nube piälán

Tastmaŋa ko kielâpiervâleh sirdojii Aanaar kieldân porgemáánu 1. peeivi 2021, kuástidemtoimâ lii šoddâm kuávdáš uássin Anarâškielâ seervi tooimâst. Juurdân lii finniđ kiirjij almostittem juátkojeijee toimân nuuvt ete uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš ličij fáállun jyehi ive. Taan ive seervist láá jo almostum Márjá-Liisá Olthuis scifiroomaan “Masa jo Mánudáást”, mon algâalgâlâš kielâ lii anarâškielâ, já Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 2 – Stuorrâviljâ almaaštâl”, mon mun lam jurgâlâm anarâškielân.

Čuávuvâžžân almostuvá muu jurgâlem “Čuovâuáivi peivikirje 3 – Jo rijttáá”, mii lii Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu kuálmád kirje. Rááiđu vuossâmuš kirje almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Tastmaŋa ráiđu lii vijđánâm jotelávt, já roovvâdmáánust 2022 Ovtâstum staatâin almostuvá ton 17. kirje. Čuovâuáivi 3 lii uáli hitruus luhâmuš, mii povvâstut čuuvtij já lasseet luuhâmmoovtâ. Taam čälidijnân tot lii eidu vuolgâttum teddilemlágádâsân. Mun lam táttum toimâttiđ teddilum kiirjijd (100 pittád) Anarân porgemáánu loopâ räi nuuvt ete kirjeh liččii vyebdimnáál oho 35 (29.8.-4.9.) rääjist. Tuáivu mield tot luhostuvá. Veikkâ Čuovâuáivi peivikirje -ráiđu lii uáivildum iänááš nuoráid, te tot suápá pyereest jyehiahasáid lohheid. Anarâškielâ servi lii finnim ovtâstumestaatâlii kuástideijest vuoigâdvuođâid jurgâliđ já almostittiđ ubâ rááiđu anarâškielân, já “Čuovâuáivi peivikirje 4 – Hyenes luho keesi” -kirje jurgâlus lii jo pargo vyelni.

Čohčâláá almostuvá hollandlii astronaut André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!”, mon Márjá-Liisá Olthuis lii jurgâlâm anarâškielân. Kietâčaalâ lii tärhistum já toimâttum, já kirje lii tääl tuáijimmuddoost. Vuávám mield tuáijimpargo valmâštuvá algâčoovčâ. Kirje lii sehe fiktio já tiätukirjálâšvuotâ já muštâl neelji nuorâ astronautist, kiäin lii máhđulâšvuotâ vyeittiđ määđhi komovuotân. Fáárust láá meiddei ennuv graafisiih lasattâsah, moh finnejeh lohhee kirdeđ kirje čoođâ aaibâs tegu rakkeet. Kirje lii uáivildum 5–8-ahasáid, já tondiet tot suápá pyereest vyeliškoovlâ kiävtun.

Ive loopâ räi almostuvá meiddei ruátálii kirječällee Katarina von Bredow kirje “Liijkás stuorrâ rähisvuotâ”, mon lii jurgâlâm Sáárá Seipiharju. Kietâčaalâ lii tärhistum kielâlávt, já toimâttempargo lii joođoost. Kirje uáivipersovn lii Katrin, kii lii táválâš oovcádluokkalâš nieidâ. Suu perrui kuullâv eeči já uccviljâ. Katrin pyeremus skippáár lii Frida, kii lii siämmáá luokkaast. Kirje kieđâvuš rähisvuođâ já ustevvuođâ nuorâi uáinust sehe koskâvuođâid perruu siste.

Ovdeláá oovdânpuohtum kiirjij lasseen taan ive peln almostuvá meiddei tihtâantologia. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!