5 minute read
Kriisikindlus KASVAB
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juht Erkki Tori ütleb, et kuigi riik valmistub praegu kõige tõsisemateks kriisistsenaariumideks, magab ta rahulikult, sest võtmetähtsusega asutustes, nagu on ka politsei- ja piirivalveamet, töötavad pühendunud inimesed, kellele saab loota.
Milline on sinu hinnangul kõige tõenäolisem kriisistsenaarium, milleks Eesti riik valmistub? Kas räägime otsesõnu sõjast?
Kriisideks valmistumisel lähtume laia riigikaitse põhimõtetest. See tähendab, et korraga valmistume väga erinevateks stsenaariumideks, olgu see siis sõda, sabotaaž, küberrünnakud, pandeemia, ulatuslik elektrikatkestus või midagi muud. Kui valmistume kõige tõsisemateks arengukäikudeks, sealhulgas sõjaks, oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise. Sõjaline kaitse on üks keskseid stsenaariume, milleks valmistume, kuid see ei ole ainus. Peame olema valmis ka olukordadeks, kus tekib korraga mitu kriisi.
Samas on Eesti kaitstud ja turvaline riik. Me teeme, mida vaja, et nii ka püsiks, ja teame hästi, mis meid ohustab. Praegu puudub Eestile otsene sõjaline oht, kuid peame olema valvsad ja ohtudest teadlikud.
Arvestades, kui palju on ka väikeses Eestis erinevaid koostööosalisi, siis kuidas koordineerib riik seda, et me kriisis tegutseks ühtse kriisimeeskonnana? Kui suur väljakutse see sinu töös õigupoolest on?
Eesti kriisideks valmisoleku süsteem põhineb ülesannete jäävusel, s.o tavaolukorras täidetav roll jääb samaks mistahes kriisi ajal. Iga ministeerium, amet, kohalik omavalitsus (KOV) ja elutähtsa teenuse osutaja vastutab ise selle eest, et kriisi ajal ollakse valmis oma ülesannet täitma. See eeldab ohustsenaariumide mõistmist, kriisiplaanide tegemist ja nende läbiharjutamist. Iga asutuse juht peab teadma, kuidas tema asutus kriisi ajal tegutseb.
Keskne koordinatsioon on aga hädavajalik, et tagada paljude osaliste ja tasandite ühtne tegutsemine. Riigikantselei roll on justkui erinevate osaliste tegevused kokku õmmelda. Seejuures ei anna riigikantselei käske, vaid pigem toetab valitsuse ja ministrite, sh peaministri tegevust ning vajaduse korral suunab asutusi või nügib koostööle. Oluline osa on n-ö tõlkeülesandel aidata erinevate valdkondade osalistel üksteise rollist ja vajadustest paremini aru saada. Kõike ikka selleks, et päris kriisis ei kukuks miski n-ö toolide vahele ning valitsus saaks kiireks otsustamiseks vajaliku info.
Mida pead Eesti suurimaks kriisivalmiduse nõrkuseks ja mida on vaja teha, et see parandada?
Praegu on Eesti suurim kriisivalmiduse arengukoht õigusruumi killustatus ja teatud osaliste vähene rolliselgus, mis kellegi ülesanne kriisis on. Kriisideks valmistumine, nende lahendamine ja juhtimine käib tänapäeval tsiviilkriisides, erakorralises seisukorras ja sõjalises kaitses erinevalt. Erinevate kriiside jaoks kehtivad erinevad reeglid, juhtimismudelid ja isegi mõisted. Säärane killustatus on tekitanud probleeme koostöös ning ressursside kasutamisel, eriti kui kriis puudutab mitut valdkonda korraga, mis on pigem reegel kui erand.
Nii mitmegi asutuse ja KOVi jaoks on ebaselge, mis on tema täpne ülesanne just suuremate kriiside korral. Samuti ei ole kehtiv õigusruum piisavalt paindlik, et sõjalise ohu korral kiiresti tegutseda, ega võimalda riigiasutustel või KOVidel kriisi lahendamiseks oma tavapärast töökorraldust küllalt paindlikult muuta.
Peamine lahendus sellele on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. See seadus loob ühtse ja selge õigusliku raamistiku ning kriisikäsituse kõikideks kriisideks, ühendades varasemad kolm seadust (hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus, riigikaitseseadus).
Uue seadusega väheneb senine killustatus ja sellest tekkinud probleemid ning paraneb oluliselt Eesti riigi ja ühiskonna suutlikkus lahendada mistahes kriise. Loodetavasti kiidab valitsus eelnõu heaks lähiajal. Kusjuures PPA teeb oma suurte kriiside plaane juba uue seaduse terviklikust kriiside vaatest lähtudes.
Mis tunne on töötada ametikohal, kus päevast päeva käib jutt elu kõige mustemate stsenaariumide ümber? Kas saad rahulikult magada?
Magan rahulikult, kuna me valmistume nendeks süsteemselt ja põhjalikult. Võtmetähtsusega asutustes, nende seas kindlasti ka politsei- ja piirivalvemetis, töötavad pühendunud ning arukad inimesed, kellele saab loota. Peame olema pidevalt valvsad ja ohtudest teadlikud, aga säilitagem ka külm närv. Meie senine kogemus on näidanud, et saame kriisidega hakkama.
Kerly Virk
PPA pressiesindaja
7 kriisikindluse võtmetegurit
Eesti on viimase kümnendi jooksul oma kriisikindlust märgatavalt tugevdanud. Uhkust võiks tunda mitme asja üle.
1. Laia riigikaitse süsteemne arendamine. Oleme loonud tervikliku käsitluse, mis ühendab tsiviil- ja sõjalised jõupingutused ning kaasab kogu ühiskonna. Meil on ühtsed stsenaariumid ja ohuhinnangud, plaanid ja õppused (nii valdkondlikud, üleriigilised kui ka rahvusvahelised), peagi ka uue tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ühtne kriiside õigusruum. Tekkinud on teadlikkus, et kriis võib tulla ja parem on selleks valmistuda kui jätta valmistumata.
2. Märkimisväärsed investeeringud. Viimaste aastate valitsused on teinud hädavajalikke investeeringuid laia riigikaitsesse ja elanikkonnakaitsesse. Näiteks luuakse lisaraha toel PPA-le 1000-liikmeline kriisireserv, suureneb haiglate traumavaru, luuakse idapiirile ja nelja suurlinna drooniseire ja -tõrje võime. Alates 2022. aasta algusest on erinevad valitsused teinud otsuseid investeerida laia riigikaitsesse lisaks umbes 400 miljonit eurot.
3. Elanikkonnakaitse põhimõtete juurutamine. Siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalad, eelkõige päästeamet, koolitavad, nõustavad ning aitavad KOVidel, korteriühistutel ja iga inimesel valmistuda kriisideks.
4. Toimiv elutähtsate teenuste süsteem. Meil on 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Kõik nad peavad kindlustama oma teenuste kättesaadavuse ka kriisides.
5. KOVide suurenev roll ja valmisolek. Kohalikud omavalitsused on kriisideks valmistumisel võtmetähtsusega ja kõik meie 79 kohalikku omavalitsust hindavad sellest aastast regulaarselt riske ning loovad kriisiplaane.
6. Reservide ja varude arendamine. Lisaks kaitseväele arendavad oma reserve ja kaasavad vabatahtlikke ka politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, riigi infosüsteemi amet ja teised. Ka kohalikel omavalitsustel on oma kriisireserve. Hoogsalt tegutseb Eesti varude keskus, kes haldab elanikkonna jaoks toidu- ja meditsiinivarusid.
7. Head inimesed ja asutused. Eesti on väike, nii et iga inimese ja asutuse panus kriisivalmiduse parandamisesse on oluline. Viimaste aasta kriisidega oleme hakkama saanud ja see on karastanud meie kriisivalmidust. Tänu siinkohal politsei- ja piirivalveametile, kes on kõigi viimase aja kriiside lahendamisel tähtsat rolli mänginud.
