Tallinna Ülikooli ajakiri nr 5 by Tallinna Ülikool

ajakiri Tallinna Ülikooli

NR 5 KEVAD 2014

TEADLASE ERI

Arko Olesk:

mängud teaduse ja mäluga Teadustööd:

Taksondusest armastuseni

Ikkagi inimene:

Elu Facebookiga:

Krutskiga folklorist Marju Kõivupuu

Sada päeva üksindust

TEADLANE ON PÕNEV INIMENE Ajakirjas tutvustame põnevaid persoone, kellel on erinev kokkupuude teadusega. Doktorant Arko Oleski uurimisteema seondub teaduse populariseerimisega. EHI teadurist ja folkloristist Marju Kõivupuust on tema üliõpilastel võtta lugusid suisa varrukast, üks ootamatum kui teine. Lauale on visatud kinnast, et Marjust saab kunagi Eesti president. Kõik see kokku on midagi enamat kui elektronkirjadele mõistliku aja jooksul vastamine ja suhtlemisel elementaarsete viisakusreeglite järgmine, millest on kiire elutempo juures iseseisvad väärtused kujunemas. Ehk võiks teadlasele olla omane terviklikum maailmatunnetus ja julgus selle järgi elada. Kui siia lisada veel kirg oma uurimisteema vastu, loovus, võime töötada seatud eesmärgi nimel ja tagasilöökidele vaatamata ennast, oma uurimismeeskonda ja juhendatavaid motiveerida, siis hakkabki joonistuma pilt inimestest maailma eri paikades, sealhulgas Tallinna Ülikoolis. Iga üliõpilane ei pea jõudma kõrgeima õppetasemeni. Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe pakuvad üliõpilasele erinevaid teadmisi, erialaseid ja üldiseid maailma mõtestamise oskusi.

Impressum

Teadmistemaailm on põnev ja avastusterohke. Esmapilgul suisa tavalisi nähtusi võib uurida erinevate teadusvaldkondade meetoditega. Tavaliste sündmuste, nähtuste ja asjade taga peituvate seoste nägemise oskustega veidi kaugemal liikudes jõuame baasteaduste ja -uuringute juurde. Inimeste erinevad eeldused ja huvid loovad aluse eri valdkondade vahel valiku tegemisel. Mõte sellesse ajakirjanumbrisse valida just üliõpilaste lõputööd tuli teadusosakonna kolleegidelt. Valisime igalt õppetasemelt üliõpilased, kellega praegune või tulevane üliõpilane saab suhestuda eri tasanditel. Näiteks paljud doktorandid on väga mitmekülgsed inimesed. Neil on väljaspool nende uurimisvaldkonda muud huvialad või eriala, kus nad ei ole mitte ainult aktiivsed, vaid ka motiveeritud ja järjepidevad. Nende tulemused räägivad iseenda eest: Kert Martma on treener, Sille Kapper tantsija. Ajakirjas tutvustame põnevaid persoone, kellel on erinev kokkupuude teadusega. Doktorant Arko Oleski uurimisteema seondub teaduskommunikatsiooniga. EHI teadurist ja folkloristist Marju Kõivupuust on tema üliõpilastel võtta lugusid suisa varrukast, üks ootamatum kui teine. Lauale on visatud kinnast, et Marjust saab kunagi Eesti president. Praegune ülikool on enam kui teadmiste ja oskuste omandamise koht. Kui julgelt mõelda, miks ei võiks üliõpilane olla inimene, kelle Google’i otsingutulemusi on huvitav lugeda? Teaduse kaudu on põnev jõuda inimeseni, kellel on lisaks erialateadmistele või selle omandamise teekonnale veel huvisid. Ega ainult Silicon Valley populaarsed tööandjad ei küsi töövestlusel kandidaatidelt, mis on nende kirg ja mida nad vabal ajal teevad.

Tallinna Ülikooli ajakiri Ilmub kaks korda aastas. ISSN 1736-8278 Narva mnt 25, 10120 Tallinn Tel. 6 409 142, e-post: ajakiri@tlu.ee Peatoimetaja Airi Ilisson-Cruz Tegevtoimetaja Aneth Rosen Kujundaja/küljendaja Karl-Kristjan Videvik Illustratsioonid Krõõt Kukkur Kolleegium Katrin Niglas, Krista Must, Mihkel Kangur, Eve Eisenschmidt, Mart Raudsaar, Tiina Hiiob, Enelin Paas Trükk Trükiagentuur Grupp Vastutav väljaandja Kadri Kiigema

Kadri Sirg Doktoriõppe koordinaator

»» Kõik Tallinna Ülikooli ajakirjas ilmunud artiklid, fotod, illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR5 / KEVAD 2014

SI SUKORD 2 3 4 4 5

Käed mutta, Haapsalus. Heli Kaldas. Aasia Tallinna Ülikooli seinte vahel. Triinu Püvi. Ühe Minuti Loeng pälvis suhtekorralduse auhinna eripreemia. Tudeng TV reporterid intervjueerisid europarlamendi kandidaate. Zygmunt Bauman ja Rein Raud vestlesid kultuurist ja poliitikast.

Saame tuttavaks:

Arko Olesk: Mängud teaduse ja mäluga. Kadri Eisenschmidt.

TLÜ teadustööd

ülikoolist:

15 15 16

Takso - 20. sajandi alguse innovaatiline nähtus. Riho Paramonov. Noored ja identiteet. Pille Ubakivi. Küsitles Aneth Rosen. Hulluse kujutamine kirjanduses. Tiina Vihmar. Küsitles Aneth Rosen. Kuidas armastust käsitleda? Iris Vahtra. Küsitles Gerda Ossaar. Hinnata tuleb ka väikseid muutusi. Kärt Jalajas. Küsitles Aneth Rosen. TLÜ DOKTORITÖÖD Muutused membraanides võivad põhjustada raskeid haigusi. Kert Martma. Baltimaade vallutamise ideoloogia kujundamine Põhjasõjas. Maria Smorževskihh-Smirnova. Arengutest eesti pärimustantsus. Sille Kapper. Hiinlanna uurib Euroopa vanurite suitsiide. Jing Wu. Järeldoktorantuuris tsunami ja kuldpõrnikatega. Rando Tuvikene.

teadusnädal

Teadusnädal täis inspiratsiooni. Aneth Rosen.

suveuudised

Tudengite oodatuim suvesündmus on üliõpilaste suvemängud Käärikul. Kaili Adamson. Suvekoolis osaleb ülemailmselt tuntud Zimbabwe kirjanik ja filmitegija Tsitsi Dangarembga. Birgit Kirsimägi. Tudengid osalevad laulu- ja tantsupeol ning „Gaudeamusel“. Janne Jakobson. Tallinna Ülikoolis kogunevad sajad Euroopa teadusadministraatorid ja -korraldajad. Kristel Toom.

11 11 12 13 14 14

22 22 23 Ikkagi inimene:

Marju Kõivupuu: krutskiga hüään, siirupis. Airi Ilisson-Cruz.

Essee:

#100paevauksindust. Kadri Eisenschmidt.

Film:

BFM-i parimad palad 2014

Raamat:

Uut ülikooli kirjastuselt

Kaanefoto Kristjan Madalvee www.madalvee.com

ÜLIKOOLIST

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Innovaatiline käte mudavann. Foto: erakogu

KÄED MUTTA, HAAPSALUS! Heli Kaldas TLÜ Haapsalu Kolledži juures tegutseva terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) disainilaboris on disainer Arvo Pärensoni juhtimisel koostöös arstidega valminud käte mudavann. Uuenduslikku vanni katsetatakse praegu kolmes terviseasutuses: Haapsalu sanatooriumis Laine, Värska sanatooriumis ja Pärnu sanatooriumis Tervis. Kõikides neis tehakse kliinilisi uuringuid muda ravimõju hindamiseks. Uuritakse Haapsalu ja Värska lahe muda ning Pärnus Ermistu järve muda ravimõju. Pärast uuringuandmete analüüsi on võimalik muda ravimõju teaduslikult tõestada ja koostada ravijuhised kindlate tervisehädadega inimestele.

Valminud mudavann osales maailmas kõrgelt tunnustatud disainikonkursil Ameerikas, mille korraldaja oli Ameerika Tööstusdisainerite Assotsiatsioon (IDSA). Sel aastal toode küll saja parima hulka ei pääsenud, aga tekitas kohtunike seas elavat arutelu. Hindamiskomisjonilt peagi saabuva tagasiside põhjal hakatakse toodet täiendama. Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projekt on saanud toetust EAS-i kompetentsikeskuste arendamise toetusprogrammist, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti kaasfinantseerijad on Tallinna Ülikool, Haapsalu linn ja Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus.

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

ÜLIKOOLIST

AASIA TALLINNA ÜLIKOOLI SEINTE VAHEL Triinu Püvi Aasta algusest alates käivad Tallinna ÜliAstutud on esimesed sammud selles suunas, koolis aktiiv selt koos Aasia valdkonnaga et ülikoolis peituvaid Aasia-alaseid teadmisi tegelevad teadustöötajad, kelle eesmärk on senisest enam laiemale üldsusele pakkuda. AlaAasiaga seotud uuringud ühiskonna tasan- tes sügisest on kõigil soovijail võimalus progdil senisest rohkem nähtavamaks teha. rammi „Aasta ülikoolis” käigus õppida tundma Rektoraadi egiidi all on toimunud Aasia- Aasia kultuure ja ühiskondi. alased kohtumised nii Siim Sikkutiga RiigiSamuti pakutakse sügissemestril nii ettevõtkantseleist, Marko Mihkelsoniga Riigikogu jatele, riigiametnikele kui ka kodanikuühenväliskomisjonist, Oliver Aitaga Majandus- dustele koolitusprogrammi Aasia aktuaalsetel ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Kristi teemadel. 31. mail toimuval Maailmapäeval Tiivasega EAS-ist kui ka Alar Streimanni, saab lähemalt kuulda Tallinna Ülikoolis tehAndres Unga ja teiste Välisministeeriumi esin- tavatest Aasia uuringutest ja selle piirkonna dajatega. Sellega ühes kutsuti rektoraadi laua humanitaarkriisidest. Lisaks on TLÜ Aasia taga ellu Tallinna Ülikooli Aasia koostöö-klas- koostööklaster sel suvel (15.–16. august) väljas ter, mille eesmärk on suurendada instituu-tide Paides toimuval arvamusfestivalil oma aruteläbikäimist ja kaardistada ülikoolis peituv os- luga, kus keskendutakse Eesti ja Aasia riikide kusteave. Lisaks otsida väljundeid selle raken- suhetele. damiseks erasektoris ja avalikus sektoris ning tuua ülikoolis tehtavad Aasia uuringud ühiskonna tasandil nähtavamale.

ÜLIKOOLIST

ÜHE MINUTI LOENG PÄLVIS SUHTEKORRALDUSE AUHINNA ERIPREEMIA

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

TUDENG TV REPORTERID INTERVJUEERISID EUROPARLAMENDI KANDIDAATE

Turunduskonverentsi Password 2014 galal Aprillikuu keskel intervjueerisid Tudeng tunnustati parimate suhtekorraldustööde TV reporterid Eesti Rahvusringhäälingus hulgas Tallinna Ülikooli Ühe Minuti Loen- Euroopa Parlamendi kandidaate. gu projekti, mis pälvis hariduse eripreemia. ERR pöördus koostöösooviga Tudeng TV TLÜ teadlaste tegemisi kirjeldavas Ühe Mi- poole ja peagi kohtusid TLÜ BFM-i ja Komnuti Loengu sarjas on viimase aasta jooksul munikatsiooni Instituudi tudengitest toimeilmunud 13 videoklippi. Neid on edukalt ja tajad ja intervjueerijad Rahvusringhäälingu korduvalt jaganud näiteks meediaportaalid meeskonnaga. Balti Filmi- ja Meediakooli Delfi, Postimees ja ERR Teadusuudised. direktor Katrin Saks tutvustas lähemalt EurooVideosarja on teinud BFM-i õppejõud Indrek pa Parlamendi toimimist ning lisaks uuriti põhTreufeldt, TLÜ kommunikatsiooni peaspetsia- jalikult erakondade programme ja kandidaalist Airi Ilisson-Cruz ning multimeediaspet- tide tausta. sialistid Kristjan Madalvee ja Tarmo Lehari. „Kui määrati, keda intervjueerima hakkaMöödunud sügisel pälvis loengusari ka me, pani iga teine nimi veidi värisema. Kuid teaduse populariseerimise auhinna. Samuti sai intervjuud tehes ei ole enam vahet, kes vastas sari tänavu kevadel teaduse populariseerimise seisab. Sa lihtsalt teed,” selgitas värske telenägu projektikonkursil toetuse järgmise 12 klipi tege- Adeele Tähemaa. miseks. „Iga kord on valimiste ajal vaja välja mõelda midagi uut. Seekord tutvustasime kandidaate teises formaadis ja panime küsimusi küsima Kõik videoloengud on nähtavad siin: tudengid, et veidi põnevust lisada,” märkis projekti eestvedaja Hanno Tomberg. www.tlu.ee/1minutiloeng Valimisklippe näeb ERR-i kodulehelt: *Fotol Orest Kormašovi Ühe Minuti Loengu videoklipp, mida näidati konverentsil Password 2014 suurel ekraanil.

valimised.err.ee

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

ÜLIKOOLIST

Zygmunt Bauman vestlemas TLÜ humanitaarteaduste talvekoolis professor Rein Rauaga. Foto: EPL

ZYGMUNT BAUMAN JA REIN RAUD VESTLESID KULTUURIST JA POLIITIKAST Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli neljanda talvekooli külalisena viibis Eestis üks tuntumaid sotsiolooge, Leedsi Ülikooli ja Varssavi Ülikooli emeriitprofessor Zygmunt Bauman. Kirjanike Liidu musta laega saalis vestles professor Bauman kultuuri ja poliitika mitmekesisest vahekorrast Helsingi Ülikooli professori ja TLÜ juhtivteaduri Rein Rauaga. „Ajamõõde, milles me planeerime oma tegevusi, on lühenemas,” märkis professor. „Me liigume ühest episoodist teise. Seega on meie ettekujutuse maht tulevikust kahanenud. Me elame ajal, mida Paul Virilio, üks tänapäeva teravamaid kultuurifilosoofe, on nimetanud kiiruse ajastuks. See on praegu üks meie maailmapilti kujundavaid faktoreid.”

Poola juudi päritolu sotsioloog Zygmunt Bauman osales Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu kontrolli all oleva Poola armee koosseisus ning elab alates 1971. aastast Briti kodanikuna Inglismaal. 80ndate lõpus ja 90ndate alguses avaldas ta mitu raamatut, mis tegelesid modernsuse, bürokraatia, ratsionaalsuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemadega. Baumani kuulsaim raamat “Modernity and Holocaust” püüab anda ülevaate erinevate hirmude ohtlikkusest. 90ndate keskel hakkas Bauman tegelema postmodernismi ja tarbijaühiskonnaga. Tema sõnul toimus 20. sajandi teisel poolel modernses ühiskonnas nihe, mille käigus ühiskond muutus tootjate ühiskonnast tarbijate ühiskonnaks.

SAAME TUTTAVAKS

Olla korraga nii teadlane kui ka ajakirjanik, võib viia päris suure rollikonfliktini, leiab teaduskommunikatsiooni doktorant Arko Olesk. Foto: Kristjan Madalvee

ARKO OLESK: MÄNGUD TEADUSE JA MÄLUGA Kadri Eisenschmidt Hinnatud teadusajakirjanik Arko Olesk (33) on tulnud mälumängumeistriks nii paariskui ka võistkondlikel meistrivõistlustel. Ta on ka ise mälumängudele küsimusi koostanud, sealhulgas Kuldvillakule, aga ka mälumängu maailma- ja Euroopa meistrivõistluste tarbeks. Tallinna Ülikoolis juhib Arko Teadus- ja innovatsioonikommunikatsiooni keskust ning õpib selle kõrvalt doktorantuuris teaduskommunikatsiooni. Arkoga ülikoolilinnakus kohtudes uurin, mis on tema jaoks mälumäng ja kuidas ta on loodushuvi kõrvalt selleni jõudnud. Arkol on elav kujutlusvõime: teetassi taga mõtiskleme peagi hoopis selle üle, kuidas hoida koduplaneeti ja kas tulevikus oleks parem elada näiteks Marsil.

Sind teab mälumängurina terve Eesti. Kuidas oled selleni jõudnud? Mu mälumängurist isa võttis mind aeg-ajalt võistlustele kaasa. Koos hakkasime mängimas käima, kui olin 14-aastane. Selles eas saadud kogemused kinnistuvad kogu eluks ja kujundavad inimest palju. Õigel ajal alustades sain hea põhja alla. Kas paistsid lapsena silma väga hea faktimäluga? Mõnikord poetasin mõne fakti ja siis teised imestasid, kust ma küll seda tean. Mul on hea mälu ja olen alati väga palju lugeda armastanud. Kas mälumäng on sinu jaoks sport? Jah, kahtlemata. See on võistlus: seal selguvad parimad ja inimesed treenivad, et olla parimad. Kuid enamikule on see hobi. Mina ei tee

SAAME TUTTAVAKS

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

pühendunult iga päev mälutrenni ja mul pole suuri ambitsioone Eesti meistriks saada. Nagunii koguneb iga päeva fakte. Miks mitte neid ära kasutada? Kuidas mälumänguks treenitakse? Tuleb hästi palju lugeda. Uurida eri teemasid. Näiteks võtta ette Ladina-Ameerika maalikunst ja teha endale selgeks, kes on tuntuimad kunstnikud, millised on nende tähtsaimad tööd. Kirjutada välja fakte ja hiljem neid korrata. Hobimälumängur loeb siit ja sealt, aga kui ei korda üle, siis ei tule vastus alati meelde. Ma loen teadlikult, aga kordamisega on kehvemini. Minu trenn ongi paljuski küsimuste koostamine. Mõned inimesed nimetavad sind geeniuseks. Mõni on nii öelnud, kuid mulle ei meeldi see. Ma pooldan pigem 10 000 tunni teooriat, mis pärineb Kanada ajakirjanikult Malcolm Gladwellilt. Ta väidab, et kui tahta mingis asjas tõeliselt heaks saada, peab sellele pühendama vähemalt 10 000 tundi. Seega on tegelikult väga paljud asjad, mida me peame inimeste puhul andekuseks või geniaalsuseks, tulnud pühendumise ja suure töö abil. Kaasasündinud eeldused tulevad alati kasuks, aga neid saab arendada ja süvendada, kui nendega pidevalt tegeleda. Mille järgi valitakse need teemad, mida läbi töötatakse? Peamiselt isiklikust huvist lähtuvalt. On asju, mida ma jälgin harjumusest. Näiteks igapäevased lehed: mis toimub Eestis ja maailmas? Eriti huvitab mind teadusmaailmas toimuv. Tegeled Tallinna Ülikoolis meediateemadega. Kuidas oled selle juurde jõudnud? Mul on Tartu Ülikooli ajakirjanduse bakalaureusekraad. Ajakirjandust on raske verest välja saada. Tegutsen selles vallas endiselt ja töötan teadustoimetajana ajalehes Postimees. See on maailma mõtestamise tung, eriti kui kirjutan loodusteadustest, mis on mu suur

hobi. Meediaartiklites saan selgitada maailma ehk veidi laiemalt, kui teadlased oma teadusajakirjades seda teevad, ja teemad jõuavad suurema auditooriumini. Tulevikus muutun ilmselt järjest rohkem teadlaseks, kuid praegu, esimese aasta doktorandina ma end veel selleks ei tituleeri. Mis teemal doktoritööd kirjutad? Üldnimetuseks on teaduskommunikatsioon Eestis. Plaan on võtta mõned tähelepanuväärsemad teadusteemalised juhtumid ja vaadata, kuidas on Eesti ajakirjandus neid kajastanud. Sealt võiks saada huvitavaid tulemusi selle kohta, kuidas ajakirjandus ja avalikkus teadust mõtestavad ja millised tegurid mõjutavad arusaamist teadusest. Ideaalpildis on teadus vastuste pakkuja, kuigi avalikkuse kuvandis see nii ei ole. Sügisel lugesin ülikoolis esimest korda ka teaduskommunikatsioonikursust, mis oli minu jaoks väga huvitav kogemus.

“

Kui tahta mingis asjas tõeliselt heaks saada, peab sellele pühendama vähemalt 10 000 tundi.

”

Sa õpid ja töötad Tallinna Ülikoolis. Kas siin pole mitte rollikonflikt: olla samal ajal nii õpilane kui ka õppejõud? Minu meelest on palju suurem rollikonflikt olla korraga ajakirjanik ja teadlane. Uurides doktoritöös juhtumeid, mida olen ise ajakirjanikuna kajastanud, tekib kohati pisut skisofreeniline olukord. Praegu pole sellele muud lahendust, kui lülituda ümber teise rolli ja vaadelda oma tehtut objektiivselt, paljastada ka enda alateadlikke sõnakasutusi ja läbikumavaid arusaamu. Kas me elame ühel päeval Marsil? See ei oleks kõige ratsionaalsem. Märksa mõttekam, tõhusam ja odavam on kanda hoolt, et me asuksime jätkuvalt Maal ja saaksime siin elada inimväärset elu. Marss on alati olnud

SAAME TUTTAVAKS

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

utoopiline unistus. Pigem kolitakse hoopis mõne Jupiteri või Saturni kuu peale. Näiteks Jupiteri kuul Europal on rohkem vett kui Maal, kuigi see on koore all peidus. Sind on alati loodusteadused huvitanud. Kas pead end ökoinimeseks? Paadunud ökoinimene ma pole. Ma ei aja taga näiteks mahetoitu ega kanna kanepihilpe. Niisiis on veel arenguruumi, kuid on mingid asjad, mida me kõik peaksime tegema. Näiteks prügi sorteerimine.

“

Märksa mõttekam, tõhusam ja odavam on kanda hoolt, et me asuksime jätkuvalt Maal ja saaksime siin elada inimväärset elu. Marss on alati olnud utoopiline unistus.

”

KOLLEEG TIINA HIOB: VAGA VESI, SÜGAV PÕHI Kuna Arko tegeleb praegu süvenenult vesiste keskkonnateemadega (Läänemere tervis ja selle veekasutuse keskkonnateadlikkus), siis on asjakohane tema iseloomustamiseks kinnitada, et vaga vesi, sügav põhi. Arko on tasakaalukas, napi-, kuid otsesõnaline ja asjalik. Inimesena südamlik ja tundub, et temaga võib luurele minna. Arko teadmised on aukartustäratavad, kuid ta ei kelgi sellega. Eneseupitamine paistab talle kauge olevat. Küll aga ei maksa tema juuresolekul faktidega vassida, siis on valel ikka õige lühikesed jalad. Ometi selgitab Arko isegi sel juhul teemat omal meeldival ja soojal moel. Ka tüütute ülesannetega on ta valmis tegelema, paistab, et paratamatus pole talle võõras mõiste. On rõõm temaga rallit sõita!

Arko tegeleb TLÜ-s muu hulgas ka vesiste keskkonnateemadega (Läänemere tervis ja selle veekasutuse keskkonnateadlikkus). Foto: Jökulsárlóni liustikujärv Islandil augustikuus. Erakogu.

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

SAAME TUTTAVAKS

Arko koos oma võistkonnaga osalemas Kanal 2 telemälumängusaates “Mis? Kus? MIllal?” Foto: Marion Pettai / Kanal2

PÕNEVAID FAKTE »» Arkole meeldib klassikaline ja rokkmuusika. Vahetult enne intervjuud käis ta Helsingis Inglise alternatiivroki artisti Anna Calvi kontserdil. »» Südamelähedased linnad on Berliin ja London (viimane eelkõige sealse õpinguaasta tõttu). Eestis on armas paik vanematekodu Paduveres Jõgevamaal. »» Fail, kuhu ta kirjutab üles fakte, mida kavatseb mälumängudel küsida, on 24 lehekülge pikk. »» Kuulub Rahvusvahelise Mälumänguliidu (IQA) juhatusse ning on Eesti Mälumänguliidu juhatuse liige ja infojuht. Kolm viimast fakti, mille Arko oma märkmikusse kirja pani: 1. Koomiksite kohta, kus joonistuste asemel on fotod, kasutatakse itaaliakeelset terminit fumetti. 2. 1884. aastal avaldas Ameerika kirjanik Helen Hunt Jackson populaarse romaani, millest lootis, et saab põlisrahvaste (ehk indiaanlaste) diskrimineerimisele tähelepanu juhtimisel samasugune teos nagu „Onu Tomi onnike“ oli orjuse puhul. Romaani pealkiri oli „Ramona“.

3. 1961. aasta 23. jaanuaril kaaperdas üks opositsiooniliikumine Portugali luksusliku kruiisilaeva Santa Maria. See kaaperdamine on tuntud ka koodnimega Operation Dulcinea ja selle eesmärk oli mäss Portugali valitsuse vastu. Väljavõtted CV-st: »» 2008–2009 Imperial College London, teaduskommunikatsiooni magistrikraad (MSc) »» 2011 Peaauhind Eesti teaduse populariseerimise konkursil kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil” ajakirja Tarkade Klubi peatoimetamise eest »» alates 2011 AS Postimees, teadustoimetaja »» 2012–2013 R2 saate „Puust ja punaseks” saatejuht-toimetaja »» 2013 II preemia Eesti teaduse populariseerimise konkursil kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil” (koos Madis Aesma ja Helen Sürjega). »» alates 2014 Kuku raadio saate „Kukkuv õun” saatejuht-toimetaja

TEADUSTÖÖD

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Pühendunud taksojuht August Tiidemann kliendiga, 1930. aastate alguse Tallinn.

TLÜ TEADUSTÖÖD: TAKSONDUSEST ARMASTUSENI Teadus - seal taga on inimesed. Järgnevalt toome välja mõned hiljuti Tallinna Ülikoolis kaitstud silmapaistvamad bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd ning tutvustame sealjuures ka inimesi, kes on nende tööde autorid.

Takso - 20. sajandi alguse innovaatiline nähtus Riho Paramonov “Taksoomanikud-ja juhid, mõju ja suhestus ühiskonnaga 1920–1940” juhendaja Maie Pihlamägi. 20. sajandi alguse ühiskonnas olid autod uus nähtus. Enamik Eestis leiduvatest autodest asus Tallinnas ja neist suure osa moodustasid taksod. 1920. aastatel täiendasid taksod puudulikku ühistransporti. Eraautode vähesuse tõttu oli takso paljude jaoks ainuke võimalus kiirete ja pikkade sõitude

ettevõtmiseks. Kuna taksosõit oli kallis, kasutasid seda esialgu enamasti uusrikkad. 1924. aastal normeeris linnavalitsus taksode sõiduhinnad, millega kaasnes taksomeetrite tarvitamise kohustus. Selle sammu tagajärjel taksode kasutajaskond mõningal määral laienes. Voorimehest oli takso siiski kallim, mistõttu lihtsad inimesed sõitsid taksoga harva. Sageli tehti seda mitmekesi koos. Esimesed taksoomanikud ja -juhid olid uuendusliku meelelaadiga ärksad inimesed, kes olid avatud moodsatele võimalustele. Auto paelus neid uudse tehnilise fenomenina. Töö taksojuhina võimaldas noortel inimestel osa saada kiirusest, tehnoloogia valitsemisest ja teatavast vabadustundest. Taksode arvu tõusuga kaasnes nende terav vastuolu voorimeestega, kes esindasid vana väärtussüsteemi. Taksode arv võrdsustus sõiduvoorimeeste arvuga kaheksa aasta jooksul. Sagedastes liiklusõnnetustes taksode ja voorimeeste vahel avaldus uue ja vana kiirusmaailma põrkumine. Voorimehed aeglaste liiklejatena ei sobitunud samasse liikluskeskkonda kiirete autodega. Linna ja liikluse planeerimine hakkas lähtuma autodest.

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

TEADUSTÖÖD

Noored ja identiteet

olen säilitanud kohanemisvõime ja avatud meele, millega ei sobi kokku jäigalt rahvuslik identiteedikonstruktsioon.

Pille Ubakivi „Noorte identiteedikonstruktsioonid taasiseseisvumisjärgses Eestis: vaba põlvkonna rahvusidentiteedid ja nende tagamaad“ juhendaja Liisi Keedus Küsitles Aneth Rosen

Olete öelnud, et seda teemat peaks kindlasti edasi uurima. Millistele küsimustele te veel sooviksite vastuseid saada? Olen huvitatud rahvusidentiteedi uurimisest perekondlikus kontekstis eri põlvkondade vahel. Nii võiksid noorte ja vanemate generatsioonide erinevused ja sarnasused identiteedilugudes veel selgemini välja joonistuda.

Kuivõrd erinevad on noorte identiteedikonstruktsioonid taasiseseisvumisjärgses Eestis? Esmalt rõhutan, et minu bakalaureusetöö suunitlus ega maht ei luba üldistada uurimuse tulemusi kõigile Eestis elavatele noortele. Intervjueeritavate hulka kuulusid kümmekond noort, kelle identiteedikonstruktsioonides võis leida palju sarnast, kuid ka üllatavaid erinevusi. Seega võib öelda, et erinevuste osakaal oli väikest valimi mahtu arvesse võttes suur.

Mis on peamised allikad, mis neid erinevusi põhjustavad? Kindlasti ei otsinud mu bakalaureusetöö kausaalseid seoseid rahvusidentiteetide konstruktsioonide ja teiste näitajate vahel. Ometi leidis kinnitust, et uuringusse kaasatud noored tõlgendasid traditsiooniliselt rahvuslikeks peetavaid tegevusi ja kohustusi, näiteks laulupeol osalemist ja sõjaväes käimist, erinevalt ja mitte alati rahvuslikest kaalutlustest lähtuvalt. Seetõttu oleks tulevikus tehtavate kvantitatiivsete uuringute läbiviimisel oluline silmas pidada, Tiina Vihmar et rahvusidentiteedi tugevuse mõõtmine on „Hulluse kujutamine Olle Lauri, Jüri Ehlveseeldatust palju keerulisem. Eesti ühiskonna ti ja Helga Nõu romaanide näitel“ juhendaja diferentseerumisega käib paratamatult kaasas Ave Mattheus rahvuslikkuse väljendumiste diferentseerumine. Küsitles Aneth Rosen

Hulluse kujutamine kirjanduses

Olete ka ise noor inimene taasiseseisvumisjärgses Eestis, kuidas teie end nende konstruktsioonide seas liigitaksite või millist Eesti noort esindate? Minu õppimis- ja elukutsevalikutega käib kaasas refleksiivsus iseenda, ümbritsevate inimeste ja ühiskonna arengute suhtes. Sellest lähtuvalt

Kuidas mõista kirjanduses kujutatud hullust või kuidas kirjanikud seda kujutavad? Hullust võib kirjanduses (või üldisemalt kaunites kunstides) mitmeti kujutada. Kirjanik võib hullust nii-öelda üle võlli keerata ja valida žanriks näiteks õuduskirjanduse või vägivaldse põneviku. Tihti on need tegelased, kel sageli

TEADUSTÖÖD

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

puudub oskus sotsiaalses keskkonnas toime tulla, kuid ometi võib nende väljaütlemistes või tegudes peituda mingi suurem ja üldisem tõde inimloomuse kohta.

Kuidas armastust käsitleda?

Millise teose „hull” on teie arvates kõige põnevamalt kujutatud? Kõikide teoste „hullud” on mulle armsaks saanud, kuid minu südamele kõige lähemal on Olle Lauli „Kodutuse” Marko (Merko), kelles on teatav dostojevskilik mõõde. Minu teine suur lemmik on Lauri Pilteri novellipärg „Lohejas pilv”, kus noort kirjandushuvilist peategelast Lavrani vaevab kinnisidee juudiks saada.

Kirjelda palun oma uurimustöö probleemi. Uurimustöö kirjutamist ajendaski probleem, et romantiliste lähedussuhete kirjeldamisel on mitmeid populaarseid käsitlusi, kuid neid oli keeruline omavahel võrrelda.

Iris Vahtra Mujal maailmas ja vähesel määral ka Eestis on „Armastuse stiilide tüpoloogiate vastavus ja hulluse kujutamist kirjanduses uuritud. Mis nende seosed seotuse tüüpidega” juhendaja ajendas teid seda teemat lähemalt uurima? Aleksander Pulver On küll, kuid eesti kirjanduse puhul on hul- Küsitles Gerda Ossaar lus olnud tekstikeskseks analüüsiobjektiks vaid väga üksikutes eraldiseisvates artiklites. Sinu teema tundub väga huvitav ja eripärane. Seni eesti keeles ilmunud hullust analüüsivate Kuidas jõudsid niisuguse uurimisteemani? artiklite puhul on meetodina kasutatud psüh- Selleni jõudmine võttis tükk aega. Oma semihoanalüüsi ja sama lähenemist kasutasin ka naritöö ühe osana uurisin lähedussuhteid ja mina oma magistritöös, sest psühhoanalüüs kasutasin selleks üht armastuse käsitlust. Selle on mind alati huvitanud. kohta lugedes tekkis mitmeid küsimusi teiste armastuse käsitluste kohta, mis kirjeldasid läheMida peate selle töö puhul avastuslikuks või dussuhteid: kuidas neid kõrvutada ja kas saab märkimisväärseks? paralleele tõmmata? Nii otsustasin magistritöös Kuigi ma seda alguses nii ei teadvustanud, sai keskenduda sellele, kuidas erinevaid käsitlusi minu uurimuse üheks lõppeesmärgiks pak- võrrelda. kuda alternatiivi eesti kultuuriloos levinud Praktilisema külje pealt on romantilised seisukohale, mille puhul on hullust seostatud suhted ja armastus oluline teema ka psühhopigem teatud kirjanike elumüüdiga ja lähene- loogilise nõustamise kontekstis ning sellealase tud autorikeskselt, selle asemel et näha hullust materjaliga töötamine tundus mulle hea ja iseseisva tekstikeskse uurimisteemana, teose huvitav viis, kuidas saada põhjalikumaid teoreepoeetika objektina. tilisi teadmisi suhete tagamaadest.

“

Tihti puuduvad hulludel tegelastel esmased sotsiaalsed oskused, kuid nende tegudes peitub üldisem tõde inimloomuse kohta.

”

Milline on seos uurimistöö ja õpitud erialaga? Suhete teema on praktilises psühholoogias kindlasti alati aktuaalne, selle tagamaad pole vaja vast lahti selgitada. Kuna konkreetne töö oli pigem teoreetilistele väärtustele kallutatud – kuidas valitud teooriad on omavahel võrreldavad –, siis on see tugevalt seotud ka psühholoogia teoreetilise poolega. Töö tulemused aitavad selgitada romantiliste lähedussuhete teooriate suhestust üksteisega ning neid seeläbi paremini võrrelda ja mõista.

TEADUSTÖÖD

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Hinnata tuleb ka väikseid muutusi Kärt Jalajas „Eneseobjektiviseerimise, sotsiaalse kehakuju ärevuse ja treeningharjumuste vahelised seosed naissoost aeroobika harrastajate ja treenerite seas“ juhendaja Joe Noormets. Küsitles Aneth Rosen Kas ma saan õigesti aru, et uurisite ühiskondlikku survet naistele, et kõik peaksid olema modellimõõtu? Tõepoolest on minu magistritöö peamiseks lähtekohaks on naistele suunatud ühiskondlik surve, mis peegeldub kõikvõimalikest meediakanalitest, nii teleekraanilt kui ka linnatänavalt.

“

Meid ümbritsevas ühiskonnas muretsevad naised liialt oma välimuse pärast.

”

Teema on väga aktuaalne, kuid mis teid seda uurima ajendas? Olen teinud koostööd paljude naistega nii

aeroobikasaalis kui ka personaalsetel sessioonidel ja see teema on üks põhilisemaid, mis neid treeneri jutule toob. Kuigi eesmärk võib olla kehakaalu alandamine või soov mahtuda lemmikteksadesse, on lähemal uurimisel põhjuseks peaaegu alati ühiskonnas standardeid määravad hoiakud. Mida te oma töö juures avastuslikuks peate või tulemustest esile sooviksite tõsta? Nii nagu ma ka tegelikult arvasin, viitavad tulemused selgelt meid ümbritsevas objektiviseerivas ühiskonnas naiste ülemäärasele muretsemisele oma välimuse pärast. Mida teie kui treener naistele soovitate või südamele tahaks panna? Oluline on enda jaoks lahti mõtestada, kelle jaoks ja millistel eesmärkidel treeningutel üldse osaletakse. Treenimise juures on väga oluline sisemine motivatsioon. Kõike tuleb teha teadlikult, õppida enda keha tundma ja teada oma piire. Lihtne soovitus kõikidele treenijatele: kui liigute suurte eesmärkide poole, tuleb õppida märkama ja hindama ka väikeseid muutusi.

TEADUSTÖÖD

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

TLÜ DOKTORITÖÖD Muutused membraanides võivad põhjustada raskeid haigusi TLÜ Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi teaduri Kert Martma doktoritöö räägib bioloogilistes membraanides aset leidvatest muutustest, mis võivad terves kehas esile kutsuda mitmeid raskeid haigusi, nagu näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe. „Bioloogilised membraanid on eluslooduse lahutamatu osa ja neil on eluslooduses mitu väga olulist funktsiooni,” selgitab Martma. „Membraanid, olles rakkude ja rakuorganellide komponendid, hoiavad rakku ühtse tervikuna

ning kontrollivad biomolekulide transporti rakku ja sealt välja. Seega on membraanides aset leidvad muutused sageli seotud muutustega terves kehas, mistõttu uued teadmised membraanidest ja nende komponentidest avavad meile uusi võimalusi uurida erinevaid haigusi ja nende molekulaarseid mehhanisme.” Kert Martmad teab Eesti avalikkus ka väljaspool akadeemiat aktiivse inimesena, kes on treener ja tubli sportlane.

Baltimaade vallutamise ideoloogia kujundamine Põhjasõjas Maria Smorževskihh-Smirnova vaatles dok toritöös seni peaaegu uurimata teemat, milleks on Baltimaade vallutamise ideoloogia kujundamine Peeter I ajastul. Tallinna Linnamuuseumi Peeter I maja muuseumi juhatajana töötava Maria Smor ževskihh-Smirnova väitekiri „Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Peeter I ajastu kirikupanegüürikas” pakub Eesti kultuuri kontekstis huvi juba see-

pärast, et Vene impeeriumi ideoloogia formeerus olulisel määral Põhjasõja ajal eespool nimetatud maade vallutamise käigus. Väitekirjas on vaadeldud unikaalseid 1702.–1720. aasta kirikupanegüürilisi teoseid nagu kirikujutlused, jumalateenistused ning sakraalse visuaalkultuuri teosed, mis peegeldavad Põhjasõja sündmusi.

TEADUSTÖÖD

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Arengutest eesti pärimustantsus „Pärimustantsul on tänapäeva ühiskonnas täita oluline roll ja tantsus leidub viiteid Eesti ühiskonna lähiminevikule,” tõdeb TLÜ tantsuajaloo teadur Sille Kapper. Sille Kapperi väitekiri „Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013” avab ja selgitab esimest korda

tantsukultuuri sellist osa, mida kutsutakse pärimustantsuks. „Pärimustantsu mõiste tuli kasutusele alles hiljuti, 21. sajandi nullindate keskpaigas ja inimesed on andnud sellele erinevaid tähendusi – igaüks vastavalt oma teadmistele ja kogemustele,” selgitab Kapper.

Hiinlanna uurib Euroopa vanurite suitsiide TLÜ Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Jing Wu hakkas mentaalse tervise ja suitsiidide ennetusega tegelema kümne aasta eest Hiinas. Pärast magistrikraadi saamist Hongkongis tuli ta Eestisse, et oma akadeemiline unistus ellu viia. Aprillis Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Jing Wu uuris suitsiidide põhjuseid ja hulka Euroopa vanemaealiste seas. Tulemused näitasid, et aastatel 2008–2010 esines vanemate inimeste (65+) hulgas suitsiide 100 000 inimese kohta Balti riikides, Slaavi ja Kesk-Idas keskmiselt 25 korral, sealhulgas Balti riikides keskmiselt 29,1 ja Eestis 23.4 korral. Enim oli suitsiide Ungaris ja (41,2 korral 100 000 elaniku kohta) ja kõige vähem Kreekas (4,2). „Need arvud kinnitavad, et suitsiidide hulk vanemate inimeste hulgas erineb suuresti geograafiliselt: kõige rohkem on suitsiide IdaEuroopas ja kõige vähem Lõuna-Euroopas,” märkis Jing Wu.

Samuti selgus, et kõigis uuritud 22 Euroopa riigis oli tugev seos suitsiidide arvu hulga vahel vanemate inimeste hulgas ja nende heaolu vahel (nt füüsiline vorm, vaimne tervis, rahulolu eluga, õnnelikkus). „Jätkan ka tulevikus teadustööd alal, mis on seotud heaolu, mentaalse tervise arendamise ja suitsiidi ennetamisega, seda eriti vanemate inimeste hulgas – nad on väga oluline vanusegrupp,” lubab Jing Wu. „Ühiskond peab aru saama, et vananemine on elu tähtis protsess ja vanemaealiste arv suureneb pidevalt. Minu uurimistöö tulemused annavad Euroopa seaduseloojatele ja sotsiaaltöötajatele vanemaealiste vajadustest põhjaliku ülevaate.”

“

Vanemate inimeste hulgas erineb suuresti geograafiliselt: kõige rohkem on suitsiide Ida-Euroopas ja kõige vähem Lõuna-Euroopas.

”

JÄRELDOKTORANTUUR

Keemia vanemteadur Rando Tuvikene oli Tokios kaks aastat järeldoktorantuuris. Foto: Kristjan Madalvee

JÄRELDOKTORANTUURIS TSUNAMI JA KULDPÕRNIKATEGA Airi Ilisson-Cruz Tokios järeldoktorantuuris õppinud Tallinna Ülikooli keemia vanemteadur Rando Tuvikene elas Jaapanis üle ajaloo võimsaima maavärina, seikles ülemuse kabinetis inimesekõrguste dokumentide labürindis ning tõi kaks aastat hiljem koju kaasa hindamatu pagasi rahvusvahelisi teaduskogemusi ja -kontakte.

maalse võimaliku ajani – 24 kuuni. Neid kahte Jaapanis veedetud aastat võin lugeda igati kordaläinuks, seda nii teaduslikust kui ka tunnetuslikust aspektist lähtudes. Mul oli võimalus õppida kasutama spetsiaalset laboriaparatuuri, osaleda kõrgetasemelise rahvusvahelise uurimisgrupi töös ja luua uusi teaduskontakte mitte ainult Jaapani teadlastega, vaid ka erialaspetsialistidega näiteks Hiinast Millal ja kus täpsemalt olid järeldoktoran- ja Taist. Eriti väärtuslikuks pean üldise pildi kujunemist sellest, kuidas probleeme mujal tuuris? Olin aastatel 2010–2012 järeldoktorantuuris lahendatakse. See vahetu kogemus, et on olemas Tokio Mereteaduse ja -Tehnoloogia Ülikoolis, väga palju erinevaid vaateid ja lähenemisviise, kus sain jätkata TLÜ-s alustatud uuringuid mis on kõik suunatud mingi kindla teadusliku merevetikates sisalduvate tardainete keemilise probleemi olemuse selgitamisele, oli tunnetuslikoostise ja omaduste väljaselgitamisel. Algselt kult äärmiselt rikastav. oli minu järeldoktorantuuriks planeeritud 20 kuud, kuna aga töö sujus hästi ja tekkis uusi Millised olid Sinu kokkupuuted Jaapani teadusalaseid väljakutseid, õnnestus mul pi- maavärinatega? kendada oma stipendiumiperioodi maksi- Kõige eredamalt on meeles 11. märts 2011.

JÄRELDOKTORANTUUR

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

aastal, kui Jaapanit tabas ajaloo võimsaim maavärin ja sellest tingitud tsunami. See oli töine päev, mil mul oli pooleli oluline ja kaua planeeritud mitmetunnine laboratoorne eksperiment. Tagantjärele tundub uskumatu, et see katsetus õnnestus kõige kiuste siiski edukalt lõpuni viia. Pärast maavärinat jäi teadustöö ülikoolis mitmeks päevaks soiku, sest laboritest puudusid vesi ja gaas. Kuidas te hakkama saite? 2011. aasta suvel toimis tuumakatastroofist räsitud Jaapanis range elektrienergia kokkuhoiupoliitika. Nii tohtis laborites õhukonditsioneeri kasutada päevas vaid mõne tunni vältel, õhtuks sai aga kõik laborite aknad avatud, et ülekuumenenud maja hommikuks natukenegi jahutada. Valguse peale lendasid akendest sisse suured kuldpõrnikad, kes mõnikord katseklaasidesse kukkusid või sagedamini neidude juustesse takerdusid. Suve lõpuks asendusid põrnikad lärmakate tsikaadidega, kes laboris ringi lendasid nagu väiksed nahkhiired. Kord eksisid tudengite tööruumi paar haisulutikat. Need rohelised lennuvõimelised putukad eritasid häirimise korral ruumi vänge lõhnaga kemikaale, misjärel tudengitel tuli kiirelt ruumist evakueeruda. Seda aroomi riietelt aga enam ära ei saanudki.

“

Rahvusvaheline kogemus, võõrsil omandatud oskused ja uued ideed aitavad hiljem teadusmaastikul paremini läbi lüüa.

”

Meenuta palun veel eredaid hetki doktorantuurist. Meie keemialabori akna taga kasvas Jaapani ploom, mis õitses südatalvel. Varakevadel moodustusid puu kenadest valgetest õitest maitsvad viljad. Need kasvasid just nii kõrgel, et aknast võis neid hõlpsasti suures koguses korjata, maast aga kätte ei saanud. Tudengid kasutasid oskuslikult seda eelist ära – tegemist oli hõrgutisega, mida poes müüdi neljakaupa

pakis ja hind oli taskukohane vaid tõelisele gurmaanile. Meenub ka bioloogiaosakonna pikk ja hämar koridor, mille mõlemad seinad olid maast laeni täis riiuleid purkidega, kus hoiti mereorganismide formaliinis fikseeritud kehasid. Seal oli kõike, mida Jaapani rikas rannikumeri pakub: kummalise välimusega kalu, molluskeid, kaheksajalgu, kalmaare, merisiilikuid, meritähti, suurte helkivate silmadega angerjaid, koorikloomi ja organisme, keda sõnades kirjeldada hästi ei saagi. Mõni tudeng ei julgenud sinna jalgagi tõsta, see aga tekitas probleeme, sest samast koridorist pääses mõne õppejõu kabinetti. Omamoodi kirka mälestuse on jätnud mitmed Jaapani kolleegid. Minu tollane ametlik juhendaja oli ülikooli asepresident ja mereteaduse teaduskonna dekaan. Tema kabinetti oli alati unustamatu kogemus külastada, sest kogu põrand oli täis inimesekõrgusi dokumentide ja teaduskirjanduse virnasid. Need aga kippusid ukse ette vajuma ja tihti tuli end vaevu avanevast uksest jõuga sisse pressida. Seejärel oli aga vaja oodata professori juhiseid, mis selgitaks, millisel viisil see labürint lauani jõudmiseks edukalt läbida. Kas soovitad järeldoktorantuuri ka praegustele doktorantidele? Kui teaduses karjääri teha, siis tuleb järeldoktorantuuri kogemus kindlasti kasuks. Tänapäeval on järeldoktorantuur kujunemas omamoodi standardiks noorteadlaste teadustegevuse rahastamisel. See avab nii mõnegi ukse, selle puudumine aga vähendab märgatavalt finantseerimise tõenäosust. Seega soovitan kõigil, kel vähegi võimalik, järeldoktorantuuri minna. Rahvusvaheline kogemus, võõrsil omandatud oskused ja uued ideed aitavad hiljem teadusmaastikul paremini läbi lüüa. On põnev minna ja hiljem, pärast küllaltki pikka eemalolekut tagasi tulla.

TEADUSNÄDAL

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Teadusnädal täis inspiratsiooni Aneth Rosen Märtsi keskpaigas korraldas Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond taas tudengitele suunatud Teadusnädala. Nädal oli täis põnevaid loenguid, töötube, kodukeemia katseid, eksperimente ja performance´eid, kus astusid üles esinejad nii tudengite kui ka teadlaste hulgast. Teadusnädala eesmärk on avada teaduse tähendust erinevates valdkondades ja rõhutada erialade seotust.

Mäng mäluga. Teadusnädalal murti pead Arko Oleski ja Marju Kõivupuu koostatud küsimuste üle.

ARVA ÄRA?!

Kas teadsid, et leegi värvus sõltub leegi põlemise temperatuurist? Anumas põleb liitiumkloriid.

Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land rääkis tudengitele, mida teeb alkohol organismile.

Järgnevalt küsivad TLÜ ajakirja persoonid, kõvad mälumängurid Arko Olesk ja Marju Kõivupuu ühe küsimuse.

Saada vastus hiljemalt 31. mail aadressil pr@esindus.ee ja võida üllatusauhind.

1. Küsitav termin on tulnud araabiakeelsest sõnast antimonsulfiidi kohta. See aine on peen pulber, mida Lähis-Ida naised kasutasid meigivahendina. Seda valmistati kuumutades ja uuesti kondenseerides, et saada eriti peent pulbrit, mida siis otse või pastana silmalaugudele määriti. Tänapäevase tähenduse sai sõna just pulbri valmistamise protsessi kaudu ja pulbrist on meie jaoks asi kaugel. Lähedasi kokkupuuteid selle praeguse tähendusega on kindlasti olnud meil kõigil. Mis sõna see on ? (Arko Olesk)

2. Millise eesti tänapäeva kirjaniku raamatust on pärit järgnev katkend: Kui kassid peaksid koostama inimeste edetabeli, nii-öelda inimese tõuraamatu, siis pole kahtlustki, et aukohal ja kõige kõrgema tuhvi peal seisaks seal Vanem Daam. Vanem Daam on inimkonna tippsaavutus. Sealt edasi pole minna enam kuhugi. (Marju Kõivupuu)

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

TEADUSNÄDAL

Kas klaasi tekkinud vaakum tõmbab vee üles?

KODUKEEMIAKATSED Tudengipõlves hakkama saamiseks peab nutikust jaguma. Katse käigus valmistati Tarhunist kalamarja.

Kas purgile koputamine enne selle avamist vähendab joogi purskamisohtu? Katse andis positiivse vastuse.

Kui põlev tikk tarvitab kogu pudelis oleva hapniku, siis tekib pudelisse madalam rõhk kui keskkonnas ja tekib vaakum, mis imeb muna pudelisse.

TEADUSNÄDAL

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Maal tantsu kaudu. Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid lõid tantsides maali. Selfie, selfie seina peal, kes on kauneim kogu maal? Sotsioloog Katrin Tiidenberg rääkis huvilistele teaduslikult edevusest, eneseleidmisest ja ekshibitsionismist digitaalselt rikastatud keskkonnas.

Teadusnädalal toimus Haridusja Innovatsioonikeskuses õpetajahariduse ideede kohvik. Nenditi fakti, et üldhariduskoolides levinud probleemidele on uusimate haridusteooriate järgi lahendused olemas, kuid neid ei rakendata igapäevaõpetamises.

Fotod: TLÜ Üliõpilaskonna Fotoklubi.

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

SUVEUUDISED

Eksmati 2013 Suvemängudel Tallinna Ülikooli tudengeid ergutamas. Foto: Tarmo Haud [www.tarmohaud.ee]

TUDENGITE OODATUIM SUVESÜNDMUS ON ÜLIÕPILASTE SUVEMÄNGUD KÄÄRIKUL Kaili Adamson Iga aasta juunikuu viimasel nädalavahetusel kogunevad kõrgkoolide spordi- ja seltskonnalembelised tudengid üle Eesti kolmeks päevaks Kääriku spordi- ja puhkebaasi, et selgitada välja kõige sportlikum ja aktiivsem kõrgkool. Üliõpilaste suvemängud on kahtlemata tudengite oodatuim suve suursündmus: osalejate arv ja tihe programm annavad kokku ürituse, millest iga tudeng peab vähemalt kord elus osa võtma. Mängude eesmärk on pakkuda head seltskonda, sportlikku ja lõõgastavat meelelahutuslikku programmi pärast sessi lõppu – kõik see toob kokku tuhandeid tudengeid üle Eesti. Möödunud aastal osales sündmusel umbes 250 Tallinna Ülikooli tudengit. Ülikooli panust harrastusspordi edendamisel näitab seegi, et viimased kaks aastat on Käärikul Tallinna Üli-

kooli esindanud ka ülikooli rektoraat. Teiste õppejõudude seas on rektor professor Tiit Land ja prorektor Priit Reiska näidanud suvemängudel rektorite ja õppejõudude mitmevõistlusel väga kõrget taset. Tallinna Ülikooli registreerimise ja delegatsiooni komplekteerimisega tegeleb Üliõpilaskonna spordiklubi juhataja, kes vastab meeleldi kõikidele küsimustele aadressil sport@esindus.ee.

Rohkem infot www.suvemängud.ee

SUVEUUDISED

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Suvekoolis osaleb ülemaailmselt tuntud Zimbabwe kirjanik ja filmitegija Tsitsi Dangarembga Birgit Kirsimägi Tänavu 14.–31. juulini vältavast Tallinna Ülikooli rahvusvahelisest suvekoolist võtab osa Zimbabwe kirjanik ja filmitegija Tsitsi Dangarembga, kelle romaan „Nervous Conditions” kuulub Aafrika 20. sajandi kümne tähtsaima teose hulka. 1959. aastal Zimbabwes sündinud ja osaliselt Inglismaal üles kasvanud Dangarembga tuntumad teosed on „Nervous Conditions” (1988) ja „The Book of Not: a Sequelto Nervous Conditions” (2006), ta on kirjutanud ka lühijutte ja näidendeid. Berliinis filmindust õppinud kirjanik on loonud stsenaariumi filmile „Neria” (1993) ja on filmi „Everyone’s Child” (1996) režissöör. Ta on õpetanud loovkirjutamist Aafrikas ja Aasias ning on praegu instituudi Creative Arts for Progress in Africa (ICAPA) direktor. TLÜ suvekooli kursus „Loovkirjutamine inglise keeles” keskendub tänavu stsenaariumižanrile. Kursus toimub õpitubade vormis inglise keeles pealkirjaga „Adapting your story;

writing a big screen screenplay based on short prose”. 2009. aastal avatud loovkirjutamise kursus keskendub igal aastal eri žanrile ja selle eesmärk on kirjutamispädevuse kujundamine. Vaadeldakse loomingulist protsessi ja teose koostamise komponente ning arendatakse kirjutamiseks vajalikke väljendusvahendeid. Lisaks loovkirjutamise kursusele toimub 29. juulil suvekooli filmiõhtu, kus näidatakse Tsitsi Dangarembga lühifilme.

Tudengid osalevad laulu- ja tantsupeol ning „Gaudeamusel“ Janne Jakobson Mitu kuud väldanud TLÜ kultuurikollektiivide laulu- ja tantsuproovid on kandnud vilja. Suvel osaletakse nii Eesti laulu- ja tantsupeol kui Gaudeamusel. Tänavuse laulu- ja tantsupeo keskmes on kaks olulist sõna – aeg ja puudutus. Laulupidu “Ajalootund” tõstab esile laulupidude pikas ajaloos olulised ja puudutavad teosed, loojad ja sünd-

mused. Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeo „Gaudeamuse“ Eesti programm keskendub aga üliõpilaste ilusale elueale, kus lisaks õppimisele otsitakse oma ellu kaaslast, kellega jagada muresid ja rõõme, ning kannab nime „Pulmamäng“. Tallinna Ülikooli kultuurikollektiivide juhendajad osalesid ka mõlema peo ettevalmistamisel ning nii saab dirigendipuldis näha Jüri-Ruut Kangurit (TLÜ sümfooniaorkester), Indrek Vijardit (TLÜ meeskoor) ja Jüri Renti

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

SUVEUUDISED

(TLÜ meeskoor). Laulu- ja tantsupeoaasta tõi ülikooli juurde ka kaks uut kollektiivi – rahvatantsurühm Soveldajas lisandus naisrühm ja oma tegevust alustas Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu toimub Tallinnas 4.–6. juulil 2014 ning XVII üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus“ 27.–29. juunil 2014 Daugavpilsis. Laulupeo rongkäik algab 5. juulil kell 14. Ootame kõiki Tallinna Ülikooli Terra hoone ette (Narva mnt 25), et üheskoos rongkäiku ja ülikooli kollektiive tervitada! Uute liikmete vastuvõtt ülikooli esinduskollektiividesse algab 25. augustil.

Tallinna Ülikoolis kogunevad sajad Euroopa teadusadministraatorid ja -korraldajad Kristel Toom 30. juunist kuni 2. juulini võõrustab Tallinna Ülikool Euroopa teadusadministraatorite ja -korraldajate ühenduse (EARMA) 20. aastakonverentsi, kuhu on oodata ligi poolt tuhandet osalejat. Seekordne konverents „Widening participation: excellence, impact and professionalism” keskendub piiriülesele teaduskoostööle, Horizon 2020 programmi tegevustele, teaduspoliitikale ja -praktikale ning teaduse juhtide ja administraatorite professionaalsele arengule. Konverentsil peetakse üle viiekümne ettekande ja töötoa, mille jooksul kuulevad ligi viissada osalejat nii Euroopa Komisjoni teadusrahastuse uusimatest plaanidest kui ka eri

riikide ja teadusasutuste kogemustest teaduskorralduse valdkonnas. Selle aasta konverentsil kuulutab EARMA avatuks üleeuroopalise kaheaastase teaduskorraldajate treeningprogrammi, mille läbinud saavad kutsetunnistuse, mis on Euroopas esimene selle valdkonna kutsetunnistus – selle nimel on ühendus kolm aastat pingutanud. Konverentsile oodatakse kuulajaid kõikjalt maailmast ja koostöös Eesti Teadusagentuuriga pakutakse osalejatele võimalust pärast konverentsi külastada Eesti ülikoole nii Tartus kui ka Tallinnas. Konverentsiinfo on saadavad konverentsi kodulehel www.earma-tallinn-2014.com. Rohkem informatsiooni Euroopa teadusadministraatorite ühenduse kohta leiate veebilehelt www.earma.org.

IKKAGI INIMENE

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Suvi 2013, Äksi nõia kodukoha mälestuskivi juures Tartumaal. Foto: koduarhiivist.

IKKAGI INIMENE

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

MARJU KÕIVUPUU: KRUTSKIGA HÜÄÄN, SIIRUPIS Airi Ilisson-Cruz Aasta inimene, kultuuripärandi aasta saadik, Valgetähe V klassi ordeni omanik – aunimetuste rida TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi teaduri ja folkloristi Marju Kõivupuu nime ees jätkub pikalt. Marju tundub olevat väsimatu: ühel hetkel on ta kirjutanud ja avaldanud jälle uue raamatu, teisel hetkel võtab raadios sõna, mängib teles mälumängu või käib (jälle!) presidendi juures auhinda vastu võtmas. Marjuga saavad inimesed kohe ruttu sõbraks ja sina peale, sest tema värvikas jutustamisoskus haarab kiiresti kaasa ka kõige tuimema tüki. Õpetab oma peaga mõtlema „Ma olen krutskiga õppejõud, sest mulle meeldivad üliõpilased, kes kuulavad ja märkavad, et ma teen meelega mingisuguse kala sisse või esitan sama küsimuse teistmoodi, ühesõnaga – mulle meeldivad mõtlevad üliõpilased,” avaldab Marju ja mügistab kavalalt naerda. „Minu Tartu üliõpilased kutsusid mind koguni hellitavalt hüääniks siirupis. Võisin väga võluvalt esitada äärmiselt kiusakaid küsimusi.” Näiteks on üliõpilane sooritanud esitluse, kui Marju vaatab talle otsa ja küsib malbelt: „Ja te olete selles kindel?” Kohe on näha, kuidas noor inimene muutub ebakindlaks. „Minu meelest tänapäevane õpetamispõhimõte on see, et meil pole tarvis neid inimesi, kes suudavad peast tulistada fakte ehk n-ö kõik õigesti ära vastata, vaid tark inimene peab analüüsima, mida räägib,” kirjeldab Marju. Tema küsimuse peale tekkivast dialoogist koorub peagi välja, kui palju on õpilane tegelikult teemaga vaeva näinud. „Oli rahvaluule eksam, ma olin üsna noor õppejõud ja see pisikene kurat oli minu sees pidevalt: vaatas ringi, et kust saab saaki. Üliõpilane oli ilusasti ära õppinud, et vanemat rahvalaulu esitatakse nii, et üks ütleb ees ja

koor kordab järele. Mina vastu, et kas olete selles veendunud, kas alati on nii?” Üliõpilane sai aru, et kusagil on mingi konks. „Ütlesin, et pange nüüd silm kinni ja kujutage ette sellist vana eesti küla nagu me vabaõhumuuseumis näeme. Õhtu läheb hämaraks ja talust astub välja naine, eeslaulja, ja tema järel kõnnib väike koor. Teine naine paneb lapsi magama, kolmas lüpsab lehma, neljas ajab käsikivi ringi, ja ikka on neil eeslaulja ja koor kogu aeg kannul – kas see on loogiline?” Väike paus. „Eks see omadus on teinekord tagasi ka tulnud – inimeste huumorimeel on erinev, kes see ikka tahab, et tema loogilise mõtlemise oskus kahtluse alla seatakse,” lisab Marju.

“

Ma olen krutskiga õppejõud, sest mulle meeldivad üliõpilased, kes kuulavad ja märkavad, et ma teen meelega mingisuguse kala sisse või esitan sama küsimuse teistmoodi.

”

Südamega tegija Eluaegse õppejõu endised õpilased figureerivad ja löövad kaasa avalikus kultuuriruumis, muusikas, poliitikas või meedias. „Mul on Marju pärast väga hea meel. Ta on üks positiivsemaid ja säravamaid inimesi, kellega elu on mind kokku viinud,” avaldab Äripäeva arvamustoimetuse juht, endine õpilane Vilja Kiisler. „Marju on suurepärane näide sellest, kui inimene ajab elus oma asja ja teeb seda südamega, siis saavutab ta suure tunnustuse ja tuntuse. Aasta kodaniku tiitli ja presidendi teenetemärgi saamise tõttu teavad Marjut nüüd ka need, kellele tema varasemad erialased preemiad ja tänukirjad on märkamata jäänud.”

IKKAGI INIMENE

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Aasta on 1964. On näha, et noort inimest huvitab teadus:-). Foto: koduarhiiv

Nii endised õpilased kui ka Marju ise meenutavad elevusega aega paar aastakümmet tagasi, kui käidi Võrumaal välitöödel, eestlaste rahvapärimusi kirja panemas. Marju vanem poeg Kaarel Kõivupuu, nüüdne rahvamuusik ja Audentese keemiaõpetaja, oli toona mõneaastane poisike. Mälestuste kogumises lõi ta agaralt kaasa ja vahepeal õpetasid noored eesti filoloogid teda poe taga r-tähte ütlema: „Krokodill on roheline.” „Sellal, kui veel ETIS-t polnud ja IT areng polnud niisugune kui praegu, tähendas välitöö seda, et kaheks nädalaks võeti üliõpilased ja mindi mõnda piirkonda rahvapärimust koguma, elati koolis, tehti üksteisele süüa, suheldi ja kommunikeeruti, räägiti kohalike inimestega, pärast jäädi ka veel natuke käima,” kirjeldab Marju. „Välitööd tähendasid pärimussüsteemi vahetut tundmaõppimist. Tänapäeval saab teoreetilise artikli kirjutada ilma „väljal” käimata: arhiivid on digiteeritud, sobita empiirika moes oleva teooriaga ja linnuke saab kirja.”

“

Sellal, kui veel ETIS-t polnud, tähendas välitöö seda, et kaheks nädalaks võeti üliõpilased ja mindi mõnda piirkonda rahvapärimust koguma.

”

Ellujäämiskursus Võrumaa moodi Paarkümmend aastat väldanud välitööde aega nimetab Marju tudengite ellujäämiskursuseks. Näiteks mõõdeti 1994. aastal Võrus aasta kõrgeim temperatuur, pikka aega oli põud. „Tuleb minu juurde tütarlaps, põsk ja õlg verine – ilmselgelt on tal olnud kokkupõrge koduloomaga,” meenutab Marju. Peagi selgus, et kui neiu asunud perenaise juttu lindistama, oli too toonud lauale väikese pudeli koduveini. Noor daam sattunud pisut eufooriasse ja hakanud perekoera kallistama, mille peale koer, kõksti!, põsest kinni võttis. Perenaine kommenteeris kõrvalt, et õigus küll, koer ei kannata üldse, kui viina võetakse. Mida teha, kui apteeki ega ühistransporti käepärast ole? Siin tulnud poeg appi. „Ütlesin, et nüüd pole midagi teha, poja, mine pese end korralikult puhtaks ja pissi üks purgitäis. Hommikul käisime traumapunktis ja saime kiita, et hästi tehtud – lapse puhas uriin on desinfitseeriv.” Marju enda doktoritöö teema on samuti hästi huvitav, nimelt uuris ta Võrumaa matusekombeid. „Tänapäeva Eesti ühiskonnas on surm ja matused üks majandusharu, see annab tööd ja pakub ka hea läbilõike inimeste arusaamadest ja igavikulistest väärtustest, sealhulgas sellest, millised on meie perekondlikud

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

IKKAGI INIMENE

sidemed. Kuigi elu on viimase paarikümne aastaga üksjagu palju muutunud, on maakohtades matusekombestik jäänud suhteliselt samaks, linnas aga teinud läbi väga suured muutused.” Kui Marju oma teemaga tegelema hakkas, ei tahetud surmast eriti rääkida, vanematel inimestel oli veel sõda meeles. „Ka tänapäeval ei kujutaks ette, et Eestis võiks olla surma ja kultuuri uurimise keskus. Ometi on mul koostööpartnereid Euroopast, kes saavad aru, et see on väga oluline valdkond ja neid teemasid tuleb koos käsitleda, samuti on olemas sellised keskused. Ma ise olen ses osas laisk ega ole suutnud seda ideed realiseerida.” Marju presidendiks! Saadud auhindade kohta ütleb Marju, et need panevad avalikkuse eestlaseks olemise ja kultuuripärandi tähtsusele rohkem tähelepanu pöörama. „Püüan elada nii, nagu see autosõidu puhulgi käib: liigelda reegleid rikkumata ja lasta ka teistel sõita.” Vilja, kes hoiab endise õppejõu tegemistel silma peal peamiselt meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel, toob veel eraldi välja Marju vahetu oleku. „Kui viimati tänaval kokku sattusime, siis kallistasime ja rääkisime, kuidas lastel läheb ja muidu ka. Naisena on aastad Marjule ainult kasuks tulnud, ta läheb kogu aeg ilusamaks, no ja targemaks niikuinii. Äge naine! Marju presidendiks!”

VÄLJAVÕTTEID CV-ST 1960 sündinud Saru-Mäepõru külas Võrumaal 2002 doktoritöö surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel 2013 aasta kodanik 2014 Valgetähe V klassi teenetemärk Kuulub mitmetesse seltsidesse ja ühendustesse, muu hulgas ülikooli humanitaarteaduste valdkonnanõukogu liige Raamatud: „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini” (2013), „101 Eesti pühapaika” (2011), „Hinged puhkavad puudes” (2009)

2013. september. Saru-Hargla ristipalus. Foto: Leelo Kukk

IKKAGI INIMENE

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Kommentaarid

Kolleeg Mihkel Kangur: avatud mõttemaailmaga suhtleja

Ajakirjanik Vilja Kiisler: müstilised lood ja unustamatud laulud

Ilmselt see, et Marju on oma haridusteel Aasta oli ilmselt 1989, kui Marju eesti filoloosügavalt nuusutanud ka loodusteadusi, muudab gide kursuselt viis inimest endaga Võrumaale ühele ökoloogile temaga suhtlemise kergeks. Ta rahvapärimusi koguma kaasa võttis. Ega ma tuleb nii-öelda poolele teele vastu. Ilmselt on täpselt tea, kui palju Marju hiljem meie kogukõik, kes Marjuga suhelnud, kogenud, et ta tud materjali selles noore ja vana Suri raamatuleb poolele teele vastu oma huumorimeele, tus kasutada sai, sest eks me tõime talle palju ka avatuse ja tarkusega. Lisaks sellele, et Marju on asjasse puutumatut: näiteks kunstluulet rahhea rääkija, on ta ka hea kuulaja. valaulude pähe, ja küllap ka igasugust suvalist Marju on oma teadustööga korduvalt näi- surimuri, mis meile esmapilgul põnev tundus. danud, et võib minna üle piiride. Ta suudab Lõpupoole hakkasime juba natuke vahet tegeoma teadustöö mõtte teha mõistetavaks nii ma, mida on mõtet üles kirjutada ja mida mitte kodu- kui ka välismaal ja osaleda erialases (diktofone vms meil polnud ega teadnud tahtadiskussioonis. Lisaks ruumiliste piiride üle- gi, ainult paber ja pliiats). Nalja sai palju ja tuju tamisele ületab Marju ka erialade piire. Tema oli ikka laes. teadustöid on nauditav lugeda ükskõik millise Laulsime igal õhtul seal Mõniste koolimaeriala esindajal, kuna need on sisutihedad ja jas elades laule, ma laulsin oma lastelegi, kui põhjendatud. Avatud mõttemaailma näitab ka nad pisikesed olid, ja siiamaani akordioni peal see, kui tal mõne küsimuse lahendamisel oma kääksutan ja söögitegemise kõrvale kõõrutan. tarkusest puudus tuleb, siis leiab ta inimese, Inimesed olid sealkandis eriti toredad, andkellega koos lahenduseni jõuda. Seda mitte sid väsinudjalgsetele pekivõileiba ja kärutasid ainult oma kodusest humanitaaride seltskon- traktoriga või autokastis mõne kilomeetri edanast, vaid ka teiste distsipliinide esindajate si, kui eesmärgiks võetud vanainimene liiga seast. kaugel elas. Müstilisi asju juhtus ka, näiteks üks pahaseks saanud allikas nõidus ühele meie omadest kassihaiguse külge. Mille Marju minu mälu järgi terveks ravitses. See äranõiutu ise oli ka nõidumise maailma sisse elanud ja teadis, mida omalt poolt teha.

2013. august Pärandiralli Sallas. Foto: Elo Lutsepp

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

#100PAEVAUKSINDUST Üksindust on nimetatud 21. sajandi katkuks. Irooniline, kas pole? Elame ju kommunikatsiooniühiskonnas, kirjutab TLÜ kommunikatsioonimagistrant Kadri Eisenschmidt.

ESSEE

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

Graafiline disainer Shimi Cohen illustreeris tabavalt üksinduse ja sotsiaalvõrgustike seost. Ta väidab, et me ei ole võimelised lähemalt tundma rohkem kui 150 inimest. Paljudel meist on aga näiteks Facebooki kontaktide arv mitu korda suurem. Meil kulub lõviosa ajast ja energiast, et näida edukad, õnnelikud, vaprad ja ilusad. Mida sotsiaalselt atraktiivsemad me näime, seda rohkem on meil Facebookis kontakte. Me keskendume pigem sotsiaalse kapitali kogunemisele ja tähendusrikkaid suhteid niiväga ei loo. Kuna kogu energia kulub sellele, siis päeva lõpuks istumegi arvuti taga üksi ja tõenäoliselt hoopis õnnetumalt, kui meie Facebooki sein teistel arvata laseb. Facebook ei ole asjata tõusnud paljude sotsioloogide, antropoloogide ja psühholoogide huviorbiiti. See on erinev varasematest sotsiaalvõrgustikest. Infovahetus toimub ainult vastastikuse loaga, mis tekitab kasutajates turvatunnet. Kui enne Facebooki ajaarvamist nähti, et veebisuhtlusvõrgustikes on inimesed vabamad ja julgevad välja elada ka alla surutud emotsioone või mõtteid, mida avalikult päriselus teha ei taheta, siis tänapäeval on sotsiaalvõrgustikud üldisemalt muutunud vähem anonüümseks. See suurendab neis enesepresentatsiooni ja muudab nad sarnasemaks näost näkku suhtlemisele.

“

Päeva lõpuks istume arvuti taga üksi ja tõenäoliselt hoopis õnnetumalt, kui meie Facebooki sein teistel arvata laseb.

”

Teadliku enesepresentatsiooni eesmärk ei ole kedagi petta või seeläbi kellelegi liiga teha. Eesmärk on ürgne: lävida teistega selliselt, et see oleks kasulik ja produktiivne. Inimene on eelkõige sotsiaalne olend. Geneetikud on arutlenud selle ümber, et inimliik ei ole ahvist nii tõhusaks arenenud mitte sellepärast, et meil olid füüsilised omadused ja relvad, mis tegid

meid tugevamaks ja kiiremaks kui teised liigid, sest olgem ausad, nii mõnedki kiskjad olid meie eellastest jõu ja kiiruse poolest üle. Me olime hoopis sõbralikud. Omal arengutasemel suhtlemisaldid ja see viis meid koostöövõimeni. Koos töötamine tegi meid tugevaks ja kavalaks pundiks, kus kõik osapooled võitsid. Nii sai meie liik areneda ja siin me nüüd oleme. Meie sotsiaalselt nõrgemad liigikaaslased surid välja. Olles sotsiaalsed olendid, on hea muljekujundus iga indiviidi huvidest lähtuvalt oluline. Kui sotsiaalvõrgustike eesmärk on sotsiaalse kapitali teooriatest lähtuvalt olla toeks inimese arengule ja seda lihtsustada (aidata leida töökoht vms), siis hakkavad mängima rolli ka teised sellesse võrgustikku kuuluvad inimesed. Rahvatarkuski kõlab: ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sina. Profiiliomaniku muljet võib seega kujundada ka see, millised on tema sõbralisti kuuluvad inimesed. Atraktiivsed inimesed võivad profiiliomanikust populaarsema mulje jätta ja lisada talle usaldusväärsust. Ka näiteks tööandjale on ühiste sõprade olemasolu heaks indikaatoriks. Talle jätab esimese mulje selle ühise tuttava isik. Kui ta on tööandja silmis usaldusväärne, võib ta näiteks kandidaadi kohta infot küsida. Seetõttu kulutatakse üha enam aega sõbralistide loomisele – rohkem ilusamaid ja edukamaid sõpru. Inimesi ei koguta enda ümber niivõrd enam selleks, et meil oleksid tähendusrikkad ja emotsionaalsed suhted. Neid kogutakse varasemast rohkem sotsiaalse kapitali eesmärgil. Mis juhtub siis, kui näeme päevast päeva enda ümber edukaid ja ilusaid inimesi? Kui kõik meie kontaktid näivad sellised, nagu me ka ise olla soovime? Üha enam tunneme end teistega võrreldes kehvasti või alaväärsena. Nii leiame end paradoksaalsest lõksust, kus tekitame nii endale kui ka teistele negatiivseid emotsioone, kui jagame pidevalt positiivseid kogemusi. See pole üldse naljaasi. Selle kirjeldamiseks lõid psühholoogid 2011. aastal isegi termini, hakates seda nähtust Facebooki depressiooniks nimetama. Tasapisi on algselt Facebookist tekkinud

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

depressiooni vormist saamas üleüldine sotsiaalvõrgustike nähtus, millele aitavad ka näiteks aktsioonid nagu #100happydays. Selle eesmärk on küll väärtustada väikseid asju, mis päeva rõõmsaks muudavad, kuid tekitab samuti sotsiaalset survet olla kogu aeg õnnelik. Nii saab ka sellest esialgu armsast ideest vahend endale ja teistele sisendamiseks, et elu on tegelikult ilus. Olles juba sattunud sellesse ringi, muutub iga tähelepanuavaldus oluliseks. Seda enam taasloome oma elu, et meid märgataks. Meie kogemused muutuvad virtuaalseks ja seeläbi kollektiivseks. Ning iga like on tunnistus sellest, et oleme olnud. See on justkui tänapäevane majaseinale kirjutatud „mina olin siin”. Ei tasu pahaks panna, et see on uues kuues. Ajad muutuvad. Tegelikult on see samasugune appikarje üksinduse vastu.

ESSEE

Kahtlemata lihtsustavad veebipõhised sotsiaalvõrgustikud kommunikatsioonivõimalusi. Inimesed on kergemini kättesaadavad ja kontaktid säilivad paremini. Varasemale hüpoteesile tuginedes võib see olla üks meie liigi alustalasid. Igal mündil on aga kaks poolt ja nii kaasnevad ka sellega emotsionaalsed riskid ja negatiivsed nähtused. Enne veel kui tembeldame veebipõhised sotsiaalvõrgustikud õnnistuseks või saatana sigitiseks, tuleks kaaluda, kas lõpuks saame neist rohkem kasu või kahju.

*Maailma tuntuim ja kasutatuim sotsiaalvõrgustik Facebook loodi 2004. aastal USA-s. Praegu ületab igakuiste kasutajate arv maailmas ühe miljardi piiri ja igal kuul lisandub umbes 25 miljonit uut kasutajat.

KINO

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

BFM-I PARIMAD PALAD 2014

äge

Aprilli algul jagati Tallinna Ülikooli Parim film: Supernova kinosaalis tudengite filmiauhin- „Äge” režissöör Rein Zobel (Eesti). du BOB-e, mis on ainsaid kategooria põhiselt jagatavad filmiauhinnad Eestis. Auhin- Parim režissöör: du jagus nii Eestist kui ka Lätist, Soomest, Kaisa Sammelselg ja Gerli Nõmm (Eesti), Ukrainast, Jaapanist ja Kolumbiast pärit fil- Carlos Lesmes (Kolumbia), Aino Salmi mitudengitele. (Soome). “Best of BFM” on Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli aastasündmus ning auhin- Parim dokumentaalfilm: natud projektid esindavad BFM-i õppetoodan- „Paradiis”, režissöör Nora Särak (Eesti). gut järgneva aasta jooksul. Parim animatsioon: “IMG_00_01_JPG”, režissöör Zane Oborenko (Läti). Publiku auhind: “Kolm”, režissöör Eva Kübar (Eesti). Parim dokumentalist: Akio Yuguchi (Jaapan) filmi eest “Avec”. Parim operaator: Meelis Mikker (Eesti) filmi eest “Kolm”.

ema

Parim kunstnik: Matis Mäesalu (Eesti) filmi eest “Cisco”. Parim näitleja: Karl Gregor (Eesti) filmi eest “Äge”.

Bobid

Žürii tunnustus: “Ema. Miljonite nimel”, režissöör Vyacheslav (Slavik) Bihun (Ukraina), “Kell peatus 6.30”, režissöör Liiva Vilnīte (Läti) Lisaks kuulutati välja Anri Rulkovi mälestuspreemia tänavune laureaat - Moonika Siimets.

RAAMAT

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014

UUT ÜLIKOOLI KIRJASTUSELT

ESITLEDES ISEEND.

TALLINLANE JA TEMA ELAMU VARAUUSAJAL Krista Kodres Pehme köide, 304 lk Krista Kodrese värske monograafia „Esitledes iseend: Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ uurib varauusaegse (1550–1750) Tallinna vanalinna arhitektuuri, vaadeldes muutusi elamute välisvormes, kuid lubades lugejal piiluda ka eliitpürjeli ja aadliku kodumaja siseruumesse, hinnata muutusi tubade planeeringus, mööblivalikus ja seinakaunistustes. Palusime teost lugejaile tutvustada autoril, professor Krista Kodresel. „Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tegelikult pole „gooti“ fassaadidega majad – kunagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadidele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõ-

nigi varakas linlane võttis ette oma maja radikaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajandil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rikkalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks. Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tallinna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tallinna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omavahel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivormid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teostus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muutuste teostamiseks? Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõdemusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitumist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähelepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“. Krista Kodres

Milline on Tallinna Ülikool tulevikus? R ääg i k a a sa !

- Osale Tallinna Ülikooli tuleviku teemalistel mõttetalgutel, teisipäeval, 3. juunil kell 10 - 16 TLÜ Aulas (Terra III korrus). - Vaata lühivideote sarja, millisena näevad ülikooli tulevikku teadlased, spetsialistid ja tudengid.

Uuri rohkem, vaata videoklippe ja registreeru mõttetalgutele:

tlu.ee/2020