KOOLILEHT TSIRGUKE 16 by Tsirguliina Keskkool

TSIRGULIINA KESKKOOL – 100 AASTAT HARIDUST

Tsirguke

Loe kooli juubeli kohta ajalehest lehekülgedelt 1-6 ning raamatust „Ajaratas 100“.

Nr 2(16) 2012/2013

Tsirguliina Keskkooli koolileht

Hindamatu

INFOTULP Tsirguliina Keskkoolis on tänaseks omandanud keskhariduse täpselt

999

õpilast. Kõige rohkem on ühes lennus lõpetanud

õpilast. Hõbemedaliga on lõpetanud

kuldmedaliga aga

abiturienti. Terve kooliajaloo vältel on siin töötanud

direktorit, õpetajaid

207 22

2012./2013. õppeaastal töötab koolis

142 õpetajat ja õpib

õpilast.

Kuidas valmis kooli juubeliks raamat „Ajaratas 100“? Koolitund 1960. aastal TIIA PÄRNIK-PERNIK raamatukogu juhataja

Alustasime vanade fotode kogumise ja nendelt isikute tuvastamisega, kroonikamaterjalide selekteerimise ning elektroonilistest andmebaasidest kooliga seotud artiklite otsimisega. Pöördusime palvetega kirjutada oma kooliajast vilistlaste, endiste õpilaste ja õpetajate poole – see oli tegevus, mille käigus möödusid kaks kuud (september ja oktoober) kui linnulennul. Oleme tänulikud kõikidele, kes leidsid aega oma mälestuste kirjutamiseks. Tänu neile meenutustele saame ettekujutuse endistest aegadest, toonasest koolielust, õpetajatest ja sündmustest. Lugusid illustreerivad mitmed haruldased fotod. Eriti väärtuslikud on jäädvustused kooli algusaegadest, iga pisemgi detail on oluline. Näiteks osaliselt säilinud käsikirjaline kooli kroonika või imekombel alles hoitud pilet, mis tõendab, et ka 91 aastat tagasi toimusid koolis peod. Mismoodi pidusid siis korraldati, võime vaid aimata. Vanad fotod on väga kõnekad. Neilt näeb, milline oli vana-aja koolimööbel, millised riided ja soengud hetkel populaarsed olid ning kuidas väärtustasid oma viimast õppeaastat abituriendid rinnamärgi või mõne muu sümbolesemega. Teadsime, et Lea Tabur, meie kooli kunagine õpilane, on kirju-

tanud hulgaliselt luuletusi, millest mõned ehk sobiksid temaatiliselt raamatuski avaldamiseks. Leaga rääkides selgus koguni, et tal on koolile kirjutatud ka laul „Tsirguvalss“, kuid paraku ei ole see noodistatud. Egas midagi, nagu vanadel rahvaluulekogumise aegadel, võtsin koos õe Koiduga ette väikese jalgrattasõidu Õru valda, et laul lindistada ja seejärel Koidu kaasabil see ka noodistada. Selle retke tulemusena on koolil nüüd kolmaski laul, lisaks varasematele Jaan Sõrmuse loodud („Laul Tsirguliinast“ ja „Tsirguliina koolinoorte marss“) lauludele. Vanade dokumentide lugemine, töö käigus ka aleviku ajalooga tutvumine, tekitas huvi seda kõike senisest põhjalikumalt uurida. Abiks on nüüd järjest enam täiustuvad, internetis kättesaadavad andmebaasid ja pole teada, milliseid materjale võib leiduda Valga Maa-arhiivis ning muuseumis. Siinkohal ettepanek või üleskutse õpilastele

FOTOD: ERAKOGU

- teha uurimistöö kooli ajaloost. Kooli ajaloo kaardistamisel oli palju abi Aini Obersti koduloouurimuslikust raamatust ja kohalikest elanikest, kes tõid meile hulgaliselt vanu fotosid. Tõdesin, et viimane aeg on üles kirjutada vanemate inimeste mälestused hariduselust ja sõjasündmustest Tsirguliinas. Kindlasti on veel palju meenutamisväärset, millest võiksid kirjutada kooli vilistlased. Kurb on see, et kirjutasid ainult need, kelle poole otseselt pöördusime, nentis Helegi, kelle tänuväärne panus ja abi raamatu koostamisel oli väga oluline. Suur aitäh ka õpetaja Ülle Vihmale ning kõikidele, kes kajastasid kooli tänapäeva. Aitäh Valdo Kõrgele ja Timo Arbeiterile, kes kogutud materjalid vormistasid ühtseks tervikuks. Ühise töö tulemusena võime nüüd käes hoida raamatut, mille sisu kõnetab meid kõiki, kes läbi aegade on üle selle maja läve astunud.

Vaade koolimajale, endisele trahteri hoonele 1930-ndatel aastatel.

Arvamus

JUHTKIRI:

Lumi on see, mis teeb talvest talve ESTER KAASIK 10. klassi õpilane

Vaadates õue, pole väiksematki märki saabuvast talvest, pole lund, pole krõbedat külma, ainult kiiresti pimenevad õhtud on käes. Ootan juba pikisilmi aega, mil taevast mõni lumeräitsak pudeneb ning ka maha jääb. Muidugi toob talv kaasa palju kohustusi ning nii mõningad takistusedki, kuid peamine on see, et kõigest hoolimata on talv võrratu! Millal muidu saaksime kelgutama või uisutama minna, pikisilmi jõuluvana oodata või olla õnnelikud nii lihtsa asja pärast nagu lumesadu? Jõuludele ning talvele mõeldes meenub mulle küünlavalgus, piparkoogi- ja mandariinilõhn, praksuv tuli kaminas ning muidugi ka suur ehitud kuusk – need peaksid igale meist selle aastaajaga seostuma. Miks? Sest igas peres, olgu see siis kristlik või mitte, on jõulud üsna tähtsal kohal. Kõigile meist peaks tuttav olema ootus jõuluõhtul ning natuke tobe, kuid samas üliarmas usk jõuluvanasse. Sest mis jõulud need kinkide ja jõuluvanata oleksidki? Kuid kingid üksi ei tee jõuludest jõule – kindlasti mitte. Minu jaoks on tähtis just see tunne. Tunne, kui kõik on üksteise vastu hoolivad ning abivalmid, tunne, kui helistatud on ka kõige kaugematele sugulastele ning sõpradele, tunne, et lõpuks ongi jõulud käes! Tegelikult ei suuda ma ette kujutada talve, mil maad ei kataks valge lumekiht. Ma pole kunagi mõistnud, kuidas saavad inimesed soojades maades jõule tähistada. Lihtsalt lumeta pole jõulud õiged jõulud. Lumi on ju ikkagi see, mis teeb talvest talve, lumi on see, mis teeb jõuludest jõulud – lumi on selle aastaaja alus. Praegu silmi sulgedes näen jõulutuledes maja, hämarat küünlavalgust, suurt ehitud kuuske, lumesadu akna taga, mõnusat õhtut täis verivorsti ning piparkoogihõngu... Ideaalsed jõulud. Kuid ikkagi liigub mu mõte ka nende inimeste juurde, kel pole võimalik jõule tähistada. Siit edasi.... üks väike heategu, annetus, üks pisike kink, kas või naeratus vastutulijale tänaval – ka kõige pisem võib teisele tähendada tohutut. Peame seda alati meeles!

„Tsirguke“ Tsirguliinast HEIKKI JÄRLIK direktor

Tsirguliina Keskkoolis on juba aastaid ilmunud ajaleht „Tsirguke“. Kõik numbrid ei ole kahjuks säilinud ja mitu numbrit täpselt ilmunud on, ei tea vist keegi. Minu arvestuste järgi peaks olema enam kui kümne aasta jooksul ilmunud umbes 30 numbrit. Ajalehe ilmumisel on olnud vaheaegu ja toimetuste koosseisud on olnud samuti väga erinevad. Lehel on olnud kaks tõsiselt aktiivset perioodi. Aastatel 2001-2006 tegutses täielikult õpetajatest koosnev toimetus. Lehte anti välja kaks korda aastas, detsembris ja mais. 2007. aastal sai selle toimetuse aeg erinevatel põhjustel ümber ja lehe väljaandmine jäi seisma. Lehe teema võeti uuesti päevakorda juba õpilaste poolt. Uuenenud koolilehte hakkasid eest vedama Sandra Pikk ja Timo Arbeiter. Õpilased moodustasid toimetuse ja asusid tegutsema. Tänapäeva infotehnoloogia ajastul seadsid nad eesmärgiks lehe kõrge tehnilise ja ka sisulise taseme. Kui õpetajad kasutasid lehe küljendamiseks tavalist tekstiredaktorit, siis noored võtsid kasutusele spetsiaalselt küljendamiseks loodud tarkvara. Jätkub lk 5.

Selline nägi koolileht välja aastal 2003.

KORIDORIKÜSITLUS:

Milline on Sinu jõulusoov? Kertily Virk, 10. klass Sooviksin, et lumi oleks jõulude ajal maas ja hästi palju mandariine!

Kairit Kesa, 3. klass Ma soovin, et mul oleks puutetundlik telefon ja head hinded!

KEELETOIMETAJA Marika Troon KÜLJENDAJAD Merlika Hüdsi Timo Arbeiter (vilistlane) REPORTERID Kaari Kaasik (12. kl)

HANNA-LIISA PÄRNIK-PERNIK 10. klassi õpilane

Sander Rannakivi, 12. klass Tahan endale puldiga autot ja palju patareisid!

Pauliine Saega, 6. klass Sooviksin olla koos oma perega ja saada hästi palju kommi!

Svetlana Oper, õpetaja Soov oleks näha kõiki oma lapselapsi!

PEATOIMETAJA Merlika Hüdsi (10. kl)

FOTO: ERAKOGU

Aivi Bõstrova, 11. klass Minu kõige suurem jõulusoov oleks see, et ma saaksin olla koos kõigekõige kallimate inimestega!

Mari-Liis Saaremäe (11. kl) Ester Kaasik (10. kl) Hanna-Liina Pärnik (10. kl) Hanna-Liisa Pärnik (10. kl) Karoliine Saega (9. kl) Liina Suur (8. kl) Koolilehe väljaandmist toetavad Carmen Saega (7. kl) Tsirguliina Keskkool ja Tõlliste Vallavalitsus! Keili Ust (7. kl) TÄNAME ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID! Triin Talvik (6. kl) Loe koolilehti internetis: Stella Möldre (5. kl) www.issuu.com/tsirguke Steven Elvet (5. kl)

Meenutades Õpetajate ja vilistlaste nurk

Tsirguliina kooliaegu... Fotol: vaade koolimajale, endisele trahteri hoonele 1930-ndatel aastatel. FOTO: ERAKOGU Helbe Tohus Valentina Müürsepp õpetaja aastatel 1958-2000

Õpetajatega oleme ansamblit teinud ja ka televisioonis esinenud. Kord lavastasime kõik koos „Rummu Jürit“. Isetegevus jääb ka muidugi meelde. Klaveri saime tänu võimlale, muidu polekski klaverit saanud. Koolile mõeldes tekib kohe koduselt soe tunne.

Kaj Pronko 51. lend

Meelde on jäänud mõistvad ja toredad õpetajad ning ühtne ja humoorikas klassikollektiiv. Mulle meeldib, et kool on väike ja asub maakohas, kus kujuneb õpilastel natuke teistsugune maailmavaade ja areneb „läbilöömisoskus“, kuna tihtipeale tuleb mõne asja saavutamiseks rohkem pingutada. Väga meeldiv üritus oli näiteks lõpuaktus.

Heino Sisask Taavi Ivan 49. lend

Meeldejäävad olid reisid, mida kooli poolt võimaldati (noortevahetused Inglismaal ja Ungaris). Muidugi ka see, kui sai koolilehte toimetatud ning huvijuht oldud. Tsirguliina Keskkooliga meenub ka vastutulelikkus. Alati oli võimalus tegeleda täpselt sellega, mis meeldis.

Julia Suvinen

õpetaja aastatel 1958-1967 ja 1984-1998

Kõige raskem ja kõige kergem – kõik jääb südamesse, aga mulle meenub hetkel see, kuidas mind teist korda tagasi tulles tööle vastu võeti. See oli midagi imelist. Selline asi jääb alatiseks meelde ning ühtlasi pani mind ka imestama. Sain sellest palju jõudu ning töötahet!

Rein Gross Taisi Luht 48. lend

Meelde on jäänud üks stiilinädal, kui terve meie klass oli rockipäeval ikka rajult rockilikud. Kõik mustades riietes, poistel ketid ja käte peal tattood, tüdrukutel tume meik ning sasitud juuksed. Meil on isegi foto sellest päevast alles. Meenub ka see, et tänu Marek Mekile saime palju teadmisi majandusõpetusest. Lisaks sain osaleda paljudel spordivõistlustel ja projektides ning ühel õppeaastal juhtisin isegi õpilasesinduse tööd.

õpetaja aastatel 1995-2000

Mulle meenuvad kohe töötajad, kellega siin kokku puutusin ning muidugi ka kõik kolleegid ja kindlasti ka õpilased. Töömeestega meenuvad sellised intsidendid nagu näiteks keldrist vee välja pumpamine ja tassimine. Mälestused on head. Ei ole asju, inimesi ega olukordi, mida meenutada ei tahaks, nii hulluks ei muutunud olukord kunagi. Ühed toredadamad hetked olid sünnipäevade tähistamised. Siis sai alati nalja ja kõik oli üldse väga tore.

direktor aastatel 1982-1995 ning õpetaja aastatel 1982-2002

Kollektiiv – nii lapsed, kui töötajad. Kõik jäävad meelde ja muidugi midagi paha Tsirguliinast meelde pole jäänud. See kool ei unune kunagi!

Salme Hindrikson õpetaja aastatel 1977-2010

Kuna ma olen ka selle kooli vilistlane, siis meenuvad automaatselt oma koolipäevad ning kõik vigurid, mis sel ajal tehtud said. Aga etapiga, mil olin siin koolis õpetaja, meenuvad kohe kolleegid ja õpilased ning kõik muu positiivne.

õpetaja aastatel 1953-1997

Mõeldes Tsirguliina Keskkoolist, meenuvad mulle kohe need tublid õpilased, kes ikka ja alati oma õpetajaid meeles peavad. Isegi siis, kui meil on olnud minevikus konflikte, küsivad nad kohtudes alati, kuidas mul läheb. Siiralt hea meel on mul selle üle, et ka täisinimestena ikka mäletatakse Tsirguliina Keskkooli. Kõik see tekitab minus väga sooja tunde ning vanaduses on ikka tore kooliaegu meenutada. Vahva on kohtuda õpilastega, kellega on ühiseid mälestusi ning veedetud toredaid hetki. Hea on ka fotode põhjal kunagisi koolipäevi meelde tuletada.

Marek Mekk

õpetaja aastatel 1997-2009

Regina Hiiob

kooli sekretär aastatel 1952-1999

Meelde on jäänud ainult ilusad asjad. Ka kaks last on lõpetanud siin kooli. Ehitati internaat, valmis võimla ning kolmas korruski koolile. Tänu millele saime väga palju ruumi juurde.

Parimad mälestused meenuvad õpilasfirmadega ning nende noortega, kes seda teha tahtsid. Aga mis ma öelda tahan, on see, et mõned tilgad tõrva meepotis võivad ära rikkuda kunagiste usinate mesilaste tubli töö. Kui kunagi oli kool hästi kokkuhoidev ja lapsi/noori väärtustav, siis paraku on kooli kuvand paljude silmis vastupidine. Aga meenub mulle mu oma klass ning muidugi ka toetavad kolleegid, keda on hea meenutada.

Ellu Torm

õpetaja aastatel 1955-1999

Parimad mälestused on seotud sellega, kuidas olen siin saanud tantsida, laulda, matkata. Rõõmsaks teeb see, et ma olen iseendaga hakkama saanud ja ise oma jõududega kõigest välja suutnud tulla. Ning tänu Tsirguliina Keskkoolile ongi Tsirguliina mu uus kodu.

Silvia Eisen

õpetaja aastatel 1971-2010

Meenuvad kohe toredad tööaastad, kolleegid ning õpilased, head mälestused. Oleks tore nendega kohtuda ikka ja jälle.

Koolilehe ajalugu

Koopia Tsirguliina Keskkooli 9b klassi ajalehest „Jõngermann“, mis nägi ilmavalgust 24. aprillil 1976.

Koolilehe ajalugu

FOTO: ERAKOGU

Tänase lehe eelkäija oli meie andmetel „Koller“, mis ilmus aastal 1995. Esimene uuenenud ajaleht ilmus 2009. aasta oktoobris. Autoreid jätkus ja ajalehte püüti välja anda lausa kord kuus. Kõrgete eesmärkide püstitamine tasus end kindlasti kuhjaga ära. Tänaseks on Sandra Pikk ja Timo Arbeiter meie kooli vilistlased ning on oma edasise elutee otsustanud siduda ajakirjandusega. Minul on eriti hea meel selle üle, et lehe toimetus on põlvkondade vahetuse üle elanud. Uus toimetus on Timol välja koolitatud ja tegutseb. Meie õpilaste tegemistest saate pikemalt lugeda kooli 100. aastapäevaks ilmunud raamatust „Ajaratas 100“.

Aeg ja kulumaterjalid on alati piiratud ressursid ja nii lepiti kooli juhtkonnaga kokku, et ajaleht hakkab ilmuma iga õppeveerandi viimasel nädalal. Noored on sõna pidanud ja täna on teie käes juba 16. number. See on kooli juubeli puhul välja antud erinumber, mis tänu meie vilistlaste abile levib üle Eestimaa. Siinjuures tahan ma rõhutada, et kõik need 16 numbrit on täielikult õpilaste poolt tehtud. Õpilased on ise leidnud autorid, kogunud artiklid, küljendanud ajalehe, paljundanud ja levitanud seda. Õpetajatelt on abi saadud korrektuuri tegemisel ja kool koos Tõlliste vallaga on loonud vajaliku materiaalse baasi. Tsirguliina Keskkoolis on ajalehte välja antud ka enne „Tsirgukest“. Tänase lehe eelkäija oli meie andmetel „Koller“, mis ilmus

FOTO: ERAKOGU

aastal 1995. Toimetus koosnes õpilastest. Kes täpselt toimetusse kuulusid, seda ei julge mälu järgi väita, aga ise nimetasid nad ennast nii: tähenärija Alex, peatoimetaja Minnie, toimetaja Sony ja varustaja Juzz. „Koller“ oli meie esimene koolileht, mida küljendati arvutil ja paljundati printerit kasutades. Raamatu jaoks mälestusi otsides saadeti meile üks väga huvitav materjal – koopia Tsirguliina Keskkooli 9b klassi ajalehest „Jõngermann“, mis nägi ilmavalgust 24. aprillil 1976. Arvuti ning paljundusmasin olid siis veel tundmatud unistused ja meie kunagised õpilased kirjutasid ajalehte pastaka - pliiatsiga. Lehest võib lugeda, et nii üritati igat lehte teha 10 eksemplari. Koopia vanast ajalehest leiate ka tänasest „Tsirgukese“ numbrist. Minu mälestuste järgi peaks meie koolilehe ajaloos olema veel mõned tublid toimetused, kes jõudsid vähemalt ühe lehenumbri väljaandmiseni. Kahjuks ei ole aga need ajalehed koolimajas tänase päevani säilinud. Soovin kõigile vilistlastele, endistele ja praegustele õpetajatele meeldivaid kohtumisi. Loodan, et meil õnnestub värskendada Teie mälestusi möödunud kooliajast ning nooruspõlvest.

6 RIINA JÄRLIK klassijuhataja

Seoses meie kooli juubeliaastaga viisid praeguse 5. klassi õpilased eelmise õppeaasta kevadel kooli vilistlaste seas läbi küsitluse nende õpinguteaegsest koolielust. Vastanute hulgas oli nii õpilaste vanemaid, sugulasi, sõpru kui ka naabreid. Lapsed olid üllatunud, kui said teada, et paljude vanemad ja vanavanemad on meie kooli vilistlased. Samuti leiti meie kooli lõpetanuid naabrite ja peretuttavate ringist. Ühine kool liidab inimesi. Õpilased said lisaks ankeedis küsitule palju meenutusi, mis talletusid nende mällu. Ankeedile vastas 39 meie kooli põhikooli või keskkooli lõpetanut. Nende hulgas oli nii 40 aastat tagasi kooli lõpetanu kui ka eelmise aasta vilistlane. Vanuseline kõikumine oli suur, mälestused eripalgelised. Klassijuhatajatest mainiti 30 nime: Ellu Torm, Maie Toodo, Vilja Karavin, Svetlana Oper, Marje Utsal, Koidula Jürgenson, Toini Jõeveer, Olev Piks, Anne Juust, Ülle Vihm, Linda Nitsar, Riina Järlik, Salme Hindrikson, Marek Mekk, Silvia Eisen, Endla Kõva, Ene-Eha Susi, Jaan Sõrmus, Koidula Soe, Eve Salundi, Helen Korol, Inna Leiman, Valentina Müürsepp, Kalmer Kivi, Rainer Kuutmaa, Õie Nõmmik, Helgi Vaga, Tarmo Vaap, Aivar Tammla, Mari Tabur. Õpetajatest mainiti kõige enam

Koolielu

Neljandike esimene uurimuslik töö

legendaarset ajaloo– ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Aino Põder’it (karismaatiline isiksus, hästi eriala tundev, pühendunud ja range), matemaatikaõpetaja Maie Toodot (matemaatika oli arusaadav ja selge kõigile; tark, kaval ja pühendunud) ja õppealajuhatajat Villem Alpi (muusikafenomen, hea huumoritajuga). Samuti leidsid märkimist õpetajad Rainer Kuutma – oskas hästi õpetada; Koidula Soe – rõõmsameelne ja tore; Ellu Torm – väga hea alusepanija õppimisele, eriti range õpetaja; Toini Jõeveer – klassijuhataja ja tore õpetaja; Toomas Arbeiter – korvpalli- ja võrkpallitreener; Svetlana Oper – väga hea õpetaja ja inimene, parajalt range ja leebe, aitas koolis paljusid; Ehtel Kuldvere-Vent – tegi tööd hingega ja viis lapsed laulupeole; Helgi Vaga – väga hea matkajuht; Salme Hindrikson – hea ja sõbralik õpetaja; Anne Juust – hea kehalise kasvatuse õpetaja; Marek Mekk – lahe sell, kihvt majanduse õpetaja; Ivo Pill – inimene oma lahedate juttude ja lauludega, oskas lapsi paika panna; Ene Kiivit – rõõmsameelne ja tore õpetaja; Olev Piks – eriline

geograafiaõpetaja; Helbe Tohus – alati tõsine ja asjalik; Heikki Järlik – hea inimene ja õpetaja; Vilja Karavin – omapärane, omas maailmas olev inimene, erilise õpetamisstiiliga; Milvi Alp – väga hea eesti keele õpetaja; Ene-Eha Susi – vahvad venekeelsed laulud tunnis. Ainetundidest on lemmikuna esikohal muidugi kehaline kasvatus ja 1970. - 1980. aastatel lõpetanutel ka ajalugu, matemaatika ja eesti keel. Järgnevad kunstiõpetus, füüsika, inglise keel, bioloogia, muusikaõpetus, tööõpetus, keemia, arvutiõpetus, sõjaline algõpetus, geograafia, vene keel, inglise keel. Huvialaringidest on meie vilistlased kõige enam osalenud rahvatantsus ja koorilaulus. Meenutatakse tänutundega tantsu- ja laulupidusid ning õpetajaid, kellega seal käidud sai. Väga paljud varasemad lõpetajad meenutavad tänuga matkaringe – aegu, mil käidi iga-aastastel matkatuuridel nii Eestis kui ka teistes tolleaegsetes NSVL vabariikides (suusamatkad Koola poolsaarel, Kaukaasias jm). Meenutatakse õpetajate Helgi Vaga, Ellu Tormi ja Koidula Soe entusiasmi

koos lastega nii talviseid, kui suviseid matkaradu tallates. Mitmed lõpetajad on meenutanud koolipidusid endises pinksisaalis, jõulupidusid ja kevadpidusid enda kaunistatud koolisaalis. Varasematel lõpetajatel olid meeles tööpäevad sovhoosis-kolhoosis, klubi Ecce-Homo töö, vabariiklikel võrkpallivõistlustel käimised, sanitaarpostivõistlused, sügisesed reisid Mihhailovskojesse ning mitmepäevased klassiekskursioonid. Meeldivate üritustena meenutati koos klassiga kooliümbruse koristamisi, spordipäevi Vahete metsas liinide all, korvpalli- ja võrkpallitrenne, stiilipäevi, teatri ühiskülastusi, õpilasesinduse üritusi. Küsimusele, milliseks kujunes osalejate elutee pärast meie kooli lõpetamist, saime tagasisidena teada, et vastanutest 6 on lõpetanud kõrgkooli, 14 keskeriõppeasutuse ja 19 siirdusid pärast kooli kohe tööle. Täname kõiki, kes ei pidanud paljuks meie ankeedile vastata. Saime teada palju huvitavat varasema koolielu kohta. Neljandikele oli see esimene uurimuslik ettevõtmine ja nad said sellega väga hästi hakkama. Aitäh teile!

Perepäev naerutas nii noori kui vanemaid ESTER KAASIK 10. klass

8. novembril toimunud perepäev oli mõnus ajaveetmisviis kõigile. Naerda said nii noored-vanad, õpilased-õpetajad, vanaemadvanaisad, isad-emad, õed-vennad – ühesõnaga kõik, kes kohale tulid. Suureks tõmbenumbriks olid

seekord jällegi maskotid. Üllatusmoment tekkis siis, kui T.O.R.E vant, jääkaru ning piraat tagaruumist poole tantsu pealt välja kargasid ja komme jagama hakkasid. Taas oli avatud kohvik, tehti näomaalinguid, mängiti mänge ning muidugi oli üleval ka näitus. Usun, et rahule jäid kõik, kel oli mahti sellest üritusest osa võtta. Teinekord teeme jälle!

Hello!

Kas saan hakkama? SILVA STEPANOVA huvijuht

6. – 11. novembril toimus Läti korraldajate eestvedamisel rahvusvaheline koolitus „HELLO - Holistic English Language Learning Opportunities“ Siguldas, kus osalejamaadeks Leedu, Läti ja Eesti. Koolitus oli mõeldud vähemate võimalustega noortega töötavatele noortejuhtidele ja noortele, mille käigus aidati osalejatel leida enesekindlust inglise keeles suhtlemisel, et teha esimesi samme rahvusvaheliste noorteprojektide planeerimisel. Olin rõõmus, kui sain teada Euroopa Noorte Eesti büroo poolt, et meie Gerlega osutusime valituks. Alles hiljem hakkasin mõtlema seal peab ju suhtlema ainult inglise keeles ja see hirmutas mind üha rohkem. Sellegipoolest soovisin ennast proovile panna ja uusi kogemusi saada. Rahustasin end nii: kui muidu hakkama ei saa,

Koolielu

siis abiks on kehakeeles suhtlemine. Meie reis algas lõunasel ajal, mil selgus, et rong väljub hoopis tund aega hiljem. Rongisõit kestis kaks tundi ja olimegi hotellis Sigulda. Õhtul, pärast osalejatega tutvumist, toimus esimene koostöömäng gruppides. Mängu nimeks oli Aaretejaht, pidime kaardi abil leidma erinevatele esemetele ja piltidele kleebitud silmi (kogu tegevus toimus pimedas linnas). See oli tore ja kasuks tuli ka minu vene keele oskus, sest grupis ei osanud paar noort üldse inglise keelt. Teine tööpäev oli kõige raskem, sest õppisime erinevaid projektitööga seotud sõnu. Huvitavamaks ja uueks mõisteks sai paljudel lifting ehk escalator speech. Meie mõistes tähendab see liftikõnet. Tekst või tegevus peab olema võimalikult lühidalt edasi antud kuulajas- või vaatajaskonnale. Võrrelda võib seda reklaamiklippidega,

millest ei tohi kaduda sisu. Sellise liftikõne, mille kestus tohtis olla ainult 30 sekundit, pidime ka meie tegema. Edasised päevad olid natukene kergemad, kuid väga sisukad. Õppisime praktilistes tegevustes uusi sõnu: oma organisatsiooni esitlemist, kohtumisõhtu ettevalmistamist, ristsõnade lahendamist, logo kujundamist, projektitegevuse järeltegevusi, pusle kokkupanemist, gruppidevahelist suhtlemist läbi facebooki ja skype, noortepassi kirjutamist, projekti kirjutamist ning erinevaid grupimänge. Meeldejäävamaks oli kindlasti üks Aafrika meloodiaga energiamäng ja grupitööna tekstide tõlkimine nii eesti kui ka vene keelde. Tõlkimine jäi just sellepärast meelde, et sellega sai palju nalja. Vahepeal ei saanud enam aru, kellele ja millisesse keelde oli vaja tekste ning arutelusid tõlkida. Isiklikult sain väga hea kogemusese ja tunnen, et üha

kasulikum on osata mitut erinevat keelt. Mõeldes tagasi sellele koolitusele, võin öelda, et need on väga vajalikud nii noortele kui ka täiskasvanutele. Julgesin suhelda inglise keeles täpselt nii palju, kui oskasin. Koolitajad olid väga hoolivad, nad selgitasid räägitu mitmeid kordi üle, kui midagi jäi arusaamatuks ning suutsid ka kõige raskemad tekstid panna väga lihtsasse keelde (mõtlen inglise keelt, sest koolitajad rääkisid ainult selles keeles). Esitlused ja õpetamine toimusid väga emotsionaalselt ja samas kiirustamata, arusaamiseks kasutati palju kehakeelt. Inglismaalt tulnud koolitaja Buzz Bury suutis suhelda kõigiga, sest sõnu polnudki vaja teada. Ta rääkis läbi kehakeele ja ei pannud kedagi halba olukorda. Kõik tundsid end tema juures väga mugavalt. Hiljem sain teada, et tal on suured kogemused erineva keeleoskuse ja rahvusest inimeste inglise keele õpetamisel Blackboolis. Tagasisiõit toimus meil ilma seiklusteta ja taoline tegevusterohke õppereis sai teoks tänu Euroopa Noorte programmi ning Tsirguliina Keskkooli toetusele. Kui alguses oli kõhklus, kas saan koolitusel inglise keelega hakkama, siis nüüd võin julgelt öelda, et sain hakkama!

Lõimitud õppe päev

ühendas erinevad õppeained ÕIE NÕMMIK

matemaatika õpetaja

Lõimingu mõiste on riiklikus õppekavas esmakordselt, kuid teine sõna, integratsioon on kasutusel olnud juba pikemat aega. Uues riiklikus õppekavas on lõimingule varasemast enam tähelepanu pööratud. Lõimingu mõiste on mitmetahuline. Kaasajal muutub oluliseks see, kuidas integreerida õppimist ja elu, kuidas seostada õpitud teadmisi ja oskusi nii ühes õppeaines kui ka erinevate õppeainete vahel. Meie lõimitud õppe päev toimus peamiselt ainesisesena. Eesmärgiks oli pakkuda õpilastele tavapäraselt erinevas õppekeskkonnas (klassideta õpe) motiveeritud õppimist, seostada õpitavat reaalse eluga, luua seoseid eri ainetes õpitu vahel, soodustada õpilaste aktiivsust. Igal ainel on meid ümbritseva maailma suhtes erinev vaatenurk, igal õppeainel on omad võlud. Keelte töötubades loodi pildilis-

sõnalist kollaaži (õp Ülle Vihm), koostati haikuraamatut, illustreeriti vanasõnu ja mõistatusi (õp Marika Troon), kuulati venekeelset muinasjuttu ja joonistati pilte (õp Ene-Eha Susi), õpiti mängides (rollimängud) inglise keelt, vaadati filmi „Kured lendavad“ (õp Svetlana Oper). Loodusainete töötubades räägiti vulkaanidest ja valmistati ise vulkaane; vesteldi aastatuhande arengueesmärkidest, vaadati lühifilme ja tehti plakateid; vaadati dokumentaalfilmi „Kaasaja rüütlid“ ja filmi põhjal arutleti kriisikollete humanitaarabi teemadel (õp Kadri Kalda); tehti katseid looduslike indikaatoritega, mängiti puude doominot, värviti kommidega lõnga ning mängiti ümber maailma mängu (õp Koidula Soe). Matemaatika töötoas tegeldi dünaamilise matemaatika tarkvara programmiga GeoGebra: loodi interaktiivseid töölehti, uuriti sümmeetriat looduses ja kujutavas kunstis, otsiti internetist pilte arhitektuurist, leitud piltidele

Lõimitud õppe päeval oli õpilastel võimalik teha ka looduslike indikaatoritega katseid. FOTO: KAAREL ERSTO

lisati õpitud kujundid ja jooned, konstrueeriti dünaamilisi ruumilisi kujundeid (prisma, püramiid) (õp Õie Nõmmik). Käsitöö töötoas valmistati vanapaberist käsitööpaberit, mida saab kasutada kaartide valmistamiseks või muudeks dekoratiivseteks töödeks (õp Vapu Laik, Silva Stepanova).

Töötoas Keskkond ja Ohud tehti grupitöid: ohutu sportimine ning alguse ja lõputa lood (õp Maire Baumverk ja Margus Muttik). Õpetajad, kes päeva ette valmistasid mõtlevad, kuidas järgmisel korral üht erilist õppepäeva korraldada. Ikka nii, et õpilastele meeldiks.

Viimane külg

SÕNARÄGASTIK KAARI KAASIK 12. klass

Oleme Teie jaoks välja töötanud jõuluteemalise sõnarägastiku, kust võid leida 30 sõna, mis on ühel või teisel viisil seotud eesolevate pühadega. Sõnu võid leida diagonaalis, ülevalt alla kui ka alt üles, vasakult paremale ning vastupidi.

JÕULULAUPÄEV PÄKAPIKUMÜTS PIPARKOOGID JÕULULAULUD AISAKELLAD KÜLMAPÜHAD KINGITUSED HAPUKAPSAS SEAPRAAD LUMI TÄHED JÕULUVANA PÄKAPIKK KUUSK KAKAO

MANDARIINID KÜÜNAL TULED PÕHJAPÕDER LUMEMEMM LUMESÕDA JÕULUPÄRG VERIVORST HÄIDPÜHI TUISK LÖRTS LUMELABIDAS SAAN VERIKÄKK JÕULUEHTED

LUULENURK Hommikul kell seitse pea ärkama ma üles. Ja siis lähen kooli, tahan targaks saada

Koolimaja, pisut mõtlik, näinud päevi halbu-häid. Seinal kellgi pisut tõtlik sada aastat mööda läind.

Kevin Põder 1. klass

Hendrik Saega 2. klass

Koolimaja on meil suur, ainult mitte väga uus. Aastaid on tal varsti sada, seda tuleb tähistada

Meil on Tsirguliinas kool, mis on tuntud igal pool. Käib õpilasi koolis palju, see on nagu kindel kalju. Lapsed jooksevad kõik ringi, kulutavad oma kingi.

Chris Marcus Krahv 1. klass Ilus, kena on see maja see on minu koolimaja. Hea ja vahva koolilaps, saab siin aina targemaks Markus Põder 1. klass Mulle meeldib koolis käia, mulle meeldib õppida. Siin on tore sõpru näha, lugeda ja targaks saada.

Meie kool on päris mõnus, koolitee seal üpris põgus. Koolimaja on meil valge, nagu talvel lumi karge. Palju lapsi koolis käib või see ainult nii kõik näib. Sünnipäev on varsti koolil seda laulame kõik rõõmsal noodil. Antero Lutt 3. klass

Koolis on nii lahe ja vahetund on mahe, mulle meeldib koolis käia, saab päevikut seal täita.

Püksid viigis ja kingad viksitud, kotis vahva kingitus. Üllatuseks tore luule, kuna meie koolil juubel. Vanust koolil juba sada – ei ma aja üldse pada. Pidu meil on täies hoos, uhkes kooli muinasloos. Ja üldse ma ei kurvasta, sest oma kooli armastan.

Elina Ritson 2. klass

Reni-Ando Mooses 3. klass

Suures valges vanas majas asub meie koolimaja. Kool on olnud selles majas 100 aastat juba.

Andris Lutt 2. klass

Mulle meeldib koolis olla, meil on väga ilus kool. Mulle meeldib õppida, luuletusi lugeda.

Selles vanas koolimajas õppinud on minu isa, vanaema ja tema isa. Nüüd ma tallan oma raja ise siia koolimajja.

Meie kool on väga hea, õppima seal ikka peab. Õpetajad on seal head, õpilastel kõik on peas. Kool sai saja-aastaseks, mina alles kümneseks. Koos käia aastaid mitu, täna aga peame pidu: õpetajad, õpilased ja kõik teised pidulised.

Kateriina Pavlovitš 1. klass

Kerttu-Liis Bettler 2. klass

Priidu-Joosep Kutsar 3. klass

Helina Saega 1. klass

Koolimaja suur ja lai, ammugi ta valmis sai. Ema, isa sealgi käinud, muret rõõmugi nad näinud. Õppida siin kaksteist aastat kõik me rõõmsalt saame koos. Sporti teeme nii, et vaatab terve kool kõik täies hoos. Koolis käia siin on tore, õpetajad kõik on head. Õpime kõik nii mis kole ja õpetajad parandavad meie vead. Kermo Solovjov 3. klass Mulle meeldib koolis käia, hommikuti saia süüa. Mulle meeldib Eesti kool, matemaatika ja inglise keel. Vahetund on hästi lahe, Õppimiseks vahel puudub tahe. Õpetajad hästi head, vahel paitavad mul pead. Õppima ma ikka pean, siis saan targaks ja kõike tean. Kerli Korp 3. klass