__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

TSIRGULIINA KESKKOOLI KOOLILEHT

ESIMENE VEERAND 2011

Nr 1(11), 2011/2012

HINDAMATU

Kas sa tead Noortekonverentsi õhk täitus pinge, armastuse ja särinaga neid fakte?

Noored, armusuhted ja sõprussuhted - nendel teemadel võeti sõna selleaastasel Valgamaa noortekonverentsil. Aasta maanooreks kuulutati meie kooli 11. klassi neiu Kristi Kõiv. Linnanooreks valiti Egle Kõvask ning noortesõbraks Siiri Liiva, kelle kandidatuuri esitasid meie kooli õpilasesinduse liikmed. Esimeses blokis rääkis Siiri Põldsaar noorte suhetest perega. Meie käest küsiti, keda me peame enda perekonnaks ning kelle unistusi me täidame. Vastuses saime teada, et alati tuleks täita iseenda unistusi ja tegeleda sellega, mis huvi pakub. Siiri lause: «Mitte midagi kasvatab iseloomu!», pani meid mõtlema. Teises blokis räägiti meile noorte suhetest sõpradega. Arutleti kirjasõprade üle ning räägiti, kuidas sõpru meeles pidada ja neid hoida. Kui tahame olla hoolivad ja truud sõbrad, siis peame hoiduma sildistamisest, hinnangute andmistest ja süüdistamisest! Kolmandaks rääkisid meile Pille Paberits ja Marek Nõmmik noorte suhetest koolis. Arutasime, milline peaks olema kooli õhkkond, missugune oleks õige pinginaaber, millise päeva kohta saab öelda, et oli hea päev ja kuidas muuta kool paremaks? Arvamused ja vastused esitatud küsimustele on järgmised:

Tsirguliina Keskkoolis õpib 2011/2012 õppeaasta seisuga

151

õpilast, keda õpetavad

26

õpetajat. Sama palju liikmeid on ka õpilasesinduses, neist

8

õpivad gümnaasiumiastmes. Kooli esimene lend lõpetas aastal

1960

23

ja seal õppis Maanoore tiitli sai juba neljandat korda meie kooli õpilane. Foto: Timo Arbeiter

õpilast. Kuldmedaliga on kooli lõpetanud

4

14

õppurit, hõbemedaliga aga .

Meie haridustempel pole aga alati olnud kolmekorruseline. Kolmas korrus ehitati alles aastal

1967.

Võimla ehitati juurde

1972. aastal.

Pärast huvitavaid teemasid jagati välja noorte vabatahtliku pass, mille said Valgamaa Noortekogu liikmed. Loositi välja ka fotokonkursi võitja, kelleks oli Sirly Solo. Mõned nädalad enne üritust toimus luulekonkurss, kuhu võis kirjutada luuletuse armastusest ja sõprusest. Sellele konkursile laekus kahjuks ainult üks luuletus, mille autoriks oli meie kooli õpilane Liina Suur. Tubli töö! Noortekonverentsi lõpus pandi lavale neli tooli, seejärel öeldi, et sinna oodatakse kaht kiiremat tüdrukut ja poissi. Kiirustajate hulgas oli meie koolist taas

Milline on õige pinginaaber? • See, kelle pealt saab maha kirjutada. • Sõber, kellega on lihtsalt hea koolitundides olla. Millise päeva kohta saab öelda, et oli hea päev? • Siis kui olen saanud häid hindeid. • Kui õpetaja ei too kodust kaasa halba tuju. • Kui olen teinud kellelegi midagi head. Kuidas muuta kool paremaks? • Õpilasesindus teeb kooli elu huvitavaks. • Mina ise! Liina Suur. Keegi ei osanud arvata, mis neid ees ootab. Lõpuks öeldi, et need ilusad ja tublid noored saavad tasuta minna Tartusse AHHAA 4D kinno ja AHHAA Teaduskeskusesse. See oli midagi uut ja huvitavat. Viimaks jõudis kätte aeg, mil pidime lahkuma. Lõpetamisel tegime kõik ühe suure-suure grupikalli ja Sille jagas kommi. Tule järgmisel aastal ka Sina noortekonverentsile ja Sa ei kahetse! Kaarin Granovski ja Liina Suur

MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT «MINU KODUKOHA VEEKOGU»? Peatselt möödub kuus kuud sellest, kui neli meie kooli 11. klassi õpilast, Vallo Virnas, Meryt Salme, Kaari Kaasik ja Siim Sirel, hakkasid osa võtma projektist «Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused». Vastava ettepaneku tegi meile keemia- ja bioloogiaõpetaja Koidula Soe ning meid abistab ka geograafiaõpetaja Kadri Kalda. Antud projekti eesmärgiks on

kajastada mõnd kodukoha veekogu ning selle rolli inimeste elus minevikus ja tänapäeval. Selle tulemusel on võimalik erinevaid veekogusid omavahel võrrelda. Põhisisu projektist moodustavad veekogu füüsikaliste ja keemiliste näitajate mõõtmine – hapnikusisaldus vees, voolu kiirus, sügavus, vee läbipaistvus, värvus ja lõhn. Kolm korda projekti perioodi jooksul toimuvad aga ka põhjalikumad veeloomade

ja –taimede uuringud. Kõik oma tulemused peame kandma andmebaasi, kus neid saavad uurida ja kasutada teised osalejad. Novembri lõpp toob endaga kaasa projekti lõpetamise ning kokkuvõtete tegemise. Kogemus oli väga hea ning midagi sarnast võiks peatselt uuesti toimuda! Siim Sirel, 11. klassi õpilane


Lk 2 | Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke

Meie vaimne tervis

Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervist võib hinnata kolme valdkonna kaudu: kehaline ehk füüsiline tervis, vaimne tervis ja sotsiaalne tervis. Kõik need valdkonnad on tähtsad, kuid erilist tähelepanu tuleks pöörata meie vaimsele tervisele. See väljendub võimes õppida ja keskenduda, oskuses puhata ning toime tulla oma tunnetega. Vaimne tervis sõltub mõtlemisest ja tahtest. Näiteks sõltub inimese enesetunne sageli tema meeleolust. Rõõmus meel aitab end hästi tunda, nii et mõni kehaline häda lausa ununeb või siis möödub kiiremini. Tavaliselt me ei tunneta vaimse tervise tähtsust seni, kuni see korras on. Küll aga märkame kohe, kui miski hakkab aju tööd häirima. Lärm, müra ja vali muusika ei lase korralikult keskenduda ning hajutavad tähelepanu. Seda eriti õppetunnis ja kodus järgmiseks päevaks koolitunde ette valmistades. Lärmakas ümbruses väsid hoopis kiiremini. Puhkus on vaimse tervise oluline eeldus. Kui märkad väsimuse märke, tee paus. Vaimse töö iseärasuseks on see, et kui katkestad töö, ei kao sellega seotud mõtted sugugi kohe. See tähendab, et aju töötab edasi. Puhkust vajavad nii aju kui silmad. Parim viis vaimsest tööst puhkamiseks on kehaline tegevus, näiteks õues olek, jalutuskäik metsas või jõe ääres kalapüük. Kindlasti ei ole puhkuseks televiisori vaatamine või arvutil mängimine.

Üks lihtsamaid viise oma tervis korras hoida, on regulaarset käsi pesta. Foto: Timo Arbeiter

Väga suuresti mõjutab meie vaimset tervist positiivne mõtlemine. See on rõõmus ellusuhtumine, enesekindlus ja heade eesmärkide nimel tegutsemine. See aitab probleeme edukamalt

lahendada ja oma võimeid paremini ära kasutada. Ka enesehinnang on üks vaimse tervise komponentidest. See on inimese arvamus iseenda kohta .Enesehinnangust sõltub, mida inimene arvab oma tegevustest ja oskustest. Väga kerge on kas või tahtmatult riivata teise inimese enesehinnangut. See võib juhtuda naljaviluks lendu lastud lausest, mõni solvav märkus või ka teise inimese ignoreerimine. Et inimese enesehinnang oleks positiivne, peab inimene mõistma ja hindama ennast, siis suudab ta mõista ja armastada ka teisi inimesi. Tuleb alustada enese muutmisega. Kui inimene parandab oma käitumist kellegi suhtes, muutub kindlasti positiivsemaks ka teise inimese suhtumine. Mida paremini meisse suhtutakse, seda sõbralikumad ja rõõmsamad me oleme ja seda tervemad ka vaimselt. Ärge laske tulla vaimsetel pingetel oma igapäevaellu. See põhjustab koolistressi. Olge rõõmsad, optimistlikud ja mõelge alati positiivselt. Selle asemel, et mõelda: «Ma ei oska tunnikontrolli», mõtle: «Ma õppisin eile korralikult. Kui ma rahulikult mõtlen, tuleb mul kõik vajalik õigel ajal meelde!» Puhake palju, tehke sporti ja viibige palju õues. õpetaja Anne Juust

JUHTKIRI Ilmumise kuupäev: 21. oktoober 2011

Peatoimetaja

Liina Suur (7. kl)

Keeletoimetaja Marika Troon

Küljendaja Timo Arbeiter

Fotograaf

Kadri-Triin Kattai (10.kl)

Toimetus Sandra Pikk (12. kl) Kaari Kaasik (11. kl) Aivi Bõstrova (10. kl) Kadri-Triin Kattai (10. kl) Mari-Liis Saaremäe (10. kl) Kaarin Granovski (9. kl) Merlika Hüdsi (9. kl) Kristiine Karu (9. kl) Kadrian Possul (9. kl) Lisette Tohus (9. kl) Gerle Rätsep (8. kl) Karoliine Saega (8. kl) Kaisa Kerge (5. kl) Triin Talvik (5. kl) Kaisa Tiirmaa (5. kl) Lehe trükkimist toetavad Tõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool. TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID! Loe koolilehti internetis: http://issuu.com/tsirguke

Tere kool!

T

aas on kätte jõudnud aeg, mil saate lugema hakata aegumatut koolilehte Tsirguke. Väljas on tunda jahedat õhku, värvilised lehed on tulnud meid tervitama ja mõnus lugemine kulub pimedate õhtute juurde alati ära. Süüta mõned küünlad, sea ennast mugavalt sisse ja võta kätte meile armsaks saanud koolileht. Käesolev leht on pühendatud meie algklassi õpilastele, kes tänu joonistustele meie kujundust värvikamaks muudavad (Eros Karm, Rahel Bettler, Karl-Martin Kutsar, Krista Zõhtsõk, Mariis Fuchs). Pealegi saab sellest lehest lugeda huvitavaid fakte õpetaja Heda Hanssoni kohta ning on ka ülevaade koolis toimuvatest huviringidest. Kooliaasta avaaktusel oli meie ümber suvi, kuid praegu elame juba täiesti sügises. Minule meeldib sügis väga, loodan, et ka teie oskate seda samamoodi hinnata. Kooli algusega kaasneb taas pidev õppetegevus, seega soovin teile kõigile palju jaksu, mõelge tunnis kaasa, lahendage koduseid ülesandeid ning leidke aega värviliste lehtede sees viibimiseks ja sügisõhu sisse hingamiseks. Koolilehe meeskond soovib kõikidele ilusat jätkuvat kooliaastat ja lõbusat algavat vaheaega!

KORIDORIKÜSITLUS

Kas pesed enne söömist käsi ja millistesse haigustesse võib nakatuda, kui seda ei tee? Küsitles: Kaari Kaasik Fotod: Kadri-Triin Kattai

Ester Kaasik (9. kl): «Jah, pesen küll, sest olen kursis haigustega, mis tekivad, kui käsi ei pese. Kollatõbi, ussid, kõhulahtisus.»

Karoliine Saega (8. kl): «Jah, pesen käsi enne söömist, sest ei taha saada endale kollatõbe. B-hepatiit ja ussid.»

Erika Kesvatera, Eliis Karm, Andra Punt, Annaliisa Bettler (7. kl): «Peseme enne söömist alati käsi. Ei taha haigestuda erinevatesse viirushaigustesse. Kollatõbi, ussid, bakterid, seagripp, linnugripp, düsenteeria, erinevad nakkushaigused.»

Kirsti-Helena Kutsar (5. kl): «Pesen käsi, sest ei taha haigestuda kõhuviirustesse. Kõllatõbi, ussid, kõhuviirused.»

Siim Sirel (11. kl): «Ei pese käsi, sest olen selleks liiga laisk. Kollatõbi.»

Kristel Pruks (7. kl): «Jah, pesen käsi. Ei taha haigestuda viirustesse. Hepatiit, ussid.»


Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke |

Lk 3

Millega saadi hakkama

korvpallikooli

suvelaagris?

MTÜ Valga Korvpallikool ja Puka vald korraldasid sel suvel Valgamaa noortele vanuses 8-18 aastat suvelaagri. Laager toimus Puka keskkoolis. Laagris oli kolm vahetust. Esimene vahetus oli 13.-17. juunil, teine 4.-8. juulil ning kolmas 18.-22. juulil. Laagrisse olid oodatud kõik Valga maakonna noored, kelle huviks korvpall. Seal pandi rõhku füüsilisele treeningule, mängiti palju sportlikke mänge ja muidugi ka korvpalli.

Kuidas saavutada suurepärane inglise keel nelja päevaga?

Kes on koolilehe uus peatoimetaja Koolilehe uus peatoimetaja Liina oma uues ametis. Foto: Timo Arbeiter

Tutvusta end Minu nimi on Liina Suur, olen 13-aastane. Õpin Tsirguliina Keskkooli 7.klassis. Elan Tõlliste vallas Sooru külas. Olen pisut kummaline isiksus.

Millega sulle meeldib vabal ajal tegeleda? Mulle meeldib vabal ajal teha kõige mõnusamat asja – lihtsalt puhata! Kellele siis ei meeldiks ennast voodisse pikali visata ja lösutada? See on üks minu lemmiktegevustest, kuid muidugi meeldib mulle ka sporti teha. Eriti veel sügisel, kui mets on värviline ja väljas tunda jahedat õhku, mis teeb põsed roosakaks. Pean ära mainima ka selle, et üritan igal vabal hetkel kirjutada mõne salmikese.

Millised tunded sind valdasid, kui said teada, et just sind valiti uueks koolilehe peatoimetajaks? Tunded olid suurepärased! Muidugi olin väga üllatunud. Samal hetkel tekkisid kohe ka küsimused, miks valiti just mind, kas ma ikka saan selle tööga hakkama? Mõne minuti pärast leidsin küsimustele vastused ning otsustasin selle kohustuse enda peale võtta. Olen kindel, et sellest ametist on mulle edaspidiseks eluks palju abi.

Olen kuulnud, et kirjutad ise luuletusi, kust tulevad sinu ideed ja mõtted? See on täitsa tõsi! Ma arvan, et olen luulehaiguse pärinud oma õelt Tuulilt, kes kirjutab samamoodi värsse. Kõik minu mõtted ja ideed tulevad nii äkki, et mul peab alati pastakas ja märkmik kõrval olema. Mind inspireerivad kindlad asjad nagu näiteks täiskuu, vihmased ilmad, lumi, armastus. Need neli ajavad mind tõsisesse luuletuhinasse.

Millega sa veel peale spordi tegeled? Sport on minu elus väga tähtsal kohal, kuid kahjuks on mu põlved praegu haiged ning pean loobuma igasugusest trennist. Mind lohutab aga see, et taas on alanud näitering. Näitlemine on

Liina Suur?

üks minu kirgedest. Armastan seda õhkkonda, mis on lava taga, laval ja peale etendusi. Ma tunnen ennast näideldes nii hästi ning arvan, et minu tulevik on kindlasti seotud teatriga.

Kas on sul ka mingi kindel soov, mida tahaksid täita peatoimetajana? Ma usun, et kui ma siin oma soovi avaldan, siis see enam täide ei lähe - kahjuks. Kuid võin öelda, et mul ON oma kindel soov!

Laagris oli võimalik kasutada kõnekeelena ka inglise keelt, kuna treeneriteks olid kaks välismaalast: ameeriklane Ozell Wells ja serblane Petrovits. Ozell Wellsil on väga huvitav karjäär - ta on olnud 52 erinevas riigis treener. Ozelli missiooniks on propageerida korvpalli ka Valgamaal ja anda noortele võimalus ennast tõestada ning seeläbi nende unistused ellu viia. Laagri eesmärgiks oli korvpalli propageerimine Valga maakonnas: spordihuviliste noorte ühistegevuse käivitamine, andekate noorte otsimine, treenimine, pingutamine edukate tulemuste nimel, et noored oleksid võimelised esindama kas korvpallikooli või oma valda Eesti meistrivõistlustel korvpallis, noorte suvise vaba aja sisustamine kasulikult ja meeldivalt, uute kontaktide loomine Valgamaa erinevate piirkondade vahel. Korvpallilaagrist võtsid osa meie kooli 12. klassi noormees Ats Tamm ja 11.klassi õpilane Kaari Kaasik. Kaari Kaasik

Kuidas valmistud koolilehe koosolekuks? Koolilehe koosolekuks valmistun kodus kindlasti. Panen kirja märksõnad ja tähtsamad asjad, millest tuleks rääkida. Mul on üks hea kaaslane, kes aitab mind kõiges! Temalt õpingi uut ametit ning loodan väga, et minust saab sama hea koolilehe peatoimetaja, nagu oli seda Sandra Pikk!

Kas peatoimetaja roll on sulle raske? Ma ei oska seda veel praegu öelda, sest see on minu jaoks alles esimene koolilehe koostamine. Ma loodan, et saan oma tööga hästi hakkama!

Üks päev Valga Maavalitsuses

õpilasesinduste

ümarlaual

Raamatud on väga väärtuslikud ja mulle meeldib neid lugeda. Minu kaks lemmikraamatut on «Medaljon» ja «Noorkuu».

Septembri lõpus leidis Valga Maavalitsuses aset õpilasesinduste ümarlaud. Meie kooli käisid esindamas Kaarin Granovski, Merlika Hüdsi, Kaisa Kerge ning Robin Altosaar. Teemasid, millest rääkisime ja arutasime, oli palju, päev oli tihe ning sisurikas. Koosviibimist viis läbi Siiri Põldsaar, kes rääkis meile, millised üritused ja projektid on Valgamaal tulemas. Esimeseks külaliseks oli Valga Maavalitsuse karjäärispetsialist Marek Nõmmik ja tema lause: «Noored, võtke aega ja mõelge, milline on teie järgmine samm oma elus,» pani meid juba mõtlema. Teiseks külaliseks oli Kalle Vister, kes on Hariduse- ja kultuuritalituse juhataja. Kolmas külaline oli Aile Viks. Tema tuli meile rääkima www.tankla. net kodulehest, noortelehest Tankla ja kuidas sinna reporteriks saada. Päevakorras oli veel õpilasesinduste tegevusplaanide ning aastaplaanide arutelu ja meie kooli õpilasesinduse plaanide tutvustamine.

Gerle Rätsep

Kristiine Karu

Tean et oled T.O.R.E. ühingu liige, räägi mis sulle T.O.R.E. juures kõige rohkem meeldib? Kui ma kuulen ja näen sõna T.O.R.E., siis hakkab mu süda kiiremini lööma. Ma ei kahetse mitte-mitte kunagi, et astusin T.O.R.E. ühingusse. Tänu sellele olen saanud enda ellu palju uusi ja hoolivaid sõpru! Kõige rohkem meeldivad mulle TOREKAD, kes on sooja südamega. Mitte keegi ei narri ega halvusta üksteist. Maailma kõige ägedam üritus on T.O.R.E. suvekool - hästi lõbus ja huvitav!

Loed sa meeleldi raamatuid? On sul ka oma lemmik?


Comenius Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland

«Exploring European Contrasts»

3.-8. oktoobril Eestis

Rahvusvaheline projekt

3.-8. oktoobrini olid meie koolis Comeniuse projekti raames külalised neljast erinevast riigist: Hispaaniast, Iirimaalt, Hollandist ja Norrast. Esmaspäeval õhtul saabusid kakskümmend välismaa noort ning seitse õpetajat meie kooli. Kõigepealt tutvuti ja tehti mänge, et üksteist paremini tundma õppida. Teisipäeval oli koolis õpetajate päev. Õpetajate auks toimus aktus, millest võtsid osa ka külalisõpetajad, kellele seesugune kogemus oli esmakordne. Kolmapäeval tehti sõit Võrumaale, käidi nimelt Setomaal. Seal tutvustati, milline oli elu Eestimaal vanasti. Võõramaalastele pakkus see väga huvi, kuna nende maal pole kunagi midagi sellist olnud. Projektipäeval ehk neljapäeval tegeleti tõsiste ülesannetega. Reedesel päeval külastati Tartu linna. Laupäeva varahommikul saadeti kooli eest nutu ja pisaratega bussi peale kakskümmend seitse toredat väliskülalist. Nüüd aga pajatavad viis Comeniuse projektis osalenud külalisõpilaste majutajat nädala seiklustest ja tegemistest läbi enda silmade.

Esmaspäev, 3. oktoober Ootus ja ärevus käsikäes.

Tekst: Sandra Pikk, Kadri-Triin Kattai, Kadri Talvik, Aivi Bõstrova, Rasmus Koroljov Fotod: Timo Arbeiter Kolmapäev, 5. oktoober Lotokolmapäev.

Sandra Pikk:

Kadri Talvik:

Ootasime põnevusega esmaspäeva õhtupoolikul enda külalisi. Täpselt pooleks – noored ootasid kohe-kohe saabuvat bussi fuajees ja nende vanemad väikeses saalis. Jõudnud kooli, teatati meile ärevaks tegev uudis – hollandlaste lend katkestati ja nad pidid lennujaamas ootama mitmeid tunde järgmist lennukit ning seetõttu saabusid meie õpilaste peredesse kell 00.00 öösel. Kui külalised vastu võetud, hakkasime väikeses saalis, kus oli kaetud laud kergete suupistetega, mängima nn jää-murdmise mänge. See tähendas seda, et hakkasime murdma seda tugevat ja külmunud jääd, mis oli alguses meie vahel. Vanemad aga riputasid samal ajal üles näitust. Pärast mänge tutvusime kooliruumidega ja läksime oma külalistega kodudesse, et järgmiseks päevaks korralikult välja puhata.

Kolmapäeva hommikul saime õpilaste ja külalistega koolis kell 8.00 kokku, et sõita Setomaale. Seal ootas meid juba giid, kes

Teisipäev, 4. oktoober Õpetajate päev. Kadri-Triin Kattai:

Teisipäeval oli koolis õpetajate päev, mille puhul toimus aktus. Sellest võtsid osa ka välismaa õpetajad, kellele seesugune kogemus oli esmakordne. Aktusel tunnustati meie kooli ning ka teiste riikide tublisid õpetajaid. Esines mudilaskoor ning esimene klass oma lauludega. Peale aktust suundusid õpilased oma klassidesse ning õpetajad eraldi klassi, et kuulata välismaa noorte presentatsioone enda ning oma riigi kohta. Norra tüdruk Ingrid arvas nii: «Õpetajate päev oli väga tore, eriti see kui pidi ise õpetaja olema. See oli huvitav, polnud varem sellisest asjast kuulnud.» Hiljem toimusid tunnid kaheteistkümnenda klassi «õpetajate» poolt, nagu ikka õpetajate päeval kombeks on olnud. Teisipäeva õhtul toimus kontsert Avastades Euroopa Kontraste, millest võtsid osa ka meie välismaa külalised. Hispaanlaste, norrakate ja hollandlaste poolt võis kuulda nendekeelseid laule. Iirlastel oli ette valmistatud iiri tants kui ka vilemäng. Iirlanna Simonele meeldis just see, et iga riik tegi midagi erilist. Pärast kontserti toimus disko, kus sai kõvasti tantsu keerutada.

rääkis, kuidas Setomaa talumuuseumi idee tekkis ja kuidas hooneid erinevatest paikadest kohale toodi. Samuti saime kuulda, milline nägi elu välja vanal Setomaal ja millised traditsioonid seal olid. Hiljem maitsesime mulgiputru ja kama, mis paljudele välismaalastele oli väga huvitav elamus. Pärast Setomaad külastasime Tehvandi suusahüppetorni ja Otepää seiklusparki, kus kõik soovijad said kõrgustesse turnima minna. Külalistele meeldis see seiklus väga. Õhtul olime Tsirguliina noortekeskuses TANK, kus veetsime BINGOT mängides ja juttu ajades mõnusalt aega. Peale mõnetunnist jutustamist leidsime, et on aeg koju minna ja igaüks otsustas ise, mida ta oma külalistega pärast veel ette võtab.


Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke - erilehekülg «Comeniusega Eestimaal» |

Neljapäev, 6. oktoober Töine neljapäev. Aivi Bõstrova:

Neljapäev oli projekti kõige tähtsam päev. Alustasime tõsiste ülesannetega. Selle kohtumise eesmärgiks oli tutvustada oma riigi ajalugu läbi koomiksite. Kõik osalejad jaotati segagruppidesse, sest kavas oli arutlus ettevalmistatud koomiksite põhjal, kuid see jäi kahjuks ajanappuse tõttu ära. Läksime hoopis rahvamajja, kus kõik rääkisid oma

riigi tähtsatest faktidest. Lõunat sõime jälle koolimajas ja siis algasid huvitavad tegevused töötubades. Neid oli neli: märkide valmistamine, orienteerumine, tantsimine ja regilaulu töötuba. Järgnevalgi päeval võis kuulda, kuidas mõni külaline laulis regilaulu või tantsis Kaera-Jaani. Pärast töötubasid oli vaba aeg. Mina ja Sandra sõitsime oma külalistega Pärnusse, et külastada Eesti suurimat ujulat. Seal veetsime mõnusalt aega ja

puhkasime töisest päevast. Nautisime kuuma sauna ja ujusime palju. Üllatuseks oli see, et kui hakkasime veekeskusest lahkuma, nägime teisigi projektis osalevaid õpilasi. Samal ajal, kui meie käisime Pärnus, veetsid mõned pered koos külalistega aega Pühajärvel, mõned jälle Rasmuse juures, et vibudest ja õhupüssidest laskmist harjutada, mängiti ka naelamängu.

Lk 5

Õhtul, kui oli juba pime, kogunesid paljud veel Kadri- Triinu juurde, et näidata välismaalastele, kui tähtis koht on meie jaoks saunal.

Suured tänud kõikidele, kes meie Comeniuse projekti külaliste siinoleku meeldivaks muutsid!

Reede, 7. oktoober Tartu! Rasmus Koroljov:

Ärkasin hommikul ikka veel päris väsinuna - ka külalised, keda võõrustasin, olid uniste nägudega, sest eelmisel õhtul olime kaua üleval. Kui hommikused toimetused tehtud, seadsime end kooli poole, kus kõik projektis osalejad jälle kokku said. Hakkasime Tartu poole sõitma, sest plaanis oli Ahhaa Teaduskeskuse külastus ja uisutamine. Jõudsime Tartusse liiga vara – teaduskeskus oli veel suletud. Pisut ootamist ja meid lastigi sisse. Seal saime valida, mida esimesena teha soovime - kas silma lahkamist või oma DNA uurimist. Mina otsustasin silma lahkamise kasuks. Igale meist anti sea silm ja me hakkasime grupijuhi õpetuse järgi silmast teatud osasid leidma. Pärast seda saime palju vaba aega selleks, et

lihtsalt keskuses ringi uudistada. Meile näidati universumit, Galaktikat, Päikesesüsteemi, Maad ja ka teisi planeete. Pärast Ahhaa keskust külastasime Tartu Kutseõppekeksuse kompleksi ja hiljem seadsime sammud Lõunakeskusesse. Poodlesime ning uisutasime. Külalised olid elevil, sest nii mõnigi neist puutus sellise spordialaga esimest korda kokku. Õpetasin päris paljudele, et kuidas ja mis asendis uisutamine käib. Viimasel õhtul veetsime jällegi aega saunamõnusid maitstes. Laupäev, 8. oktoober Varahommikused pisarad. Sandra Pikk:

Laupäeva varahommik oli pehmelt öeldes unine ja uimane. Tundus, et

meie, fuajees ootajad, ei saanud olukorrale päris pihta. Vähesed rääkisid omavahel, õhkkond oli vaikne ning väsinud. Me ei taibanud veel, et käes on lahkumise aeg. Selleks ajaks, kui buss kooli ette sõitis, voolasid noortel pisarad. Krokodillipisarad. Nii raske on alati lahkumine. Rasmus ütles kord õigesti, et see projekt on vapustav võimaluste ja kogemuste poolest, aga samas nii keeruline ning kurb hüvastijättude poolest. Julgeme kindlalt väita, et nii külalistele kui ka meile olid koosoldud päevad möödunud soojalt ja meeldejäävalt. Me igatseme südamest enda uusi sõpru!

23. -28. jaanuaril 2012 toimub reis Hollandisse, Bergen op Zoom’i. Sinna minekuks on avaldanud soovi mitu õpilast. On kirjutatud motivatsioonikirjad. Kuid ainult motivatsioonikirjadest ei piisa. Nüüd on aeg aktiivsemalt tegutseda. Kõik kaheksanda, üheksanda ja üheteistkümnenda klasside õpilased peavad tegema sisukad ja läbimõeldud sissekanded portaalis itslearning.com. Tähtaeg on 1. november. Kõigil on paroolid olemas. Üles peab olema laaditud enesetutvustus ja pilt ning ülevaade Eesti ajaloo tähtsamatest sündmustest. Tuleb läbi lugeda teiste riikide õpilaste enesetutvustused, vähemalt viis igast partnerriigist ning teha kokkuvõte teemal Who are the others? Kes on need teised? Oma sissekanded tuleb teha vastavalt juhistele, mis on portaalis etteantud. Peale esimest novembrit selguvad õpilaste nimed, kes vastavalt motivatsioonikirjadele ja/ või tööle veebilehel itslearning.com sõidavad Hollandisse. Viis väljavalitud õpilast saavad seejärel uued veel konkreetsemad ülesanded. Head tahet kõikidele asjaosalistele! Svetlana Oper, Exploring European Contrasts projekti koordinaator


Lk 6 | Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke

10 fakti õpetaja Heda Hanssoni kohta

REPORTAAŽ:

SUVEPRAKTIKA Vapralt täidavad meie kooli 11. klassi õpilased ehk II kursusel olevad müüjad õppeaasta lõpus suvepraktikat. Eelistusi, kuhu 80tunnist praktikat sooritama minnakse, on erinevaid – laev, kohalik toidupood või suuremas linnas olev kauplus. Meie, kes me abituuriumikohustust täidame, pajatame teile enda kogemustest praktikal. Täitsime oma suvepraktikat koos Ats A Tammega (ehk siis väikene Ats, nagu teda alati kutsunud olen) Baltic Princess laeval, mis sõitis Tallinn-Helsinki liini. Kui palava juunikuu lõpus Tallinki kontoris dokumendid korda saime, otsisime üles enda terminali ja asusime laevale. Vastuvõtt oli meeldiv. Laevapere tundus sõbralik ning kokkuhoidev. Meie üllatuseks ei saanud otsemaid tööle asuda, sest laevameeskonnale oli korraldatud õppehäire. Hiljem alustasime tööd tax-free poes, kus müüdi tooteid alates söögist kuni kosmeetikani välja. Villu Virnas, kes täitis laevapraktikat M/S Victorial, ning Madis Sitik M/S Staril, töötasid samuti tax-free poodides. Töötasime kümme tundi päevas. Kindlasti loeme miinuseks selle, et pidime igal hommikul uude kajutisse kolima. Ei saanud jääda ühte tuppa paikseks, vaid pakkisime igal hommikul asjad ning kolisime teise kajutisse. Laeval olime müüja assistendid. Kassatoiminguid teha ei õnnestunud. Sorteerisime ja ladusime kaupa riiulitesse. Meie töö juurde kuulus loomuliku osana suhtlemine klientidega, koristamine ning hinnasiltide vahetamine. Kindlasti tulid kasuks kaubaõpetus ja klienditeeninduse tunnid. Minu kõige eredam praktikamälestus on sellest, kui üks noormees ajas kassa juures terve kasti alkoholi ümber. Täpselt tipptunnil. Terve põrand ujus, klaasikillud olid maas. Kõik inimesed trügisid maksma, hoolimata sellest, et koristasin maast veriste kätega klaasikilde. Selline tobe käitumine teiste poolt muutis mind kurvaks, aga suutsin siiski jääda rahulikuks.

«Soovitan minna just laevale praktikale, sest see võib olla ainuke võimalus, kus saab tutvuda laevaelu teise poolega, «jagas soovitusi Villu. Madis ja Villu arvavad, et suvepraktika ei jookse iialgi mööda külge maha ja edaspidises elus võib selline kogemus kasuks tulla. Siiski ütleb Madis, et hea on laevale minna koos klassikaaslasega, sest muidu võib pisut igav hakata. «Kõige parem mälestus praktikast oli sõbralik juhendaja ja hea toit,» kommenteerib ta. Loomulikult, kui õhusöögiks pitsat ja hamburgereid pakuti! Teine Ats, ehk Ats R Tamm, Remo Surri, Mihkel Perlov ja Sairos Tamm täitsid suvepraktikat mandril. Ats R oli kaks nädalat praktikal Räpina Konsumis. Tema ainus soovitus teistele on see, et tuleb leida sobiv koht, mis eelkõige endale meeldib. Tuleks järgida sisetunnet. «Teiste aitamine oli minu mälestus praktikast ja samuti varajane ärkamine, mis ei meeldinud üldse,» nendib ta. «Tuleb otsida varem koht valmis, kuhu tahetakse minna, muidu ei pruugigi praktikale saada,» jagab enda kogemusi Sairos. Sooru küla poiss oli Valga Hawaii Expressis. Poleks Sairost ette kujutanudki toidukaupluses. Spordipood sobis talle täpselt nagu rusikas silmaauku. Nõnda arvas ka tema ja ütles, et tal on võimalik samasugust tööd tulevikuski valida. Valga Rimi kaupluse valis Remo eelkõige asukoha pärast. Tema kõige eredam mälestus on see, kui plastpudel läks katki ja seal sees olev siider pritsis ta üleni täis. «Ma arvan, et praktikandi kohustuses polnud midagi kontimurdvat, kuigi mulle ei meeldinud külmakambris olemine,» muheles Remo. Mihkel: «Niisiis – me kõik arvame, et suvepraktikal oldud aeg oli kasulik. Nagu Remogi ütles, pole müüja assistendi töös midagi kontimurdvat. Saab aimu, mis on müüja eriala ja samal ajal on võimalik ennast testida – kas saan hakkama või mitte? Vähemalt pooled meist arvavad, et saaksime sellise tööga tulevikus hakkama küll.» Sandra Pikk

• Mitmendat aastat töötate meie koolis? Seitsmendat aastat. • Mis meeldib õpetaja ameti juures? Mulle meeldib väga lastega tegeleda ja isegi tunnen rõõmu laste tööde parandamisest. • Kas soovitaksite õpetaja ametit oma õpilastele? Soovitaks ikka kui neid ise huvitab selline töö. • Kas Teile meeldib olla õpetaja? Meeldib, see oli lapsepõlves minu unistus. • Lemmikraamat? O. Luts «Kevade» • Mis on Teie lemmikfilm? «Helisev muusika». • Mis on Teie hobideks? Mulle meeldib teatris käia, lugeda ja aiatöid teha. • Kui satuksite asustamata saarele millised kolm eset võtaksite kaasa? Tikud - tule tegemiseks, vesijoomikseks ja pere- igavuse peletamiseks. • Mis oleks Teie seni täitumata unistus? Et pere oleks terve ja maja korras. • Mis riiki tahaksite külastada? Norrat, sest seal on ilus loodus ja väga kaunid mäed. Foto: Kadri-Triin Kattai

Olen maailmamuutja!

Korraldusmeeskond, kuhu Kadrian (vasakult kolmas) kuulus, oli äratuntav heleroheliste T-särkide järgi. Foto: Erakogu

Suvekooli meeskonda kandideerimiseks andis lükke üks mu sõbranna, kes ütles, et kõik, kes on huvitatud, peaksid täitma ankeedi. Proovisin siis ka. Hiljem ei mõelnud ma sellele peaaegu üldse ja seepärast oligi minu jaoks suur üllatus, kui leidsin oma postkastist kirja peakorraldajatelt. Nüüd algas töö kohe pihta. Pidime otsima sponsoreid, tegelema oma vastutusaladega, oli vaja leida Suvekooli toimumispaik ja palju muud. Kokku saime vähemalt kord kuus peetavatel koosolekutel. Esimesel koosolekul tutvusime üksteisega, toimus ristimine, mis kujutas endast erinevate kadalippude läbimist ja lõpetuseks pidime andma ka vande. Koosolekud olid väga lahedad ja kogu korraldusmeeskond on mulle südamesse pugenud. Terve

minu suvi möödus sponsoritele kirju saates ja Suvekooli korraldades. Vahepeal olin ärkvel isegi kella 4-ni varahommikul, sest oli vaja sponsorluskirju saata. Tegime ära suure töö ja ma olen enda üle uhke, et sain olla millegi nii toreda ja suurepärase korraldaja. Soovitan kõigile sellistest võimalustest kinni haarata! Osalege erinevatel üritustel. Kuigi nende korraldamine on väga suur töö, siis samas on see ka tohutu hea kogemus, mida teinekord võib olla enam ei tule! «Kõik teed on mul valla, parem ei saakski olla. Seda suve mäletan ma, olen maailmamuutja!» Kadrian Possul


Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke |

Valgamaal Helme valla metsades toimus 23.-25. septembril juba 13. korda võistlusmatk «Kuperjanovlaste rada». Muidugi ei puudunud võistluselt meie kooli usinad kodutütred ja noorkotkad. Eriti tublid olid Vallo Virnas, Egert Pähn, Mairo Karja, Vjatšeslav Svirski, kes tulid koju uhke esimese kohaga. Märkimata ei saa jätta ka Liina Suurt, Lisette Tohust, Kadrian Possulit ja Hanna-Liisa Pärnikut, kelle kätte läks tubli kolmas koht. Palju õnne kõikidele võitjatele!

Lk 7

Kaks päeva metsas täis seiklusi ja adrenaliinitormi

Mis on võistlusmatka eesmärk? Eesmärk on kontrollida võistkondade võimet täita neile antud ülesandeid ja testida võistlejate füüsilist vastupidavust ning põhilisi oskusi.

Milline näeb välja võistlusmatk «Kuperjanovlaste rada»? Kuperjanovlaste rada on täis huvitavaid ja ekstreemseid ülesandeid, mida tuleb täita koos varustuse ja meeskonnaga. Võistlejatel peab olema väga hea orienteerumisvõime ning füüsiline vorm. Lühem raja pikkus on 20km, kõige pikem aga 40km. Retk pakub huvitavaid ülesandeid, nagu näiteks esmaabi, takistusrada, kirjalik test skautlike teadmiste kohta, jooksusild, sõlmed, lõke ja palju teisi. Võistlusmatkal tegutseb vastutegevus, kes üritab meeskondadelt

Meeskond «Nunnad Hoos» läbimas veekogu, koosseisus Liina Suur, Lisette Tohus, Kadrian Possul ja Liisa Pärnik. Foto: Erakogu

elusid ära võtta. Sellepärast peavad võistkonnad olema väga tähelepanelikud just suurematel teedel ja teeristidel, sest seal tegutseb neid eriti palju. Kindlasti on sellistel võistlustel vaja head meeskonnatööd ja usinat

mõtlemist. Kõik tuleb pingsalt läbi mõelda, enne kui hakatakse mingit ülesannet sooritama. Tuleb arvestada oma meeskonnaliikmetega! Võistlusmatk «Kuperjanovlaste rada» on väga hea võimalus uute

kogemuste saamiseks, kuidas üksi looduses toime tulla. Tule järgmisele retkele ka Sina ja saa osa ekstreemsest võistlusest! Karoliine Saega

VILISTLASTE VEERG

anud vilistlased? Millega tegelevad kevadel lõpet Küsitles: Kadrian Possul Foto: Valdo Kõrge

Liisi Haggi: Hetkel ma koolis ei käi, hoopis töötan. Jaanuarist alustan õpinguid Iluravi Rahvusvahelises Erakoolis kosmeetiku erialal. Praegu ootan väga, et saaks uuesti kooli minna. Tsirguliina Keskkooli igatsen väga-väga, igal võimalusel tuleksin sinna tagasi. Kõike kaunist teile!

soov minna imas väga suur a õpi. Mul oli sis eg gi, mida mul a da öt tö õn m ei i a ni Hetkel m selleks on vaja a ag a, a kõige m id pi m õp ani väga hästi, psühholoogiat ist. Mul tea ma veel sii ei im i pp eg iõ al as Pe ed e. ki veel ei ol ma proovinud le po levikus a tu eg gi se na ja dlasti lähen ku rohkem soovin lda. üe ö leida, aga kin tö pü u e lg ol ia po es s ille ni on plaa oleks unistus, m et is, ht tä ju õppima. See on

Regina Uibo:

Maksim Burmagin:

Õpin Eesti Maaülikoolis tehnotroonika erialal. Tehnotroonika on multidistsiplinaarne eriala, mis moodustub neljast tehnikavaldkonna ühisosast: arvutustehnika, elektrotehnika, elektroonika ja mehaanika.

Priit Juus:

Õpin Tartu Kutsehariduskeskuses autotehniku erialal.

Jane Lillmann: Õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis radioloogiatehnikuks. Inimesed saavad sellest sageli aru alles siis, kui seletada, et olen tädike, kes röntgenipilti teeb. Meditsiin on mulle juba lapsest saati meelepärane olnud, kuid selle asemel, et minna õppima õeks või arstiks, otsustasin millegi huvitava kasuks. Esialgu kahtlesin, kas see on just minu jaoks, kuid siiani olen oma valikuga rahul olnud. Kindlasti tuleb ette raskusi, kuid olen selleks valmis.

Timo Arbeiter:

a, õppimist ja töötamist kõrvuti tegem Varasema kolme aasta jooksul pidin kult täieli alus võim on Nüüd a. a minn seega otsustasin mitte edasi õppim l hoida koolilehte ja vean kohalikus tööle pühenduda. Samuti aitan üleva ringi. Mis järgneval aastal juhtuma noor tekeskuses huvilistele foto- ja video . stada ennu saab, ei oska veel ette

Keiti Ust:

Õpin Võru Kutsehariduskeskuses hotelliteenindust ja senimaani olen oma valikuga rahul! Päikest!

Igor Koroljov:

Olen ajateenija taljonis. Kuperjanovi pa

Alisa Maltseva:

Minu elu on nüüd pisikes e pöörde võtnud. Kahjuk s ei saanud ma seekord kõrgkooli sisse, mis on väg a kurb, sest tahtsin tõesti õppida ämmaemandaks Siis otsustasin, et ei tee . seda, mis mind ei huvita - niisiis proovin järgmisel aastal uuesti samale eria lale. Nüüdseks olen kolinud Tar tusse. Töötan Zeppelini Sportlandis klienditee nindajana ning olen sell ega väga rahul.


Lk 8 | Tsirguliina Keskkooli koolileht Tsirguke

Huviringid 2011/2012. õppeaastal

T.O.R.E. suvekool Kloogarannast päikese pool

Ringi nimetus

Aeg

Juhendaja

Arvutiring (1.-2. klass)

E. 6. tund

Õp Jana

Valikmudilaskoor (1.-4. klass)

E. 6 tund

Õp Margit

Kergejõustik (4.-6. klass)

E. 7. tund

Õp Anne

Lastekoor (5.-9. klass)

E. 7. tund

Õp Margit

Rahvatants (2.-3. klass)

T. 6. tund

Hj Silva

Orienteerumine (2.-3. klass)

T. 7. tund

Pille Illak

Lastekoor (5.-9. klass)

T. 7. tund

Õp Margit

Kergejõustik (5.-12. klass)

T. 7.-8. tund

Õp Margus

Suur mudilaskoor (1.-4. klass)

K. 6. tund

Õp Margit

Pallimängud (2.-4. klass)

K. 7. tund

Õp Toomas

Meisterdamine (5.-7. klass)

K. 7.-8. tund

Õp Margus

Üldkehaline (1.-2. klass)

N. 7. tund

Õp Anne

Liiklusring (3.-4. klass)

N. 6.-7. tund

Õp Valdo

Võrkpall (5.-9. klass)

N. 7.-9. tund

Õp Toomas

Torekate lemmikvõistluse Rannaolümpia ülesanded olid üldiselt seotud veega. Foto: Erakogu

Arvutiring (5.-9. klass)

N. 7. tund

Õp Jana

Pallimängud (1.-2. klass)

R. 6. tund

Õp Toomas

Rahvatants (4. klass)

R. 6. tund

Hj Silva

Kergejõustik (5.-12. klass)

R. 7. tund

Õp Margus

Selle suve tipphetk, T.O.R.E. suvekool, toimus 23.-25.augustil Kloogarannal. See oli juba viies suvekool, nii et meil oli põhjust tähistada väikest juubelit. Laager algas T.O.R.E. lipu heiskamisega ning hõimulauluga. Laulu sõnad on järgmised: «Tore, tore-kita-ponga, hamaž-hamaž-hamaž!» Seda laulsime nii kaua, kuni lipp jõudis kõrge taeva alla lehvima. Sellega kuulutati 2011. aasta T.O.R.E. suvekool avatuks! Eelajaloolisel Esimesel päeval õppisime üksteist paremini tundma, leidsime uusi sõpru, kallistasime ning mängisime huvitavaid tutvumismänge. Kohe kindlasti ei puudunud õhtune programm ja stiilipidu. Esimese õhtu stiilipeo teemaks oli «Ürgaeg». Diskol lasti teemakohast muusikat ja tantsuplats kattus koopainimestega, loomadega ja eksootiliste taimedega. Elasime tõelises ürgajas! Teraval Teisel päeval õppisime, arutlesime ning naersime erinevates töötubades. Tänavuse aasta õpitoad olid «Kõik suhtlema!», «Kõik pildile!», «Kõik mängima!», «Kõik looma!» ja «Kõik seiklema!» . Töötoad olid mõtlema panevad, naerma ajavad

NALJU MEIE ÕPILASTELT JA ÕPETAJATELT Õpetaja: «Eritavad need sunnikud alles palju gaase!» (autode kohta) * * * Õpilane küsib 5. septembril: «Õpetaja, millal see vaheaeg nüüd hakkabki?» * * * Õpilane õpetajale: «Ma ei saa raamatukokku minna, ma olen sinna võlgu!» * * * Õpilane: «Õpetaja, teie mastul (maasturil - toim) rehvid läbi, kuidas nii saab?» Õpetaja: «Ega vormelisõitjad sõidavad ka nii!» * * * «Aru saada miks nii vaikne on - Perlovit pole ju koolis!» * * * Õpetaja: «Proovige kirjandi kirjutamisel tsiteerida avaliku elu tegelasi.» Õpilane: «Näiteks Anu Saagimit.» Õpetaja: «No proovi nüüd Anu Saagimist kaugemale jõuda!» Õpilane: «Okei, strippar Marko.» * * * Õpilased mängivad kehalise kasvatuse tunnis võrkpalli. Üks õpilane ütleb teisele õpilasele: «Seis on 1:1.» Teine õpilane küsib: «Kummal võistkonnal 1 on?» * * * Õpetaja õpilasele: «Mis karjääri sa temas näed, ta on tulevikus suur labidamees!» * * * Õpetaja: «Teil on java allalaaditud nagunii, sest mängite ju mänge!» Õpilane: «Ei, õpetaja, mina ainult õpin!»

Terve klass pahvatab naerma. * * * Õpetaja: «Kui sa alles homme vihiku tahad tuua, siis pead mulle kõvasti pugema.» Õpilane: «Kas tahate soovilugu kah?» * * * Õpetaja: «No, mis sa mässad seal???» Õpilane vastab: «No ta ei usu mind, et varsti on jaanipäev!» (12. okt) * * * Õpilane: «Õpetaja, aga te ju ütlesite, et te ei loe Õhtulehte!» Õpetaja: «Loen küll, vaenlast peab tundma!» * * * Õpilane pinginaabrile: «Sa oleksid luuserite MM’il ka esimese koha saanud, sest sa oled lihtsalt nii luuser!» * * * Õpilane tunnis: «Maasikalõhnaline WC paber on kõige parem!» * * * Õpilane kutseõppetunnis: «Ma olen maakas, ma ei oska viisakalt öelda, mille jaoks WC paberit kasutatakse!» * * * Õpilane: «Tule ja võta mind, sa vaba hing!» * * * Õpilane õpetajale: «Vanasti oli ju rahamasin kahe jala vahel!» * * * Õpilased omavahel: «Ma tahaks ikka kuhugile edasi õppima minna, sellepärast ma õpingi.» Teine vastab: «Noh, aga mul on juba päris head kaks pakkumist Soomest kas minna ehitajaks või koristajaks!»

Latiino muusikast inspireeritud liikumine kutsub:

Zumba

fitness-treening Zumba treeningud on toodud meile nii lähedale -

Sooru kultuurimajja igal neljapäeval kell 19.

Osalustasu ainult 2€ (maksad kohapeal) Lihasvastupidavuse treening Õpitavad tantsusammud Võid põletada ühe treeninguga kuni 700 kcal Sobib igas vanuses Garanteerib hea tuju Sa ei vaja erilist tantsuoskust Meestele Naistele

ning häid elutarkusi andvad! Terava Teise stiiliõhtu teemaks kuulutati «Punk-rock». Õhtu üllatuskülaline oli sõjaväelane Rein Saar, kes kutsus kokku just selleks laagriks, just selleks õhtuks bändi nimega Mono. Rein laulis palju erinevaid laule ja meie, punkarid, viskasime muudkui tukka! Olime võimsal rock-kontserdil! Kuum Kolmas päev algas korraliku ergutusega, mida tegid meile Võimlemis Kärbsed. Tantsisime, laulsime, jooksime, venitasime ning üsna pea olimegi «kuumad kartulid» valmis! Kolmandal päeval toimus T.O.R.E.kate lemmikvõistlus Rannaolümpia Sellest ei pääsenud mitte keegi kuivana. Mere äärde olid maha pandud boksid, kust pidid kõik grupid läbi käima. Ülesanded olid üldiselt kõik seotud veega; oli ajude ragistamist ja füüsilist tegevust. Pärast võistlust tuli laagri traditsiooniline osa – ujumine! Suvekool lõppes kalli-ralliga ja krokodillipisaratega. Kloogarannal näeme uuel suvel taas! Liina Suur

VÄLJASPOOL KOOLI

Hei 7.-12. klassi noor!

Kas Sind huvitab pildistamine? Või tahaksid kätt proovida filmide tegemisel?

Kui jah, siis oled oodatud igal neljapäeval kell 17-20

Tõlliste Avatud Noortekeskusesse

foto- ja videoringi! Veel ei ole hilja meiega liituda! Mida teeb see nupp kaameral? Kuidas pildistada inimest? Mida huvitavat saab pildistada looduses? Kuidas töödelda oma pilte? Soovid näidelda, filmida, monteerida? Kõik see tasuta VIFO ringist ;) Kui soovid osaleda, siis anna märku Timole või tule kohale!

Profile for Tsirguliina Keskkool

KOOLILEHT TSIRGUKE 11  

Tsirguliina Keskkooli koolilehe Tsirguke 11. number.

KOOLILEHT TSIRGUKE 11  

Tsirguliina Keskkooli koolilehe Tsirguke 11. number.

Profile for tsirguke
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded