Koolileht Tsirguke 18 by Tsirguliina Keskkool

Aastalõpupreemia saajad on Kaari Kaasik ja Rasmus Koroljov. Palju õnne!

Tsirguke

Nr 4(18) 2013

Tsirguliina Keskkooli koolileht

Hindamatu

Raamatukogu peab suurt juubelit TIIA PÄRNIK

raamatukoguhoidja

Käesoleva aasta 1. novembril tähistab Tsirguliina raamatukogu oma 90. sünnipäeva. See kuupäev kajastub Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Seltsi laulukoori lipul, mis on imekombel ainus säilinud ese (dokument) raamatukogu algusaegadest. Hävis ju Tsirgulinna rahvamaja hoone II maailmasõjas täielikult, sealhulgas ka raamatukogu. Lipp on aga hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Kui raamatukogu oma tegevust alustas, asus see koolimajas, kus laenutajaks oli noor õpetaja Alviine Läti. Raamatukogu juhatas seltsi asutaja Aleksander Schuravlöff, kes oli samuti õpetaja ja laulukoori ning puhkpilliorkestri dirigent. Neile faktidele tuginedes võime väita, et raamatukogundus Tsirguliinas on läbi aegade olnud kooliga seotud – taas (alates 1997. aastast) asub raamatukogu koolimajas, olles ühtlasi avatud nii kooliperele kui ka alevikurahvale. Fakte ajaloost ja muustki raamatukoguga seonduvast käisid Helin Puusepa eestvedamisel uurimas 1.-5. klassi detektiivid: kuidas toimus raamatute laenutamine algusaastatel; millised on raamatukogu funktsioonid tänapäeval; mida kujutab endast UDK süsteem (kümnendjaotusel põhinev rahvusvaheline liigitussüsteem) ehk kogu paigutus; mis on ISBN jms. Laenutustegevus on praegu elektrooniline. Vaid kaheksa aastat tagasi toimus kogu töö sh ka laenutuste arvestus paberkandjal – lugejale vormistati raamatukogu kaart (voldik), mis kajastas lugeja isi-

Tsirguliina RRS laulukoori lipp.

kuandmeid, loetud ja laenatud raamatuid. Uue raamatu laenamist kinnitati allkirjaga raamatu vahelt võetavale kaardile. Vanematel raamatutel on veel praegugi alles lugejate allkirjadega kaardid, mälestused endistest aegadest. Raamatukogu logol on varblane. Kuid varblasel võiks ju ka nimi olla. Nimekonkursi avas Helin, koos oma väikeste detektiividega, kuid lõplikku valikut laekunud nimedest ei ole veel tehtud. Senised nimeideed: Ado, Casper, Flora, Franceska, Fredik, Kiki, Killi, Maimu, Mart, Mr Pisike, Nekro Monster, Niob, Niof, Proua Värvlane, Raamatulind, Sabatäht, Siim, Siri, Säutsu, Šura, Tiit, Tirtsuke, Triibusaba, Tsirg, Varbu, Varva, Villiam. Parimale nimeautorile on ka auhind – väike koptiköite tehnikas valmistatud märkmik, lisaks šokolaad. Ootame põnevaid nimepakkumisi!

Raamatukogu on koht, kus peale raamatutega seonduva saab teha muudki, näiteks tähistada Raamatu ja Roosi Päeva. See päev oli ühe välismaise raamatukaupmehe idee: vahetada raamatuid ja roose, populariseerides seeläbi kirjandust ning lugemist. Meie vahetuskaubaks olid raamatukogu-, raamatu- ning lugemisteemalised luuletused, mida esitasid algklasside õpilased, kes said etlemiskogemuse ja väikese meenegi tubli esinemise eest Publik jällegi elamuse toredatest luuletustest ja esinejatest. Eriliselt soovin tänada Helinat, Katariinat ja Risannat I klassist ning Henrikut ja Ristot II klassist. Meie kooli bioloogia- ja keemiaõpetaja Koidulal on varuks veel üllatusi! Luulekogule „Rändaja“ on lisandumas lasteraamat „Tšerri“, kus on vahvad ja seiklusrikkad lood koera vaatevinklist. Raamat saab peagi kaante vahele köidetud, kuid veel enne lõplikku vormistamist on kõik huvilised oodatud lugude juurde kõnekaid pilte ehk illustratsioone joonistama. Tule tutvu lugudega ja anna oma panus raamatu valmimisse! Oktoobrikuu viimasel nädalal toimuvad igaaastased raamatukogupäevad. Meie kogule on see eriti pidulik ja juubelihõnguline! Kuidas ja mil moel juubelit tähistame, on juba järgmise Tsirgukese teema.

Koptiköites valmistatud märkmik nööbiga.

ARVAMUS

JUHTKIRI: Imeline aeg MERLIKA HÜDSI 10. klassi õpilane

Mäletan selgelt selle aasta esimest septembrit, mil tulin kooli verivärske gümnasistina. Mulle meenub ka see, kuidas hetk enne koduuksest väljumist jooksis mu silme eest justkui kogu uus kooliaasta läbi. Hetkega nägin kõike seda, mida ootasin. Ainult hetkega oli selge, mis juhtuma hakkab. Kogu see aasta möödus linnutiivul. Tegemist on olnud tohutult, kuid tunnen uhkust, et olen suutnud välja anda neli säravat koolilehte. Need neli lehte on mulle õpetanud: usalda, aga samas ka kontrolli. Ilma oma meeskonnata oleks kõik olnud hoopiski raskem, nii et nüüd tahan tänada kõiki neid, kes oma aja ja tahtmise lehetegemisse panustasid. Kui oled kirjutanud vähemalt ühe artikli, andnud mulle kas või natukenegi nõu, siis on mul öelda ainult üht: suur aitäh! Ilma Sinuta poleks ma hakkama saanud! Mõeldes suvele, on mul plaanis võtta aeg maha. Kavas on minna oma lähedasemate sõpradega mere äärde ja lihtsalt lõõgastuda. Puhkan natuke, siis analüüsin just lõppevat kooliaastat, et uuel aastal teha kõike uue hooga ja veel paremini. Soovitan teilgi natuke puhata ja lihtsalt olla. Lesida mõni tund rannal või teha üks kosutav ujumine. Suvi on ju aeg, mil igaüks saab lubada endale viis minuti lihtsalt istumiseks. Tahangi praegu öelda seda, et väärtustage oma aega, olge võimalikult produktiivsed, kuid ärge unustage elada! Kirjutades praegu oma viimast juhtkirja, tahaksin öelda palju, kuid sõnad ei jookse sulest. Meel on kurb ning silmanurgas luurab pisar. Lihtsalt uskumatu, kui sügaval mu hinges koolileht on. Lohutan end sellega, et tuleval aastal olen Tsirgukesega seotud, kuid siis vaid küljendajana. Soovin südamest, et uuel peatoimetajal jätkuks närvi ja visadust meie koolilehe toimetamisel. Luban, et olen Talle igati toeks, kas või kell kolm öösel. Teile aga, kallis koolipere, soovin meeleolukat ning mäletamisväärset suve, et juhtuks vaid see, mis juhtuma peab. Ilusat puhkuseaega ning kohtume taas Teie kõigiga juba esimesel septembril!

Koolikiusamine –

müüt või tegelikkus? KERSTI RAIKÜLA Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik

Mulle meenub oma kooliajast, kuidas klassikaaslased kiusasid endast pisemat poissi. Panid ta mõneks ajaks kappi kinni, togisid – ja seda alati valju naeru saatel. Mõnele kõrvalisele võis see paista naljatamisena, ka kiusatav poiss püüdis läbi valu juhtunut naljaks keerata. Pääsenuna kiusajate käest, võis teda näha nutmas – asi oli naljast kaugel. Probleemiga ei tegelenud keegi, sest koolis puudus psühholoog, kooliarst, ka politseid ei kutsutud kooli asja lahendama. Olukord lahenes alles ajapikku, kui saadi vanemaks, targemaks, paranes omavaheline suhtlus ning klassis valitses taas sõbralik õhkkond. Sarnaseid juhtumeid võib leida pea igast koolist ning sageli ei oska või taha keegi mõistagi, et tegu on tõsimeeli koolikiusamise ja mitte naljateoga. Millised on põhilised müüdid koolikiusamisest ja milline tegelikkus? Kas ainuke lahendus koolikiusamisest pääsemiseks ongi vaid vanemaks ja targemaks saamine? Müüt: koolivägivald leiab aset siis, kui kedagi kooli territooriumil pekstakse. Tegelikkus: koolivägivald ei ole ainult peksmine. Füüsiliselt võib see tähendada näiteks löömist ja tõukamist, psühholoogiliselt aga sõimamist, narrimist, ähvardamist, väljapressimist. Lisaks kuulub kiusamise alla ka kaasõpilase pahatahtlik grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine, teksti ja piltidega alandamine ning mõnitamine. Müüt: kiusatav on ise selles süüdi, et teda kiusatakse. Tegelikkus: enamjaolt satuvad kiusamise ohvriks need, kes teistest mingil moel erinevad. Olgu

PEATOIMETAJA Merlika Hüdsi (10. kl) KEELETOIMETAJA Marika Troon KÜLJENDAJAD Merlika Hüdsi

selleks siis välimus, iseloom või mõni muu tegur. Kiusaja leiab vajadusel alati põhjuse, miks kellelegi liiga teha ning seejuures ei anna ta endale aru, et kiusatav ise oma seisu või olemuse parandamiseks midagi ette võtta ei saa. Kindlasti ei ole koolikiusamine ühelgi juhul õigustatud ega põhjendatud. Müüt: kiusaja on pärit probleemsest perest ning kodused probleemid elab ta välja koolis, kaasõpilaste peal. Tegelikkus: sageli on kiusajaks just korralikust perest ja küllaltki hea õpiedukusega nooruk. Enamjaolt on nende näol tegu oskuslike manipuleerijatega, kes võivad ühtedele olla parimaks sõbraks, teistele jõhkraks tagakiusajaks. Ässitades teisi kiusamisele, jäävad nad ise sageli süüst puhtaks ja arvavad ekslikult, et nad ei olegi kellelegi midagi halba teinud. Müüt: teiste kiusamine on lahe ja naljakas. Tegelikkus: kellegi tagakiusamises ei ole midagi lahedat või naljakat – see on seaduserikkumine. Igasugune vägivald, ka psühholoogiline, on seadusega keelatud ning seadusega pahuksisse minejat ootab ees karm karistus. Alaealise saab politsei suunata komisjoni, kus talle määratakse sobilik mõjutusvahend. Tõsisemate juhtumite korral võib asja hakata arutama juba kohtunik. Noorsoopolitseinikuna olen oma töös seisnud sageli silmitsi olukordadega, kus noored ei taju, et nende „mäng“ ja „nali“ üle piiri lähevad. Meenub juhtum, kui poisid mängisid vahetunnis lumesõda ning loopisid lumekuule ühe klassikaaslase pihta. Vaatamata sellele, et lumekuulidega pihtasaanu palus häälekalt enda

REPORTERID Kaari Kaasik 12. kl Carmen Saega 7. kl Keili Ust 6. kl Hanna-Liisa Pärnik 10. kl Hanna-Liina Pärnik 10. kl Karoliine Saega 9. kl Liina Suur 8. kl Ester Kaasik 10. kl

kiusamine lõpetada, ei teinud teised suures lumesõjahoos seda kuulmagi. Sel ajal, kui teistel lõbu jätkus, olid poisi silmad juba pisarates, ta tundis alandatust ja pahameelt kaasõpilaste julma käitumise osas. Ent kool peab olema kohaks, kus kõik õpilased heameelega käivad ja end hästi tunnevad. Selleks tuleb kõigil anda oma panus, et koolikeskkond oleks turvalisem ning õhkkond sõbralik. Sageli on just kaasõpilased sekkunud erinevatesse kiusamisjuhtumitesse, abistanud abivajajat ja lõpetanud seeläbi tarbetu vaenu kiusatava suhtes. Parima panuse koolikiusamise vähendamiseks saab mõistagi anda kiusaja ise. Olles kaaslaste vastu sõbralik ja lugupidav, õpid ka endast lugu pidama. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ning ära riku oma noorusaega ära seaduserikkumise eest saadud karistusega. Kui oled koolikiusamise ohver või näed kiusamist pealt, ära jää oma murega üksi. Anna juhtunust kindlasti teada oma vanematele, õpetajale, sotsiaalpedagoogile, mõnele usaldusväärsele täiskasvanule või otsejoones politseile. Nõu saad küsida ka veebikonstaablitelt, lasteabi telefonilt 116111 või veebileheküljelt www. lasteabi.ee.

Tsirguke Koolilehe väljaandmist toetavad Tsirguliina Keskkool ja Tõlliste Vallavalitsus! TÄNAME ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID! Loe koolilehti internetis: www.issuu.com/tsirguke

TUNNE VILISTLAST

Veri ja kanüülid vilistlast ei hirmuta MERLIKA HÜDSI 10. klass

Noor neiu, 51. lennu lõpetaja, Liis Arbeiter õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks. Uurisime, kuidas Liisil läheb ning kuidas ta oma valikuga rahul on. Ämmaemandaks või õeks? Liis on praeguseks õppinud peaaegu kolm aastat (aasta lõppeb juunis). „Ma ei oskagi öelda, millisel hetkel ma selle otsuse langetasin, aga teadsin, et tahan meditsiini õppida.“ 12nda klassi algul tahtis Liis ämmaemandaks saada, kuid pool aastat hiljem langetas otsuse, et õpib ikkagi õeks. „Minu arvates on see väga huvitav eriala, mida õppida. Omajagu teooriat ja üsna palju praktikat,“ räägib neiu. Liis on valitud erialaga väga rahul: „Just siis, kui olin tõelisesse haiglakeskkonda sattunud, ehk oma esimesel korralikul praktikal, teadsin, et õpin õiget asja.“ Kõige keerulisem aine on tema arvates farmakoloogia (teadus ravimite toimest tervele kehale või haigele organismile – toim), kuid eks neid raskeid aineid on veelgi. Kõige huvitavamaks peab ta anatoomiat ja füsioloogiat, intensiivravi ning sisehaigusi. Samuti peab ta oma tugevaks alaks protseduuride läbiviimist. Keeruline, kuid omamoodi koomiline eriala. Liis iseloomustab end kui inimest, kes tahab teisi aidata. Ta arvab, et see ongi ainuõige eriala, kus on võimalik oma tahtmised täide viia. „Mulle meeldivad erinevad protseduurid, mida haiglas teha saan. Näiteks ootan kannatamatult, kuna saan järgmise kanüüli kellelegi panna. Mõningatele tuttavatele tundub see pahatahtlik,“ ütleb ta naeratades. Liisil on olnud mitmeid põnevaid juhtumeid. Eriti meeldivad talle arstid, kes viskavad nalja või siis patsiendid, kellel on hea huumorisoon: „Mul tuleb naer peale, kui patsiendid oma ravinimetusi valesti ütlevad. Näiteks on olemas üks maorohi Nexium, aga tihtipeale ütlevad patsiendid selle kohta Nexus.“ Liisile meeldivad erinevad huvitavad protseduurid, näiteks tsentraalveenikateetri panemine, mis lihtsalt kirjeldades näeb välja selline: inimesele pannakse vee-

nikateeter (pikk toruke) ülemisse õõnesveeni, mille kaudu manustatakse patsiendile tilguteid ja muid ravimeid. Samuti oli tal võimalus alles hiljuti külastada esimest korda operatsiooniruumi. „Minu jaoks on sellised väikesed asjad väga lahedad,“ sõnab Liis ning meenutab praktikat psühhiaatriahaiglas. „Seal sai küll kuuldud-nähtud kõike. Mõni nägi musti mehikesi ja mõni kuulis hääli, mõni patsient tahtis lihtsalt palju suhelda. Mõnikord olid kohal turvamehed, mis tähendas, et kellelegi tuli jälle mingi hoog peale. Mõnel oli valge paberileht skeeme ja joonistusi täis kritseldatud. Ühel patsiendil oli veendumus, et tal on mingi imeline võime. Ta pidas end ennustajaks ja ravitsejaks. Ennustas meilegi ja püüdis teisi patsiente ravida. Paljud inimesed olid väga avatud ja rääkisid oma kuulmistest-nägemustest, luuludest ning millest iganes, mis neid vaevas.“ Uurides Liisilt, kas ta sinna tööle ei kartnud minna, ütles ta: „Alguses hirmutati küll juttudega ära, aga tegelikult ei ole seal üldsegi mitte nii õudne, enamasti on seal üsna normaalse jutuga inimesed.“ Põnevad väljakutsed ehk kuhu praktikale? Samas on Liis viibinud erinevates osakondades ja asutustes praktikal. Esimesel aastal oli ta praktikal lasteaias ja hooldekodus. Teisel aastal sai ta õigesse haigla keskkonda: oli praktikal torakaalkirurgias (erinevad patsiendid kopsuhädadega – toim), erakorralises kardioloogias (patsiendid erinevate südameprobleemidega ning enamasti need, kellel on olnud infarkt või infarktikahtlus – toim) ja veresoontekirurgias (patsiendid ummistunud veresoontega – toim) ja Valga haigla siseosakonnas. Kolmandal aastal viibis ta psühhiaatriakliinikus, täpsemalt meeste akuutosakonnas, naistekliinikus, nii sünnituseelses kui ka -järgses osakonnnas, lastekirurgias ja Tsirguliina perearstikeskuses. Hetkel on Liis praktikal pulmonoloogilises intensiivraviosaonnas (patsiendid, kes näiteks viibivad seal operatsioonijärgselt – toim). Väljakutsed „Olen tõesti näinud erinevaid haigusi ja haigeid. Näiteks, olles torakaalkirurgias praktikal, viibis

seal ka patsient, kellele siirdati Eestis teise inimesena uus kops,“ rääkis Liis. Huvitava elamuse sai ta ka erakorralises kardioloogias, nähes pealt sellist protseduuri, kus inimene pandi lühikesetoimeliste uinutitega magama ja tema süda seati defibrillaatoriga (elustamise masin, annab elektišoki - toim) rütmi. Sünnitusjärgses osakonnas sai Liis väikeste vastsündinud lastega tegelda, neid riietada, toita, mõõta, kaaluda ja mähkida. „Need pisikesed on ikka väga vahvad,“ rõõmustas Liis. Kas tõesti unistustetöö? Hetkel on Liis töötanud pool aastat kirurgilise onkoloogia osakonnas. „Onkoloogia on teadusharu, mis tegeleb kasvajatega ja kirurgiline seal ees tähendab seda, et meie osakonnas on patsiendid, kellel vähk välja lõigatakse. Meie osakonnas küll seda ei tehta, aga

seal viibivad patsiendid operatsioonieelsel ning -järgsel ravil. Minu osakonnas lõigatakse põhiliselt soolte-, mao-, maksa-, pankrease-, rinna-, emaka-, munasarja ja nahakasvajaid,“ tutvustab Liis oma töökohta. Liisi peamised töökohustused on tilgutite ettevalmistus ning nende panek patsientidele, süstide tegemine, ravimite jagamine, erinevate ravimite lahustamine ja manustamine, kanüülide paigaldus. „Vahepeal teen EKG (elektrokardiogramm – toim), hooldan dreene ja seon neid, valmistan patsiente opiks ette,“ täiendab ta oma tööde-tegemiste loetelu. Liis ei tea veel täpselt, millised on tema tulevikuplaanid, kuid midagi on juba välja mõeldud: „Esialgu tahaksin praeguse kooliga ühele poole saada. Võib olla tulevikus lähen edasi ülikooli või õpin oma koolis juurde.“

KOOLIELU

Uurimis- ja praktiliste tööde fenomen meie koolis Selleaastased uurimis- ja loovtööd

8. klass Andre Altosaar - Turism Tõlliste vallas Eliis Karm - Rõivaste taaskasutus Ats Püvi - Koolipäev pildis Liina Suur - Tsirguliina Keskkooli põhikooli õpilaste toitumisharjumused Germo Tabo - Lauamängu valmistamine Veiko Leegiste - Paber ja selle korduv kasutamine Annaliisa Bettler - A. Gailiti romaani “Ekke Moor” peategelase analüüs Neeno Kutsar ja Allar Rosenberg - Ilmavaatlused Meri Liis Kirs ja Relika Ritson Lihavõttepühade läbiviimine Erika Kesvatera ja Andra Punt - Ajalehe matemaatiline analüüs ja elulised ülesanded Helin Puusepp - Raamatukogu populariseerimine läbi erinevate tegevuste Tarmo Leib - Füüsikakatsed Keitlyn Reinhold Tööjuhendid geogebra dünaamilistele joonistele Kristel Pruks - Kirjandus minu elus

11. klass Kaur Väikene - Tsirguliina Keskkooli õpilaste õnnelikkus ja eluga rahulolu Rasmus Koroljov Tsirguliina Keskkooli gümnaasiumiklasside õpilaste teadlikkus tervislikust toitumisest Kadri-Triin Kattai ja Kersti Vainonen - Inglise keele päev Marjo Ilves ja Kairi Vainonen Tsirguliina Keskkooli õpilaste keskkonnateadlikkus Aivi Bõstrova - Raadiosaade “Avameelselt koolielust” Anabell Tamm - 10. klasside matemaatika kontrolltööde ülesannete lahendused Merily Boisen - 10. klasside matemaatika kontrolltööde ülesannete lahendused Anni Marie Adson - Olen Sangaste lossi giid Kristjan Värs - Stalingradi lahingus loodud õhusilla tõhusus

INGA KASEKAMP õppealajuhataja

Ja sealt nad tulevadki oma esimeste töödega, õnnelikud näod peas, ning ukse taga sai veel piltigi tehtud. Jah – kevad ja uurimistööd! Igal kevadel kaitsevad 11. klassi õpilased oma uurimistöid. Meie koolis on uurimusi tehtud juba alates 2005/2006. õppeaastast. Algusaastatel olid need pigem kirjeldused kui uurimused, samuti ei saanud õpilased ettevalmistust töö koostamiseks ja kirjutamiseks, sest puudus vastav õppetund (olemas oli ainult juhend). Õpilastele hakati uurimuse koostamist õppetunnina õpetama 2008/2009. õppeaastast. Aasta-aastalt on paranenud uurimistööde tase. See on töö, millega käib koos pidev areng ja uued mõtted. Tänaseks on olemas uurimis- ja loovtööaluste ainetunnid 8., 10. ja 11. klassis. Uurimistööde koostamise ja kirjutamise juhendit on muudetud, kuid see vajab veel praegugi täienduste tegemist. Seega liigume ühes rütmis elu ja muutustega. Sel aastal said õpilased valida, kas teevad uurimuse või praktilise töö. Oma loovtöid (uurimusi või praktilisi töid) kaitsevad esimest korda ka 8. klassi õpilased. Praktiliste tööde tegemine on meile väljakutseks, sest teeme neid

Etlev Kalevipoeg Rasmus Koroljov ESTER KAASIK 10. klass

11. klassi õpilane Rasmus Koroljov on silmapaistev mitmetes valdkondades, kuid tema tormaka loomuse tõttu on raske uskuda, et just tema pälvis 20. aprillil toimunud XXV Juhan ja Jakob Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule keskendatud üle-eestilise koolinoorte etlusvõistlusel Tartu Maavalitsuse eripreemia. „Ma olin nii õnnelik, et sain

maakondlikus voorus teise koha. Teadsin, et ei pea edasi võistlema minema ja see oli hea, sest tulevane kuupäev oli mul juba kinni. Kui võitja tuli ja ütles, et arvatavasti pean ikka edasi võistlema minema, oli mu tuju mitmeks päevaks rikutud,“ sõnas Rasmus tunnetest, mis valdasid teda siis, kui sai teada, et peab Tartus Valgamaad esindama. Hoolimata sellest, et esialgu ei tahtnud noormees isegi mõelda, et peab Tartus taaskord

lavale astuma, oli ta väga positiivselt meelestatud, kui pälvis eripreemia. „Teised muudkui läksid sinna ette, mõni sai juba mitu eripreemiat ja kui aeg hakkas lähenema üldvõitja väljakuulutamisele, siis oli jäänud vaid veel viimane eripreemia. Kui ma lõpuks kuulsin oma nime, oli mul selline võimas Kalevipoja tunne,“ jagas Rasmus enda esmast emotsiooni. Kindlasti on poisil plaanis veel meie kooli etlusvõistlustel esinda.

esimest korda. Küsimus järgneb küsimusele: kuidas töid läbi viia, analüüsida, vormistada, juhendada, hinnata, retsenseerida? Õpilaste poolt korraldatud üritusi oli huvitav jälgida nii kaasõpilastel kui ka õpetajatel. Kersti ja KadriTriin märkasid, et pärast inglise keele päeva korraldust tunnevad teiste klasside õpilased neid paremini, oli tekkinud side. Õpetaja Kadri Kalda oli meeldivalt üllatunud Anni Marie giidiks olemisest Sangaste lossis. Mulle meeldisid koolipäeva iseloomustavad pildid Atsi tööst. Seda rida võiks siin veel pikalt jätkata. Tublid on kõik, kes said oma tööd valmis ja me soovime, et ka kaitsmine läheks hästi. Selliste tööde koostamine, juhendamine, retsenseerimine ja kaitsmine on pingeline protsess kõikidele osalejatele. Sel ajal on õpetajate toas alati palju mõttevahetusi (kohati päris kirglikke). Uurimis- ja praktiliste tööde juhendis aetakse näpuga järge, arutatakse, kuidas miskit paremaks teha, ning vaadatakse õpilaste tööd põhjalikult läbi. Õpime endile aru andma, et ega me ei peagi kõike kohe oskama, vaid õpime koos õpilastega. See ongi tore! Me kõik tahame kogeda õnnestumisi ja kellegi arvamus ei jäta meid ükskõikseks. Edu meile kõikidele!

ABITURIENT

12. klassi õpilaste viimane sõnavõtt Vallo Virnas

Kõige meeldejäävam oli ikka esimene koolipäev. Lemmik õpetajaks oli esimene klassijuhataja, sest tema käest sain oma esimesed viied (ja esimesed kahed). Teistel soovitan õppida, õppida, õppida!

Kristi Kõiv

Mälestusi on väga palju! Edasi tahaksin minna õppima moedisaini, kuid kui soovitud kooli sisse ei saa, lähen rätsep-stilistiks õppima.

Taniel Sõõrumaa Minu kõige meeldejäävaim hetk koolist on tutipäev. Hetkel pole ma veel otsustanud, mida edasi õppima minna või tegema hakata. Lemmikpedagoogiks on läbi aegade olnud ajalooõpetaja Ivo Pill. Noorematele on ainult üks soovitus: võtke õppimist tõsisemalt!

Kaari Kaasik

Kõige meeldejäävaim hetk oli ilmselt 9. klassi tutipeo kogunemine, mis toimus kultuurimajas ning samuti sama klassi lõpuaktus. Edasi on plaan sammuda Tallinna Ülikooli Pedagoogilisse Seminari noorsootööd õppima, teiseks varjandiks aga on minna Tartu Ülikooli lasteaiakasvatajaks õppima. Juhul, kui kumbagi kooli sisse ei saa, lähen tööle. Lemmikõpetajat ei ole eriti raske valida. Enim pean lugu Kadri Kaldast. Ta oli eelmisel aastal mulle väga suureks abiks uurimistöö tegemisel. Siinkohal pean aga tõdema, et igast õpetajast jääb midagi head meelde. Noorematel soovitan olla avatum nende võimaluste osas, mida koolis pakutakse. Ükski uus kogemus ei jookse mööda külgi maha.

Siim Sirel

Kõige meeldejäävaim hetk on arvatavasti elu esimese ja viimase kahe saamine suulise vastamise eest ajaloo tunnis. Hetkel konkreetset edasiõppimise paika pole välja valinud; jalad seavad Tartu poole, kuid seda tuleb veel otsustada. Palju sõltub eksamitulemustest. Konkreetset lemmikõpetajat mul ei ole. Olen saanud kõigiga probleemideta läbi ning seetõttu meeldivad mulle kõik õpetajad, kes nende 12 aasta jooksul meid õpetanud on. Nagu sai ka aktusel öeldud: kohustuslik (nüüdisajal juba siis soovituslik) kirjandus tuleb alati läbi lugeda. Miks? Sest kokkuvõtetega tundeid ja mõtteid välja ei võlu.

Sander Rannakivi

Meeldejäävaim hetk koolist oli 9. klassi tutipidu, sellest lihtsalt on, mida meenutada. Täpselt ei tea, mida plaanin edasi õppima minna, kuid paar kohta on juba välja valitud: näiteks lennujuht või siis metsamajanduse eriala, kuid mõtteid on teisigi. Lemmikõpetaja on Ülle Vihm, ta on ju mu klassijuhataja. Soovitus noorematele: Hoidke pea selge!

Kaarel Ersto Kõik need 12 aastat olid meeldejäävad. Eriti on meeles väljasõidud ja õppereisid . Ma ei ole veel täiesti kindel, mida tahaksin edasi õppima minna, kuid mõte on, et tahaksin õppida Tartu kõrgemas kunstikoolis fotograafiat. Lemmik õpetaja on kindlasti Ülle Vihm, sest ta on mu klassijuhataja. Õpetab enda aineid hästi ja hindab mõõduka rangusega. Olge tublid ja õppige hästi palju!

Meryt Salme Edasi plaanin Tallinna Ülikooli geoökoloogiat õppima minna. Varuks on ka teised plaanid, juhul kui sinna sisse ei peaks saama.

12 aastat ühes ja samas koolis käimist on kindlasti iga lõpetaja jaoks olnud nii pikk, vaevarikas kui ka rõõme täis aeg. Vähemalt sama suure, kui isegi mitte mahukama töö teevad ära meie kooli armsad pedagoogid. Nad kõik on märkimisväärselt tublid, kuid meie jaoks on neist ikka ja alati kõige tähtsam, kõige südamelähedasem see, kellele

oleme olnud nagu oma lapsed. See, kes on meid igal koolipäeva hommikul soojalt tervitanud ja ikka ja jälle muret tundnud puudujate pärast. Ta on keegi, kes on meid innustanud võimalikult hästi õppima. Ta on inimene, tänu kellele oleme me kõik end tihtipeale raamatute tagant leidnud. Jutt on õpetajast, kes on oma tegemistes nii täpne ja korrektne kui

võimalik. Tema on meid pannud armastama näidendeid ja muidugi ka lauset „Soovime teile teatrielamust“. Läbi aastate oleme alati imetlenud tema naiselikku ja väljapeetud rõivastust. Tänu temale oleme õppinud austama muuseume ja loodust. Loomulikult oli tema see, kes õpetas meid alati oma tegemisi kontrolli alla hoidma. Ta on parim, ta on meie

klassijuhataja, ta on Ülle Vihm. Ta on see lugupeetud inimene, kellele oleme tänulikud elu lõpuni, teda peame me alati meeles. Lisaks kõigele muule, õpetas just tema meile, et sõnapaar kogu aeg, käib kogu aeg lahku. Aitäh, õpetaja Ülle Vihm, selle pühendumuse ja hoolitsuse eest, mis meile nende kaheksa aasta jooksul osaks sai! Alati, Teie 54. lend!

VABA AEG

Kiiking meie koolis

Triin Talvik - kindlalt kiikuv kuuendik ESTER KAASIK 10. klass

Kiikumas Aivo Akkus.

Kiikumas Liina Suur koos juhendajaga.

Näidatati, kuidas peab jalad siduma, et ohtlik poleks.

Kuuendas klassis õppiv noor neiu Triin Talvik on leidnud endale väga huvitava ning silmapaistva hobi, milleks on kiiking. Hoolimata sellest, et tüdruk on selle alaga tegelenud vaid aasta, teeb ta silmad ette nii mõnelegi sportlikule noormehele. „Enne esimest korda üle võlli saamist olin kiikunud umbes seitse korda, kui isegi mitte rohkem. Kohe pärast esimest edukat tulemust saadeti mind võistlustele ja ma liitusin ka klubiga SK Kiva-Kiiking,“ jutustab neiu enda esimestest kogemustest sellel alal. Ka Eesti mastaabis on tüdruk tubli olnud. Kõige parem saavutatud koht on olnud kolmas, isiklikuks rekordiks 4,33 meetrit aisa pikkust. „Kiikingus on midagi sellist, mida ma kirjeldada ei oska. Kas või see tunne, kui saad üle võlli... see on sõltuvust tekitav,“ sõnas Triin vastuseks küsimusele, miks ta seda teeb. Lisaks sellele, et neiu ise kiikingut harrastab, andis ta taolise võimaluse ka meie kooli õpilastele. Nimelt oli just tema see, kes korraldas meie koolis kiikingu päeva. Selleks tuli tal otsida sponsorid, kes aitaks idee ellu viia. Läbi raskuste oligi kiiking Tsirguliinas. Terve päev said huvilised katsetada ning anda endast maksimum, et üle võlli saada. Paljudel ka õnnestus see. Päeva lõpuks oli kõigil naeratus näöl, sest sai jälle midagi uut proovitud.

MIS ON KIIKING? Kiikingu kui spordiala eesmärk on võimalikult pika aisaga üle võlli kiikuda. Aisa pikkusele iga sentimeeteri juurde lisamine teeb kiikujale ületamise pea sama raskeks, kui kõrgushüppaja lati kõrgusele sentimeetri juurde lisamine. Kiiking spordialana on ainulaadne ja sportlasele eriti raske. Enamustel mitme katsega spordialadel on võimalus oma ebaõnnestunud katse heastada järgmise katsega samal kõrgusel. Kiikingus ei ole see lubatud. Kiikingu võistlustel on sportlasel kasutada 5 õnnestunud katset ning juba esimene ebaõnnestumine tähendab sportlase jaoks võistluse lõppu.

Kümme sammu ideest taotlemiseni! CARMEN SAEGA 8. klass

11.- 19. mail toimus Vidrikesel partnerlusseminar „Kümme sammu ideest taotlemiseni!“, millest võtsid osa ka meie kooli õpilased Anni Marie Adson, KadriTriin Kattai, Hanna-Liina Pärnik ja Carmen Saega, huvijuht Silva Stepanova ning õpetaja Kadri Kalda. Kokku oli noori tulnud mitmest erinevast riigist: Lätist, Leedust, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Rumeeniast ja Kreekast. Seminari peamine eesmärk oli noorte endi projektide arendamine ja nende taotlemine Euroo-

pa Noortesse. Üheksa päevaga võeti läbi kasulikke ning õpetlikke teemasid, mis aitavad kaasa projektide elluviimisel ning palju õpiti ka läbi mängude. Lisaks projektide arendamisele said noored head sidemed välisrahvastega, leides juba seminari käigus oma projektidele partnereid. Õhkkond oli väga mõnus ning ei olnud hommikut, mil keegi poleks teisi tervitanud. Igal õhtul toimus midagi põnevat, oli siis selleks rahvusvahelised-, sauna- või vabad õhtud – alati jätkus huvitavaid tegevusi. Rahvusvahelisel õhtul õppisid noored tundma eri riikide

kultuure läbi tantsude, laulude ja toitude. Saunaõhtul said kõik käia tõelises Eesti suitsusaunas ning vaba õhtu oli võimalus veeta Tartus. Mulle meeldisid väga need päevad. Kõik oli hästi korraldatud ning meelde jäd käigud Otepääle ning Tartusse. Otepääl osalesime fotojahil ja Tartus saime niisama aega veeta. Toimumiskoht oli fantastiliselt ilus ning inimesed sõbralikud ja abivalmid. Liinale meeldis kõige rohkem seltskond, eriti ta toakaaslane. Samas sõnas tüdruk veel: “Tühja kõhtu ei saanud kunagi tunda,

sest süüa sai tihti ning toidud olid imehead. Mis kõige tähtsam - seminarilt sain ma palju kogemusi ning partnereid uuteks projektideks.” Triinu arvates olid koht ning majutus väga lahedad. “Programm oli parem kui arvasin. Väga palju sain uusi sõpru, kellega oleks hea edaspidigi projekte läbi viia. Tõesti, üks parimaid üritusi, milles olen osalenud,” sõnas ta rõõmsameelselt. Rohkem informatsiooni Vidrikel toimunust saab lugeda blogilehelt ideatoapplication. blogspot.com

NOORTEKESKUS

Uus noorsootöötaja -

Ülla Tamm ESTER KAASIK 10. klass

Tähelepanelikumad on kindlasti juba märganud, et Tõlliste Avatud Noortekeskuses TANK on toimetama asunud uus noorsootöötaja. See pealtnäha pisike noor naine on sisimas hakkamist ja indu täis. Tihtipeale on noortekeskuses kuulda tema lagisevat naeru või õpetavaid sõnu. Hoolimata sellest, et tema kodulinnas Tõrvas asuv ANK on vaid paarisaja meetri kaugusel ta kodust, asus ta tööle ikka siia – Tõllistesse. Miks valisid töökohaks just Tõlliste noortekeskuse? Alates aprilli lõpust hakkas mul neljas ning ühtlasi ka viimane kohustuslik praktika, kuid minu enda jaoks oli see aeg veelgi suurema tähtsusega – hakkas ametlik tööpõli. See otsus tuli läbi pikkade arutluste, analüüside ning mõtiskluste. Seoses oma praktikaga olin suhlenud Valga noortekeskusega, et sinna minna ning miks mitte ka tööle jääda. Tol hetkel ma ei teadnud, et Tõllistesse otsitakse ametlikult noorsootöötajat. Kui sellest kuulsin, hakkas ajude ragistamine pihta. Rääkisin mõlema koha noorsootöötajatega ning kuulasin erinevaid superhäid ja ilusad pakkumisi. Aga mida aeg edasi, seda selgemaks sai, et Tõlliste võidab. Muidugi olid head pakkumised mõlemad, kuid otsustavaks said siiski siinsed noored, kes sobivad minu isikuomadustega enam. Hästi palju on minult küsitud, miks lähen 30 km kaugusele noortekeskusesse, kuigi endal on kodust 200 m kaugusel ka sama asutus olemas. Vastust ma ei ole pidanud kaua mõtlema, olen alati öelnud, et end proovile panna. Võrreldes Tõrva noortekeskusega on Tõllistes pisut raskem, sest siinseid noori ma nii väga ei tunne. Millised on varasemad kokkupuuted Tsirguliinaga? Otseselt väga kokkupuudet pole olnudki. Sugulased elavad Soorus, nii et mingil määral olen ikka Tõlliste vallas käinud, kuid Tsirguliina nimi ei öelnud mulle enne 2012. aasta praktikat väga midagi. 2011. aasta novembrikuus pakkus mulle tööd TANK-i üks juhtidest Marek Mekk, kes rääkis, et neil on ka varem käinud praktikal noormees, kes õpib noorsootööd ning arvas, et mullegi sobib see töö. Pikemalt mõtlemata olin ma nõus. Mis on sinu ülesanded noortekeskuses? Kuna olen alles nii öelda uus, siis

elan veel sisse ja harjun kõige ning kõigiga. Igapäevaselt hoian majas korda, kuid kuna hetkel on mul lõputöö kirjutamine käsil, siis ei jõua kogu aeg lastel silma peal hoida või nendega mängida, kuid ega see perioodki lõputult kesta. Muidugi abistan Sigritit nii palju kui võimalik: koos organiseerime erinevaid väljasõite ja pakume noortele põnevaid sündmusi. Loomulikult mõtlen tulevikule ning sügisele, et noorte vaba aeg oleks veelgi mitmekesisem ning uudsemaid tegevusi täis. Parim tööpäev oli … Eks kõik ilusad hetked ole südantsoojendavad, olgu selleks siis kas noortekeskuses kingitud laste korjatud lillekimp või kui juba kaugelt aleviku pealt hõigatakse: „Tere, Ülla!“ Kuna mulle meeldib sportlik eluviis, siis naudin nii jooksmist kui ka rattaga sõitmist. Praktika algul käisingi kohalike noortega peale tööd jalutamas ja rattaga sõitmas. Nendel hetkedel tundsin, et olen õige valiku teinud. Mind kui põhimõtteliselt võhivõõrast võetakse omaks ning usaldatakse - see on suurim kompliment, mida võib saada. Mida sellise ameti omandamise jaoks pidid õppima? Vaatamata mu idüllilistele tulevikuplaanidele, viis tulevik peale gümnaasiumit hoopis rekreatsioonikorraldust õppima. Oma õpingute jätkamiseks olin vaadanud ainult kõrgkoolide õppekavasid, just nimelt ainult neid, sest mul ei tulnud elu sees pähe, et võiksin sammud kutsekooli poole seada. Arvamus kutsekoolidest polnud mul just kõige parem ning kuna gümnaasiumi lõpetasin peaaegu viitega, siis arvasin, et kutsekas pole kohe kindlasti minu jaoks. Rekreatsioonikorralduse alale sattusin tegelikult tänu ühele klassiõele, kes mainis, et seal on ka kehalised katsed ning et see on üldiselt sportlik eriala. Rekreatsioonikorraldus on liht-

samalt öeldes on inimeste vaba aja veetmine aktiivsete tegevuste käigus. Tööpõld on lai - võib hakata õhtujuhiks, spordiürituste korraldajaks ning miks mitte ka treeneriks või sammuda hoopiski noorsootöö suunas. Mis siis muud, kui tuli suvel erinevaid koole katsetada ning ennast proovile panna. Suur soov oli saada Tartu Ülikooli kehakultuuri õppima, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Tegin ka Tartu Kutsehariduskeskuse rekreatsioonikorralduse erialale kehalised katsed (ujumine, kestvusjooks ja koordinatsioon) ning vestluse. Nagu arvata võib, sain sisse, aga positiivne vastus tuli ka Maaülikoolist. Raske valik – mida jätta, mida võtta? Kuid kuna olin kutsehariduskeskuses tulevaste kursusekaaslastega juba tuttavaks saanud ning näinud, et seal on teisigi sportlasi, tundsin, et see eriala võib mulle rohkem sobida kui Maaülikoolis pakutav. Lõpuks tegingi valiku rekreatsioonikorralduse kasuks ning nüüd püüan selle eriala ka võidukalt lõpetada. Sugugi ei kahetse, et valisin kutsekooli, sest mu arvamus kutsekatest on kardinaalselt muutunud. Näen, et see ikkagi ei ole ainult koht rumalamate jaoks. Vähemalt enda erialal olen tundnud, et mõistust peab ikka olema, muidu hakkama ei saa. Kui saaksid senini olnust midagi muuta, siis mis see oleks? Ma elan nii, et ei peaks midagi kahetsema. Eks valusad läbielamised ka õpetavad ning annavad kogemusi juurde. Püüan elada mõtte järgi „Ära löö kunagi ust

kinni uute võimaluste ees,“ sest kui ei proovi, ei saa ka teada, kas see oli õige või vale valik. Elu on liiga lühike, et kodus passida ning hädalda. Tuleb ise tegutseda ja aktiivne olla. Kust leiad inspiratsiooni / jõudu? Ma ise ei saagi aru, et olen nii aktiivne ning jooksen kui orav rattas. Sellele mõtlen alles siis, kui keegi jälle uurib, kuidas kõigega hakkama saan. Lihtsalt teen seda, mis mulle meeldib. Olgu selleks siis kas sport, noortega tegelemine või fotograafia. Eks muidugi vahel ole raske ning siis tahan aja maha võtta ja kuhugi ära minna, kuid seda tunneme me kõik, olenemata aktiivusest või aastaajast. Mis lähiajal Tankis toimuma hakkab? Noortekeskusel on tulevikus kavas ikka suured plaanid – toimub mitmeid põnevaid sündmusi ning väljasõite. Tegevust jätkub nii pisikestele kui ka juba vanematele. Sügis tõotab tulla samuti üllatusterohke, sest koos uute inimestega tulevad ka uued tuuled ja ideed. Kui tihti sind noortekast leida võib? Kõige parema ülevaate saate noortekeskuse kodulehelt (noortekas.ee). Tulevikus on noortekeskusel plaanis hakata rohkem koostööd tegema kooliga. Täpselt seda, mis juhtuma hakkab, ei tea meist keegi, aga eks ole näha, mida tulevikutuuled toovad.

HUVITAVAT

Ä H

D I

A P

Ä J

W T

Ä T

D I

N I

SÕNARÄGASTIK ESTER KAASIK 10. klass

Oleme Teie jaoks välja töötanud suvehõngulise sõnarägastiku, kust võib leida 20 erinevat suvega seotud sõna. Mõnusat lahendamist!

PÄIKE RAND UJUMINE SÕBRAD GRILL MUUSIKA VABA AEG PUHKUS LÕKE JAANIPÄEV

VÕRKPALL MERI MAASIKAD KIRSID SÄÄSED SUVEÖÖD VÕRKKIIK PUUGID MURU NIITMINE ÄIKE

SUDOKU

Keskkoolilõpetajad aastal 1963

Keskkoolilõpetajad aastal 1988

TIIU ANIER EHA BRAUN MAI KOKK VIIVE METS AINO NUKK AILI NURMETALU VIIA PALLOSON MILVI PÕDER TIIU REBANE ANTS REBANE PEETER ROSENBERG RUTI UTSU ELLEN VIIKMAA

VILJAR KOOSAPOEG KARIN KÜTT KÜLLIKE LÄÄN GABRIEL MUTTIK AIVAR PAIDRE ANNELI RATAS HEIDI REIMAA JAAN REINHOLD JANE SUMBERG MARI TABUR MAARIKA TAMM RIINA TOHUS MATI UKKUR AARE VEEMEES ANU VILT

Klassijuhataja MARIA GUDIMA

Klassijuhataja REET KINK

Lõpuaktuste ajad PÕHIKOOL:

21. juuni kell 13.00 GÜMNAASIUM:

21. juuni kell 17.00 Rohkem infot: www.kool.tsirgu.eu