4 minute read
Kriisis KAAMERAGA
Kui kedagi saab nimetada raudvaraks, on see PPA fotograaf Reelika Riimand, kelle terav silm ja kiire kaamera on aastate jooksul jäädvustanud tuhandeid hetki politseitööst.
Politseisse 22 aastat tagasi tööle tulnud, toimetas Reelika esialgu fotolaboris, kuhu jõuavad näiteks kaadrid sündmuskohast või asitõenditest. Teise käega aitas ta juba toona kommunikatsioonibürood, kui kümmekonna aasta eest lõplikult sammu ainult pildistamise poole astus. Sellest hetkest tänaseni ei ole Reelika puudunud peagu üheltki õppuselt, ürituselt, matkalt või kriisist.
2017. aasta tõi kaasa ID-kaardi kriisi. „Mäletan, et kuigi väljas ei olnud palju liikumist, olid püsti staabid, mida tuli pildistada. Nende tööd käis vaatamas ka toonane peaminister Jüri Ratas,“ räägib Reelika, mõtleb korraks ja ütleb edasivaatavalt: „Olemuslikult minu töö ju ajas muutunud ei ole.“
Kõik pildile
Tõsi ta on, sest staapide tööd tuli pildistada juba järgmises kriisis, kui saabus koroonapandeemia. Olukord oli uus kõigile ning teadmatust päris palju. Kui kaadri taga lendasid paberid ja e-kirjad, peeti pikki koosolekuid ja kõnesid, siis pidi Reelika kaadri ette püüdma kogu askeldamise võimalikult ehtsa emotsiooniga. Kui inimeste näod olid peitunud maski taha, tuli meelitada kõik emotsioonid silmadesse. „Võimlemist oli hommikust õhtuni ja ootamatult palju. Pildistada tuli tööd staapides, kuid käia ka väljas enda inimesi toetamas ning meeleavaldusi ja partnerasutuste inimesi üles võtmas. Tegin pilte kõigist, kes aitasid kriisi lahendada,“ sõnab Reelika.
Mõne aasta pärast algas Ukrainas sõda, mis tõi Eestissegi sootuks teistsuguse hingamise. Töö viis Reelika piirile, kuhu saabus pidevalt kõrgeid külalisi meilt ja mujalt. Kuigi tõsist tööd jätkus piirile ning argiellu, on Reelikale endale enim meelde jäänud südamlik aktsioon piiril, kui Ukrainast siia saabunud peredele jagati mängukarusid. „Kui pered üle Ikla piiri tulid, auto uks lahti tehti, laps pea välja pistis ja talle mängukaru anti – see soojendas südant! Ja see laste reaktsioon, kui nad küsisid, kas nad ikka päriselt võivad selle endale võtta.“
Oleme olemas
Kriisides inimesi pildile püüda ei ole enamasti keeruline, kuigi oleneb ka olukorrast. Näiteks Toompea meeleavaldustel ei soovinud politseinikud jääda näo ning nimega pildile, sest netitrollid võtsid igast võimalusest kinni neile solvavaid kirju kirjutada. Reelika sõnul on toonased hirmud edasi kandunud ja enda näoga soovitakse pildile jääda aina vähem.
„Eks esimene väljakutse on alati see, kuidas inimesele läheneda nii, et saaks ta pildile naeratava näoga. Aga suurem probleem on viimastel aastatel see, kuidas teha nii, et üldse tahetaks pildile tulla. Õnneks ikkagi leidub neid, kes enda töö ja tegemiste üle uhkust tunnevad ning oma nime ja naeratusega minu piltidele jäävad,“ lausub Reelika.
Kuigi foto võib tunduda pisiasjana, on suuremate kriiside puhul vaja näha, et politsei on väljas ja aitab inimesi. „Politseinik pildil mõjub rahustavalt. Kui näitame end olukorras, kus avalikkus on rahutu, kuid meie toimetame, annab see kindlustunde, et me oleme olemas.“
Alati oodatud
Üks asi on kriisid ise, kuid samas tuleb kohal olla ka õppustel, kus kriisideks valmistutakse, või siis muudel õppustel, kus enda võimekusi arendatakse. Kui Reelika võrdleb päris elu ja õppust, jääb lihtsuse poolest võitjaks õppus. „Seal ma aiman, mis sünnib, ja saan infot küsida. Päris elus, kui sündmus toimub, ei tea kunagi, kuhupoole see võib pöörduda või kuidas kulmineeruda. Ei oska ka ette aimata, kas olen selles kohas, kus asi on, või peaksin mujale jooksma,“ ütleb Reelika ning lisab: „Mingil moel pean olema kui selgeltnägija, et saada aru, kuhu mass liikuma hakkab ja kuhu mina minema pean.“
Kuigi õppustel, isegi kui neid on aastate jooksul olnud kümneid, avastame iga kord midagi uut, siis esitavad päris elu kriisid väljakutseid rohkem. Millest on Reelika ise enim õppinud? Ta mõtleb hetke ja kostab elutargalt, et igast hetkest on midagi õppida. Küll on ta aga kindel, et ükskõik, kas on kriis või õppus, kutsutakse ja oodatakse Reelikat alati pildistama. Siis pakib ta kaamera, võtab kaasa enda koera Blacky ning asub püüdma tõelise tundega politseinikke.
Marge Sillaots
PPA pressiesindaja
