Issuu on Google+

SUVI 2011

Nr 4(10), 2010/2011

HINDAMATU

Kaunist ja meeleolukat suve! TSIRGULIINA

KESKKOOLI

KOOLILEHT

Heikki Järlik - 50! Mais tähistas meie kooli direktor juubelit. Väike juubel oli samuti koolilehel. 10 ja 50 on kaks suurepärast ning ümmargust numbrit. Kõige-kõige suuremad õnnesoovid juubeli puhul terve koolipere poolt! Eriti palju jõudu, jaksu ja tahtmist juhtida meie kooli ka edaspidi! Kogusime kokku, mida arvavad direktorist kolleegid, õpilased ja teised. üritab võimaldada. (Aivi midagi koolielus vähegi vaja, siis alati Alati vastutulelik õpilasesindusele. Kui Bõstrova, 9. kl õpilane) Kui olen direktori poole pöördunud, siis ei ole ma kunagi eitavat vastust saanud, ikka on minu palvetele vastu tuldud. Selle eest suur aitäh! (Tiia, raamatukogu töötaja)

Kuulates direktori kõnesid aktustel, siis isegi ta hääle tämber on soe ja tarkust hoov igast lausest. Abituriendid vaatavad pisik ab esi lapsi särasilmil, hoolivalt ja minu arva tes on autoriteetse direktori eeskuju olnud vist nakkav . (Tiiu, logopeed) Koolipapalikult põhjaliku ja pika jutuga. On aegade algusest hooldanud valla arvuteid. Temaga tehtud kokkulepped peavad. Teab, kust mida odavalt saab ja oskab raha lugeda. Heikki armastab väga magusat süüa! Heikkile meeldib, kui talle lilli kingitakse. Hobiks motosport – Jaanikeses, Põhja Lätis ei möödu ükski motokross ilma Heikki ja tema fotokaamerata. (Vallatöötajad)

Lemmikteemaks on autod ja nende varuosad. (Silva Stepanova, huvijuht) Heikki Järlik on tõeliselt hea inimene. Probleeme tahab lahendada rahumeelselt. Enne arvamuse avaldamist soovib võtta aega mõtlemiseks. Mõnusalt kaine ja ratsionaalse mõttelaadiga. Lobiseda armastab tehnika teemadel. (Inga Kasekamp, õppealajuhataja) Mulle meeldib, et meie direktor on mitte lihtsalt tark, vaid lausa terane inimene. Ta hoolib kõigist enda kooli töötajatest väga, isegi siis, kui tundub, et ta ei näita seda välja.

(Svetlana Oper, õpetaja) tidena oleme eelnevatel Olen väga tänulik talle selle eest, et kutsus mind siia kooli tööle. Koolijuh ime ning huumorimeel. rumisvõ orientee rane suurepä on tal aastatel palju koos töötanud, reisinud minna, nii keevaline ja keeruline Näiteks Pariisis poleks me ilma Heikkita hotellistki välja julgenud on see linn. (Marika Troon, õpetaja) Foto: Aivi Bõstrova

Igati tark ja asjalik mees, temaga saab ikka igal teemal rääkida. (Priit Juus, abiturient)

Meie direktor on parim, ta on sõbralik, rõõmsameelne ja väga vastutulelik. (Kristi Kõiv, ÕE president, 10. kl õpilane)

Hea liider, jutukas, tark, truu oma ametile ja koolile, õiglane. (Villu Virnas, 11.

kl õpilane)

Eeskujulik, tahab korda hoida ja see tuleb tal väga hästi välja! (Mariis Fuchs, 2. kl õpilane) Tsirguliina Keskkooli direktoriks! (Liisi Haggi, abiturient) Üks kõige vingemaid õpetajaid üldse! Loodan, et ta jääb veel pikaks ajaks

Ta tundub olevat väga vastutulelik ja leiab alati probleemidele lahendu se! (Urve, kooli uus koristaja) Isana on ta alati väga toetav olnud. Me oleme koos väga paljudel moto- ja autokrossidel käinud. Oma tööd võtab isa väga tõsiselt, kõned, mida ta kooli ees esitab, loeb ja analüüsib ta mitu korda läbi. Kui ma oma kooli lõpetamiseks uurimistööd tegin, luges ta mu töö läbi, rääkis, mida ma võisin veel kirjutada ning otsis mulle Internetist võimalikke linke juurde. (Marge Järlik, noorem tütar)

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011


Lk 2

U

Kuidas Sul läheb?

ut koolilehte toimetamise käigus imestasin suuresti – kas tõesti juba kümnes number? Nii hästi on ju meeles see päev, kui tõime taas tolmukübekeste alt välja «Tsirgukese». Minu ootused ning lootused olid, et vähemalt saaks ühegi numbri teieni tuua… ja siis edasi vaatame, kuidas «sellesse» suhtutakse. Suhtuti vägagi positiivselt, rõhutan, vägagi. Teate, igasugune positiivne tagasiside annab tohutult jõudu edasi tegutseda. Ma ei arva, et peaksime kiituseid loopima igast varukast, kohe kindlasti mitte. Iga asi omal ajal, nagu öeldakse. Lugesin hiljuti päris pikka artiklit ühest naisteajakirjast, Anne ja Stiil, kui ma ei eksi, kus räägiti mõttesse jäänud komplimentidest. Eestlaslikul kombel analüüsitakse läbi vastutulev inimene – kuidas ta sobib lausa valatult enda uude kostüümi, kui suurepärane on tema töö, mida ta teeb ja kust küll õppis ta soengut nõnda hästi kandma. Või, kui lõpmata armas kutsikas sul käe kõrval jookseb. Või, missugune hästi korrastatud aiamaa laiub ümber soojust õhkavat majakest. AGA seda talle ei öelda. Mõtlen seda, et kui te tahate öelda kellelegi midagi ilusat, siis tehke seda. Ärge mitte mingil juhul mõelge, et teise inimese häid külgi välja tuues panete ennast ebamugavasse olukorda. Sugugi mitte. Tehke sel suvel midagi sellist, mida te pole suutnud praegusel väga kiirel ajal. Kolme kuuga, kui väga tahta, suudate palju. Kuid kindlasti-kindlasti ärge unustage puhata! Võtke aega! Abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele – ma soovin teile kogu meeskonna poolt südamest jõudu otsuste langetamiseks. Mulle kohutavalt meeldis 8. klassi Juhani kõne, kus ta rõhutas teie otsuste tähtsust. Pisimärkus teile - ärge kindlasti unustage suve jooksul või pärast Tsirguliina Keskkoolist lahkumist küsida oma vanadelt sõpradelt pealtnäha lihtsa küsimuse: Kuidas sul läheb? Uskumatu, pigem kohe naljakas mõelda, kui kiiresti on möödunud jällegi üks õppeaasta. Loodan, et meie juubelileht tekitab teis mõnusa tunde suve nautimiseks. Pidage meeles – juba uuel õppeaastal ootan huviga pajatusi teie suvistest seiklustest. Päikest ja värskendavat õhku teile suveks!

Ilmumise kuupäev: 2. juuni 2011

Peatoimetaja

SANDRA PIKK (11. kl)

Küljendaja ja fotograaf TIMO ARBEITER (12.kl)

Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO

Joonistus

BIRGIT MARTINSON (5.kl) Lehe trükkimist toetavad Tõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool. TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!

Reporterid AIVI BÕSTROVA (9. kl) KADRI-TRIIN KATTAI (9.kl) ETHEL LAUL (9. kl) KADRI TALVIK (9. kl) KAARIN GRANOVSKI (8. kl) MERLIKA HÜDSI (8. kl) KRISTIINE KARU (8. kl) KADRIAN POSSUL (8. kl) LISETTE TOHUS (8. kl) GERLE RÄTSEP (7. kl) KAROLIINE SAEGA (7. kl) ERIKA KESVATERA (6. kl) VEIKO LEEGISTE (6. kl)

Meie koolilehti on võimalik lugeda ka interneti vahendusel http://opilasesindus.tsirgu.eu/koolileht Koolileht Tsirguke | Suvi 2011

Tsirguliina maakooli soov - igaühest edukas noor! Sellel õppeaastal palusid õpilasesinduse liikmed õpetajatel ja kaasõpilastel välja mõelda tunnuslauseid iseloomustamaks meie kooli. Konkursi käigus tulid välja väga erinevaid ning huvitavaid mõtted. Neli kõige paremat tunnuslauset, mis õpilasesinduseni laekusid, olid järgmised: 1. Tsirgu koolis - üks ja kaks, tabab kõiki tarkuslaks 2. Tsirguliina maakooli suurim soov – igaühest edukas noor 3. Edukas noor - me kooli soov 4. Tsirguliina kool - parim paik õppimiseks Tunnuslause aitas välja valida meie kooli õppealajuhataja. Meie kooli oma tunnuslause kõlab nii: Tsirguliina maakooli suurim soov – igaühest edukas noor! Juba järgmisel õppeaastal võite näha lipukandjatel ja kooliaktustel uut tunnuslauset säramas. Kuidas, näete juba suvevaheajalt tagasi tulles! Suur aitäh kõigile vastajatele ja eriti suured tänud väljavalitud tunnuslause autorile!

«Taevaskoja sõnumi» juubelikonkursi võitjad selgunud Loomevõistlusel «Taevaskoja sõnum» oli tänavune aasta eriline. Juba 15-ndat aastat järjest kutsusime lapsi ja noori kirjutama ning joonistama. Seekord teemal «Minu pere album». Nagu tulemustest näha, osutus see teema ühtaegu nii lihtsaks kui ka keeruliseks. Keeruliseks ehk seetõttu, et paljudele oli see esimeseks katseks süüvida oma perekonna ajalukku ja pärimuslugusid kirja panna. Seda suuremat tänu pälvivad õpetajad, kes leidsid head tahet ja aega oma õpilasi juhendada ning innustada konkursil osalemiseks. Selle tulemusena on sündinud ka selle konkursi peaauhinnatöö«Meie pere album» Räpina Ühisgümnaasiumi VI klasside õpilaste kollektiivne uurimus. See koosneb õpilaste poolt kirja pandud oma perekonna lugudest. Väga sooje ja südamlikke kirjeldusi on perekonna erilistest austusväärsetest isiksustest, perekondlikest tavadest ja kommetest, tähtpäevadest ja traditsioonidest, suguvõsa kokkutulekutest, on meenutusi tähelepanuväärivatest sündmustest. Kõik see on rikkalikult illustreeritud must-valgete ja värvifotodega. Niikaua, kui meil on selliseid suurepäraseid üh-

tehoidvaid, oma kodu ja teineteist armastavaid ja toetavaid peresid, püsib ka meie maa. Tunnustusauhinna pälvisid Tsirguliina Keskkooli VIII klassi õpilased Brenda Rosenberg, Hanna-Liisa Pärnik-Pernik, Merlika Hüdsi ja Kaarin Granovski, kes õpetaja Marika Trooni juhendamisel on lehitsenud oma pere albumit ja meenutanud fotodel jäädvustatud inimesi ja olusid, milles nad elasid ning mida tähtsaks pidasid. Joonistustest tunnistati I koha vääriliseks Valga gümnaasiumi 6.a klassi õpilase Karel Simsoni võistlustöö «Kodumaja», juhendaja õp. Pille Olesk. Eriauhinna sai Põlva Lasteaia «Mesimumm» mudilaste poolt joonistatud ja kokkuköidetud suurepärane «Meie pere album», juhendaja Hilja-Beffie Kostabi. Auhinnatud tööd antakse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolise arhiivi elulugude kogusse. Juubelikonkursi läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital. Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võitjaid! Auhinnad saadetakse kätte postiga. MTÜ Jaan Praggi Koda, «Taevaskoja sõnumi» projektijuht Õie Praggi


Lk 3

Kevadiselt värskendav kevadpidu Koonusesõit oskusvõistlustel Õhtujuhid Timo ja Sandra ning kontsertil esinenud 3. klassi rahvatantsurühm. Fotod: 2x Aivi Bõstrova, 1x Timo Arbeiter

Mai alguses toimus Tsirguliina rahvamajas kevadpidu, mille teemaks oli «Mu koduke on tilluke». Rahvast oli palju ja pidu sujus meeldivalt. Kevadpeo ettevalmistused olid kestnud juba mitmeid nädalaid. Õpilasesinduse president Kristi Kõiv kommenteeris teemavalikut nii: «Meie huvijuht Silva Stepanova soovitas valida midagi koduga seonduvat - nii valisimegi lihtsa pealkirja «Mu koduke on tilluke», mis inspireeritud samanimelisest laulust.» Pärast teemavalikut tuli otsida DJ, teha kuulutus, panna paika kava ning meisterdada kaunistusi. Pidupäeva hommikul olid õpilased pabinas ning jooksid sagides mööda kooli ringi, esinemistele anti viimaseid lihve. Pärast tunde oli rahvamaja tublisid õpilasesindajaid täis, keda võis näha agaralt kaunistusi üles panemas. Peokava koosnes kolmekümnest erinevast etteastest: oli tantsu, näidend, laulud, deklameeriti luulet ning kõige selle lõpetas ühislaul «Mu koduke on tilluke».

SUPERIDEE!

Pärast pidu toimus disko, sai osta värskendavaid jäätisekokteile. Küsides õpilaste arvamust, ütles 9. klassi õpilane Kadri-Triin Kattai, et tema ootas üritust väga ja see kujunes oodatust paremaks ning ta lisas: «Kevadpidu oli päris tore, kuigi mõned esinemised läksid natuke sassi.» «Arvasin küll, et tuleb tore pidu, aga tuli veelgi toredam. Mind üllatas meeldivalt oma kaheksanda klassi poiste aktiivne osavõtt! Pidu oli hoogne ja rahvarohke. Tuju oli kõigil ülev, oli tunda kevadet kõigi südames,» jagas muljeid inglise keele õpetaja. «Kui välja arvata viperused tehnikaga, sujus kõik hästi, rahvast oli nii kontserdil kui ka diskol üpris palju. Hea meel on sellegi üle, et jäätisekokteilide järele oli suur nõudlus ja need maitsesid nii õpilastele kui ka õpetajatele,» ütles Kristi Kõiv intervjuu lõpuks.

Selle õppeaasta viimane pidu on möödas ja kokkuvõttes oli üritus igati õnnestunud. Nii õpilaste kui õpetajate arvamused olid positiivsed. Nüüd jääb oodata vaid järgnevat õppeaastat koos uute huvitavate pidudega! Kadri Talvik

Karoliine Saega

Lastevanemate üldkoosolek

Pilte kevadpeost leiad aadressilt

www.pildid.timoo.net

Tervislik näksimine!

«Tervis on meie elu moto,» rõhutas meie kooli õpilasesindus tervisenädala raames. Igal päeval käsitleti erinevaid tervise korrashoidmise viise. Otsustati jagada pikemate vahetundide ajal kaalikat, porgandit hapukurki – rõhutamaks tervise tähtsust. Eriti oluline porgandi jagamise juures oli ju see, et 1-2 porgandit päevas katab A-vitamiini vajaduse. Kooliraadio vahendusel edastati jutuke tervislikust eluvii-

sist ning toimus narkoteemaline loeng Elar Sarika poolt, mille kohta on selles lehes artikkel. Lisaks võis kooli seintelt lugeda fakte meie organismist. Kas teadsid, et magava inimese keha on ärkveloleva omast pool sentimeetrit pikem? Õpilasesindus pidas ürituse raames lemmikfaktiks - ehkki hirmutavaks - seda, et Ameerika elanikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. Üritust kritiseerides saab öel-

15.-16. aprillil toimus Krabi Põhikoolis Võrumaal kodutütarde oskusvõistlus. Igast malevast võttis osa 4 aktiivset ja tublit noort. Valga malevat läksid esindama Janeli Nielson, Mareli Nielson, Kristiina Kingo ja Karoliine Saega. Võistlus oli edukas, kuna Valga malev sai kuuenda koha. Võistlus oli üldse väga huvitav, sest esimese päeva tegevus toimus siseruumides ja teisel päeval olid välitegevused. Viimased olid just kõige huvitavamad tänu jalgrattaülesandele - pidi ümber koonuste sõitma. Põnevat tegevust jätkus ja ka vaba aega oli piisavalt. Kindlasti jäid kõik oma kohtadega rahule. Muidugi pidi enne võistlust õppima palju, kuna see on ikkagi ju oskusvõistlus.

da, et rohkem tuleks teha reklaami ja planeerida järgmisel korral üritust kauem ette. Superidee oli jagada tervislikku näksimist - see tegi kõigil meele rõõmsaks ning oli ka kasulik meie organismile. Varsti on tulemas suvi. Pea meeles, et mida rohkem me liigume ja tervislikult toitume, seda kasulikum on meie kehale ja hingele. Hoidke tervist, sest mina teen seda!

Aprillis leidis aset lahtiste uste päev meie koolis. Lastevanematel oli võimalik külastada koolitunde ning maitsta koolilõunat. Osalejaid polnud kahjuks palju, ent loodame, et järgmisel korral on huvilisi rohkem! Esimesel päeval, tõsi küll, oli lapsevanemaid vähem kui teisel päeval. 19. aprilli õhtul toimus lisaks lastevanemate üldkoosolek, kus võis näha õpilaste omaloomingulisi joonistusi. Lapsevanemad kuulasid loengut narkootikumidest, nende tarbimise tuvastamisest ja tagajärgedest. Kooli juhtkonna poolt anti ülevaade kooli tänapäevast ja tulevikust. Comeniuse projekti tutvustas inglis keele õpetaja ja 8. klassi juhataja Svetlana Oper. Gerle Rätsep

Aivi Bõstrova

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011


Lk 4

Klassi toimimise süsteem - kohus Alates neljandast veerandist toimub esmaspäeviti meie klassis klassikohus. Meie 6. klass peab tõelist kohut, mida on seni nähtud vaid telerist. Meie kohtu ees on õpilased, kes käituvad ebasobilikult, hinded on halvad, kel on palju põhjuseta puudumisi ja muid probleeme. Kohtus arutatakse läbi süüdistatava puudumised, käitumine ja hinded. Sõnaõigus on advokaadil, süüdistajal, vandekohtunikul, süüdistataval ja ka teistel õpilastel. Kõik need tegelased määrab klass koos õpetajaga. Kui süüdistataval,

vandekohtunikul, advokaadil ja süüdistajal pole enam midagi juurde lisada, siis määrab vandekohtunik kohtu lõpetatuks. Pärast seda lähevad kõik tähtsad tegelased arutama karistust. See võib olla väga karm, kuid ka üsna leebe. Praegused karistused on olnud klassi nimel määratav käskkiri, vabandamine õpetaja ja kaaslaste ees ja veel palju teisi. Me oleme tähele pannud, et karistus tõesti aitab - süüdistatavate käitumine on paremaks läinud ja puudumisi vähemaks jäänud. 6. klass soovitab teistelgi klassidel taolist süsteemi proovida! Liina Suur, 6. kl õpilane

Väledad jänesed viskasid granaati 15. aprilli õhtupoolikul kogunesid kõik matkahuvilised noored Tsirguliina Keskkooli, et pidada maha järjekordne võistlusmatk «Väle jänes.» Võistluse korraldajad ja läbiviijad olid Noorte Kotkaste Valgamaa malevast ja Kodutütarde Valgamaa Ringkonnast koostöös Kaitseliidu Valgamaa malevaga. Võistlusmatka eesmärgiks on kontrollida võistlejate teadmisi ning oskusi. Sel korral oli osavõitjaid rekordarv – lausa 43 võistkonda. Kõik noored jaotati nelja vanuseastmesse: noorem aste, kes sai endale rajale kaasa ka juhendaja, keskmine aste, vanem aste ning SBK ehk sõduri baaskursuse aste. Vanuseastmest olenes ka rada, mis oli kuni 20 kilomeetrit pikk. Kokku osales võistlusel 223 inimest. Peakorraldaja ja Valgamaa maleva noorteinstruktori Kaimo Vahtra sõnul teeb võistluse huvitavaks see, et trassile on seatud kontrollpunktid, kus võistlejad peavad sooritama mitmesuguseid tegevusi või lahendama ülesandeid. Peamisteks kontrollpunktide ülesanneteks olid seekord «granaadi»vise, õhkrelvast laskmine, takistusraja läbimine, noavise, kirjalik test skautlike teadmiste kohta ning sekka ka mõni üllatusülesanne. Kõigist kontrollpunktidest pidasid noored lemmikuks paadiga Emajõe ületamist. «Lastele sellisel moel paadiga Koolileht Tsirguke | Suvi 2011

sõitmine meeldib. Nende jaoks on see uudne ja huvitav. Minu ülesanne on neid juhendada ja jälgida. Kuid midagi võimatut siin ei ole ja karta ka mitte,» selgitas jõeületust kontrollpunkti kohtunik Erik Hajetski. Meie meeskond «Eluvaesed», kuhu kuulusid Oliver Koroljov, Tamar Kaljuste ning Mairo Karja, saavutas vanemas astmes kolmanda koha. Meie kooli poiss Robin Altosaar ütles: «Olen kümne aastane. Esimest korda «Väle Jänese» võistlusmatkal. Väga tore on. Mulle meeldivad eriti kontrollpunktidesse kavandatud tegevused. Isegi värskes õhus kõndimine on põnev, raske ja väsitav küll pole. Inimesed on sõbralikud ja abivalmid. Järgmisel korral tulen kindlasti uuesti võistlema!» Minu arvates oli see matk samuti põnev kogemus. Hirm kaob kohe ära, sest kohtunikud on toetavad ja sõbralikud. Osalesin juba neljandat korda ja saan öelda, et üritus läheb aina paremaks. Kadrian Possul

Õpilased õppisid narkootikume tundma Kui varem ei näidatud erinevaid narkootikume avalikult, siis nüüd küll – eks ikka selleks, et noored oleksid teadlikumad. Põhikooli ja gümnaasiumi õpilased tutvusid ühel esmaspäeva pärastlõunal erinevate mõjuainetega. Ehmatuse vältimiseks võib öelda, et pakendid, kus asetsesid ehtsad narkootikumid, olid hoolikalt suletud. Võimalik oli erinevaid narkootikume nuusutada läbi topsidesse tehtud õhuaukude. «Kes keemiat natukenegi ülikoolis õpib, oskab amfetamiini ise kodus teha,» teatas politseiametnik noortele. Politseinik, kes rääkis lähemalt mõjuainete kahjulikkusest, treenib ise narkokoera - muul juhul tal ohtlikud ained käes poleks. Õpilased nuusutasid erinevaid mõnuaineid ja loomulikult andsid neile hinnangu. Marihuaanat kirjeldati rõveda haisuna, heroiin meenutas äädikat ning kokaiin teravat lõhna, mis lausa tor-

kas ninna. Exctasy oli magusalõhnaline - see lausa kutsus maitsma. Rohkesti pakkus nalja narkojoobe tuvastamine. Kuulajate seast valiti välja üks koolipoiss, kelle peal katse läbi prooviti. Teine oli väga arg, ehkki narkojoovet ei tuvastatud – missugune kogemus talle! Lõpuks kummutas politseinik tuntud, ent rumala müüdi eelkõige tulevaste eksamitegijate huvides: linnalegendi kohaselt aitavat amfetamiin edukalt eksamisessiooni läbida. «See on vale, ärge jumala eest seda uskuge,» kinnitas lektor. Sandra Pikk

Lisainfoks külasta: www.noorednoortele.ee või www.narko.ee

Valgamaa Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu avatud meistrivõistlused orienteerumises 2011a. Aeg ja koht: Pühapäeval, 26.juuni 2011.a. Soontaga, Valgamaa. Start Saeveski puhkekohast, algus kell 11:00. Registreerimise kord Valgamaa Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu meistrivõistluste eelregistreerimine lõpeb 21.06.2011. Registreerida tuleb e-posti aadressil talu@lutsu.ee

LOOMAD KOOLIS

Fotod: Erakogu


Lk 5

Comenius Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland

«Exploring European Contrasts»

4.-9. aprill Hispaanias

Rahvusvaheline projekt

Comeniuse projektiga Hispaaniasse

Tsirguliina Keskkooli õpilased - Anabell Tamm, Aivi Bõstrova, Rasmus Koroljov ja Kristiina Leppik 9. klassist, Sandra Pikk 11. klassist ning Timo Arbeiter 12. klassist külastasid aprilli alguses Hispaaniat. Kul lugesid eelmist Comeniuse vahelehte, oled teemaga kindlasti tuttav. Nüüd räägivad need viis noort enda seiklustest Hispaanias. Esmaspäev, 4. aprill Lend üle Euroopa: Riia - Milano - Barcelona Saabumine Barcelonasse: 23.30 Rasmus:

Esmaspäeva hommikul sõitsime bussiga Riiga, edasi läksime lennukiga Milanosse. Seal toimus ümberistumine ja siis lendasime alles Barcelonasse. Kohale jõudes oli kell juba umbes 11.30 hilisõhtul. Lennujaama tulid meile võõrustajad vastu ja see oli meie esimene kohtumine. Minu pere -nagu tõelistele hispaanlastele kohane - tuli kohale hiljem kui teised ja mulle juba öeldi, et kui nad ei tulegi, siis saan öö veeta hotellis. Ja olidki nad kohal ning siis sõitsime koju. Järgmisel päeval läksime kooli. Sinna pidime sõitma alati rongiga. Juba esimesel päeval koolis sain kõigiga väga heaks sõbraks, see oli lihtsalt uskumatu. Minu arvates ei anna Hispaania inimesi Eesti omadega võrrelda, sest nad on nii avatud ja väga jutukad, heatahtlikud. Käisime linnaga tutvumas, meile näidati palju erinevaid uhkeid ehitisi ja muid vaatamisväärsusi.

RASMUSE KOMMENTAAR Barcelona oli ikka superkoht, seda ei anna kirjeldada. Selleks, et täpselt teada saada, milline see välja näeb, tuleb ikka ise kohal ära käia. Need päevad läksid tegelikult väga kiiresti. Ei saanud arugi, kui juba viimane päev oli käes ja tuli sõpradega hüvasti jätta. Õhtul olin veel okei, kuid kui hommikul lennujaama hakkasime sõitma, siis oli ikka jube lugu küll – mõtted tiirlesid ainult selle ümber, et ma ei pruugi neid inimesi enam MITTE KUNAGI näha.

Kolmapäev, 6. aprill Jalgsi ringkäik Kataloonia pealinnas Barcelonas. Sandra:

Teisipäev, 5. aprill Tutvumine Agora Sant Cugat’i kooliga, riikide tutvustused ning mini-eurovisioon. Bowling ja õhtu peredes. Anabell:

Teisipäeval tutvusime nii ümbruskonna kui teiste projektis osalejatega. Kohe hommikul sõitsime Agora Sant Cugat’i kooli juurde. Esmalt kogunesime koolimaja taha, seejärel juhatati kõik väljakule, kus jagati meid rühmadesse. Mängisime erinevaid tutvumismänge. Saime üsnagi palju uusi sõpru juba esimesel päeval. Näis, et kõik olid väga rahul. Pärast üksteisega tutvumist läksime kooli koosolekutesaali, mis asus eraldi majas ja see sarnanes väga Valga kultuuri-ja huvialakeskusega. Seal toimus partnerriikide tutvustus ja iga maa õpilased Koolileht Tsirguke - erileht «Comeniusega Iirimaal»

pidid esinema. Kuulutati see välja kui minieurovisiooni playback show . Meie grupp jäljendas Tanel Padari ja Dave Bentoni võidulugu «Everybody». Nägime harjutamisega kõvasti vaeva ja see tasus ära - olime tõeliselt tublid! Teenisime korraliku aplausi! Teiste koolide lugudest jäi meelde norrakate Aleksander Rybaki «Muinasjutt.» Iirlaste oma riigi tutvustus oli väga võimas, sest tõi eredalt esile selle maa «võlu ja valu». Ka teiste riikide esitlused olid harivad. Hiljem suundusime koolimaja söögisaali, kus sõime koolilõunat. Õpilased on oma koolitoidus samuti pettunud nagu meie siin. Ega lõuna tõesti just parim olnud, kuid kõht oli tühi ja tuli süüa. Koolipäev lõppes kell viis. Õues oli väga palav, umbes +25 kraadi. Viimaseks tegevuseks sellel päeval oli bowlingumäng. Saime suhelda võõrustajatega, kellega päeval koos olla peaaegu ei saanudki. Bowlingus lõpetasime suhteliselt hilja ja pärast seda läksid kõik ära «oma» kodudesse.

Kolmapäeval tutvusime Barcelonaga . Ameeriklasest hispaania juurtega projektijuht Martin Gertz jagas meile materjali põhilise infoga nendest kohtadest, mida ta plaanis meile tutvustada. Alustasime jalutuskäiku La Ramblast, 1,2 km pikkusest imeilusast jalakäijate tänavast, külastasime Barcelona suurimat turgu Boqueria Marketit, kus on võimalik osta praktiliselt kõike. Käisime 1319.-1391. aastatel ehitatud katalaani kirikus, mis 1936. maha põles ja nüüd uuesti on üles ehitatud. Käisime Barcelona katedraalis, mis samuti valmis 14. sajandil. See kirik üllatas siseõues kasvavate palmide ja majaga, kus elavad suured ja uhked pühad haned. Me puhkasime jalgu suure kuningliku palee trepil ning Martin teadis rääkida, et just selles palees võtsid Kuningas Ferdinand ja Kuninganna Isabella vastu Christopher Columbuse pärast tema pöördumist Ameerika avastamise reisilt. Neljapäev, 6. aprill Pueblo Espanól, Parc Güell ja Sagrada Familia. Kristiina:

Neljapäev meeldis mulle väga, mil me sõitsime ringi erinevates kohtades. Külastasime selliseid vapustavaid kohti nagu Parc Güell, Pueblo Espańol ja Sagrada Familia. See | Kevad 2011


Lk 6 päev oli pühendatud Antoni Gaudi KRISTIINA KOMMENTAAR loomingule, sellega tutvumiseks. Antoni Gaudi oli Kataloonia arhiSee oli minu jaoks väga põnev tekt ja modernismi tähtsaim esinkogemus olla sellisel ilusal maal. daja. Teda peetakse juugendstiili ja Kõik päevad olid suhteliselt hästi orgaanilise arhitektuuri esindajaks, organiseeritud. Sain praktiseerida kes arendas välja omapärase süroma keeleoskust ning tutvusin erinevate inimestega, omandasin realismi kalduva arhitektuurilise uusi teadmisi Hispaaniast ja selle vormikeele. Ta töötas peamiselt rahvast. Mulle meeldib, et inimesed oma kodulinnas Barcelonas, kus on seal väga sõbralikud, nad on asuvad tema tuntuimad tööd: Güelõnnelikud ja palju rohkem avatuli park ja Sagrada Família kirik. mad ning väljendavad oma tundeid Minu arvates oli Parc Güell kõige teisiti. Viimasel päeval oli meel kurb, sest kahju oli lahkuda nii toreilusam koht, kus me sel päeval olidatest sõpradest. Ma igatsen väga me. Gaudil oli patroon ja esindaja neid ja seda aega, mis me saime Eusebi Guell, kes tahtis, et Gaudi Hispaanias veeta. Ma loodan väga, kujundaks Barcelona aristokraatiet mul tuleb võimalus sinna kunagi dele nende seisusele sobiliku pargi. tagasi minna. Tänapäeval võib selles pargis jalutada igaüks ja nautida erinevaid mosaiike, kauneid paviljone ning haruldast dendraariumi, mis on geniaalselt ühtseks tervikuks projekteeritud . Gaudi kujundas parki 14 aastat ja sellest on saanud koht, mida lihtsalt peab nägema. Pärast väga paljude lähedaste inimeste surma muutus arhitekst sügavalt usklikuks. Gaudi pühendas kogu oma eluenergia uue kiriku loomisele, milleks sai imeline Sagrada Familia katedraal. Tema, kes kunagi oli olnud tõeline dandi ja seltskonnalõvi, ei hoolinud enam ühestki ilmalikust lõbust, isoleerus ühiskonnast ja pühendus ainult tööle. Aastal 1926 jäi ta trammi alla. Kuna keegi ei tundnud Gaudis ära suurt arhitekti, ei viidud teda haiglasse, sest ta pigem meenutas kodutut. Lõpuks viidi liiklusohver vaestehaiglasse, kust sõbrad ta leidsid. Arhitekt suri paari päeva pärast. Kogu Barcelona leinas seda suurkuju. Sagrada Familia all keldris on väike kirik, kuhu ta on maetud. Antoni Gaudi pühendas Sagrada Familia ehitamisele elu viimased 16 aastat. See on kuulsaim ja enim külastatud lõpetamata kirik maailmas. Reede, 7. aprill Projektipäev, esitlused teemal «Mille üle olen/ei ole uhke oma maal?». Aivi:

Reede nagu ka kõik teised päevad algas kella üheksaks kooli minekuga. Saime pesapalliväljakul kokku ning rääkisime juttu. Kuna päevakava järgi tuli teha oma projektitöö esitlus, kogunesime saali, mis oli meile juba tuttav esimesest päevast. Kuulasime ja vaatasime Norra, Hollandi, Iiri ning Hispaania õpilaste esitlusi. Meie grupi kahest esitlusest pidi Kristiina oma slaidiprogrammiga Eesti loodusest olema esimene. Juhtus aga väike äpardus – mälupulk vajaliku failiga oli ootamatult kadunud. Kiirläbirääkimiste tulemusena otsustasime näidata filmi väljarändest, mida esialgse plaanina pidime esitlema hiljem. Sügisel, kui tullakse meile külla,

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011

AIVI KOMMENTAAR Olen varemgi Hispaanias käinud, kuid see oli varasemast palju erinevam. Eelmisel aastal oli puhkamine ja lösutamine rannas. Polnud erilist sidet sealsete inimeste ja kultuuriga. Nüüd aga sai teada veelgi rohkem hispaaniakeelseid sõnu ning seda, kuidas hispaanlased elavad. Jäin väga väga rahule, samuti sain palju pruunemaks. Eestis ju alles lumi sulas ning oli kakskümmend kraadi külmem.

MIDA TÄHENDAB COMENIUS?

saab Kristiina oma tööd esitleda. Meie rõõmuks meeldis meie film saalisolijatele väga. Projektitööd esitletud, läksime Sant Gugati linnavalitsusse linnapea vastuvõtule. Vastuvõtt oli suurejooneline ning igati täpselt planeeritud. Kõik kulges kindla korra järgi. Linnapea tervitas meid soojalt. Seejärel võtsid sõna projektiriikide esindajad. Peeti kõned, anti üle kodumaad iseloomustavad kingitused, tehti ühispildid. Kogu tegevust filmis Sant Cugat`i telejaam ning meid võis samal õhtul uudistes näha. Vastuvõtu lõppedes suundusime tagasi kooli, kus käisime klassist klassi rääkimas oma riigist, eluolust, traditsioonidest ja inimestest. Koolipäeva lõppedes seadsime koos sammud rongipeatusse, et sõita kümne minutiga Barcelonasse restorani. Väikene jalutuskäik õhtuses Barcelonas päädis restoranielamustega. Kartulitoite valmistatakse enam-vähem kõikides riikides sarnaselt - ja see tõi kodumaise maigu suhu. Sõime kõik kõhud nii punni, et pärast «veeresime» tagasi rongile. Olime veel mõned tunnid koos sõpradega ning jätsimegi hüvasti. Enamust oma uutest tuttavatest ei kohta me võibolla mitmete aastate jooksul, aga võimalik, et mitte kunagi.

Jan Amos Komenský (ladinapäraselt Comenius) oli Tšehhi õpetlane ja filosoof, kes sai Euroopas tuntuks oma uudsete pedagoogiliste vaadete poolest, mille mõju kestab tänase päevani. Üldhariduse valdkonna allprogrammina on Comenius pakkunud koolidele, õpetajatele, üliõpilastele ja koolitusasutustele erinevaid rahvusvahelise koostöö võimalusi alates 1995.aastast. 2007 - 2013 toimib Comenius iseseisva programmina elukestva õppe programmis, mida finantseerib Euroopa Liit ja milles osalevad 27 Euroopa Liidu liikmesriiki: Island, Liechtenstein, Norra ja kandidaatriigina Türgi. Projektides teevad erinevate Euroopa riikide õpilased ja õpetajad koostööd ühiselt kokkulepitud teema(de) l. Tegevused toetavad üldhariduse õppekavale ning on suunatud keeleõppele, õpilaste aktiivsele kaasamisele ja/või kooliarendusele. Lisaks igapäevasele rahvusvahelisele koostööle on projektil ka konkreetne tulemus/toode, mille saavutamise nimel partneritega ühiselt tööd tehakse. Nii võib projekt “ajalukku” minna näiteks mitmekeelse sõnaraamatu, ajakirja, kodulehe, kunstinäituse, videopäeviku, etenduse, uurimistulemuste analüüsi, õppematerjali vms näol. (väljavõte sihtasutus “Archimedese” kodulehelt)

PROJEKTIJUHT EELSEISVAST KOHTUMISEST Järgmine Comeniuse projekti “Exploring European Contrasts” kohtumine toimub juba selle aasta oktoobri teisel nädalal. Meie kooli saabuvad õpilased ja õpetajad neljast Euroopa riigist. Otseselt on selle projektiga seotud järgmisel õppeaastal praegused 8. ja 10. klassi õpilased. Meie kooli õpilastel on hea võimalus võõrustada peredes 21 välisriigi noort. Projektitööna peab septembri lõpuks valmima koomiks teemal “Eestlaste tee vabadusele”. Koomiksid valmivad ajaloo ja kunstiõpetuse õpetajate juhendamisel. Parimad tööd miksitakse kokku meie kooli esindavaks ühistööks. Kõik teised osalevad riigid valmistuvad kohtumiseks ette samal viisil. Koolis pannakse üles suur kunstinäitus Hollandi, Hispaania, Iirimaa, Norra ja meie õpilaste töödest. See on hea võimalus tutvustada külalistele meie Eesti kultuuri ja ajalugu läbi joonistuste, maalide ja erinevate käsitöö esemete. Igaüks saab osale-

da sellel näitusel. Oodatud on kõik head ideed ja huvitavad esemed. Kohtumisele Tsirguliinas järgnevad meie õpilaste ja õpetajate reisid Hollandisse ja Norra. Õpilased, kes soovivad osaleda projekti reisides, peavad esmalt valima riigi, kuhu tahaksid reisida ning seejärel kirjutama motivatsioonikirja mahus A4. Õpilased peavad mõtestama lahti oma nägemuse projekti edukaks kulgemiseks ning kirjeldama oma osalust selles. Mida on nad valmis tegema ning juurde õppima selleks, et projekt õnnestuks ja oleks ka huvitav teiste riikide õpilastel õpetajatel kuulata-vaadata. Comeniuse projektides osalevate koolide eelis on see, et nad saavad taotleda oma kooli õpetaja- praktikanti välismaalt, mida meie kool ka tegi. Rõõm on teatada, et järgmise õppeaasta jaanuarist õpetab meie koolis inglise keelt välismaalasest õpetaja. Kes ja millisest riigist ta pärit on selgub lähimal ajal.

Koolileht Tsirguke - erileht «Comeniusega Hispaanias» | Suvi 2011


Lk 7

Üks päev Taheva asenduskodus

Kevadpüha hommik oli ilus: päikene paistis, linnud siristasid eriliselt ja ei puudunud külm tuul, mis sasis juukseid. Pead vaevasid mõtted sellest, kuidas meie külaskäik vastu võetakse. Kui öelda, et kartsin, oleks see emotsiooni liialdatud kirjeldus - olin ärevil. Asenduskoju küllaminek on olnud kaua minu mõtetes – nüüd avanes selleks ideaalne võimalus. Veetsin kahtlemata ühe kõige ägedama pühapäeva oma elus! Kui esialgselt kuulsin, et Taheva sanatooriumis elavad sügava ja kerge puudega lapsed, kartsin, et põgenen vaikselt, pisarsilmi, kohe pärast kohtumist. Et minust vale arusaam ei jääks, polnud mul kartust laste puuete vastu, vaid hoopiski muserdas see, et ma igas olukorras nii õrnahingeline olen. Minu abitu tunne oleks neid veel ebakindlamaks teinud, aga soov polnud mingil juhul neid kurvaks muuta. Tõesõna, ihkasin kõigest väest vaid aidata.

Õnneks sain väga positiivse kogemuse, mida tahan jagada. Taheva asenduskodu üheks positiivsemaiks küljeks on see, et laste elamistingimused pole halvad, vastupidi – üsna suurepärased. Tekkis kohe kodune tunne. Toad on väga kenasti möbleeritud, puhtad, ilusad. Seal elab ca 20 last, kolm nendest vajavad suuremat hoolt. Lastega tekkis kohe eriline side – meid võeti hästi vastu ja oldi üsna avameelsed. Uskumatult tore tunne tekkis, et nad meid usaldasid. Ühine päev algas tutvumisega. Tankla lehe meeskonna liikmetega - kellega asenduskodu külastasime - tutvustasime Tankla tööd ja jagasime lehti. Sellele järgnes kilomeetrine

UUDISEID RAAMATUKLUBIST Kevad on käes ja kooliaasta lõppemas. Kokkuvõtteid teeb ka raamatuklubi. 20. mail olid tänuüritusele oodatud kõik raamatukogu küsimustele vastajad. Küsimusi kogunes (jaanuar – mai 2011) kokku 14. Mariis (2 klass); Kelly (5 klass); Helin, Meri Liis, Relika ja Veiko (6 klass) vastasid kõikidele küsimustele. Napilt jäi puudu Kirsti-Helenal ja Triin T. 4. klassist ehk vastamata üks küsimus. Väga tublid olid ka Rahel ja Krista 2. klassist; Kert, Heli Liis ja Pauliine 4. klassist. Kokku 1. – 9. klassini oli vastajaid 54. Tänutäheks aktiivse osalemise on iga laps nüüd raamatuklubi liikmepileti omanik, vähemalt viiele küsimusele vastaja sai lisaks liikmepiletile ka tänukaardi. Küsimustest ja mõistatust, arvamistest ei saa üle ega ümber. Iga elusolend vajab toitu, millist toitu pakub raamatukogu? Et vastuste leidmine jõudsalt edeneks ka järgmisel aastal, sai iga laps raamatukogunduslikke vitamiine. Enne tarvitamist tuli aga hoolikalt pakendit lugeda, et olla kindel, kas ikka soovitakse ennast nakatada pisikuga, mida tõotas kiri ümbrisel. Võib juhtuda, et vitamiin mõjub kohe või siis alles mõne aja pärast – see sõltub vastuvõtlikkusest ja manustatavast kogusest. Vt pilti vigurkommidest lk 9. Raamatuklubi soovib kõikidele praegustele ja tulevastele klubilastele ilusat suvevaheaega! Tiia raamatukogust

jalutuskäik Tollimäele. Meid viidi kohta, kus tihti pärast kooli aega veetmas käiakse. Põnev päev lõppes prosside valmistamisega. Õpetasin nii Tankla kui ka Taheva noortele, kuidas väga hõlpsalt meisterdada endale meelepärane ehe. Eriti armas oli see, et kaks lasteaiaealist tüdrukut puutusid õmblemisega esimest korda kokku – mul oli rõõm olla nende õpetaja. Keerulisim hetk oli minu jaoks lahkumine. Jääb kauaks meelde pisarsilmi otsa vaatav pisikene Tuuli, kellega lõpuks vähemalt kolm korda kallistusi jagasime. Imeline, kuidas mõne tunniga üks piiga võis niivõrd sügavale südamesse pugeda. Raske oli naeratades lahkuda, suunurgad lausa tikkusid allapoole.

Tahame Taheva lastele peagi uuesti külla minna. Plaanime koos vaadata pilte koosveedetud päevast ja meisterdada jälle midagi koos. Lõbusad koolipoisid pildistasid meie fotokaameratega – on aeg neile näidata, milliseid imelisi hetki nad jäädvustasid! Sandra Pikk

Vasakult: Siiri, mina ja Tuuli. Foto: Erakogu

Sooru näitetrupist Merci Näitetrupp Merci on tegutsenud juba 3 aastat. Vaatajaid on rõõmustatud lausa kolme näidendiga: «Nukitsamees», «Kalevipoeg» ja «Mustlaslaager läheb taevassse.» Näitetrupi nimi tuli läbi suurte vaidluste ja arutelude. Lõpuks panime nimeks Merci, sest see on tuntud kui tänusõna. Kuna näiteringi soovijaid oli palju, otsustati teha kaks rühma nooremate ja vanemaealiste jaoks. Just seetõttu olemegi käinud esinemas kahe trupiga. Suurim saavutus on olnud edasipääs kooliteatrite festivali lõppvooru Valgamaad esindama. See rõõm ja ärevus, mida me tundsime sel hetkel, kui edasi saime, oli piiritu. Merci vanemasse astmesse kuuluvad: Andra Punt, Liina Suur, Eliis Karm, Kaarin Granovski, Rasmus Koroljov, Slavik Svirskaja, Sandra Pikk, Johanna Ardel ja Sandra Rannakivi. Minu arvates on näiteringis osalemine, esinemas käimine ja näidendi valmimise periood väga põnev. Näiteringist osavõtt on mind väga palju edasi arendanud. Enam ei ole sees suurt närvipinget, mis esinemise ära võib rikkuda. See oli rohkem esimestel aastatel. Lava- ja esinemishirm on kadunud. Kindlasti on palju kaasa aidanud Sigrit, kes meid igati toetab ja annab head nõu. Naljakas on see, et just viimase näidendi ajal ütleme enda kohta «mustlased». Alati, kui on vaja kogu kampa kokku saada, on lause algus: «Noh, mustlased...» See väike grupp inimesi saavad hakkama suurte ja võimsate näidendite ja tegudega, kui vaid tahtmist jagub. Eliis Karmi arvates Merci näitetrupp on väga tore ja ühtne. Näitlemine on teda tohutult edasi arendanud - ta on nüüd palju julgem ning ka lavahirm on kadunud. Sigriti kohta teab ta rääkida ainult head: «Meie juhendaja

on parim: ta on huvitav, elav, aktiivne, otsekohene ja väga tubli!» Rasmus Koroljov arvab, et selline ettevõtmine - teha Sooru näitering - on igati lahe. Kommentaariks ta lisas: «Kui ma sellest näiteringist kuulsin, olin kohe kindel, et sinna ma lähen.» Ta on saanud väga palju inspiratsiooni ning on võitnud eripreemia särava osatäitmise eest. Ka tema arvates on meie juhendaja Sigrit väga super, Rasmus ei oska midagi paremat tahtagi. Kõik «Merci» näidendid on olnud omapärased ja mõnusad, koostöö sujub hästi. Igale näidendile paneme juurde väikse osakese omaloomingut, mis teeb näitlemise veel huvitavamaks,» jagab Rasmus oma muljeid. Liina Suur kui vanema vanuseastme kõige noorem näitleja ütes, et ta on kõik need kolm aastat viibinud soojas õhkkonnas, väikses ja armsas näiteringis. Inimesed tema kõrval on võrratute südametega ja loomulikult on kõige tähtsam SIKI! Sigrit on maailma ägedaim näiteringi juhendaja ja kindlasti ka sõber! Sikit me võtame kõik laheda sõbrana - ta teeb kõvasti nalja, naerab meiega koos ja ta on lihtsalt nii siiras!» «Ma olen kolme aastaga palju arenenud, tunnen ennast laval hästi, vabalt. Armastan lausa laval olemist! Esimesel aastal veel seda lavamõnu ei olnud, oli suur hirm. Kuid nüüd on kõik muutunud,» meenutab Liina. Kaarin Granovski

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011


Lk 8

Õpilasesinduse viimane koosolek lõppes traditsiooniks saanud hüppega

Mudilaskoor pääses laulupeole! 27. aprill algas meie kooli valikmudilaskoori jaoks ärevalt. Ees ootas 4 tundi kooriproovi koolis ja seejärel ühisproov Tõrvas koos teiste Valgamaa mudilaskooridega. Kuigi paari meie mudilast oli tabanud kõhuhaigus ja nad olid magada saanud öösel vaid mõned tunnid, ei virisenud nad ja pidasid vapralt vastu kogu pika laulupäeva. Tõrvas olid suurt ühisproovi läbi viimas ja koore üle kuulamas laulupeo mudilaskooride üldjuhid Anne Kann ja Kaie Tanner. Pärast ühetunnist ühisproovi saabuski ärev hetk, kui tuli tõmmata loosiga 2 laulu, mida tuli kohtunikele esitada. Meie kooril vedas lauludega. Saime laulud «Tuhat tänu» ja «Mu suul ei ole sulgejat». Õnneliku käega laps oli Triin Talvik. Meie esituses olid küll mõned apsakad, aga väga hullusti ei läinud. Kohtunikelt saime 6.8 puntki ja need andsid 2. kategooria, mis tagas mudilaskoori pääsu Tallinasse koolinoorte laulu- ja tantsupeole, mis toimub 1.-3. juulini. muuskaõpetaja Margit Aigro-Siibak

Valgamaa laululaps 9. aprillil toimus Otepää Gümnaasiumi saalis Valgamaa Laululaps 2011. Meie koolist osales sellel üritusel Mariis Fuchs. Mariis pääses sinna eelnevatest voorudest, mis toimusid Tsirguliina Rahvamajas ja Lüllemäe kultuurimajas. Mariis oli 7-9 aastaste vanusegrupis. «Kuna võistlejaid oli palju ja tugevamad olid alles jäänud, oli Mariis tubli ja pidas pingele hästi vastu,» ütles Mariisi juhendaja Margit Aigro-Siibak. «Mariisil olid tugevad vastased - Tõrva laulustuudio ja laulustuudio Joy,» ütles Mariisi juhendaja. Mariis saavutas oma vanusegrupist väga tubli 2.koha. Merlika Hüdsi

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011

Kaheteistkümendikud oma viimasel ametlikul koolipäeval ehk tutipäeval

Road 666 projektiga Prantsusmaal käinud Tõlliste valla ja Tsirguliina kooli noored Eiffeli torni juures

Erioskuste olümpiaadilt tuldi tagasi teise kohaga Klassiekskursioonil teatas Tiina Arbeiter meie klassi viiele õpilasele, et on vaja minna väljasõidule ka järgmisel päeval. Seekord pidi väikebuss kõneravis käivaid lapsi koos logopeediga viima Luunja Keskkooli erioskuste olümpiaadile. Soovisime sinna väga minna. Kohale jõudes oli üritus küll alanud, aga meie võistkond suutis töö lõpetada teistest varemgi. Pidime määrama häälikugruppe ja pikkusi, parandama vigu, mõistma sõnade tähendusi. Võistkondi oli kokku seitse. Pärast kirjalikku tööd pidi iga võistkond esitama mininäidendi. Võisime teksti paberilt maha lugeda. See pidi välja selgitama lugemisoskuse ja julgemad esinejad. Saime teise koha, diplomi ja kommi. Olime väga rõõmsad, et me nii hea koha saime. Pärast anti meile süüa ja võisime enne bus-

Erioskuste olümpiaadil käinute meeskond. Foto: Erakogu sile minemist koolipargis mängida. Tegime pilte nii üritusest kui ka mänguväljakul viibimisest. Neid saab näha meie klassi seinal. Lauriin Possul, 2. kl õpilane

Muljeid Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolekust Minu jaoks algas koosolekumeeleolu Tartu rongijaamas tuttavaid nägusid nähes. Rong Tallinna poole läks veidike pärast kahte. Meie reisisaatjateks olid kaks tublit Tartu noort Mirell Jänes ja Marili Niidumaa. Nemad vaatasid, et kõik oleksid kohal ning siis asusime Tallinna poole teele. Rongisõit sujus lõbusalt, rääkisin sõpradega ja töötasin läbi meie kooli õpilasesinduse põhikirja. Tallinnasse jõudsime umbes kella kuueks ja siis reisisime liinibussidega 32. Keskkooli, mil-

HUUMOR Õpetaja õpilastele: «Kas keegi võistlejatest peab riideid vahetama?» (Õpilane tõstab käe): «Ma pean enda mähkmeid vahetama.» *** Õpetaja ekskursioonil: «Lähme teeme keldri ees grupika!» (Grupipilti) *** Õpilane õpetajale: «Kuule, see, mul õpetajal vaja palli täis pumbata.. noh, sa saad vä?» Õpetaja: «Noh, saab ikka.»

le peauksest sisse minnes võtsid meid vastu korraldustiimi liikmete rõõmsad näod. Otsisin üles oma nimekaardi, võtsin mulle mõeldud mapi ja pastaka ning siis suundusin juba otsima tudulat. Asjad lahti pakitud, algas avamine ja pärast seda oli juba õhtusöök. Õhtul olid tutvumismängud ja ka uue juhatuse kandidaatidega tutvumine ning peale seda mindi magama. Teisel päeval oli dokumentide arutamine. Õhtul oli vana juhatuse ärasaatmine ning maskiball. Va-

nale juhatusele tehti väga lahedad kingitused. Nimelt said nad kellad, millel oli EÕL-i logo ja nende nimi. Kolmandal ehk siis viimasel päeval oli uue juhatuse valimine. Uueks juhatuse esimeheks sai Kuldar Rosenberg ja aseesimeesteks valiti Liina Hirv ja Kristen Aigro. Koosolek lõppes «lucky cookide» söömisega ja siis algas kojusõit. Esmalt Tartusse rongiga ja siis kiirelt teise rongi peale, mis tõi mind koju – Tsirguliina.

*** Õpetaja: «Mis on rahapesu?» 11. klassi õpilane: «See on see, kui emme paneb püksid pessu aga raha jääb taskusse.» *** Õpilane: «Õpetaja, kas teil on tagaruumis pliit? Aga kui mul ühel päeval on kõht kohe väga tühi, kas võin poest liha osta ja seal pliidil praadida?» *** Õpetaja: «Kas te olete kuulnud kaksnurgast midagi?»

Õpilased: «eee….äää…äöä..» Õpetaja: «Noh, jaa või ei?» Õpilased: «eee..ei?» Õpetaja: «No, muidugi ei ole, sellist asja ei olegi olemas!» *** Õpetaja: « Kodus vaadake oma isa kaheksakümnendate koolivormi seelikuid.» Õpilane: « Seelikuid?» *** *Õpetaja kastis lilli* Õpilane: «Ma võin ise teie lilli kasta... see tähendab, mul on töö valmis tegelikult.»

Kadrian Possul


Lk 9

Meenutus 9. klassi tutipeost - Kadri ja Anabell

Algklassiõpilased võimasinat väntamas

Vigurkommid - vitamiinid raamatuklubilistele

3 SARNAST KOOLIELU TEGELAST Küsitlesime kolme sarnase nimega meie koolielu tegelast. Et näha, kui sarnaselt need kolm inimest võiksid mõelda, esitasime kõigile samad küsimused. Lugegem siis ise kokku – kumb nendest teenis kõige rohkem punkte.

Mitu ampsu saab võtta tervest õunast?

TIINA

TIIU

TIIA

Arbeiter

Jüriado

Pärnik-Pernik

Ühe ampsu.

Ühe ampsu.

Ühe ampsu.

Mitu linna on Eestis?

25 linna.

33 linna.

Ei oska öelda.

Mitu klahvi on klassikalisel klaveril?

Ei oska öelda.

64 klahvi.

Ei tea.

Ja.

Ja.

Ja.

Mitu ratast on korralikul autol?

5 ratast.

5 ratast.

5 ratast.

Mis on antiviirus?

Programm, mis kopeerib end ise ja nakatab teisi arvuteid.

See on programm, mis arvuteid tuksi keerab.

Programm, mis kopeerib end ise ja nakatab teisi arvuteid.

20 ruutu.

12 ruutu.

20 ruutu.

Mis on mäe ja oru vahel?

Mitu ruutu on Kalevi 100g šokolaadil?

Õiged vastused: ühe ampsu; 47 linna; 88 klahvi; ja; 6 ratast; programm, mis kopeerib end ise ja nakatab teisi arvuteid; 20 ruutu.

Algklassid külastasid põllumajandusmuuseumi 11. mail osalesid 1. ja 2. klassi õpilased Eesti Põllumajandusmuuseumis toredal õppepäeval. Seal saime ise näha, kuidas vanasti leib lauale jõudis. Lapsed said paljusid töid ise läbi teha alustades viljapeksust, jahu jahvatamisest kuni leiva ahju panemiseni. Pärast päevatoimetusi sai

igaüks maitsta ahjust võetud sooja leiba, millele tõelist maavõid peale määriti. Oh, küll maitses magus see! Kõige lõpuks said kõik lustida mänguväljakul, käia tuulikus ning uudistada vanu põllumajandusmasinaid. Kogu üritus oli meile tasuta! Järgmisena külastasime Tartu

Mänguasjamuuseumit, mis pakkus paljudele äratundmisrõõmu, aga ka üllatusi. Eriti vahvalt möödus tunnike mängutoas, kus lapsed said kostüüme vahetades piiluda muinasjutumaailma. Enne kojusõitu põikasime veel Lõunakeskusesse, kus iga huviline sai ekskursiooni juurde kuuluvaid «kohustuslikke» ostusid teostada.

Niimõnigi reisiline on öelnud, et mis ekskursioon see on, kui poes pole käidud. Üks laps ütles kord, et ekskursioon oli igav, sest poodi minna ei lubatud. Igatahes oli reis huvitav ja ostukeskuse külastus pani laste arvates sellele ilusa punkti.

kud aga käsikiviga jahu tegemist. Pärast seda läksime tuppa, kus olid vanaaegsed koolipingid ja lauad. Kui kõik olid laudade taha istunud, näidati meile lühifilmi rukkist ja sellest, kuidas rukis Eestisse jõudis. Nüüd saime ära käia tuuleveskis ja vaadata igasuguseid

vanaaegseid traktoreid. Siis läksime suurde majja, kus sõime suppi ja isetehtud sooja leiba, mis oli äsja ahjust võetud.

õpetaja Tiina Arbeiter

Oma põnevat päeva kirjeldab 2. klassi õpilane Mariis Fuchs: Hommikul, kui bussi peale läksime, olime kõik ärevil, sest pidime ju sõitma Tartusse! Ning umbes poole tee peal hakkasime lehvitama kõikidele autodele, mis vastu tulid. Kui kohale jõudsime, mõtlesime - mida? Meie ees oli vaid suur laut! Kuid te-

gelikult oli seal ka teisi maju. Esimesena läksime kohta, kus saime näha, kuidas tehakse leiba ning saime ise ka võid teha. Kõik said võimasinat vändata mitu korda (vt pilti lk 9). Nüüd jalutasime juba jälle selle suure lauda poole. Seal said poisid proovida rehepeksu, tüdru-

Mariis Fuchs, 2. kl õpilane

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011


Lk 10 Seoses Tõlliste valla küladepäevaga ja valla 20 aastapäevaga kuulutatakse välja fotokonkurss

«Koduvald läbi aja» Konkursile on oodatud tööd erinevast ajaetapist, mis on jätnud jälje meie valla ellu, olgu selleks siis erilised objektid, majad, paigad, sündmused.

Avaldan tunnustust eduka tööaasta möödumise puhul kooli õpilasesindusele, kooliraadiole ja koolilehele. Direktor

Suured tänud kõikidele abilistele, kes on 2010/2011 õppeaasta jooksul kaasa aidanud erinevate kooliürituste korraldamisel. HJ Silva

Konkursil võivad osaleda kõik soovijad! •

Ühelt autorilt võib olla 5 fotot.

Tööd tuleb esitada digitaalselt, JPEG formaadis, mille ühe pildi suurus ei ületa mahult 1MB (megabait) ja pikem külg ei oleks väiksem kui 1000px (pikslit).

Esitada võib nii mustvalgeid kui värvifotosid, lubatud on arvutitöötlus hea maitse piires (heleduse korrigeerimine, teravustamine, lõikamine).

Ei ole lubatud lisada teksti ja raame.

Fotole tuleb kindlasti lisada autori kontaktandmed: nimi, vanus, telefon, e-post.

Foto saatja vastutab, et kõik autoriõigused kuuluvad talle.

Hea pildi juurde kuulub vahva allkiri, seletus või tähelepanek. Fotod saata hiljemalt 15. juuniks 2011 aadressil: konkurss@tolliste.ee

Tõlliste valla 20. aastapäevale pühendatud külade päev Soorus on laupäeval, 25. juunil 2011.a. Täpsem info www.tolliste.ee

Lõpuaktuste ajad PÕHIKOOL:

22. juuni kell 13.00 GÜMNAASIUM:

22. juuni kell 17.00

Info: Valdo Kõrge Tsirguliina Keskkool, IT juht Tel: 766 6383 Mob: 528 0818

www.kool.tsirgu.eu

Kuidas Taisi ja Piret sattusid saatesse «Sõnasõda» Piret Seen, kes Tsirguliina Keskkoolis tantsutruppi juhendab, helistas mulle mitu korda ja rääkis, et võiksime minna Kristjan Jõekalda saatesse. Algul suhtusin sellesse üpris skeptiliselt, sest ei taha ju mõne kentsaka sõna seletamisega terve Eesti ees ennast klouniks ka teha. Kuid ega ma kaua mõelnud, tema kutse peale vastasin vaid: «Lähme teeme elu põnevaks jah! Meil pole midagi kaotada, ainult võita!» Tol hetkel ma ei mõelnud üldse sellele, et võitjameeskonda premeeritakse rahasummaga. Ma mõtlesin pigem niisama saates osalemisele. Nii Piret meid mõlemaid proovipäevale ära registreeriski. Pakun, et proovipäeval osales umbes 100 inimest ning nende seast sai saatesse 24. Saatetiimi jaoks oligi esmatähtis see, et valitud inimesed oleksid elurõõmsad. Paari päeva pärast helistatigi meile ja öeldi, et saame saatesse - see toimus juba järgmisel nädalavahetusel. Siis oli päris paljude õhtute tegevuseks Aliase mängimine. 13. märtsil oli minu saate salvestus, juba kolmas sel päeval. Enne salvestust tehti grimm ning sätiti mikrofone. Ilmselt olete kuulnud, et telesalvestused kestavad hästi kaua ning kui midagi läheb valesti, siis tehakse otsast peale. «Sõnasõja» salvestuses

KOOLILÕPUPREEMIA Koolileht Tsirguke | Suvi 2011

mingeid katkestusi ei tehtud – see, mis sai öelnud, läks ka saatesse. Vahepeal olid ka mõned pausid. Alguses, kui saate tunnusmeloodia käima läks, siis vist hakkas süda kiiremini tuksuma küll. Kui tuli minu kord ekstreemülesannet teha, siis pikalt arutati, et mis selleks tuleb. Algselt oli plaanitud Jenga koltside võtmine tornist, kuid kuna see osutus liiga keeruliseks, siis anti hoopis pingpongpalliga põrgatamine. Eks see mööda stuudiot palli tagaajamine osutus endale ka päris naljakaks. Õnneks saime selle eest palju punkte. Ka Jüri ekstreemülesannet mõeldi kaua, et kes keda peksma peaks. Minu pantomiimis mõned sõnad olid kerged, mõned veidi keerulisemad seletada, nt lego ja pärg. Finaalvoorus läks minul sõnade seletamine küll metsa. Aga nüüd vähemalt tean, et reuma on allergiline põletikuline haigus ja meduus on millimallikas. Kuna ma ise finaalis saadud punkte ei lugenud, siis oli ülimalt põnev seal seista ja mõelda, et kas saime nüüd võidu või mitte, sest seis oli enne finaali päris pingeliselt võrdne. Võidu teadasaamine oli ikka megahea tunne! Eks nägite seda ka saates, kuidas me seal üheskoos hüppasime. Saime ju teise saates osaleja Kristiga kahe peale

1000€ (miinus maksud). Selle eest saab endale suvel midagi head lubada. Saadet on võimalik Kanal 2 koduleheküljel uuesti vaadata. Kellel vanus lubab, siis soovitan teistelgi taolistes saadetes osaleda!

Piret (vasakul) ja Taisi. Foto: Erakogu

Sel aastal jagati kooliliõpupreemia ära viie tubli õpilase vahel, kelleks ostusid Aivi Bõstrova 9. klassist, Kadri Talvik 9. klassist, Kristi Kõiv 10. klassist, Sandra Pikk 11. klassist ja Timo Arbeiter 12. klassist. Palju õnne!


Koolileht TSIRGUKE nr 10