16 TEADUS
KANGUR JA ALLASTE: KESKKONNAL EI OLE PROBLEEME, INIMESTEL ON Tekst: Gertrud Kasemaa
Kas keskkonnaprobleemide lahendus on elustiili ja maailmavaate muutus? Kas Eestil võiks olla eriomane viis jätkusuutlikuks arenguks? Neile ja teistelegi küsimustele otsib vastuseid Tallinna Ülikooli Kirjastuses eelmisel aastal ilmunud raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Teema aktuaalsus ei ole sugugi vaibunud, ka ülikool on võtnud eesmärgiks rohelise mõtteviisi edendamise. Kuid mida ikkagi tähistab see moekas sõna öko ning milline teadusdistsipliin peaks seda valdkonda uurima? Selle üle arutlevad ökokogukondade raamatu üks autoreid sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste ja ökoloog Mihkel Kangur. Mida tähendab termin öko? Mihkel Kangur: Vaatame, mida ütleb „Ökoloogialeksikon”, öko tuleb sõnast ökoloogia. See on teadus organismide ja nende populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhteist. Termini võttis 1866. aastal kasutusele Saksa teadlane Hacker. Airi-Alina Allaste: Sotsiaalteadlasena ütleksin, et igapäevases kõnekasutuses on see mõiste esialgsest definitsioonist kõvasti kaugemale läinud. Kõige lihtsamalt tähendab öko säästlikku ja keskkonnateadlikku elustiili ning tarbimist, kõike sellega seonduvat. Tänapäeval on see muutunud väga atraktiivseks märgiks, mis tähistab mingeid ihaldatavaid elustiile või kaupu; märgiks, mille all saab müüa igasuguseid tooteid: autot, seepi, puhkust jne. Mihkel Kangur: Kui seda „Ökoloogialeksikoni” edasi vaadata, siis tähistab öko kõike seda, mis on seotud keskkonnakaitsega. Siit tuleb põhjus, miks see sõna on läinud kaubavõi tootemärgiks. Need tooted või teenused, mida tähistatakse sõnaga öko, peaksid olema mingisugusel kujul keskkonnakaitset toetavad või loodussäästlikud. See, mis ökolooge ja keskkonnakaitsega tegelevaid inimesi ärritab, on termini ebaõige kasutamine. Sellega tähistatakse absoluutselt kõike.
Airi-Alina Allaste: Nii nagu ma ütlesin, öko on muutunud märgiks, mis on algsest sisust kaugenenud ja loob üsna vabalt erinevaid konnotatsioone.
Sotsioloog Airi-Alina Allaste. Foto: Gert Gutmann
Ent millest lähtuvad ökokogukonnad? Kas moekusest, müügist või ideaalmudelist? Mihkel Kangur: Ma ärritusin päris kõvasti, kui ma esimest korda lugesin seda ökokogukondade raamatut. Mu esimene reaktsioon oli see, et mis mõttes on need kogukonnad nüüd ökomad. Kui ma olin selle veel paar korda läbi lugenud ja mõtisklenud põhjalikumalt, jõudsin järeldusele, et need inimesed, kes usuvad ökokogukondadesse ja tahavad seal tegutseda, arvavad, et teevad midagi head. Airi-Alina Allaste: Nad on võtnud selle kontseptsiooni oma ideoloogia aluseks ja see ei pruugi sugugi haakuda ökoloogi vaatepunktiga samadest asjadest.