Page 1

Nr 3(17) 2013

Tsirguke Tsirguliina Keskkooli koolileht

Hindamatu

Kaarel Ersto püüdleb unistuste poole MERLIKA HÜDSI 10. klass

Meie kooli abiturient Kaarel Ersto on omale leidnud huvitava ning mõnevõrra ebatavalise hobi – motokrossi. Selle alani jõudis ta juba 2009. aastal. „Huvi motokrossi vastu oli juba väikesest peale, kuid siis sain võistlustel olla vaid pealtvaataja,“ sõnas Kaarel. Esimest korda sõitis noormees sõbra guadraceriga, kuid peagi sai ta ka endale oma quadi, milleks oli YFZ450. Peale paari esimest harjutamist osales Kaarel juba Vilaski kestvuskrossil, kus ta saavutas tubli 6. koha. Siis lõpetas ta mingiks ajaks võistlemise. 2010. aastal alustas taas sõitmist, kuid siis juba krossimootorrattaga. Sel ajal võttis noormees osa ainult ühest võistlusest. „2011. aastal otsustasime, et hobi korras pole mõtet krossi sõita ning samas – krossimootorrattaga võisteldes oli konkurents väga suur.“ 2012. aastal sai Kaarel endale uue guadraceri Suzuki LTR450. Tema kindel plaan oli võimalikult palju panustada treeningutesse ja võistelda nii Eestis kui ka Lätis. Sellel aastal osales Kaarel üheksal võistlusel ning sai alati häid kohti. Ta oli pidevalt esikümnes

Juba esimesel võistlusel saavutas Kaarel 6. koha.

ning tavaliselt võistles vähemalt paarikümne teise talendika võistlejaga. Ise räägib Kaarel nii: „Olen mitmeid häid kohti kaotanud kukkumiste ning tehnilistel põhjuste tõttu.“ Näiteks LAMA Burtnieki võistlus, kus Kaarel oli kolmandal kohal ja lõpuni oli jäänud vaid pool ringi. Ja ometi pidi ta võistlemise pooleli jätma, sest esiratas hakkas hoo pealt ära tulema. Katkestamise tõttu langes ta kolmandalt kohalt hoopis kuuendaks.

Kaarel oma õe Kristiinaga, kes on samuti motohuviline.

Noormehega on juhtunud ka mitmeid õnnetusi. Üks õnnetumaid, kuid samas õnnelik juhtum oli Kaarelil see, kui ühel võistlusel lendas ta rattaga üle pea ning quad lendas noormehele otse selga. „Ma olin pikali maas, pilti silme ees polnud ning hingata ei saanud,“ kommenteeris Kaarel ohtlikku vahejuhtumit. Kukkumisel sai Kaarel vaagna- ning seljapõrutuse, tal oli nimmelüli kõverdumine. Oma jäärapäisuse tõestuseks lausus ta: „Varsti pärast kukkumist hakkasin uuesti sõitma.“ Kaarel sõidab Valga motoklubi K&K (Karmid Karlid - toim) koosseisus. See on Valgamaal asuv laste ja noorte moto- ning tehnikaspordile orienteeritud klubi. Noori liikmeid on umbes 30. „Me käime koos võistlustel, laagrites ja teeme ühiseid treeninguid.“ Hetkel tegeleb Kaarel aktiivselt oma sportliku vormiga. Ta üritab teha mitmekesist treeningut. Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti käib ta jõusaalis, kus teeb jõu- ja vastupidavusharjutusi. Teisipäeviti jookseb ta 60 minutit ja pärast seda jälle jõusaali jalgadele harjutusi tegema ning reedeti jookseb ta taas 60 minutit. Kaks

korda nädalas teeb noormees ka muid treeningud, näiteks pallimängud kehalise kasvatuse tunnis. Hetkel üritab Kaarel jätta nädalavahetuse endale puhkamiseks, kuid enne võistlusi treeningplaan muutub. Varsti loodab ta alustada ka sõidutreeningutega, seda peamiselt vastupidavuse arendamiseks. Tulevikus tahaks noormees jõuda Euroopa meistrivõistlustele ja saavutada seal häid kohti. „Aga nüüd, kui kooli lõpetan, on mul plaanis minna Tallinna Polütehnikumi fotograafiat õppima ning kindlasti jätkata motokrossiga,“ tutvustab noormees oma tulevikuplaane. Kaarlit võib leida ka facebookis, sisestades otsingusse Kaarel Ersto #35.


JUHTKIRI:

Kevade ilu MERLIKA HÜDSI 10. klassi õpilane

Järjekordselt on käes kevad. Aeg, mil lumi sulab, veekogud kaotavad oma jääkaaned, ojad hakkavad vulisema, ka esimesed lumikellukesed pistavad pea lumekihi alt välja. Sinililled lükkavad laiali oma sinises kuues õied, metsakünkal avab üksik lill oma silmad, tibupehmed pajuurvad rõõmustavad lapsi. Linnud hakkavad lõunamaalt tagasi lendama. Päike soojendab iga päevaga järjest tugevamini ja tugevamini. Puud ärkavad pikast unest. Rõõm on seda kõike järjekordselt näha! Kevad on aeg, mil inimesed peaksid mõtlema iseendale, nautima hetki oma sõprade ning pere keskel ja mis peamine – on aeg puhata ning mõelda sellele, mida saaks oma elus paremaks muuta. Taas tuleb üritada olla parem ning hoolivam. Kas see, kui tuled hommikul naeratades kooli ja ütled rõõmsalt tere, muudab kellegi päeva ilusamaks? Kas see külvab soojust teiste südametesse? Kindlasti. Isegi kõige pahurama õpetaja või õpilase päev muutub rõõmsamaks – hoolimata sellest, et ta seda välja ei näita. Väga tähtis on aga hoida ja armastada oma sõpru. Väärtusta nende hinnanguid, hoia neid, hooli oma sõpradest ning ole neile truu. Nad vastavad sulle samaga, see on enam kui 100% kindel. Nad ei pruugi alati sinu kõrval olla, kuid tegelikult oled nende jaoks tähtis. Isegi siis, kui oled kaugel välismaal või viibid eemal. Isegi siis huvitab neid, kuidas sul läheb ning nad ootavad väga sinu kojutulekut. Olen selles niivõrd kindel, sest kogesin seda kõike ka ise ajal, mil veetsin neli suurepärast nädalat Inglismaal. Sellistel hetkedel saad väga hästi aru, kes on tõeline sõber, kes oli, on ja jääb alatiseks sinna, kus on tõelise sõbra koht - sinu kõrvale ning kindlasti ka su südamesse. Paljude jaoks on taas kätte jõudnud aeg, mil tuleb hakata valima, mida oma eluga edasi teha, kuidas seda korraldada nii, et tagasi vaadates oma otsustes ei kaheldaks. Kindlasti kimbutavad mõtted, kas ma teen ikka õige valiku, kas ma saan uues kohas ilusti ning edukalt hakkama. Alati usalda oma südamehäält ning siis saad hakkama kõigega! Püstita endale eesmärgid ning anna alati endast parim, et neid ka täita.

Foto on lavastatud ja pildil olijatel pole antud teemaga seost.

Üks emme, üks issi eest ESTER KAASIK 10. klass

Me kõik teame seda nippi, mil emme-issi väikelast sööma üritavad saada. Eks siis ikka meelitatakse: „Üks amps nüüd emme eest ja üks amps nüüd issi eest... ja siis veel üks amps õti eest,“ ja nõnda edasi. Kuid mõelgem nüüd korraks oma praegusele elule. Kui suurt osa meist, õpilastest, niiviisi meelitatakse? Mitte just otseselt, kuid kes noortest õpib ainult endale, kui paljude õppurite tegelikuks eesmärgiks on saada teadmisi ning selle nimel pingutada, kui paljud tõeliselt, südamest tahavad tundides õppida? Kätt südamele pannes võin isiklikult öelda, et mina tahan ennast harida. Viimasel ajal olen end tihedamini kui varem tunnis kuulamast ja kaasa rääkimast leidnud. Küllap see tuleb ka sellest, et nii öelda titeaeg on läbi saanud ja nühin koos oma üheteistkümne klassiõe, -vennaga juba keskkoolipinki. Hetkel, mil päriselt mõistsin, et õpingi enda ja ainult enda tarbeks, oli selle õppeaasta esimese poolaasta keskel, umbes novembri alguses. Hinnetega olin oma elu kehveimas seisus ning kõik, mida ma

PEATOIMETAJA Merlika Hüdsi (10. kl) KEELETOIMETAJA Marika Troon KÜLJENDAJAD Merlika Hüdsi Timo Arbeiter (vilistlane)

mõelda suutsin, oli see: miks ma olin nii rumal, miks ma ei õppinud, kas kõik need spikerdamised ja õppimata jätmised olid siis seda väärt?! Praegu, mil seis pole enam nii nutune (ajalugu ei ähvarda kaks tulla ja oma kolmedereaga olen leppinud), leian, et ei. Esimest korda oma elus sellistele asjadele mõtlema hakates saingi aru, et olen juba suur inimene ja pean ka nõnda käituma hakkama. Mõistsin viimaks, pärast kõiki neid nelja-viielisi aastaid, kui ma kord siit majast viimast korda välja sammun, pole niivõrd oluline mitte see, mis hinded on mu tunnistusel, vaid see, mis on mul talletunud kahe kõrva vahele. Jõudumööda olen üritanud seda kõike vaikselt ka oma klassikaaslastele selgeks teha, aga kui noor inimene ei taha midagi mõista, siis teda sundida ei saa. Ei, ma ei väida hetkel, et terve kümnes klass õpib vaid mamma - papa jaoks, seda kindlasti mitte. Meie seas on ka nii öelda teravad, mitte ainult nürid pliiatsid ning muidugi kõike ei jõua, tean seda ka omast käest. Paratamatult tuleb teha valikuid. Ning nüüd ongi aeg aru saada, kes millist teed sammuda tahab. Aitab nüüd minust ja mu klassist! Reaalsus on see, et neid tun-

nisegajaid ja mitte- õppijaid leidub ka mujal. Vaadates paar klassi allapoole, näeb seda võib olla isegi palju rohkem kui meie puhul. Aga siiski, siiski... Ma ei väida, et asi on ainult õpilastes. Suurt rolli mängib ka see, et reaalselt antakse liialt palju õppida. Kui ühe õhtuga peab valmis jõudma kahe - kolme peatüki kokkuvõtted, ära tegema mitu üsnagi keerulist matemaatikaülesannet, õppima selgeks kaks ajaloo peatükki ning valmis kirjutama ingliskeelse kirja sõbrale, siis paneb see kõik küll peast juukseid välja kiskuma ja magama ei jõua taas enne kella nelja hommikul. Kuid eks iga aine ole tähtis ja ise me selle tee valisime, kuigi mina ootaks küll natuke rohkem õpetajatepoolset mõistmist. Mõeldes hetkel koolile, ei taha ma sinnapoole vaadatagi. See suur valge maja tekitab minus ja kindlasti teis - meis kõigis - niivõrd palju vastandlikke tundeid, et vahel tahaks end sellest melust välja lülitada ja kuskile kaugele ära sõita. Päeva lõpuks, kui koolist koju jõuame, on meil teha ainult üht. Mõelda, miks me iga päev selle tee ette võtame, mis on meie eesmärk ning kuidas me saaks iseendast natukenegi rohkem anda, et seda edukalt täita.

REPORTERID Steven Elvet 5. kl Kaari Kaasik 12. kl Mari-Liis Saaremäe 11. kl Carmen Saega 7. kl Triin Talvik 6. kl Koolilehe väljaandmist toetavad Keili Ust 6. kl Tsirguliina Keskkool ja Tõlliste Vallavalitsus! Hanna-Liisa Pärnik 10. kl Hanna-Liina Pärnik 10. kl TÄNAME ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID! Karoliine Saega 9. kl Loe koolilehti internetis: Liina Suur 8. kl www.issuu.com/tsirguke Ester Kaasik 10. kl


Laulustuudio sai hoo sisse ESTER KAASIK 10. klass

Meie kooli muusikaõpetaja Margit Aigro-Siibak ja vilistlane Katre Kikkas annavad hoo sisse uuele laulustuudiole Fortissimo (ülivaljusti - toim), kuhu on oodatud kõik, kel väiksemgi laulupisik südames. “Laulustuudio idee tuli juba mitu aastat tagasi. Seda seetõttu, et meil on siin nii palju andekaid noori laulutalente, kellega oleks vaja teha veidike rohkem tööd, et paremini häält ja lauluoskust arendada,” sõnas õpetaja Margit stuudio loomise tagamaadest. Laulustuudios toimuvad kord nädalas kas individuaalsed tunnid, või kui on soovi, võib laulmas käia ka paarikaupa. Tundide ajal tegeletakse hääleseadega, otsitakse vastavale häälele sobivaid laule ning üritatakse leida võimalusi selleks, et laul huvitavamalt kõlaks. Pööratakse rõhku ka mikrofoni kasutamisele,

Tõlliste valla muusikapäeva kava

09.00 - 09.15 Nooremate saabumine (6-12aastased) 09.15 - 09.45 Sissejuhatavad ringmängud muusikaga 09.45 - 10.00 Paus 10.00 - 10.30 Mida saan teha oma häälega? 10.30 - 11.00 Rütmipillid I plokk 11.00 - 11.30 Lõuna 11.30 - 12.15 Rütmipillid koos lauluga II plokk 12.15 - 12.30 Edasised plaanid ja lõpetamine 14.00 - 14.15 Noorte saabumine (13-21aastased) 14.15 - 15.15 Mida saan teha oma häälega? 15.15 - 15.30 Paus 15.30 - 16.30 Muusikastiilid 16.30 - 17.00 Söögipaus 17.00 - 17.45 Ühislaulmine

Tantsutrupp Marleen end väärikalt esindamas.

Koolitants pakkus noortele tantsijatele taaskord pinget Tänavune koolitants toimus 23. jaanuaril Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Sel aastal osales Valga eelvoorus kokku 21 tantsutruppi. Kõige nooremad neist olid veel lasteaialapsed. Kõik tantsud olid atraktiivsed ja pilku püüdvad ning noored tantsi-

jad pingutasid nii, et higimull otsa ees. Meie kooli esindasid noored tantsutrupist Marleen, mida juhendab Piret Seen. Kahjuks sellel korral edasi ei pääsetud, kuid sellest hoolimata on osalejad äärmiselt rahul ja rõõmsameelsed, et see tee ka tänavu ette võeti. Noored said väga hea kogemuse ning loodetavasti näeme neid ka kevadpeol tantsimas.

kuna see, kuidas tajuda oma häält läbi mikrofoni, on omaette kunst. Laulustuudios osalemine maksab 10 eurot kuus. “Kuna oleme alles alustav MTÜ, siis vald meid rahaliselt ei toeta ning peame ise hakkama saama,” sõnas õpetajaMargit. Plaanis on teha ka lauluansambel, kus lauldakse mitmehäälselt, sest igaüks peab olema võimeline

laulma tausta ka teistele solistidele. Tulemas on muusikapäev, mille raames õpitakse tundma hääle kasutamise võimalusi, erinevate rütmipillide kasutamist ning tutvutakse erinevate muusikastiilidega. Üritus toimub 17. märtsil Tsirguliina Rahvamajas ning hind on 2€. Rohkem infot saab õpetaja Margiti või Katre Kikkase käest.

HANNA-LIINA PÄRNIK 10. klass

Valgamaa Poistelaulu võistlus 2013

Steven Elvet FOTO: TIMO ARBEITER

16. veebruaril 2013 toimus Valgas järjekordne Poistelaulu konkurss. Esinemas oli umbes 30 poissi. Tsirguliina Keskkooli esindasid sel aastal 3 poissi: Chris Marcus Krahv, Steven Elvet ja Rasmus Koroljov. Konkurss toimus neljas vanuserühmas: kuni 8-aastased poisid, 9-11-aastased poisid, 12- aastased poisid kuni häälemurdeni ja peale häälemurret noormehed. Kõik meie laulupoisid olid väga tublid. Chris Marcus ja Rasmus said oma vanuserühmas 3. koha ja Steven saavutas 1. koha. Esikohaga kaasnes ka võimalus esindada Valgamaad poistesolistide võistulaulmise Lõuna-Eesti vahevoorus, mis toimub 16. märtsil Võru Muusikakoolis. Hoidkem siis meie oma poisile pöialt!

Chris Marcus Krahv FOTO: TIMO ARBEITER

MARGIT AIGRO-SIIBAK muusikaõpetaja

Rasmus Koroljov FOTO: TIMO ARBEITER


Mida arvad kevadväsimusest ning kuidas hoidud haigustest? Kristen Kanep, 6. klass Kevadväsimus tekib kindlasti igal kevadel ja sellest pääsu pole kellelgi. See kimbutab ka mind ja seetõttu tekib soov rohkem magada, aga koolis on vaja käia. Nii et seda ma ei saa teha. Kaitsen ennast viiruste eest käsi pestes, vitamiine võttes ja vastavalt ilmastikule riietudes.

Annaliisa Bettler, 8. klass

Sander Elvet, 7. klass

Usun, et paljud inimesed kannatavad kevadväsimuse käes. Isegi ootan juba lume sulamist ja kevade tulekut. Haiguste eest üritan hoiduda soojalt riietudes (sall, kindad, müts) ning pidevalt teed juues.

Ma arvan, et kevadväsimus kimbutab igaühte. Ilusate ilmade tulekul tekib soov rohkem väljas olla. Haiguste eest hoidun nii, et joon ravimiteed. Piparmünt ja meliss on minu kaks suurt lemmikut. Lisaks sellele söön võimalikult palju mett.

Meeldejääv käik pealinnas KRISTI KÕIV

MARI-LIIS SAAREMÄE

12. klass

Kaunil reedesel naistepäeval pidid gümnaasiumi ja 9. klassi õpilased ärkama varem kui tavaliselt. Nimelt oli planeeritud õppeekskursioon Tallinnasse. Plaani kohaselt külastati Lennusadamat, messi Noor Meister 2013 ja Teletorni. Juba sõidu alguses olid kõik väga põnevil. Pealinna jõudsid noored enne lõunat. Pärast kiiret poeskäiku suundus bussitäis õpilasi koos nelja õpetajaga Lennusadamasse, kus jaguneti kahte gruppi: 10. ja 12. klass ning 9. ja 11. klass. Ühes grupis külastasid õpilased allveelaeva nimega Lembit. Teises grupis lahendati matemaatika ülesandeid. Lõpuks said kõik proovida erinevaid kostüüme ning ise ringi jalutada. Pärast paaritunnist kuulamist-vaatamist oli noortele ka maitsev lõunasöök serveeritud. Kõht täis, mindi messile Noor Meister 2013, kus õpilased pidid osa võtma vähemalt ühest töötoast. Messil toimusid kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ning kutseharidusmess. Kutseõp-

Neli sõpra kohtusid taas 11. klass

Noortel oli võimalus proovida saatejuhi ametit.

purid panid end proovile erinevates ametites ning võistlustes selgusid ka oma ala parimad. Poole kuue ajal õhtul sõidutas buss meid kõiki Teletorni, kus sai tutvuda torni ajalooga, näha hingematvat õhtust vaadet pealinnale ning proovida saatejuhi ametit. Tagasisõit kujunes ajaliselt pikemaks, sest teeolud olid halvenenud. Aga kui lõpuks kodudesse jõudsime, olime kõik ikka veel heas tujus.

Ühel kaunil, kuid krõbedal jaanuarikuu viimasel päeval said meie koolis kokku neli sõpruskooli: Luunja Keskkool, Järva-Jaani Gümnaasium, Puhja Keskkool ning meie, Tsirguliina Keskkool. See päev oli mõeldud eelkõige toredaks ajaveetmiseks ning rutiinist välja murdmiseks kuid boonusena oli juures veel võimalus sobitada uusi tutvusi sõpruskoolidega. Selleks, et seda kõike lihtsustada, olid välja mõeldud erinevad tegevused ning mängud, mis panid inimesi üksteisega suhtlema. Saabudes ootas meie külalisi ees kuum tee koos väikse kehakinnitusega ning oldigi valmis asuma tervitussõnade

Lõbus päev Ansomäel STEVEN ELVET 5. klass

Noortel oli võimalus külastada allveelaeva nimega Lembitu.

5. märtsil käisime klassiga Otepääl Ansomäel tuubitamas. Välja sõitsime kell 13.00. Kohale jõudes olid kõik väga rõõmsad, valisime tuubid ja lasime jäisest mäest alla. Ansomäel olime kaks tundi. Kõikidele meeldis see päev, sest mägi oli piisavalt pikk ja mäest ei pidanud üles ronima ja see tegi meele rõõmsaks. Kui liud lastud, olid kõik rampväsinud ja riided ka märjad. Siis läksime bussi, sõime ning hakkasime liikuma. Kokkuvõtteks oli Ansomäel tore – palju aktiivsust ja rohkelt lõbu.

juurde. See tehtud, moodustati grupid, kus kõik koolid aeti omavahel sassi. Niiviisi tekkis huvitav võimalus uuteks tutvusteks ning sidemeteks erinevate koolide õpilaste vahel. Enne lõunat mängiti erinevaid seltskondlikke mänge, peeti aardejahti, lahendati sudokut, ristsõna, viktoriini, tehti värvipaberist kuubikuid, valmistati suhkrukringleid ning arutleti põlvkondadevaheliste erinevuste üle. Pärast lõunat jätkasid osad grupid ennelõunaseid tegevusi, teised aga alustasid uutega. Joonistati, lauldi, tehti improvisatsiooniteatrit ning esitati vanasõna pantomiimi kujul. Ühisel lõpetusel kandis iga grupp ette ühe tegevuse, et teised saaksid aimu, millega mujal tegeleti. Tänati kohale tulemise eest, anti edasi korraldus-sau järgmisele koolile ning jäädi ootama uut kohtumist.

Vastlapäev lõbustas õpilasi HANNA-LIINA PÄRNIK 10. klass

12. veebruaril toimus ülekooliline vastlapäev. Selle raames korraldasid õpetajad Anne Juust ja Toomas Arbeiter mitmeid mänge ning huvijuht Silva Stepanova viis saalis läbi viktoriini. Ülesanded, mida täita tuli, olid tükil maad lihtsamad, kui alguses näis. Enamik osalejatest andis üritusele ainult positiivset tagasisidet. “Mulle väga meeldis. Põnev on see, et meile korraldatakse selliseid üritusi. Ühe tunni jooksul sai väga palju nalja, enim meeldis mulle aga üksteise vedamine kelgul,” rääkis 10. klassi õpilane Kristiine Karu meeldivatest kogemustest vastlapäeval.


HANNA-LIISA PÄRNIK 10. klass

Merily Boisen, 11. klass

Vallo Virnas, 12. klass

Minul kevadväsimust pole, otse vastupidi, kevade saabudes läheb tuju paremaks ja ise muutun energilisemaks. Haiguste eest võitlemiseks pesen tihti käsi nii koolis kui ka pärast kooli. Minu igapäevasesse menüüsse kuuluvad kindlasti küüslauguleib ja meesai, mille kõrvale on väga mõnus juua tassike kuuma teed. Ka vitamiinid on väga olulised selleks, et olla terve.

Mina seostan kevadväsimust vähese päikesevalgusega. Mida rohkem väljas olla, seda erksam ka oled. Kuid õpilasena tean, et päikesevalgust saab nautida peamiselt nädalavahetuste. Parim viis haiguste eest kaitsmiseks on karastus, kuid pean tunnistama, et selles osas olen olnud natuke laisavõitu. Seni on küll vedanud, et pole nakkushaigustesse haigestunud, aga kui midagi peaks juhtuma, siis proovin teisi säästa ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Observatooriumi külastus Tõraveres TIINA ARBEITER 4. kl klassijuhataja

Kui 4. klass hakkas sügisel õppima loodusõpetuses Päikesesüsteemi, siis otsustati ühiselt, et kindlasti tuleb ära käia ka Tõravere observatooriumis. Kõigi kindel soov oli vaadelda teleskoobiga taevast. Teatavasti saab teleskoobiga taevauuringuid teha vaid selge ilma korral. Nii jäimegi ootama päikesepaistelisi päevi ning kuuvalgeid öid. Kahjuks saatis ilmataat talve jooksul meile pidevalt lund ja näitas pilves taevast. Veebruarikuus hakkasid päevad jõudsalt pikenema ning päikestki oli taevavõlvil juba rohkem näha. Nii saigi lõpuks observatooriumi töötajatega kokku lepitud üks täiskuuaegne õhtupoolik. Teele asusime valge päevaga, kuid õhtu sättis end juba tasapisi sisse. Tsirguliinast välja sõites nägime, kuidas kuu metsa tagant välja piilus. Tõraverele lähenedes märkasid kõik, kuidas kuuketas aina kõrgemale tõusis ja ümbrus tasapisi hämaramaks muutus. Rõõmustasime juba ette, et saame kindlasti kuud ka teleskoobist

imetleda. Observatooriumi õuealal võttis meid vastu Kalju Annuk, kes üsna pimedas hakkas meile Tõraveres asuvaid teleskoope tutvustama. Kuu oli selle ajaga juba kuldseks muutunud ja kerkis aina kõrgemale. Meie pea kohal siras üks tähe moodi moodustis, mis osutus tegelikult hoopis Jupiteriks. Peagi sisenesime ühte kupliga hoonesse, kus asus väike muuseumiruum ja teleskoop. Alustuseks viidi meid kohe tähistaevast vaatlema. Teleskoop, mida meile tutvustati, oli suur ja võimas. Tema peegli läbimõõt oli 1,5 meetrit. Maailma võimsamate teleskoopide läbimõõdud pidavat olema aga kümneid kordi suuremad. Kui onu oli oma jutu lõpetanud, pani ta teleskoobi tööle ning avas kupli. Kupli avamine ning teleskoobi õigesse asendisse viimine kergitas kõigis põnevust, sest see tekitas müra ja tunde, nagu oleksime ise hakanud liikuma. Koheselt muutus ruum sama pimedaks ja külmaks nagu väljas. Kalju Annuki jutust selgus, et tänapäeva teadlased teostavad teleskoobiga vaatlusi siiski arvutite abil ja keegi ei pea

Õpilastele tundus eriti põnevana kupli avanemine ja teleskoobi õigesse asendisse viimine, juba siis ootas neid ees väga huvitav vaatepilt.

Õpilastel oli võimalus taevast vaadelda läbi teleskoobi.

enam külmas ruumis lõdisedes tööd tegema. Meil tuli siiski veidike külmaga võitlust pidada. Lõpuks saabus kauaoodatud hetk: kõik saidki läbi teleskoobi hakata taevavaatlusi teostama. Nägime erinevaid tähti, tähtede kogumikku Sõela, Jupiteri koos oma nelja kuuga. Kahjuks ei olnud meie planeedi Maa kaaslane Kuu veel piisavalt kõrgele tõusnud ja seega läksime vahelduseks väikesele muuseumiringile. Muuseumis nägime huvitavaid fotosid avakosmosest, udukogudest ja galaktikatest. Saime vaadelda ning katsuda üsna suurt ja 270 tonnist raudmeteoriidi tükki. Kalju Annuk tutvustas meile päikesesüsteemi mudelit. Juhtus ka üks veidi naljakas lugu. Nimelt muutusid lapsed ühtäkki rahutuks ja hakkasid sõnelema. Akna juurest oli kuulda mingeid mürtsatusi. Mina õpetajana kutsusin klassi korrale, sest arvasin, et nemad tekitasid seda müra. Kartsin nimelt, et võivad akna ära lõhkuda. Hiljem selgus, et lapsed olid märganud väljas akna all olevaid inimesi, kes pildusid vastu

akent lumekäkkidega. Seltskond tahtis hoonesse sisse saada, kuna ka nendel oli aeg observatooriumi külastamiseks broneeritud. Lõpuks avas härra Annuk ukse ka uutele külastajatele, kes olid väljas üle poole tunni külmetanud. Kui meie lapsed poleks neid inimesi märganud, oleksid nad pidanud veel kaua väljas külma käes ootama. Peale vahejuhtumit läksime kõik koos uuesti teleskoobi juurde, et hakata kuud vaatlema. Õnneks oli kuldne ketas piisavalt kõrgele jõudnud ning võimaldas meil läbi teleskoobitoru silma peale visata mitu korda suuremale ja lähemal olevale kuule, kui olime harjunud. Kes soovis, võis kõik kuul olevad suuremad kraatrid ka üle lugeda. Särava Maa kaaslase vaatlus pimestas lühikeseks ajaks isegi silmanägemist. Lapsed tundsid huvi, kas teleskoobiga päikest saab vaadelda. Selgus, et päikese vaatlemine on üliohtlik tegevus: vaatleja jääb pimedaks ja päikesekiirgus tekitab aparaadi ning ruumi põlengu.


Haridusmess „Vali nutikalt“ tõi kokku palju uudishimulikke noori MERLIKA HÜDSI 10. klass

Ühel ilusal märtsipäeval toimus Valga Spordihallis Valgamaa Haridusmess „Vali nutikalt!“. Selle ürituse põhieesmärk oli tutvustada noortele õppimisvõimalusi erinevates gümnaasiumites, kutsekoolides ning ülikoolides. Ennast tutvustamas olid mitmed erinevad gümnaasiumid: Valga Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium, Lähte Ühisgümnaasium, Miina Härma Gümnaasum, August Kitzbergi nimeline Gümnaasium ja Otepää Gümnaasium. Keskkoolidest Tsirguliina Keskkool ja Puka Keskkool. Erialade valikut tutvustasid Luua Metsanduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, Valgamaa Kutseõppekeskus. Kõrgkoolide võimalusi tutvustasid Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia,

Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Organisatsioonide osa noorte võimaluste suurendamisse jagavad ITL (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit – toim), Rajaleidja karjäärikohvik, Kaitseressursside Amet, Väliskogemus.ee, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürood esindas Seiklejate Vennaskond, VeniVidiVici, Eesti Töötukassa, Dream Foundation, Eures ning Valgamaa Noorteportaal Tankla Meie kooli esindasid kooliraadio ning õpilasesindus. Samas said üritusel osaleda 8.-9. klassi õpilastel. Meil oli võimalus tutvustada teistele noortele oma kooli. Rääkisime seal kõigest, millega me tegeleme. Kutsusime noori meile õppima. Saime uusi tutvusi, kuulata noortebändi ning meil oli võimalus võtta osa erinevatest loosimistest ja mängudest. Lisaks sellele oli noortel võimalik külastada erinevaid ettevõtteid ja

Aktiivsed noored tutvustamas koolilehte.

Kohal oli ka kooliraadio esindajad, kes mängisid head muusikat. Fotol Birgit Bõstrova.

tutvuda töömaailmaga Valga Gomab Mööblis, Moon OÜ’s ja Valgamaalases. Noored, kes käisid meie kooli esindamas, lahkusid sealt väga rõõmsalt. „Mulle meeldis väga see üritus. Tutvusin õppimisvõimalustega erinevates koolides ning sõlmisin ka uusi tutvusi. Peale selle saime reklaamida oma kooli,“ sõnas Hanna-Liina Pärnik. Ka Karoliine Saegal olid positiivsed emotsioonid: „Mulle see üritus väga meeldis. Mõnus oli kohtuda vanade heade sõpradega ning koolid, mis olid kohale tulnud, esitlesid end väga huvitavalt. See üritus oli väga kasulik neile, kes peavad otsustama, kus oma õpinguid jätkata. Loodan, et selliseid lahedaid messe tuleb Valgamaal veel.“ Õpilased jäid rahule ning juba oodatakse järgmisi toredaid üritusi!

Kristi aktiivselt kooli esindamas.

Uued huvitavad õppevahendid meie koolis Smart-tahvel Tähelepanelikumad meist on kindlasti juba näinud ja ehk ka uudistamas käinud geograafia klassis asuvat smart-tahvlit. Selle uue ning huvitava õppevahendi saime Tõlliste Vallavalitsuselt kooli juubelisünnipäevaks. Asukohaks valiti just see klass põhjusel, et loodusteadus ning geograafia on õppeained, kus lisamaterjale smart-tahvli abil kergesti ja kiiresti näidata saab. Lisaks on õpetaja Kadri Kalda klass üks sellistest, kus iga päev, iga tund õppetööd ei toimu ja see annab võimaluse ka teistel midagi niivõrd innovatiivset ära kasutada.


Sarmikad TORE-kad särasid taas LIINA SUUR 8. klass

Ühel külmal reedel tirises Lõuna-Eesti torekatel äratuskell juba hommikul kella kuue paiku, et alustada bussisõitu Tallinna Sikupilli Keskkooli poole, kus tähistati TORE 17. aasta sünnipäeva koos TORE AASTAKONVERENTSIGA. 8. veebruaril tulid taaskord üle terve Eesti kokku tugiõpilased, et veeta koos üks tegus ja asjalik päev. Seekord toimus konverents pealinnas Tallinnas, kuid see ei heidutanud meid sinna mitte minemast. Võibolla oli tahe just suuremgi, kuigi need neli tundi bussisõitu väsitasid kohutavalt. Sõit möödus kiiresti ja peagi saime kallistada oma sõpru, keda näebki ainult vastava organisatsiooni üritustel. Vastuvõtt oli soe ja üsna pea sai alustada sündmuse asjalikuma osaga. Alustuseks arutasime eelmise aasta tegevusi, valisime uue juhatuse, vaatasime, mida uus aasta endaga kaasa toob ning lõpuks kinnitasime aruanded. Raske töö tehtud ja juba ootaski lõunasöök. Kui kõht korralikult täis söödud ja jutud ves-

Erinevad tulemused Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorus saavutas 12. klasside arvestuses meie kooli õpilane Vallo Virnas 3. koha ja Siim Sirel 4. koha. Olümpiaadil osalesid ka Kaari Kaasik ja Meryt Salme. Täname õpetaja Koidula Soed. Meie kooli algklasside võistkond (Karl Kahro, Priidu-Joosep Kutsar, Pärt Saega, Antero Uibos, Kerli Korp, Kairit Kesa, Rene Allik) saavutasid rahvastepallivõistlusel 2. koha. Täname õpetaja Toomas Arbeiterit.

tetud, siis alustati töötubadega. Selle aasta töötoad olid järgmised: Vägivald koolis – Kellelt? Kellele? Miks?, Manipulatsioon – Kas oskan näha märke?, Torekate fantaasia, Sest tuleb üks TORE rahvatants, TOREdad massaažinipid, Tore mängudemaa „Ludoga“ ning juhendajate töötuba Visuaalne TORE. Kõikides töötubades käis asjalik tegutsemine ning lõpuks näidati ka teistele, millega just selles töötoas tegeleti. Töötubade läbiviijad olid noored toreliikmed ise ja kõik said suurepäraselt hakkama. Konverentsi lõppedes sõime kõik koos sünnipäevakooki ja nautisime viimaseid hetki üksteise seltsis. Mõne aja pärast istusimegi juba bussis ja algas pikk tagasisõit Valgamaale.

Meie kooli 5.-6. klasside võistkond (Triin Talvik, Kaisa Kerge, AnnaMaria Taukul, Mairo Parv) saavutasid 4. koha maakonna NUPUTA võistlusel. Täname õpetajaid Riina Järlikut ja Marje Utsalit. Meie koolist osalesid matemaatikaolümpiaadi piirkondlikus voorus 12. klassist Siim Sirel (4. koht) ja Kaari Kaasik ning 8. klassist Allar Rosenberg, Veiko Leegiste ja Tarmo Leib. Täname õpetaja Õie Nõmmikut. Detsembris korraldas AS STV lastele joonistuskonkursi, millest võtsid osa ka meie kooli 4. klassi õpilased. Osalejad pidid paberil kujutama jõuluaega ja uue aasta saabumist. Jaanuaris selgusid konkursi võitjad ja ka laureaadid. Meie kooli õpilastest keegi 3 parema hulka ei pääsenud, kuid Mariis Fuchs sai oma töö eest laureaadi tiitli. Täname õpetaja Tiina Arbeiterit. Maakondlikul matemaatikaolümpiaadil saavutas 4. klassi õpilane Mariis Fuchs 4. koha (osalejaid oli 40) ja 5. klassist Ruthanne Kern 9.-11. koha ning Anna-Maria Taukul 17.-19. koha (osalejaid oli 36). Täname õpetajaid Tiina Arbeiterit ja Riina Järlikut. Siim Sirel saavutas ÜLERIIGILISEL INGLISE KEELE OLÜMPIAADIL 8. koha. Õnnitleme Siimu ja tema õpetajat Svetlana Operit.

Dokumendikaamera ehk ELMO

Ega smart-tahvel ainuke uus ja huvitav asi meie koolis pole. Viimasel ajal on arvatavasti kõik näinud, et inglise keele klassis õpetaja laual on mingi uus seadeldis, millele nime raske anda. Tegelikkuses on see dokumendikaamera ehk ELMO. Selle põneva õppevahendi abil on võimalik läbi projektori näidata ükskõik mida, peaasi et asetad selle kaamera silma alla. Lisaks saab ka vajadusel demonstreeritavat eset, dokumenti, lisateksti vms suurendada-vähendada, salvestada ning koguni filmida. Kui on olemas lisaalus, siis saab ELMO abil ka kirjutada ja joonistada. Muretsetud sai ELMO eesmärgil, et õpetaja ei peaks kogu aeg lisamaterjale paljundama, vaid ta saab hõlpsasti näidata olemasolevat ainueksemplari tahvlile ja õpilased saavad vajaliku info sealt kiiresti ümber kirjutada.

Tulevased üritused Laulupäev - 17. märtsil Ülestõusmispüha tähistamine algklassidega - 27. aprill Kooliteatritefestival - 4. aprill Laulukarussell, kohalik voor - 4. aprill Känguru võistlus - 8. aprill Õpioskusteolümpiaad - 4. aprill Õpilasesinduste kohtumine Tõrvas - 05. aprill Lapsevanemate koosolek - 11. aprill Valgamaa laululaps 2013 - 20. aprill Viimane koolikell 12. klassile - 25. aprill Kooliolümpia - 30. aprill Uurimuste ja praktiliste tööde esitamise tähtaeg - 02. mai Kevadpidu - 9. mai Viimane koolikell 9. klassile - 27. mai


NUPUTA JA VÄRVI!

Seekordne kevadleht annab sulle suurepärase võimaluse leida üleval olevatelt piltidelt 10 erinevust ja et asi eriti põnev oleks, saad sa pildid hiljem üle ka värvida. Head nuputamist! V

U

M

E

E

L

E

S

P

E

A

K

U

N

T

L

Õ

R

U

B

E

G

O

O

N

I

A

L

Ä

L

N

Õ

Õ

S

O

K

A

N

S

A

I

A

L

I

L

L

E

V

R

I

R

P

R

E

E

R

I

A

K

E

L

L

K

I

A

E

U

L

G

E

R

B

E

R

A

S

N

B

L

L

S

Ö

K

L

P

R

L

E

Ü

I

E

I

P

U

J

Õ

E

Ü

K

R

O

O

K

U

S

K

K

N

M

R

I

U

M

A

I

E

J

O

A

R

I

L

I

I

L

I

A

G

A

I

L

E

E

S

I

N

E

S

K

L

J

O

S

S

V

N

I

D

N

A

N

N

O

E

E

I

M

O

Ü

S

Ü

U

L

I

G

A

R

O

L

S

P

L

U

T

R

N

Ü

U

L

H

K

A

R

L

U

I

Ü

L

A

N

E

E

N

T

K

R

B

I

U

S

B

R

A

K

E

E

B

A

O

E

L

O

A

K

G

L

L

I

L

A

U

E

Ä

P

R

P

K

M

E

K

J

Ä

G

I

F

Ü

Ü

S

A

L

SÕNARÄGASTIK HANNA-LIISA PÄRNIK 10. klass

Oleme Teie jaoks välja töötanud kevadhõngulise sõnarägastiku, kust võib leida 24 erinevat lillesorti. Mõnusat lahendamist!

KROOKUS SINILILL LUMIKELLUKE TULP POJENG SAIALILL PÄEVALILL RUKKILILL BEGOONIA LÕVILÕUG PETUUNIA GERBERA

IIRIS KOBARNELK LIILIA ROOS MEELESPEA PREERIAKELL ORHIDEE VÕÕRASEMA ÜLANE FÜÜSAL KANNIKE MAIROOS

Profile for Tsirguliina Keskkool

KOOLILEHT TSIRGUKE 17  

Kevadisest lehest on Sul võimalik lugeda toredast abituriendist, kelle huviks on motokross. Sul on võimalus näha, mida arvavad Tsirguliina K...

KOOLILEHT TSIRGUKE 17  

Kevadisest lehest on Sul võimalik lugeda toredast abituriendist, kelle huviks on motokross. Sul on võimalus näha, mida arvavad Tsirguliina K...

Profile for tsirguke
Advertisement