8 minute read
Politseioperatsioon keset laulu ja tantsu
Et tänavuse rahvarohke laulu- ja tantsupeo turvalisust parimal moel tagada, võtab politsei appi nutika tehnoloogia ja paneb tööle jalgsipatrullid, kelle põhitöö on pidulistega suhelda.
Laulu- ja tantsupeo planeerimine on suur ühine pingutus, mis põhineb usaldusel. Enne pidu asuvad tööle kümned toimkonnad alates helist ja toitlustusest kuni transpordi ja majutuseni. Turvalisuse tagamisel on politsei alati üks olulisemaid partnereid. Laulu- ja tantsupeo sihtasutus annab korraldajana politseile vajaliku sisendi ning saab vastu tugeva koostöö ja usaldustunde, mis aitavad nii suurt sündmust kindlalt ette valmistada.
„Täna siin kontoris istudes ei tea ma pooltki sellest, kuidas politsei töötab, ega pea selle pärast muretsema,“ ütleb laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla. „Just see, et nad on meiega ühise laua taga ja mõtlevad kaasa oma vaatenurgast, loob korraldajana mulle turvatunde.“ Toomla on siiralt tänulik kõigile, kes politsei- ja piirivalveametis selle sündmuse kordamineku nimel panustavad. „Neid politseitöötajaid on palju – nii neid, kes plaanivad, kui ka neid, kes on kohal. Niisugune ühine osalus on suur osa sellest, miks pidu õnnestub.“
„Laulu- ja tantsupeo jaoks peavad politseinikud olema keskmisest rohkem avatud ning kiire mõtlemisega, sest nende juurde tullakse kõikide maailma küsimustega. Näiteks võib ju mõelda, et kas politseinikuna peab oskama vastata, mis buss Tondilt väljub. Aga just neil hetkedel peame olema hästi avatud, valmis suhtlema,” sõnab politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa, rääkides politseinike tööst laulu- ja tantsupeonädalal Tallinnas.
Suvisel XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol on liikvel ligikaudu nelisada politseinikku, kes kõik tagavad peoliste turvalisust. „Kaasatud on kiirreageerijad, eriüksus, drooniseire, koerad, liikluspatrullid, kriminaalpolitseinikud – kõik liinid on esindatud,” arvab laulu- ja tantsupeo politseioperatsiooni juht Vaiko Vaher.
Kui tavapäraselt lasub Eestis avaliku ürituse turvalisuse eest vastutus korraldajal, siis on laulu- ja tantsupidu oma mastaabilt erandlik. Nii suure rahvahulga ja linnaruumis kulgeva sündmuse puhul võtab tavalisest suurema vastutuse enda peale politsei- ja piirivalveamet. „Tõesti, kuna nii palju Eesti inimesi on kohal, tunnetab politsei ühiskondlikku vastutust avaliku korra tagamise eest,“ sõnab politseimajor Roger Kumm, kes korraldas möödunud aastal laulupeo politseioperatsiooni. „Seda enam, et rongkäik toimub tänavatel – siin on politseil palju kogemusi ja teadmisi, kuidas turvalisust tagada.“
Teistsugune tänavapilt
Laulu- ja tantsupeo ajal muutub linnapilt mitte ainult rahvahulkade ja rongkäikude, vaid ka inimeste käitumise poolest. „Laulu- ja tantsupeol on hästi tunda inimeste ühtehoidmist,“ kirjeldab Kaunismaa. „Kui tavaelus võib juhtuda, et keegi kukub ja temast minnakse kambakesi mööda, siis peo ajal sellist asja ei kohta. Iga rätik või sall, mis on maha kukkunud, tuuakse politseitelki. Öeldakse, et näete, leidsime. Kui keegi nutab, astutakse kohe ligi: „Mis juhtus? Kas sa vajad abi?” Nuttev laps juhatatakse politseitelki, otsitakse abi, leitakse lahendus.“ Sama avatus ja hoolivus peegeldub ka noorte seas. Nad julgevad tänaval läheneda, küsida juhatust, rääkida ning näidata oma asju.
Kaunismaale on eriliselt meelde jäänud need põgusad hetked, mil politseinikke tänatakse. „Väga tihti tullakse ja öeldakse aitäh, ja siis juba joostakse edasi. Me ei teagi täpselt, mille eest see tänu tuli, aga see puudutab. Eks me kõik vajame mõnikord lihtsalt seda väikest märkamist.“
Suursündmus on politseinikele isiklikult liigutav. „Mõlemad minu lapsed on laulukaare all laulnud ja mul on olnud võimalus teha tööd sel ajal, kui noorem laps laulis. See tunne oli kuidagi eriti võimas,“ räägib Kaunismaa. Paljud politseinikud on saanud sama kogeda, kui nende lapsed on tantsinud või laulnud. „Kui seisan tööpostil ja tean, et kuskil seal laululaval on ka minu oma laps, siis on meie töö kuidagi eriti tähenduslik.“
Seitse ametit
Laulu- ja tantsupeo ajal muutub politseitöö olemus. Peale turvalisuse tagamise ollakse kohal ka inimestena, osana melust ja liikumisest. Eelmise peo politseijuht Roger Kumm meenutab, et politseinikud olid hingega asja juures, suhtlesid noorte ja lastega ning lõid patsu. „Kes tegi tantsuliigutusi kaasa, oldi rahvaga koos. See on teistmoodi üritus, kus igaüks tajub väga vahetult, et politseinik on osa kogukonnast.”
Sama kinnitab Kristel-Liis Kaunismaa: „Politseinikud on rongkäigu ajal hästi nähtavad; jälgime ümbrust, aitame, kui vaja. Samas läheme selle meluga sageli ise kaasa – lehvitatakse, naeratatakse, tehakse pilte. Selline suhtlus politseinike ja piduliste vahel ei ole juhus, vaid suurpeo loomulik osa.“ Vaiko Vaher lisab: „Just seetõttu paneb politsei tänavu tööle eraldi jalgsipatrullid, kelle ainus ülesanne ongi piduliste ja peokülalistega suhelda. See annab omakorda aega ja ruumi teistele politseipatrullidele, kes hakkavad lahendama suuri turvalisuse tagamisega seotud väljakutseid.“
Nutikad turvalahendused
Tänavusel laulu- ja tantsupeol katsetab politsei mitut uut tehnoloogilist lahendust, mida ei ole varem selle suursündmuse juures kasutatud. Kaasatakse kolm kaitsetööstusettevõtet, kelle pakutav tehnoloogia aitab tuvastada ja kiirelt reageerida mistahes ohule. „Peamiselt paneme selle tehnoloogia tööle drooniseireks ja -tõrjeks. Lisaks proovime üht uut lahendust, mis võiks tulevikus lihtsustada kriminaalpolitseinikel raskeid kuritegusid lahendada,“ selgitab Vaher. „Rakendatakse ka interaktiivset lahendust, mis võimaldab politseitöö käigus kogutud teavet kaardil visualiseerida. See aitab olukordi paremini mõtestada ja otsuseid kiiremini langetada. Meie eesmärk on testida sellel suurüritusel uudseid lahendusi, mis aitaksid edaspidi politseitööd tõhusamalt teha.“
Turvameetmeid tingib päevapilt
Igal laulu- ja tantsupeol otsitakse uuesti vastust küsimusele, kuidas tagada turvalisus nii, et see ei pisendaks pidulikkust ega tekitaks inimestes hirmu. Näiteks oli möödunud peol just rongkäik see, kus tasakaalu leidmine turvameetmete tagamiseks oli parasjagu keeruline ülesanne. „Kas kasutada jalakäijate turvalisuse hoidmiseks betoonplokke? Kui palju tänavaotsi blokeerida? Peame hoolitsema kõigi turvalisuse eest, aga iga säärane füüsiline tõke muudab nii tänavad kui ka peokoha justkui sõjatandriks,“ kirjeldab Roger Kumm. „Inimesed ei pruugi mõista, et need tõkked on nende kaitseks. Vastupidi – nähes selliseid massiivseid betoonist barjääre, tekib paljudes ohutunne, et midagi on valesti.“
Seega otsustas politsei kasutada lisatõkete kõrval nii palju kui võimalik juba olemasolevat keskkonda. „Olgu selleks näiteks tsiviilsõidukid, politseinike ja päästjate autod, ka lapsi transportinud koolibussid. Teisisõnu, me ei toonud tänavatele midagi, mis oleks mõjunud kunstlikult või ka hirmutavalt,“ selgitab Roger Kumm.
Mis turvameetmeid politsei parasjagu rakendab, sõltub paljuski kohalikust päevapildist ning sellestki, mis mujal maailmas on sündinud. Näiteks toimus ühel aastal Saksamaal suurüritusel vahetult enne pidu äkkrünnak, mis nõudis, et kogu lähenemine ümber mõtestataks. „Mõni otsus tundus esialgu isegi endale harjumatu. Näiteks soovitasime tungivalt, et rongkäigus ei kasutataks õhupalle, sest nende katkiminek võib tekitada paanikat. Eriti kui kõigil on veel meeles, mis just Saksamaal oli juhtunud. Võiks ju küsida, kes siis keelaks õhupalle, aga kui osalejatele otsuse tagamaid avasime, olid kõik väga mõistvad,“ meenutab Kaunismaa. „Maakonna kollektiivid olid juba ette tellinud hulga õhupalle, aga kui ütlesime, et turvalisuse kaalutlustel sel aastal pole pallid lubatud, noogutati mõistvalt.“
Harjutades ootamatusteks
Et paremini valmistuda võimalike ohuolukordade lahendamiseks, on politsei mitu aastat korraldanud enne pidu koos partneritega lauaõppusi. „Juba mõningad aastad oleme mänginud osalistega selliste suurürituste puhul lauaõppuses läbi erinevaid situatsioone,“ selgitab Kumm. Harjutatud on nii väiksemaid juhtumeid – näiteks liiklusõnnetusi või valesti pargitud sõiduki kiiret teisaldamist – kui ka tõsisemaid stsenaariume, sealhulgas võimalikke ründeid. Õppusi on tehtud nii sisemiselt kui ka koostöös selliste partneritega nagu päästeamet, munitsipaalpolitsei ja teised.
Niisugune eeltöö aitab reageerida ootamatutes olukordades, nagu juhtus viimasel laulupeol. „Toona oli tugev vihm koos äikesega ja äike oli tõesti väga-väga tugev. Müristamine oli vali ning see tekitas inimestes hirmu ja paanikat,“ meenutab Kumm. „Inimesed olid tohutult ehmunud ja lagedal olles tekkis neil hirm. Siis hakkasid nad suruma läbi väikese värava, kus turvafirma kontrollis käepaelu. Tavaliselt tekivad sellise masside liikumisega kõige suuremad ohud. Inimesed vigastavad end, trambitakse üksteisest üle. Aiad võivad vajuda kokku, sest need toetuvad maa peale ega ole püsivalt kinnitatud.“ Tema sõnul oli sel hetkel selge, et olukord võib kontrolli alt väljuda. „See surve oli nii suur, et oli näha – see läheb käest ära. Tuli hästi kiiresti ise masse suunata nii, et kord käest ei läheks. Just säärasteks ootamatusteks politsei harjutabki.“
Väärt kogemus
Laulu- ja tantsupeonädal on politseinike jaoks intensiivne ja nõuab energiat. Siiski kinnitavad kõik, kel on olnud võimalus selles kaasa lüüa, et kogemus on seda väärt. „See on üdini positiivse auraga ettevõtmine, mis süstib meisse nii palju energiat. Pean küll tunnistama, et olin pärast seda väga väsinud, aga samal ajal hoiab niisugune üritus meid laetuna veel päris pikalt. See on just kui pikamaajooks, kus väsimus ja rahulolu käivad käsikäes,“ räägib Kumm.
Sarnast mõtet kordab ka Vaher: „Naeratav suu ja samal ajal terav pilk – ma arvan, et see on üks politseitöö kõige positiivsem osa. Tihti on igapäevatöös negatiivsust, aga see on pidu, kus on ainult positiivsus.“ Laulu- ja tantsupeo ajal on tunne, et ollakse osa millestki suuremast. „Isegi kui keegi on kõige külmem, kõige tuimem inimene, siis pole võimalik, et ta ei taju selle rahvapeo tähtsust nii piduliste, külaliste kui ka kogu Eesti jaoks,“ ütleb Kaunismaa. „Isegi siis, kui politseinik ise ei laula ega tantsi, saab ta laulu- ja tantsupeost nii suurelt osa teadmises, et kõik möödus turvaliselt. Laulu- ja tantsupeo eduka korraldamise taga on palju partnereid ja inimesi, kes kõik annavad oma panuse peo õnnestumisse. Ma usaldan neid igati, eriti politseid, kelle headesse kätesse oma turvalisuse usaldame.“
Tänavune XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulil Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupidu korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Marita Ausmaa
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
