KRIISIÜKSUS SAI TEOKS

Juba sel aastal läbib hulk reservväelasi ja abipolitseinikke põhjaliku koolituse, mille järel arvatakse nad PPA kriisiüksusesse. Piirivalvejuht Veiko Kommusaar avab, mida kriisiüksus tegema hakkab.

Kuidas sündis plaan luua kriisiüksus?

Plaan, et reserve vajame, ei ole õigupoolest uus. Kriisiüksuse moodustamist on juba aastaid ette valmistatud. Peamine põhjus, miks see just nüüd teoks sai, on meie julgeolekukeskkond. Tänapäeval ei ole enamasti n-ö klassikalist sõjaolukorda. On hübriid, mille tingimustes tulebki riigil juba rakendada erimeetmeid selleks, et julgeolek tagada ning eskalatsiooni ennetada. Nagu näiteks on ränderünne, mille kontekstis on meil vaja juurde inimesi, kes oleks vastava väljaõppega ning suudaks eesseisvad ülesanded ära lahendada.

Kes kriisiüksusesse kuuluvad?

Kriisiüksus on reservväelastest ja abipolitseinikest koosnev unikaalne vastava väljaõppe ja varustusega meeskond. Kaasame selle üksuse kriisi lahendamisse üksnes vabariigi valitsuse otsuse põhjal, kui PPA vajab aegkriitiliste põhiülesannete täitmiseks kiirelt lisajõudu, sest politsei enda ressursist enam ei piisa.

Kui palju on politseil kriisis ressursse enne, kui kriisiüksus kaasatakse?

Julgeolekukaalutlustel ei saa lähemalt avaldada, mis stsenaariumi korral mis jõududega politsei reageerib. See sõltub mõistagi ka kriisi olemusest ja ulatusest. Fakt on, et PPA on disainitud rahuaja ülesannete täitmiseks. Sedalaadi suured kriisid, nagu näiteks ränderünne, nõuavad aga jõudsasti abijõude. Üks viis selleks on luua lisareserve. Arvame, et seda on kõige mõistlikum teha just reservväelaste ja abipolitseinike mobiliseerimise kaudu.

Mida kriisiüksus üldse tegema hakkab?

Kriisiüksus tagab avalikku korda, kaitseb piiri, ohjab masse, valvab objekte ja isikuid ning toetab kriisiüksuse põhitegevusi logistika, kommunikatsiooni ja muude tugitegevustega.

Kes õppekogunemisele kutse saavad? Kes on kriisiüksuse sihtrühm?

Praegu on meil kriisiüksuse meeskonnas 162 abipolitseinikku, kes on varem läbinud vastava väljaõppe. Nende kõrval on 50 väljaõpetatud reservväelast. Sel aastal plaanime välja õpetada veel paarsada liiget. Hindasime, et kõige lähemal politsei väljaõppele ja igapäevastele ülesannetele on need reservväelased, kes on läbinud sõjaväepolitsei õppe. Just nende baasil otsustasime PPA kriisiüksuse mehitada. Lisaks on abipolitseinikud, kel on kriisiroll, st nad on läbinud eriväljaõppe kriisiolukordade lahendamiseks.

Miks moodustavad meeskonna just abipolitseinikud ja reservväelased?

Ainult vabatahtlikkusele tuginedes ei saa kriisiüksust üles ehitada. Reservväelased ja abipolitseinikud ei kuulu PPA koosseisu ning seetõttu on neil mõlemal ühiskonnas toimuvast vahetu tunnetus, mis on koos töötades nende tugevus. Abipolitseinikud täiendavad kriisiüksust politseilise organisatsiooni ja kasutatava tehnika teadmistega, reservväelased on tugevad militaarjuhtimises ning vastupidavuses erinevates keskkondades.

Miks just tuhat liiget?

Meie riskianalüüsid on näidanud, et see on minimaalne hulk inimesi, mis võimaldab kas ulatuslikuma kriisi korral suuremaid jõude korraga välja saata või siis planeerida politseilisi tegevusi pikema perioodi vältel vahetustega nii, et kriisi tõttu ei kannataks aegkriitiliste väljakutsete lahendamine ega muu politseitöö. Peame kriisiüksuse puhul arvestama, et vajame meeskondi nii, et nad suudaks töötada mitmes vahetuses. Samas arvestame sellegagi, et liikmeid oleks piisavalt palju, et kriisiüksuse põhitegevusi saaks korraldada mistahes Eesti otsas.

Mis seaduse alusel saab PPA reservväelasi oma tegevustesse kaasata?

Praegu on veel nii, et reservväelast, kes ei ole kaitseväe tegevteenistuja või kaitseliitlane, saab kehtiva õiguse järgi mobilisatsiooni välja kuulutamata kaasata üksnes väljaõppe andmiseks ning lahingvalmiduse kontrolliks. Töötame selle nimel, et õiguskeskkond vastaks tulevikus meie vajadustele. Lisaks on muutmisel seadus nii, et reservväelasi saaks kaasata ka mittesõjalise iseloomuga PPA ülesande täitmisele.

Tavaolukorras üksust ei aktiveerita. Praeguse plaani järgi käivitatakse kriisiüksus vabariigi valitsuse otsuse põhjal, kui kuulutatakse välja hädaolukorra oht, hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord, kõrgendatud kaitsevalmidus või sõjaseisukord. Kui lahingud ka käivad, piirdub kriisiüksuse liikmete töö siseturvalisusega, sest väljaspool lahinguidki on endiselt vaja jõudu, et valvata piiri, tegelda massiohje, objektikaitse ja muu säärasega.

Arvestades tänaseid julgeolekuohtusid, peaks kriisiüksuse kaasamine olema võimalik ka suuremahuliste politseiliste sündmuste puhul, kasvõi näiteks massilise ränderünde korral. Sellises olukorras ei ole riik veel sõjas, kuid korraga toimub nii palju, et vaja on reageerivat abijõudu. Töötame selle nimel, et kriisiüksust saaks seda laadi stsenaariumide korral Eesti turvalisuse tagamiseks appi kaasata. 

Milline on üldse olukord piiril? Kas paistab ohtusid, millele just kriisiüksus võiks reageerida?

Praegu on piiriolukord tavapärane, ent meil pole illusiooni, et see nii jääb. Ränderündeoht ei ole meie piirkonnas kusagile kadunud ja peame olema valmis, et iga hetk võib tuua kannapöörde, millele reageerimiseks on tarvis tavalisest rohkem ressursse.

Kerly Virk

PPA pressiesindaja