PPA kriisivõimekus KASVAB

Valitsuse otsusel saab PPA järgmiseks kolmeks aastaks juurde 80 miljonit eurot kriisivalmiduse suurendamiseks.

„Julgeolekuolukord on muutunud ja seetõttu on vältimatu, et parandame PPA valmisolekut ning loome kriisiks reserve. Peame suutma keerukaid kriise lahendada nende algusfaasis ilma kaitseväe sekkumiseta,“ põhjendab piirivalvejuht Veiko Kommusaar.

Nii tugevdatakse piiriturvalisust, mille hulka kuulub piirivalve varustuse ja sõidukipargi uuendamine, peale selle droonimüüri loomine. „Teeme esimesi samme suunas, et droonimüüri arendus saaks hoo sisse ja kasvaks võimekus näha, mis piiril või ka suuremates linnades linnulennul tegelikult toimub. Lähiriikides on kasutusel küll droone tuvastavaid ja tõrjuvaid seadmeid, mis on kaasaskantavad. Droonimüür on aga midagi täiesti uudset, mille vastu ka meie välispartnerid juba suur huvi tunnevad. Ühelt poolt annab droonimüür olukorrateadlikkuse, mis meie taevalaotuses seoses droonidega toimub; teiselt poolt saame seeläbi arendada nende allatoomise võimekust,“ räägib Veiko.

Lisaks arendab PPA olemasolevat relvastust ja võtab kasutusse uut tüüpi relvi. „Meil peab olema võimekus vajaduse korral peatada suuremaid soomustatud sõidukeid ja vastanduda igal moel palju suuremate ohtudega kui varem. Nii uuendame relvastust, sealhulgas K-komando oma, selle kõrval hangime tankitõrjevahendeid ning kergekuulipildujaid. Miks? Sest kui piirivalvurid tuvastavad piiril ohu, tuleb tagada, et otsustamisele, reageerimisele, logistikale ja muule kuluv aeg oleks võimalikult lühike. Mida kiiremalt saame algsele ohule reageerida, seda suurem on tõenäosus, et see ei eskaleeru,“ selgitab Veiko.

Kriisivõimekuse kasvatamise plaani üks osa on juba käivitatud kriisiüksus, mida saab valitsuse otsusel mobiliseerida ning appi saata kriisi lahendama politseinikele, kui nende ressurss selleks piisav ei ole. „Seda lisajõudu ja paindlikkust töö korraldamisel on politseis väga vaja seda enam, et pikale veniva kriisi korral tuleb tagada politseinike töö mitmes vahetuses ning mitte ainult kriisi lahendamisel, vaid ka kõigi teiste igapäevaste hädaabinumbril laekuvate väljakutsete teenindamisel,“ põhjendab ta. Kõige selle kõrval on vaja arendada kriisivalmisolekut toetavaid IT-süsteeme, muuhulgas selliseid, mis aitaks prognoosida ohuolukordi nii, et politsei saaks neid ennetada, mitte ainult neile reageerida.

Vähem tähtis ei ole väljaõpe, sest muutunud olud eeldavad, et kogu meeskond suudab koos sama takti hoida nagu professionaalne orkester. „Selleks on vaja väljaõpet ning kohti, kus harjutada uusi taktikaid, uut relvastust ja kokkutöötamist kogu meeskonnaga. Tulevane sisekaitseakadeemia Kase tänava taktikalinnak, Väike-Maarja autodroom ning Võru treeningkeskus annavad selleks võimaluse olukorras, kus varem kasutatud kaitseväe treeningkohad on juba praegu kõik broneeritud. Kogu uus varustus ja väljakutsed eeldavad, et me saame nendeks treenida. Niisama seina äärde asju soetada ja paberil meeskonda komplekteerida ei ole mõtet,“ ütleb Veiko.

Samuti luuakse juurde laopindu politseivarustuse hoiustamiseks, arendatakse staabikeskkondi ja soetatakse sõidukite remondikomplektid juhuks, kui PPA autod saavad kriisis kergemaid kahjustusi, mida oleks kohapeal vajamineva varustuse olemasolu korral kohe võimalik korda teha.

„Kokkuvõtteks on järgmisteks aastateks plaanitud hulk arendusi, mille toel jõuab PPA kriisivõimekus uuele tasemele. Nüüd jääb vaid loota, et plaan püsib ja aeg on piisav, et kõik arendused ellu viia.“

PPA olulisemad arendused kriisivõimekuse tõstmiseks

·       Eriettevalmistuse instruktorite võimekuse kasvatamine

·       Taktikalise meditsiini võimekus

·       Professionaalne kaugmaaseire

·       ESTERi raadioside laiendused tugijaamadesse

·       Staabi- ja kriisijuhtimise sõidukid

·       Ballistilise kaitsega sõidukite ostmine

·       Massiohje varustuse hankimine

·       Massiohje koolituste korraldamine

·       Veekahurite soetamine

·       Kiirreageerijate maastikuvõimekuse suurendamine

Piirivalvejuht Veiko Kommusaar