__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

ajakiri Tallinna Ülikooli

NR 4 SÜGIS 2013

Rahvusvahelistumise eri

Haridusuuendajad Klemen ja Pille Slabina

Ülevaade: Tudeng piire ületamas:

Essee:

Ikkagi inimene:

“Kõige tähtsam on olla julge”

Liisa Puusepp uurib Jaapanis järvi

Õigusakadeemia president Rein Müllerson


RahvusvahelisUS – SEE on igaühe asi! Aeg-ajalt on mõistlik ajas tagasi vaadata- aitab tänasest päevast paremini aru saada ja annab selgema pilgu ettepoole vaatamiseks. Kümne aasta jooksul oleme ühinenud olulisemate rahvusvaheliste võrgustikega, lülitunud mobiilsuprogrammidesse, avanud ingliskeelseid õppekavasid, kutsunud siia välisõppejõude ja võtnud vastu välistudengeid ning teinud veel palju muud. Oleme liikunud rahvusvahelistelt suhetelt rahvusvahelistumisele – eredaks näiteks on siin TLÜ Õigusakadeemia presidendi, professor Rein Müllersoni hiljutine valimine maailma prestiižikaima õigusorganisatsiooni presidendiks. Meie doktorid liiguvad maailma – seda tõendab hästi Ökoloogia Instituudi teaduri Liisa Puusepa järeldoktorantuur Jaapanis Tallinna Ülikooli ajakirja lehtedel avanev kümne aasta retrospektiiv olulisematest tähistest ülikooli rahvusvahelistumise teel on allakirjutanu sügavalt subjektiivne valik. Kõik need valikud mahuvad kahe olulise märksõna alla – nähtavus ja avatus. Vähimagi liialduseta võib väita, et ülikool on muutunud üheks Tallinna intellektuaalse

Impressum Tallinna Ülikooli ajakiri Ilmub kaks korda aastas. ISSN 1736-8278 Narva mnt 25, 10120 Tallinn Tel 6 409 142, e-post: ajakiri@tlu.ee Peatoimetaja Airi Ilisson-Cruz Tegevtoimetaja Aneth Rosen Kujundaja Karl-Kristjan Videvik Illustratsioonid Karl-Kristjan Videvik Kolleegium Katrin Niglas, Krista Must, Mihkel Kangur, Priit Reiska, Mart Raudsaar, Tiina Hiiob, Enelin Paas Trükk Trükiagentuur Grupp Vastutav väljaandja Kadri Kiigema

elu keskuseks. Akadeemiliste üksuste kutsel, suve- ja talvekooli külalistena ning rahvusvaheliste konverentside peaesinejatena on siia saabunud maailmamainega õpetlased toonud meile uusi teadmisi eri aladelt ning jaganud seda avalikes loengutes ja seminarides. Ülikooli rahvusvahelist pilti on rikastanud siin esinenud välismaa poliitikud ja saadikud. Ülikool on olnud paljudele saatkondadele usaldusväärseks ja hinnatud koostööpartneriks erinevate akadeemiliste ja kultuuriürituste korraldamisel. Me pole ainult saajad, vaid anname palju ka vastu. Seda näitab ülikooli edukas arengukoostöö Gruusias ja Afganistanis. Või meie viimaste aastate edu Erasmus Mundus projektides, algul partnerina kogemusi saades ja sellest aastast ka projekti juhtides. Nüüd on süvitsi minemise aeg. Teeme seda kõike edasi, millele oleme aluse pannud, aga järjest olulisemaks muutuvad targad valikud, jagatud vastutus ja koostöö meie kõigi vahel. Rahvusvahelistumine ei ole päris kindlasti eesmärk omaette ega asi iseeneses, aga see peab saama igaühe asjaks, sõltumata struktuuriüksusest, tähtsusest ametiredelil või millestki muust. Kui ennast teistega ei võrdle, kui ei tea, mis toimub mujal, kui ei vaata maailma avarama pilguga, siis on päris kindel, et töö, mida teeme, ei ole kvaliteetne ega vasta neile ootustele, mida tänapäeva maailm kõrgkoolile seab. Enamasti algab kõik muutustest mõtteviisis ja soovist väljuda oma väikesest mugavustsoonist. Ees seisab uus struktuurifondide periood, algamas on Erasmus+ programmi periood ja teadusuuringute rahastamisprogramm Horisont 2020. Tarku valikuid meile kõigile, et arengukavade ja strateegiate lennukad visioonid ei jääks vaid paberile.

Marvi Pulver TLÜ rahvusvahelistumise koordinaator

Loe ajakirja veebis

»» Kõik Tallinna Ülikooli ajakirjas ilmunud artiklid, fotod, illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

SI SUKORD ülikoolist:

2 3 4 5

Uhiuus mobiilsusprogramm – Erasmus+. Airi Ilisson-Cruz TLÜ Õigusakadeemia teeb Helsingis ilma. Juhan Kilumets Informaatika Instituut: õpipoisist meistriks. DILLiga rahvusvahelistumiseni. Tiina Tamkivi

Saame tuttavaks:

6

Perekond “Moodsad haridusuuendajad”:Klemen ja Pille Slabina. Airi Ilisson-Cruz

10 12

Järgmine peatus – Suvekool! Birgit Kirsimägi Suvekoolist on, mida meenutada ...

Edulugu

13

Konfutsiuse Instituudiga Hiinasse. Mikk Kasesalk

Rektoraat

14

Millised on Tallinna Ülikooli lähiaastate väljakutsed rahvusvahelistumise osas?

Ülikoolist:

16

Verstapostid: kümme aastat rahvusvahelistumist Tallinna Ülikoolis. Marvi Pulver

Fotod:

18

Rahvusvahelistumine pildis.

International Club:

19

International Club: kultuuride meka Tallinna Ülikoolis. Aneth Rosen

Tudengielu

21

Meie tudengid maailma avastamas.

Ikkagi inimene:

25

Professor Rein Müllerson: eestlasest maailmakodanik. Kadri Eisenschmidt

Essee:

29

Järeldoktorantuur või mitte? Jaapanisse järvi uurima, perega! Liisa Puusepp

Film:

32

BFM-i parimad filmid 2013

Raamat:

33

Uut ülikooli kirjastuselt

Kaanefoto Kristjan Madalvee


2

ÜLIKOOLIST

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

UHIUUS MOBIILSUSPROGRAMM – ERASMUS+ Airi Ilisson-Cruz Järgmise seitsme aasta jooksul saavad tudengid õppida välismaal uue Erasmus+ mobiilsusprogrammi kaudu, mis oluliste uuendustena võimaldab kandideerida ka kolmandate riikide ülikoolidesse ja lubab osaleda programmis mitu korda. Erasmuse programmi üldkoordinaator Maarja Liht rääkis, et seni sai Erasmuse programmi käigus tudengeid ja töötajaid vahetada ainult EL liikmesriikide ja programmiga liitunud riikide vahel (Türgi, Lichtenstein, Šveits, Norra, Island).

rammi valitud tudengitele väljatöötamisel veebipõhine keeletest. Kui testi tulemusel selgub, et tudengi keeletasemest edukateks õpinguteks välisriigis ei piisa, saab ta keeleoskust arendada enne välisõpingute algust veebipõhisel keelekursusel. „Põhiolemuselt jääb Erasmus+ esimese alategevuse käigus toimuv tudengite ja töötajate mobiilsus samaks nagu varasemaski Erasmuse programmis: see toimub bilateraalsete lepingute alusel, mis on sõlmitud programmiga liitunud kõrgkoolide vahel,” selgitas Liht.

Koondab mitu programmi Osaleda võib mitu korda Erasmus+ koondab enda alla tegevused mit„Uues programmis on võimalik koostööd teha mest seni eraldi tegutsenud Euroopa Liidu ka kolmandate riikidega. Mobiilsuse aluseks haridusprogrammist, nagu näiteks elukeston taas bilateraalsed lepingud ja finantsee- va õppe programm (sh Erasmuse tudengi- ja ringut taotleb programmis osalev Euroopa töötajamobiilsus), Erasmus Mundus, Tempus, partnerkõrgkool.” Samuti on oluliseks muu- Edulink, Youth in Action. Uue Erasmus+ progdatuseks, et kui varem sai tudeng Erasmusega rammi tegevused jaotuvad kolmeks: mobiilõppimas või praktikal käia üks kord, siis nüüd susõppeks, koostööprojektideks ja tegevusteks, lubab programm välisriigis õppida või prakti- mis toetavad haridussüsteemide uuendamist. kat teha kuni 12 kuud igal õppetasemel. „Uue Alates 1987. aastast on Euroopa elukestva programmi tingimused kehtivad ka tagasiula- õppe programmi kõrghariduse allprogrammi tuvalt.” Erasmus käigus vahetustudengina välismaal Seega saavad kõik tudengid, kes on juba õppinud üle kolme miljoni üliõpilase ja õpetaErasmusega õppimas või praktikal käinud, mas või koolitusel käinud 300 000 ülikoolitöötaas programmis osaleda samal õppetasemel tajat. See teeb Erasmusest edukaima tudengite vastavalt 12 kuust järele jäänud kuude arvule mobiilsusprogrammi maailmas. ja ülejäänud õppetasemetel taas 12 kuud. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja haridusTudengid saavad programmis kandideerida alates algava aasta veebruarist ja õppejõud komisjoni esinaise Doris Pack´i sõnul on uus alates maist. „Loodame, et uue programmi haridusprogramm Erasmus+ väga hea uudis võimalusi kasutavad nii juba varasemas prog- miljonitele eurooplastele. „Erasmus+ seitsmerammis osalenud Tallinna Ülikooli tudengid aastase programmi eelarve on 14,7 miljardit ja töötajad kui ka uued huvilised, kes soovivad eurot – 40% praegusest rohkem,“ märkis Pack. õpingutele või tööle rahvusvahelise kogemusega „See on maailma suurima ja parima liikuvusprogrammi jõuline laiendamine – saavutus, lisaväärtuse anda,” lisas Liht. Uues programmis soovib Euroopa Komis- mille üle võime uhked olla. See annab tunnisjon tagada tudengite välisõpinguteks parema tust, et oleme võtnud kohustusi seoses Euroopa keelelise ettevalmistuse. Seetõttu on prog- noorte ja nende ees seisvate ülesannetega.“


ÜLIKOOLIST

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

3

TLÜ ÕIGUSAKADEEMIA TEEB HELSINGIS ILMA Juhan Kilumets üldse kõne alla tuleb. Praegu teevad kaks kõrgkooli tihedat koostööd, jagavad õppejõude ja õppevahendeid. Lisaks Helsingi Ülikoolile on käe alla pannud ka Peterburi Ülikool ja Londonis asuv King’s College.

Foto: erakogu

Eelmisel sügisel alustas meie ülikooli Õigusakadeemia õigusteaduse õpetamist ka Helsingis, kus täna õpib juba ligi sada TLÜ bakalaureuse tudengit. „Huvi on Soome tudengite seas suur ja kõiki soovijaid me kindlasti vastu võtta ei saa,” räägib projekti eestvedaja ja akadeemia asepresident Indrek Grauberg. Mullu alustas bakalaureuseastmes õpinguid 34 noort, sel sügisel juba üheksa võrra rohkem. „Meie jaoks on väga oluline individuaalne lähenemine ja efektiivne õppetöö, mistõttu eelistame väiksemaid gruppe,” lisab Grauberg. Spetsiaalselt Soome tudengitele loodud moodsas õppekavas on siseriikliku õiguse kõrval väga oluline roll Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel õigusel. Rahvusvahelisemaks tahab aga muutuda ka ülikool ise. Indrek Graubergi sõnul tuleb maailmas valitsevate suundadega kaasas käia. „Soovime ju saada Eesti kõige rahvusvahelisemaks ülikooliks. Helsingi projekt on selle eesmärgi täitumisele tugevalt kaasa aidanud.” Projekti idee hakkas idanema sellest, et Eestis oli ingliskeelse õppe võimalus olemas. „Mõtlesin, et kui saab Haapsalus, siis miks ei peaks saama Helsingis,” seletab Grauberg oma mõttekäiku. Esmalt ei teatud aga sedagi, kas Helsingi Ülikooli territooriumile tungimine

Helsingi tudeng: TLÜ oli parim otsus Tudeng Jyri Poutala on kindel, et TLÜ Õigusakadeemiasse õppima asumine on tema senise elu üks parimaid otsuseid. „See võimalus oli justkui vastus mu palvetele: erinevalt teistest kodulinnas õppimise variantidest olen pärast lõpetamist võimeline läbi lööma rahvusvahelisel areenil,” põhjendab ta TLÜ kasuks otsustamist. „Siin õppimine aitab mõista, milliseid võimalusi on varuks maailmal, mis jääb väljapoole meie mugavustsooni. Mina ja mu kursusekaaslased saame tulevikus tänu suurepärastele õppejõududele ja heale õppekavale neid võimalusi kasutada.” Projekt on tegelikkuses mitmeski mõttes alles arengujärgus. Indrek Graubergi sõnul võiks näiteks kaaluda Eesti õiguse moodulite lisamist. Praegu on aga veel vähe neid, kes suudaksid Eesti õigussüsteemi iseärasusi inglise keeles edasi anda. Kui selle plaani elluviimine jääb veidi kaugemasse tulevikku, siis magistriõpe käivitub Helsingis juba õige pea. „See on praegu meie suurim eesmärk. Õppekava on valmis, nüüd jääb üle oodata vaid esimesi bakalaureuseõppe lõpetajaid.”

Soovime ju saada Eesti kõige rahvusvahelisemaks ülikooliks. Helsingi projekt on selle eesmärgi täitumisele tugevalt kaasa aidanud. Indrek Grauberg


4

ÜLIKOOLIST

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Peeter Normak Kabuli ülikooli kolleege koolitamas.

INFORMAATIKA INSTITUUT: ÕPIPOISIST MEISTRIKS Kas projektipõhiselt alanud akadeemiline üksus saab muutuda edukalt isemajandavaks instituudiks? Selgub, et saab, ja kuidas veel! Kogemusi jagab TLÜ Informaatika Instituudi direktor Peeter Normak. Informaatika iseseisva akadeemilise üksuse algus Tallinna Pedagoogikaülikoolis oli vaevaline: 2001. aastal lõpetasid informaatika erialal esimesed viis kolmeaastase diplomiõppe üliõpilast, õppejõududest oli vaid kahel doktorikraad ja teaduseelarve oli vaid 3196 eurot (50 000 krooni). Neljandik töötajaist on välismaalased Praegu, 12 aastat hiljem haldab informaatika instituut lisaks bakalaureuseõppekavale veel nelja magistrikava ja ühte doktoriõppekava, doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arv on tõusnud 18-ni ning instituudi teadus- ja arendustegevuse eelarve on ligi 800 000 eurot. Seejuures on ainuüksi doktoriõppes õppureid seitsmest välisriigist. Rohkem kui neljandik akadeemilistest töötajatest on pärit välisriigist. Instituudi ülikiire areng on toimunud vaid tänu ühe lihtsa põhimõtte sihikindlale ja süstemaatilisele rakendamisele: areng on võima-

lik vaid vajaliku ressursi olemasolul. Selleks ressursiks on olnud eelkõige ulatuslik rahvusvaheliste partnerite võrgustik ja Euroopa Liidu toetusprogrammid. Eri finantseerijate toel võetud ette palju muudki. Olgu näitena märgitud iga-aastased üritused World Usability Day ja e-Vent. Algava aasta augustis korraldab instituut Tallinnas kõrgetasemelise teaduskonverentsi ICWL 2014 (International Conference on WebBased Learning). Kuid kaugeltki mitte kõik projektitaotlused ei ole olnud edukad. Aastatel 2008–2013 osales instituut 22 projektitaotluse koostamisel EL 7. raamkava taotlusvoorudesse, kuid rahastuse sai vaid neli. Pühendumusega tehtud projektid Instituudi tegemisi iseloomustavad kaasatus, professionaalse arengu toetamine, vaimustus, pühendumine, avatus ja inspiratsioon. Tõepoolest, selleks et saada kaasatud rahvusvahelisse koostöösse, peab olema rahvusvahelisele kogukonnale midagi pakkuda. Meie majanduslikust vaesusest tulenevalt saame lubada vaid üht – uusi ideid ja ahvatlevaid tulevikuvisioone. Eks see ole vist ka põhjuseks, miks instituudi tegevus on rahvusvaheliselt suurt


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

tunnustust ja huvi pälvinud. Nii suurt, et instituudi iganädalased teadusseminarid juba lausa sagedasemat läbiviimist nõuavad. Viimastel aastatel on instituudi töötajaid järjest enam kaasatud eri riikides vastutusrikastesse tegevustesse, ja mitte õpipoiste, vaid ekspertide ja projektijuhtide rollis. Juhitud on haridusvaldkonna IKT strateegia väljatöötamist Gruusias ja Moldovas ning hinnatud IT-valdkonna ülikooliõppekavu Venemaal ja Kosovos. Proovikivi: Afganistan Praegu juhime TEMPUS-projekti „Interdisciplinary Curricula in Computing to Meet Labor Market Needs”, mille eesmärk on Serbia ülikoolides uute interdistsiplinaarsete ning tööelu nõuetele vastavate IT-õppekavade väljatöötamine. Suuremaks proovikiviks on instituudile aga IT-kõrghariduse väljaarendamine Afganistanis, mille eest on välisminister Urmas Paet autasustanud projektijuhti Maarika Miili Välisministeeriumi hõbemärgiga silmapaistva tegevuse eest. See on tähtis projekt– Afganistanis pole praegu ühelgi IT õppejõul doktorikraadi. Veel suuremaks ülesandeks on aga projekti „Learning Layers” juhtimine. Tegu on esimese (ja seni ainsa) Eesti ülikooli poolt juhitava Euroopa Liidu 7. raamprogrammi suuremahulise integreeritud IKT-projektiga, ning selle eelarve ületab 12-miljonit eurot.

DILLiga RAHVUSVAHELISTUMISENI Tiina Tamkivi Kümne aasta eest tänu Tallinna Ülikooli õppejõule alguse saanud digitaalse raamatukoguõppe programm DILL lubab magistrantidel õppida järjest kolmes Euroopa ülikoolis.

ÜLIKOOLIST

5

2003. aastal pidas TLÜ infoteaduse professor Sirje Virkus, kes rohkem kui 20 aasta pikkust õpetajastaaži soovis oma ellu veidi vaheldust tuua, Potsdami konverentsil ettekande muutustest ja innovatsioonist raamatukogu- ja infoteaduslikus hariduses. Ettekanne võeti hästi vastu, kuid järeldused olid põhjapanevad ja kokkuvõte kriitiline: raamatukogu ja infoteaduse alanekoolitus pole nii innovaatiline, kui peaks. Seetõttu hakkas idanema mõte luua midagi uut ja 2005. aastal valmis EL Erasmus Munduse programmi raames õppekava DILL (Digital Library Learning). Tegu on kahe aasta pikkuse ingliskeelse digitaalse raamatukogundusõppega magistrantidele, kel avaneb võimalus õppida Eestis Tallinna Ülikoolis, Norras Oslo ja Akershus Ülikooli Kolledžis ja Itaalias Parma Ülikoolis. Igas õppeasutuses tuleb olla vähemalt ühe semestri ja läbida kaks 15-ainepunktilist kursust. Õpiperioodi vältel on ette nähtud ka rahvusvaheline praktikaprogramm, misjärel saab tudeng otsustada, millises riigis kirjutab oma magistritöö. Esimene tudeng Eestist Seitsme aasta jooksul on õppekava populaarsus üha kasvanud (101 kandideerijalt 450-le), esindatud on olnud 48 riiki (tudengid vanuses 22–52 eluaastat), kõige rohkem õppureid on Etioopiast (8). Sel aastal värvati esimest korda ka üks Eesti tudeng (Jaana Roos), kes on seni DILL-programmi ainus Eesti esindaja. Praeguseks on õppekava kogunud 92 vilistlast. „DILLi edu taga on eelkõige huvi, õppekava põnev sisu ja isiklik suhtlemine. Õpitakse koos eri rahvusest inimestega, rännatakse ühest riigist teise ja kogetakse erinevaid õpetamisstiile,” lisab Virkus. Välistudengitele pakutakse ka isiklikku toetust ja korraldatakse kultuuriüritusi. DILL-õppekavale ennustatakse pikka iga ja välistatud pole uued partnerid eri riikidest.


6

SAAME TUTTAVAKS

Pille ja Klemen istumas Haridusinnovatsiooni Keskuse ees trepil, mille astmetel on nende välja mõeldud julgustavad märksõnad. Foto: Kristjan Madalvee

Perekond “moodsad haridusuuendajad”: KLEMEN JA PILLE SLABINA Airi Ilisson-Cruz Sügisel uksed avanud haridusinnovatsiooni keskuse (HIK) taga seisab värvikas sloveen, õpetaja ja Tallinna Ülikooli filosoofiadoktorant Klemen Slabina (34), kelle seljataga seisab tema parem käsi Pille Slabina (35). „Olen idioot, kes abielus kuningannaga,” iseloomustab eestlaslikult muhe Klemen oma arenguteed praegusele HIK-i projektijuhi (loe: alustala) positsioonile. Tema jutus on iva, sest ka Klemeni abikaasa Pille Slabina on arendusspetsialistina HIK-i juures ametis. Algus: konverentsiralli Klemeni kuue aasta tagusel kolimisel Sloveeniast Eestisse oli võtmeroll Pillel. „Me kohtusime 2006. aasta augustis Jurmalas rahvusvahelisel konverentsil, kus Pille osales lektori ja

mina magistrandina. Ajad olid toona head ja konverentsid seetõttu pikad, see näiteks kestis 16 päeva. Oktoobris tulin Tallinnasse külla. Sellest piisas. Kui Pille mind detsembris külastas, ootasime juba last ning kaks kuud hiljem, veebruaris kolisin Eestisse.” Klemen on töötanud haridusvaldkonnas mitmes ametis. Ljubljana Ülikooli kultuurisotsioloogia magistrikraadi omandamise järel töötas mees lasteaias psühhoanalüütilise programmi ekspertpedagoogina. Järgmised ametid olid loengute andmine Ljubljana Ülikoolis ja haridusteemasid kajastav ajakirjanik Sloveenia rahvuslikus televisioonis. Septembris 2004 liitus Klemen kolmeks aastaks programmiga MTÜ Humanitas, mille eesmärk oli aidata nõrgemaid osapooli nii Sloveenias kui ka mujal maailmas, neid esindada,


SAAME TUTTAVAKS

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

kaitsta ja tutvustada tolerantsust. „Korraldasin Sloveenias seminare diskrimineerimise ja rassismi vastu. Palju tegelesime põgenikega. See on Sloveenia ajaloo kurb osa: eri riikidest saabus koju palju põgenikke, kes vajasid abi.”

7

dumusi ja tehnikaarenguid jälgiva üksuse ülesehitamist algusest peale. Ja veel täpsemalt oli see moodsa keskuse tekitamine ülikooli Terra maja neljandale korrusele, kus varem olid asunud hallivõitu auditooriumid. „Mina olen disainer ja Klemen filosoof, kuid me tegelesime päevast päeva sellega, kuidas elektriplaanid paika saada,” meenutab HIK-i projektiga talvel liitunud haridustehnoloogia spetsialist Erkki Pung. Klemeni eesti keel arenes samuti märgatava kiirusega, sest töömeestega inglise keeles asjatamisest ei tulnud midagi välja. Vahel, kui olukord läks päris keeruliseks, võttis Klemen telefonikõne Sloveeniasse: „Isa, anna nõu järgmise elektrilahenduse kohta ...”

Saabumine: külm põhjamaa Otsus Eestisse kolida sündis kergelt, kuna Klemenil oli lihtsam Eestis tööd leida, kui Pillel olnuks Sloveenias. Põhjus peitub sloveenide hingelaadis. „Sloveenid on väga lahke ja tore rahvas, kuid erinevalt eestlastest ei võta nad välismaalasi sugugi kuigi lihtsasti tööle,” kirjeldab Pille, kes töötas sel ajal TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudis ainedidaktika õppejõuna. Teisalt soovis Pille peatse ilmakodaniku sünnitada kodukeskkonnas. Kesk külma talve Eestisse kolinud Klemen Mina olen disainer ja Klemen ei löönud sugugi araks põhjamaa pimeduse filosoof, kuid me tegelesime päevast ees ja sai kiiremini tööd, kui arvata oskas. Ta päeva sellega, kuidas elektriplaanid hakkas inglise keele ja filosoofia õpetajaks paika saada. Tallinna Järveotsa gümnaasiumis ja õpetas muu Kolleeg Erkki Pung hulgas ka lõpuklasse. „See oli paras šokiteraapia meile kõigile,” muigab Klemen. „Õpilaste inglise keel oli piisavalt tugev ja korralik, aga ootamatu oli mulle välismaalasena õpilasi Eesti riigi Ülikoolis torkasid HIK-i eestvedajad õppekava järgi riigieksamiteks ette valmistada.” Klemen ja Pille silma uudsete ideedega. Lisaks Samal ajal luges ta EHI-s loenguid tänapäeva neljanda korruse rõõmsatesse toonidesse värfilosoofiast, eksistentsiaalsest fenomenoloogiast, vimisele ja moodsateks laboriteks muutmisestrukturalismist, käis külalisloenguid pidamas le mõtlesid nad välja põnevaid erilahendusi. Helsingi Ülikoolis ning alustas kolm aastat Näiteks hakkavad kolmandalt korruselt neljantagasi TLÜ-s filosoofia doktorantuuris. dale liikujale trepiastmetelt silma julgustavad ja Möödunud kevadel käis arendusprorektor ergutavad sõnad nagu näiteks „parim praktika”, Eve Eisenschmidt Klemenile välja pöörase „digitaalne õpiökosüsteem”, „jätkusuutlikkus”, mõtte – lükata käima moodne didaktikakes- „õnn” ja „avatud meel” – kõik HIK-i tuumiku kus. „See projekt tundus suur ülesanne, eriti kätetöö. Praegu töös olevaid laboreid iselookuna olen töötanud peaaegu kõikides hari- mustab avatus. Tänu lahtistele klassiustele on dusastmetes, lasteaiaõpetajast gümnaasiumini tundides toimuv koridoris jalutajale näha. ja MTÜ projektijuhini välja,” räägib Klemen. „Mõtlesin, et on äärmiselt põnev luua midagi Olevik: uued teadmised täiesti uut, midagi sellist, mis on osa tulevikust.” Töökaaslased iseloomustavad Klemenit kui julge väljaütlemisega, lõunamaiselt särtsakat Pöörane areng: torud ja elektriplaanid ja energilist inimest, kes probleemide lahendaEdasi läks kiiresti. „Plaanipäraselt kulutasime misel risti ette ei löö. „Ei karda suhelda, täidab kiiresti raha ja diskuteerisime paljude inimes- lubadusi,” öeldakse. tega,” muigab Klemen. Reaalselt tähendas see uue, õpetajakoolituses kõige viimaseid suun-


8

SAAME TUTTAVAKS

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Sügissemestri algus tõi HIK-ile uue juhi ja vusvahelistest kogemustest õppida ning oma värske hingamise professor Mati Heidmetsa kogemusi jagada. Jaanuarist alates on tal mõte näol, kes on õpetanud nägema Eesti haridus- hakata tegema sisulisemat koostööd koolidega. strateegia laiemat pilti: astuda pikki samme „Ühel päeval nädalas hakkame pakkuma kooliväikeste käikude kaupa. „HIK-i juures on hästi dele mitmesuguseid võimalusi: kutsume õpetaoluline suhtumine – me ei tea kõigest kõike ega jad ja õpilasi katsetama seda, mida rahvusvahesaagi seda kunagi teada. Meie roll on otsida line kogemus on ülikooli toonud. Soovime Eesti uusi teadmisi ning üritada ka teistes inimestes koolides levitada häid ja läbiproovitud praktitekitada tunnet, et siin ja seal on veel nii palju kaid.” Järgneva paari aasta jooksul on Klemenil peidus. Selleks ei ole vaja doktorikraadi, peab veel üks oluline eesmärk, nimelt kaitsta dokvaid olema avatus ja tahe,” märgib Klemen. Nüüd on HIK töös, otsides moodsaid õpe- toritöö, mille juhendajad on professorid Tõnu tamisviise kaheksas valdkondlikus laboris. Viik ja Mati Heidmets. Mida Klemen uurib? Ehk et „töö torudega on ühel pool”. Ettevõtlik Loomulikult seda, et mis on haridusinnovatKlemen seab uusi sihte, milleks on nii rahvus- sioon ja selle põhjused. vaheliste kui ka kohalike partnerite leidmine. Lähitulevik: rahvusvahelistumine Lähiajal plaan on leida sarnased keskused üle maailma, uurida välja neis pakutav, kaardistada see süsteemselt ja valida välja partnerid. Muu hulgas tegeleb Klemen õpirände projektidega, et õppejõududel oleks veel enam võimalusi rah-

Suvepuhkusel Ungaris, 2013. aasta augustis. Foto: Klemen Slabina


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Kommentaar

SAAME TUTTAVAKS

9

Mis on HIK?

HIKi juht Mati Heidmets: „Tulevane kantsler või Keila linnapea?” Klemen Slabina on sloveenia päritolu eestlane. Tavaliste ehk siis aeglaste ja umbusklike eestlaste hulgas paistab ta silma kiire mõtlemise ja oluliselt mitmekesisemate emotsioonidega. Kui rõõmus, siis rõõmus, kui vihane, siis korralikult. Suures osas tänu Klemenile on Terra maja neljandal korrusel moodsad õppeklassid. Kuigi ta alles elab eesti keeleruumi sisse, sai ta kohalike hankijate, ehitajate ja remondimeeste õigele teele suunamisega väga hästi hakkama. Pärast ehitus- ja sisustustööde lõppu saabus Klemeni lauale vahepeal ooterežiimil olnud doktoritöö. Esimesed kolm mõtet on juba kirja pandud. Moraal: lõunapoolset päritolu eestlasi võiks rohkem olla. Annavad elule värvi, pakuvad motiveerivaid emotsioone, parandavad demograafilist olukorda. Aga Klemen Slabina on aastal 2030 kas Eesti Haridusministeeriumi kantsler või Keila linnapea.

»» Haridusinnovatsiooni keskus (HIK) avas TLÜ-s uksed Terra maja neljandal korrusel tänavu sügisel. »» HIK on haridusuuenduste ideepank, nutikate mõtete tantsuplats ja ressurss neile, kes on nõuks võtnud kooli põnevaks teha. »» HIK panustab haridusuuendusse kolmes valdkonnas: didaktika, hindamine ja diagnostika ning koolikultuur. »» HIK-i kõige mahukam osa – kaheksa didaktikalaborit – koondavad nii maailma kui ka Eesti parimat õpetamisvõtete kogemust, töötavad välja Eestile sobivaid lahendusi, katsetavad ja levitavad neid. »» HIK soovib panustada Eesti kooli kui organisatsiooni uuendamisse, pakkudes õpetajatele ja koolijuhtidele võimalusi kaasas käia arengutega koolikorralduses ja juhtimises, pedagoogikas ja didaktikas. »» HIK-i logoks on öökull.

winterschool.tlu.ee

6. - 24. jaanuar


10

SUVEKOOL

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Suvekooli tegijad koos oma õpilastega. Fotod: TLÜ Suvekool

JÄRGMINE PEATUS – SUVEKOOL! Iga aasta juulikuus vallutavad kolme nädala jooksul Tallinna Ülikooli mitusada rõõmsat inimest üle maailma, kes ei pea paljuks veeta oma suvepäevi keeli, õigust, interaktsioonidisaini ja veel palju muud õppides. Suvekooli arengutest läbi aastate räägib projektijuht Birgit Kirsimägi. Millisesse aega ja kohta ulatuvad suvekooli juured? Alguse sai ettevõtmine eesti keele suvekursustest juba toonase Tallinna Pedagoogikaülikooli juures üheksakümnendate alguses, millele 2001. aastal lisandusid vene keele kursused. Aasta hiljem korraldas Eesti Humanitaarinstituut oma esimese suvekursuse kultuuri- ja ühiskonnateaduste teemal. Kui mõni aasta hiljem asus tööle rahvusvaheliste suvekoolide projektijuht, ühendati kõik kursused ühise nimetaja Tallinn Summer School alla. Milline oli esimene Tallinn Summer School? Esimese rahvusvahelise suvekooli peaesinejaks oli planeeritud Leedsi Ülikooli emeriitprofessor, maailmakuulus postmodernsuse uurija Zygmunt Bauman. Siis aga selgus, et Bauman

siiski Tallinnasse tulla ei saa, kuid asi leidis veel põnevama lahenduse. Toonane rektor Rein Raud sõitis ise Inglismaale kohale ja tegi sotsioloogiga videointervjuu, mida suvekooli ajal ka näidati. Tollest intervjuust sai alguse ka TLÜ virtuaalne ülikool. Muidugi ei jäänud suvekool ilma peaesinejata, Zygmunt Baumani asemel esines Ungari filosoof Agnes Heller. Iga aasta on suvekoolil kindel teematika, millest loengutes räägitakse. Millistel teemadel te suviseid klassitunde siiani pidanud olete? Suvekoolide teemadeks on olnud näiteks esindusdemokraatia, rahvuslus ja postkoloniaalsus, globaliseerumine, kultuurimälu, modernsus, hirm ja revolutsioon. Peaesinejad on olnud tuntud professorid nimekatest ülikoolidest, nagu näiteks Cambridge’i Ülikooli emeriitprofessor Peter Burke, Gayatri Chakravorty Spivak Columbia Ülikoolist, Jeffrey C. Alexander Yale’i Ülikoolist, Ernesto Laclau Essexi Ülikoolist, Todd May Clemsoni Ülikoolist ja Chantal Mouffe Westminsteri Ülikoolist.


SUVEKOOL

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Suvekooli populaarsus on aastate jooksul märgatavalt tõusnud. Mis on teie edu saladus? Lisaks kvaliteetsetele kursustele on suvekooli trumbiks see, et programm toob kokku palju erinevaid inimesi maailma eri paigust. Suvekooli tähtsündmusteks on rahvusvaheline õhtu ja lõpupidu, kus filmikursuse osalejad näitavad oma filme, tantsukursuse osalejad näitavad, mida on võimalik õppida vaid mõne üksiku eesti tantsu tunniga. See on emotsioon, mida on võimatu sõnadesse panna, sellest peab ise osa saama. Suvekooli edule on kaasa aidanud ka koostööpartnerid - Eesti Instituut, SA Archimedes, USA ja Kanada saatkonnad, Briti Nõukogu, Tallinna Ettevõtlusamet jt. Alates 2012. aasta suvest ühendab Tallinn Summer School ka teisi Tallinnas asuvate ülikoolide suvekursusi.

suvekoolil on välja pakkuda hulgaliselt stipendiume ning nende osalejate arv on vastavalt 550 ja 400. Võime ainult head meelt tunda, kui meil on üle 300 osaleja, kellest enamik maksab oma õpingute eest ise. Millised on suvekooli järgmised plaanid? 6. jaanuaril 2014 algab arvult viies Tallinn Winter School, ettevalmistusi üheksandaks Tallinn Summer Schooliks hakati tegema juba oktoobris. Täpsest programmist on küll veel vara rääkida, aga kindel on see, et suvekooliga liituvad mõned ülikooli üksused, kes varem kursusi korraldanud ei ole. Samuti jätkub koostöö teiste ülikoolidega Tallinnas, et pakkuda laia valikut kursusi eri valdkondadest. Ja mis seal salata, suvekooli kümnes juubelgi ei ole enam mägede taga. Ohoo! Suvekooli kõige noorem osaleja on olnud 10-aastane ja kõige vanem 74-aastane. 2013. aasta suvekoolis olid 85% tudengitest ja 44% õppejõududest välismaalased

Kui palju inimesi on suvekoolis läbi aastate osalenud? Alates 2006. aastast on suve- ja talvekoolis osalenud täpselt 1933 inimest 74 riigist. Kuidas sai alguse talvekool? Kuna suvekoolil läks nii hästi, otsustati 2009. aastal, et samasugust formaati võiks proovida ka talvisel ajal, ja esimene rahvusvaheline talvekool toimuski juba järgmise aasta jaanuaris. Küll 19 osalejaga, aga järgnevatel aastatel on osalejaid olnud juba stabiilselt 30–40. Talvekool on suvekooli väike õde, nagu organiseerijad seda ise kutsuvad. Peamiselt pakub see võimalust osaleda keelekursustel ja nautida üheskoos talverõõme. Milliste probleemidega olete kokku puutunud? Suvekoolil on ikka oma väikseid murekohti. Suvi ehitusplatsil on üle elatud, kuid probleemide allikaks on pigem näiteks see, et enamikule kursustest ei ole pakkuda stipendiume ja majutuskohtade arv ühiselamus on piiratud. Suurimatel konkurentidel, Oslo ja Helsingi

11

Osalejate arv 2006-2013 Suvekoolis osalejate arv 2006-2013 350 300 250 200 150

100 50 0 2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

145

167

222

205

301

273

300

320

Seitsme aastaga on rahvusvahelise suvekooli osalejate arv enam kui kahekordistunud.


12

SUVEKOOL

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Kord selgus kohapeal, et giid ei räägi inglise keelt. Suvekooli meeskonnal ei jäänud muud üle, kui joosta grupi ühest otsast teise ja tõlkida. Kui mõne putuka nimi inglise keeles meelde ei tulnud, ajas „bad bug“ asja ära.

Suvisel rahvusvahelisel õhtul võib kohata lauljaid- tantsijaid. Või hoopis jõuluvana?

Suvekoolist on, mida meenutada ... Krimikirjanik Peter Robinson andis loovkirjutamise kursust 2011. aasta suvekoolis ning sai nii palju inspiratsiooni, et tema aasta hiljem ilmunud romaani „Watching the Dark“ osa tegevusest toimub Tallinna vanalinnas.

Gayatri Chakravorty Spivak Columbia Ülikoolist on üks kuulsamaid suvekooli peaesinejaid.

Üks neist vahvatest Rakvere linnuses olnud suvekooli rüütlitest hüppas tarmukalt hobuse selga ning rebis oma püksid lõhki. Tema õnneks oli üks linnuse giididest osav niidi ja nõela käsitsemisel.


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Konfutsiuse Instituudiga Hiinasse Mikk Kasesalk, Konfutsiuse Instituudi direktor Üle kolme aasta TLÜ-s tegutsenud Konfutsiuse Instituut on üks ligi 360 Konfutsiuse Instituudist üle maailma. TLÜ partnerülikoolis, Nanningi linnas asuvas Guangxi Ülikoolis õppinud tudeng Anete Elken meenutab, kuidas oli seal tudeerida. Mis ajendas sind Hiina minema? See oli loomulik jätk minu hiina keele õpingutele TLÜ Eesti Humanitaarinstituudis. Eestis saab õppida mandariini hiina keelt kuni kesktasemeni, lisaks usun, et kõrgtaset ongi võimalik omandada ainult hiinakeelses keskkonnas. Õppisid Hiinas ühe aasta. Kuidas seda kogemust kirjeldaksid? Kuna Hiina on väga suur, on eri paikades õppimine kindlasti eri moodi. Kui aus olla, siis polnud Guangxi provintsis asuv ülikool minu esimene valik, kuid kokkuvõttes olen tänulik, et nii läks. Guangxi provints on pigem veidi mahajäänud piirkond, kus välismaalasi on vähe ja kohalikud peale hiina keele dialektide muid keeli ei räägi. Seetõttu olin sunnitud iga päev suhtlema ainult hiina keeles. Välismaalastega rääkisin harva ja siis ka üldiselt mandariini keeles, kuna suurema osa välismaalastest moodustasid vietnamlased, kes inglise keelt ei oska. Mida sellest käigust õppisid? Ma õppisin, et ilmselt kulub veel aastaid, et saada mandariini keel nii selgeks, et tunnen end selles tõeliselt kindlalt. Muidugi saan ka praegu peaaegu kõigest rääkida, kuid see keel on nii rikas oma nüansside poolest, et igasugu loogika ja kultuuriliste seoste mõistmiseks läheb rohkem aega kui teisi võõrkeeli õppides. Hiinasse minnes mul eelarvamusi polnud, sest olen juba mitu aastat õppinud lisaks keelele ka

EDULUGU

13

hiina kultuuri, kuid siiski hakkasin sealseid inimesi paremini mõistma, kui leidsin endale mitu väga head sõpra. Mida soovitaksid tudengile, kes on huvitatud Hiinas õppimisest? Kannatlikkust – bürokraatia on lõputu. Näiteks tuleb õppimise viisa taotluseks teha Eestis kõiksugu arstlikud kontrollid, mille hiina arstid kohapeal uuesti läbi teevad, sest nad ei usalda välismaa arstide analüüse. Samuti ei saa kunagi kindel olla, kas stipendium tuleb õigel ajal või kuu hiljem. Mõnikord juhtub ka nii, et algul öeldakse üliõpilasele, et talle on toetus määratud, aga hiljem selgub, et siiski mitte. Kindlam on taotleda Konfutsiuse Instituudi stipendiume. Hiina Valitsuse stipendiumide puhul tuleb arvestada, et eelistatakse pigem reaalerialade tudengeid või juba pikema akadeemiliste kogemustega inimesi. * Konfutsiuse Instituudi põhitegevus on hiina keele õpetamine, hiina kultuuri puudutavate kursuste ja loengute korraldamine (Hiina kokaklubi ja filmiõhtud), hiina keele standardiseeritud testide läbiviimine (ainsana Eestis) ning Hiinas õppimist jms puudutava teabe edastamine ja levitamine.

Koos lemmikõpetaja Mengiga Nanningi poolmaratonil Foto: erakogu


14

REKTORAAT

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Rektoraadi liikmed (vasakult) Priit Reiska, Eve Eisenschmidt, Katrin Niglas ja Tiit Land. Foto: Anneli Viilup

Millised on Tallinna Ülikooli lähiaastate väljakutsed rahvusvahelistumise osas? Rektor Tiit Land: „Rohkem julgust välismaal õppida!”

madal protsent, mis mullu oli napilt alla kahe. Järgmiseks aastaks oleme seadnud sihi, et 6% tudengitest osalevad välisrändes. Doktoriõppes soovime, et 2016. aastal läbib iga doktorant vähemalt semestri oma doktoriõppekavast välismaal. Kindlasti soovime suurendada ingliskeelsete õppekavade arvu. Samuti on oluline kaasata väliseksperte enam ja sisuliselt professorite ametikohtade täitmisel.

Rahvusvahelistumisest on saanud TLÜ-s iga valdkonna lahutamatu osa. Usun, et kõik ülikooli liikmed on teadlikud rahvusvahelistumise eesmärkidest, milleks on ennekõike akadeemilise kvaliteedi parandamine ja kindlustamine. Kõige enam teeb rõõmu kõrge välismaalastest korraliste akadeemiliste töötajate osakaal Teadusprorektor TLÜ-s. See näitaja on iga aastaga tõusnud, olles Katrin Niglas: mullu 8,7%, üks kõrgemaid Eesti avalik-õigus- „Edulood räägivad enda eest” like ülikoolide hulgas. Mobiilsusnäitajates näeme ka tõusu välisüliõpilaste arvus, enne- Ülikooli teadus- ja arendustegevuse laiendakõike tasemeõppes. mise võtmeks lähiaastatel on meie võimekuse Väljakutseks on väljaminevate üliõpilaste suurendamine rahastuse hankimisel rahvusva-


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

REKTORAAT

15

helistest taotlusvoorudest, kuna Eesti teadus- rahvusvahelistumise valdkonnas üks ülikooli rahastuse süsteemi võimalused ei loo selleks järgmiste aastate olulisemaid eesmärke. Selleks piisavat alust. Rahvusvahelises konkurentsis oleme loonud töörühma, mis peab veebrualäbilöömiseks on vaja tõsta meie uurimisrüh- riks välja pakkuma ideid, kuidas aidata välisüliõpilastel paremini sisse elada meie ülikooli, made taset ja tippteadlaste kriitilist massi. toetada õppejõudude inglise keele õpinguid ja Lühiajaliselt aitab sellele kaasa eelkõige abistada üksusi, kes soovivad avada võõrkeelse lisarahastuse taotlemine välisteadlaste kaasamiseks ja neile atraktiivsete töötingimuste õppekava. loomine, kuid samuti rahvusvahelisel kõrgtasemel teadustööd tegevate välispartneritega Arendusprorektor teadusalaste koostöösidemete proaktiivne Eve Eisenschmidt: arendamine. TLÜ on selles suunas viimastel „Panus tugevasse seljatagusesse“ aastatel kindlalt liikunud ja meil on ka mitmeid edulugusid. Rahvusvaheline koostöö akadeemilises maailDoktoriõppe tõsiseks ülesandeks on luua mas on sama loomulik kui internet igapäevatingimused, mis võimaldavad meie doktoran- elus. Sama oluline on see ka tugiprotsessides. tidel planeerida lisaks lühiajalistele välisvisiiti- Lisaks õppe-, teadus- ja loometööle täidavad dele pikemat teadustöö ja õpingute perioodi ülikooli tugiprotsessid olulist rolli, et tagada väliskõrgkooli või -teadusasutuse juures. Üli- toitahela toimimine. koolil on siin väga raske lahendusi pakkuda, Toon paar ülikooli mainekujunduse ning sest tihti on doktorandid sunnitud õpingute õppimisvõimaluste ja teaduskoostööd toetakõrvalt töötama ega saa loobuda pikemaks vat näidet. Meie väga edukas rahvusvaheline ajaks palgast. Oleme siiski optimistlikud, sest projekt on Tallinn Summer School, milles osariiklikul tasemel on arutlusel doktorantidele lejate arv on seitsme aastaga kahekordistunud. suuremate sotsiaalsete garantiide kindlusta- Suvekoolis osalejad on meie visiitkaardiks mine. paljudes riikides ning akadeemilised üksused näevad suvekoolis võimalust tutvustada oma Akadeemiline prorektor tasemeõpet. Mullu algatasime UNICA võrgusPriit Reiska: tikus ülikoolide suvekoolide võrgustiku ühistegevuse ja oleme selle üks juhte. „Keskendume kvaliteedile” Teine, märksa pikema mõjuga tegevus on rahvusvaheliste konverentside korraldamine Sissetulevate kraadiõppurite arv on meil pidevalt kasvanud, näiteks mullu oli vastuvõetuid meie ülikoolis. Tänu oluliselt paranenud konve110, tänavu aga juba 168. Väliskülalistuden- rentsitingimustele võõrustame suuri rahvusvagite arv on samuti pidevalt kasvanud. Viimase helisi teadusvõrgustikke, toetades ühtlasi uute kolme aasta jooksul on nende hulk kahekor- koostöösidemete tekkimist. Kui tänavu osales distunud, moodustades selleks semestriks ligi rahvusvahelistel konverentsil üle 2000 inimese, 350. Kõige rohkem väliskülalistudengeid tuleb siis juba praegu on järgmiseks aastaks plaanis meile Saksamaalt, Türgist, Itaaliast ja Hispaa- 15 rahvusvahelist konverentsi kuni 4000 osaniast. Neile järgnevad naaberriigid Soome ja lejaga. Võib-olla just ühel neist tippteadlastest tekib soov Tallinna Ülikooli paariks aastaks Läti. Siiski ei oota me enam sissetulevate tuden- tööle tulla. gite arvu tormilist kasvu. Nüüd on aeg lepingute ja tudengite hulga asemel hakata keskenduma enam tudengivahetuste kvaliteedile. Võõrkeelse õppe kvaliteedi tõstmine on


16

ÜLIKOOLIST

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Verstapostid: kümme aastat rahvusvahelistumist Tallinna Ülikoolis Marvi Pulver

Stardib esimene rahvusvaheline suvekool Tallinn Summer School, esimese kaheksa kursusega

Ühinemine Euroopa Pealinnade Ülikoolide Võrgustikuga (UNICA)

Juurutatakse esimesed ingliskeelsed õppekavad

Algab ingliskeelsete õppekavade turundus

Stardib välistudengitele mõeldud tuutorluse programm International Club

2006

2005/ 2006

2004

Ülikooli ühineb Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooniga (EUA) ja Euroopa Mobiilsete Teadlaste Võrgustikuga (ERA-MORE, nüüd EURAXESS)

Luuakse toetusmeede „Ülikooli külaline“

2007 Esimene vastuvõtt rahvusvahelisele Erasmus Munduse ühisõppekavale „Digital Library Learning“ (TLÜst on partneriks Infoteaduste Instituut)

Ülikool ühineb Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni Doktoriõppe Nõukoguga (EUA-CDE )

Avaneb toetustusmeede koostööks Helsingi Ülikooliga (2008–2011)

Rektor Rein Raud valitakse UNICA juhtkomiteess

Ülikool kirjutab alla Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise heade tavade leppele

Luuakse TLÜ rahvusvahelistumis fond (2007–2012)

2007/ 2008

2008

Kinnitatakse ülikooli rahvusvahelistumise strateegia (2008–2015)

Avaliku esineb pres Valdas A

Belgia k Alb külastab

Algab Gruusia k EV Välism arenguk


ÜLIKOOLIST

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Avaneb toetusmeede koostööks partnerülikoolidega

17

UNICA võrgustiku üldkogu istung TLÜ-s

2011

se

Algab koostöö Kabuli Ülikooliga EV Välisministeeriumi arengukoostöö toel

UNICA ülikoolide rektorite seminar TLÜs

se )

loenguga b Leedu sident Adamkus

kuningas bert II b ülikooli

b koostöö kõrgkoolidega ministeeriumi koostöö toel

2010

Konfutsiuse Instituudi avamine

2009

Esimene rahvusvaheline nädal partnerülikoolide esindajate osavõtul

Ülikool ühineb Rahvusvahelise Ülikoolide Assotsiatsiooniga (IAU)

Esimene rahvusvaheline talvekool Tallinn Winter School

Ülikool kirjutab alla Magna Charta Universitatumile

2012 NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen peab avaliku loengu

2013

TLÜ saab Erasmus Munduse projektis HUMERIA koordinaatoriks


18

FOTOD

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Rahvusvahelistumine pildis «

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Tallinna Ülikoolis 2013. aasta novembris loengut pidamas. Foto: EV Välisministeerium

«

TLÜ välisturundajad tööhoos.

«

Rahvusvaheline talvekool.

«

Gruusia kolleegid külas Tallinna Ülikoolis, 2012. aastal.

«

Prof. rektor Rein Raud ja hr. Li Changchun Konfutsiuse Instituudi avamisel 20. septembril 2010.


INTERNATIONAL CLUB

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

19

Erasmuslaste kõige õnnestunum sündmus: Eesti pulm Saaremaal. Foto: Karolin Mäe

International Club: kultuuride meka Tallinna Ülikoolis Aneth Rosen Viimased seitse aastat on TLÜ Üliõpilaskonnas tegutsenud International Club, mis aitab ülikooli õppima asunud rahvusvahelistel tudengitel siinse elu ja oluga kohaneda. Klubi korraldab välistudengitele üritusi, väljasõite ja ühiskondlikke programme, et tutvustada Eesti kultuuri ja aidata eri riikide üliõpilastel ühist keelt leida. Uurisime International Clubi juhataja Karolin Mäe käest, kuidas on tegutsemisaastad läinud, millega nad hetkel tegelevad ja mis edaspidi plaanis. Alustame päris algusest. Mis oli International Clubi loomise ajendiks? Alguse sai ta ikka otsesest vajadusest. 2006. aastaks oli välisüliõpilaste arv kasvanud juba nii suureks, et ainuüksi välistudengite koordinaatorist jäi väheseks. Seetõttu otsustas

ülikooli juhtkond nendega tegelemiseks luua eraldi üksuse ja Tallinna linn eraldas selleks otstarbeks raha. Esimene välistudengite tuutorite koolitus toimus 2006. aastal ja sellest ajast peale on organisatsioon jõudsasti arenenud, tugifunktsioonile on lisandunud muu hulgas ürituste korraldamine. Olete 2009. aastast ka Erasmus Student Networki (ESN) osa. Kuidas toimub teie koostöö? Oleme osa ESN-i üleeuroopalisest võrgustikust. Kõigil suurematel Eesti ülikoolidel on oma Erasmus Student Network. Iga kolme kuu tagant toimuvad meil kokkusaamised, kus jagame kogemusi ja otsime lahendusi välistudengitega seotud probleemidele. Kord aastas saavad kõik Eesti erasmuslased kokku ühisel suurüritusel. Eelmisel aastal kogunesime näiteks Saaremaal ja teemaks oli eesti pulm.


20

INTERNATIONAL CLUB

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Erasmuslaste seenelkäik Aegviidu metsas. Foto: Karolin Mäe

Millised on need probleemid, mis seoses välistudengitega esile kerkivad? Meie peamine eesmärk on praegu murda müüt, nagu oleks erasmuslane lihtsalt üks pidudest huvitatud noor. Tegelikult on paljud meie välistudengid seotud Eesti ühiskondlike projektidega. Selleks on loodud isegi eraldi programm SocialErasmus, mis kätkeb põhiliselt probleemsete noortega tegelemist. Me töötame koos Perekeskusega ja välistudengid käivad seal näiteks lastega mängimas ja korraldavad neile mitmesuguseid üritusi. Teine programm on Erasmus in Schools, mida võib pidada ESN-i lipuprogrammiks terves Euroopas. Selle käigus jõuavad erasmuslased tavakoolidesse, et rääkida noortele oma maa kultuurist ja traditsioonidest. Meie teeme seda koostöös Archimedesega. Korraldate üsna aktiivselt ka ülikoolisiseseid üritusi. Mida te välistudengitele või koostöös nendega korraldanud olete? Me korraldame külastusi muuseumitesse, erinevatesse vahvatesse Eestimaa paikadesse ning kord aastas külastame ka riigikogu. Põhilised meie suursündmused on „Estonian Evening” ja „International Express”. Esimene tutvustab põhiliselt Eestiga seotud traditsioone ja kultuuri ning „International Expressil” on kõigil osalejatel võimalik oma riigi iseloomulikke jooni teistega jagada. Praegu on üsna populaarne „Language Cafe”, mis toimub kaks korda kuus teisipäeviti ja iga kord on keelekohvikus üks keel, mida huvilised väheke tundma õpivad. Milline on sinu jaoks olnud kõige meeldejäävam ja õnnestunum sündmus? Kindlasti eesti pulm Saaremaal. Viimane kord

toimusid veel eraldi nii tüdrukute kui ka poissmeeste õhtu. Pulmapidu ise kestis kaks päeva. Kohal oli pulmaisa, mängisime traditsioonilisi eesti pulmamänge, sõime traditsioonilist Eesti toitu, tüdrukutel punuti patse ja käidi saunas. Selliste ürituste korraldamine nõuab kindlasti suurt ja tegusat meeskonda. Tõsi, meil ongi klubis palju vabatahtlikke, kes on nõus innuga panustama. Võlu seisneb selles, et nendest ettevõtmistest saab vabatahtlik palju tagasi. Tutvutakse uute inimeste ja kultuuridega, proovitakse kätt ürituste korraldamises ja veel palju muudki. Teine aspekt on muidugi see, et vabatahtlikel tekib ka endal suur soov minna välistudengiks ja seega ühinetakse meiega suhteliselt lühikeseks ajaks. Seega on kõik uued huvilised alati väga oodatud. International Club koondab välistudengeid üle kogu maailma ning seega palju eri rahvusi ja kultuure. Kas vahel esineb kultuuride erinevustest tingitud probleeme? Teatud määral kindlasti, kuid pigem on tegu väga ühtehoidva ja tolerantse kogukonnaga. Kõik on tulnud Eestisse põhimõtteliselt samas olukorras, kus neil ei ole siin sõpru. Nad on väga sallivad ja avatud uutele tutvustele ning sõprussidemetele, kus keegi ei vaata kellelegi viltu. Millised on praegu International Clubi prioriteedid ja arengusuunad? Kindlasti sooviks edaspidi rohkem kokku tuua erasmuslasi ja siinseid välistudengitest kraadiõppureid ja doktorante. Praegu oleme ehk veidi liiga erasmuslastepõhised.


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

TUDENGIELU

21

Arteveldehogeschool Gent Belgias. Foto: erakogu

Meie tudengid maailma avastamas Sügisel võttis Tallinna Ülikoolist 103 tudengit ette õpingud vahetusüliõpilasena välismaal. Uurime meie Ungaris, Lõuna-Koreas ja Belgias õppivatelt tudengitelt, mis nad seal teevad ja kuidas neil läheb.

Eksinud ja segaduses LääneEuroopas

Stinne Loo, Marianne Ubaleht (ajakirjanduse 2. kursus)

Stinne: Kõik sai alguse sellest, et istusime kursuseõega Tartus Dorpati hotellis ja vaatasime lumist linna. Külm ja veidi kõle Eesti panid pähe reisimõtted ja juba mõne minuti pärast otsisime suveks odavaid lennu- ja rongipileteid. Millegipärast aga ei rahuldanud meid kumbagi mõte lühikesest reisist, sest me mõlemad otsisime midagi suuremat. Kuu aega hiljem esitasime avalduse, et sõita Erasmuse programmiga välismaale. Kursuseõde valis Budapesti ja mina otsustasin Belgia kasuks. Marianne: Arvuti kirjakasti oli parasjagu potsatanud teade õppekoordinaatorilt pealkirjaga „Erasmuse programmiga välismaale õppima ja praktikale”. Emotsioonide ja kõikide maailma juhuste kokkulangevuse saatel läkitasin e-kirja meie õppekoordinaatorile Keale. Aga

miks Belgia? Lihtne: kõige euroopalikum partnerkoolide nimekirjas. Ja see, et me lõppude lõpuks koos Stinnega Belgiasse jõudsime, on juhus. Kujutelm ja tegelikkus Mõni kuu hiljem seisime kurnatute ja näost valgetena oma veel valgemate seintega ühikatoas. Ruum, mis meenutab oma helesinise linoleumpõranda ja suure kraanikausiga seinas pigem haiglapalatit, kui kohta, kus end koduselt sisse seada. Vaatasime lootusetul ilmel toas ringi. „See ei ole võimalik …,” oli ainus mõte, mis meie mõlema peas vasardas. Kaks õnnetut metallkušetti, millel veel viletsamad madratsid. Laud, kaks tooli ja riide- ja külmkapp. Tekist ja padjast ei tasu unistadagi. Esimesel ööl tõmbas Marianne endale tekiks peale kaasa võetud talvemantli. Järgnevad nädalad möödusid lennates. Muutsime oma toa hubasemaks ja üritasime ülikoolisüsteemist aru saada. Sobitusime esimesse erasmuslase stereotüüpi: tavapäraseks muutus neli korda nädalas naaberühika keldris koguneda, eesmärgiga kõikide nimed ja päritolumaad meelde jätta. Uued tutvused on kulla hinnaga, neist said meie tugisambad, emad-isad, õed-vennad ja vanaemad-vanaisad.


22

TUDENGIELU

Uued tutvused on kulla hinnaga, neist said meie tugisambad, emadisad, õed-vennad ja vanaemadvanaisad.

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Korrapärane korrapäratus Mis aga ülikoolisüsteemi puutub, siis süsteem seisneb süsteemi puudumises. Olgu märgitud, et Genti väikesed käänulised tänavad meenutavad mõnd Vahemere-äärset Itaalia linnakest. Kui ka ilmad juba kolmandat nädalat Eestimaa suve standarditele vastavad, on raske akadeemilisele tööle keskenduda. Nii ka ilmselt ülikooli personalil, sest pärast kolmandat nädalat ei tea keegi meist endiselt oma tunniplaani ega auditooriumide numbreid ja asukohti. Kõrgharidus pole ainus eluvaldkond, kus valitseb kaos. Tahad eestlase kombel oma ostude eest kaardiga tasuda? Ei saa. Tahad rongiga õigeks ajaks sihtpunkti jõuda? Ei jõua. Tahad isikliku sülearvutiga kohvikus wifit kasutada? Ei leia. Vastupidiselt eelmainitule on prügimajandus piinliku täpsusega organiseeritud. Kogu elanikkond sorteerib kodudes iga mahakukkunud juuksekarva värvi järgi, aga tänavapuhastusteenust osutab vaid vihmapilv.

Õppejõud – Erasmuse pärlid Tasakaalustavaks teguriks on õnneks imelised ja huvitavad õppejõud. Meie südamed murduvad, kui peame järjekordses tunnis nägema austuse puudumist inimese vastu, kes annab endast auditooriumi ees nii palju. Kohalike mõistes oleme nohikud ja pigem hoitakse meist eemale ja vaadatakse pilguga, millest võib välja lugeda lause: „Eeh … Kas teid tõesti huvitab, mida see vend seal klassi ees räägib või?” Tarkus, mida mujalt ei saa Lisaks kõikidele kirevatele seiklustele, peame märkimisväärseks omandatud võõrkeelte taseme märgatavat langust. Tallinna Ülikoolis omandatud noobli C-tasemega võib pärast paari kuud hüvasti jätta. Ka eesti keeles tuleb aluse-öeldise-sihitise reeglit endale tihti meelde tuletada. See-eest oleme õppinud end vähemalt kuues võõrkeeles ebatsensuurselt väljendama. Aah, tabarnack! (M.U &S.L – toim. kanada-prantsuskeelne sõna, mis väljendab ääretut viha. Multifunktsionaalne, toimib nii tegusõna, nimisõna kui ka omadussõnana.)

Stereotüüpsed heidikud Üsna pea sai selgeks, et sobitume ka teise Erasmuse tudengi stereotüüpi. Me ei õpi tegelikult mitte midagi. Nüüd alles mõistame, et see ei pruugi olla üldse üliõpilase enda laiskuse süü, vaid tihti takerdub õpingute voolavus vahetuskooli madalama taseme, paberimajanduse või üldise organiseerimatuse taha. Meie suureks üllatuseks tuleme akadeemilisest ja autoriteetsest ülikoolist keskkoolisarnase tasemega kolledžisse. Valjud ja emotsionaalsed vestlused, mis kostavad ühest auditooriumi otsast teise, ja üldine huvipuudus õppejõu vastu on igapäevane. Oleme peaaegu kindlad, et keegi voltis ühes tunnis paberlennukit. Marianne ja Stinne ülikooli trepil Belgias Foto: Steven Meert


TUDENGIELU

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Foto: erakogu

Lõuna-Koreas saab kehakeelega hakkama

Reivo Maasik (kasvatusteaduste 3. kursus)

23

kõige kasulikum abimees. Koreas panustatakse keeleõppesse küll väga palju, kuid ka aastaid inglise keelt õppinud kohalikud väldivad kõikvõimalikul moel ingliskeelsesse vestlusesse astumist. Enamasti küll keele tõttu, kuid ka korealaste tagasihoidliku olemuse pärast olen ennast rohkem leidnud välistudengite seltskonnast. Kohati isegi tunnen kohalikega suhtlemisest puudust. Siinne ühiskond on väga perekeskne ja iseseisvat elu alustatakse alles 30. eluaastate alguses kui üldse. See oli minu jaoks suur osa kultuurišokist, mida ma koos reisiväsimusega esimestel päevadel läbi elasin. Kuigi kolisin pärast gümnaasiumi lõpetamist vanematekodust välja, elan alles Koreas esimest korda täiesti üksi. Mul õnnestus üürida väga hea korter, enamik välistudengeid naudivad siinset hostelikultuuri.

Õpin sügissemestril Lõuna-Koreas, ühes maailma suurimas metropolis, Soulis. 7000 kilomeetri kaugusel Tallinna Ülikoolist õpin Õppida, õppida, õppida Korea ühes parimas ülikoolis Korea Universitys Aasia ülikooli õppima asudes oli mul alguses kasvatusteaduslikke aineid. suur hirm stereotüüpse Aasia ülima tarkuse Sattusin Koreasse ühe väga hea Korea- ees, kuid selgus, et pole see ülikoolielu Koreas Euroopa vahetusprogrammiga. Ei saa öelda, et nii raske ühti. Lood, kuidas õpilased ennast see oleks olnud minu esimene valik, sain Eras- segaseks õpivad, tulevad gümnaasiumiaasmuse stipendiumi ka Inglismaale Londonisse tatest ja kahjuks pean ütlema, et see on tõsi. õppima minemiseks. Kuid minu kõhkluse haju- Gümnaasiumiõpilase tööpäev kestab 14 tundi tas Korea programmi viimane tegutsemisaasta ja ja kuus päeva nädalas. Ülikoolisüsteem saroluliselt suurem stipendium. naneb USA-le, kuid äratundmisrõõmu on ka varasemast Euroopa kogemusest. Tundub, et Ülikoolist ja siinsest elust kõrgharidus on igal pool sarnane: on loeng, on Korea University on Souli südames, mille hiig- Powerpoint ja on professor. laslikkust ma siiani ei hooma. Souli suurus Kahtlemata on see semester justkui lugu võrdub kümne Eestiga, ainuüksi linnaosa, kus juturaamatust eriliste piltidega. Aasia on Lääminu ülikool asub, on sama suur nagu Tallinn. ne jaoks täiesti teistsugune maailm ja ma arvan, Korea University kampuses on üle saja hoone et minu jaoks asendamatu kogemus. Soovitan ja õpib üle 30 000 üliõpilase, nende seas ligi vähegi hakkajal inimesel sama tee ette võtta. 2000 välistudengit. Tänu sellise mastaabiga multikultuursusele ei õpi ma siin tundma ainult Aasiat, vaid tegelikult kogu maailma, Gümnaasiumiõpilase tööpäev sest tuttavaid leian siin igalt kontinendilt. Reisides esimesest korda Euroopast välja, kestab 14 tundi ja kuus päeva jõudis mulle väga kiiresti kohale, et terve maanädalas. ilm ei räägi inglise keelt. Küll aga räägitakse kehakeelt, millest on saanud minu peaaegu


24

TUDENGIELU

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Foto: erakogu

Mõlgutusi madjarite maalt

Meribel Sinikalda (ajakirjanduse 2. kursus)

konda. (Tõsi, ungarlased ja muu maailma inimesed seda tihti ei tea.) Põnev oli minna Ungarisse ja teada saada, kas meie keeltel on mingeid sarnasusi veel säilinud. Nüüd, pärast EILC (Erasmus Intensive Language Courses) keelekursusi oskan öelda, et on küll: viz – vesi; mez – mesi; világos – valgus jne. On isegi mitmeid lauseid, levinum on ehk: Ez a picike kutya – See on väike koer. Kord küsis üks ungarlane, mis keelt mina ja mu eestlasest sõbranna räägime. „Nagu oleks ungari keel, aga samas nagu ei ole ka!” Ilmselt tunnevad ungarlased siiski mingit sarnasust oma keelega, sest alati kuskil avalikus kohas eesti keelt kõneldes on kõigil kõrvad kikkis.

Kui Erasmuse stipendiumile kandideerima hakkasin, kaalusin võimaliku sihtkohana mitut Kesk- ja Lääne-Euroopa riiki. Ja siis Ungari – maa, mille ühisest keelekuuluvusest, guljašist Kui keegi kipub arvama, et ungarja geograafilistest faktidest ma suurt rohkem ei lased on ühed tigedad inimesed ja teadnudki. Ega teised ka ei teadnud, seepärast saadavad üksteist kogu aeg pikalt, küsitigi vahel nõutult, miks ma Ungarisse siis tegelikult lood nii hullud ei ole. lähen? Kuid just seetõttu tegingi sellise valiku. “Persze” tähendab ungari keeles Budapestis on vilgas tudengielu. Tõsi, ühi“muidugi”. Persze! Persze! kakultuur ei ole seal niivõrd levinud kui teistes Ungari linnades nagu Eger või Pécs. Kuid see ei kahanda üliõpilaslinna väärtust, sest rahvusvahelised tudengiüritused toimuvad Erasmuse mõte peaaegu iga päev. Vahest on isegi huvitavam Osalen ühel kursusel, kus oli vaja teha ka esitlus. kogeda midagi ühikakultuurile vastupidist: Hiljaaegu jõudis järg minu Türgi kolleegi kätte, tudengid elavad Budapestis enamasti kesk- kes oli auditooriumi (mis sel hetkel koosnes linna uhketes majades, kõrgete lagedega ruu- viiest inimesest) ees seistes silmanähtavalt närmikates korterites. Nii on tekkinud näiteks vis. Enne esinemist vabandas ta mitu korda oma selline traditsioon, et õhtusööke korraldatakse aktsendi pärast ja küsis õppejõult, ehk oleks ühe sõpruskonna korteris ja koolitöid tehakse võimalik kokkuleppele saada ja esitlus ära jätta. „Meie ülikoolis nii ei tehta ja see on minu esimekellegi teise kodus. Samuti on Erasmuse programmi lahuta- ne kord esitlust teha,” üritas noormees selgeks matuks osaks reisimine. Budapest on hea star- teha. Värisevate kätega arusaamatus inglise keedipaik neile, kes Euroopas ja muus maailmas les sai ta ikkagi oma ettekande peetud, õppejõud ringi tahavad vaadata. Populaarsed sihtkohad andis talle selle eest maksimumpunktid. Olgugi, bussi ja rongiga reisimiseks on lähimad pea- et mu Türgi kolleeg sellega nõus polnud, sai ta linnad Bratislava, Viin ja Praha. Kaugel pole ka järgmiseks esitluseks julgust kindlasti juurde. Belgrad.

Kutya’d ja kutsad Juba põhikoolist on teada, et ungari keel kuulub koos eesti ja soome keelega ühte keel-

Selles Erasmuse mõte seisnebki, et sa paned end proovile uutes olukordades, võõras keeles ja võõraste inimeste ees. Kõige tähtsam on olla julge.


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

IKKAGI INIMENE

25

Fotod: Kristjan Madalvee

Professor Rein Müllerson: eestlasest maailmakodanik Kadri Eisenschmidt TLÜ Õigusakadeemia president professor Rein Müllerson (69) valiti tänavu Rahvusvahelise Õiguse Instituudi presidendiks. Olles ainus liige endisest NSV Liidust, kes auväärt organisatsiooni kuulub, on tema ametikoht Eestile väga suureks tunnustuseks. Rein Müllerson tundub olevat väsimatu, tal on peas palju häid mõtteid ja ta tegutseb korraga mitmes riigis. Ta on tudeng, kes õpib prantsuse keelt, ja samal ajal kaalub järgmise maailma prestiižikaima organisatsiooni kohtumise korraldamist ei mujal kui Tallinna Ülikoolis. Kohtume professor Müllersoniga Tallinna Ülikooli kohvikus Oaas, kus ta võtab alustuseks topeltespresso. Kuulus professor on muheda olemisega härrasmees, kelle igast sõnast ja liigutusest õhkub intelligentsust. Kiiresti tekib vaba õhkkond, Rein Müllerson räägib põnevalt ja viskab nalja.

Mis on Rahvusvahelise Õiguse Instituut? See on vana, 1873. aastal loodud organisatsioon, mis sai 1905. aastal Nobeli rahupreemia. Seal käsitletakse maailma tähtsamaid juriidilisi probleeme, mis võivad puudutada sadu miljoneid inimesi, nende elusid ja heaolu. Instituuti kuulub 130 juristi üle maailma, kes valitakse liikmeks kogu eluks. Liikmed on põhiliselt teadlased, praktikud, välisministrid, justiitsministrid, ÜRO peasekretärid (näiteks Boutros Boutros Ghali). Üldkogu koguneb iga kahe aasta järel. Järgmine kord koguneme Tallinnas. Kuna presidendil on privileeg teha ettepanekuid uute liikmete osas, siis loen enda ülesandeks kaasata instituuti veel teinegi eestlane. Suurte asjadega kaasneb suur vastutus. Kas Teie töö Rahvusvahelise Õiguse Instituudis kõhedust ei tekita? Mul pole vist kunagi olnud kõhe. Tunnen,


26

IKKAGI INIMENE

et kui midagi teen, siis pean seda tegema paremini kui keegi teine terves maailmas. Noorena tahtsin tegelikult sportlaseks saada. Olin päris hea kõrgushüppaja. Pärast sõjaväge õppisin Moskvas treenerite koolis. Treenisin tolleaegse maailmarekordiomaniku Valeri Brummeliga. Kui sain aru, et olümpiavõitjaks ei saa, siis otsustasin spordist loobuda – lahkusin koolist päevapealt. Aeg polnud raisata. Mulle soovitati, et lõpeta vähemalt kool ära, käi üks aasta veel ja saad paberi kätte, kuid ei. Keskkooli lõpetasin pärast sõjaväge Moskvas eksternina. 24-aastaselt otsustasin minna õppima. Kuna ma polnud enam esimeses nooruses, pakuti kaugõpet kusagil kergemas ülikoolis. Mina aga tahtsin minna ainult Moskva Ülikooli, sest see oli tolle aja parim kool. Sain sisse ja asusin õigust õppima. Öeldakse, et inimesed on väga edukad, kui nad tunnevad kirge selle vastu, mida teevad. Kuidas Te õiguses nii edukaks saite, kui Teie kirg oli hoopis sport? Minu kirg läks väga loomulikult üle spordist teadusesse. Tahtsin saavutada parimat ja kui ei suutnud seda teha füüsiliselt, siis otsustasin läbi lüüa peaga. Ma ei õppinud ainult juurat, vaid ka keeli ja lugesin väga palju. Mul on ka inglise-vene tõlgi diplom, sest lõpetasin paralleelselt filoloogiateaduskonna. Mulle on öeldud, et Rein, sinust ei saa juristi. Sa oled filosoof. Samas on öeldud ka, et filosoofina ei teeni midagi, küll aga juristina. Olen võrdlemisi pragmaatiline paljudes küsimustes, näiteks koosolekuid juhtides. Seal ei lobiseta, ühte küsimust ei arutata üle mõne minuti. Teadlasena olen aga filosoofiline, teoreetiline. Pooluste vahel valitsegu tasakaal. Mis on Teid motiveerinud tegema erakordseid asju? Juhusel on suur tähtsus inimese elus. Mul on inimestega väga vedanud. Moskva ülikoolis oli mu õpetajaks Grigori Tunkin, rahvusvaheliselt tunnustatud Nõukogude Liidu akadeemik. Võib öelda, et tänu temale olen see, kes olen. Tema saatis mind õppima Haagi Rahvus-

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

vahelise Õiguse Akadeemiasse. Temalt laenutasin raamatuid, mida isegi Moskva raamatukogudes polnud. Tunkin ütles mulle tihti: „Rein, ärge tehke seda, mida võivad ka teised teha. See ei loe, kui teed midagi esimest korda Eestis või NSV Liidus. Loeb ainult see, kui te teete midagi esimesena või kõige paremini maailmas. Tegele ainult suurte asjadega, sest väikestega saavad ka teised hakkama.” Teine mu suur mõjutaja oli rahvusvahelise õiguse professor ja hiljutine ÜRO rahvusvahelise kohtu president Rosalyn Higgins. Me olime samal ajal ÜRO Inimõiguste Komitee liikmed. Temata töötaksin võib-olla siiani Eesti Välisministeeriumis. Higgins kutsus mu Inglismaale ja tegi 1990ndate algul ettepaneku mind London School of Economics sajandi professoriks valida. Seal veedetud kaks ja pool aastat oli mu elu viljakaim aeg. Kas olete pigem eestlane või maailmakodanik? Üks ei välista teist. Olen elanud ja töötanud pikemat aega kolmes erinevas ühiskonnas (Eesti, Venemaa ja Inglismaa) rääkimata sellest, et olen töötanud ka USAs, Šveitsis, Hiinas ja Kesk-Aasias. Isegi Aafrika pole mulle terra incognito. Veel enne, kui Gorbatšovi nõunikuks sain, käisin päris palju Ameerikas. Teadlasena usun, et on hea, kui inimesel on mitu vaatevinklit. Ühe künka otsast nähtav horisont on alati väga kitsas. Isiklikus suhtlemises võib vaatevinklite rohkus tekitada probleeme - oled alati kellegagi vastuolus ja tunned end tihti üksikuna. Te olete väga rahvusvaheline inimene ja Teid on raske Eestist tabada. Praegu viibin Londonis põhiliselt sellepärast, et mu perekond elab seal, kuigi nad käivad tihtipeale ka Eestis. Olin just sel nädalavahetusel Londonis, kodus. Muidu jaotan ülesanded ära. Näiteks suvel olen Hiinas, kus esitlen oma raamatut, siis Jaapanis Rahvusvahelise Õiguse Instituudi konverentsil. Veel esindan praegu ühte riiki rahvusvahelises arbitraažis, hiljuti esinesin Ungari parlamendis


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

IKKAGI INIMENE

27

Abikaasa on venelanna ja ise olete eestlane. Kas kodus räägite vene keeles? Te olete aastast 2009 seotud tolleaegse AkaAbikaasaga küll. Huvitav on, et see, mis keedeemia Nordi, praeguse Tallinna Ülikooliga. les suhtlemist alustatakse, selles ka suhtlema Mis Teid ülikooli juures hoiab? jäädakse. Mõlemad pojad on sündinud MoskVarem oli Inglismaal selline seadus, et alates vas, aga noorem laps oli väike, kui Londonisse mingist east pidi inimene erru minema. Näi- tulime, ja temaga räägin nüüd rohkem inglise teks pidid professorid 65. eluaastast minema keeles. sundpensionile. Niisiis tulin Eestisse ja mulle meeldib väga Tallinna Ülikool. Mulle tundub, Olete töötanud väga erinevates rollides, näiet meil on rohkem akadeemilist vabadust kui teks Gorbatšovi rahvusvahelise õiguse nõumõnes teises eesti ülikoolis. Võib-olla kaasneb niku ja ka president Meriga; ka ajad on palju sellega mõningane segadus, aga seegi on huvi- muutunud. Kuidas olete selle kõige keskel tav. Segadust ei tohi ainult liiga palju olla. säilitanud oma identiteedi? Ega ma vist olegi ja eks olen ka mitmetes Ühtlasi olete ka meie tudeng? küsimustes naiivne olnud, kui retrospektiivselt Jah, Rahvusvahelise Õiguse Instituudi pre- vaadata. Kas inimene üldse peaks säilitama sident peab rääkima vabalt kahes keeles, ingli- oma identiteedi? Usun, et mina ja mu arusaase ja prantsuse keeles. Kuigi valdan prantsuse mad oleme ajas muutunud. Midagi põhimõtkeelt (õppisin seda juba üle kolmekümne aasta telist on kindlasti jäänud ja midagi teist sama tagasi), olin vähemasti suulisel keelel lasknud põhimõttelist on muutunud. See on väga huvirooste minna. Niisiis võtan Tallinna Ülikoolis tav filosoofiline ja ka praktiline küsimus. Iniprantsuse keele tunde ja isegi hommikusi uu- mene, kes alati jääb endale kindlaks, ei arene. diseid kuulan ainult prantsuse keeles. Kes aga pidevalt muudab oma identiteeti, on Mul on vist keeltele annet ja hea mälu. nagu tuulelipp. Võta kinni, kus see õige tasaNoorena, sõjaväes, purssisin näiteks gruusia ja kaal on. läti keelt. tolerantsuse küsimustes, ees on loeng Itaalias.


28

IKKAGI INIMENE

Väljavõtteid Eesti õigusteadlase Rein Müllersoni CV-st 1944 Sündis Leningradi oblastis teel Siberist Tallinna 1976 Lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli 1985 Kaitses õigusteaduse doktorikraadi 1988 - 1992 ÜRO Inimõiguste Komitee liige 1989 - 1990 M. Gorbatšovi rahvusvahelise õiguse nõunik 1990 Columbia Ülikooli külalisprofessor 1991 - 1992 EV välisministri Lennart Meri esimene asetäitja 1992 - 1994 Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli sajandi professor 1994 - 2009 Rahvusvahelise õiguse professor Londoni Ülikooli King’s College’is 1995 Rahvusvahelise Õiguse Instituudi liige 2009 - 2010 Akadeemia Nord rektor 2013 Rahvusvahelise Õiguse Instituudi president

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Faktid Professor Rein Müllerson on rahvusvahelisest õigusest ja poliitikast kirjutanud 12 raamatut ja rohkem kui 200 artiklit. Viimased raamatud Democracy – A Destiny of Humankind: A Qualified, Contingent and Contextual Case for Democracy Promotion, 2009 (2013 avaldas raamatu Tallinna Ülikooli Kirjastus). Regime Change: From Democratic Peace Theories to Forcible Regime Change, 2013 (2014 ilmub hiina keeles).

Prof. Müllerson koos Jaapani keisrinna emaga.


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

ESSEE

29

Järeldoktorantuur või mitte? Jaapanisse JÄRVI uurima, perega! Fotod: Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp


30

ESSEE

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

astuda ja kahe aasta pärast tagasi tulla. Kaugele maale kaasa tulev seitsmeaastane poeg läks sel sügisel siin esimesse klassi. Uuest aastast on ta jaapanikeelse Matsuyama algkooli õpilane, läbides samal ajal Eesti õppekava. Olen enda kanda võtnud äärmiselt vastutusrikka ülesande: ise võõras keskkonnas olles koolitada oma last. Loomulikult ei ole see lihtne, kuid olen veendunud, et selline elukogemus rikastab last ja on üheks tahuks ka minu arengus. Pisut hulljulge? Mul on siiralt hea meel, et mu pere ja sõbradtuttavad on toetavad ning leiavad, et tegemist on suurepärase võimalusega. Jah, teataval määral on mind peetud pisut hulljulgeks, kuid usun, et sealjuures piisavalt ratsionaalselt mõtlevaks. Rääkides mõnele teaduskaugele inimesele, et nüüd lähen Eestist ära, tajun esmalt, kuidas vestluspartner mõttes mind Soome ehitajaks Novembris pakkis TLÜ Ökoloogia või Iirimaa kalkunikitkujaks tembeldab. Instituudi teadur Liisa Puusepp enda Jätame raha ja poliitika siinkohal mängust ja seitsmeaastase poja kotid, et järel- välja, kuigi ka see on oluline teema kas või doktorantuur Jaapanis teha. seetõttu, et kui ma kahe aasta pärast tagasi tulen, siis kas mul on koht, kuhu tulla, kas Sel suvel suutsin oma seitsmeaastase poja mul on kehtiv tööleping, sotsiaalsed garantiid. rõõmust hõiskama panna: „Me saame iga päev Siinkohal eeldan, et see ei ole vaid minu mure. sušit süüa!” Mul õnnestus saada Japan Society Teadustöötajate garantiid (õigemini nende for the Promotion of Science’i (JSPS) stipendium, puudumine) on Eestis laiem teema. et töötada peaaegu kaks aastat Ehime ülikoolis Matsuyamas Jaapanis. Taotlesin stipendiumi Vahel tajun, kuidas mind mõttes eelprojektiga, kus kesksel uurimiskohal on ränivetikad, mõningad Jaapani järved, nende Soome ehitajaks või Iirimaa kaltänapäevane toimimine ja arengulugu ning kunikitkujaks tembeldatakse, kui faktorid, mis seda mõjutavad. äraminek jutuks tuleb. Nüüd, novembri hakul on Eestist äraminek Liisa Puusepp, järeldoktorant ukse ees. Mitmed toimetused on tehtud, kuid tegemata asjade nimekiri on veel pikk. Olen koostanud eelprojekti, alla kirjutanud Kuidas leida õige koht? lepingule, mul on olemas viisa, olen alustanud Pole ju kahtlustki, et pärast väitekirja kaitsmist keeleõpingutega ja minu vastuvõtjad Ehime on iseenesestmõistetav samm minna lühemaks või pisut pikemaks ajaks mujale. Vaatamata ülikoolist on leidnud mulle korteri. Tegelikult on need pisidetailid selle kõrval, sellele, et mul oli kindel soov järeldoktorantuur et nii kaugele ja nii pikaks ajaks äraminek on mujal maailmas teha, luhtusid mu korduvad sisuliselt terve elu ümberkorraldamine. Ja katsed. Alustasin võimalike kohtade otsingut mitte ainult minu elu. Olles pereinimene, ei saa juba doktorantuuri lõpus, kirjutasin mitu EU ma lihtsalt ühel päeval kohvriga uksest välja Marie Curie projekti koostöös Genti ülikooliga


TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

Belgias ning saatsin hulga väiksemamahulisi taotlusi mujale Euroopasse ja USA-sse. Minu kavatsused luhtusid mitte seetõttu, et Eestis saadud haridus kuidagi nõrk oleks või taotlused nigelad, aga konkurents on tõepoolest karm. Ma hindan äärmiselt kõrgelt nii projektikoostamise kogemust kui ka tagasisidet, mis ma olen saanud kahel korral Marie Curie projektiga napilt ukse taha jäädes ja ka pisemaid taotlusi kirjutades. Järeldoktorantuur pole tegelikult õppuriks olemine traditsioonilises tähenduses. Samas inimene õpib uute kogemuste kaudu kogu aeg ja seda koduülikoolist teise minek eeldabki. Vastuvõttev ülikool võib olla nii Eestis kui ka ükskõik millises maailma riigis. Tunnistan ausalt, et ma ei näe erilist mõtet ühest Eesti ülikoolist teise minekul. Meie teadusmaastik on liialt väike, et täita järeldoktorantuuri eesmärk – laiendada oma silmaringi. Loomulikult oleneb kõik erialast, kuid mõttemaailma avardamiseks on mõistlikum otsida tippe kaugemalt ja nendega koostööd tegema hakata. Nii laieneb noore akadeemilise töötaja erialane suhtlusring oluliselt ja see tuleb hiljem enam kui kasuks. Konnatiigistuda on lihtne Palun ärge mõistke mind valesti, kuid läbides kõik haridusastmed ühes ülikoolis, nii nagu olen teinud mina, toimub teatav konnatiigistumine. Õnneks sain nii bakalaureuse kui ka magistriõpingute ajal Eestist pikemalt vahetusüliõpilasena ära käia ning doktoriõpingute ajal lühiajaliselt mujal kursustel osaleda. Õppimise kõrvalt olen aastaid töötanud samas ülikoolis. Kollektiiv võib küll olla suurepärane ja töö meeldiv, kuid teataval määral pidurdub uute ideede pealetulek. Seetõttu on mõneaastane eemalolek äärmiselt oluline. Nii avardub maailmapilt ning on võimalus näha suuremaid probleemistike laiemalt ja koduseid, võib-olla väiksemaid, distantsilt. See võimaldab edasistele teadusküsimustele uuenduslikke lahendusi pakkuda. Samas saab mujale minnes rakendada juba olemasolevaid teadmisi uute eesmärkide elluviimisel ning õppida juurde uusi metoodikaid ja analüüsivõimalusi. See on suurepärane või-

ESSEE

31

malus laiendada teaduslikku diskussioonipinda, õppida kasutama erinevaid kommunikatsioonivõimalusi, omandada esinemis- ja kirjutamiskogemust. Tänapäevases projektipõhises maailmas võib just järeldoktorantuurist saada noore teadlase esimene juhitav projekt. Jällenägemiseni! Ega ma oska väga täpselt ette plaanida, mis meid ees ootab. Ma olen korra Jaapanis käinud, kuid see ei eelda, et ma tunnen seda riiki, tean kombeid ja teaduskultuuri. Ma pean koos lapsega harjuma uue koha, keele, kultuuri, kommete ja ajaga ning selle juures akadeemilises plaanis suuremaks kasvama ja iseseisvuma. See pole lihtne, kuid ka mitte ületamatu. Ma usun siiralt, et sellest saab minu akadeemilise identiteedi kujunemise oluline etapp.


32

KINO

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

BFM-i parimad filmid 2013

Viimane Romeo

Aprillis BFM-i kinosaalis peetud traditsioonilisel BOB (Best of BFM) galal said diplomid ja BOB-i kujukesed eelneva aasta jooksul valminud kümme parimat tudengitööd. Žüriisse kuulusid Fagira D. Morti, Timo Diener ja Olav Osolin. Kõik tunnustuse pälvinud filmid on talletatud DVD-l, mida saab soetada TLÜ teadusinfokeskusest (Astra hoone, 1. korrus).

Parim film: muusikal „Viimane Romeo” (režissöör Moonika Siimets). Parim režissöör: Moonika Siimets filmide „Viimane Romeo” ja „Oled see sina?” eest. Parim dokumentaalfilm: „Elukunst” (režissöörid Tiina Haak, Annamari Kenk). Parim telesaade: „Koolitee” (režissöör Madis Veltman). Parima kunstniku auhind: Getter Vahar filmi „Kevad a’la Carte” (režissöör Doris Tääker) eest.

95

Parim montaaž: Tiina Haaki ja Annamari Kenki, dokumentaalfilmi „Elukunst” monteerijad, kes on ka filmi režissöörid. Parim stsenaarium: Hardi Keerutaja komöödia „95” (režissöör Hardi Keerutaja) eest. Samuti oli film „95” publiku lemmik.

Oled see sina?

Parim operaatoritöö: Heiko Sikka („Sireenid”, režissöör Kaur Kokk) ja Ivar Taim („Viimane Romeo”, režissöör Moonika Siimets). Žürii märkis ära ka filmid „Inside + Out” (režissöör Ivan Pavljutškov), „Renessanss” (režissöör Margus Raid), „Kosmos” (režissöör Heli Tetlov) ja „Puberteet” (režissöör Triin Ruumet).


RAAMAT

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013

33

UUT ÜLIKOOLI KIRJASTUSELT

Vaatemänguühiskond Guy Debord Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas. Antropoloogia lugemik Koostanud Lorenzo Cañás Bottos

Guy Ernest Debord (1931–1994) oli prantsuse marksistlik filosoof, filmirežissöör ja üks Sellesse kogumikku on valitud sotsiaalantropo20. sajandi teise poole avangardkunsti pea- loogia kui distsipliini arengusse kustumatu jälje ideolooge. Oma leppimatuses igasuguse jätnud Bronisław Malinowski (1884–1942) ja vaimse, sotsiaalse või kunstilise etableerumise Alfred Reginald Radcliffe-Browni (1881–1955) suhtes on ta tänapäevani suureks autoriteediks tekstid ajavahemikust 1922–1940, mis kajastapaljudele kultuuriteoreetikutele ja praktikutele. vad funktsionalistliku ja struktuurfunktsionaPeateoses „Vaatemänguühiskond” (1967) listliku antropoloogiakoolkonna keskseid ideid. esitab Debord teeside vormis poeetilis-looNeed autorid, briti moodsa sotsiaalantrosungliku käsitluse vaatemängust kui moodsa poloogia rajajad, andsid distsipliinile uue suuna ühiskonna eneseküllasest kontrollimehhanis- ning metodoloogilise ja teoreetilise lähenemist, tehes seda kriitilises dialoogis varasema mise, samuti õpetasid välja uue põlvkonna marksistliku traditsiooniga. antropolooge. Tänini on sotsiaalantropolooDebord’i nägemuse päevakajalisust 21. sa- gias esindatud peamised jooned, mille juurujandi algul kinnitab paljude kriitikute hinnang, tasid Malinowski ja Radcliffe-Brown: empiiriet oma täielikus hiilguses ja viletsuses on vaate- lise, koha-peal tehtava etnograafilise välitööga mänguühiskond tõeks saamas alles nüüd, uue ühendatud teoreetiline huvi. meedia plahvatuslikust arengust kantud hiliskaKoostaja Lorenzo Cañás Bottos on praegu pitalistlikus kultuurilises tegelikkuses. Norra tehnikaülikooli dotsent, 2006–2012 oli ta Tallinna ülikooli esimene antropoloogiaprofessor. Ta on teinud välitöid Iirimaa ja PõhjaIirimaa piirialadel ning mennoniitide juures Argentinas ja Boliivias.


Ta l l i n n a Ül i k o o l i

KONVERENTSIKESKUS Aitame korraldada:

- konverentse, kongresse - koolitusi, seminare ja õppepäevi - esitlusi ja pressikonverentse - üldkogusid ja koosolekuid - vastuvõtte ja pidulikke sündmusi - kultuurisündmusi

tlu.ee/konverentsikeskus

Profile for Tallinna Ülikool

Tallinna ülikooli ajakiri nr 4  

Tallinna Ülikooli ajakirja neljas number, sügis 2013

Tallinna ülikooli ajakiri nr 4  

Tallinna Ülikooli ajakirja neljas number, sügis 2013

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded