kongressi teavitas ICN pressiteates, et WHO on kinnitanud 180 000 tervishoiutöötaja surma COVID-19 tõttu; enamik ohvritest on õed.

Info ei ole siiski täielik ning ICN on arvamusel, et see arv võib olla veel suurem. Pandeemiaolukorras on selge, et me vajame maailmas 2030. aastaks juurde 12 miljonit õde. Ainuüksi pensionile siirdub järgmise kümne aasta jooksul 4,5 miljonit õde. Seega ei saa me kaotada enam ühtegi õde, ei pandeemiale ega ka seetõttu, et õed tunnevad, et neid ei väärtustata. Õdede ränne muutus pandeemia tingimustes taas ilmsemaks kui kunagi varem. Iga kaheksas õde ei tööta praegu riigis, kus ta omandas hariduse, s.t et 2021. aastal töötab võõrsil 550 000 õde. Paljud riigid on intensiivselt kutsumas õdesid oma riiki tööle, sest õdede puuduse leevendamiseks muid kiireid lahendusi ei ole. Liikumine eeldab aga kõikjal kohaliku riigikeele oskamist, seega liigutakse eelkõige lähinaabrite juurde.

ICNi kongressi avatseremoonial esines sõnavõtuga läbi ekraani Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet. 18

Foto: kuvatõmmis


Vä li s ma a lt

BBC alustab saatesarja õdede tööst Pandeemia on teinud õed ja õenduse nähtavaks. Meie töö vastu on huvi ja ehk esimest korda on elanikkonnal soov päriselt mõista, mida õde teeb ja kes on need inimesed, kes on õppinud õeks. Sellest tulenevalt alustas ICN koostööd BBC Story Works’iga ja peagi valmib saatesari, kuhu on kogutud parima praktika näited õdede tööst eri valdkondades ja riikides. Lisaks on viimase 1,5 aasta jooksul eri riikides suurenenud meediakajastuste arv, kus on fookuses just õe töö ja panus. Elanikkond usaldab õdesid. Ometi väärib äramärkimist ka kongressil puudutatud soolise võrdõiguslikkuse teemas kõige kõnekam fakt: kui 70% tervishoius töötavatest inimestest on naised, siis tervishoiu juhtide hulgas on 70% mehi. Ka pandeemia näitas, et 85% riiklikest pandeemia juhtrühmade liikmetest olid mehed. Lisaks on selge palgalõhe tervishoius – mehed teenivad 28% rohkem kui naised.

Õdesid innustatakse teadustööd tegema Tähelepanu all oli loomulikult ka õendusalane teadustöö. Kongressil oli võimalus tutvuda 1250 posterettekandega. Ettekannetes rõhutati, et praktikast väljakasvanud uurimistööde kasutegur on mitu korda suurem kui kirjandusel põhinevatel uurimistöödel. Samuti julgustati kõiki uurijaid avaldama oma teadustöö tulemusi ka mujal kui vaid

eelretsenseeritud ajakirjades. On oluline tehtud tööd esitleda avalikkusele suunatud ajakirjas või ajalehes. Tähtis on näidatada kogu elanikkonnale, et õed teevad teadust samaväärselt kui teised tervishoius töötavad spetsialistid ning et meie uurimistööde tulemused on inimesele kasulikud ja vajalikud. Selline käitumisviis suurendab usaldust õdede vastu veelgi.

Õdede määramisõigust takistab muu hulgas arstide vastuseis Kongressi mitmel sessioonil käsitleti ka õdede määramisõigust (nt retseptiõigus). Viimati ICNi poolt valminud juhendmaterjali oodati juba pikalt. See annab selged suunised, et saaksime valdkonda arendada ühetaoliselt üle maailma. Rõhutati, et kõik (eri)õed ei pea seda õigust omama, aga see on võimalus neile, kes on omandanud suurema pädevuse ning julgevad ja soovivad vastutust võtta. Suurima takistusena kirjeldasid mitmed panelistid, et teatud riikides ei ole määramisõigust saanud rakendada, kuna puuduvad vastavad õigusaktid ning arstide vastuseis ei ole raugenud. Aga on ka positiivseid muutusi, sest üha rohkem riike teeb julgeid otsuseid ning usaldab eriõdesid.

Umbes kolmandik õdedest kaalub tervishoiust lahkumist Ületöötamisel ja vaimse tervise probleemidel peatuti nii ettekannetes kui ka postritel. See, kui ulatuslik on meie õdede vaimse

tervise trauma seoses COVID-19ga, selgub tegelikkuses alles pärast pandeemiat. Samas tuleb tõdeda, et kõik riigid (sh Eesti) jõudsid sarnastele tulemustele, kui uuriti õdede tundeid seoses pandeemiaga – õed on väsinud, ületöötanud, vaimselt murdumise äärel ning 30–40% õdesid kaalub tõsiselt, kas jätkata oma erialal. Rõhutati, et enam ei saa rääkida sellest, et õdedele vaimse tervise toetuse pakkumine on nn motivatsioonipaketi osa, vaid see peab olema norm ning kuuluma iseenesestmõistetavalt õdede töökeskkonda. Lõpetuseks on oluline mainida, et pandeemia on toonud kaasa suure muutuse – me pole kunagi varem teinud nii palju rahvusvahelist koostööd! Mitte kunagi varem ei ole Eesti Õdede Liit (EÕL) nii palju iganädalaselt suhelnud teiste riikide õendusvaldkonna esindajatega. Praegu tunneme väga selgelt, et Eesti õendus on maailma õenduse osa. EÕL panustas kongressi ettevalmistamisse seekord mitmel viisil. Edastasime avatseremooniale tervitusvideo, osalesime esimesel päeval toimunud Euroopa sessiooni ettevalmistamisel ning Eesti hea juhtimispraktika näide eesotsas Linda Jürissoni kogemusega talletati ka videole kõigile vaatamiseks. Lisaks avanes kongressi viimasel päeval Gerli Liivetil EÕLi ja Euroopa esindajana harukordne võimalus esitada küsimus WHO juhile dr Tedrosele: kuidas saab WHO toetada riike, kellel ei ole riiklikult määratud CNOd (õendusjuhti) ja kellel on keerukas rakendada oma riigis eriõdesid? Dr Tedros kinnitas, et WHO toetab mõlemat algatust ning oma ametlikes soovitustes on toetus õenduse arendustegevustele alati olemas.

ICNI JUHENDMATERJAL ÕDEDE MÄÄRAMISÕIGUSE KOHTA Kokkuvõtte tegi: Gerli Liivet Eesti Õdede Liidu asepresident ICN on viimasel kahel aastal välja andnud juhendmaterjale, mille eesmärk on toetada õenduse ühetaolist arengut üle maailma. 2021. aasta suve lõpus valmis kauaoodatud õdede määramisõigust käsitlev juhendmaterjal, mis käsitleb seda laiemas tähenduses kui vaid retseptiõigusena. Määramisõiguse all mõeldakse protsessi, mis hõlmab teabe kogumist, kliiniliste otsuste tegemist, suhtlemist ja hindamist, mille tulemuseks on ravimi määramine, raviprotseduuri või õendussekkumise alustamine, jätkamine või lõpetamine (kohandatud NPS MedicineWise 2021). See on keeruline protsess, mis nõuab kliinilise farmakoloogia ja haiguste põhjalikku mõistmist, kliinilisi otsuseid, et kaaluda ravi riske ja kasu, ning vajalikku tähelepanu detailidele ettearvamatus keskkonnas (Abuzour, Lewis & Tully 2018). Protsessi Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

lõpuks teeb kvalifitseeritud tervishoiutöötaja korralduse või juhise oma patsientidele ravimi või ravi või sekkumise määramiseks (WHO 2009). Nende juhendite eesmärk on hõlbustada määramisõigusest ühtmoodi arusaamist, et informeerida poliitikakujundajaid, haridustöötajaid, reguleerijaid, tervishoiu planeerijaid, õdesid ja teisi tervishoiutöötajaid.

Määramisõigus parendab tervishoiuteenuse üldist kvaliteeti Kogu maailmas areneb õendus kiires tempos ja määramisõiguse lisandumine õenduspraktikasse on selle arengu selge tunnus. 19


Vä li s ma a lt

aastatel on hakatud oluliseks pidama eriõe pädevust. Näiteks põMääramisõigus varieerub riigiti, kuna erinev on nii spetsialistide hiõppe järel on määramisõigus õdedel Brasiilias, Colombias, haridus kui ka määramisõiguse mudelid. Samas on selgelt näha, et Keenias, mitmes Aafrika riigis, kus fookuses töö HIV-haigetega, tervishoiutöötajatele määramisõiguse andmine on üldjuhul seotud aga samal ajal ka Eestis, Islandil, Norras, Rootsis, Prantsusmaal, konkreetsete eesmärkidega: parandada patsientide juurdepääsu tervishoiuteenusele, ravi järjepidevust ja patsientide tervisetulemu- Hispaanias, Taanis. Kanadas, Soomes, Iirimaal, Hollandis, Poolas, si. Lisaks võimaldab määramisõigus optimaalselt kasutada tervis- Ühendkuningriigis, Austraalias ja Uus-Meremaal on see võimahoiutöötajate oskusi ning asjatundlikkust, et tagada kõikehõlmav lik nii õe kui ka eriõe tasemel. Et omada aga määramisõigust tervishoiuteenus. USAs, Küprosel, Šveitsis, Iisraelis, Tais, Singapuris, Lõuna-Koreas, Maailmas ei ole määramisõigus uus. Mitmes riigis, näiteks USAs, Taiwanis ja Vietnamis, on vajalik kindlasti vaid eriõe pädevus. Määramisõiguse rakendamisel on oluline riigi tasemel selgelt on seda praktiseeritud juba aastakümneid. Õdede määramisõigust eeldav haridustase, kvalifikatsioon ja õigused on sageli riigiti erinevad, kokku leppida haridustase ja pädevused, mis eelnevad määramisõigusele. Juhendmaterjal annab ka selle kohta suunised ja ulatudes põhiharidusega õdedest kuni magistrikraadi või kõrgema jagab pädevused kuude valdkonda: inimkesksus, tõenduspõhisus, kraadini välja. Enim on räägitud retseptiõigusest, mille ulatus on suhtlemisoskus, kliinilised ja samuti varieeruv ja hõlmab farmakoloogilised teadmised, sõltumatut otsuste tegemist kvaliteedi hindamine ja proravimite väljakirjutamisel, piiratud ravimite väljakirjufessionaalne praktika. Lisaks hariduslikele kokkulepetele tamist ja ravimite väljakiron väga oluline ka õigusraajutamist protokollipõhiselt või eelnevalt kokkulepitud mistik. Juhendmaterjal rõhutingimustel. Tulenevalt seltab, et mida selgemalt on see reguleeritud, seda parem on le õiguse olemasolust on ka seda selgitada nii inimestele, praegu olemas tõendid, et kellele teenus suunatud, teistegemist on olulise ja turvatele tervishoiuspetsialistidele, lise õigusega, kui seda praktielanikkonnale kui ka poliitika seeritakse vastutustundlikult. kujundajatele. Rõhutatakse, Kirjandusülevaate kokkuvõtet riiklikult peab olema koktes tuuakse välja, et õed on eri ku lepitud ka vastutav organ, tingimustes võimelised ravikes jälgib nimetatud õiguse meid välja kirjutama ohutult rakendamist ja hindab vajaja sama tõhusalt kui teised ravimeid välja kirjutavad dust õigusega seotud muudatusteks. spetsialistid, nt arstid (Clark et al. 2011; Latter & Courtenay 2004; Weeks et al. 2016b). Õdede võimetus ravimeid Määramisõigus ei ole välja kirjutada toob kaasa kohustus, vaid võimalus killustatud ravi ja mõjutab negatiivselt tervishoiu üldist Määramisõigusega kaasneb kvaliteeti (Casey et al. 2020; (eri)õdedele suurem vastutus Creedon et al. 2015; Mathija seda ei pruugi kõik õed soobe, Hendricks & Bergh 2015). vida. Sellise õiguse olemasolu Õdede määramisõigus võib ei ole kohustus, vaid võimalus. parandada tõhusat ja tuleSamas, kui riik on võtnud suumuslikku tervishoiuteenuste na määramisõigust võimalosutamist, hõlbustada integdada, siis tuleb lisavastutust reeritud teenuse osutamist ja ja lisapanust ka väärtustada. parandada tervishoiuteenuOn teada, et määramisõigus se üldist kvaliteeti (Casey et 2021. aasta suve lõpus valmis kauaoodatud õdede määramisõigust suurendab õdede töökooral. 2020; Creedon et al. 2015; käsitlev juhendmaterjal, mis käsitleb seda laiemas tähenduses kui vaid must, samas ei saa unustada Mathibe, Hendricks & Bergh retseptiõigusena. eespool nimetatud kasutegu2015). reid. Oluline on teadvustada, Õdede määramisõigus on õenduspraktikas järk-järgult muu- et suured muudatused tervishoiusüsteemis põhjustavad tihti vastumas üha olulisemaks ning see õigus parandab tööga rahulolu ja tuseisu ja konflikte meeskondades, kuid selged riiklikud priorienesevõimestamist (Casey et al. 2011; Ling et al. 2017; Mabelane et teedid, õiguslik raamistik ja organisatsioonisisesed kokkulepped al. 2016; Nutall 2018). kergendavad muudatuste elluviimist. Lõpetuseks: tervishoius tehakse uuendusi ja arendustegevusi lähtudes patsiendi vajadustest ning seega on oluline usaldada uuriTarvis on selget õigulikku raamistikku mistöid, patsiendi rahulolu uuringuid ja teiste riikide kogemust, mis tõestavad selgelt – õdesid usaldatakse, õdedel on teadmised ICNi juhendmaterjal kinnitab, et määramisõiguse rakendamisel on ja õed soovivad panustada, et tervishoiuteenus oleks üha inimülitähtis õdede haridus ja eelnev töökogemus. Õdede määramisõi- kesksem. gusele eelnev väljaõppe tase praegu aga varieerub ning on paljudes ICNi juhendmaterjal õdede määramisõiguse kohta täismahus on siin: piirkondades isegi muret tekitav. Enamik õdede määramisõigust https://bit.ly/3FnXQ5w rakendavaid riike teevad seda põhiõppe tasemel ja alles viimastel 20


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

Haiglasiseste kukkumiste ennetamine parandab õenduskvaliteeti Tekst: Katre Zirel, SA PERH, õendusdirektor Reelika Kaljurand, SA PERH, pulmonoloogiakeskuse õendusjuht

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

vigastuste arv on statsionaarsete patsientide ohutuse oluline kvaliteedinäitaja. Kuna õed veedavad patsientidega kõige rohkem aega, on neil kukkumisriski hindamisel ja ennetamisel võtmeroll. Kirjanduses kajastatud suunised on kohati vastukäivad ja tekitavad segadust õige ennetusviisi valikul. Ennetuse ühtseks kvaliteedistandardiks muutmine on väga aja- ja töömahukas. Regionaalhaiglas on õendusdirektori eestvedamisel loodud kõiki kliinikuid siduv kukkumiste töörühm, mis koostöös kvaliteediteenistusega ja magnethaigla üldtunnustatud nõuetega arendab ohutut patsien-

Foto: Aivar Kullamaa

Õenduskvaliteedi parendamine ja patsiendiohutuse tagamine on iga tervishoiuasutuse ülesanne ning ohutustegevuste järjekindel edendamine nõuab süsteemi pidevat jälgimist ning muutmist. Õed ise võivad mõjutada kliinilisi protsesse ja tulemusi, aidates luua ohutut ja turvalist patsienditeekonda organisatsiooni, üksuse ja patsiendi tasandil. Patsientide haiglasisesed kukkumised ja kukkumisvigastused on suur probleem kogu maailmas ning statsionaarsetes tingimustes kõige sagedamini alahinnatud patsiendiohutusjuhtum täiskasvanud patsientide seas. Kukkumised võivad aga lõppeda patsiendile raske vigastuse, luumurru või isegi surmaga. Kirjanduse andmetel kukub ligikaudu 3–20% statsionaarsetest patsientidest haiglaravi ajal vähemalt korra. Kukkumise tagajärjel tekkinud raske vigastus pikendab keskmist haiglas viibimise aega 6,27 päeva võrra, suurendades teiste võimalike komplikatsioonide, näiteks lamatiste, infektsioonide või ravivigade riski. Ükski kukkumine ei ole täielikult kahjutu, sest seda seostatakse patsiendi edasiste kukkumiste hirmuga, hilisema funktsionaalse taastumisega ja pikema haiglas viibimisega. Kukkumisoht suureneb üle 65-aastastel inimestel ja seda mõjutavad haiguse ägenemine, deliirium, südameja veresoonkonnahaigused, liikumis- ja nägemispuue, ravimid, võõras ümbrus. Haiglasiseste kukkumiste ja

21

dikeskset kukkumiste käsitlust. Uuringud on näidanud, et mitme riskiteguri varajane tuvastamine koos selgete sekkumistega nende mõju leevendamiseks vähendab statsionaarsete kukkumiste esinemissagedust 20–30% võrra. Haiglasiseste kukkumiste ennetamine hõlmab seega regulaarset kukkumisriski hindamist, patsientide ja nende lähedastega suhtlemist ja õpetamist. Teadaolevalt kasutatakse paljudes Eesti haiglates kukkumiste riski hindamiseks levinud Morse skaalat, kuid kirjandust analüüsides selgub, et tänapäevasem ja tõhusam lähenemine on erinevate riskihindamise skaalade kasutuselevõtmine. Tõhus ennetustöö haiglasiseste kukkumiste vältimiseks saab alguse juba erakorralise meditsiini osakonnas, kus patsiendi kukkumise riski hinnatakse Kinder1 skaala abil. Statsionaarses osakonnas hindab õde patsiendi kukkumisriski iga päev, kasutades laialt levinud Morse skaalat. Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile saabuva patsiendi riski hinnatakse esmalt vastuvõtvas osakonnas Morse skaala alusel, kuid keskmise või kõrge tulemuse korral teeb õde ümberhindamise, kasutades Wilson-Simsi skaalat. Väga tähtsal kohal on personali regulaarne koolitamine ja teadlikkuse suurendamine kukkumiste ärahoidmiseks. Patsiendi kukkumiste ennetamine suurendab patsiendi turvalisust, patsiendi ja tema lähedaste rahulolu ning usaldust pakutava tervishoiuteenuse vastu.


õ d e o ma tö ö keskko nna s

Pärnu maakonna õed tunnevad muret õdede järelkasvu üle Intervjueeris: Jaanika Palm Fotod: Karmen Kärg, Markus Sein

Pärnu maakonna õed Regyta Eriste ja Angelika Viherpuu naudivad oma tööd tõmbekeskusest eemal. Samas teavad nad, et elu ääremaal on ka üks paljudest põhjustest, miks on õdesid siia keeruline tööle leida.

Regyta Eriste töötab Pärnu-Jaagupi hoolduskodus õendusjuhina.

Angelika Viherpuu töötab pereõena Lihulas.

Pärnu-Jaagupi hoolduskodu õendusjuht Regyta Eriste Regyta Eristel on õena mitmekülgne kogemustepagas, lisaks hooldushaiglas töötamisele on ta olnud ka pereõde ja tervishoiutöötaja lasteaias. Praegu töötab ta Pärnu-Jaagupi hoolduskodus õendusjuhina ning koju minnes jätab ta töömured seljataha, sest ka läbipõlemist on ta elus kogenud.

Sel ajal oli palju väikseid haiglaid ning olin oma praktika teinud toonases Pärnu-Jaagupi haiglas. Kuigi vanemõde ütles, et tööle ma sinna ei saa, läks siiski teisiti: õdesid olid tarvis ning mind võeti meeskonnas hästi vastu. Praeguseks on Pärnu-Jaagupi haiglast saanud Pärnu-Jaagupi hoolduskodu ning olen justkui ringiga tagasi kohas, kust alustasin oma õekarjääri.

Oled Tallinna lähedal Sakus sündinud ja pikalt seal elanud. Kuidas tuli otsus kolida pealinnast ligikaudu 100 km kaugusele väiksesse Halinga valda? Läksin pärast põhikooli lõppu Tallinna Meditsiinikooli, mis praegu on ümber nimetatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliks, ning viimasel kursusel abiellusin. Otsustasime Õendusabihaiglas töötab õde abikaasaga maale elama kolida ja taastada tema vanaisa talu. See oli saatekirja alusel ning arstil on romantiline talude taastamise aeg konsultandi roll. 1990ndatel. 22

Tervishoiutöötajate puudus on praeguse koroonakriisi üks suuremaid murekohti. Kuidas leiate töötajad hooldushaiglasse? Nagu kõikjal, on meilgi puudus õdedest. Hiljuti avaldasime õe leidmiseks töökuulutuse, kuid ühtegi avaldust ei tulnud. Hooldajatega on meil praegu hästi. Oleme leidnud inimesi, kes tahavad seda tööd teha.


õ d e o ma tö ö kes kko nna s

On olnud ka selliseid, kes on tulnud siia tööle ning peagi leidnud, et see töö ei sobi neile. Mitmed hooldajad on läbinud kaheaastase koolituse ning ülejäänud on läbinud kolmekuulise hooldajakursuse. Kaks töötajat, kes peagi pensionile suunduvad, ei ole koolitust läbinud ning me lepime selle olukorraga. Eakamad inimesed kardavad kursustega kaasnevat akadeemilisust. Missugune on koostöö teiste tervishoiuasutustega? Osa patsiente suunab iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele perearst. Kui patsient on hoolduskodusse tulnud mõnest kaugemast Eestimaa nurgast ja on olnud nõus sellega, et talle valitakse kohalik perearst, siis ka nemad loetakse kohaliku perearsti nimistusse. Hea koostöö on Pärnu haiglaga. Meile helistavad arstid, õed ja haigla sotsiaaltöötajad, et uurida, kas on kohti, ning kui on, võtame patsiendi vastu õendusabiteenusele. Kas tervishoiuteenused üle Eesti on ühtmoodi kättesaadavad kõigile? Kindlasti ei ole. Kui inimesel õnnestub saada hea perearst, siis see on suur õnn. Kui kogukonnas on hea perearst ja -õde, siis tuleb neid hoida. Meie kandis on mitmed väiksed õendushaiglad, lisaks Pärnu-Jaagupi hoolduskodule ka näiteks Vändra Tervisekeskus ja Kilingi-Nõmme tervise- ja hooldekeskus. Pärnu haiglal on oma õendusabiteenuse osakond. Seega on statsionaarne õendusabiteenus meie kandi inimestele kättesaadav. Tallinna kolleegid ütlevad aga, et Tallinnas on õendushaiglas koha saamine õnneasi.

Kuidas õeteenused on vastu võetud? Meil on väga tublid pereõed ja nad on palju kohustusi perearstilt üle võtnud. Kohalik kogukond hindab neid. Inimesed tulevad hea meelega pereõe vastuvõtule ja suhtlevad temaga meelsasti. Töötasin enne Pärnu-Jaagupi hoolduskodusse tööle tulemist perearstikeskuses ning vahel juhtus, et patsient helistas hiljem ja palus, et ma räägiksin üle, mida arst rääkis. Ka õendushaiglas suheldakse hea meelega õega. Õdesid usaldatakse. Missuguseid muutusi vajab tervishoid? Lõpetasin Tallinna Tervishoiukõrgkoolis magistriõppe esimeses lennus eelmisel aastal. Minu lõputöö teema oli „Õendusloo dokumenteerimise kvaliteedi parendamine ühe maakonna kolme asutuse iseseisva statsionaarse õendusabi osakondades NANDA-I koolitustega“. Minu arendusprojekti eesmärk oli alustada NANDA-diagnooside kasutamist kolmes õendushaiglas. Ootan väga õendussekkumiste (NIC) ja õendustulemuste (NOC) taksonoomiate eestikeelseid tõlkeid. Eriõdedel võiks olla rohkem volitusi. Kui meil on koolitatud pereõde, siis tal võiks olla õigus anda teatud juhtudel saatekirju. Näiteks koduõde võiks saada volitused saatekirja andmiseks õendushaiglasse ja ka vastupidi – eriõde õendushaiglas võiks saada volituse suunata koduõendusteenusele jne. Praegu näeme palju puudulikke perearstide saatekirju ja kehv olukord on välja tulnud ka Haigekassa auditites. Sarjata saavad õendushaiglad, sest võtame patsiendi

Regyta Eristet motiveerib see, kui ta saab patsiendile ja tema lähedastele rasketel hetkedel toeks olla.

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

23

vastu puuduliku saatekirjaga. Kui inimene on Pärnu-Jaagupi hooldushaiglasse tulnud teisest Eesti otsast, Valgast või Võrust, siis ma ei saa saata teda ukselt tagasi ainult sellepärast, et tal on puudulik saatekiri. On väga tublisid perearste, kes saadavad väga hea saatekirjaga patsiente. Missuguseid probleeme see tekitab, kui õendusabihaiglasse saadetakse puuduliku saatekirjaga patsient? Õendusabihaiglas töötab õde saatekirja alusel ning arstil on konsultandi roll. Kui saatekirjas on kirjas minevikus pandud diagnoosid, kuid puudub info, missugune on patsiendi praegune seisund ja raviplaan, siis on meil raske talle head õendusabiteenust pakkuda. Patsiendi lähedased uurivad meilt, miks ei tehta uuringuid, mõistmata, et õendusabiteenus ei ole aktiivravi teenus. Vahel tuleb patsiendiga kaasa sõnum, et talle hakatakse taastusravi tegema, aga õendusabiteenus ei ole taastusravi. Kuna perears-


õ d e o ma tö ö kes kko nna s

tid ei valmista patsienti ja lähedasi ette, siis on inimestel ootus, et patsient hakkab saama massaaži ja füsioteraapiat. Meil on väga kindlad kriteeriumid, mida õendusabiteenus sisaldab. Ühtegi uuringut või analüüsi peale uriini testribaga testimise ja veresuhkru mõõtmise meie teha ei saa. Õendusabiteenuse eest peab teatud summa maksma ka patsient. Kui palju puutute kokku olukorraga, kus inimene või tema lähedased ei suuda õendusabiteenuse eest maksta? Perekonnaseadus paneb patsiendi lähedastele kohustuse eaka eest hoolt kanda. Kui inimesel lähedasi ei ole, siis võtab maksmiskohustuse üle kohalik omavalitsus. Õendusabiteenuse eest peab patsient ise maksma 15%, s.t Pärnu-Jaagupi hoolduskodus 13,26 eurot päevas. Kuus teeb see ligikaudu 400 eurot. Kõigil eakatel pole pension nii suur, et omaosalust maksta. Perearst või haigla sotsiaaltöötaja peaksid seda patsiendile ja tema lähedastele enne õendusabiteenusele suunamist selgitama. Osale inimestest on see suureks ebameeldivaks üllatuseks, kui nad siia tulevad, sest neile ei ole sellest räägitud. Kuidas toimub töö lähedastega? Kui patsient tuleb koos lähedastega, siis me arutame läbi, mida meilt oodatakse ja mida õendusabiteenus saab pakkuda. Selgitame, et meil on kogenud õed, ja räägime, millised eesmärgid tervise hoidmiseks seame. Väga olulisel kohal meie töös on suhtlus lähedastega. Kommunikatsioon on väga tähtis. Kui patsient on eakas, siis on ka tema pere meie patsient. See on perekeskse õenduse keskne mõte. Laste puhul on see normaalne, et kui laps on haige, siis vanemad osalevad aktiivselt ravis. Perekeskne meditsiin on mulle südamelähedane. Uurisin seda teemat oma tasemeõppe lõputöö raames. Eaka puhul ei ole suhtlus lähedastega nii lihtne. Kas või see, kui palju eakas ise soovib, et ma tema tervisest lähedastega räägin. Kui lähedane ei ole eaka eestkostja, siis on küsimus, kui palju terviseinformatsiooni võin talle anda. Lähedase haigestumine on perekonna jaoks raske. Kui eakal on dementsus, millega kaasneb regressioon, võib see lähedastele tähendada leinaprotsessi algust ning sellega kaasnevad tugevad tunded. On ka selliseid lähedasi, kes ei ole valmis eakale pandud diagnoosiga leppima. Tihti on lähedastel ka süütunne. Kui eaka inimesega ei ole koos elatud ning ei ole kõrvalt nähtud tema tervisekadu, siis ühel hetkel, kui eakas enam ei saa endaga hakkama, on see neile suur šokk, sest nende jaoks toimus see äkki. Süütundega kaasnevad tugevad emotsioonid. Meid ähvardatakse vahel ka meediaga. Peame alati professionaalseks jääma, ka siis, kui meile halvasti öeldakse. Mis on teie töös positiivset? Positiivset on palju. Meil on tore ja ühtehoidev meeskond, kellega naerame palju ja teeme nalja ka koos eakatega. Ma loodan, et suudan patsientide päeva nii palju paremaks muuta, kui on minu võimuses. Meie töö puhul on oluline valvest koju minnes jätta ka töömõtted töö juurde, sest muidu on läbipõlemisoht suur. Alati see muidugi ei õnnestu. Kas olete kogenud läbipõlemist? Kogesin läbipõlemist noore õena ühes teises hooldekodus töötades. Mul oli 38 patsienti, kelle tervislikku seisundit iga päev jälgisin. Peagi rajati uus maja ja sinna tuli ligikaudu 20 uut klienti. Sel ajal olid hooldajad ilma koolituseta ja ma olin ainuke õde. Mulle helistati ööpäev ringi nõu küsimiseks. Ma ei suutnud enam ennast tööst välja lülitada. Alles pereõena tööle asudes sain aru, et olin vaimselt kokkuvarisemise äärel. Ma võpatasin veel mõnda aega iga telefonikõne peale. Mis motiveerib teid seda tööd tegema? Ma armastan seda tööd, kuid aeg-ajalt on raske. Me ei näe alati positiivset tulemust. Kui reieluukaela murruga patsient hakkab uuesti kõndima ja saab koju minna, siis see rõõmustab. Aga alati ei lähe meie majas niimoodi. Meile tulevad ka rasked insuldipatsiendid ja vähi viimase staadiumiga patsiendid. Kui sa saad sellele inimesele ja lähedastele sellises olukorras toeks olla ning näed, et lähedastel on sinust abi, siis see motiveerib. 24

Koroonaaeg on toonud pereõe töösse rohkelt patsientidega suhtlemist telefoni teel. Angelika Viherpuu on töötanud kümmekond aastat pereõena Lihulas ning enne seda töötas ta Lihula hooldekodus. Hoolimata aeg-ajalt töös ettetulevatest raskustest valiks ta igal juhul sama ameti uuesti, sest ta armastab õe tööd. Missugune on inimeste tervis teie pilgu läbi? Arvestades olukorda, milles juba teist aastat elame, siis inimeste hulgas on kasvanud ärevus ning see omakorda on võimendanud krooniliste haiguste süvenemist. Kuidas praegune koroonaolukord teie tööd on mõjutanud? Praegu on perearstikeskuse töö fookus peamiselt vaktsineerimisel. Kõik krooniliste haiguste visiidid, mis ei ole ägedad, on praegu edasi lükatud. Igapäevaselt peame tegelema ka laste tervisekontrolliga, vaktsineerimiste ja kõikide ägedate haigustega. Koroonaaeg on muutnud ka inimeste käitumist. Enam ei tulda lihtsalt perearsti ukse taha järjekorda istuma. Meil toimib patsientide registreerimine vastuvõtule. See on hästi juurdunud inimeste teadvusse. Kuidas Lihulas vaktsineerimine on kulgenud? Kooliõpilased on vaktsineerimiseks vähe soovi avaldanud. Vanemast elanikkonnast on Lihulas küllalt palju vaktsineerituid. Kõige vähem tunnevad vaktsineerimise vastu huvi 18–40-aastased. Kui vastuvõtule tuleb inimene, kes ei ole vaktsineeritud, siis nõustame teda ja paneme südamele, et ta mõtleks ka teiste inimeste tervise peale. Väga raske on sellistele inimestele, kes on kindlalt otsustanud mitte vaktsineerida, midagi selgitada. Eakamatel on vaktsineerimisega seotult mitmed hirmud. Nad kardavad süsti ja kõrvalmõjusid, kuid neid saab selgitamisega ümber veenda, kui ütlen, et karta tuleb pigem haigust. Missugune oli koroonaaja algus teie perearstikeskuses möödunud aastal? See aeg oli väga töiselt vaikne aeg. Peamiselt suhtlesime patsientidega telefoni teel. Inimesed ei julgenud ringi liikuda, sest teadmised haiguse kohta olid piiratud. Patsiendid said ise oma väiksemate tervisemuredega hakkama ning perearstikeskusesse pöörduti vähem. Need hirmud on tänaseks kadunud. Missuguste muredega inimesed perearsti poole pöörduvad? Tervisemured on erinevad. Pereõena puutun kõige enam kokku krooniliste hai-


õ d e o ma tö ö keskko nna s

Missugust muutust tervishoiusüsteem vajab? Kõige suurem probleem on ikkagi õdede puudus.

getega, kelle muresid pean lahendama. Kuna olen retseptiõigusega pereõde, siis on minu ülesandeks retseptide pikendamine. Näen süsteemist, kas inimene on oma ravimid välja ostnud, ning kui ta ei ole raviga aktiivselt tegelenud, siis nõustan teda. Nõustamine haiguste suhtes on minu igapäevane töö. Vereanalüüsides kajastub inimese tervislik seisund, mille järgi saan hinnata, kuidas ta on minu varasemaid nõuandeid arvestanud.

Mis teid motiveerib seda tööd tegema? Inimeste tänulikkus. Patsiendi rõõm, kui ta on saanud oma tervisemurele abi. See ei pea olema suur tänulikkuse žest, aga kui see tänulikkus paistab välja, siis see teeb südame soojaks. Mis teeb pereõe töö juures kurvaks? Inimeste ärevusest tulenevalt on sagenenud ebameeldivalt ütlemised.

Kuidas kroonilisi haigeid nõustate? Mulle meeldib, et saan pärast patsiendiga tema tervisemurede üle arutamist talle kaasa anda tema tervislikku seisundit selgitava voldiku, mida ta saab kodus rahulikult lugeda. Järgmisel visiidil saab üle küsida, kui midagi jäi arusaamatuks. Diabeedidiagnoosi saanud patsiendid on alguses oma diagnoosist šokis. Nad käivad eriõe vastuvõtul, aga siiski tuleb mitmed lihtsad asjad nagu veresuhkru mõõtmine ja dieedipäeviku pidamine pereõel uuesti üle rääkida. Diagnoosi saades on patsient võimetu kogu infot korraga vastu võtma. Tervishoius kehtib vanasõna „Kordamine on tarkuse ema“. Inimesed ikka unustavad või ei saa esimesel korral aru.

Kas te valiksite uuesti selle ameti? Valiksin küll, mulle meeldib õe töö. Ka hooldekodus meeldis mulle töötada, aga sealne töö on vaimselt raske. Pereõe töö on vaheldusrikas ning positiivsust on minu töös ka. Rõõm on näha, kui emad tulevad beebidega profülaktilisse kontrolli ning mõlemad on rõõmsad. Rõõm on näha laste arenemist ja kasvamist.

Kui hea on teil koostöö teiste tervishoiuasutustega? Lihula hooldekodus on meie patsiente ja sealse hooldekoduga on hea koostöö. Perearst käib seal n-ö koduvisiidil ja vajaduse korral käin mina analüüse võtmas. Ka koduõdedega on hea koostöö. Kui patsient peab minema õendusabi teenusele, siis otsin talle sobiva koha. Meil on koostöö kohaliku sotsiaalabi osakonnaga. Perearst käib koduvisiitidel, võtab vereanalüüse ja hindab patsiendi toimetulekut. Inimesed tahavad oma kodus elada vaatamata rasketele kroonilistele haigustele. Kui vaja, siis hakkab nende toimetulekut hindama koduõde ja sotsiaaltöötaja. On ka selliseid eakaid, kes sooviksid hooldekodusse elama minna, kuid rahaliste raskuste puhul ei saa seda endale lubada. Kas tervishoiuteenused on kõigile ühtmoodi kättesaadavad? Ma arvan, et Lihulas on. Meil on kohapeal perearstikeskus, apteek ja hambaravi, mis on olulised.

Koroonaaeg on toonud pereõe töösse rohkelt patsientidega suhtlemist telefoni teel.

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

25


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

Et ka nahk talvest rõõmu tunneks ... Tekst: Krista Kiin Fotod: Laboratorios Babé

Hing rõõmustab, kui talv teeb valgeks maa, paraku aga ei too külmad ilmad heameelt tundliku nahaga kimpus olijatele: mida krõbedamaks muutub ilm, seda kuivemaks läheb kütteperioodil õhk ka toas. Õue minnes lisanduvad veel tuul ja sademed ning saamegi kokku välised tegurid, mis naha seisukorda mõjutavad. Siiski, kui rakendada õiget, just tundlikule nahale mõeldud nahahooldust, võivad talve üle rõõmu tunda ka kergesti ärrituva naha omanikud. Esmalt tasub teada, et tundlik nahk ei ole nahatüüp. „Tundlikkus on naha seisund, mis võib tekkida igas vanuses ja igal ajal,“ räägib nahahooldusbrändi Babé tootejuht Hurmi Krikk. „Kui tundlik nahk on geneetiline, siis tundlikuks muudetud nahk on omandatud ja võib olla mööduv nähtus. Kuid mõlemal puhul on naha hüdrolipiidne barjäär kahjustunud ja tuleb taastada tasakaal.“ Tundlikku nahka võib esineda piirkonniti: nägu, käed, jalad või muud lokaalsed kohad kehanahal. Tundliku ja reaktiivse naha sümptomiteks kipuvad olema õhuke, kahvatu ja läbikumav nahk, dehüdratsioon, kuivus ja karedus, ketendavad laigud, laienenud veresooned ja erüteem ning sügelus, kipitus ja põletustunne.

Samas on nahka kerge ka üle hooldada, kui lähtuda põhimõttest, et mida põhjalikum hooldus, seda parem. „Teinekord piisab mõnest tilgast nahale, et koostisained oma tööd tegema hakkaksid,“ ei poolda Krikk peoga nahale kantavate kreemide suurt kogust. „Kui nahk on terve, püüab see taastada oma pH-taset. Seetõttu tulekski kasutada neutraalse pH-ga kosmeetikat.“ Hurmi Kriki kinnitusel tuleb kõik nahahooldustooted valida vastavalt oma nahatüübile, seisukorrale ja aastaajale. „See, mis sobib suvel, ei pruugi sobida talveperioodil,“ nendib Krikk. Alljärgnevalt räägimegi toodetest, mis sobivad aasta ringi igale nahatüübile.

Terve nahk algab õigest puhastusest

Nahatundlikkus kui kärsituse kaasnäht Põhjuste hulgas, miks tundliku nahaga inimeste hulk aina kasvab, näeb Hurmi Krikk lisaks ümbritsevale keskkonnale (päike, külm, tuul, keskkonna saastatus), sisemistele mõjutajatele (toit, tervisemured, unehäired, hormoonaalsed muutused menstruatsiooni, raseduse ja menopausi ajal), nahahaigustele (näiteks dermatiit ja psoriaas), geneetilistele mõjuritele ning stressile ka hügieeni- ja nahahooldustooteid. „Poed on tulvil kosmeetikat, mis kõik lubavad imet nahale,“ nendib Krikk. „Kuid naha muudavad tundlikuks paljud kosmeetikatoodetes leiduvad lõhna-, säilitus- ja lisaained, mis võivad osutuda ohtlikeks allergeenideks. Järelikult peaks teadma, mida osta ja kasutada. Veel tehakse vigu sellega, et ei olda oma otsustes ja tegemistes järjekindlad. Kosmeetikatooteid vahetatakse lõputult, sest uus kreemipurk või dušigeelipudel on ilusa kujuga ja värvilised sildid püüavad pilku. Kui nahal on ilmnenud probleem, ostetakse toode, mis peaks aitama ja leevendama, kuid kasutaja on nii kärsitu, et ei suuda oodata, kas see lahendab tema mure.“ Seega soovitab Hurmi Krikk varuda aega ja kannatust. „Nahk on suur ja aeglane organ, rakkude uuenemine imeõhukeses epidermises võtab aega kuu või kauemgi,“ paneb Krikk südamele. 26

Sügistalvisel ajal, mil nahk kaotab rohkem niiskust ja kaitsvat rasukihti, on õige nahahooldus eriti oluline. „Külm tingib ka rasunäärmete töö aeglustumise ja seetõttu on talvel kõik nahatüübid – ka rasune nahk – kuivemad kui näiteks suvel,“ jätkab Hurmi Krikk. „Talvekülm on nahale suur katsumus ja seetõttu on õige naha hooldamine väga oluline nii lastel kui täiskasvanutel. Vastasel juhul kaotab nahk liigselt kaitsvat lipiidikihti ehk niiskust ning võivad tekkida tõsisemad nahaprobleemid.“ Kuna tundliku naha kaitsekiht on vaja taastada, on talvises iluhoolduses kõige tähtsam nahka mitte kuivatada. „Korralik nahapuhastus loob hea aluse selleks, et kõik ülejäänud näohoolduse etapid toimiksid,“ rõhutab Hurmi Krikk. „Et näonaha puhastamine peab olema loomulik rutiin nii hommikul kui õhtul, peavad tooted olema väga leebed ja nahale sobilikud. Veega näo pesemine muudab naha karedaks, sest vee erinev pH-tase viib naha pH-taseme tasakaalust välja.“ Naha puhastamiseks sobib õrna koostisega ja prebiootikume sisaldav Babé rahustav mitsellaarne näopesugeel. „Prebiootikumid tagavad normaalse mikrofloo-


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

ra olemasolu, olles toitvaks substraadiks kasulikele bakteritele ja pärssides kahjulike bakterite kasvu,“ räägib Krikk. „Prebiootikumide olemasolu korral peatub haigust tekitavate bakterite ja seente paljunemine ning pH-tase muutub optimaalseks, mida tundlikul nahal just vaja ongi.“ Väga kuiva ja atoopilise naha puhul või veekindlat meiki kasutades sobib ideaalselt Babé kahefaasiline mitsellaarõli, mis puhastab õrnalt kogu näo meigist, k.a veekindlast. „Mitsellid on rikastatud looduslike õlidega, mis niisutavad ja rahustavad nahka ning seega sobib mitsellaarõli ka kuivale, atoopilisele ja allergilisele nahale,“ lisab Krikk. Kord nädalas võiks nahka kindlasti koorida. Selleks sobib Babé õrn koorija tundlikule nahale, mille tasakaalustatud koostis väldib veekadu marrasnaha kaudu. Peeneteralised koorivad osakesed eemaldavad õrnalt surnud naharakud ja reguleerivad naha niiskustasakaalu. Kahekordne koorimisefekt (füüsiline + keemiline) jätab naha uuenenuks, supersiledaks ja niisutatuks.

Lisaefekt ampullidest ja seerumitest Uus trend nahahoolduses on iluampullid. „Ampulle ja kontsentraate kasutatakse intensiivse kuurina, seerumitest eristab neid toodete tekstuur ja kogus,“ räägib Hurmi Krikk. „Babé ampulle võib kasutada nahahoolduse osa või igapäevase lisahooldusena. Valikus on ampullid nii naha niisutamiseks, taastamiseks, stimuleerimiseks, viimistlemiseks, rahustamiseks kui ka vananemise tõkestamiseks. Lahus ampullis sisaldab suures kontsentratsioonis tõhusaid toimeaineid, mis aitavad naha paranemisele kaasa alates esimesest kasutuskorrast.“ Tundlikule nahale soovitab Krikk Babé BiCalm+ rahustavaid ampulle, mida saab kasutada nahaärrituse, päikesepõletuse, rosaatsea, kapillaarilaiendite, kuperoosa, erütroosi ja atoopia puhangute korral. Lahusel on antihistamiinsed omadused, mis vähendavad sügelust, põletikku ja punetust. Järgmiseks sammuks võib kasutada see-

Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

rumit, mis tungib sügavamatesse nahakihtidesse ja pakub nahale tõhusamat, näiteks vananemisvastast hooldust. „Seerumites on tavaliselt suurem aktiivainete sisaldus, need on kontsentreeritumad ja sageli piisab mõnest tilgast kogu näo katmiseks,“ julgustab Hurmi Krikk. „Et saavutada maksimaalne soovitud efekt, tuleb valida sama brändi seerum ja kreem, sest need tooted töötavad vastastikuses sünergias. Seerumid on mõeldud kasutamiseks kuuridena ajal, mil nahk vajab lisaturgutust, normaliseerimist või kaitset. Babé seerumitest soovitab Krikk HealthyAging+ booster’it, mis on vananemisvastase toimega ja sobib ka ülitundlikule nahale, sisaldades nahahoolduse tõhusamaid ja tuntumaid toimeaineid ning uuenduslikumaid vananemisvastaseid koostisaineid. Et silmi ümbritsev nahk on eriti õhuke ja tundlik, tasub seda piirkonda hellitada Babé HealthyAging+ kreemiga silma- ja huulekontuurile. Kreem sobib ka ülitundlikule nahale, ning tänu hüaluroonhappe, kofeiini, bakutsiooli ja kapseldatud retinooli sisaldusele vähendab miimikakortse, pinguldab nahka ja muudab selle elastseks. Aktiivsed toimeained vähendavad silmaaluste „kotikesi“ ja tumedaid rõngaid, ühtlasi leevenevad märgatavalt ka nina ja suunurkade vahelised kortsud ja ülahuule püstkortsud.

Päevaks üks, ööseks teine Nahahooldusrutiini viimane samm on nahatüübile sobilik päevakreem. „Päevakreem valitakse eelkõige nahatüübi, vanuse ja aastaaja järgi,“ rõhutab Hurmi Krikk. „Päeval ei tohiks kindlasti unustada päikesekaitsekreemi, ja seda ka talvisel ajal, sest naha enneaegse vananemise üheks peapõhjuseks on päikesevalgus. Ka kaitseb päevakreem muude keskkonnamõjude (pakane, heitgaasid, keskküte, sundventilatsioon) eest.“ Babé niisutav 24H kreem-geel oma kerge tekstuuriga sobib igapäevaseks kasutamiseks. Kohene imendumine jätab naha matiks, ning see on ideaalne kreem ka meestele pärast habemeajamist, kuna sisaldab rahustavaid toimeaineid. Kiiresti imendub ka Babé kerge niisutav 24H kreem SPF 20, mis tagab kaitse nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ega ummista poore. Nahka pinguldava ja vana27

nemisvastase toimega on Babé HealthyAging+ päevakreem SPF 30, mis sobib ka ülitundlikule nahale. Mitmetoimeline päevakreem noorendab nahka, vähendab kortse, taastab naha loomulikku elastsust ja ühtlustab nahatooni, muutes väsinud naha pringiks ja märgatavalt siledamaks. Prebiootikumid soodustavad naha mikrobioomi tasakaalu. Õhtuse nahahooldusrituaali raames tuleb nahk jälle korralikult puhastada ja kanda nahale öökreem, sest just viimane aitab rakkudel uueneda ja taastuda. Babé HealthyAging+ vananemisvastane öökreem on mitmetoimeline taastav ööhooldus, mis ergutab naha taastumist. Kollageeni ja elastiini tootmist stimuleeriv kreem soodustab rakkude uuenemist öösel tänu bakutsiooli ja retinooli kombinatsioonile. Aktiivsed toimeained vähendavad kortsukesi ning parandavad naha elastsust.

Eksposoomi ennetades „Inimese nahk on tema elu peegel: vaid 25% naha vananemisega seotud protsessidest sõltub geenidest, kuid 75% mõjutavad kehavälised ja elustiilist tingitud tegurid, mida on võimalik nooruslikkuse säilitamiseks kontrolli all hoida,“ selgitab Hurmi Krikk. „Naha vananemine ei ole põhjustatud üksnes päikesekiirgusest ega fotovananemisest, oma tähtis osa on ka naha barjäärifunktsiooni halvenemist põhjustaval õhu- ja valgussaastel ning naha mikrobioomil. Inimese nooruslikkus ja väljanägemine sõltuvad tema vitaalsusest ning terviseseisundist ehk sellest, mida me nimetame tervislikuks eluviisiks. Selle all peetakse silmas nii füüsilist kui ka vaimset seisundit. Neid tegureid nimetatakse eksposoomiks.“ Eksposoomi eest kaitseb igapäevaselt kasutamiseks mõeldud Babé tooniv Super Fluid emulsioon SPF 50, mis hoiab nahka nii päikese kui ka kõikide muude välistegurite eest. Toote ülikerge tekstuur imendub nahka kohe ning hüaluroonhape niisutab intensiivselt, jättes naha pehmeks ja siidiseks. Emulsioonil on tugev UVA- ja UVB-kaitse, E-vitamiin võitleb oksüdatiivse stressiga ning karnosiin kindlustab kaitse ka ekraanidest kiirguva sinise valguse vastu. Tooniv versioon annab nahale loomuliku ja ühtlase jume.


Pereõ end us

Uuenenud pereõenduse tegevusjuhend Tekst: Marelle Maiste Ädala perearstikeskuse terviseõde

Pereõdede kui iseseisvate spetsialistide tähtsus esmatasandil on viimase 30 aasta jooksul pidevalt kasvanud ning eriala aktiivne areng jätkub tänaseni. Esimese ja ühtlasi ka viimase pereõenduse tegevusjuhendi loomisest on möödas peaaegu 13 aastat ning selle aja jooksul on pereõenduses muutunud väga palju.

Mis on uut uuenenud tegevusjuhendis? Pereõed olid 1990. aastatel suuresti arsti abilised, tänapäeval on pereõed interdistsiplinaarses meeskonnas iseseisvad spetsialistid, kelleta esmatasand toimida ei saaks. Seoses ülemaailmsete tervi- Tegevusjuhend koosneb kahest peamisest osast. Esimeses osas on kirjeldatud pereõe kutsealast arengut, õppimisvõimalusi, pädesetrendidega, tervishoiussüsteemi probleemidega ning inimkonna vusi, multikultuurilisuse eripärasid, millega igapäevatöös kokku eluea pikenemisega suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele võib puutuda. Eraldi peatükina on esmakordselt käsitletud olulist märkimisväärselt. Kasvav vajadus esmatasandi teenuste järele on valdkonda, milleks on patsiendi ohutus. loonud võimaluse pereõdedel demonstreerida oma professionaalset Retseptiõigus ja abivapädevust ja kasvatada inimeste hendite väljastamise õigus usaldust pereõe vastu. Nii on hõlmab esimesi retsepte ja pereõde esmaseks kontaktisitõendeid, mida pereõde saab kuks inimesele, kes mis tahes iseseisvalt väljastada, ning see tervisemurega perearstikeskuon suur samm pereõdede isesesse pöördub. seisvuse toetamiseks. Lisaks Pereõde vajab laialdasi Tegevusjuhend on alustavale pereõe on juttu andmekaitsest, terteadmisi, mis toob kaasa pidepraktiline infomaterjal ning ka juba visetehnoloogiatest, tõendite va koolitusvajaduse. Parima tõenduspõhise õendusabi pakpraktiseerivatele õdedele suunav juhtnöör, väljastamisest ning paljudest teistest uutest valdkondadest, kumiseks on vaja olla kursis mida aeg-ajalt sirvida. millega pereõed igapäevatöös pidevalt uuenevate juhendite kokku puutuvad. Juhendi ja juhistega, et õpitut praktikas koostamisel tugines töörühm rakendada. tänapäeva praktikale, aga mõtles ka tulevikule ja olukordadele, Uuenenud pereõenduse tegevusjuhendi eesmärk on anda ülevaade kus maapiirkonnas võib perearstide vähesuse tõttu arstiabi pereõe põhilistest tegevusvaldkondadest ning sekkumise ja patsiendi pakkujaks jäädagi ainult pereõde. jälgimise võimalustest, et tagada patsientidele ühtlane, järjepidev ja Tegevusjuhendi teise osa fookus on pereõdede igapäevapraktikal. kvaliteetne õendusabiteenus perearsti- ja esmatasandi tervisekeskusKoondatud on krooniliste ja ägedate haigestumiste soovitused ning tes. Tegevusjuhend on alustavale pereõe praktiline infomaterjal ning ka juba praktiseerivatele õdedele suunav juhtnöör, mida aeg-ajalt sirvida. peamised tegevused. Soovitused tuginevad heakskiidetud ravi- ja tegevusjuhenditele. Tegevusjuhend koondab baasteadmised, millist abi on nüüdsed Uue terminina on tegevusjuhendis esmakordselt kasutusel eripereõed valmis osutama igas üldarstiabi asutuses. Tegevusjuhend õde. Sellise spetsialiseerumise suunas on esmatasand liikumas. valmis Haigekassa eestvedamisel, selle koostamisse panustasid Praegu praktiseerivad eriõdedena ainult vaimse tervise õed, kuid pereõed üle Eesti ning nõu ja jõuga olid suureks abiks ka aktiivsed perearstid. Juhendisse kaasati ka erialaseltside mõtteid – taga- loodetavasti ei ole kaugel ka pereõdede eriõendus, mis annab peresisidet jagasid nii Eesti Perearstide Selts, Eesti Pereõdede Ühing, õdedele lisaõigusi ja vähendab fiktiivseid olukordi. Kõige igapäevaVaimse Tervise Õenduse Seltsing, Eesti Õdede Liit ja Tervise Aren- sem näide on haiguslehe avamine, mida seadusest tulenevalt võib avada vaid arst. gu Instituut. 28


rub ri i k

Pereõde on esmaseks kontaktisikuks inimesele, kes mis tahes tervisemurega perearstikeskusesse pöördub.

Mis on teisiti? Tegevusjuhendi lisades on töörühm esmakordselt mudeldanud pereõe võtmekompetentsid. Kompetentside aluseks on võetud erinevad nüansid, mida pereõde vajab igapäevatööks – hõlmates nii tööalaseid teadmisi, oskusi kui töökohapõhised vajadusi. Mudeldatud võtmekompetentsid annavad ülevaate vajalikest isikuomadustest ja erialaspetsiifilistest kompetentsidest, mis töökohal igapäevaselt kasuks tulevad. Kompetentside tabelit saab rakendada üleüldise enesearengu tagasiside tööriistana ning ka abimaterjalina.

Mis oli kõige raskem? Tegevusjuhendi kõige keerulisem osa oli ette kujutada, kus me oleme kümne aasta pärast. Kui eelmine pereõe tegevusjuhend on juba aastaid ajale jalgu jäänud, Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

Foto: Shutterstock

siis ei sooviks, et sel korral nii läPraegu praktiseerivad eriõdedena heks. Seega oli väga raske tulevikainult vaimse tervise õed, kuid ku panna reaalseloodetavasti ei ole kaugel ka tesse tegevustesse ning dokumendis pereõdede eriõendus, mis annab kirjeldada. pereõdedele lisaõigusi ja vähendab Keeruline oli kirjeldada olukordi, fiktiivseid olukordi. kus praegune praktika ja asjaajamine üksteist ei toeta. Pereõed ja -arstid on olu- hoolimata sellest, et töörühma liikmed korras, kus seadused ei tule nii ruttu järele, olid Eestimaa eri otstes, saime suurepäkui võiks, ning seetõttu tuleb leida kuldne raselt infot vahetada ning teha meeskonkesktee, millele tugineda. natööd. Lisaks oli väga kasulik koostöö seltsidega, kes meile tagasisidet andsid ning sellega tegevusjuhendi valmimisse panustasid. Vägev on näha, et Pärnu, Kõige toredam? Vinni ja Tallinna pereõed ja arstid näevad Kõige toredam tegevusjuhendi kirju- tulevikku ühtmoodi! Uuenenud pereõenduse tegevusjuhentamise juures oli koostöö töörühma diga saab tutvuda Haigekassa kodulehel. ning erialaseltside vahel. Tore oli, et 29


Ta rkus t lõ p utö ö d est

Abi uinuti- ja rahustisõltuvusega patsiendile – õe vastuvõtu väljaarendamine Pärnu haiglas Tekst: Laura Oisalu, Jandra Ristikivi

Bensodiasepiine või Z-ravimeid tarvitavate inimeste hulk suureneb aasta-aastalt ning kasvab ka ravimisõltuvusega patsientide arv, kuid sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus ei ole Eestis kõigile abivajajaile tagatud. Seepärast arendas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vilistlane Laura Oisalu oma magistritöö raames välja õe vastuvõtu uinuti- ja rahustisõltuvusega patsientidele. Sõltlastele mõeldud teenused ei ole kättesaadavad Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine põhjustab erinevaid häireid ja probleeme. Suurenenud on sõltuvusainete kuritarvitamisest põhjustatud terviseprobleemid, majanduslik laostumine, sotsiaalne isoleeritus ning vägivald ja kuriteod. Kuigi on selge, et sõltuvuses tarvitajatega seostub märkimisväärne haiguskoormus, on tõendeid, et koormus, mida tervishoiusüsteemidele põhjustavad mittesõltlastest, kuid tervist ohustavad tarvitajad ja kuritarvitajad, võib ületada sõltuvushäirega tarvitajate põhjustatud koormust. Oluline on sõltlastele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamine, teenuste kättesaadavuse laiendamine ja teiste raviteenustega integreerimine. Statsionaarne ravi piirdub tihti vaid lühiajalise detoksikatsiooniga võõrutusseisundi korral, kuid selle käigus ei kavandata edasisi tegevusi psühhoaktiivsete ainete tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks. See võib viia tagasilanguseni, mille vältimiseks peaks patsient statsionaarse ravi lõppedes käima õe vastuvõtul kliinilisel jälgimisel, et hoida motivatsiooni oma harjumusi muuta ja sõltuvusest vabaneda. See on aeganõudev protsess.

Ravimisõltuvus on kasvamas Eestis aitab alkoholi tarvitamise häirega patsiente projekt „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti on korraldatud narkomaania ravi ning haiglati pakutakse tubakasõltuvuse ravi. Teistest psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvatele patsientidele pole ühtset süsteemi. Programm „Valik“ pakub Tallinnas

kannabinoidisõltlastele tuge, mujal mitte. Ravimisõltuvus on järjest kasvav trend, mis vajaks sekkumist ja nõustamist. Bensodiasepiinide puhul võib tolerants ja sõltuvus tekkida juba lühiajalise tarvitamise järel ning neist võõrutamine on ebameeldiv, vajades psühhiaatri abi. Järjekorrad eriarstide juurde on aga väga pikad, kõigile abivajajaile pole tagatud sõltuvushäirest vabaneda aitavate teenuste kättesaadavus. Seepärast oli siin vajalik eriõe kaasamine, luues õe vastuvõtu sõltuvushäirega patsientide abistamiseks. Eriõdede kaasamine lühendab ravijärjekordi, parandab ravi kvaliteeti ning aitab kokku hoida kulusid.

Õe iseseisva vastuvõtu juhend psühhiaatria erialal

Projekt algas veebruaris 2019 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli magistriõppe arendusprojektina ja lõppes 30. novembril 2019. Pärnu Haiglas puudus uinuti- ja rahustisõltuvushäirete õe vastuvõtt ning seda vastuvõttu raamiv juhend. Arendusprojekt algas taustandmete otsingu ning selle alusel tõenduspõhise kirjanduse ülevaate koostamisega, kaardistamaks uinuti- ja rahustisõltuvuses patsientide ravi lähenemisviisid. Samuti saadi ülevaade sõltuvushäirete puhul rakendatavatest teraapiameetoditest, mille elemente saab õe vastuvõtu raames patsientide abistamiseks kasutada. Selle baasil loodi õe iseseisva vastuvõtu juhend psühhiaatria erialal, mis andis sisendi õe vastuvõtu ülesehituseks. Juhend on Järjekorrad eriarstide juurde on aga lakooniline tõenduspõhise kirjanduse põhjal tehtud kokkuvõte, väga pikad, kõigile abivajajaile pole sisaldades järgimist vajavaid juhitagatud sõltuvushäirest vabaneda seid iseseisvat vastuvõttu tegevale õele. Juhend töötati välja koostöös aitavate teenuste kättesaadavus. 30


rub ri i k

Ravimisõltuvus on järjest kasvav trend, mis vajaks sekkumist ja nõustamist.

Foto: Shutterstock

Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku ülemõega. Lisaks koostati patsientidele mõeldud infovoldik „Rahustite ja uinutite sõltuvus“, mis on saadaval Pärnu haigla kodulehel patsientide infomaterjalide all. Voldikus kirjeldatakse uinutite ja rahustite toimet, sõltuvusmehhanismi, psüühilisi ja füüsilisi võõrutussümptomeid ning abi saamise võimalusi.

Kuidas info jõuab abivajajateni? Samas faasis teostati SWOT-riskianalüüs teenuse väljatöötamise riskide hindamiseks ja minimeerimiseks. Enne vastuvõttude alustamist teavitati 2019. aasta augustis elanikkonda uinutite ja rahustite tarvitamisega kaasnevatest ohtudest ning tekkida võivast sõltuvusest artikliga Pärnu Postimehes. Artikkel andis Pärnumaa elanikele ja perearstidele teada sõltuvushäirete õe vastuvõtust. Infot jagati ka kliinikus praktiseerivatele psühhiaatritele ja vastuvõtte tegevatele vaimse tervise õdedele silmast silma vestluste ning meilidega kuu aja jooksul enne vastuvõttude algust, samuti informeeriti valuraviarste. Juhendi alusel toimus tervishoiuteenuse juurutamine – õe iseseisev vastuvõtt rahusti- ja uinutisõltuvusega patsientidele. Järgnes juurutatud tervishoiuteenuse seire ja analüüs. Planeeriti ja viidi läbi kolm korda kuus õe kaheksatunnine vastuvõtt patsientide jälgimiseks ja nõustamiseks. Ühe päeva jooksul sai teenindada viit patsienti. Vastuvõtte tehti 5. septembrist kuni 30. novembrini 2019. aastal.

Sõltuvushäiretega patsiendid saavad pöörduda otse õe vastuvõtule Õe iseseisev vastuvõtt toimub vastavalt Haigekassa hinnakirjale. Ühe ravijuhu keskmine pikkus on 6 kuud. See sisaldab esmalt vaimse tervise õe vastuvõttu, psühhiaatri vastuvõttu, seejärel õe vastuvõtte vastavalt patsiendi vajadustele. Vajaduse korral on võimalik patsient suunata ka psühholoogi vastuvõtule. Õe vastuvõtud patsiendi seisundi jälgimiseks ja nõustamiseks toimuvad ravi alguses intensiivsemalt, üks kord nädalas, edaspidi kord kuus, kokku poole aasta jooksul umbes 12 vastuvõttu ravijuhu kohta. Patsient tuleb esmalt psühhiaatri vastuvõtule ja seejärel, kui psühhiaater märkab vajadust sõltuvushäire teemal nõustamiseks, suunatakse ta uinuti- ja rahustisõltuvushäirete õe iseseisvale vastuvõtule. Samuti saavad patsiendi õe vastuvõtule suunata perearstid, eriarstid ning vaimse tervise õed oma iseseisvate vastuvõttude raames. Sõltuvushäiretega patsiendid saavad ka ise pöörduda otse õe vastuvõtule. Projekti eeldatav tulemus oli, et uinuti- ja rahustisõltuvushäirete õe iseseisva vastuvõtu ajad täituvad – vajadust märgates suunavad patsiente nii perearstid, Pärnu haigla psühhiaatrid, arstid kui ka vaimse tervise õed. Projekti tulemuslikkust ja kvaliteeti hinnati vastuvõtuaegade täituvuse ning patsientide projektis püsimise järgi. Septembris oli vastuvõttude täituvus 53,3%, oktoobris 80% ning novembris samuti 80%. Ühe patsiendi vastuvõtuks oli kavandatud esmalt 1,5 tundi ja päevas oli võimalik nõustada viit patsienti. Enamik pöörduvaid patsiente tuli psühhiaatri

suunamisel või oli varem psühhiaatri vastuvõtul käinud. Probleem ilmnes, kui oli vaja patsient kiirelt psühhiaatri vastuvõtule suunata perearsti algatatud haiguslehe pikendamiseks ning raviskeemi korrigeerimiseks. Sel juhul tegeles patsiendiga valvepsühhiaater. Keskmiselt on õe iseseisva vastuvõtu fookus korraga kümnel patsiendil, kellega töötatakse individuaalselt.

Sõltuvushäirete vastuvõtud jätkuvad Patsientide profiile analüüsides selgus, et lisaks sõltuvusele uinutitest ja rahustitest pöördus ka amfetamiini-, kannabinoidi- ning valuvaigistisõltuvusega patsiente. Arutelude tulemusel nii kliiniku juhataja kui teiste meeskonnaliikmetega otsustati laiendada vastuvõtu profiili sõltuvushäirete õe iseseisvaks vastuvõtuks. 2021. aasta kevadel on projekti käigus loodud õe vastuvõtt sõltuvushäiretega inimestele samas mahus – kolm korda kuus. Pöördujaid on erinevate sõltuvushäiretega, neist pooled ravimisõltuvusega, muud juhud hõlmavad nii stimulante kui ka alkoholisõltuvust. Pöördutakse iseseisvalt, psühhiaatri vastuvõtult, valuraviarsti, naistearsti soovitusel, ühel korral ka kohtu soovitusel. Pöördujad on olnud vanusevahemikus 17 kuni 80 aastat. Noorte puhul on olnud erinevate stimulantide tarvitamisega seotud ennetustööd ning nõustamist, kuidas tulla toime pingetega. Valuvaigistisõltuvusega patsientide tarvis on ravimeeskonnas ka valuraviarstid. Kõigile patsientidele on pakutud ka elustiilinõustamist, sest organism on üks tervik.


õ d e nõ us ta b

Merike Viin: Nõustamine aitab suitsetamisest loobujatel meelekindlust hoida Intervjueeris: Marit Valge

Foto: Shutterstock

Kopsuõde Merike Viin on suitsetamisest loobujaid Tartu Ülikooli Kliinikumis nõustanud kaks aastast. Tema juures käivad patsiendid üle Eesti. Korduvad nõustamisvisiidid aitavad loobujatel motivatsiooni hoida ning oma otsusele kindlaks jääda.

Kuidas patsiendid teie juurde jõuavad? Suitsetamisest loobumise nõustamisele saavad patsiendid ise aja kirja panna. Nõustamine on tasuta ega vaja eraldi saatekirja. Ka ravikindlustuseta patsiendid ei pea nõustamise eest maksma. Paljusid patsiente suunab nõustamisele perearst. Kui suur on huvi nõustamise vastu? Nõustamise vastu tuntakse huvi küll, on olnud aegu, kui järjekord oli üle kahe nädala. Tavaliselt saab visiidile tulla kiiremini. Minu juures käivad patsiendid üle Eesti, kuigi tegelikult on suitsetamisest nõustamise kabinette kokku 17 ning need asuvad Eesti eri piirkondades. 32

Millistel põhjustel soovivad inimesed tavaliselt suitsetamisest loobuda? Minu juurde jõuavad patsiendid, kes on juba teinud otsuse, et nad soovivad suitsetamisest loobuda. Peamiselt tehakse seda tervislikel põhjustel, näiteks on tekkinud südame- või kopsuhaigused. Samuti ärgitavad lapsed vanemaid suitsetamist lõpetama ning ka rahaline sääst võib olla loobumise motivaatoriks. Milline näeb välja esimene visiit? Esmakordne nõustamine toimub patsiendiga silmast silma ning kestab vähemalt 45 minutit. Mõnikord nõustab lisaks õele ka näiteks arst või hoopis ämmaemand, kui suitsetamisest soovib loobuda rase.


Õd e nõ us ta b

Kohtumisel hindame patsiendi seisundit, nikotiinisõltuvuse tugevust, enesetunnet, arutame motivatsiooni suitsetamiseks loobumiseks ning paneme paika raviplaani. Nõustamisel kasutan motiveeriva intervjueerimise põhimõtteid. Patsient täidab nikotiinisõltuvuse testi ja vajadusel emotsionaalse enesetunde küsimustiku. Nikotiinisõltuvuse testi tulemuste põhjal valitakse, kas ja millist nikotiinasendusravi preparaati saab patsiendile pakkuda. Emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastuste põhjal saab hinnata võimalikke kaasnevaid meeleoluhäireid ja vajadust retseptiravimite või psühholoogi abi järele. Loobumisplaani koostan vastavalt patsiendi vajadustele. Annan soovitusi, mida teha enne esimest tubakavaba päeva ning kuidas tubakavabana püsida. Esmasel visiidil lepime kokku korduskohtumise. Samuti lepime kokku esimese tubakavaba päeva. Arutame läbi abivahendid, mida patsient soovib kasutada. Need võivad olla ravimid või nikotiinasendusravi tooted – plaaster, närimiskumm, imemistablett. Õde võib soovitada nikotiinasendusravi, mis on saadaval retseptita. Retseptiravimid määrab kopsuarst. Millised kõrvalnähud suitsetamisest loobumisel tekivad ja kuidas nendega toime tulla? Suitsetamisest loobumisel võib patsient silmitsi seista mitmete kõrvalnähtudega. Tekkida võivad näiteks unehäired, köha, kõhukinnisus, söögiisu tõus, keskendumisraskused. Ärevus ja depressioon võivad süveneda. Unehäired tekivad paljudel loobujatel. Kui öösel end välja puhata ei saa, on inimene järgmisel päeval ärevam ning suitsetamise soov on suurem. Kui suitsetaja tarbib kohvi, peab ta tubakast loobumisel kohvi kogust neli korda vähendama. Nikotiin viib kofeiini organismist välja ning suitsetajad taluvad kohvi hästi. Kui aga suitsetamine lõpetada ja sama palju kohvi edasi juua, võib tekkida kofeiinimürgistus – halb enesetunne, südame puperdamine, ärevus ja unepuudus. Kui asendusravi tootena valisime patsiendiga välja ööpäev ringi kasutatava plaastri, soovitan unehäirete korral see ööseks eemaldada. Seda juhul, kui loobuja järgmisel hommikul kohe suure nikotiinivajaduse tõttu suitsetama ei hakka. Unehäireid aitavad leevendada toidulisandid melatoniin ning magneesium koos B-grupi vitamiinidega. Oluline on ka tavapärane unehügieen – enne magamaminekut nutiseadmeid mitte kasutada, mitte süüa suurt ja rasvast toidukorda jmt. Uinumisraskuste ja unehäirete puhul saab arst soovitada ka ravimit, kui muu ei aita. Depressiooni ja ärevuse puhul aitavad tubaka tarvitamisest loobuda retseptiravimid. Dopamiini taset aitab tõsta ja seeläbi ärevust leevendada liikumine, samuti õpeEesti Õde | Talv 2021 | 4/4

tan hingamisharjutusi. Inimene peab ise leidma endale suitsetamise asendustegevuse, näiteks mõni patsient kuulab hoopiski muusikat, mis teda rahustab.

Mida lapsevanem peaks tegema, kui avastab, et laps kasutab nikotiinitooteid? Saame aidata ka lapsi ja lapsevanemaid, soovitan nõustamiskabinetti koos lapsega tulla. Samuti võib pöörduda perearsti või -õe poole. Kindlasti peaks rääkima õpetajatega, et välja selgitada, kas koolis ei ole edasimüüjaid. Kooli tugi loobumisel on väga oluline. Kas suitsetamine on aastatega vähenenud? Tavasigarettide kasutamine on vähenenud, kuid suurenenud on e-sigarettide,

Kuidas aitate patsientidel järjepidevust ja meelekindlust säilitada? Motivatsiooni hoidmine ongi patsientide jaoks kõige keerulisem. Tavaliselt pärast esimest visiiti soovivad inimesed kohe suitsetamisest loobumisega algust teha, motivatsiooni jagub. Nõustamise osaks on korduvad visiidid, mida teen tihti telefoni või mõnikord e-kirja Nikotiin on psühhoaktiivne aine, teel. Muidugi on ka silmast silma mis lisaks sõltuvuse tekitamisele kohtumisi. Kordukahjustab ka aju arengut. vate visiitide käigus jagavad patsiendid oma muresid, räägivad, millised on kõrvalnähud, kuidas nen- kuumutatavate nikotiinitoodete ning nikodega on toime tuldud jm. Tihti öeldakse, et tiinipatjade tarvitamine. Muret teeb uudsete sammsammuline liikumine visiidist visii- toodete laialdane levik noorte seas. E-sigaret dini aitab vastu pidada. Teise nõustamise ja nikotiinipadjad ei sisalda küll tõrva või vinteeme tavaliselt kuni kaks nädalat pärast gugaasi, kuid on siiski ohtlikud. E-sigarettiesmast visiiti, kuid nii mõnigi kord toimub de vedelikesse lisatud keemiliste ainete toksisee varem. Kindlasti on mitu kordusvisiiti lisust on veel vähe uuritud, kuid nende kopsu kahe kuu jooksul pärast esmast nõustamist. kahjustav efekt on siiski kinnitust saanud. Võimalusel otsin kontakti ka poole aasta ja Siiski tarvitatakse tubakatooteid liiga aasta pärast. Nii saan jälgida, kas patsient palju. Rahvastiku tervisekäitumise uuringu on kogu selle aja tubakavaba püsinud, ja talle järgi oli 2018. aastal Eestis 190 000 suitsetasuitsetamisest loobumisel toeks olla. jat, 1600 e-sigareti ning 6600 huuletubaka tarvitajat. Suitsetamisest tingitud haiguste Kui kiiresti nikotiinisõltuvus tekib? tõttu suri 2016. aastal 1900 inimest. Suitsetamine on krooniline haigus. Kui Järgmisel aastal valmib tubakast ja nikoloobuja uuesti suitsetama hakkab, siis esi- tiinitoodetest loobumise ravijuhend, mida mene suits on küll vastik, kuid järgmine saavad oma töös kasutada eri valdkodade juba nauditav ja mõne aja pärast suitseta- tervishoiutöötajad. takse sama palju kui enne loobumist. 10%-l lastest tekib sõltuvus juba paari Tubakast loobumiseks on Eestis avatud kasutamiskorra järel, pooltel nädalase kasunõustamiskabinetid, kust saab asjaliktamise järel. Lapsed kasutavad e-sigaretti ja ku nõu ja tuge. Nõustamine on tasuta nikotiinipatju, vanemate klasside õpilased ja ei nõua saatekirja, soovitav on aga võivad neid noorematele koolides pakkuda eelregistreerimine. ja müüa. Väidetakse, et e-sigaret ja nikotiiniIga soovija võib tasuta abi saamipadjad on ohutud, kuid tegelikult see kindlasseks pöörduda nõustamiskabinetti, kus ti nii ei ole. Eestis alustatakse nikotiinitoodete vastava ettevalmistuse saanud perearst, tarvitamist juba 12–14-aastaselt, oleme selleõde või ämmaemand annavad juhiseid ga kahjuks teiste riikide võrdluses esirinnas. ja tuge tubakast loobumise protsessis. Tubakast loobumise nõustamiskabiMillised on peamised tervisekahjud, mida netti on oodatud kõik tubaka- ja e-sigasuitsetamine tekitab? reti tarvitajad. Nikotiin on erguti, mis aitab keskenTubakast loobumise edukus suududa ja rahustab küll hetkeks maha, kuid reneb oluliselt siis, kui suitsetaja või samas hoiab ärevuse üleval. Hetkeline rahumuu tubakatoote tarvitaja saab nõu nemise ja heaolu tunne kaob kiiresti ning ja toetust professionaalselt nõustajalt. uuesti tekkinud ärevuse leevendamiseks Nõustaja abil võib tubakast loobumise vajab inimene uut doosi nikotiini. võimalus olla koguni mitmeid kordi tõeNikotiin on psühhoaktiivne aine, mis näolisem, kui üksi loobumist katsetades. lisaks sõltuvuse tekitamisele kahjustab ka Samuti on suurem tõenäosus spetsiaalaju arengut. Suitsetamine kasvatab riski sete ravimite kasutamisel. haigestuda kopsu- ning südame-veresoonkonnahaigustesse, soodustab kasvajate Allikas: tubakainfo.ee teket ja loote väärarengut. 33


Medicum on Eesti suurim haiglavälist üld- ja eriarstiabi pakkuv tervishoiuettevõte Tegevusluba nr L03690

Valuravi

UUS!

COVID-19 taastusravi

Unemeditsiin

Täpsem info registratuurist tel 605 0601 või www.medicum.ee www.registratuur.ee


aja lug u

Kuidas 100 aastat tagasi oli Eestis liiga palju õdesid ja ämmaemandaid Tekst: Eero Kruusmaa Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja

Tollase erakordse olukorra juured ulatuvad mitukümmend aastat tipidaja kohta vaid 6–7 sünnitust aastas. Raske majanduslik olukord varasemasse aega, kuid selle põhjused on kummagi ameti puhul sundis ämmaemandaid seadusega keelatud aborte tegema. Fakti, erinevad. et probleemiks oli eelkõige ämmaemandate suur arv, mitte töö Ämmaemandate puudus oli valus teema juba tsaaririigi ajal. vähesus, demonstreerib seegi, et 1924. aastal sündis ämmaemanda 1860. aasta Perno Postimehest võib lugeda, kuidas meie hulgast on abiga 4091 last ehk 44% kõigist abistatud sünnitustest. Esimesed tõsised katsed lahendada mõlemat ametikohta kimlahkunud „mönned nored emmad, kes ennamiste ilma öige abbita enneaega siit ilmast on ärraläinud. Neist ellaks wist mitmed weel, butavaid probleeme võeti ette 1927. aastal. Sama aasta lõpus korkui rummalus ja õige abbipudus polleks hauda saatnud!“. Järgne- raldati viimased eksamid sõjaaegse halastusõdedekursuse läbinuvatel aastakümnetel avati üle Eesti mitmed ämmaemanduskoolid, tele, eksami läbimine lubas neil ka edasipidi tegutseda õdedena. mis olukorda märgatavalt parandasid. Ämmaemandate puhul oli arutluse all ümberõpe halastajaõdedeks. Õdede arvu kiire kasvu põhjuseks oli Esimene maailmasõja ja Nende võtetega prooviti parendada mõlema ameti väljavaateid tööjärgnenud Vabadussõturul ja tõsta üldist harida, mille käigus õpetas dustaset. ÄmmaemanPunane Rist paarikuuduse ja õenduse täheliste kursuste tulemulepanuväärseim lähesel välja arvukalt halasnemine toimus 1930. tajaõdesid, kes sõdade aastal, kui Tartus tegutlõppedes jäid tööta. senud ämmaemandate Neile lisandusid Tartu kool liideti EÕÜ õdede rahulepingu järgselt kooliga. Nüüdsest said optantidena Eestisse õdede kooli lõpetajad ka saabunud endise tsaaämmaemanda paberid. ririigi tervishoiutöötaMuul viisi ämmaemanjad. Selle tulemusel oli dust Eestis enam õppida 1922. aastaks tööta sadu ei saanudki. Tulenevalt töökohtade vähesusest oli tung vabadele halastajaõdesid, kellele Kuigi 1930. aastateks ametikohtadele suur. Waba Maa, 24.07.1925. tsiviilteenistuses tööoli tööturg õdede jaoks kohta polnud pakkuda. Samal põhjusel suleti 1920. aastal avatud stabiliseerinud, oli ämmaemandus jäänud endiselt vaeslapse rolli. On teada fakt, et 1932. aastal abistas viis aastat varem ämmaemanEesti Punase Risti õdede kool vaid kaks aastat pärast avamist. Õdede kooli rajamisega sooviti lahendada ka teist õendust kimbutav prob- date eest seismiseks asutatud Ämmaemandate Ühing rahalistes leemi, nimelt õdede üldist madalat haridustaset ning puudulikku raskustes ametikaaslasi. õendusharidust. Paralleelselt alustati tervishoiu valitsuse, Punase Muutusi peegeldab ka tervishoiupersonali kohta kogutud statisRisti ja Tartu ülikooli koostöös kursusi, kus õdede teadmisi täiendati tika. 1921. aastal oli absoluutarvuna ametis 275 ämmaemandat ning peaasjalikult rahva tervishoiu alal. Samal ajal lubati opteerunud õigustega halastajaõdesid ning velskreid kokku 218. Arste oli ametis velskritest töötada Eestis vaid neil, kes Venemaa velskrikoolides olid 440. Aastal 1925 olid vastavad numbrid 370, 386 ja 668. Aastaks 1937 lõpetanud nelja-aastase kursuse kraadiga. Idast saabunud tervis- oli ämmaemandate arv kasvanud 398ni ja õdede arv suisa 551ni. hoiutöötajatele seati ka muid piiranguid, mis raskendasid nende Arste oli ametis 932. Statistika näitab, et praktiseerivate õdede ja tööleasumist Eestis, mistõttu saab selgeks noore vabariigi soov arstide arv oli mõnekümne aastaga mitmekordistunud. Küll aga eelistada kohalikke isegi juhul, kui nende haridustase oli madalam. peatus tööpuudusel ämmaemandate arvu kasv. Riigi ja rahva majandusliku olukorra edenedes paranesid mõleSarnaste probleemide ees olid ka ämmaemandad. Seetõttu pöördusid Tartu ülikooli naistekliiniku juures asunud ämmaemandate ma ametikoha väljavaated. Suurem vajadus tervishoiutöötajate järekooli 1923. aasta lõpetajad haridusministeeriumi poole palvega le tekkis taas Teise maailmasõja puhkedes ning järgnenud okupatkool ajutiselt sulgeda. Peamiste murekohtadena tõid nad välja siooni ajal, kui tasuta arstiabi tingimustes suurenes koos patsientide ämmaemandate üleproduktsiooni, mille tulemusel tuleb iga ame- arvuga plahvatuslikult ka meditsiinitöötajate arv. Eesti Õde | Talv 2021 | 4/4

35


MIKS ON ÕDEDEL OLULINE ENNAST KOROONAVIIRUSE VASTU VAKTSINEERIDA? Vastab Ädala perearstikeskuse õde Marelle Maiste ⚫ Aastatepikkune kogemus ja saadud teadmised näitavad, et vaktsineerimine on parim viis haiguste vastu võidelda. ⚫ Õena töötades on kohane usaldada teadust ja teadlasi ning nende soovitusi. ⚫ Õeks õppinult ja erinevates tervishoiuvaldkondades töötades on mulle saanud selgeks, et kui mingi tervisekahjustus või haigus on välditav, siis õdedena peame andma oma panuse selle vältimiseks oma võimaluste piires. ⚫ Vaktsineerimine on üks lihtsaimaid ja efektiivsemaid viise, kuidas vähendada nakkushaigusesse nakatumise tõenäosust.

Vaata: .ee eeri vaktsin


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.