__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Nr 2(12), 2011/2012

HINDAMATU

TEINE VEERAND 2011

TSIRGULIINA KESKKOOLI KOOLILEHT

Rõõmus tulemus kooli oma suusabaas Põhjuseid, miks koolis suusatamist pole kaua aega olnud, on mitu. Üheks ja suurimaks probleemiks oli kooli suusabaasi puudumine.

Tänu juhtkonnale ja heale koostööle erinevate osapooltega on nüüdseks tulemus olemas – koolil avanes võimalus muretseda suusad, kepid ja saapad. «Suusatama läheme kolmandast õppeveerandist, varustust jagub 20le õpilasele,» jutustas kehalise kasvatuse õpetaja Anne Juust. Tunnid planeeritakse kooli staadionile, kuhu lükatakse sisse õpperajad nii klassikalise kui uisusammtehnika tarbeks. Kehaline kasvatus talvekursusel toimub esialgu ühe tunni kaupa. Õpilastel peab olema vastav riietus: villased sokid, kindad ja müts. Kooli huvijuht Silva Stepanova nentis, et kui pealtvaadates tundub suusatamine lihtsa tegevusena, siis tegelikkuses tuleb suuskadel seismistki õppida. Keskkoolis õppiv Anabell Tamm, keda võib nimetada osavaks suusatüdrukuks, ütles, et on suusatamist kooli juba ammu oodanud. «See annab hea enesetunde ja aitab talvest rõõmu tunda,» lisas neiu. Miks ikkagi pole suusatatud koolis pea 20 aastat? Põhiprobleem - õpilasbussiga on

suuski raske transportida ja õpilased tahavad ka kodus talvespordiga tegeleda. «Suusatunnid eestlastele kui suusarahvale on olulised, lisaks ei ole kõigil peredel võimalik hinnalist varustust osta,» arvasid abituriendid Villu Virnas ja Ats R Tamm. Küsitledes Tsirguliina Keskkooli noori, võis jõuda selgusele, et noored viibiksid meelsamini talvel väljas kui spordisaalis. Õues olemise negatiivseks küljeks tõi Rasmus Koroljov välja selle, et pärast suusatamist on riided niisked ja igavesti jama, kui peab sellises olukorras koolis olema. Kokkuvõtteks tõi 10. klassi neiu Iiris Värnik positiivse poolena välja, et noored, kes pole suusatamisega varem kokku puutunud, saavad selle lõpuks selgeks. Küsitluses tuli ilmsiks, et Tsirguliina Keskkooli noored suusatavad talvisel ajal üsna harva. Suusatamine on üks paremaid vastupidavuse arendamise viise ja aitab viibida võimalikult palju värskes õhus. Sandra Pikk, reporter

Parem, kui mitte midagi: 20 paari erinevas suuruses suuski lund ootamas.

nõuannet, mis aitavad hoida head tuju!

Tee rõõmsam nägu!

Liiguta!

Naeratamine teeb su õnnelikuks, isegi, kui oled kurb. Sageli me alahindame naeratuse jõudu.

Vali midagi, mis sulle meeldib. Lühike ja kiire treening vähendab stressi ning füüsiline pingutus vallandab endorfiine-hormoone, mis tekitavad õnnetunde.

Kuula muusikat!

Vali tervislik toit!

Pole asja, mida hea muusika ei suuda ravida. Pane klapid kõrva ja põgene hetkeks: hiljem on kõik poole parem.

Väikesed tervislikult ampsud kogu päeva vältel hoiavad keha terve ja rõõmsana. Tee teraviljadest, aedviljadest ja pähklitest enda sõbrad!

Mine loodusesse!

Mine sinna võrratusse tuppa, kus on sinine lagi ja roheline (või valge) põrand. Käi metsas jalutamas või vaata päikeseloojangut.

Ole lahke ja abivalmis!

Isegi väiksem heategu vallandab rahulolutunde.

Otsi head!

Leia põhjuseid, et olla tänulik. Ole ja mõtle positiivselt.

Loo mälestusi!

Kogemused loovad võrratuid mälestusi.

Kallista!

Füüsiline lähedus on kõikvõimas, kellegi teise soojus on hea.

Armasta!

Ela armastuses, tunneta seda iga oma keha rakuga. Näita oma armastust inimestele, kes on kurvad.


Lk 2 |

Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

Tsirguliina Keskkooli õpilased:

«Õppimist on palju!» Igal meist on välja kujunenud omad väärtushinnangud ja üheks neist võiks olla kool ja õppimine. Lihtsalt sõnastatult - õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine. Tegelikult ei piirdu õppeprotsess vaid sellega. Millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija õpitava omaks võtab ja sellele vastavalt ka käituma hakkab. Õppimist tuleb armastada ja siis armastab õppimine ka sind! Küsitlesin meie koolis õppivaid noori teemal «Kas koolis

Ilmumise kuupäev: 22. detsember 2011

Peatoimetaja

Liina Suur (7. kl)

Keeletoimetajad

Marika Troon (õpetaja) Mari-Liis Saaremäe (10. kl)

Küljendajad

Timo Arbeiter (vilistlane) Kristiine Karu (9. kl)

Fotograaf

Lisette Tohus (8. kl)

Reporterid

Sandra Pikk (12. kl) Kaari Kaasik (11. kl) Aivi Bõstrova (10. kl) Kadri-Triin Kattai (10. kl) Mari-Liis Saaremäe (10. kl) Kaarin Granovski (9. kl) Kristiine Karu (9. kl) Kadrian Possul (9. kl) Lisette Tohus (9. kl) Gerle Rätsep (8. kl) Karoliine Saega (8. kl) Kaisa Kerge (5. kl) Triin Talvik (5. kl) Kaisa Tiirmaa (5. kl) Lehe trükkimist toetavad Tõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool. TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID! Loe koolilehti internetis: http://issuu.com/tsirguke

antakse palju või vähe õppida?» Enamus õpilastest nentis, et õppimist on liiga palju nii nädala sees kui ka nädalavahetusel. Muuseas esines erinevaid muresid - õpetajad võtavad kooli kaasa kodused probleemid, elavad need õpilaste peal välja ja sellega kaasneb koduste tööde suurenemine.

Kas nädalavahetus on puhkamiseks või õppimiseks? Nädalavahetus on mõeldud puhkamiseks ja oma hobide ning harrastustega tegelemiseks. See on just see aeg, kus tuleks tegeleda nende asjadega

Jõuluootus

millele nädala sees tähelepanu pöörata ei saanud. Õpilastel on suur mure - oma huvide ja tegemiste jaoks jääb aega niivõrd vähe. Isegi puhkepäevadel on raske koolitööst eemale hoida. Sa õpid - mille jaoks? Et edasi jõuda - mille jaoks? Et tulevikku kindlustada - mille jaoks? Et saaks muretut elu elada - mille jaoks? Liina Suur, peatoimetaja

JUHTKIRI

Küünal, sära, helgi valgust, näita jõulurahu algust... Oleme jõudnud aasta kõige imelisemasse paika – jõulumaailma. Jõuluaeg on täis rõõmsaid naerukilkeid, hellust, siirust ja soojust. Sel ajal hoiavad lähedased ühte ja näitavad, kui palju nad üksteist armastavad. Jõulupühade ajal ärge kiirustage, nautige rahulikku aega ja meeldivat seltskonda. Oma armsale perekonnale on parim kingitus just see, kui lapsed tulevad pühadeks koju. Meenutage kõik koos põnevaid mälestusi, nautige vaikust ja tundke südames soojust. Teine veerand on lõppenud ja loodan, et kõik said endale jõulukingiks naeratama paneva tunnistuse. Kui nüüd mõtlema hakata, siis juba pool kooliaastat on möödunud. Selle ajaga oleme õppinud palju oma tuleviku tarbeks. Ma ei väsi kordamast, kui tähtis on haridus meie elus! Nüüd on aeg võtta endale kruus auravat jõuluteed, suur hulk magusaid mandariine ja hästi lõhnavaid piparkooke. Kui see on tehtud, siis seadke ennast sooja teki sisse, süüdake mõned küünlad ja võtke kätte koolileht Tsirguke. Lehest saate lugeda meie kooli sündmustest, algklassiõpilaste poolt kirjutatud võrratuid luuletusi ja huvitavaid intervjuusid meie kooli persoonidega. Uus aasta on juba käega katsutav – seadke endale mõni kindel eesmärk, mille poole algaval aastal kõigest väest püüelda! Soovime Teile koolilehe meeskonna poolt mõnusat lugemist, meeldejäävaid jõulupühi ning edukat uut aastat!

KORIDORIKÜSITLUS

Kauneid jõulusoove ja -tervitusi

meie kooli õpilastelt Küsitles: Liina Suur

Kristel Pruks (7. kl): Ma tervitan klassikaaslasi ja teisi sõpru. Soovin neile ilusaid jõule!

Aivi Bõstrova (10. kl): Tervitan oma klassijuhatajat Õie Nõmmikut!

Kristi Kõiv (11. kl): Soovin kõikidele kauneid ja rahulikke jõule!

Kaarin Granovski (9. kl): Loodan, et kõikidel tulevad võrratud jõulupühad. Soovin kõikidele ilusaid pühi ja toredat uut aastat!

Anabell Tamm (10. kl): Sooviksin kogu kooliperele kauneid jõule ja tegusat uut aastat!

Ergo Niitov (4. kl): Häid jõule kõigile!

Iiris Värnik (10. kl): Tervitan Alinat, Merytit, Merlikat, Hanna-Liisat, Karoliinet ja 10. klassi - Häid jõule ja veel paremat uut aastat!

Sandra Pikk (12. kl): Valgeid jõule, armsad koolilehe lugejad! Puhake vaheajal, ammutage inspiratsiooni ja klassikaaslastele soovin valmisolekut eksamiperioodiks! Loodan, et uuel aastal on koolilehe töö sama aktiivne!


Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

| Lk 3

Noored ja lapsed

süstivad õpetaja Marikasse energiat Kui saaksite omada üht supervõimet, siis millist? Ma ei tahakski omada supervõimet, mulle meeldib olla tavaline inimene.

Kui Teil oleks võimalik olla üks päev nähtamatu, siis mida Te teeksite? Ma läheksin oma lapsepõlvekoju Võrumaale. Seal elavad nüüd hoopis teise põlvkonna inimesed ja raske oleks neile seletada, et tahan lapsepõlvemaal käia armsates paikadeshoonetes, nagu see kunagi oli...... Nähtamatuna on see hõlpsam. Ma peitsin teismelisena kodu lähedale salajasse peidukohta tollal enda jaoks väga tähtsa asja. Tahaksin teada, on see seal ehk alles.

Kaua olete õpetaja ametit pidanud? Alustasin 1973. aastal tollases Tagula algkoolis ning aastal 2013 saab täis 40 aastat õpetajana.

Te ei tööta meie koolis täiskohaga. Kas Teil on töökohti ka mujal? Töötan hetkel veel Laatre lasteaia direktorina ja seda alates 1997. aastast, kuid laste arv on Laatres sedavõrd vähenenud, et ilmselt koolilehe ilmumise ajaks on vallavolikogu otsus lasteaia likvideerimise kohta tehtud.

Kuidas olete seotud kirikuga? Olin pikka aega, 16 aastat, EELK Ki-

rikukogu liige, Laatre Püha Laurentiuse kiriku koguduse juhatuse esimees ja olen koguduse liige aastast 1990.

Kuidas maandate pingeid? Loen muinasjutte ja kuulan hästi vaikset muusikat, lärmi eriti ei talu.

Kui oleksite loom, siis milline? Miks? Kakskümmend aastat tagasi oleksin vastanud, et hobune, sest hobune rahmab kogu aeg tööd teha. Praegu aga oleksin kass - mulle meeldib mõnulemine ja vahepeal kassi moodi laisklemine. Kui süda täis läheb, siis tahan kassilikult «küünistada» ka.

Olete meie koolilehe uus keeletoimetaja. Kuidas tunnete end selles ametis? Väga austusväärselt. See on huvitav, samas uus väljakutse minu jaoks. Ja äärmiselt vastutusrikas amet.

Mis Teid inspireerib? Ma ei kirjuta romaane, ei maali ega ole skulptor – järelikult ei loo midagi sellist, milleks on inspiratsioon hädavajalik. Kuid noored ja lapsed süstivad minusse energiat ning tahet alustada igal hommikul taas ja taas.

Millega tegelete vabal ajal? Kui seda vaba aega leidub, siis loen, põhiliselt küll koolitööks vaja-

MARIKA TROON Lemmikvärv: sinine, ka roheline Lemmikfilm: «Helisev muusika» Lemmikraamat: O. Luts «Kevade» ja M. Traat «Minge üles mägedele» Lemmiknäitleja: Mikk Mikiver, noorematest Rasmus Kaljujärv Lemmiktsitaat: Kuidas küla minule, nii mina külale Lemmikkirjanik: Mats Traat Lemmik ühiskonnategelane: Lauri Leesi Lemmikõppeaine (lapsena): muusikaõpetus, praegu kahtlemata eesti keel ja kirjandus Jõulusoov kõigile: küünlasära silmadesse, jõulurahu südamesse.

likku kirjandust ja koon. Suviti harrastan aiatöid, puhkepäevadel õnnestub mul olla täiskohaga vanaema – koos hommikuste pannkookide küpsetamisega.

Miks hakkasite õpetajaks? Selles on süüdi (heas mõttes) minu esimene õpetaja. Ta võttis raamatu(ilmselt aabitsa), mille vahel oli palju pabereid. Mina tahtsin, et minul ka oleks selline raamat koos paberitega ja ma saaksin seda raamatut lapata ning pabereid vaadata/ parandada. Pealegi on mul lapsepõlvest saati vaid kooli mängimine meeles. Ehk ka see andis tõuke. Küsitles: Kadrian Possul

Õpetaja Margus Muttik esimest korda klassijuhatajana Käesoleval õppeaastal sai tehnoloogiaõpetuse õpetaja Margus Muttik 5. klassi klassijuhatajaks. Lehe toimetus uuris tema käest selle ameti esimesi muljeid. Mis tunne on Teil olla klassijuhataja ja kuidas olete rahul oma klassiga? Täiesti teistmoodi tunne. Eelmise ja selle õppeaasta vahel on suur erinevus, õpilased tulevad pidevalt oma probleemidega minu juurde, seda oli eelmisel aastal vähe. Tegemist ja kohustusi on ka rohkem. Lapsevanematega tuleb tihedalt suhelda, muretseda õpilaste hinnete ja käitumise pärast ning planeerida tegevusi klassile. Olen rahul klassiga. Õpilastest on positiivne üldpilt.

Millised olid teie ootused enne klassijuhatajaks saamist?

Milliseid huvitavaid tegevusi olete teinud klassiga?

Negatiivseid ootusi oli palju, kolleegidki valgustasid klassijuhataja töö halvimat poolt. Salamisi lootsin ikka, et õpilased oleksid hea käitumisega ja suhtleksid teistega korralikult. Ma ei kahetse klassijuhatajaks saamist.

Septembri lõpus toimus meil klassiõhtu. Novembri algul käisime Tartus õppereisil. Külastasime Ahhaa keskust, Aurat ja tutvusime Tartuga.

Kas olete mõttes soovinud saada klassijuhatajaks? Nii ja naa. Eelmises koolis oli ka üks võimalus. Tegelikult olen seda soovinud, sest mind huvitas, milline on klassijuhataja amet päriselt. Olen klassijuhatajaks saamise peale korduvalt mõelnud. Kõige rohkem soovisin saada uusi kogemusi, klassijuhatajaks olemine on igale õpetajale väljakutse.

Milline õpetaja on Teile eeskujuks klassijuhatajaks olemisele? Milliseid omadusi vajab klassijuhataja? Klassijuhataja peab olema põhimõttekindel, aga samas ka teadma, kus ja milles on võimalik õpilastele järele anda. Kindlasti ei tohi viimast liiga tihti rakendada. Õpetaja peab olema kannatlik, pühendunud, õiglane ja objektiivne. Objektiivsus on edu võti.

Minu eeskuju on minu endine põhikooli klassijuhataja, kes oskas alati probleeme lahendada. Mulle meeldis tema juures kõige rohkem oskus, käituda erinevate õpilastega. Olen võtnud midagi eeskujuks õpetajatelt Annelt, Janalt ja Svetlanalt. Küsitles: Kaari Kaasik


Lk 4 |

Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

ARVAMUS: Kas noorus on hukas? Kui lehe peatoimetaja Liina küsis minu käest, kas olen nõus kirjutama antud teemal, mõtlesin, et kaks lauset: noorus on hukas ja kui mina noor olin, oli muru rohelisem ja taevas sinisem, saadavad vist küll iga inimest kogu elu. Kas noorus on hukas? On hetki või päevi, kus sellele küsimusele saab vastata, jah on. Kui noor inimene õigustab teise löömist sellega, et tema nägu ei meeldinud või kui keegi satub kuriteo ohvriks seetõttu, et oli valel ajal vales kohas, siis see teeb haiget. Meie turvatunne, usk inimestesse ja headusesse lööb kõikuma. Maailm on muutunud kurjemaks , hoolimatumaks ja materialistlikumaks. Väärtustatakse vähem lähedasi suhteid perekonna ja sõpruskonnaga, kui seda oli mõned aastakümned tagasi. Esmakohal on konkurents ja asjade maailm.

Me elame tehnoloogia- ja virtuaalmaailmas, mis muutub kogu aeg. Arvutimaailm on endaga kaasa toonud palju erinevaid suhtlusvõimalusi ja samas võib väga kergesti sattuda kaitsetusse olukorda, kus negatiivne infotulv on arvutiklahvi klõpsu kaugusel. Mitusada sõpra on kolinud Facebooki ja nendega saab suhelda igal ajal. Meile tundub, et peame olema kogu aeg rõõmsameelsed ja heas tujus, muidu laguneb maailm koost. Tegelikult olen OK ka siis, kui kõik ei ole momendil hästi ja tunnen end õnnetuna, aga mul on kindel teadmine, et kuskil on keegi, kellelt saan toetust ja kuiva taskurätiku, kui seda vajan. Loevad need sõbrad, kes rasketel aegadel meie kõrval on ja õigete sõnade ning tegudega aitavad. Õnneks on kurjuse ja vihkamise kõrval ka armastus, hoolivus, mõistmine ja andestamine.

Endine langevarjur

Koidula Soe kõrgusi ei karda Millistes koolides olete õppinud? Alustasin Uderna algkoolis, kus on õppinud ka kirjanik Friedebert Tuglas, luuletaja Jaan Kärner ja laulja Voldemar Kuslap. See kool on kahjuks nüüd suletud. Põhikoolis käisin Kaimi 8-klassilises koolis, mis on praeguseks samuti suletud. Olen lõpetanud ka Nõo keskkooli, õppides matemaatika eriklassis.

Millist eriala õppisite ülikoolis? Ülikoolis alustasin õpinguid rakendusmatemaatikaga, see on infotehnoloogial põhinev matemaatika. Meil oli klassisuurune arvuti Ural. Õnneks kukkusin koolist välja, sest mul oli üks arvestus tegemata. Peale seda asusin õppima bioloogia- ja keemiaõpetajaks.

Kaua olete õpetanud ja mitme klassi klassijuhataja Te olete olnud? Olen õpetaja olnud 34 aastat, kogu aeg Tsirguliinas ja olen olnud nelja klassi klassijuhataja.

Millised on Teie huvitegevused? Olin üsna laisk, seepärast olid minu hobideks ratsutamine ja langevarjuhüpped. Praegu aiatöö, seenelkäik ja reisimine ning talvel, kui aega, ka lugemine ja suusatamine.

Mis on Teie lemmikraamat? Nooremana olid minu lemmik-

raamatud Johann Wolfgang Goethe «Faust» ja William Shakespear’i «Hamlet». Väga on meeldinud Colleen McCullough’i «Ogalinnud» ja Nicholas Evans’i «Hobulausuja». Praegu loen peamiselt reisiraamatuid, nendest meeldivad mulle enim Justin Petrone «Minu Eesti» ja Rein Sikk’a «Minu Ugrimugri».

Kelleks soovisite saada väiksena? Lapsena tahtsin saada vist õpetajaks, sest mängisin palju kooli, kuid hiljem tahtsin saada meremeheks, lenduriks ja geoloogiks.

Millistes riikides olete käinud ning mida tahaksite veel külastada? Nõukogude võimu ajal käisin Kaukaasias, Baikali ääres, Karjalas, Hibiinides ja Karakumi kõrbes. Seal olid kaasas õpetaja Anne Juust ja õpilased. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist olen käinud Gotlandil, Ahvenamaal, Nordkapis, Islandil, Šotimaal, Tšehhis, Lätis ja Leedus. Kuna matkakotti enam kanda ei jaksa, tuleb leppida turismireisidega. Tahaksin minna veel kindlasti Uus-Meremaale, aga sinnaminekuks pole rahakott piisavalt suur, Santorinile ja Strombulini vulkaani vaatama. Mulle meeldib väga reisida looduses, linnad mind eriti ei huvita. Küsitles: Kaari Kaasik

Laps on laast vanemate küljest ja juhul, kui arvame, et noorus on hukas, peame ise peeglisse vaatama ning mõtlema, kas meile meeldib see, kes sealt vastu vaatab? Meeldib küll, sest oleme neid noori inimesi ju hoole ja armastusega kasvatanud. Nii mõnelgi noorel on ees veidi ülbe ja «mina olen kõige targem inimene siin maailmas» mask. Kui aga tahad ja oskad piiluda maski taha, leiad sõbraliku, aruka ja jutuka noore, kel polegi nii kerge praeguses kohati kaootilises ja kiiresti muutuvate väärtushinnangutega ajas hakkama saada. Ometi enamus neist jõuab hästi õppida ja teha palju muud huvitavat ja kasulikku. Kodu, kool ja sõbrad on need sambad, millele noore inimese elu toetub. Kui üks neist sammastest kõikuma lööb, aga teised kaks püsivad kind-

lalt, on varsti kõik korras. Raske onsiis, kui kõik sambad mõranevad või kokku kukuvad. Noortes on olemas maailma parandamise kirg ja tahe ise midagi ära teha. Mõnikord kaob hea mõte oskamatuse või tormakusega ära, aga nii ongi, et komistad ja kukud, tõused üles ja lähed edasi. Õpitakse ju ikka oma vigadest, mitte teiste omadest. Mul on olnud rõõm meie noortega käia üritustel ja suvelaagrites. Nad on paistnud silma julge ja sõbraliku suhtlemise ning aktiivse osavõtu poolest. Noorus ei ole hukas - ei vähem ega rohkem, kui terve see aeg, mil noorus on eksisteerinud. Ilusat ja rahulikku jõuluaega kõigile. Maire Baumverk, õpetaja

Rohkem tervislikku toitu kooli! Me näeme televiisorist pidevalt reklaame ja saateid tervisliku toitumise kohta. Teame, et friikartulid ja hamburgerid on meie tervisele kahjulikud, kuid sööme neid siiski. Miks? Vastus on väga lihtne, see on maitsev ja täidab kiiresti kõhtu. Kas me teame, mida sisaldab üks hamburger või coca-cola? Olen kindel, et enamus meist ei tea seda ja paljusid see ei huvitagi. Inimesed meie ümber räägivad igapäevaselt, kui kahjulik on ebatervislik toit meie kehale. Vanemad kurdavad, et laste tervis muutub halvemaks, tekivad erinevad haigused ning allergiad. Ema ei ostagi koju maiustusi, kuid kuidas siis saab lapsel olla allergia? Üheks suureks probleemiks on koolide puhvetis müüdav toit. Lapse allergia tekibki just siit - koolist. Silmi köidavad huvitavad värvilised pakendid, karastusjoogid, krõpsud, kommid, saiakesed. Leidub ka neid, kes hindavat toodet pakendi järgi ja tihtipeale on nendeks just algklasside õpilased. Kuid kindlasti ei saa ära keelata magusa müümist. Igas puhvetis peaks leiduma mõni šokolaadike, mis aitab mõtte paremini tööle panna ja tuju rõõmsamaks muuta. Miks ei võiks panna suuremat rõhku mahladele, võileibadele, salatitele, puu- ja juurviljadele? Kindlasti on paljudes koolides kõik see olemas, kuid kas ka meie koolis? Kahjuks tuleb tõdeda, et pole. Küsitlesime meie kooli noori teemal «Kas puhvetis müüdav toit on

tervislik?» Enamus õpilastest vastas, et koolipuhvetis müüdav toit on ebatervislik. Tulid välja järgmised mured: • keemiat täis maiustused • vähene valik saiakesi • puu- ja juurviljade puudumine • erinevate salatide puudumine Õpilaste ettepanekud, mida võiks leida meie puhvetist: • salatid • mahlad (ka klaasikaupa) • närimiskumm (Orbit) • puuviljad (õun, banaan, mandariin, apelsin) • kuumad joogid (kakao, tee) • võileivad (juustuleib, singileib) • laiem valik saiakesi Peale toidu soovitakse puhvetist osta ka pastakaid, pliiatseid, vihikuid ja kustukumme. Õpilaste soovid sööklapersonalile: • saada koolitoidust kõht korralikult täis • puhvetisse suurem valik tervislikku toitu • mõistvamat suhtumist kokkadelt Liina Suur, peatoimetaja


Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

Tsirguliina kool –

hea alus õpingutele ja spordile Üheks matemaatika- ja loodusainete päeva läbiviijaks oli meie kooli vilistlane Taavi Ivan. Noormees õpib Tartu Ülikoolis keemiat, lüües kaasa metoodikas halvaloomulise kasvaja varajaseks avastamiseks. Taavi Ivan on oma noorele vanusele hoolimata saavutanud tähelepanuväärseid tegusid. Nimetagem siis tähtsamat – loodusõpetuse töövihik ja õpik, mille magusaid vilju Tsirguliina Keskkoolgi maitsta saanud. Lisaks kõneles noormees õhinaga sellest, kuidas sünteesis kofeiini ja on kasutanud ravimiseks enda tehtud aspiriini. «Ent tuleb olla ettevaatlik, sest mõni aine on ootamatult mürgine,» hoiatas ta kiirelt.

«Oleks võinud rohkem pingutada» Noor spordihuviline arvas, et keskkoolis oleks võinud rohkem pingutada. Matemaatika, bioloogia ja keemia vajavad alati lisatähelepanu. Tsirguliina Keskkooliga oli väga rahul, sest sai tegeleda sellega, mis talle meeldis. Gümnaasiumis oli selleks trenn, tahtis ta ju kümnevõistlusele minna, mis jäi, vaatamata suurtele pingutustele, siiski vaid unistuseks. «Kool ja Veiko Ardeli toetus andsid head eeldused,» tõdes tudeng rõõmsalt. Loomulikult tunnistas, et treeningute tõttu puudus tihti, kuid mitte nendest tundidest, mida pidas enda jaoks olulisteks. Hoolimata sellest, et Taavi oli osavam humanitaaraladel, huvitas teda maailmas toimuv. «Ma ei tahtnud enam lihtsalt eksisteerida, tekkis palju küsimusi,» arutles mõtlemapanevalt noor keemik. Pealegi on ta rahul, et valis sellise elu.

Kirjutas õpikut 8-12 tundi päevas Taavi teeb teistele silmad ette – nii noorelt kirjutas töövihiku ja õpiku. Suur üllatus oli aga noormehel endal, kui sai teada, et Tsirguliina Keskkool tema tööd tellib. Õpiku

kirjutamine nõuab kohutavat vaeva, eriti raske on mahuka materjali kokkupanek kahe kuuga. Seetõttu kaalus otsust kaua. Iga päev kirjutas 8-12 tundi, õnneks aga suvel. Ülikooliajast poleks saanud seda teha.

Unistus rajada tehas Õrru Tulevikuplaane Taavi veel täpselt ei tea: kas minna pärast magistratuuri doktorantuuri või mitte. Peaaegu oleks kõrgem matemaatika tema õpingud katkestanud. Samas unistab noormees tehase rajamisest Õru valda ja tahab kogu hingega välja töötada metoodikat halvaloomulise kasvaja varajaseks avastamiseks. «Seadke eesmärgid ja proovige nende suunas liikuda,» jagas vilistlane näpunäiteid ja lisas, «näiteks otsige sõbrad, kellega projekte läbi viia. Tutvused on tähtsad idee andmise poolest.»

Seostage õpitut reaalse eluga Taavi soovitas õpilastele, et loovalt peab suhtuma ka õppimisse. Peale õpikute tuleks kasutada näiteks raamatukogudes pakutavat. «Seal on informatsiooni, mis teeb lausa õnnelikuks,» tunnistas noormees lõbusalt. «Hoidke meeled val-

la. Õpitut tuleb seostada reaalse eluga, sest nii on lihtsam. Samuti tuleks õpetajalt kohe küsida, kui mõnest teemast aru ei saa, sest nemad kindlasti aitavad.» «Ülikoolis saab rakendada ideid, jõuda arengu tippu, avardada silmaringi ja omandada hea kogemus eluks,» pajatas vilistlane abiturientidele edasiõppimisvõimalustest. Veel soovitab ta olla kannatlik, minna õppima, ent ikka tagasi Valgamaale tulla. Eksamiks valmistumiseks ei osanud ta erilisi õppemeetodeid jagada. «Ise õppisin lisaks ainult keemiat, inglise keeles õppisin selgeks kõik käänded ja reeglid,» muheles keemik. Pingutades jõuab alati tippu. Samas tuleb kohustustega ettevaatlik olla, vastasel juhul võib läbi põleda. Kui tahetakse kusagile jõuda, on oluline küsida teiste arvamust. Taavile meeldib, et kool on värvikaks muutunud. Ta soovib indu ja jaksu koolis toimuvatele projektidele ja aktiivsetele noortele. «Koolielu on kõvasti edasi arenenud ja kui tahate teiste ellu midagi tuua, siis tulebki seda teha noorena,» julgustas lõpetuseks Taavi Ivan. Sandra Pikk, reporter

Isadele pühendatud perepäev 10. novembri õhtul toimus meie koolis perepäev, mis oli pühendatud isadele. Peredel oli võimalus osaleda erinevates töötubades ning mängida ühismänge. Esimeses toas ootasid peresid T.O.R.E.kad, kes endid tutvustasid ning seal mängiti ergutusmänge.

Teises töötoas oli meisterdamine, kus oli võimalik teha endale ehteid ning meisterdada liivakaarte. Kolmandaks oli kaitseliidu töötuba. Seal tutvustati nende riietust ning räägiti huvitavat juttu. Pärast töötube toimusid peredele ühismängud. Mõned pered said võileibu valmista-

da ning valmistatu pärast ära süüa. Veel uudistati lastejoonistuste näitust, külastati kohvikut, annetati koerte varjupaiga ja Valga linna lasteaedade heaks. Tehti ka näomaalinguid. Kõige lõpuks toimus autasustamine. Gerle Rätsep, reporter

| Lk 5

Kooliraadio uus kava 2.novembril toimus kooliraadio koosolek: valiti peatoimetaja ning pandi paika kooliraadio uus saatekava ja selle eest vastutajad. Peatoimetajaks kandideeris neli liiget, nende seast osutus valituks 10. klassi õpilane Mari-Liis Saaremäe. Uus saatekava on järgmine: • esmaspäeval: uudistesaade (Birgit Bõstrova); • teisipäeval: üle nädala toimub auhinnamäng (Karoliine Saega) intervjuu (Mari-Liis Saaremäe) ja üks kord veerandis väitlussaade (Kadri-Triin Kattai); • kolmapäeval: muusikastiili või bändi tutvustus (Kadrian Possul); • neljapäeval: uue muusika tutvustamine (Aivi Bõstrova); • reedel: libauudised ja soovisaade (Kaarin Granovski). Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 13.00 spordi- ja kultuuriuudised (Kaarin Granovski). Sünnipäevalisi õnnitletakse igal hommikul kell 9.00. Kristiine Karu, reporter

Töökas meeleolu ja vahvad inimesed Õpilasesindus korraldas 20. oktoobril (T)öökoosoleku Tõlliste Avatud Noortekeskuses TANK. Arutati mitmesuguseid probleeme ning perepäeva korraldamist. Juhatuse liikmed eraldusid teistest, et uuendada ÕE põhimäärust. Sel õhtul oli meiega organisatsioonist Euroopa Noored koolitaja, kes rääkis, millega tegeleb projekt Euroopa Noored ning milliseid võimalusi see pakub. Peale koolitust kinnitati keha toiduga, mida iga liige oli kaasa toonud. Seejärel jaotuti gruppidesse. Igas grupis toimus erineval teemal arutlus. Hiljem tutvustati oma teemat teistele. Tekkisid tulised vaidlused, kus räägiti vahel isegi läbisegi. Rahunedes jõuti ikkagi ühele meelele. Arutelude lõpetades oli kõigil vargsi uni silma hakanud kippuma, sest kell oli juba pool kaks öösel, kuid magama veel ei mindud, vaid hakati hoopis ühiselt karaoket laulma. Hiljem koristati üksmeelselt ruumid ning heideti puhkama. Nii möödus seekord meie (t)öökoosolek. Osalejaid jäid rahule ning õpilasesinduse president Aivi Bõstrova kommenteerib sündmust järgnevalt: «Minu arvates oli see üks töisemaid ja paremaid koosolekuid, sest kõik kohalviibijad olid töökas meeleolus.» Mari-Liis Saaremäe, reporter


Lk 6 |

Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

Üks päev koos moedisaineriga Ärkasin töövarjupäeval üpris vara, orienteeruvalt pool kuus hommikul, et jõuda bussile. Minu teadmatusest ja mõnede teiste tegurite kokkulangevusest õnnestus mul maha magada bussi väljumine. Selle üle olin väga kurb ja nördinud, sest mõtlesin, et nüüd läheb terve päev halvasti. Õnneks sain pika asjaajamise peale koha pool tundi hiljem väljunud Tallinna bussile. Jõudnud pealinna, pidin kiirustama, sest arvasin, et mul on vähe aega ja ei jõua kokkulepitud ajaks sihtpunkti. Õnneks olin eelnevalt välja printinud kaardi, mille järgi jõudsin isegi plaanitust varem kohale Veerenni tänavas asuvasse Loomeinkubaatorisse ning oli aega paariks rahulikuks hingetõmbeks. Selles huvitava nimega majas võttis mind vastu naeratav ja rõõmsameelne Lilli Jahilo. Kõigepealt näitas ta mulle erinevaid ruume, misjärel suundusime tema ateljeesse. Sain tuttavaks Lilli juures töötava õmbleja Annikaga. Oma ateljees näitas ta mulle valminud riideid ja aksessuaare, sain oma silmaga näha seinal olevaid kavandeid. Samuti talle inspiratsiooni andvaid tema vanatädi pilte, kes oli olnud modell nii Eestis kui ka välismaal. Tutvustusring tehtud, hakkas Lilli arvutis tööd tege-

ma, sest tema mänedžer oli pulmareisil ja Lilli pidi paljud asjad nüüd ise ära tegema. Samal ajal, kui tema koostas esitlusi ja vastas meilidele, võisin mina lehitseda erinevaid moeajakirju ja -raamatuid ning vaadata, kuidas Annika käte all valmivad väga kenad kleidid ja mantlid. Ausalt öeldes oli seda väga huvitav jälgida, kuidas oma ala proff tööd teeb. Mind köitsid ka Lilli tehtud kavandid, mille iseloomulikuks detailiks olid piltidel kujutatud modellide pikad ripsmed. Lisaks sain ka ise käe mingit moodi valgeks: nimelt usaldati mulle täpne töö, kus pidin pruutkleidilt väikeste kääridega ära lõikama lilled, ilma, et oleksin kahjustanud põhikangast. See oli suurt tähelepanu nõudev tegevus, sest tegemist oli disaineri loominguga. Peale rasket tööd tegime mõnusa lõunapausi, kus saime ajada natukene juttu ning üksteist lähemalt tundma õppida. Õige varsti läksime Lilliga lähedal asuvasse nööbipoodi, kust tuli osta vajalikud nööbid mantli jaoks. Tagasi tulles pidime minema Loomeinkubaatori töötajate kella-viie-teele, kus igaüks tutvustas ennast ja räägiti hiljutistest saavutustest ja tulevastest üritustest. Olles olnud seal umbes pool tundi, pidime

Noortekeskus noortele hea või halb? On igasuguseid arvamusi sellest, kas noortekeskus on noortele hea või halb. Kellele ei meeldiks oma sõpradega mõnusas soojas kohas aega veeta. Aga kui küsida vanematelt inimestelt, mida nemad noortekeskusest arvavad, siis oleks arvatavasti vastus selline, et noored raiskavad seal ainult oma aega, mille saaks sisustada kodus tööd tehes ja õppides. Samas on need kahe erineva põlvkonna arvamused ja olekski veider, kui need omavahel kattuksid. Enamusele noortest meeldibki sõpradega niisama aega veeta. Kui poleks noortekat, siis on võimalik, et nii mõnigi teismeline läheks halvale teele. Noortekeskuses on ju ka meist vanemaid ja targemaid, keda pikapeale usaldama hakatakse. Vahel tuleb ette olukordi, millest tahaks rääkida, kuid mitte oma vanematega.

Ja kui sõbrad aidata ei oska, siis saab ju alati minna oma probleemiga mõne hooliva ja elukogenuma täiskasvanu juurde. Ja pealegi, kui poleks noortekeskust, siis hulguks palju noori tänavail, huligaanitsedes ja lõhkudes. Hakatakse ju nii käituma igavusest ja tüdimusest. Muidugi ei saa kinnitada, et seda üldse ei toimu kohtades, kus on noortekeskus, aga peab tõdema, et kui poleks neid noorteasutusi, minnakse siiski kampades tänavatele seiklema, pahatihti ka kuritegelikule teele. Minu kui noore meelest on noortekeskusel palju positiivseid ja hoopis vähem halbu külgi. Muidugi võiksid noortekeskused kauem lahti olla, aga iga hea asja üle tuleks õnnelik olla ja neis vähem negatiivset poolt näha. Ester Kaasik, 9.klassi õpilane

Kristi Kõiv koos moedisaineri Lilli Jahiloga. Foto: Erakogu

lahkuma, sest Lillil algas loeng Eesti Kunstiakadeemias. Enne sinna jõudmist käisime ka kangapoes ning viisime seelikuriide plisseerimistöökotta ja ruttasime edasi. Võin julgelt öelda, et Tallinnas on kõigil väga kiire, nii oli ka meil. Pidin palju vaeva nägema, et Lilliga sammu pidada. Orienteeruvalt pool kuus õhtul jõudsimegi Eesti

Kunstiakadeemiasse, kus Lilli andis oma õpilastele konsultatsiooni, mis kestis kella seitsmeni. Pärast seda jätsime hüvasti ning minu päev tema töövarjuna oli lõppenud. Kristi Kõiv, 11. klassi õpilane

Lapsepõlv ilma arvuti ja facebookita Meie vanemate lapsepõlv möödus täiesti teisel ajastul - valitses nõukogude võim. Tollane ühiskond oli praegusest erinev. Sellest tingituna olid ka suhtlemisvahendid teised. Nende elu ei olnud igapäevaselt seotud tehnikaga - koolitöö kirjutati käsitsi, näiteks ka referaadid. Seevastu tänapäeval on vaja arvutit, muust ei tasu üldse rääkidagi. Kes me oleme ilma uue ajastu tehnoloogiata? Kuidas suhtleme omavahel? Tänapäeval kasutame Facebooki või mõnda teist Interneti keskkonda. Kas see on vale? Mitte täielikult, nii saame palju aega kokku hoida, aga kahjuks ei oska noored enam kirjutada, õigekiri on ununenud. Kas me üldse teame, kuidas meie vanemad suhtlesid? Neil ei olnud arvuteid ega mobiiltelefone. Raalid olid kodude jaoks liiga suured, kuna üks arvuti vajas kogu tuba või enamgi veel. Suhtlemine toimus ikka näost-näkku või paberkandjal - kirja teel. Igal lapsel oli oma kirjasõber, kellega oldi kirjavahetuses tema asukohast sõltumata. Oli see siis Nõukogude Liidus, Eesti NSVs või kusagil välismaal. Kirja-

sõber oli õpilastele soovituslik, et nad saaksid arendada kirjalikku keele- ja suhtlemisoskust. Sõpradele saadeti kirju ning pikisilmi oodati vastust. Lisaks oli võimalus ka helistada. Tol ajal oli paljudes kodudes lauatelefon, millega sai teha nii Eestisiseseid, kui ka kaugkõnesid. Pärast kooli saadi mänguväljakutel kokku, käidi koos huviringides. Suvel mindi kolhoosi tööle: rohiti ja kõblati, tehti heina. Sügisel olid noored aga abiks kartuleid võtmas. Linnalapsed ei pidanud nii palju tööd tegema ning seetõttu oli neil ka rohkem võimalusi oma hobidega tegelemiseks. Kahjuks oleme tänaseks unustanud, kuidas ilma tehnikata suhelda, järjest vähemaks jäävad vahetud kohtumised… Tänapäeval liigub informatsioon üsna kiiresti, andes elule pinget ning tempot, muutes inimesed kärsituteks ja stressi põdevateks. Aastaid tagasi oli inimestel rohkem aega ja ka tahtmist tegelda vahetu suhtlemisega. Kas vanemad olid meil seetõttu õnnetumad kui meie praegu? Pigem ütleks, et õnnetud oleme siiski me ise. Kuidas saame asendada sõpra arvutiga? Kolm aastakümmet tagasi oli tähtsaim pere ja sõbrad, praegu aga arvuti ning virtuaalne maailm. Kaari Kaasik, reporter


Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

Kas Sina oled piisavalt pöörane? 3. novembril toimus Pärnu kontserdimajas Lahe Koolipäev 2011, kus meie kooli esindasid kolm gümnaasiumiastme neidu: Kristi Kõiv, Aivi Bõstrova ja Sandra Pikk. Lahe Koolipäev on üks suurimaid üritusi, mil õpilased tulevad kokku ja veedavad ühe päeva koos rohkete emotsioonide, üllatuste ning tuntud inimestega. Sellel aastal oli Lahe Koolipäeva teemaks: « Kas olen küllalt pöörane?» Päev algas rongkäiguga läbi tõeliselt pöörase Pärnu, suundudes kontserdimajja. Rongkäik polnud tavaline, oli näha viikingeid ja metsameest omavahel võitlemas. Lahedaid koolipäevalisi oli tervitama tulnud ka Eesti päästeteenistus, pritsides vahtu. Siin-seal kõlas kommentaare: «Vahupidu 16+!» Pärnu kontserdimajja jõudes oldi õnnelikud, sest kõle sügisilm ei soosinud pikaajalist väljasviibimist. Ruumis koos olles märgati, kui palju tegelikult rahvast on - umbes seitsesada noort erinevatest Eesti kohtadest. Algas osalejate registreerimine, kätte jagati uhked kotid nimesiltide, erinevate flaierite ja päevakavaga. Esimese sessiooni teemaks oli «Planeet mina.» Raul Rebane ja Gerd Kanter rääkisid lahedatele noortele sellest, kui raske on tegelikult saada olümpiavõitjaks ja kui palju füüsilist ning vaimset tööd peab selle jaoks tegema. Enne teise sessiooni algust toimus värskendav näksimispaus. Isegi Sokrates on kunagi öelnud: «Parim maitseaine söögi juurde on nälg.» Need, kes polnud end veel registreerinud, tegid seda ning ka viimased noored said oma kotikesed ja nimesildid kätte. Teises sessioonis «Orbiidilt kõrvale» olid kohal Martin Noorma ja Laura Põldvere. Pikalt räägiti noorte tähtsusest Eestis ja sellest, kuidas noored mõjutavad tulevikku. Laura andis vaimustava live kontserdi. Terve saalitäis noori kogunes lava ette talle täiest hingest kaasa elama ning ei puudunud ka suur hulk kallistajaid ja pildihuvilisi. Peagi oli aeg lõunatada. Seisti pikkades järjekordades, viimastele ei jätkunudki kahjuks toitu. Neil ei jäänud muud üle, kui käia erinevates infoboksides allesjäänud komme söömas. Kui kõhud olid enam-vähem täis, koguneti uuesti kontserdisaali, et kuulutada välja Hea Eeskuju 2011. Üheks kandidaadiks kolmeteistkümne väljavalitu seast oli ka meie kooli 12. klassi aktiivne neiu Sandra, kes saab minna koos teistega Rootsi kruiisile. Hea Eeskuju 2011 tiitli võitis Erki Vellama, kes oma noorusest hoolimata on saavutanud palju rohkem, kui mõni vanem inimene. Kolmanda sessiooniga kutsuti meid Orbiidile tagasi. Aleksei Turovski arutles, kui palju on meil loomadelt õppida ning

LUULENURK Jõuluvana ootel Käes on jälle jõulukuu Ehted on meil jõulupuul. Lapsed rõõmsalt laulavad Jõuluvana ootavad. Saan on juba ukse ees Saanis istub jõulumees. Tule tuppa jõulumees Uks on lahti sinu ees. Janne Hani, 4. klass

siis toodigi saali ehtne näide: kohalik pärnakas Pöörane Peeter tuli ruumi madudega. Algul väikese maoga, lõpuks aga suure kuningboaga, keda toodi sisse kolme mehega. Pärast üllatust madudega pandi pööraseid noori endid veelgi aktiviseerima: toimus magusapaus. «Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu.» (George Bernard Shaw) Viimaseks ehk neljandaks sessiooniks oli de profundis. Kohale ilmusid terve päeva vältel ringi jooksnud viikingid. Ago Anderson rääkis, mida tähendab tema jaoks kaotatud lootus ja usk ning Sepo Seeman arutles, mida on neil ühist. Vananeti koos ning lõpuks vesteldi mänguliselt edasi «hauas». Sellel ajal, kui Ago ja Sepo vanaks jäid, ilmus rahva ette David Vseviov, kes pajatas noortele kõige pöörasemaid ja tähelepanuväärsemaid sekundeid enese elust. Päeva juht Märt Treier tänas kõiki osalejaid, näitlejaid ja korraldajaid, kes andsid terve aasta selleks, et Lahe Koolipäev 2011 toimuks just nii, nagu noored seda ootasid. Vaadati ühiselt päeva jooksul tehtud pilte ja filmiklippe. Kogu päev läks kõigile nii hinge, et terve saal seisis püsti ja aplodeeris kõvasti. Kui oli aeg lahedast seltskonnast lahkuda, jagati toreda üllatusena veel kummikomme ja grillvorstikesi. Üllatusterohked lõpud on alati huvitavad!

101 noort said

Toompeal taas kokku Ühel sombusel novembrikuu päeval kogunesid Toompea hoone ette kümned ärevil noored, kelle sihiks oli astuda uhkesse Riigikoguhoonesse. Nimelt toimus üritus 101 Last Toompeale, mis toob kokku noored üle Eesti, et arutada Riigikogu istungite saalis päris poliitikute kombel tähtsatel teemadel. Seekordseks põhiteemaks oli «Väärtuskasvatus». Väärtused ja kõik sellega seonduv oli noortele väga südamelähedane ja tuliste vaidluste tulemusena jõudsid delegaadid ühisele otsusele- väärtuskasvatus on koolides vajalik. Meie kooli esindasid Toompeal Kristi Kõiv ja Kadrian Possul. Delegaat Kristi Kõiv: «Käisin sellel üritusel esimest korda. Riigikogus oli väga põnev, eriti meeldis see ametlikkus, mis kogu saali valdas. Noored olid endid ilusasti riidesse pannud ja palju mõtteid kogunud, et neid kõiki koos arutada. Sõna ma ei võtnud, sest üritus oli minu jaoks uudne. Vaatasin pigem kõrvalt, kui sukeldusin ise kõige keerisesse. See oli kindlasti väga ainulaadne kogemus ja teine taoline tuleb vaid siis, kui järgmistel aastatel taas osalen. Soovitus teistele – kui võimalus avaneb, tulge kaasa! Katsetades ja proovides saamegi teada, mis meile meeldib ja mis mitte.» Veel valisime Toompeal koos ka aasta noortesõbralikuma ühiskonnategelase, kelleks sai meie hulgast hiljaaegu lahkunud Peeter Kreitzberg. Noortesõbralikuma ettevõtte tiitliga pärjati Toidupank. Riigikogu kohvikus söödi maitsev lõuna ning enne lahkumist tehti traditsiooniline ühispilt. Järgmisel aastal ootab korraldusmeeskond veel rohkemat osavõttu.

Aivi Bõstrova, 10. klassi õpilane

Jõulude ootel

Jõulud

Jõulukuuse tuppa tõime, uhked ehted külge lõime. Toad kõik ära ehitud, õu ka puhtaks pühitud.

Oh lumi, oh lumi Kuna sa küll tulid. Ilma sinuta oli mul, hirmus kole.

Lastel on ju tuju hea, isal emal uni peal. Pole aega magada, vorstid vaja praadida.

Kõrged lumehanged Külma kraadid kanged Muud kui juurde langed Ja tuuled on meil ranged.

Jõuluvana istu maha, muidu minul tuju paha! otsi mulle kotist kink, Olgu ta või suitsu sink!

Sussi sisse poetab kommi, Meie väike päkapikk. Mis siis muud kui homme jõuluvana ootame.

Marleen Parv, 4. klass

Reelika Lugu, 4. klass

| Lk 7

Kadrian Possul, reporter

Üldkoosolek võlus paljude tegevustega 4.- 6. novembril toimus Rakvere Gümnaasiumis Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek, kus meie koolist võtsid osa Triin Talvik, Kaarin Granovski ja Kadrian Possul. Esimesel päeval toimus palju tutvustavaid mänge ja rongkäik. Teisel päeval oli karjääriseminar, kõrgharidusreformi loeng, huvitavad töörühmad ja –toad ning dokumentide hääletus ehk seal võtsime vastu ja muutsime

ÕELiga seotud dokumente. Teise päeva õhtul oli maffiaball, pärast seda jõudsime veel natuke näitlemisega tegeleda ja karaoket laulda. Pühapäeval, viimasel päeval, väitlesime ja arutlesime rühmades. Lahkumine oli väga raske ja kurb nagu alati. Korraldusmeeskond laulis meile laulu, mis pikaks ajaks meelde jääb. Üleüldse on kõik ÕELi üritused unustamatud juba seltskonna ja kogemuste pärast! Kaarin Granovski, 9. klassi õpilane


Lk 8 |

Tsirguliina Keskkooli koolileht TSIRGUKE

Õpilasesinduse liikmed 2011/2012. õppeaastal

Ilma auhinnata koju ei tuldud 17. novembri õhtupoolikul oli Valga gümnaasiumi aulas õhkkond närviline. Nimelt toimus juba viieteistkümnes noorte etlejate võistlus „Koidulauliku valgel“. Nagu alati, oli ka meie kool esindatud. Seekordsel üritusel oli rekordarv võistlejaid: registreeritute seas 49 julget etlejat, kellest 47 olid ka kohal. Pärast luuletuste lugemist oli võistlejatel ja nende juhendajatel võimalik pisut nälga kustutada ja siis algas taas närveerimine: žürii otsus oli karm, kuid õiglane. Tavaks on saanud, et meie kool ilma heade tulemusteta tagasi ei tule. Kadrian Possul 9. klassist sai nooremas vanuseastmes kolmanda koha ja Liina Suur 7. klassist samas vanuseastmes teise koha. Meie kooli vilistlane Kristiina Ersto osales samuti sel konkursil ja tema tuli koju vanema vanuseastme esimese kohaga. Meie kooli õpilastest osalesid veel Triin Talvik, Liis-Marleen Akkus, Vaike-Liine Rehkalt ja MariLiis Saaremäe. Täname juhendajaid, palju õnne võitjatele ning edu ka järgmiseks aastaks! Kadrian Possul, reporter

LUULENURK Talvel

Talverõõmud

Väljas juba kõrged hanged, lumememmedel peas on panged. Härmas on peagi kõik puud, öösel paistab kollane kuu.

Kaua õues lund sajab, Kaugelt paistavad lumised majad. Väljas on lumi paksult maas, nüüd jõuluvanal hästi libiseb saan.

Päris pimedad on ööd, sel ajal päkapikud teevad tööd. Päkapikk on pakkimises nobe. Mu vend aga päkapikumütsis tobe.

Poisid lumememme ehitavad ja suuri palle kannavad. Talvel on pikk ja pime öö, aknal päkapikk tantsu lööb.

Küünlad kuusel lühenevad üha, sest saabus ju esimene jõulupüha. Jõuluvana mulle kaugelt kingi kannab, põsele tal suure musi annan.

Päkapikk on väga tore, aga homme teda juba pole. Jõuluvanal on kohev habe, Ta kinkis isale uue kabe.

Jõuluvanal pikk on habe, vanaisale ta kinkis male. Jõuluaeg on väga tore! Varastamist sel ajal pole! Mariis Fuchs, 3. klass

Jutuke talvest Kõik maa on lumes. Päkapikud käivad ringi, annavad lastele rõõmu ja kommi. Lapsed mängivad sõda lumepallidega ja teevad lumememme. Jõuluvana annab lastele kingitusi. Lapsed ootavad jõule. Nikita Grinev, 2. klass

Suss ja Päkapikk

Karl-Martin Kutsar, 3. klass

*** Akna taga sajab lund, kas ma nägin tõesti und? Talvel lund on väga vaja, muidu kelgumäel on paha. Pori mööda liugu lasta, poris kelku sülle tõsta. Siim Sikk, 1. klass

Soovid Advent on käes juba, välja antud päkapikule luba. Tulla meie akna taha, tuua sussi sisse raha.

Käes on jõulud Jõuluajal on lumi tore, Aga enne oli õues kole. Lumi on juba kõikjal maas. Meie ukse taga on tuttav saan. Kuusel on ilusad küünlad Ja ukse taga jõuluvana hüüab. Tal ees on pikk habe ja isale kingiks tõi kabe. Lund kõikjal tihedalt sajab. Lumised on Tsirguliina majad. Õues on nii suured hanged! Vanaemal külmast selg on kange. Rahel Bettler, 3. klass

Jõulud Säramas on jõulutuled, valge kogu maa ja linn. Varsti jõuluvana tuleb, ei ta unustanud mind! Hendrik Saega, 1. klass

Jõuluvana ootus! Jõuluvana jõulumees, kas sa oled juba teel? Sind me juba ootame, kõik salmid, lauludki meil peas... Kristo Pajumäe, 1. klass

***

Suss ja Päkapikk on tore komme, ootame teda täna ja ka homme. Päkapikk paneb sussi sisse komme, seda teeb ta täna ja ka homme. Suures sussis on šokolaadi, väikeses sussis marmelaadi.

Kommi mina ei taha, sest lumi sajab maha. Mina tahan osta suuski ja veel palju muudki. Tahan metsa suusatada, kuuse juurde kelgutada.

Talv on tulnud juba, jõuluhõngu täis on tuba. Õues sajab paksu lund, kätte jõudnud jõulutund.

Priidu-Joosep Kutsar, 2. klass

Kerli Korp, 2. klass

Andris Lutt, 1. klass

Sandra Pikk [ juhatus ]

12. klass

Kaari Kaasik

11. klass

Meryt Salme

11. klass

Kristi Kõiv

11. klass

Vallo Virnas [asepresident]

11. klass

Aivi Bõstrova [ president ]

10. klass

Mari-Liis Saaremäe

10. klass

Hanna-Liisa Pärnik

9. klass

Kaarin Granovski

9. klass

Merlika Hüdsi [juhatus]

9. klass

Lisette Tohus

9. klass

Kadrian Possul [juhatus]

9. klass

Gerle Rätsep

8. klass

Karoliine Saega

8. klass

Liina Suur

7. klass

Keili Ust

6. klass

Carmen Saega

6. klass

Kaisa Kerge

5. klass

Kaisa Tiirmaa

5. klass

Triin Talvik

5. klass

Kooliraadio meeskond 2011/2012. õppeaastal Mari-Liis Saaremäe [peatoimetaja]

10. klass

Aivi Bõstrova

10. klass

Kadri-Triin Kattai

10. klass

Kadrian Possul

9. klass

Kaarin Granovski

9. klass

Kristiine Karu

9. klass

Kertily Virk

9. klass

Karoliine Saega

8. klass

Liina Suur

7. klass

Oliver Ozolin

7. klass

Meri Liis Kirs

7. klass

Birgit Bõstrova

6. klass

Carmen Saega

6. klass

Koolilehe meeskond 2011/2012. õppeaastal Sandra Pikk

12. klass

Kaari Kaasik

11. klass

Mari-Liis Saaremäe

10. klass

Kadrian Possul

9. klass

Kaarin Granovski

9. klass

Kristiine Karu

9. klass

Gerle Rätsep

8. klass

Karoliine Saega

8. klass

Liina Suur (peatoimetaja)

7. klass

Kaisa Kerge

5 klass

Kaisa Tiirmaa

5. klass

Triin Talvik

5. klass

Profile for Tsirguliina Keskkool

KOOLILEHT TSIRGUKE 12  

2011/2012. õppeaasta teise veerandi koolileht - jõulud.

KOOLILEHT TSIRGUKE 12  

2011/2012. õppeaasta teise veerandi koolileht - jõulud.

Profile for tsirguke
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded