Tallinna Ülikooli aastaaruanne 2013 by Tallinna Ülikool

AASTAARUANNE 2013 TALLINN UNIVERSITY ANNUAL REPORT 99

Koostajad: Kätlin Vanari, Ott Alemaa, Marju Aolaid, Leelo Ansaar, Janne Jakobson, Helen Joost, Ene Käpp, Anneli Levertand, Toomas Meister, Eveli Ojamäe, Kärt Ots, Enelin Paas, Piret Plaks, Olesja Rotar, Kadri Sirg, Kristel Toom, Veronika Varik Toimetaja: Katre Õim Tõlkijad: Maarja Haljasmäe, David Maxwell, Mary Maxwell Kujundaja: Karl-Kristjan Videvik Tallinna Ülikool 2014

TALLINNA ÜLIKOOLI AASTAARUANNE 2013

TALLINNA UNIVERSITY ANNUAL REPORT 2013

SISUKORD ÜLIKOOL ARVUDES 2009–2013 6 1. TALLINNA ÜLIKOOLI STRUKTUUR 8 2. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUS 12 2.1. TAL publitseerimine 12 2.2. Osalemine riiklikes teaduse tippkeskustes 16 2.3. Osalemine kompetentsikeskustes 16 2.4. Osalemine teaduse teekaardi objektides 16 2.5. Doktoriõpe 18 2.6. Teadus- ja loometegevuse preemiad ja tunnustused 20 2.7. Teadus-, arendus- ja loometegevuse tugitegevused 22 3. ÕPPETEGEVUS 26 3.1. Õppekavad ja ülikooli vastutusvaldkonnad 28 3.2. Võõrkeelne õpe 36 3.3. Täienduskoolitus 38 3.4. Õppe tugitegevused 40 4. LIIKMESKOND 44 4.1. Üliõpilaskond 44 4.2. Töötajad 48 4.3. Üliõpilaskonnale suunatud tegevused 54 4.4. Personalijuhtimine 56 5. ÜHISKONNASUHTED 60 5.1. Teadmussiirde alane tegevus 60 5.2. Akadeemiline raamatukogu 62 5.3. Kirjastus 64 5.4. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum 64 5.5. Rahvusvaheline koostöö 66 5.6. Teadus- ja kultuuriüritused ning -sündmused 66 5.7. Ühiskonnasuhete tugitegevused 72 6. JUHTIMINE JA MAJANDAMINE 76 6.1. Ülikooli kui organisatsiooni arendus 76 6..2. Finantstegevus 80 6.2.1. Õppetegevuse rahastamine 84 6.2.2. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine 86 6.3. Kinnisvara haldamine 92 6.4. IT-juhtimine 94

CONTENTS TALLINN UNIVERSITY KEY STATISTICS - 2009–2013 7 1. TALLINN UNIVERSITY STRUCTURE 9 2. RESEARCH, DEVELOPMENT AND CREATIVE ACTIVITY 13 2.1. RDC publishing 13 2.2 Participation in national research centres of excellence 17 2.3. Participation in centres of competence 17 2.4. Participation in Estonian research infrastructures roadmap 19 2.5. Doctoral studies 19 2.6. Rewards and acknowledgements of research and creative activity 21 2.7. Support activities for research, development and creative activity 25 3. TEACHING AND LEARNING 27 3.1. Study programmes and TU fields of responsibility 29 3.2. Study in foreign language 37 3.3. Continuing education 39 3.4. Support activities for teaching and learning 43 4. MEMBERS 45 4.1. Student body 45 4.2. Employees 51 4.3. Activities targeted at the student body 53 4.4. Personnel management 57 5. SERVICE TO SOCIETY 61 5.1. Knowledge transfer activity 61 5.2. Academic Library 63 5.3. Press 65 5.4. Estonian Pedagogical Archives and Museum 65 5.5. International cooperation 67 5.6. Academic and cultural events 69 5.7. Support activities for service to society 73 6. MANAGEMENT 76 6.1. Developing the university as an organisation 76 6.2. Financial activity 81 6.1.2. Financing of teaching and learning 83 6.2.2. Financing of research and development 83 6.3. Property management services 91 6.4. IT-Management 93

REKTORI EESSÕNA Hea lugeja! Tallinna Ülikool alustas 2013. aastat uuenenud Narva maantee kampuses. Loodan, et kõik meie liikmed, nii üliõpilased kui töötajad, tunnetavad tervikliku kampuse funktsionaalsust. Meie ülikoolilinnakus, mis seob hooned ühtseks tervikuks, käis palju täiendusõppijaid ning külalisi. 2013. aasta novembris pidas Astra hoone konverentsisaalis avaliku loengu ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Mulle teeb head meelt meie teaduspublikatsioonide jätkuvalt kõrge arv. 2013. aastal avaldati ühe akadeemilise töötaja kohta keskmiselt 1,23 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni, mis ületab ülikooli arengukavas seatud sihtväärtuse ning on samal tasemel teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide vastava näitajaga või sellest suurem. Samuti on toimunud edasiminek doktoriõppes. 2013. aastal kaitsti 23 doktoritööd, mis on TLÜ jaoks rekordarv. Doktoriõppe kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamiseks rakendame nüüdsest ühtseid atesteerimiskriteeriumeid. 2013. aastal jätkasime õppekavade konsolideerimist, vähendades nende arvu eelmise õppeaastaga võrreldes kümne võrra. Pidasime läbirääkimisi teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, et leppida kokku õppetöö jagatud vastutvusvaldkondades vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingule. TLÜ tähtis strateegiline eesmärk on rahvusvahelistumine. 2013. aastal kogesime nii edasiminekut kui uusi ülesandeid. Võrreldes eelmise õppeaastaga tõusis 2013. aastal tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal 3,8%-ni üliõpilastest, väljaminevate TLÜ üliõpilaste osakaal on endiselt 1,9%. Kõige suuremat rõõmu teeb välisõppejõudude ja -teadustöötajate aasta-aastalt suurenev osakaal ülikooli ajadeemiliste töötajate hulgas, praegu läheneb see 10%-le. Ülikooli põhitöö kõrval tunnustan teadust populariseeriva 1 minuti loengusarja loomist, tudengite algatatud ja tudengitele

suunatud Tudeng TV käivitamist, üliõpilaskonna organiseeritud rohelist nädalat ning TLÜ sümfooniaorkestri asutamist. TLÜ jaoks on tähtis üliõpilaste jätkuvalt suur rahulolu õppetööga. Tänan kõiki ülikooli liikmeid tehtud töö ja panuse eest!

Tiit Land Tallinna Ülikooli rektor

A MESSAGE FROM THE RECTOR Dear all Tallinn University started the year 2013 in the redeveloped Narva road campus where all the university buildings are now consolidated into one complete entity. It is my hope that all of our members, both students and employees alike, sense the improved functionality of an integrated campus on which the buildings all form one interconnected structure. Along with our students, many other individuals pursuing continuing education as well as a number of notable guests visited our campus in 2013. One of our distinguished guests was Ban Ki-moon, the Secretary-General of the United Nations, who delivered a public lecture in the Astra buildingÂ´s conference hall. Among the main activities of the university, it is gratifying to note the continued high number of research publications. In 2013, there was an average of 1.23 high level research publications published per academic employee, which exceeds the target in the university development plan and is at the same level or higher than the corresponding indicators of other public universities. Also, there is significant progress being made in the defence of doctoral theses. In 2013, a total of 23 doctoral theses were defended, which is a record number for TU. In order to provide quality and productiveness in doctoral study, common attestation criteria were applied. Consolidation of study programmes continued in 2013. As a result, the number of curricula was decreased by 10 study programmes compared to the prior year. Also, negotiations with other public universities took place in order to reach an agreement in the matter of conducting teaching in the shared fields of responsibility, as determined in the administration contract concluded with the Ministry of Education and Research. One important strategic goal of Tallinn university is internationalisation. In 2013, we experienced both progress and challenges in

this field, as we worked towards the achievement of this goal. Progress was evident in the number of foreign degree students. In 2013, the proportion of foreign degree students increased to 3.8%. At the same time, the proportion of TU students going abroad remained the same (1.9%), when compared to the previous study year. I am especially pleased about the number of foreigners among our teaching and research staff. This number is increasing each year and is now approaching 10%. In addition to the main activities, the following activities also deserve special mention: the creation of the One Minute Lecture Series aimed at research popularization, the commencement of the Student TV, created by the students for the students, the Green Week, organized by the Student Body and the establishment of the TU Symphony Orchestra. Finally, the continuing high evaluation given by students in expressing their satisfaction with their studies at Tallinn University is an important proof of academic quality. I would therefore like to extend my sincere thanks to all members of the university for their dedicated work and contribution towards achieving these results!

Tiit Land Rector,Tallinn University

TALLINNA ÜLIKOOL ARVUDES 2009–2013

2009

2010

2011

2012

2013

TÖÖTAJATE ARV (täistööaja arvestuses)

886

922

1002

969

sh akadeemilised töötajaid

415

414

428

460,5

454

sh tugitöötajaid

471

472

494

541,5

516

Välisõppejõudude ja -teadustöötajate osakaal

6,6%

8,5%

8,7%

9,4%

8359

8899

9577

10209

10016

138

212

1191

956

sh BA

5550

5841

6120

5885

5901

sh MA

2475

2641

2870

2756

2789

sh DOK

246

279

375

377

370

Tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal

1,7%

2,2%

2,7%

3,8%

Väljaminevate TLÜ üliõpilaste osakaal

1,9%

2,2%

2,5%

1,9%

PUBLIKATSIOONIDE ARV

1312

1377

1457

1596

1520

sh rahvusvahelisi eelretsenseeritavaid (ETISe klassifikaatorid 1.1, 1.2, 2.1, 3.1)

331

448

500

550

560

VASTUVÕTUKS AVATUD ÕPPEKAVADE ARV

145

146

147

148

138

sh RKH

sh BA

sh MA

sh DOK

AKADEEMILISTE ÜKSUSTE ARV

Tegevustulud (mln eurot)

28,3

26,9

30,3

34,2

36,8

Tegevuskulud (mln eurot)

31,7

29,8

32,4

35,0

39,9

ÜLIÕPILASTE ARV * sh RKH

Kaitstud doktoritööde arv

FINANTSID

* Üliõpilastega seotud andmed on esitatud perioodi 2009-2012 kohta 31. detsembri seisuga, kuid alates 2013. aastast on need andmed esitatud 1. novembri seisuga vastavalt Rektorite Nõukogu andmete töörühma kokkuleppele.

TALLINN UNIVERSITY KEY STATISTICS 2009–2013 2009

2010

2011

2012

2013

TOTAL NUMBER OF EMPLOYEES (full-time)

886

922

1,002

969

Academic employees

415

414

428

460.5

454

Administrative support employees

471

472

494

541.5

516

Proportion of international lecturers and research fellows

6.6%

8.5%

8.7%

9.4%

8,359

8,899

9,577

10,209

10,016

138

212

1,191

956

Bachelor programmes

5,550

5,841

6,120

5,885

5,901

Master programmes

TOTAL NUMBER OF STUDENTS * Professional higher education programmes

2,475

2,641

2,870

2,756

2,789

Doctoral programmes

246

279

375

377

370

Proportion of international degree students

1.7%

2.2%

2.7%

3.8%

Proportion of TU students going abroad

1.9%

2.2%

2.5%

1.9%

Number of Doctoral theses defended

1,312

1,377

1,457

1,596

1,520

Number of internationally peer-reviewed articles (ETIS classification 1.1, 1.2, 2.1, 3.1)

331

448

500

550

560

NUMBER OF STUDY PROGRAMMES open for admission

145

146

147

148

138

TOTAL NUMBER OF PUBLICATIONS

Professional higher education programmes

Bachelor programmes

Master programmes

Doctoral programmes

NUMBER OF ACADEMIC UNITS

Operating revenue (million euros)

28.3

26.9

30.3

34.2

36.8

Operating expenses (million euros)

31.7

29.8

32.4

35.0

39.9

FINANCES

* The data related to students are given for the period 2009-2012 as of 31.12, but since 2013 the data are presented as of 01.11 according to the agreement of the data task group of the Estonian Rectors’ Council.

1. TALLINNA ÜLIKOOLI STRUKTUUR Tallinna Ülikooli (edaspidi ka TLÜ) struktuuri kuuluvad akadeemilised üksused, akadeemilised allüksused, üliõpilaskond, keskteenistused ning muud üksused. 2013. aasta lõpus oli ülikoolis 26 akadeemilist üksust (19 instituuti, kuus kolledžit, Akadeemiline Raamatukogu), kolm akadeemilist allüksust (Haridusinnovatsiooni Keskus, Konfutsiuse Instituut ja Keelekeskus), üheksa keskteenistust ja neli muud üksust (Avatud Ülikool, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, kirjastus, Täiendõppekeskus) (vt joonis 1). Olulisim muudatus ülikooli struktuuris on TLÜ senati 19. novembri 2012 otsusega nr 74 Tallinna Ülikool haridusinnovatsiooni keskuse moodustamine akadeemilise allüksusena arendusprorektori alluvuses. Keskuse põhitegevused on »» didaktika alase tegevuse toetamine õpetajakoolituse õppelaborite arendamise kaudu; »» tänapäevaste õppevormide, metoodikate ja tehnoloogiate kasutusele võtmise toetamine õpetajakoolituse taseme- ja täiendusõppes; »» õppimise ja õpetamisega seotud probleemide kaardistamine, nende lahendamiseks valdkonnaüleste teadusja arendusprojektide (sh kooliarendusprojektid) algatamine ja elluviimine koostöös kasvatusteaduste ning teiste õppimise ja õpetamisega seotud valdkondade, teadlaste ning praktikutega. Keskuse tegutsemise eeldus ja alus on koostöö õpetajakoolitust pakkuvate instituutide ning õppimise ja õpetamisega seotud valdkondade esindajate vahel. Selleks loodi keskuse juurde nn valdkondlikud didaktika laborid (keelelabor, looduslabor, loovlabor, ajaloo ja ühiskonna labor, tehnoloogialabor, terviselabor, üldlabor, alushariduse labor). Haridusinnovatsiooni Keskust juhib professor Mati Heidmets.

Joonis 1. Tallinna Ülikooli struktuur

1. TALLINN UNIVERSITY STRUCTURE The structure of Tallinn University (hereinafter “TU”) includes academic units, academic sub-units, the Student Union, administrative and other units. At the end of 2013, the university consisted of 26 academic units (19 institutes, 6 colleges and the Academic Library), three academic sub-units (the Centre for Innovation in Education, the Confucius Institute and the Language Centre), 9 administrative and 4 other units (the Open University, the Estonian Pedagogical Archives and Museum, the Tallinn University Press and the Continuing Education Centre) - see Figure 1. The most significant change in the university structure was the formation of the Tallinn University Centre for Innovation in Education pursuant to the TU Senate Decision No. 74, dated 19 November 2012. The Centre operates as an academic subunit subordinate to the Vice Rector for Development and its main activities are: »» Supporting activities related to didactics through the development of teacher training study laboratories; »» Supporting the implementation of contemporary forms of study, methodology and technologies in degree study and continuing education in teacher training; »» Mapping the problems related to teaching and learning, initiating cross-domain research and development projects (including the development of school projects) for solving these problems and implementing them in cooperation with researchers and practitioners in educational sciences and other subject fields. The operation of the Centre relies on cooperation between the teacher education institutes and the representatives in the fields related to learning and teaching. The so-called didactics laboratories of subject fields (the Laboratory of Languages, the Laboratory of Natural Sciences, the Laboratory of Creativity, the Laboratory of History and Civic Studies, the Laboratory of Technology, the Laboratory of Health, the General Laboratory, the Laboratory of Pre-School Pedagogy) were created to facilitate this cooperation. The Head of the Centre for Innovation in Education is Prof Mati Heidmets.

Figure 1. Tallinn University structure

TLÜ kõrgeim otsustuskogu on 42 liikmest koosnev ülikooli senat. Senati eelnõude ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks on moodustatud alalised komisjonid: »» arenduskomisjon, mille tööd juhib Katrin Saks, Balti Filmi- ja Meediakooli direktor; »» majanduskomisjon, mille tööd juhib Andres Kollist, Akadeemilise Raamatukogu direktor; »» teaduskomisjon, mille tööd juhib Marko Vainu, üliõpilaskonna esindaja; »» õppekomisjon, mille tööd juhib Tiiu Reimo, Infoteaduste Instituudi direktor. Tallinna Ülikooli nõuandev ja arengut puudutavates küsimustes ettepanekuid tegev organ on 15-liikmeline kuratoorium, mille koosseisu kuuluvad Eesti suuremate erakondade ja loomevaldkondade esindajad ning ülikooli tegevusaladega lähedastel aladel tegutsevad ettevõtjad: Koit Uus (esimees), Ville Jehe (aseesimees), Jan Kaus, Marina Kaljurand, Marco Laimre, Märt-Matis Lill, Jaan Manitski, Maret Maripuu, Heldur Meerits, Tiit Ojasoo, Liisa-Ly Pakosta, Ilmar Raag, Toomas Vitsut. 2013. aastal toimus kaks kuratooriumi koosolekut, kus analüüsiti ülikooli tegevust. Kuratooriumi selle koosseisu volitused lõppesid 2013. aastaga ning vabariigi valitsusele tehti ettepanek kuratooriumi uue koosseisu kinnitamiseks. Rektoraati kuulub viis liiget: rektor Tiit Land, akadeemiline prorektor Priit Reiska, teadusprorektor Katrin Niglas, arendusprorektor Eve Eisenschmidt ja kantsler Hannes Danilov (kuni 29.09.2013). Alates 30.09.2013 täidab kantsleri ülesandeid Peep Jonas. Ülikooli kolm teadusvaldkonda – ühiskonnateadused ja kultuur, bio- ja keskkonnateadused ning loodusteadused ja tehnika on rahvusvaheliselt evalveeritud ning toetavad õppetegevust 19 õppekavagrupis: ajakirjandus ja infolevi, bio- ja keskkonnateadused, füüsikalised loodusteadused, humanitaaria, informaatika ja infotehnoloogia, isikuteenindus, keeled ja kultuurid, keskkonnahoid, kunstid, matemaatika ja statistika, muusika ja teatrikunst, psühholoogia, sotsiaalteadused, sotsiaalteenused, sport, tervishoid, õigusteadus, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, ärindus- ja haldus.

The highest decision-making body of Tallinn University is the Senate, which consists of 42 members. Standing committees have been formed for drafting the Senate´s legislation and making proposals. These include: »» The Development Committee, headed by Katrin Saks, Director of the Baltic Film and Media School; »» The Economic Affairs Committee, headed by Andres Kollist, Director of the Academic Library; »» The Research Committee, headed by Marko Vainu, a representative of the Student Union; »» The Academic Affairs Committee, headed by Tiiu Reimo, Director of the Institute of Information Studies. The TU Advisory Board is the advisory organ of Tallinn University and makes proposals in regard to development-related issues. The Advisory Board, which consists of 15 members, includes representatives from the major political parties in Estonia, from various creative fields of activity as well as entrepreneurs who work in fields of activity similar to those of the university: Koit Uus (Chairman), Ville Jehe (Vice-Chairman), Jan Kaus, Marina Kaljurand, Marco Laimre, Märt-Matis Lill, Jaan Manitski, Maret Maripuu, Heldur Meerits, Tiit Ojasoo, Liisa-Ly Pakosta, Ilmar Raag, Toomas Vitsut. In 2013, the Advisory Board held two meetings that analysed the university´s current operation and potential development. The powers of the present membership of the Advisory Board ended with the current year and a proposal was made to the Government of the Republic of Estonia for the approval of a new membership of the Advisory Board. The Rectorate consists of five members: Tiit Land, Rector; Priit Reiska, Vice-Rector for Academic Affairs; Katrin Niglas, Vice-Rector for Research; Eve Eisenschmidt, Vice-Rector for Development; Hannes Danilov, Director of Facilities and Finances (up to 29.09.2013). Peep Jonas has fulfilled the role of Director of Facilities and Finances since 30.09.2013. Three research fields of the university – social sciences and culture, biosciences and environmental sciences, natural sciences and technology – are internationally evaluated and support study in 19 study programme groups: Journalism and information, Biosciences and environmental sciences, Physical and natural sciences, Humanities, Information studies and information technology, Personal services, Languages and cultures, Environmental protection, the Arts, Mathematics and statistics, Music and dramatic art, Psychology, Social sciences, Social services, Sports, Healthcare, Law, Teacher education and educational sciences, Business and administration.

Võtmenäitajad

2010

2011

2012

2013

Ülikooli siht 2014 *

Kõrgetasemeliste publikatsioonide (ETISe klassifikaatorid 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1.) arv töötaja kohta aastas (täistööaja arvestuses)

1,08

1,17

1,19

1,23

1,2

Kaitstud dotoritööde arv aastas

Üksustevaheliste kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide (ETISe klassifikaatorid 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1.) arv aastas

kasvav

2.1 TAL PUBLITSEERIMINE

2. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUS Ülikooli prioriteet: interdistsiplinaarsete rahvusvahelise mõõtmega teadusja loomekeskuste, uurimisrühmade ja doktoriõppe arendamine ning teadus-, arendus- ja loometegevuse osakaalu suurendamine ülikooli tegevuses.

Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) andmetel avaldasid Tallinna Ülikooli liikmed 2013. aastal kokku 1520 publikatsiooni. Ligikaudu kolmandik 2013. aastal avaldatud publikatsioonidest on kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid. Ülikooli ühe akadeemilise töötaja kohta avaldati 2013. aastal keskmiselt 1,23 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni, mis ületab ülikooli arengukavas ning teadusja arendustegevuse strateegias 2014. aastaks seatud sihtväärtust 1,2. Eesti avalik-õiguslike ülikoolide võrdluses võib Tallinna Ülikooli akadeemiliste töötajate publitseerimisaktiivsust pidada heaks, kuna kõrgetasemeliste publikatsioonide keskmine arv ühe akadeemilise töötaja kohta on samal tasemel Tartu Ülikooli vastava näitajaga ning kõrgem kui Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis (vt joonis 2). Üksustevaheliste kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide arv on võrreldes 2012. aastaga tõusnud kümne võrra (2012. aastal 32 ja 2013. aastal 42 publikatsiooni). Aasta jooksul hakati välja andma mitut erialast teadusajakirja. Humanitaaria valdkonnas ilmus Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi slaavi ja vene filoloogia teemalise ajakirja Slavica Revalensia esimene number. Samuti ilmus TLÜ Kirjastuse sarja „Acta Universi* Ülikooli siht 2014 on seatud arengukava koostamisel 2009. aastal.

University target 2014*

Key indicators:

2010 2011 2012 2013

Number of high level research publications (ETIS classification 1.1, 1.2, 2.1 and 3.1.) per academic employee per year (full time employees)

1.08

1.17

1.19

1.23

1.2

Number of doctoral theses defended per year

Total number of high level research publications (ETIS classification 1.1, 1.2, 2.1 and 3.1.) inter academic units per year

Growing trend

2.1 RDC PUBLISHING

2. RESEARCH, DEVELOPMENT AND CREATIVE ACTIVITY University priority: Developing interdisciplinary and international research and creativity centres, research teams and doctoral studies. A further priority is to increase the proportion of research, development and creative industries in the overall university activity.

According to the Estonian Research Information System (ETIS), TU members published a total of 1,520 publications in 2013. Approximately one third of the publications in 2013 are high-level research publications. An average of 1.23 high-level research publications per academic employee was published in 2013, which is higher than the target value of 1.2 set out in the university Development Plan and the Research and Development Strategy for 2014. Among Estonian public universities, the publishing activity of TU academic employees can be considered good, because the average number of high-level research publications per academic employee is at the same level as the corresponding indicator of the University of Tartu and higher than Tallinn University of Technology and the Estonian University of Life Sciences (Figure 2). When compared to results for 2012, the number of high-level interdisciplinary research publications from academic units has increased by a total of 10 publications (32 publications in 2012 compared to 42 publications in 2013). During the year, several specialised research magazines were published for the first time. In the field of humanities, the first issue of * The university target of 2014 was set during the compilation of the Development Plan in 2009

TLÜ EMÜ

560 454 317 389 Publikatsioo Töötajad

1,40 1,20

1,19 1,20 1,22

1,17 1,19 0,95

1,00

1,23

1,00 1,03 0,73 0,72

0,80

0,81

0,60 0,40 0,20 0,00

TÜ/ UT

TTÜ/ TUT 2011

2012

EMÜ/EULS

2013

Joonis 2. Eesti ülikoolide kõrgetasemeliste publikatsioonide arv ühe akadeemilise töötaja kohta.

Figure 2. Number of high-level research publications per academic employee at Estonian universities.

tatis Tallinnensis. Artes“ esikteos, prof Katrin Kivimaa koostatud ja toimetatud artiklikogumik „Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe“. Koostöös Tartu Ülikooliga alustati 2013. aastal Eesti Haridusteaduste Ajakirja väljaandmist, ajakirja esimene number ilmus novembris. 2013. aasta kevadel toimunud Tallinna Ülikooli silmapaistvaimate teaduspublikatsioonide ja loomingulise projekti konkursi laureaadid olid järgmised. »» Siobhan Ann Kattago, parim monograafia: „Memory and Representationin contemporary Europe: The Presistence of the Past“. »» prof Rein Raud, parim humanitaarteaduste alane artikkel: „The Existential Moment: Re-thinking Dogen’sTheory of Time“. »» prof Aaro Toomela, parim sotsiaalteaduste alane artikkel: „Guesses on the future of culturalpsychology: Past, present, and past“. »» Allan Puur, Leen Rahnu koos Ausra Maslauskaite, Vlada Stankuniene ja Sergei Zakharoviga, parim sotsiaalteaduste alane artikkel: „Transformation of Partnership Formation in Eastern Europe: The Legacy of the Past Demographic Divide“1 . »» Kalle Truus, Marju Robal, Rando Tuvikene koos Tuuli Levandi, Merike Vaheri, Maria Borissova, Peeter Toomiku ja Mihkel Kaljurandiga, parim loodusteaduste alane artikkel: „Characterization of Yew Tree (Taxus) Varieties by Fingerprint and Principal Component Analyses“.

»» Veroonika Shirokova, prof Tõnu Laas, Ain Ainsaar, Jaanis Piirmets, emeriitprofessor Ülo Ugaste koos E. V. Demina, V. N. Pimenovi, S. A. Maslyaeva, A. V. Dubrovsky, V. A. Gribkovi, M. Scholzi ja V. Mikliga, parim täppisteaduste alane artikkel: „Comparison of damages in tungsten and tungsten doped with lanthanum-oxide exposed to dense deuterium plasma shots“. »» Natalia Maltseva-Zamkovaja ja Irina Moissejenko, parim õpik: üldhariduskooli õppekomplekt „Каковы встречи, таковы и речи. Восприятие и создание устного текста. Учебник русского языка для гимназий“. »» Marga Lvova, Viivi Eksta, Aino Kits, Villem Normak, Piret Puust, Tiina Toots, Mare Torm ja Veronika Varik koos toimetaja Väino Sirkiga, parim teatmeteos: „Tallinna hariduselu 1918–2010: üldharidus ja hariduskorraldus“. »» Heili Einasto, Laura Kvelstein, Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik, parim loominguline projekt: rahvusvaheline konverents koos etendusõhtutega „Põranda alt välja: 20 aastat sõltumatut tantsukunsti Baltikumis“. »» prof Piret Viires, konkursi „Silmapaistvaim publikatsioon ja loominguline projekt“ lisapreemia: monograafia „Postmodernism in Estonian Literary Culture“.

1 Parima sotsiaalteadustealase artikli kategoorias otsustati välja anda kaks võrdset auhinda.

TLÜ/ TU

the journal Slavica Revalensia of the Institute of the Slavonic Languages and Cultures was published. The journal is dedicated to Slavonic and Russian philology. The first piece of work, a collection of articles “Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe” compiled and edited by Prof Katrin Kivimaa, was published in the TU Press series “Acta Universitatis Tallinnensis. Artes”. In cooperation with the University of Tartu, the Estonian Journal of Education commenced in 2013, with the first issue being published in November. In the spring 2013 TU competition for the most outstanding research publications and creative projects, the laureates were the following: »» Siobhan Ann Kattago, whose monograph “Memory and Representation in Contemporary Europe: The Persistence of the Past” was recognized as the best monograph. »» Professor Rein Raud, whose article “The Existential Moment: Re-thinking Dogen’s Theory of Time” was recognized as the best article in the field of humanities. »» Professor Aaro Toomela, whose article “Guesses on the future of cultural psychology: Past, present, and past” was recognized as the best article in the field of social sciences. »» Allan Puur, Leen Rahnu, whose article “Transformation of Partnership Formation in Eastern Europe: The Legacy of the Past Demographic Divide” written in cooperation with Ausra Maslauskaite, Vlada Stankuniene and Sergei Zakharov was recognized as the best article in the field of social sciences. »» Kalle Truus, Marju Robal, Rando Tuvikene, whose article “Characterization of Yew Tree (Taxus) Varieties by Fingerprint and Principal Component Analyses”, written in cooperation with Tuuli Levandi, Merike Vaher, Maria Borissova, Peeter Toomik and Mihkel Kaljurand, was recognized as the best article in the field of natural sciences. »» Veroonika Shirokova, Professor Tõnu Laas, Ain Ainsaar, Jaanis Piirmets, Professor Emeritus Ülo Ugaste, whose article “Comparison of damages in tungsten and tungsten doped with lanthanum-oxide exposed to dense deuterium plasma shots”, written in cooperation with E. V. Demina, V. N. Pimenov, S. A. Maslyaeva, A. V. Dubrovsky, V. A. Gribkov, M. Scholz and V. Mikli, was recognized as the best article in the field of exact sciences. »» A study kit for general education school “Каковы встречи, таковы и речи. Восприятие и создание устного текста. Учебник русского языка для гимназий”, written by Natalia Maltseva-Zamkovaja and Irina Moissejenko, was recognized as the best study book.

»» “Tallinna hariduselu 1918–2010: üldharidus ja hariduskorraldus” (Engl. Education in Tallinn 1918-2010: General Education and Organisation of Schooling) compiled by Marga Lvova, Viivi Eksta, Aino Kits, Villem Normak, Piret Puust, Tiina Toots, Mare Torm and Veronika Varik, and edited by Väino Sirk, was recognized as the best reference book. »» An international conference organised together with performance evenings “Põranda alt välja: 20 aastat sõltumatut tantsukunsti Baltikumis” (Engl. Uncovering: 20 years of independent dance culture in Baltic countries) organised by Heili Einasto, Laura Kvelstein, Tiina Ollesk and Rene Nõmmik, was recognized as the best creative project. »» Professor Piret Viires, who was awarded an additional prize at the competition “Most outstanding publication and creative project” for her monograph “Postmodernism in Estonian Literary Culture”.

2.3 OSALEMINE KOMPETENTSIKESKUSTES Ettevõtluse Arendamise SA toetatavad kompetentsikeskused põhinevad avaliku võimu esindajate, teadusja arendusasutuste ning ettevõtete uuenduslikul koostööl. Nende peamine eesmärk on toetada piirkondliku teaduspõhise ettevõtluse arengut kvalifitseeritud spetsialistide, uuringute ja koolituste ning füüsilise keskkonnaga. 2013. aastal osales ülikool kolme kompetentsikeskuse töös.

2.2 OSALEMINE RIIKLIKES TEADUSE TIPPKESKUSTES Tallinna Ülikool osaleb partnerina kahe riikliku teaduse tippkeskuse töös. Kultuuriteooria tippkeskus (01.02.2008–31.08.2015) ühendab Eesti kõrgetasemelised kultuuriteooria ja empiiriliste kultuuriuuringute rühmad interdistsiplinaarseks keskuseks, millesse on koondunud kaheksa lõimuva temaatikaga uurimisrühma: semiootika, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika, nüüdiskultuur, maastiku-uuringud, kultuurikommunikatsiooni uuringud ja religiooniuuringud. Projektis osalevad kaheksa sihtfinantseeritavat teadusteemat TÜst ja TLÜst. TLÜ osalemist juhib Hannes Palang. Keskuse töö peamised ülesanded on teaduskoostöö suurendamine eri distsipliinide vahel, mis hõlbustab muuhulgas humanitaaria magistri- ja doktoriõpingute taseme tõstmist nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Ülikoolis. Aasta jooksul on uurimisrühmad korraldanud ühiselt seminare ja avalikke loenguid. Alates 2011. aastast annab tippkeskus välja oma raamatusarja „Approaches to Culture Theory“. 2013. aastal ilmus selles sarjas TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi teaduri Anu Kannike ja prof Patrick Laviolette raamat „Things in Culture, Culture in Things“. Mesosüsteemide teooria ja rakenduste tippkeskuse (01.01.2011– 31.12.2015) töös osalevad sihtfinantseeritavad teadusteemad TÜst, TLÜst ja TTÜst. TLÜst on kaasatud teema „Stohhastilised protsessid nano- ja mesosüsteemides: teooria ja rakendused materjaliteaduses ja biokeemias“ (01.01.2012–31.12.2014), juht prof Romi Mankin. Keskuse eesmärk on materjalide ja protsesside uurimine mesotasandil – ruumiskaalas mikro- ja nanopiirkonnas, ajaskaalas femtosekundite diapasoonis.

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni kompetentsikeskust (TERE KK) (01.12.2010–31.12.2014) juhib Haapsalu Kolledž ning see ühendab 15 partnerit. Toetuse summa on 3 195 555 eurot, kogumaksumus 3 759 477 eurot. TERE KK arendab uusi tooteid ja teenuseid kahes peamises valdkonnas – inimese liikumis- ja tegevusvõime ning mudaravi/ravimuda valdkonnas. Keskuses töötab 25 inimest. 2013. aasta lõpuks oli enamik keskuse aparatuurist soetatud ja uuringud käivitunud. Mudavaldkonna esimene tootearenduslik projekt – muda massaažikreemi väljatöötamine koos Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ja Tallinna Farmaatsiatehasega jõudis katsetamiseni Pärnu sanatooriumis Tervis. Käivitatud on uuringud ravimuda orgaanilis-biokeemilise koostise määramiseks ja muda ravimõju uurimiseks, samuti on kavandamisel Eesti järvemudade mõju uuring. Keskuse uuringud hõlmavaid mitut tervisevaldkonnas olulist teemat. Lisaks osaleb ülikool Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse (15.09.2011–31.12.2014) tegevustes, mida juhib Virumaa Kompetentsikeskus SA ja kus Tallinna Ülikooli esindab Rakvere Kolledž, ning Põlevkivi Kompetentsikeskuse (15.09.2011–31.12.2014) tegevustes, mida juhib Tallinna Tehnikaülikool ja mille partner Tallinna Ülikoolist on Ökoloogia Instituut.

2.4 OSALEMINE TEADUSE TEEKAARDI OBJEKTIDES Eesti ja maailma teaduse arengusuundumustest lähtuvalt on Haridus- ja Teadusministeerium kaardistanud riiklikult olulised ja väljaarendamist vajavad teaduse infrastruktuuriüksused. Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart on investeerimisotsuste sisend. 2012. aastal toetust saanud kuuest teekaardiobjektist kolmes on partner Tallinna Ülikool. Eesti Keskkonnaobservatooriumi eesmärk on arendada keskkonnauuringuteks sobivat infrastruktuuri väljaspool ülikoolide kampuseid. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakonnas (KEO) on pikka aega tehtud keskkonnaalaseid uuringuid põlevkivitööstuse

2.2. PARTICIPATION IN NATIONAL RESEARCH CENTRES OF EXCELLENCE

ronment. In 2013, the university participated in the work of three Centres of Competence.

Tallinn University participates as a partner in the work of two national research centres of excellence:

The Health Promotion and Rehabilitation Competence Centre (TERE KK) (01.12.2010–31.12.2014) in which 15 partners participate, is managed by TU Haapsalu College. The amount of funding is € 3,195,555 against a total cost of € 3,759,477. The TERE KK develops new products and services in two main subject fields – human mobility and operating ability and mud treatment/medicinal mud. 25 people are employed in the Centre. By the end of the year most of the equipment for the Centre had been acquired and studies had been initiated. The first product development project of the field of mud – development of the mud massage cream in cooperation with the UT Pärnu College and the Tallinn Pharmaceutical Plant, was in the testing phase at Tervis Medical SPA in Pärnu. Studies have been initiated for determining the organic-biochemical consistency of medicinal mud and its healing effect; also the study on the effect of Estonian lake muds is in the planning phase. The studies of the Centre include several important topics in the field of health.

The Centre of Excellence in Cultural Theory (01.02.2008– 31.08.2015) unites the Estonian groups of high-level cultural theory and empirical cultural studies in an interdisciplinary centre of 8 research groups with integrated thematics: semiotics, archaeology, ethnology, folklore studies, contemporary culture, landscape studies, culture communication studies and studies of religion. A total of 8 target-financed research topics from UT and TU participate in the project. Hannes Palang manages the TU participation in this project. The main task of this Centre is to strengthen research cooperation between different disciplines, which among other things facilitates an increase in the level of master and doctoral studies in the field of humanities at both UT and TU. During the year, research groups have jointly organised several seminars and public lectures. Since 2011, the Centre of Excellence has published its book series “Approaches to Culture Theory”. A book written by Anu Kannike, a researcher in the TU Estonian Institute of Humanities, and Professor Patrick Laviolette entitled “Things in Culture, Culture in Things”, was published within the series in 2013. Target-financed research topics from UT, TU and TUT also participate in the work of Centre of Excellence in Mesosystems-Theory and Applications (01.01.2011– 31.12.2015). TU participates with the topic “Stochastic processes in nano- and mesosystems: Theory and applications in material sciences and bio-chemistry” (01.01.2012– 31.12.2014) and is managed by Prof Romi Mankin. The aim of this Centre is to study materials and processes at the meso-level on the spatial scale of micro-spheres and nano-spheres, on the time scale in the diapason of fempto-seconds.

2.3 PARTICIPATION IN CENTRES OF COMPETENCE The Centres of Competence supported by Enterprise Estonia (EAS), are associations based on innovative cooperation with the representatives of public authorities, research and development institutions and other enterprises. Their main goal is to support development of regional research-based entrepreneurship with qualified specialists, various studies, training programmes and a suitable physical envi-

mõjupiirkonnas, mis võimaldas lülitada KEO ka keskkonnaobservatooriumite võrgustikku. Senise arendustegevuse raames on soetatud KEOsse välitööde seadmeid, mis võimaldavad paremini hinnata põlevkivitööstuse piirkonna keskkonna seisundit. Vastavalt Keskkonnaobservatooriumi konsortsiumi kokkuleppele on loodav infrastruktuur kõigi partnerite kasutada. Loodusteaduslikud arhiivid on protistide, taimede, seente, loomade ja kivimite kollektsioonid, mis dokumenteerivad planeedi elusa ja eluta looduse mitmekesisust ning selle arengut nii ajas kui ruumis. Luuakse integreeritud infrastruktuur, mis koosneb loodusteaduslikest kogudest ja elurikkuse digiarhiivist. Kogud on avatud teadlastele, andmebaaside kasutajaskond hõlmab ka looduskaitsjaid, õpetajaid, poliitikuid jt. Ajaloo Instituudi säilikute hoidla rajamiseks on valitud välja krunt ning 2013. aasta jooksul on tegeletud peamiselt detailplaneeringu algatamise ning kooskõlastamisega. 2014. aastal plaanitakse alustada projekteerimisprotsessiga. Eesti e-varamu on ühtne e-keskkond, mille eesmärk on säilitada ja kättesaadavaks teha Eesti mäluasutuste, s.o raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ressursse; parandada mäluasutuste digiteerimisvõimekust ning tagada Eesti jaoks oluliste kogude säilimine. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kuues korrus on välja ehitatud digiteerimiskeskuseks ja sisustatud. Soetatud on digiteerimisseade ning 2013. aasta lõpuks oli digiteeritud Eestis aastatel 1940–2000 ilmunud eestikeelset kirjandust kogumahuga u 370 000 lehekülge. Baltika kogudest on digiteeritud erinevaid kalendreid ning Tallinnaga seotud Baltikakogu trükistest on digiteeritud Tallinna publikaadid 17.–

18. saj, Tallinna juhutrükised 17.–18. saj, Tallinna Kalendrid 17.–18. saj ning A. Kotzebue (ajakiri) Für Geist und Herz kogumahuga u 15 000 lehekülge. Ajakirjadest on digiteeritud Eesti tehnika ajalugu aastatest 1919–1944 kogumahuga 21 000 lehekülge.

2.5. DOKTORIÕPE 2013. aastal toimus TLÜs sarnaselt kolmele eelnevale õppeaastale õppetöö 14 doktoriõppekaval. Doktoriõpinguid alustas 43 doktoranti. Riik rahastas 25 doktoriõppe kohta (s.h vastavas mahus doktoranditoetusi). Ülikool toetas 14 täiendava doktoriõppekoha loomist makstes uuringufondist doktoranditoetust 50% ulatuses. 2013. aastal alustasid TLÜs doktoriõpinguid kaks välismaalasest doktoranti riigi- ja poliitikateaduste erialal 7. raamprogrammi koolitusvõrgustiku rahastusega loodud doktoriõppekohtadel. Ülejäänud täiendavad doktoriõppekohad loodi teadusprojektide ja akadeemiliste üksuste rahastusel. Alates uute riiklike doktoriõppe rahastamise põhimõtete kehtestamisest 2012. aastast on vähenenud akadeemiliste üksuste võimalused luua doktoriõppekohti. 2013. aastal kaitsti TLÜs rekordarv doktoritöid. Oma töö kaitses 23 doktoranti, mis on kahe võrra enam kui senine suurim TLÜs aasta jooksul toimunud kaitsmiste arv (2011. a oli 20 kaitsmist). Kaitsmiste arv valdkonniti on aastate lõikes kõikunud (vt joonis 3), kuid kolme aasta keskmine kaitsmiste hulk on eri valdkondades ligilähedaselt sama. Alates 2013. aastast on doktoriõppe kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamiseks rakendatud uusi, 2012. aastal väljatöötatud ühtseid atesteerimiskriteeriumeid.

10 8 6 4

2 0

2009

2010

2011

2012

2013

Sotsiaalteadused/ Social sciences

Humanitaarteadused/ Humanities

Haridus/ Education

Loodusteadused/ Natural sciences

Joonis 3. 2009–2013 kaitstud doktoritööd valdkonniti. Figure 3. Doctoral theses defended according to study fields from 2009-2013

The university also participates in the operation of the Rakvere Smart House/Intelligent Building Competence Centre (15.09.2011– 31.12.2014), which is managed by the Virumaa Competence Centre; TU is represented by Rakvere College. The university also participates in the Oil Shale Competence Centre (15.09.2011–31.12.2014), which is managed by TUT; the Institute of Ecology is the partner representing TU.

2.4 PARTICIPATION IN ESTONIAN RESEARCH INFRASTRUCTURES ROADMAP The Ministry of Education and Research has mapped the research infrastructure units that are of national importance and need to be developed in regard to developmental tendencies of research in Estonia and elsewhere. The Estonian research infrastructures roadmap is the product of investment decisions. Of the six objects in the roadmap supported in 2012, TU was a partner in three of them. The aim of the Estonian Environmental Observatory is to develop an infrastructure suitable for environmental research outside university campuses. The Department of Northeast Estonia (KEO) of the TU Institute of Ecology has already concluded environmental studies in the area of influence of the oil shale industry, which has also enabled KEO to join the network of environmental observatories. Within the development activity so far, suitable devices for fieldwork have been acquired in KEO, which allow better evaluation of the condition of environment in the area of influence of the oil shale industry. According to the agreement of the Environmental Observatory consortium, all partners can use the infrastructure that will be created. The Natural History Archives are collections of studies on protists, plants, mushrooms, animals and rocks that document the diversity of the planet´s organic and inorganic nature and development in both time and space. An integrated infrastructure consisting of naturalistic collections and a digital archive of biodiversity has been created. The collections are open for scholars to study and the databases are available for use by environmentalists, teachers, politicians, etc. A piece of land has been selected for building a repository for the items of the Institute of History and during 2013 planning details were initiated and coordinated. During 2014, the current process should be finalised and the planning process for the project underway. The Estonian E-Repository and Conservation of Collections (E-Varamu) is an integrated e-environment created for long-term preservation and to make available the digitized resources of Estoni-

an memory institutions, including libraries, archives and museums as well as to increase the digitizing capability of the Estonian memory establishments, thus ensuring the survival of collections that are significant for Estonia. The sixth floor of the Academic Library has been built and equipped as a digitizing centre. A digiticing device has been acquired and by the end of 2013 literature that has been published in the Estonian language in Estonia during the period 19402000, has been digitized. The total amount is approximately 370,000 pages. Different calendars have been digitized from the Baltica collections as well as the publications of the Baltica collections related to Tallinn: the 17th-18th century Tallinn posters; occasional publications of Tallinn of 17th-18th century; Tallinn Calendars of 17th-18th century and A. Kotzebue’s magazine “ Für Geist und Herz” with a total volume of approximately 15,000 pages. Of journals, the “Estonian History of Technology in 1919-1944” has been digitized with a total volume of 21,000 pages.

2.5 DOCTORAL STUDIES In 2013, as in the previous three years, study was carried out in 14 doctoral study programmes. A total of 43 doctoral students commenced studies. The state financed 25 doctoral study places (including the doctoral study allowance). The university supported the creation of 14 additional doctoral study places by funding 50% of the allowance from the Research Fund. In 2013, there were 2 foreigners who commenced doctoral studies in TU in the specialisation of governance and political sciences in the doctoral study places financed by the 7th Framework Programme (FP). The rest of the additional doctoral study places were created from the financial means of research projects and academic units. The resources of academic units for creating doctoral study places have decreased as a result of the new principles of doctoral study financing that were established in 2012. A record number of doctoral theses were defended in TU in 2013. A total of 23 doctoral students defended their theses, which is two more than the previous largest number of defences per year in TU (in 2011 there were 21 defences). The number of defences by study fields has varied in different years (Figure 3), but over a three-year average, the number of defences in different study fields remains approximately the same. Since 2013, new common progress review criteria developed in 2012 have been implemented in order to enhance the quality and efficiency of doctoral study. The university RD strategy places emphasis on the concept of conducting competitive doctoral studies based on international experience. The number of applications submitted by TU doctoral students and

Ülikooli TA strateegia tähtsustab rahvusvahelisele kogemusele toetuva konkurentsivõimelise doktoriõppe läbiviimist ülikoolis. ESF programmi DoRa tegevuse „Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses“ raames TLÜ doktorantide esitatud ja rahastuse saanud taotluste arv on viimasel kahel aastal suurenenud. Enamik rahastuse saanud doktorante on osalenud rahvusvahelisel erialasel konverentsil, seminaril või kursusel suulise ettekandega. Kahel viimasel aastal on suuresti kasvanud ka TLÜ doktorantide poolt ESF programmi DoRa tegevuse „Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände“ raames esitatud ja rahastuse saanud taotluste arv, millega toetatakse doktorantide õppimist ühel semestril välismaa ülikoolis. Alates 2013. aastast osaleb Tallinna Ülikool partnerina Euroopa Liidu elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogrammi Erasmus projektis PRIDE „Professionaalid doktoriõppes: Euroopa teadmistepõhisesse ühiskonda panustamine professionaalsete oskuste arendamise kaudu.“ Projekti eesmärk on välja töötada administratiivtöötajate professionaalsuse suurendamise uudsed meetmed doktoriõppe valdkonnas. Alates 2013. aasta lõpust osaleb Tallinna Ülikool projekti FRINDOC „Raamistik doktoriõppe rahvusvahelistumiseks“ pilootgrupi töös. Projekti eesmärk on koguda doktoriõppe rahvusvahelistumiste parimaid praktikaid, töötada välja ja viia ellu doktoriõppe rahvusvahelistumise strateegiad ning töötada välja seda toetav internetipõhine meede. TLÜ üliõpilaste teadustööde konkursile esitati 2013. aastal üheksa doktoritööd, mida hinnati kolmes valdkonnas. Loodusteaduste valdkonnas tunnistati parimaks (250 eurot) Katrin Laasi doktoritöö „Stochastic Resonance in Harmonic and Fractional Oscillators“ (eesti keeles„Stohhastiline resonants harmoonilises ja murrulise tuletisega ostsillaatoris“). Humanitaarteaduste valdkonnas tunnistati parimaks (250 eurot) Ave Mattheuse doktoritöö „Eesti laste- ja noortekirjanduse genees: küsimusepüstitusi ja uurimisperspektiive“. Sotsiaalteaduste valdkonnas tunnistati parimaks (250 eurot) Tiiu Ernitsa töö „Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914“.

2.6. TEADUS- JA LOOMETEGEVUSE PREEMIAD JA TUNNUSTUSED 2013. aastal pälvisid TLÜ liikmed rahvusvahelisi, riiklikke ja ülikoolisiseseid preemiaid ning tunnustusi. Eesti Vabariigi 95. aastapäeval sai riikliku spordi elutööpreemia pikaajalise tulemusliku tegevuse eest spordipedagoogi, -sotsioloogi ja -teadlasena rector emeritus Mait Arvisto. Tegemist on Vabariigi Valitsuse määratava spordipreemiaga, mille määramise ettepaneku teeb Eesti Spordi Nõukogu. TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Krista Kodrest autasustati Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Eesti Humanitaarinstituudi dotsent Andres Luure sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. Kultuuriminister Rein Lang nimetas aasta kodanikuks filoloogi, folkloristi ja kultuuripärandi aasta saadiku Marju Kõivupuu, kes on Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur. M. Kõivupuu kandidatuuri valis 13 kandidaadi seast välja aasta kodaniku valimise komisjon. Tallinna Ülikooli meeskoori dirigent Indrek Vijardile määrati Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika edendamise stipendium. Tallinna Ülikooli kammerkoori ja naiskoori dirigent Sander Tamm pälvis Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi ja Eesti Kooriühingu „Aasta korraldaja“ preemia.

alisation strategies of doctoral study and to develop a corresponding internet-based assessment. A total of nine doctoral theses were submitted in the TU student research papers competition in 2013. These were evaluated in three study fields. In the field of natural sciences, the doctoral thesis of Katrin Laas “Stochastic Resonance in Harmonic and Fractional Oscillators” was recognized as the best paper (prize €250.00). In the field of humanities, the doctoral thesis of Ave Mattheus “The Genesis of Estonian Children’s and Youth Literature: Raising Questions and Investigating Research Perspectives” was recognized as the best paper (prize €250.00). In the field of social sciences, the doctoral thesis of Tiiu Ernits “Music Education Literature and the Teaching of Singing in Schools with German as the Language of Instruction in Estonia 1860–1914” was recognized as the best paper (prize €250.00).

2.6 REWARDS AND ACKNOWLEDGEMENTS OF RESEARCH AND CREATIVE ACTIVITY

approved for financing within the ESF DoRa programme “Participation of young scientists in international knowledge exchange”, has increased during the previous two years. Most of the successful doctoral students participated in a specialised international conference, seminar or course with an oral presentation. Also, the number of applications of TU doctoral students submitted and approved within the ESF´s DoRa programme “Development of international cooperation networks by supporting the mobility of Estonian doctoral students” which supports the studies of doctoral students abroad for one semester, has significantly increased during the previous two years. Since 2013, TU now participates as a partner in the PRIDE (Professionals in Doctoral Education) project. This is an Erasmus sub-programme of the European Union Lifelong Learning Programme. The aim of the project is to contribute to the professionalisation of administrative staff in the field of European doctoral education. Commencing at the end of 2013, TU will participate in the pilot work of the doctoral study internationalisation project FRINDOC (Framework for the Internalisation of Doctoral Education). The aim of the project is to collect the best practices in the internationalisation of doctoral studies, to develop and implement the internation-

A number of TU members were awarded international, national and university recognition and received acknowledgements during 2013. On the 95th anniversary of the Republic of Estonia, the sports pedagogue, sports sociologist and sports researcher Rector Emeritus, Mait Arvisto, received a prize for the long-term results of his life’s work. This prize in Sports is granted by the Government of the Republic of Estonia on the proposal of the Estonian Sports Council. Krista Kodres, senior research fellow of the Institute of History was awarded the Order of the White Star, III Class. Andres Luure, associate professor of the Estonian Institute of Humanities was awarded the Order of the White Star, V Class. Rein Lang, Minister of Culture, announced Marju Kõivupuu as “Citizen of the Year”. She is a philologist, folklorist and the Ambassador of the Year of Cultural Heritage and senior researcher at the Estonian Institute of Humanities. The “Citizen of the Year” election committee selected her candidacy from among 13 candidates. The scholarship of Gustav Ernesaks Fund for promoting choir music was awarded to Indrek Viljard, the conductor of TU male choir. The study scholarship of Gustav Ernesaks Fund was granted to Sander Tamm, the conductor of TU chamber choir and female choir. He was also awarded the prize “Organiser of the Year” of the Estonian Choral Association. Several theses defended at TU received awards at the national competition of student research papers, organised through the cooperation of the Estonian Research Council and the Ministry of Education and Research.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuri koostöös korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklik konkursil tunnustati mitut Tallinna Ülikoolis kaitstud tööd. »» Tiiu Ernits, „Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914“ – peapreemia. »» Kristina Lindemann, „Structural integration of young Russian-speakers in post-Soviet contexts: educational attainment and transition to the labour market.“ (eesti keeles „Venekeelsete noorte struktuurne integratsioon postsovetlikes kontekstides: hariduse omandamine ja tööturule sisenemine“) – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna doktoriõppe üliõpilaste kategooria 1. preemia. »» Indrek Jets, „Lahingu maod. Skandinaavia 9.–11. sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel“ – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna doktoriõppe üliõpilaste kategooria 3. preemia. »» Katrin Laas, „Stochastic Resonance in Harmonic and Fractional Oscillators“ (eesti keeles„Stohhastiline resonants harmoonilises ja murrulise tuletisega ostsillaatoris“) – loodusteaduste ja tehnika valdkonna doktoriõppe üliõpilaste kategooria diplom. »» Terje Kaldur, „Kunstiteraapia grupitöö kasutamine õpilaste üksilduse vähendamiseks koolikeskkonnas“ – terviseuuringute valdkonna magistriüliõpilaste kategooria 1. preemia. »» Laur Kiik, „Keskkondlik subjektivisatsioon, etniline natsionalism ja ‘looduse’ ontoloogilise teoetiseerimise poliitika: Etnograafia Katšini mast, Birmas / Myanmaris“ – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna magistriõppe üliõpilaste kategooria 1. preemia. »» Teet Teinemaa, „Põrkudes „Crashiga“: Paul Haggise „Crashi“ vastuoluline lugu tolerantsusest“ ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna magistriõppe üliõpilaste kategooria 3. preemia. »» Artur Alajaan, „Paide ordulinnus keskajal“ – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe üliõpilaste kategooria 3. preemia. »» Inga Micule, „Arendusprojekt: digiõppemäng „Heliloto – Eesti linnud” viie- kuni seitsmeaastastele lastele“ – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe üliõpilaste kategooria diplom. Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiasaajate hulgas oli mitu TLÜ liiget. Parim kasvatusteaduslik magistritöö oli Sireli Uusmaa (Tallinna Ülikool, Tallinna Linnamuuseum) töö „Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond“, mille eesmärk oli uurida, kas ja kuidas muuseumid õppekeskkonnana toimivad ning formaalharidust toetavad. Parima käsiraamatu autorid on Mai Sein-Garcia, Annika Tavasti ja Seija Ulkuniemi, kelle raamat „Looduslikud materjalid

väikelaste käelises tegevuses“ kirjeldab tegevusi, mida väikelastega looduslikke materjale kasutades erinevatel aastaaegadel teha. Parim populaarteaduslik töö oli „Aktiivne ja turvaline koolipäev“, mis näitas, kuidas meeskonnatöö elustab koolielu, arvestab erinevate vanuserühmade vajadusi, vähendab koolikiusamist ning tekitab koolipere ühtsustunnet. Töö autorid on Sirje Aher, Georg Aher, Leida Talts, Eva-Maria Kangro ja Anne-Mari Ernesaks. TLÜ kirjandusauhinna pälvis algupärase ilukirjanduse kategoorias Urmas Vadi. Ilukirjandusliku tõlke eest tõsteti esile prof Rein Raud ning ajakirjanduses ilmunud lühipublikatsioonide kategoorias Sveta Grigorjeva. Mait Agu nimelise stipendiumi komisjon tunnustas tudengistipendiumiga Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna 3. kursuse tudengit Eliisa Sokki ning vilistlasstipendiumiga koreograafia eriala II lennu lõpetajat (1981) Ene Jakobsoni. Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna pälvis ajakirjanik Kalle Muuli raamatu „Isamaa tagatuba“ eest. Auhinda anti välja teist korda ning selle pidulik üleandmine toimus 15. märtsil ülikooli nimepäeva aktusel.

2.7. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUSE TUGITEGEVUSED 2013. aastal jätkati ülikooli teadus-, arendus- ja loometööd reguleerivate dokumentide korrastamist, mille käigus uuendati „Teadus- ja arendustegevuse eeskirja“ ja „Uuringufondide põhimäärust“ ning täiendati „Projektide ja teenuste taotlemise ning elluviimise korda“. Lisaks ajakohastati valdkondlike konkursside statuute. TLÜ teadusosakonna projektide talituse eestvedamisel koostati ülevaade ülikooli tugiüksuste rollist projektide elluviimisel ja mudel edaspidiseks koostööks projektimeeskondade toetamisel. Alates 2013. aasta kevadest toimuvad regulaarselt projektijuhtide ümarlaua seminarid, milles käsitletakse projektide haldamisega seotud küsimusi. Teadusrahastuse hankimise võimaluste tutvustamiseks võeti 2013. aastal kasutusele andmebaas Research Professional ning tehti selle kasutamise koolitusi. Institutsionaalsete ja personaalsete uuringutoetuste taotlusvoorude tutvustamiseks toimusid infotunnid, DoRa programmi üleülikoolilised infotunnid magistrantidele ja esmakursuslastele ning infoseminarid akadeemilistes üksustes (Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Eesti Humanitaarinstituut, Kasvatusteaduste Instituut, Sotsiaaltöö Instituut).

»» Tiiu Ernits „Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914“ (in English “Music Education Literature and the Teaching of Singing in Schools with German as the Language of Instruction in Estonia 1860–1914”) - Main prize »» Kristina Lindemann “Structural Integration of Young Russian-speakers in Post-Soviet Contexts: Educational Attainment and Transition to the Labour Market”- First prize for doctoral students in the study field of social sciences and culture »» Indrek Jets „Lahingu maod. Skandinaavia 9.–11. sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel“ (in English “The Battle Serpents. 9th-11th Century Scandinavian Art Styles on Estonian Archaeological Finds”) - Third prize for doctoral students in the study field of social sciences and culture »» Katrin Laas “Stochastic Resonance in Harmonic and Fractional Oscillators”- A diploma for doctoral students in the study field of the natural sciences and technology »» Terje Kaldur „Kunstiteraapia grupitöö kasutamine õpilaste üksilduse vähendamiseks koolikeskkonnas“ (in English “Applying Art Therapy Group Work to Reduce Students´ Loneliness in the School Environment”) - First prize for master students in the study field of health studies »» Laur Kiik „Keskkondlik subjektivisatsioon, etniline natsionalism ja ‘looduse’ ontoloogilise teoetiseerimise poliitika: Etnograafia Katšini mast, Birmas / Myanmaris“ ( in English “Environmental Subjectivization, Ethnic Nationalism, and Politics of the Ontological Theorization of ‘Nature’: An Ethnography of Kachin land, Burma/Myanmar.”) - First prize for master students in the study field of social sciences and culture »» Teet Teinemaa „Põrkudes „Crashiga“: Paul Haggise „Crashi“ vastuoluline lugu tolerantsusest“ (in English “Colliding with Crash: The Thwarted Fable of Tolerance in Paul Haggis’ Crash”) - Third prize for master students in the study field of social sciences and culture »» Artur Alajaan „Paide ordulinnus keskajal“ (in English “Paide Order Castle in Medieval Livonia”) - Third prize for professional higher education and bachelor students in the study field of social sciences and culture »» Inga Micule „Arendusprojekt: digiõppemäng „Heliloto – Eesti linnud” viie- kuni seitsmeaastastele lastele“ (in English “Developmental Project: Digital Educational Game for 5-7 Year Old Children “Audio Lotto – Estonian Birds”) - A Diploma for professional higher education and bachelor students in the study field of social sciences and culture

Several members of TU were among the top entrants in the national competition for pedagogical research papers. The prize for the best master thesis of educational science was awarded to Sireli Uusmaa (Tallinn University, Tallinn City Museum) for “The Museum as a Supportive Learning Environment for Formal Education”. The aim of the paper is to study whether and how museums currently function as educational environments and support formal education. The authors of the best reference book are Mai Sein-Garcia, Annika Tavasti and Seija Ulkuniemi, whose book “Natural Materials Used in Handicrafts with Infants” describes activities that can be done with small children in different seasons by using natural materials. The best popular science work is “An Active and Safe School Day”, which shows how teamwork can help to vitalize life at school, consider the needs of different age groups, decrease school bullying and create a sense of unity in the school family. The authors of the work are Sirje Aher, Georg Aher, Leida Talts, Eva-Maria Kangro and Anne-Mari Ernesaks. TU prize in literature was awarded to Urmas Vadi in the category of original fiction. Professor Rein Raud was recognized in the category of fictional translations and Sveta Grigorjeva in the category of a short publication released in the press.

Doktorantide atesteerimise uute kriteeriumite rakendamisega seoses analüüsiti atesteerimistulemusi eesmärgiga tõhustada sellealast nõustamist. Kevadel korraldati atesteerimiskriteeriumite tutvustamiseks doktoriõppekavasid haldavate instituutide esindajatele infotunde ja töötati välja abimaterjalid kriteeriumite rakendamiseks. Infotunnid toimusid ka esimese aasta doktorantidele. Õppejõudude juhendamisoskuste alaste koolituste korraldamine jätkus 2013. aastal programmi Primus raames, seejuures lisandus mitu uut kursust. Teaduse populariseerimise suunal oli 2013. aastal üks tähtsam uus algatus koostöö raadiosaatega Kukkuv Õun. Saates esinesid Tallinna ülikooli rektor, teadusprorektor ja teadlased. Teadmussiirde keskus viis läbi tagasisideküsitluse teenuslepingute partnerite hulgas. Selgus, et ülikoolilt oodatakse lisaks partnerite tellimustööde täitmisele rohkem visioone ja soovitusi. Ülikooli uuringufondi toel ning Üliõpilaskonna koordineerimisel rahastati üliõpilaste teadustegevust toetavaid projekte. Ka seekord sai rahastamist taotleda kahes voorus, kevadel ning sügisel. Toetati nii teadust populariseerivaid suvekoole ja loenguõhtuid kui lõputööde kirjutamist. Kokku rahastati 2013. aasta taotlusvoorudes 22 taotlust. 2013. aasta 4.–8.märtsil toimus üliõpilaskonna eestvedamisel TLÜ tudengite teadusnädal. Teadusnädala eesmärk on tuua ülikoolis õpetatavate erialade teaduslik pool populaarteaduslike esinemiste, töötubade jms korraldamisega tudengile lähemale. Teadusnädala raames toimusid muuhulgas tähevaatlused, stand-up comedy show ning lühiloengute õhtu, kus räägiti nii kunstist, etoloogiast kui une-uuringutest. 2014. aastal plaanitakse teadus-, arendus- ja loometegevuse valdkonnas teha järgmist: »» Pakkuda ülikooli akadeemilistele üksustele tuge andmebaasi Research Professional võimalustel põhineva infoedastussüsteemi väljatöötamiseks eesmärgiga tagada ülikooli liikmetele parem ligipääs TA uudistele ning rahastusvõimalusi kajastavale infole. »» Kaasajastada ja täiendada eesti- ja ingliskeelsel veebilehel ülikooli teadusja arendustegevuse, doktoriõppe ning sellealase väliskoostöö ja potentsiaali tutvustust. »» Täpsustada siseveebis ülikooli teadusja arendustegevust puudutavat infot lähtuvalt kasutajate tagasisidest; »» Levitada ülikooli teadustulemusi ja rakendada tööle teaduse populariseerimise koostöövõrgustik. »» Analüüsida võimalusi suurendada doktorikoolides ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemist, koostada nendest ülevaade ning kasutada vastavat infot õppekavajuhtide nõustamisel.

Eliisa Sokk, a 3rd year student in the TU Department of Choreography was chosen as the laureate of the Mait Agu student scholarship and Ene Jakobson, a graduate of the 2nd year of the choreography specialisation (1981) was awarded the alumnus scholarship. The Enn Soosaar ethical essayist prize was awarded to journalist, Kalle Muuli, for his book “Isamaa tagatuba”(Engl. The Backroom of Pro Patria Party). This is only the second time for this prize to be presented and was awarded at the university Name Day ceremony on 15 March.

2.7 SUPPORT ACTIVITIES FOR RESEARCH, DEVELOPMENT AND CREATIVE ACTIVITY In 2013, the process of updating documents regulating the university RDC activity continued. During the process the “Research and Development Regulation” and the “Statute of Research Funds” were renewed and the “Procedure for Application and Implementation of Projects and Services” was supplemented. The statutes of competitions of study fields were also updated. The projects’ division of the Research Administration Office organized the compilation of an overview of the role of different university support units in implementing projects and a model was developed for future cooperation in supporting project teams. Since the spring of 2013, regular round-table seminars of project managers have taken place to discuss issues related to project administration. In 2013, the database Research Professional was adopted for introducing research-financing opportunities and during the year, training sessions were conducted to introduce the database and demonstrate its use. Information hours took place in order to introduce application rounds for institutional and personal research funding; DoRa programme was introduced to university master students and freshmen, and information seminars in the institutes (Institute of International and Social Studies, Estonian Institute of Humanities, Institute of Educational Sciences, Institute of Social Sciences) were organised. During the implementation of the new progress review system for doctoral students, assessment results were analysed for the purpose of making related counselling more efficient. In the spring, information hours were organised for introducing assessment criteria for representatives of the institutes offering doctoral study programmes and materials to provide assistance were developed for implementation. Information hours for first year doctoral students also took place.

During 2013, training sessions relating to supervisory skills for teaching staff continued within the framework of the Primus programme; several new courses were added. In research popularisation, one of the most important initiatives in 2013 was cooperation with the radio programme, “Kukkuv Õun” (Engl. Falling Apple), where the Rector, Vice-Rector for Research and several TU researchers participated. The Knowledge Transfer Centre conducted a feedback questionnaire among the partners of service agreements. The results show that a greater vision and more recommendations are expected from the university in addition to simply performing the work ordered by the partners. The University Research Fund continued to support the activity of funding projects that support student research activity coordinated by the Student Union. As previously, funding took place in two rounds, in spring and in autumn. The projects financed include summer schools that popularize research as well as lecture evenings and the reimbursement of costs for writing theses. A total of 22 applications from the 2013 application rounds received funding. The TU Student Research Week organised by the Student Union took place 4-8 March 2013. The aim of the event was to bring the scientific perspective of different specialisations taught at the university closer to students through the organisation of popular science performances, workshops, etc. Among other things during the Research Week, events such as star observations, a stand-up comedy show and an evening of short lectures on arts, ethnology and sleep studies took place. Activities planned for research, development and creative activity in 2014 include: »» Providing support to university academic units for developing an information transfer system based on the Research Professional tool with the aim of enabling better access to RD news and information on financing opportunities for the university members; »» Updating and completing the university webpages in English and Estonian; providing information related to the university RD activity and doctoral study; coordinating external cooperation; and providing information promoting the potential of the university; »» Improving the structure of information related to the RD field in the university´s internal web, based on user feedback; »» Implementation of the cooperation network for publicising university research results and research popularization; »» Analysis of the opportunities for increasing participation in international networks, compiling an overview of these opportunities and using this information in counselling the Heads of study programmes.

3. ÕPPETEGEVUS

Ülikooli prioriteet: õppekavade konsolideerimine ning rahvusvahelisele kogemusele ja kõrgetasemelisele praktikale toetuva konkurentsivõimelise ja valdkondi lõimiva hariduse pakkumine.

2010

2011

2012

2013

Ülikooli siht 2014

Kokku

2,23%

2,5%

1,96%

2,3%

2,5%

1,97%

2,3%

1,6%

1,9%

1,3%

1,8%

DOK

9,4%

6,7%

1,9%

32%*

60%

3,75

3,92

Kasvav trend

6,6%

8,5%

8,6%

9,4%

11%

14%

DOK

Kokku

1,78%

Võtmenäitajad

Väljaminevate TLÜ üliõpilaste osakaal õppetasemeti

Üliõpilaste üldine rahulolu praktikaga (5–palli skaalal) Välismaalaste osakaal TLÜ korraliste akadeemiliste töötajate hulgas Teiste instituutide õppeainete osakaal kohustuslike ainete hulgas

Tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal

29,1% Kasvav trend

15,7%

16%

35,1%

50,2%

2,2%

2,6%

3,8%

4,3 %

0,8%

1,2%

2,8%

4,2%

3,8%

2,3%

2,1%

3,6%

DOK

6,6%

7,7%

6,6%

8,1%

10%

146

147

148

138

120

Õppekavade arv, kus toimub vastuvõtt Inglise ja vene keeles läbitavate kursuste osakaal (EAP mahus)

13,7%

Kasvav trend

Inglise ja venekeelsete õppekavade arv (millel toimub õppetöö)

10 6,8%

15 10,2%

15 10%

30 22%

10%

Täienduskoolitusel osalenud õppijate arv

11872

14947

14798

13489

14000

* Võrreldes varasemate aastatega on lisaks õppeinfosüsteemis kajastatud andmetele arvestatud ka instituutide esitatud andmeid.

28,6%

3. TEACHING AND LEARNING University Priority: Consolidating study programmes and offering competitive and integrated education based on international experience and high quality practice. Key indicators:

TU students going abroad by study levels

2010

2011

2012

2013

University aim 2014

All

2.23%

2.50%

1.96%

2.30%

2.50%

1.97%

2.3%

1.60%

1.90%

1.30%

1.8%

DOC

9.40%

6.70%

1.90%

32%*

60%

3.75

3.92

Growing trend

6.60%

8.50%

8.60%

9.4%

11.00%

28.60%

29.10%

14.00%

15.70%

16.00%

DOC

35.10%

50.20%

All:

1.78%

2.20%

2.60%

3.80%

4.3 %

0.80%

1.20%

2.80%

4.20%

3.80%

2.30%

2.10%

3.60%

DOC

6.60%

7.70%

6.60%

8.10%

10%

146

147

148

138

120

10 6.8%

15 10.2%

15 10%

13.7% 30 22%

Growingtrend

11,872

14,947

14,798

13,489

14,000

General satisfaction with practice (5â&#x20AC;&#x201C;point scale) Percentage of foreigners among TU full time academic staff Percentage of subjects of other institutes in compulsory subjects

Percentage of foreign students in degree programmes

Number of study programmes into which students are admitted Percentage of courses in English and Russian Number of study programmes in English and Russian (where study takes place) Number of students who participated in continuing education

Growing trend

10%

* Compared to previous years, data submitted by the institutes is also reflected, in addition to data given in the Study Information System (Ă&#x2022;IS).

3.1 ÕPPEKAVAD JA ÜLIKOOLI VASTUTUSVALDKONNAD 2013/2014 õppeaastal vähenes õppekavade arv põhiliselt õppekavade ühendamise tulemusel. 2013. a avati vastuvõtt 138 õppekaval (vt tabel 1). Pedagoogilise Seminari Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava ühendati Kasvatusteaduste Instituudi Alushariduse pedagoogi õppekavaga ja Pedagoogilise Seminari Sotsiaaltöö õppekava Sotsiaaltöö Instituudi samanimelise õppekavaga. Magistriõppes koondas Infoteaduste Instituut oma kolm õppekava (Infoteadus, Dokumendihaldus, Info- ja teadmusjuhtimine) üheks Infoteaduse õppekavaks ning Matemaatika ja Loodusteaduse Instituut oma kaks õppekava (Molekulaarne biokeemia, Bioloogia (merebioloog- keskkonnaspetsialist) üheks Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekavaks. Teine õppekavade arvu vähenemise põhjus oli õppekavade sulgemine (bakalaureuseõppes Kunstiteraapiad ja Rakenduslik sotsiaaltöö, magistriõppes Reklaam ja imagoloogia). Tabel 1. Õppekavade arv õppevaldkondade ja -tasemete kaupa, kus toimus 2013/2014 õppeaastal vastuvõtt

Õppevaldkond

INT

Haridus (õpetajakoolitus ja kasvatusteadused)

RAK

Humanitaaria

Kunst

DOK Kokku

Sotsiaalteadused

Loodus- ja täppisteadused

Tervis

Õigus Kokku

4 14

138

Õppetöö toimus 132 õppekaval. Üliõpilasi ei võetud vastu ja õppetööd ei toimunud kuuel õppekaval: Suuline tõlge MA, Germaani filoloogia MA, Füüsika MA, Füüsika PhD, Euroopa õpingud MA, Rahvusvaheline äriõigus MA. 2013. a muudeti Õppekava statuuti, mille järgi määratletakse edaspidi bakalaureuseõpe õppekava struktuuris, kas kõrvalaine/-eriala on kohustuslik või mitte. 48 EAP kõrvaleriala või 24 EAP kõrvalaine puhul jääb õppekavasse vabaaineid 24 EAP mahus. Kui kõrvalaine/-eriala pole kohustuslik, siis on õppekavas vabaaineid 48

EAP mahus. Magistriõppe õppekavade struktuuris muudeti praktika mahtu. Enne pidi statuudi järgi õppekavas olema erialapraktikat vähemalt 3 EAP ja vabaaineid 16 EAP mahus. Viimase muudatuse järgi võib vabaainete mahtu vähendada 12 ainepunktini, kui erialapraktikat suurendatakse seitsme ainepunktini. 2013. aastal kaardistati viimase viie aasta muudatused õppekava statuudis ning nende mõju õppekavadele. Selgus, et kahjuks ei vasta paljud õppekavad statuudi nõuetele. Õppekavad on puudulikud enamasti seetõttu, et pakutavate valikute maht ei vasta statuudis kehtestatutele; tehtud muudatused ei vasta muudatuste tegemise korrale; õppekavajuhi kvalifikatsioon ei vasta nõutule; ainekaardid on täidetud osaliselt ning seetõttu esineb puudujääke lõpudokumentide väljastamisel. Sellest lähtuvalt muudeti õppekavade muudatuste ÕISi sisestamise korda nii, et õppeosakonnal on võimalus konsulteerida muudatuse tehnilise vormistamise osas akadeemilise üksusega. Lähtuvalt halduslepingus seatud eesmärkidest toimusid 2013. aasta jooksul läbirääkimised teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, et kokku leppida koostöö jagatud vastutusvaldkondades. Läbirääkimiste tulemused olid järgmised: »» Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli leppisid kunstiõpetajate ettevalmistamise osas kokku, et nende eesmärk on luua kahe ülikooli ühisõppekava, nii et esimesed üliõpilased saaksid sellel õppekaval alustada 2015/2016 õppeaastal; »» Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Ülikool leppisid kokku, et jätkavad 2014. aastal arutelu muusikaõpetajate ühisõppekava loomisest, kuivõrd EMTAl ja TÜl on hetkel ühisõppekava ja teise ühisõppekava loomine TLÜga ei ole EMTA seisukohast mõttekas; »» Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool leppisid õppekavagruppide kaupa kokku järgmises: ☑☑ Kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse õppekavagrupis jätkatakse olemasolevate õpetajakoolituse õppekavadega, didaktikakeskustes tehakse tihedat koostööd, külalisõppejõududena kaasatakse vastastikku matemaatika- ja informaatikaõpetajaid, 2015/2016 õppeaastal moodustatakse ühine doktoriõppe kaitsmiskomisjon ning kavandatakse turundustegevusi õpetajaameti väärtustamiseks; ☑☑ Ajakirjanduse ja infolevi õppekavagrupi juures leiti, et ülikoolide infolevi õppekavad üksteist ei dubleeri ning kommunikatsiooni ja reklaami õppekavad dubleerivad üksteist vähesel määral, ülikoolid jätkavad olemasolevate ajakirjanduse õppekavadega ja teevad info vahetamisel tihedamat koostööd; ☑☑ Sotsiaalteaduste õppekavagrupi puhul leiti, et riigiteaduste bakalaureuseõppekavade kohta ei ole eraldi kokkuleppeid

3.1 STUDY PROGRAMMES AND TU FIELDS OF RESPONSIBILITY In the 2013/2014 academic year, the number of study programmes decreased as a result of consolidation of study programmes. In 2013, admission was opened to 138 study programmes (See Table 1). The study programme of Pre-school childcare institution teacher of the Pedagogical Seminar was consolidated with the Teacher of pre-school education study programme of the Institute of Education. The Social Work study programme of the Pedagogical Seminar was consolidated with the Social Work study programme of the Institute of Social Work. In master study, the Institute of Information Sciences consolidated its three study programmes (Information Science, Document Management, Information and Knowledge Management) into one study programme of Information science, the Institute of Mathematics and Natural Sciences consolidated its two study programmes (Molecular Biochemistry and Biology (Marine Biology). Another reason for the decrease in admission numbers by study programmes is the closure of some study programmes (Art Therapies BA, Applied Social Work BA, Advertising and Publicity Studies MA). Table 1. Number of study programmes by study fields and levels in the academic year 2013/2014 to which admission was opened.

Broad group of studies

PROF

INT

DOC

Total

Education (teacher education and educational sciences)

Humanities

Arts

Social sciences

Natural and exact sciences

Health

Law Total

4 14

138

Studies were open for 132 study programmes. In six study programmes studies were not opened and students were not admitted: Oral Translation MA, Germanic Philology MA; Physics MA, Physics PhD; European Studies MA; International Business Law MA.

In 2013, the TU Statute of Study Programme was amended. It is now determined in the structure of a bachelor study programme whether a subject specific course/minor field of specialisation is compulsory or not. For 48 ECTS credits for a minor field of specialisation or 24 ECTS credits for subject specific courses, there remain electives in the amount of 24 ECTS credits; where a subject specific course /minor field of specialisation is not compulsory, there remain electives in the amount of 48 ECTS credits. A change was also implemented in the structure of master study programmes in regard to the volume of practice. Previously, the Statute stipulated specialisation practice in an amount of no less than 3 ECTS credits and electives in the amount of 16 ECTS credits. According to the latest amendment, the amount of electives can now be decreased to 12 ECTS credits, provided that specialisation practice is increased to 7 ECTS credits. In 2013, the changes of the last five years and their effect on study programmes were mapped in the TU Statute of Study Programme. Unfortunately, it became evident that many study programmes are not in compliance with the requirements of the Statute. The most common deficiencies are: the amount of options offered in study programmes does not correspond to what is established in the Statute; changes have been made in study programmes that are not in compliance with the amendment procedure; the Heads of study programmes do not have the required qualifications; course descriptions are completed only partially and as a result, there are deficiencies in issuing graduation documents. Due to the previously mentioned issues, the procedure for entering amendments to study programmes in the Study Information System was changed in a way that enables the Academic Affairs Office to consult on the technical formulation of the changes. During 2013, pursuant to the objectives set out in the Administration Contract, negotiations with other public universities took place in order to seek agreement in cooperation in the shared fields of responsibility. The results were the following: »» The Estonian Academy of Arts and Tallinn University agreed that in the preparation of art teachers, the aim is to create a joint study programme of the two universities so that the first students could commence the study programme in the academic year 2015/16; »» The Estonian Academy of Music and Theatre (EAMT) and Tallinn University agreed on a joint seminar in 2014 in order to continue discussion regarding the formation of a joint Music teacher study programme, since the EAMT and UT already have a joint study programme; »» The University of Tartu and Tallinn University reached agreement in the following study programme groups: ☑☑ In the study programme group of teacher education and educational science, the existing teacher education study

☑☑

vaja, TLÜs ei toimu alates 2014/2015 õppeaastast vastuvõttu magistriõppekaval Euroopa õpingud: Euroopa poliitika ja valitsemise euroopastumine, senises mahus jätkatakse vastuvõttu politoloogia (TLÜ) ja võrdleva poliitika (TÜ) magistriõppekavadel. Tõdeti vajadust tõhustada doktoriõppekavade efektiivsust; rahvusvaheliste suhete õppekavade suhtes jäädi eriarvamusele; Humanitaaria õppekavagrupi kohta tõdeti, et ajaloo kompetentsikeskuse olemasolu mõlemas ülikoolis on tähtis, alates 2014/2015. õppeaastast on bakalaureuseõppes TLÜs kuni 25 ning TÜs 75 õppekohta, magistriõppes TLÜs kuni 12 ja TÜs 25 õppekohta; filosoofia õppekavadel kaasatakse vastastikku õppejõude, kultuuriteaduse ja semiootika õppekavadel tehakse koostööd kultuuriteooria tippkeskuses; TÜ etnoloogia ja folkloristika magistriõppekava kohta ei ole eraldi kokkuleppeid vaja; Keelte ja kultuuride õppekavagrupis jätkatakse Eesti ja Soome filoloogia ning Lähis- Ida ja Aasia kultuuriloo (TLÜ) ja Orientalistika (TÜ) õppekavade koostööd; otsustati, et inglise filoloogia õppekavadel jätkatakse vastuvõttu senises mahus, võõrfiloloogilised õppekavad vajavad korrastamist, romanistika õppekavadel keskendutakse koostööle ainete ja moodulite tasandil; vene filoloogia õppekavade kohta ei ole eraldi kokkuleppeid vaja; tõlkeõpetuse magistriõppekavadel on erinevad suunitlused.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine Uue välishindamise vormina rakendati Eestis 2013. aastal õppekavagrupi kvaliteedi hindamist, mille käigus hinnati õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamise eesmärk on kõrgkooli sisehindamise ja enesearenduse toetamine. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamisele ei järgne sanktsioone, ekspertide hinnangutel on soovitav iseloom. 2013. a testiti õppekavagrupi kvaliteedi hindamist informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis. Tallinna Ülikoolis puudutas see Haapsalu kolledži Rakendusinformaatika õppekava, Informaatika instituudi bakalaureuseõppekava ja kolme magistriõppekava (Haridustehnoloogia, Inimese ja arvuti interaktsioon, Infotehnoloogia juhtimine). Õppekavagrupi kvaliteedi hindamiseks tuli koostada eneseanalüüsiaruanne, mis esitati EKKAle 11. augustil. Hindamisel osalenute hinnangul oli kõige raskem eneseanalüüsi aruande (EAA), eriti selle

lisade koostamine. Kui aruande põhiosa oli 45 lehekülge pikk, siis lisad moodustasid kokku 179 lehekülge. Kokku võttis eneseanalüüsiaruande koostamine aega viis kuud. TLÜ informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi eneseanalüüsi aruanne on kättesaadav TLÜ Informaatika Instituudi kodulehel: http://www.cs.tlu.ee/instituut/dokumendid/TLU-self-EvaluationInformatics-2013-submission.pdf . Ekspertkomisjoni kuulusid prof Ernst Wilhelm Mayr (esimees, Technische Universität München), Aleksandr Požidajev (TTÜ üliõpilane), prof Liz Bacon (The University of Greenwich), prof Stephen Anthony Brewster (University of Glasgow), Andres Kütt (Nordea pank, BCIO Baltic Countries), prof Tanel Tammet (TTÜ), prof Albert Sangrà (Universitat Oberta de Catalunya). Hindamiskülastus toimus 12. ja 13. novembril 2013. Ekspertide üldhinnang oli väga hea, mistõttu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsusel viiakse õppekavagrupi järgmine kvaliteedihindamine läbi nii pika aja pärast kui võimalik (seitse aastat). Informaatika Instituudi direktori Peeter Normaku hinnangul oli kvaliteedihindamine tervikuna väga sarnane varasema õppekavade akrediteerimisega, suurim erinevus võrreldes õppekavade üleminekuhindamisega oli see, et viimane viidi läbi kohalike ekspertide poolt ja eesti keeles. Ka ei olnud üleminekuhindamiseks vaja koostada niivõrd põhjalikku eneseanalüüsi aruannet. Ettevõtlikkusõpe 2013. aastal töötati ülikoolis välja ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õpetamise kontseptsioon nende Tallinna Ülikooli üliõpilaste jaoks, kes ei õpi majanduse erialadel. Kontseptsioon toetub Tallinna Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingule, mille kohaselt kohustub ülikool tagama kõikidele üliõpilastele ligipääsu õppeainetele, mis arendavad ettevõtlikkusega seotud oskusi. Ettevõtlikkuse õpetamise eesmärgid on suurendada üliõpilaste hulka, kes kaaluvad ettevõtlust kui karjäärivalikut, toetada õppijate hoiakute ja pädevuste kujunemist, mida on vaja ettevõtlusega alustamiseks ja/või edukaks karjääriks. Ettevõtlikkusõppe kui terviku eesmärk on püüelda ettevõtliku inimese ideaali poole, mille on Ettevõtluse Mõttekoda sõnastanud järgmiselt: „Mõtlen loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin“. Ettevõtlikkusõpe koosneb Tallinna Ülikoolis mitmest komponendist (vt joonis 4). Algtasemel toimub ettevõtliku hoiaku kujundamine bakalaureuseõppes vabaaine Ettevõtlikkus (3EAP) raames. Järgmiseks on üliõpilasel võimalus läbida kursus Ettevõtluse alused, mille metoodika ja sisu on väljatöötatud koostöös teiste Eesti kõrgkoolidega programmi Primus raames. Kolmanda elemendina toetavad ettevõtlusega seotud pädevuste kujunemist valdkonnas-

☑☑

programmes will be continued; there will be close cooperation with the centres of didactics; teachers of mathematics and informatics will be mutually involved as visiting lecturers; during the study year of 2015/2016, a mutual doctoral study defence committee shall be formed; and marketing activities for valuing the teaching profession are planned; In the study programme group of journalism and information, it was decided that there are no overlapping in the study programmes of information and almost none in the study programmes of communication and advertising; in study programmes of journalism, the universities will continue with the existing study programmes and there will be closer cooperation in the exchange of information; In the study programme group of social sciences, it was decided that in the bachelor study programmes of political sciences, separate agreements were not necessary; from the study year of 2014/2015, TU will not organise admission to the master study programme European studies: Europeanisation of European politics and governance; admission to the master study programmes of political studies (TU) and comparative politics (UT) will be continued to the same extent; the need to make doctoral study programmes more efficient was acknowledged; however, the parties retained different opinions in regard to the study programmes of international relations; In the study programme group of humanities, it was recognized that existence of a competence centre of history in both universities is important. From the academic year of 2014/2015, the admissions to bachelor study at TU will be a maximum of 25 and at UT, a maximum of 75 student places, and admissions to master study in TU will be a maximum of 12 and in UT, a maximum of 25 student places. Members of the teaching staff will be mutually involved in teaching the study programmes of philosophy; in the study programmes of cultural science and semiotics, cooperation will take place through Centre of Excellence in Cultural Theory; it was found that in regard to the UT master study programme of ethnology and folklore, separate agreements were not necessary; In the study programme group of languages and cultures, cooperation will continue in the study programmes of Estonian and Finnish philology, Middle-East and Asian cultural study (TU) and Oriental study (UT); admissions to the study programmes of English philology will conti-

nue in the current amount; study programmes of foreign philology will be amended; in the study programmes of Romance studies, there will be a focus on cooperation at the level of courses and modules; it was agreed that in regard to the study programmes of Russian philology, separate agreements were not necessary and that master study programmes of translation follow different directions. Quality assessment of a study programme group Quality assessment of a study programme group was implemented in Estonia in 2013 as a new form of external evaluation. During quality assessment, the compliance of study programmes and corresponding studies and curricular developmental activities with respect to legal acts, national and international standards and development trends, are assessed with the aim of giving recommendations for improving the quality of study. The purpose of quality assessment of a study programme group is to support the internal evaluation and self-development of the university. Quality assessment of study programme groups does not include sanctions; the evaluations of the experts are simply recommendatory in nature. In 2013, a pilot project of quality assessments was conducted in the informatics and information technology study programme group. In Tallinn University, the following were assessed: the study programme of Applied Informatics in TU Haapsalu College, the bachelor study programme of Informatics in the Institute of Informatics and three master study programmes -Educational technology, Human-computer interaction, and Information technology management. A self-analysis report needed to be compiled for the quality assessment of a study programme group, which was submitted to the Estonian Quality Assessment Council on 11 August. According to the participants, the biggest challenge was the compilation of the self-assessment report itself, especially its annexes. The main part of the report contained 45 pages, but with its annexes, the document comprised 179 pages. Compilation of the self-analysis took a total of 5 months. The self-analysis report of TU Informatics and Information Technology study programme group is available on the homepage of TU Institute of Informatics: http://www.cs.tlu.ee/instituut/dokumendid/TLU-self-Evaluation-Informatics-2013-submission.pdf The committee of experts consisted of Professor Ernst Wilhelm Mayr (Chairman, Technische Universität München), Aleksandr Požidajev (student of TUT), Professor Liz Bacon (University of Greenwich), Professor Stephen Anthony Brewster (University of Glasgow), Andres Kütt (Nordea Bank, BCIO Baltic Countries), Professor Tanel Tammet (TUT), Professor Albert Sangrà, (Universitat

petsiifilised ained, mida pakutakse eri õppekavades juba praegu, näiteks Juhtimise alused, Ettevõtluse põhikursus, Finantsarvestuse alused, Loovus ja ettevõtlus, Turunduse alused. Oluline roll on praktikal ettevõtetes ja organisatsioonides, kus lahendatakse muuhulgas interdistsiplinaarsetes töörühmades ettevõtete ja organisatsioonide püstitatud ülesandeid, ning üliõpilase lõputööl. Igal aastal toimub ülikoolis vähemalt kaks üritust, mis toetavad üliõpilaste ettevõtlikkust ning ettevõtlusele suunatud tegevusi, näiteks praktikalaat, kohtumised tööandjatega jt.

Joonis 4. Ettevõtlikkusõppe kontseptsiooni elemendid

TLÜ Inspiratsioonipäev „Sotsiaalne innovatsioon ja ettevõtlus“ toimus 19. septembril Teadlaste Foorumis ja konverentsisaalis Maximum. Inspiratsioonipäeva eesmärk oli avada sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse olemust ning ilmestada eluliste näidetega selle suurenevat rolli Eestis ja terves maailmas. Päev andis võimaluse genereerida huvitavaid ja vajalikke lõputööde teemasid, valdkonnaüleseid uurimisküsimusi ja mõtteid uute lahenduste loomiseks. Oma teadmisi, kogemusi ja ideid ühiskondlike uuenduste ning sotsiaalse ettevõtluse vallas jagasid Martin Noorkõiv (SEIKU), Ragnar Sass (Garage 48), Kadi Kenk (Let’s Do It World Cleanup 2013), Kitty Kubo (ESTCORP), Anna Karolin (Heateo Sihtasutus), Urmo Kübar (EMSL), Henri Laupmaa (Hooandja), Ott Pärna (ESTCORP & Spordiaasta MTÜ), Külli Lilleorg (Fontes), Riinu Lepa (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Margus Ots (Noored Kooli), Hendrik Agur (Gustav Adolfi Gümnaasium), Kristjan Rebane (TTÜ infoühiskonna evangelist), Siim Esko (Matemaatik.ee), Peeter Jalakas (Kultuurikatel) ja Taavi Kotka (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Inspiratsioonipäeval sai tutvuda sotsiaalsete ettevõtete messiga, kuulata ärgitavaid talkshow’sid ja otsida lahendusi ühiskonnaelu suuri-

matele väljakutsetele. Teadlaste Foorumis olid messiboksiga väljas Let’s Do It World Cleanup 2013 (www.letsdoitworld.org), Hooandja (www. hooandja.ee/), Ettevõtlike Noorte Koda JCI (www.jci.ee/), Sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU (www.seiku.ee), Garage 48 (www.garage48.org), Spordiaasta MTÜ (www.spordiaasta.ee), Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (www.sev.ee), Noored Kooli (www.nooredkooli.ee), TLÜ Teadmussiirde keskus (http://www.tlu.ee/et/Teadmussiirde-keskus), AIESEC (www.aiesec.ee/). Programmi Primus raames viidi Tallinna Ülikooli eestvedamisel ellu projekt „Eesti kõrgkoolide ettevõtlusõppe õppematerjalide ja õpimetoodika arendamine“, mille partnerid olid TÜ, TTÜ ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Projekti tulemusel valmisid ettevõtlusõpet toetavad videoloengud ja nende transkriptsioonid, slaidid ja fotod, konspektid, kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse kogu, harjutused, ülesanded ja enesekontrolli testid, videointervjuud ettevõtjatega, ettevõtete videotutvustused. Projekti töörühma kuulusid Ott Alemaa, Mikk Kasesalk (TLÜ), Mati Lukas (Ettevõtluskõrgkool Mainor), Tõnis Mets, Mervi Raudsaar, Andres Kuusik (TÜ), Urve Venesaar (TTÜ). Vilistlaste hinnangud õppetegevusele 2013. aasta septembris viidi esmakordselt läbi tagasisideküsitlus nende Tallinna Ülikooli vilistlaste seas, kes on ülikooli lõpetanud 2010. aastal või varem. Küsimustik saadeti 4212 vilistlasele, kellest vastas 1435 ehk 34%. Küsitluses pöörati erilist tähelepanu vilistlaste töötamisele, millest ka meedias juttu on olnud. Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et vastanutel töötamise ja töö leidmisega probleeme pole. Töötuse protsent vastanute hulgas jääb alla 2% ja 63,4% töötab ametikohal, kuhu asuti tööle peale ülikooli lõppu. Suurem osa vastanutest asus tööle juba õpingute ajal ning kuni pool aastat pärast lõpetamist töötas 95%. Suurem osa vastanuid töötab riiklikus, avalik-õiguslikus või munitsipaalasutuses (69%), tippspetsialistina 62,3%. 14% küsitlusel osalenud bakalaureuseõppe lõpetanutest ning 6% magistriõppe lõpetanutest märkis, et nende töö pole seotud õpitud erialaga. 62% bakalaureuseõppe lõpetanutest ütles, et nende praegune töö on väga lähedalt või suures osas seotud õpitud erialaga. Magistriõppe puhul oli sedasi vastanuid 76,3%, doktoriõppe puhul lausa 84,6%. Seega võib kirjeldava statistika põhjal järeldada, et suurema tõenäosusega teevad erialaga tihedamalt seotud tööd kõrgema õppeastme lõpetanud vilistlased. 2010. aastal ja varem Tallinna Ülikooli lõpetanud vilistlased hindasid 7-punktisel skaalal oma rahulolu ülikooli õppeprotsessiga keskmiselt 5,12 punktiga. Ülikool soovis saada tagasisidet ka selle kohta, kuidas aitasid õpingud Tallinna Ülikoolis kaasa üldpädevuste arendamisele. Arvestades seda, kui paljud vilistlased märkisid enamiku

Oberta de Catalunya). The assessment visit took place on the 12th and 13th November 2013. The general assessment by the experts was very good, and therefore the Estonian Quality Assessment Council decided to conduct the next quality assessment of the study programme group after the longest possible period of 7 years According to Peeter Normak, Director of the Institute of Informatics, quality assessment as a whole was very similar to previous accreditation of study programmes and the biggest difference in comparison to a transitional evaluation was the fact that the latter was conducted by local experts and in Estonian. Also, the transitional evaluatment did not require compilation of such a thorough self-analysis report. Entrepreneurship studies The concept of teaching enterprise and entrepreneurship to TU students pursuing specialisations other than economics was developed in 2013. The concept relies on the Administration Contract concluded between Tallinn University and the Ministry of Education and Research, according to which the university undertakes to provide students with access to subjects that develop entrepreneurial skills. The purpose of teaching entrepreneurship is to increase the number of students who consider business as a career choice, to support the development of attitudes and competencies necessary for promoting enterprise and/or a successful career. The whole purpose of studying entrepreneurship is to strive towards achieving the ideal entrepreneur; one who has been described in the words of the Enterprise Think Tank as follows: “I think creatively, initiate courageously, act intelligently, take responsibility and care”. The TU concept of entrepreneurship study includes several components (Figure 4). At the preliminary level, the development of an enterprising attitude takes place within the framework of the bachelor study elective Entrepreneurship (3 ECTS credits). The next step provides an opportunity to complete the course “Basics of enterprise”, the methodology and content of which have been developed in cooperation with other Estonian universities within the Primus programme. Thirdly, subject field specific courses that are already offered in different study programmes support the development of competencies related to business. Examples of such courses are “Basics of management”, “Basics of enterprise”, “Basics of financial accounting”, “Creativity and enterprise”, “Basics of marketing”. Practice in various businesses and organisations plays an important role, one example of which is where tasks set up by the businesses and organisations are solved in interdisciplinary work groups. The final paper also plays an important role. At least two annual events take place at the university in order to support the entrepreneurial development of students as well as activities aimed at enterprise, such as a practice fair, meetings with employers, etc.

Figure 4 . Elements of the concept of enterprise study

The TU inspiration day Social Innovation and Enterprise took place in the Researchers´ Forum and the conference hall Maximus on 19 September. The aim of the inspiration day was to explore the essence of social innovation and enterprise and use real-life examples to stress their growing role in Estonia and internationally. The day provided a collective opportunity to generate interesting and necessary topics for theses, cross-domain research questions and opportunities for creating new solutions. Martin Noorkõiv (SEIKU), Ragnar Sass (Garage 48), Kadi Kenk (Let’s Do It World Clean-up 2013), Kitty Kubo (ESTCORP), Anna Karolin (Heateo Sihtasutus), Urmo Kübar (EMSL), Henri Laupmaa (Hooandja), Ott Pärna (ESTCORP & Spordiaasta MTÜ), Külli Lilleorg (Fontes), Riinu Lepa (Network of Social Enterprises), Margus Ots (Young People to School), Hendrik Agur (Gustav Adolf Gymnasium), Kristjan Rebane (promoter of the TU Information society), Siim Esko (Matemaatik.ee), Peeter Jalakas (Kultuurikatel) ja Taavi Kotka (Ministry of Economy and Communication) shared their knowledge, experiences and ideas in the field of social innovations and enterprise. The Inspiration Day provided an opportunity to become acquainted with the social businesses that were represented, listen to engaging talk shows and collectively seek solutions to the biggest challenges facing social life. The following organisations participated with their stands in the Researchers’ Forum: Let’s Do It World Cleanup 2013 (www.letsdoitworld.org), Hooandja (www.hooandja.ee/), Junior Chamber International Estonia (www.jci.ee), Incubator of Social Entrepreneurship SEIKU (www.seiku.ee), Garage 48 (www. garage48.org), Sport Year Foundation (www.spordiaasta.ee), Network of Social Enterprises (www.sev.ee), Young People to School (www.nooredkooli.ee), TU Knowledge Transfer Centre (http://www. tlu.ee/et/Teadmussiirde-keskus), AIESEC (www.aiesec.ee/).

üldpädevuste kohta, et ülikooliõpingud neile kaasa ei aidanud, tuleks üldpädevuste arendamisele õppekavades edaspidi rohkem tähelepanu pöörata (vt joonis 5). Näiteks väitis 46,5% bakalaureuseõppe ja 50,4% magistriõppe vilistlastest, et ülikooliõpingud aitasid kaasa teoreetiliste teadmiste praktikasse rakendamise oskuse arendamisele. Rahul ei saa olla sellega, et ligi pooled meie lõpetajad ei näe, et ülikool õpetaks teoreetilisi teadmisi ka praktikas kasutama. Kõige madalamalt hindavad nii bakalaureuse- (17,3%) kui magistriõppe (20,5%) lõpetanud

ülikooliõpingute osa juhtimisoskuse arendamisel. Seega võib öelda, et vilistlased hindavad ülikooli rolli eelkõige erialaste teadmiste ja oskuste ning uurimistöö ja analüüsioskuse arendamisel. Joonis 5. Bakalaureuse- ja magistriõppe vilistlaste hinnang sellele, kuivõrd aitasid ülikooliõpingud kaasa üldiste pädevuste arendamisele Figure 5. BA and MA level alumni evaluations of the extent to which university studies facilitated the development of general competencies

MA: ettevõtlikkus ja initsiatiivikusn / MA: being enterprising and initiative BA ettevõtlikkus ja initsiatiivikus / BA: being enterprising and initiative MA: enesekehtestamise ja läbirääkimise oskus / MA: skill on self-assertion and negotiation BA: enesekehtestamise ja läbirääkimise oskus / BA: skill on self-assertion and negotiation

MA: juhtimisoskus / MA: management skill BA: juhtimisoskus / BA: management skill MA: efektiivne ajakasutus- ja planeerimisoskus / MA: skill of effective use and planning of time BA: efektiivne ajakasutus- ja planeerimisoskus / BA: skill of effective use and planning of time

MA: meeskonnatööoskus / MA: teamwork skill BA: meeskonnatööoskus / BA: teamwork skill MA: ITK kasutamise oskus / MA: ability to use ICT BA: ITK kasutamise oskus / BA: ability to use ICT

MA: võõrkeelteoskus / MA: command of foreign languages BA: võõrkeelteoskus / BA: command of foreign languages MA: suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus emakeeles / MA: oral and written self-expression in mother tongue BA: suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus emakeeles / BA: oral and written self-expression in mother tongue

MA: oskus teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada / MA: applying theoretical knowledge in practice BA: oskus teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada / BA: applying theoretical knowledge in practice MA: üldised maailmapilti avardavad teadmised / MA: general knowledge broadening one´s world-view BA: üldised maailmapilti avardavad teadmised / BA: general knowledge broadening one´s world-view

MA uurimistöö- ja analüüsioskused / MA: research and analysis skills BA: uurimistöö- ja analüüsioskused / BA: research and analysis skills MA: erialased teadmised ja oskused / MA: professional knowledge and skills BA: erialased teadmised ja oskused / BA: professional knowledge and skills

0% Aitasid / Helped

Ei aidanud / Didn't help

50%

Raske öelda / Difficult to say

100%

In the framework of the Primus programme, under the leadership of TU, a project â&#x20AC;&#x153;Developing entrepreneurship study materials and methods of Estonian higher education establishmentsâ&#x20AC;? was executed, in which UT, TUT and Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences (Mainor) were involved as partners. Video lectures supporting entrepreneurship study and their transcripts, slides and photos, notes, collection of compulsory and recommended literature, exercises, tasks and self-assessment tests, video interviews with entrepreneurs, video introductions of enterprises were a result of the project. The work-group of the project included Ott Alemaa, Mikk Kasesalk (TU), Mati Lukas (Mainor), TĂľnis Mets, Mervi Raudsaar, Andres Kuusik (UT), Urve Venesaar (TUT). Alumni evaluation of teaching and learning In September 2013, a feedback questionnaire was completed for the first time among the TU alumni who graduated in 2010 or earlier. The questionnaire was sent to 4,212 people and produced a response from 1,435 (34%). In the feedback questionnaire, particular attention was paid to the employment situation of the alumni, a topic that has been discussed in the media on several occasions. The results indicated that, of those who answered the questionnaire, there were no problems in finding work or on-going employment. The percentage of unemployment among those who answered was less than 2%. A total of 63.4% of the alumni are employed in the position they assumed after graduation. Most of the alumni had already commenced their employment during their university studies and within six months from graduation 95% of the alumni were employed. Most of the alumni (69%) are employed at a national, public or municipal institution. A total of 62.3% of the alumni work as high-level specialists. 14% of bachelor study graduates and 6% of master study graduates indicated that their work is not related to their acquired specialisation. A total of 62% of bachelor study alumni indicated that their current work is very closely or closely related to their acquired specialisation. The corresponding number for master study alumni was 76.3% and for doctoral study alumni, this figure was 84.6%. Thus, it can be concluded from these statistics that a person who graduated from a higher level of study is more likely to work in a position closely related to the acquired specialisation in their future employment. People who have graduated from TU in 2010 and earlier evaluated their satisfaction with the university teaching and learning process, and indicated a satisfaction level on average of 5.12 points on a 7-point scale. As a part of the alumni feedback questionnaire, the university wished to receive feedback on how studies at TU facilitated the development of general competencies. In the assessment of

the general competencies, a significant number of people indicated that university studies did not facilitate their development; this is a challenge for study programme development in the future (See Figure 5). For example, 46.5% of bachelor study and 50.4% of master study alumni claimed that university studies helped to improve the skill of applying theoretical knowledge in practice. We probably cannot be satisfied with the fact that almost half of our graduates do not believe that the university teaches them to use the acquired theoretical knowledge in their practice. The lowest evaluation was given by both bachelor study (17.3%) and master study (20.5%) graduates in the assessment of whether university studies actually contribute to the development of management skills. Therefore it can be generalized that the alumni mainly value the role of the university in developing subject field-specific knowledge and skills, and research and analysis skills.

3.2 VÕÕRKEELNE ÕPE

2012/2013 õppeaastal õppis Tallinna Ülikoolis 334 väliskülaÜlikooli õppetegevus on järjest rahvusvahelisem nii pidevalt suurelisüliõpilast, kelle arv näitab jätkuvalt kasvavat trendi (vt joonis 7). 2010/2011 2011/2012 2012/2013 neva mobiilsuse kui välisüliõpilaste arvu tõttu. Samuti on rahvusvaEnim väliskülalisüliõpilasi tuli Saksamaalt (47 üliõpilast), Türgist Väliskülalisüliõpilaste arv/ Number of exchange stud 176 244 334 helistumise edenemist toetanud tugitegevused, mille rõhuasetus on (44), Itaaliast (35) ja Hispaaniast (31). Kõige enam asus neid õppiVälisõppes viibinud TLÜ üliõpilaste arv/ Number of T 215 201 197 muutunud. ma Riigiteaduste Instituudis (66), Balti Filmi- ja Meediakoolis (43), 2013. aastal esitasid välismaalased ülikooli tasemeõppesse asSlaavi Keelte ja Kultuuride Instituudis (35) ning Germaani-Romaani tumiseks 404 avaldust, millest nõuetele vastavaks osutus 326. VälisKeelte ja Kultuuride Instituudis (31). Väliskülalistudengite seas viidi maalaste huvi õppida Tallinna Ülikoolis oli suurem kui varasematel 2012/2013 õppeaastal läbi tagasisideküsitlus, milles osales 272 üliõpiaastatel (2012 aastal esitati 277 avaldust, millest kvalifitseerus 215; last (81,4 % kõigist sellel õppeaastal TLÜs õppinud väliskülalisüliõpi2011 vastavalt 168 ja 120 avaldust). Samuti näitab kasvavat trendi lastest). Tulemustest selgus, et 94% vastanud väliskülalistudengitest vastuvõetud välismaalaste arv (2013 – 168 üliõpilast; 2012 – 110; oli vahetusõpingu kogemusega üldiselt rahul ning 85% oma õpingu2011 – 76). Kõige populaarsemad õppekavad olid bakalaureuseastmel õigusteadus (59 avaldust), interdistsiplinaarsed humanitaartea400 dused (27) ja meedia (25), magistriastmel rahvusvahelised suhted 334 350 (28) ja filmikunst (21) ning doktoriõppes infoühiskonna tehnoloo300 giad (6). Kõige rohkem välisüliõpilasi on pärit Soomest, Venemaalt, 244 250 215 Lätist jms (vt joonis 6). 201 197 200

176

150 2013

4 11 5

100

50 2012

8 10

2010/2011

2011/2012

2012/2013

Väliskülalisüliõpilaste arv/ Number of exchange students 2011

20 0

Välisõppes viibinud TLÜ üliõpilaste arv/ Number of TU students abroad

28 60

100

120

140

160

Soome/ Finland

Venemaa/ Russia

Läti/ Latvia

Türgi/Turkey

Leedu/ Lithuania

Ukraina/ Ukraine

Hiina/ China

muu/ other

180

Joonis 6. Vastuvõetud välisüliõpilaste arv päritoluriigiti aastatel 2011–2013 Figure 6. Numbers of admitted students by countries in 2011 – 2013

2013. aastal analüüsis turundus- ja kommunikatsiooniosakond sihtriikide turundustegevuse tulemuslikkust. Sihtriikide lõikes võib turundust pidada tulemuslikuks Soome, Venemaa ja Läti suunal, kuid kindlasti vajavad edasiarendamist tegevused Leedu ja Hiina turgudel. Analüüsi põhjal määratleti põhimõtted, millest lähtuvalt erinevates sihtriikides üliõpilaskandidaatideni jõuda. Nii jätkatakse messidel osalemise, vastavates portaalides (masterstudies, studyportals) info vahendamise ning veebikampaaniate korraldamisega GoogleAdsi ja Facebook Adsi vahendusel.

tega Tallinna Ülikoolis väga rahul või rahul.

Joonis 7. Väliskülalisüliõpilaste ja välisõppes viibinud TLÜ üliõpilaste arv 2010/2011–2012/2013 õppeaastal Figure 7. Number of exchange students and TU students abroad in 2010/2011 – 2012/2013

2012/2013 õppeaastal õppis vahetusüliõpilasena Tallinna Ülikooli partnerülikoolides 197 meie üliõpilast. Kõige populaarsemad sihtriigid olid Hispaania, Suurbritannia ja Soome. Kõige enam käis välisõppes Eesti Humanitaarinstituudi, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi ning Balti Filmi ja Meediakooli üliõpilasi. Erasmus Munduse projektidega siirdus välisõppesse neli üliõpilast. Kvaliteetsema välisõppe kogemuse võimaldamiseks korraldati koostöös arendusprorektori, arendus- ja õppeosakonnaga akadeemiliste üksuste Erasmuse koordinaatoritele rahvusvahelistumise seminare. Seminaride raames analüüsiti olemasolevate Erasmuse lepingute kasutatavust ja akadeemilised üksused valisid välja strateegilised välispartnerid, kellega soovitakse tulevikus tihedemalt koostööd teha.

3.2 STUDY IN FOREIGN LANGUAGES University teaching and learning activity is more and more international due to continuously increasing mobility and an increase in the number of international degree students. The supporting activities, in which the focus has shifted, have also facilitated internationalisation. In 2013, foreigners submitted 404 applications to degree study; 326 of these were in compliance with requirements. Foreigners were more interested in studying at TU than in previous years (in 2012, 277 applications, of which 215 qualified; in 2011 respectively 168 and 120). The numbers of enrolled foreigners also showed a growing trend (in 2013 – 168; in 2012 – 110; in 2011 – 76). At bachelor study level, the most popular study programmes were Law (59 applications), Interdisciplinary humanities (27) and Media (25); at master study level International relations (28) and Film (21); and at doctoral study level Technologies of the Information society (6). Finland, Russia, Latvia account for the largest number of foreign students who are admitted. (See Figure 6) In 2013, the Marketing and Communication Office conducted an analysis of marketing efficiency in target countries. Marketing activity in Finland, Russia and Latvia can be considered effective but certainly activities in the Lithuanian and Chinese markets need further development. Based on the results of the analysis, ideas for reaching potential students in the target countries were developed. As a result, the university continues to participate in fairs, sharing information in relevant portals (masterstudies, studyportals) and organising web campaigns via Google Ads and Facebook Ads. In 2012/2013, a total of 334 exchange students were studying at TU, which characterizes the continuously growing trend (See Figure 7). Most foreign students came from Germany (47 students), Turkey (44), Italy (35) and Spain (31). Most of them were admitted to the Institute of Political Science and Governance (66), the Baltic Film and Media School (43), the Institute of Slavonic Languages and Cultures (35) and the Institute of Germanic and Romance Languages and Cultures (31). A feedback questionnaire was conducted among foreign visiting students in 2012/2013 with 272 participants (81.4 % of TU foreign visiting students in the academic year 2012/2013). The results showed that 94% of foreign visiting students were generally satisfied with the exchange experience and 85% were pleased or very pleased with their studies at TU. In 2012/2013, a total of 197 students studied in TU partner universities as exchange students. The most popular target countries were Spain, the United Kingdom and Finland. The largest number of students who moved to study abroad came from the Estonian

Institute of Humanities, the Institute of Germanic and Romance Languages and Cultures, and the Baltic Film and Media School. Four students moved to study abroad under the Erasmus Mundus projects. Internationalisation seminars were offered for the Erasmus coordinators of the academic units in cooperation with the Vice-Rector for Development, Institutional Development Office and the Academic Affairs Office in order to provide a high quality experience for students in pursuing their studies abroad. During these seminars, the practice of existing Erasmus agreements was analysed and the academic units selected strategic foreign partners with the purpose of establishing closer cooperation in the future. Altogether 55 different higher education institutions were named as strategic partners, characterized by good academic standards, opportunities to study specialisation subjects, good support systems for students, joint research projects with members of the teaching staff and study programme development. In the academic year 2012/2013, a module of the Study Information System was purchased from TUT for administering incoming and outgoing mobility and a preliminary analysis was conducted to determine the fundamentals necessary to further develop the module. An International Week “Sharing the best practices in internationalisation” was organised for foreign Erasmus partners during the week of 18-22 February 2013. There were 18 participants from nine countries (Belgium, Finland, France, Italy, Greece, Macedonia, Poland, Spain, and Turkey). During the International Week, the participants were introduced to some TU experiences regarding the admission of foreign students and good practices of universities in international relations were shared. The participants also introduced their universities at the TU International Education Fair and became acquainted with the Estonian language and culture. The university’s participation in the activities of the two Erasmus Mundus projects has increased and new Erasmus Mundus projects were also added in 2013. Since 2013, the university participated as a partner in the Hermes project and has started coordinating the Humeria project. The university is currently engaged in a total of 5 active Erasmus Mundus projects, all of which are focused on the region of Eastern partnership countries (Armenia, Azerbaijan, Georgia, Moldova, Ukraine and Belarus).

Strateegiliste partneritena nimetati 55 kõrgkooli, mida iseloomustavad hea akadeemiline tase, erialaainete õpetamine, head tugisüsteemid üliõpilastele, ühised teadusprojektid õppejõududega ning ühine õppekavaarendus. 2012/2013 õppeaastal osteti Tallinna Tehnikaülikoolilt ÕISi moodul sissetuleva ja väljamineva mobiilsuse haldamiseks ning tehti esmane analüüs mooduli arendamise vajalikkuse kohta. 18.–22. veebruaril 2013 korraldati ülikooli Erasmuse välispartneritele rahvusvaheline nädal „Sharing the best practices in internationalisation“. Sellest võttis osa 18 osalejat üheksast riigist (Belgia, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Makedoonia, Poola, Hispaania, Türgi). Rahvusvahelise nädala jooksul tutvuti Tallinna Ülikooli välistudengite vastuvõtmise kogemustega ning jagati ülikoolide häid praktikaid rahvusvaheliste suhete vallas. Lisaks tutvustati TLÜ rahvusvahelise hariduse laadal erinevaid ülikoole ning tutvuti eesti keele ja kultuuriga. Ülikool on järjest rohkem osalenud Erasmus Munduse tegevus 2 projektides, uusi Erasmus Munduse projekte lisandus ka 2013. aastal. 2013. aastast osaleme partnerina Hermese projektis ning Tallinna Ülikool asus koordineerima Humeria projekti. Kokku on ülikoolil pooleli viis Erasmus Munduse projekti, mis kõik keskenduvad Idapartnerlusriikide regioonile (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene).

3.3 TÄIENDUSKOOLITUS Tallinna Ülikool pakub täiendusõpet kõigis ülikoolis õpetatavate ainete valdkondades. 2013. aastal osales Tallinna Ülikooli täiendus-

koolitustes kokku 13 489 õppijat. Jätkuvalt on suurim täiendusõppe pakkuja Täiendõppekeskus, kes pakub täienduskoolitust haridustöötajatele (3533 õppijat). Avatud ülikooli koolituskeskus pakub õppimisvõimalust peamiselt ettevõttetele, avaliku sektori asutustele ning üksikisikutele (1374 õppijat). Täiendusõppe maht tervikuna on jäänud samale tasemele kui 2011. ja 2012. aastal. Akadeemilistest üksustest võib täiendusõppe pakkujatena esile tuua Terviseteaduste ja Spordi Instituudi, Balti Meedia ja Filmikooli, Õigusakadeemia, Haapsalu Kolledži, Rakvere Kolledži ning Pedagoogilise Seminari. Avatud tasemeõppes õppis 597 õppijat 831 õppeainet, s.o 31% rohkem kui 2012. aastal. Eelõppe raames korraldati märtsis ja detsembris Tudengivarju nädal, kus osales kokku üle 850 gümnaasiuminoore, 2013. aasta jooksul toimusid kaheksa aine olümpiaadid (emakeel, inglise ja saksa keele, eesti keel võõrkeelena, vene keel võõrkeelena, käsitöö ja tööõpetus ning õpioskused). Hea koostöö on jätkunud üldhariduskoolidega: õpilastele on korraldatud õpilasakadeemia valikursusi, koolidele on loodud võimalus viia õppetunde läbi Haridusinnovatsioonikeskuses. Toimus 16 Õpilasakadeemia kursust, kus osales 391 õppijat. Käivitati kaks uut kursust: „Ristmeedia“ ja „Infotehnoloogia igapäevaelus“. Täienduskoolituse valdkonnas käivitati 2013. aastal programm „Aasta ülikoolis“, milles on parimal moel integreeritud ülikoolihariduse akadeemilisus ja täiskasvanuõppe avatus. Õppija läbib ühe aasta jooksul keskmiselt 15 EAP mahus kursusi, mis tuginevad bakalaureuse ja magistriõppe õppekavadel. „Aasta ülikoolis“ on tõsiseltvõetav alternatiiv koolitusturul pakutavale täienduskoolitusele ning võimaldab õppida paindliku koormusega. Programmis on oodatud osalema

30394

Eelõpe/ Prior studies

391

132142

Avatud tasemeõpe/ open degreee studies

597

863415

Täiendusõpe/ Further education

9172 1

Käive/ Turnover

Joonis 8 Täiendusõppe, avatud tasemeõppe ja eelõppe käive ja õppijate arv

100

1000

10000

100000

1000000

Õppijate arv/ Number of students

Figure 8. Turnover and numbers of learners of further education, open degree study and prior education

3.3 CONTINUING EDUCATION Tallinn University offers continuing education in all the subject fields of TU. During 2013, a total of 13,489 learners participated in TU continuing education programmes. The Continuing Education Centre that offers continuing education to different educational workers (3,533 learners) continues to be the biggest provider of continuing studies. The training centre of the Open University offers study opportunities mainly to enterprises, public sector establishments and individuals (1,374 learners). The volume of continuing education as a whole has remained the same as in 2011 and 2012. The Institute of Health Sciences and Sports, the Baltic Media and Film School and the Academy of Law, the Haapsalu College, Rakvere College and the Pedagogical Seminar all offer continuing education. 597 learners participated in open degree studies, comprising 831 courses, an increase of 31% compared to 2012. In March and December, a student Shadow Week was organised within the framework of prior education with more than 850 participants from general secondary schools. During the year, eight national subject competitions took place (competitions in Estonian, English and German, Estonian as a foreign language, Russian as a foreign language, handicraft and woodwork and learning skills). Good cooperation with general schools has continued and created new opportunities for students in the form of elective courses in the Student Academy as well as providing opportunities to schools for conducting lessons at the Centre for Innovation in Education. A total of 16 courses of the Student Academy took place with 391 learners. Two new courses were initiated: Cross media and Information technology in everyday life. In the field of continuing education, the programme A Year in the University was initiated in 2013. In the best possible way, the programme integrates the academic nature of university education and the openness of adult education. On average, a learner completes bachelor and master study programme courses for 15 ECTS credits within one year. A Year in the University is a serious alternative to further education offered on the training market and enables studies with a flexible load. Learners of all ages are welcomed to the programme. Nearly 70 learners started with the programme in autumn 2013. According to participant feedback, the programmes are well accepted and the acquired knowledge, professional teaching staff and freedom of choice when deciding on studies have been recognized as the most beneficial features of the programmes. In 2013, the TU lifelong learning prize Educator of the Year was awarded to Katrin Karu, a lecturer of the Department of Adult Education in the Institute of Educational Sciences. Birgit KirsimĂ¤gi, pro-

ject manager of the Summer School and Winter School, was recognized as the Training Manager of the Year. The project A Year at the University, which was launched in autumn 2013 with an initial group of 73 new learners, was recognized as the Training Event of the Year. The Estonian Institute was recognized as a Cooperation Partner for its support in conducting the Summer School course of the Estonian language. Induction year activities In 2013, a total of 84 novice teachers and 129 mentor-teachers participated in the Induction Year programme, representing a total participation of 213 teachers. During the period from 2004 â&#x20AC;&#x201C; 2012, a total of 805 novice teachers and 928 mentors have completed the Induction Year programme. Running concurrently with the Induction Year programme, the TU Continuing Education Centre also coordinates the Adaptation Year programme for vocational teachers who have no pedagogical preparation; in 2013, a total of 13 vocational teachers participated. In addition to offering the courses, activities were also organised for the purpose of further developing the Induction Year programme. After each study module was conducted, the group managers held a

õppijad igas vanuses. 2013. aasta sügisel alustas aastast programmi ligi 70 õppijat. Osalejate tagasiside põhjal on programm hästi vastu võetud, selle suurim väärtus on õppijate arvates olnud saadud teadmised, professionaalsed õppejõud ning vabadus otsustada, mida soovitakse õppida. 2013. aastal pälvis Tallinna Ülikooli elukestva õppe tunnustuse, „Aasta koolitaja“ tiitli Kasvatusteaduste Instituudi andragoogika osakonna lektor Katrin Karu. Aasta koolitusjuhina tõsteti esile suve- ja talvekooli projektijuht Birgit Kirsimägi. Aasta koolitusteoks valiti programm „Aasta Ülikoolis“, mis alustas 2013. aasta sügisel 73 uue õppijaga. Koostööpartneri tunnustuse pälvis Eesti Instituut, kes toetab eesti keele kursuse läbiviimist suvekooli raames. Kutseaasta tegevused 2013. aastal osales kutseaasta programmis 84 algajat õpetajat ning 129 mentor-õpetajat, seega osales programmis kokku 213 õpetajat. Kokku on aastatel 2004–2012 Kutseaasta programmi läbinud 805 algajat õpetajat ja 928 mentorit. Kutseaasta programmi kõrval koordineerib TLÜ Täiendõppekeskus ka pedagoogilise ettevalmistuseta kutseõpetajate kohanemisaasta programmi, milles osales 2013. aastal 13 kutseõpetajat. Kursustele lisaks viidi kutseaasta programmi arendamiseks läbi arendustegevusi. Iga läbiviidud õppemooduli järel toimusid rühmajuhtide töökoosolekud, kus analüüsiti lõppenud moodulit ning valmistuti ühiselt järgmiseks. Rühmajuhtide ja mentorite koolitajate järelkasvu täiendamiseks oli koolitajaks saada soovivatel tugiprogrammi või mentorkoolituse läbinud inimestel võimalus läbida praktiline õpe tugirühmas koos õppejõuga ning osaleda koolitajate seminaridel ja aruteluringides. Lisaks kutseaasta programmile korraldati täiendavaid seminare ja kursusi kutseaasta läbinud mentoritele ja haridusjuhtidele (näiteks algajate õpetajate ja mentorite supervisioonid ja lühikursused, mentorkoolitus haridusjuhtidele). 7.–8. veebruaril ja 12.–13. juunil toimusid Tartus ja Otepääl koostöös Tartu Ülikooliga kutseaasta võrgustiku, tugirühmajuhtide ja mentorite koolitajate ühisseminarid, kus jagati praktilisi kogemusi ja kavandati programmi arendusvõimalusi. Loodi uusi õppemetoodilisi materjale, nagu näiteks eneseanalüüsikaardid ja õppevideod. Koostöös ülikooli teiste üksustega viidi 23. oktoobril 2013. aastal viiendat korda läbi algajate õpetajate mõttetalgud, mille eesmärk on algajate õpetajate koostöö ning vastastikuse õppimise toetamine. Kutseaasta programmi tegevuste analüüsimiseks, mõju hindamiseks ja programmi arendamiseks viidi kõigis õpperühmades läbi tagasisideküsitlus. Selle tulemuste põhjal võib öelda, et osalejad on programmiga rahul, eriti hinnatakse praktilisi ülesandeid ning nõuandeid, mida oma töös kasutada. Selgus, et enamik osalejaid planee-

rib õpetajatööga jätkata, loobumismõtteid on väga vähestel. Kutseaasta programmis osalejad andsid oma panuse ka teadustöösse osaledes Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste ning tudengite uurimistöödes. Näiteks uuriti Eduko programmi raames Tartu Ülikoolis blogide kasutamise seoseid erinevate õpetamise ja õpetajatööga seotud aspektidega. Tallinna Ülikooli üliõpilane Ingrid Hermet uuris, kuidas mõjutab koolis toimuv alustava õpetaja arusaamu õpetamisest ja õppimisest. Anita Agabuš Tallinna Ülikoolist uuris, kuidas hindavad TÜ ja TLÜ kutseaasta programmi läbinud mentorid mentori rolli ning kuidas nad tajuvad juhtkonnapoolset toetust. 2013. aastal täiendati ning kaasajastati ka kutseaasta programmi tutvustavaid eesti ja inglise keelseid infovoldikuid ning alustati ettevalmistusi kutseaastat tutvustavate videoklippide tegemiseks. Rahvusvaheline huvi kutseaasta programmi vastu tõi 2013. aasta sügisel Tallinna Ülikooli Singapuri Tehnikainstituudi delegatsiooni, kelle eesmärk oli koguda Põhjamaade kogemusi, et luua oma instituudis mentorite koolitamise ja toetamise süsteem. 2013. aastal valmistati ette ka 2014. aasta alguses toimunud CEDEFOPi haridusjuhtide õppevisiidi „Mentoring in Educational Practice“ programmi, mille raames võõrustasime 15 väliskülalist 12 Euroopa riigist. Õppevisiidil osalenud haridusjuhid huvitusid Eesti kogemusest mentorluse kasutamisel haridusasutustes. Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus korraldas kutseaasta tugiprogrammi tutvustava haridusjuhtide õppelähetuse ka 2011. aastal. Selle tulemusena algatas CEDEFOP trükise „The Mentor Handbook“ koostamise, mis ilmus 2013. aastal ning mille Eesti mentorlusprogrammi tutvustava osa autor on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt.

3.4 ÕPPE TUGITEGEVUSED 2013. aasta suurim väljakutse oli 1. jaanuaril jõustunud ülikooliseaduse muudatuste rakendamine ülikooli õigusaktides ja infosüsteemides. Seoses muudatustega kehtestati uued dokumendid: „Vastuvõtutingimused ja kord“ ja „Õppekorralduse eeskiri“. Selleks, et muudatusi toetaks ka tehnilised lahendused, arendati väga suures mahus ÕISi. Lähtuvalt sisseastumisaastast ja seega kõrgharidusreformi rakendumisest eristatakse ÕISis alates 2013. aasta sügissemestrist vanu ja uusi üliõpilasi. Alates 2013. aastast sõlmitakse kõigi immatrikuleeritud üliõpilastega õppeleping, mis sätestab üliõpilase õigused ja kohustused õpingute ajal. Uue õppevormina võeti kasutusele eksternõpe, mis on mõeldud eelkõige neile, kes soovivad täita õppekava ning jõuda ülikooli lõpetamiseni endale sobivas tempos. Samuti võetakse eksternõppijaks endisi üliõpilasi, kelle õppimise nominaalaeg on lõppenud, kuid kes soovivad siiski ülikooli lõpetada. 2013. aastal oli eksternõppijaid

meeting and analysed the completed module and jointly prepared the next module. In order to support the future generation of group managers and trainers of mentors, anyone who wished to become a trainer and had completed a support programme or mentor training session, had an opportunity to complete their practical study in a support group with a member of the teaching staff and participate in seminars and discussion groups of trainers. In addition to the Induction Year programme, additional seminars and courses (e.g. supervisions and short courses of novice teachers and mentors, mentor training for educational managers) were organised for mentors and educational managers who had already completed the induction year. Joint seminars, which included the Induction Year network, support group managers and mentors, took place in Tartu and Otepää in cooperation with the UT, on 7-8 February and 12-13 June. Practical experiences were shared and the development opportunities of the programme were planned. New methodological study materials were created, such as self-analysis cards and study videos. On 23 October 2013, the 5th Think Tank for novice teachers was conducted in cooperation with other university units with an aim to support cooperation and mutual learning.

Feedback questionnaires for all study groups were conducted in order to analyse the Induction Year programme activities, their influence and programme development. The feedback questionnaires showed that participants are satisfied with the programme and especially valued practical tasks and advice on what to use in their work. Based on the feedback questionnaires it can be said that most of the participants plan to continue with studies; very few of the participants consider quitting. Participants of the Induction Year programme also contributed to research and participated in the research work at TU and UT conducted by research fellows and students. For example, UT concluded a study within the Eduko programme on the relation between the use of blogs and different aspects of teaching and teachers’ work. Ingrid Hermet, a TU student, investigated the way in which a novice teacher´s understanding of teaching and learning is influenced by events taking place at school. Anita Agabuš, a TU student, studied how mentors who have completed the UT and TU Induction Year programme value the role of a mentor and how they feel about management support. In 2013, the Induction Year information leaflets were also updated and are available in both Estonian and English. Preparations were also started for filming introductory video clips of the Induction Year. Due to international interest in the Induction Year programme, a delegation from the Singapore Institute of Technology visited TU in the autumn of 2013. The purpose of the delegation was to study the experience of the Nordic countries in order to create a system of training and mentor support in their own institute. In 2013, preparations also began for compilation of the programme for the European Centre for the Development of Vocational Training (CEDEFOP) educational officials´ study-visit, Mentoring in Educational Practice. The visit took place at the beginning of 2014. The university hosted 15 foreign visitors (from 12 different countries) who were interested in the Estonian experience of involving mentorship in educational establishments. The TU Continuing Education Centre also organised a study-visit for education officials, which introduced the Induction Year programme in 2011. As a result of this, CEDEFOP initiated compilation of an edition “The Mentor Handbook”, which was published in 2013 and in which the TU Vice-Rector for Development, Eve Eisenschmidt, authored the section introducing the Estonian mentorship programme.

ligikaudu 150. Seoses kõrgharidusreformiga alustati üliõpilastele mõeldud nõustamissüsteemi täiustamist, kõigis akadeemilistes üksustes lisati vähemalt ühe töötaja tööülesannete hulka akadeemiline nõustamine. Seoses akadeemiliste nõustajate võrgustiku käivitumisega akadeemilistes üksustes ei ole karjääri- ja nõustamiskeskuses alates 1. septembrist akadeemilist nõustajat, terves ülikoolis pakub akadeemilise nõustamise teenust õppekorralduse peaspetsialist. Üksuse akadeemilise nõustaja ülesanne on toetada üliõpilaste edasijõudmist individuaalse nõustamise ning grupikohtumistega, kus käsitletakse nii õpingute korraldust (nt eksamitele arvestustele registreerimine) kui õpioskusi (nt kirjalike tööde koostamine) ja ülikoolis toimetulekut üldiselt. Nõustajate ülesanded ja soovituslik tööplaan on fikseeritud eraldi dokumendis, mis on koos teiste akadeemilist nõustamist puudutavate materjalidega kättesaadav siseveebist. Akadeemiliste nõustajate kontaktid on eraldi kuvatud ka välisveebis (nõustamine > akadeemiline nõustamine). Alates 2013. aasta maikuust on ülikoolis toimunud nõustajate koolitused, seminarid ning kohtumised. Tegevusi koordineerib TLÜ õppeosakonna õppekorralduse peaspetsialist koos akadeemilise prorektoriga. Akadeemiliste üksuste nõustajad viisid 2013/2014 õa sügissemestril läbi 92 grupikohtumist peamiselt õppekorralduslikel teemadel, samuti seoses lõpetamise ning õpioskustega. 2013. aastal määratles e-õppe nõukogu Tallinna Ülikooli e-õppe tegevussuunad, mille järgi on e-õppe põhieesmärk eelduste loomine e-õppe võimaluste laialdaseks, asjakohaseks ja oskuslikuks rakendamiseks ülikooli akadeemilises tegevuses, avatud taseme- ja täiendusõpet väärtustava akadeemilise kultuuri kujundamine, elukestva õppe edendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja digiajastule vastava taristu loomine. E-õppe tegevussuundade määratlemise vajadus tulenes e-õppe arengukava lõppemisest ning kokkuvõtete tegemisest 2010–2013 kohta. Kokkuvõttes on võimalused e-õppe arengukava eesmärkide

täitmiseks loodud, muuhulgas programmi BeSt rahastusega. 2014. aastal kavandatavad tegevused õppetegevuse valdkonnas on järgmised: »» Õppekavade jätkusuutlikkuse analüüs ja vähese üliõpilaste arvuga õppekavade sulgemine 2015/2016 õa vastuvõtuks. »» Võõrkeelse õppe kvaliteedipõhimõtetest lähtuva õppekavade loomise, muutmise ja lõpetamise protseduuri ning aluste kirjeldamine õppekava statuudis. »» Õppekorralduse ja välisüliõpilaste tagasisideküsitluste läbiviimine ja analüüs, õppetegevuse tagasiside korra rakendumise analüüs ning paranduste tegemine. »» Õppeinfosüsteemi arendamine üliõpilaste kasutusmugavuse tagamiseks, arhiivmooduli vajaduse analüüsimiseks ja õppekavade mooduli arendustegevuste teostamiseks. »» Õppekava arendustegevuse ülevaadete auditeerimine tööturu vajadustele vastavuse ja tagasiside kasutamise väljaselgitamiseks. »» Üliõpilaste akadeemilise edasijõudmise toetamine akadeemiliste nõustajate võrgustikuga, eksmatrikuleerimise põhjuste analüüs ja parendustegevuste kaardistamine.

3.4 SUPPORT ACTIVITIES FOR TEACHING AND LEARNING In 2013, the most significant challenge for the university was introducing the changes in the university legal acts and information systems resulting from the implementation of the amendments to the Universities Act, which entered into force on 1 January. As a result of these changes, new redaction were created: “TU Requirements and Procedures for Degree Study Admission” and “TU Study Regulation”. Significant development of the Study Information System was carried out to support the implemented changes with technical solutions. Since the autumn semester, the Study Information System distinguishes between “old” and “new” students in regard to the year of admission and thus also distinguishes when the higher education reform was implemented. Since 2013, a study agreement that stipulates the rights and obligations of students during their studies is concluded with all matriculated students. External study was implemented as a new form of study, mainly for persons who wish to complete a study programme at a convenient pace and still graduate from the university. Also, former students who have exceeded their standard period of study but wish to conclude studies may be admitted as external students. In 2013, there were approximately 150 external students. In regard to higher education reform, strengthening of the counselling system for students was started and in all academic units, academic counselling was included in the work duties of at least one person. From 1 September, due to the implementation of the network of academic counsellors in the academic units, there is now officially no academic counsellor in the Career and Counselling Centre. A senior specialist of study organisation in the Academic Affairs Office now offers the service of academic counselling at the university instead. The task of an academic counsellor of a unit is to support the progress of students through individual counselling and group meetings where issues of study organisation (e.g. registration for exams, pass/fail assessments) are treated as well as the topic of study skills (e.g. compilation of written papers) and more broadly, to assist the student in coping in the university environment. The duties of counsellors and recommended work plans are set out in a separate document, which is available on the internal web together with other materials related to academic counselling. In addition, contacts for academic counsellors are displayed separately on the external web (counselling > academic counselling). Since May 2013, training sessions, seminars and meetings have been organised for counsellors externally. The senior specialist of study organisation coordinates the activities together with the Vice-Rector for Academic Affairs. The counsellors of academic units

held 92 group meetings during the autumn of 2013 autumn, mainly on different topics related to study organisation, but also on graduation and study skills. In 2013, the E-learning Council defined the courses of action for TU e-study. According to these definitions, the main purpose of e-study is to: create the preconditions for extensive, proper and skilful implementation of e-study opportunities in the university’s academic activities; develop an academic culture that values open degree study and continuing education; promote lifelong learning; support internationalisation; and create an infrastructure suitable for the digital era. The need for defining these courses of action of e-study arose as a result of completing the e-study development plan and summarising the developments of 2010-2013. In conclusion, it is clear that, among other things, opportunities had been created for fulfilment of the development plan objectives using financing from the BeSt programme. Activities planned for teaching and learning in 2014: »» Sustainability analysis of study programmes and the closure of study programmes with only a small number of students before the admission period of 2015/2016. »» Describing in the Study Programme Statute the procedure and basis for creation, completion and closure of study programmes in regard to quality principles of study in a foreign language »» Organising and analysing a feedback questionnaire relating to study organisation and a feedback questionnaire relating to foreign students and analysing the implementation of the feedback procedure of study organisation and making improvements »» Developing the Study Information System in order to make it more user-friendly for students; analysing the need for an archive module; and executing development activities for a study programmes module »» Auditing the reviews of development activities of a study programme in order to find out whether the study programme is in compliance with labour market needs and whether the feedback has been used »» Supporting academic progress of students with a network of academic counsellors; analysing the reasons for deletion from the matriculation register; and mapping improvement activities.

Võtmenäitajad

2010

2011

2012

2013

Ülikooli siht 2014

Töötaja üldine rahulolu juhtimise ja töökeskkonnaga (7-palli skaala)

4,43

–

4,85

4,53

Kasvav

Üliõpilaste rahulolu õppetööga (5-palli skaala)

–

4,51

4,54

Kasvav

Välisülikoolis või teadusasutuses stažeeritud päevade arv akadeemilise töötaja kohta aastas

–

2,5

4,25

7,9

Kasvav

90%

35%

Nominaalajaga lõpetajate osakaal lõpetajate hulgas

RAK

75% 90,5% 97,7%

53,5% 54,8% 55,6% 46,4%

60%

54,7% 49%

44,6% 47,6%

70%

50% 28,6% 33,3% 21,7%

60%

DOK

4.1 ÜLIÕPILASKOND

4. LIIKMESKOND

Ülikooli prioriteet: Ülikooli identiteeti, meie-tunnet ja selgelt eristuvat kuvandit ning liikmeskonna eneserealiseerimist toetava töö- ja õpikeskkonna kujundamine.

2013/2014 õppeaastal õppis kõigis Eesti kõrgharidust andvates õppeasutustes 59 998 üliõpilast. Kõige rohkem oli üliõpilasi Tartu Ülikoolis (26% – 15 785 üliõpilast) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (22% – 12 903 üliõpilast) (vt joonis 9). Üliõpilaste arvu poolest on kolmandal kohal Tallinna Ülikool (17% – 9971 üliõpilast). Võrreldes varasemaga on üliõpilaste arv nii kõrghariduses tervikuna kui kõigis avalik-õiguslikes ülikoolides vähenenud. Kõige rohkem TLÜs on muutunud üliõpilaste arv rakenduskõrgharidusõppes, sest alushariduse ja sotsiaaltöö õppekavad ühendati samanimeliste bakalaureuseõppekavadega (vt joonis 10). Üliõpilaste arvu vähenemist on mõjutanud ka see, et lõpetajaid on olnud rohkem kui varem ning 2013. aasta sügisel suurenes järsult õpingud katkestanud üliõpilaste arv seoses õpingute alustamisega tasuta õppekohal teisel õppekaval või õppeasutuses. Välisüliõpilaste arv kasvas 2013. aastal 324ni.

Key indicators

2012 2013

University aim 2014

2010

2011

4.43

–

4.85

4.53

Growing trend

Satisfaction of students with study work (5-point scale)

–

4.51

4.54

Growing trend

Number of days per academic employee spent in training at a foreign university or research establishment per year

–

2.50

4.25

7.90

Growing trend

General satisfaction of employees with management and work environment (7-point scale)

Percentage of students who graduated during the standard period of studies (from all graduates)

PROF 75.0% 90.5% 97.7% 90.0%

35%

53.5% 54.8% 55.6% 46.4%

60%

54.7% 49.0% 44.6% 47.6%

70%

DOC 50.0% 28.6% 33.3% 21.7%

60%

4.1 STUDENT BODY

4. MEMBERS

University Priority: Developing the university identity, the sense of “We” and a clearly defined image, also developing a working and learning environment that supports the self-realization of its members.

During the academic year 2013/2014, a total of 59,998 students studied at Estonian higher education establishments. The highest number of students studied in UT (26% or 15,785 students) and TUT (22% or 12,903 students) (See Figure 9). TU has the third-highest number of students (17% or 9,971 students). Compared to previous years there is an overall decrease in the number of students in higher education, as well as in all public universities. The biggest changes in student numbers took place in professional higher education due to the amalgamation of pre-school education and social work study programmes with bachelor study programmes bearing the same name (See Figure 10). The decrease in the number of students was also influenced by the increase in the number of graduates. In autumn 2013, there was also a rapid increase in the number of students who disrupted their studies due to being admitted to a free student place in another study programme or at another educational establishment. The number of foreign students has increased to 324 in 2013.

TLÜ/TU 17%

teised kõrgkoolid/ others 25% EMTA/EAMT 1% EKA/EAA 2%

TÜ/UT 26%

EMÜ/EULS 7% TTÜ/TUT 22%

Joonis 9. Tallinna Ülikooli ja teiste avalik õiguslike ülikoolide üliõpilaste osakaal kogu üliõpilaskonnast 2013/2014 õppeaastal (www.haridussilm.ee seisuga 10.11.2013) Figure 9. Student numbers at TU and other public universities as a percentage of the total number of students for the academic year 2013/2014 (As of 10.11.2013, source: www.haridussilm.ee) 12000

324

10000

8000

279 2641

6000

377

375

2756

2870

172

275

370 2789

300 250 200

162

150

4000

5979

6332

7076

6857

2000 0

350

100 50

2010

2011

2012

2013

III aste (DOK(/ III level (DOC) II aste (MA; integreeritud õpe)/ II level (MA, integr) I aste (BA, rkh) / I level (BA, prof) välisüliõpilaste arv/ number of international students

Joonis 10. TLÜ üliõpilased aastatel 2010–2013 Figure 10. Numbers of TU students at different levels of education and international students in 2010-2013

2013/2014 õppeaastal võeti Eestis vastu 14 606 kõrgharidustasemel õppijat (vt joonis 11). Vastuvõetud üliõpilaste osakaal oli kõige suurem Tartu Ülikoolis (25% – 3697 üliõpilast), Tallinna Tehnikaülikoolis (22% – 3147 üliõpilast) ning Tallinna Ülikoolis (19% – 2809 üliõpilast). Võrreldes eelmise õppeaastaga on vastuvõetud üliõpilaste arv kasvanud TLÜs ja EKAs, vähenenud TÜs, TTÜs, EMTAs. Stabiilne on vastuvõetute arv olnud EMÜs. Tallinna Ülikooli vastuvõtukorraldust muudeti 2013. aastal suurel määral seoses 01.01.2013 jõustunud Ülikooliseaduse muudatustega. Kandideerimisel ei eristatud enam riikliku koolitustellimuse ning riigieelarveväliseid õppekohti. Eestikeelsetel täiskoormusõppe õppekavadel hindas ülikool oma õpetamisvõimekust ning kehtestas tasuta õppekohtade piirmäärad. Piirmäärade leidmisel analüüsiti varasemate aastate vastuvõtu tulemusi ning vastuvõetud ja lõpetanud üliõpilaste arvu suhet. Nii toimusid tasuta õppekohtade arvus kõikides õppevaldkondades suured muutused (vt joonis 12). Võrreldes eelmiste aastatega oli teisiti see, et esmakordselt said tasuta õppekohtadele kandideerida riigieksami tulemuseta kandidaadid, kelle vastuvõtupallid kujunesid vastuvõtueksami tulemuse põhjal. Ainult vastuvõtueksami alusel immatrikuleeriti 186 üliõpilast. Esimesel ja teisel kõrgharidusastmel esitati 9244 sisseastumisavaldust, mis on 92 avaldust rohkem kui 2012. aastal. Bakalaureuseõppes olid sisseastujate hulgas populaarsed õigusteadus (561 avaldust), psühholoogia (533) ja riigiteadused (403) ning magistriõppes organisatsioonikäitumine (200), õigusteadus (159) ja kommunikatsioon (149). Doktoriõppes esitati kõige enam avaldusi kultuuride uuringute (18) ja kasvatusteaduste õppekavadel (16). Ülikooli eesmärkidega on kooskõlas suundumus, et bakalaureuseõppesse immatrikuleeritud üliõpilaste osakaal kõigi vastuvõetute hulgas vähenes ning magistriõppes suurenes (vt joonis 13). Ülikooli immatrikuleeritud üliõpilaste kolme parima riigieksami keskmise tulemuse kohta selgus, et 39% immatrikuleeritud üliõpilastest oli see kõrgem kui 75 punkti. Kõige paremad tulemused olid geoökoloogia (83,22), inglise keele ja kultuuri (82,04) ja antropoloogia (80,8) õppekavadele immatrikuleeritud üliõpilastel. Võrdluses teiste ülikoolidega on TLÜsse vastuvõetute kolme parima riigieksami keskmine paraku üks madalamaid. 2013. aastal katkestas õpingud Tallinna Ülikoolis 1679 üliõpilast, mis moodustab üliõpilaste koguarvust 16,8%. Võrreldes teiste avalik-õiguslike ülikoolidega on TLÜ näitaja keskmine. Kõrgema katkestamiste osakaaluga on TTÜ ja EMÜ, madalam on see näitaja EKAs ja EMTAs (vt joonis 14).

EMTA/EAMT 1% EKA/EAA 2%

teised kõrgkoolid/others 23%

EMÜ/EULS 8% TLÜ/ TU 19%

TÜ/UT 25%

TTÜ/TUT 22%

Joonis 11. Vastuvõetud üliõpilaste osakaal (www.haridussilm.ee seisuga 10.11.2013) Figure 11. Percentages of admitted students (as of 10.11.2013, source: www.haridussilm.ee)

In the 2013/2014 academic-year, 14,606 students were admitted to degree programmes in Estonia (See Figure 11). The biggest percentage of students were admitted to UT (25% or 3,697 students), TUT (22% or 3,147 students) and TU (19% or 2,809 students). Compared to the admissions of previous academic year the number of admitted students has increased in TU and EAA, and decreased in UT, TUT, EAMT. The admittance to EULS has remained stable. Significant changes took place in TU admission procedures in 2013 due to amendments in the Universities Act that entered into force 01.01.2013. State commissioned and non-state commissioned student places were no longer differentiated when applying to the university. On full-load Estonian study programmes the university assessed its teaching capacity and established the limits for free student places. The limits were decided by analysing admission results of previous years and the ratio of students who were admitted and who graduated. As a result, noticeable changes took place in the number of free student places in all study fields (See Figure 12). The difference in comparison to previous years was that, for the first time, candidates without a state exam result could apply for free student places. Their admission mark was formed on the basis of an admission exam- 186 students were matriculated solely on the basis of an admission exam.

On the first and second level of higher education 9,244 applications were submitted, which represents an increase of 92 applications compared to last year. The more popular subject fields at the bachelor study level were law (561 applications), psychology (533) and political sciences and governance (403). At the master study level, the most popular specialisations were organisational behaviour (200), law (159) and communication (149). At the doctoral study level, the most popular study programmes were culture studies (18) and educational sciences (16). The trend, where the proportion of people matriculated to bachelor study compared to the total number of admitted persons decreased, and the proportion of people admitted to master study programmes increased, is in compliance with the university objectives (See Figure 13). When looking at the average result of the three best state exam results of students who matriculated to the university, the results show that for 39% of the matriculated students it was higher than 75 points. The highest results belonged to students matriculated to study programmes of landscape ecology (83.22), English language and culture (82.04) and anthropology (80.8). Unfortunately it became evident that in comparison to other universities the average

Tervis ja heaolu/ Health and well-being

360

Teenindus/ Service

Sotsiaalteadus, ärindus ja õigus/ Social sciences, business and law

126

76 58

Loodus- ja täppisteadused/ Natural and exact sciences Humanitaaria ja kunstid/ Humanities and Arts

593

277

Haridus/ Education

798

134

467

232

100

2013

2012

200

300

400

500

600

700

800

900

Joonis 12. Tasuta õppekohtade arv aastatel 2012 ja 2013 valdkondade kaupa

Figure 12. Numbers of free student places in 2012 and 2013, by study fields

Eksmatrikuleerimise põhjus oli 56% juhtudest üliõpilase sooviavaldus, 18% õppevõlgnevus ja 16% õppeteenustasu tähtajaks mitte tasumine. Õppeosakond analüüsis akadeemilise puhkuse ja eksmatrikuleerimise vahelist seost. Vaadeldi aastatel 2008. ja 2009. immatrikuleeritud üliõpilaste õppetööalast käitumist. Selgus, et 24% sel ajal immatrikuleeritud üliõpilastest oli võtnud akadeemilise puhkuse. 2013. aasta sügiseks oli akadeemilise puhkuse kasutajatest 43% eksmatrikuleeritud, 19% jõudnud lõpetamiseni, ülejäänud jätkuvad õpinguid (sh viibivad akadeemilisel puhkusel). Leiti, et akadeemilise puhkuse kasutamise ja õpingute katkestamise vahel on seos ning üliõpilaste nõustamine akadeemilisele puhkusele siirdumise eel on väga tähtis. Et üliõpilased seda probleemi teadvustaks, suunatakse ÕISis akadeemilise puhkuse avalduse esitanud üliõpilane nõustamisele. 2012/2013 õppeaastal oli Eestis 10 867 kõrgharidusõppe lõpetajat, mis on ligi 500 üliõpilast vähem kui eelmisel õppeaastal. Tallinna Ülikooli lõpetajad moodustasid 16% kõikidest lõpetajatest (1786) (vt joonis 15). TLÜ lõpetajate arv on võrreldes eelmiste aastatega tõusnud. Seda eelkõige Pedagoogilise Seminari liitumise tõttu, kus on senisest enam rakenduskõrgharidusõppe lõpetajaid (vt joonis 16). Vähenenud on nii bakalaureuse- kui magistriõppe lõpetajate arv. Doktoriõppe lõpetajate arv on 2013. aastal võrreldes varasemaga kõrgeim. Nominaalajaga lõpetajate osakaal on kõige kõrgem rakenduskõrgharidusõppes (90%). Bakalaureuse- ja magistriõppes on nominaalajaga lõpetajate

osakaal aastate lõikes kõikuv. Bakalaureuseõppes on nende osakaal langenud (varem 55%, nüüd 46%), magistriõppes pisut tõusnud (varem 44%, nüüd 48%). Koostöös üliõpilaste esindajatega loodi stardistipendium, mille eesmärk on toetada Tallinna Ülikooli esimese õppeaasta edukaid üliõpilasi, kes on majanduslikes raskustes. 2013. aastal otsustati määrata 34 stardistipendiumit summas 50 eurot kuus terveks aastaks.

4.2 TÖÖTAJAD Tallinna Ülikoolis oli 31.12.2013 seisuga 970 töötajat, kellest 47% olid akadeemilised töötajad (vt joonis 17). Võrreldes 2012. aastaga on töötajate arv mõnevõrra vähenenud, kuna 2013. aastal lõppes mitu projekti ja lepingut, mida otsustati mitte jätkata. Kõige rohkem akadeemilisi töötajaid on humanitaaria ja kunstide valdkonnas (167) ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse valdkonnas (112) (vt joonis 18). Akadeemilistest töötajatest moodustavad teadustöötajad 29%. Teadustöötajate osakaal on kõige suurem loodus- ja täppisteadustes (54%). Kõige suurem on õppejõudude osakaal hariduse valdkonnas. Akadeemilistest ametikohtadest on suurim muutus toimunud nooremteadurite hulgas, kelle osakaal on suurenenud. Teistel ametikohtadel on töötajate osakaal jäänud samaks või pigem vähenenud. Nii moodustavad professorid ja juhtivteadurid akadeemilistest töötajatest 13% ning dotsendid ja vanemteadurid 27% (vt joonis 19).

3500 3000 2500

814

811

744

871

2008

1963

2002

1967

2010

2011

2012

2013

2000 1500 1000 500 0

III aste (DOK(/ III level (DOC) II aste (MA; integreeritud õpe)/ II level (MA, integr) I aste (BA, rkh) / I level (BA, prof)

Joonis 13. Vastuvõetud üliõpilaste arv kõrgharidusastmete kaupa aastatel 2010–2013 Figure 13. Number of admitted students by study levels, in 2010-2013

result of the three best state exam results of students admitted to TU is one of the lowest. In 2013, there were 1,679 events of interrupted studies, which represent 16.8% of students. This indicator is average in comparison to other public universities. TUT and EULS have a higher percentage of interrupted studies and EAA and EAMT have a lower percentage. (See Figure 14) A total of 56% of the deletions from the matriculation register took place at the request of the student, with 18% due to failure to pay study costs and 16% for failure to pay tuition fees in due time. In the accounting year, the correlation between academic leave and deletion from the matriculation register was analysed. The study-related behaviour of students who matriculated in 2008 and 2009 was observed. The results show that 24% of the students deleted from the matriculation register in the given year were granted academic leave. By autumn 2013, 43% of the students who had taken academic leave were deleted from the matriculation register, 19% had graduated and the rest continue their studies (including those who remain on academic leave). It was concluded that there is a significant relation between taking academic leave and interrupting studies and it becomes obvious that student counselling prior to taking academic leave is very important. In order to increase student awareness, a change was implemented in the Study Information System that directs the student to counselling when an application for academic leave is submitted.

In the 2012/2013 academic-year, there were 10,867 graduates in Estonian higher education, which is a decrease of 500 graduates compared to the prior year. TU graduates accounted for 16% of all graduates (1,786) (See Figure 15). The number of TU graduates has increased in comparison to previous years, but this is mainly due to the amalgamation of the Pedagogical Seminar, which means there are more graduates of professional higher education than previously (See Figure 16). The number of both bachelor and master study graduates has decreased. This year the number of doctoral study graduates is higher than in previous years. The percentage of students who graduated within the standard period of time is the highest in professional higher education (90%). In bachelor and master study the percentage of students graduating within the standard period of time varies in different years. For example, in bachelor study, the percentage has decreased (from 55% to 46%), but in master study there is a small increase (from 44% to 48%). A Start scholarship was established in cooperation with student representatives for supporting successful first year students of TU who are experiencing economic difficulties. In 2013, 34 Start scholarships were granted in the amount of €50 per month for a period of one year.

teised/others

2951

EKA/EAA 2%

25,0% 20,3%

20,0% 15,0%

17,8%

12,3%

16,8% 11,9%

EMTA/ EAMT 2%

EMÜ/ EULS 7%

16,4%

10,5%

10,0%

teised/others 27%

TLÜ/ TU 16%

5,0% 0,0%

TÜ/ UT 28% Joonis 14. Õpingud katkestanud üliõpilaste osakaal üliõpilaste koguarvust Eesti kõrghariduses 2013. aastal (www.haridussilm.ee) Figure 14. Percentage of students in Estonian higher education in 2013 with interrupted studies (Source: www.haridussilm.ee)

Tallinna Ülikooli akadeemiliste töötajate keskmine vanus on 47. Naiste osakaal akadeemiliste töötajate hulgas on 62%, seega töötab ülikoolis 281 naist ja 173 meest. Kõigi akadeemiliste ametikohtade töötajate keskmine kogupalk2 on 1420 eurot, mis on madalam kui TÜs (1530) ja TTÜs (1803), kuid kõrgem kui EMÜs (1275). Kui võrrelda keskmist kogupalka samade ülikoolidega ametikohtade lõikes, siis vanemteaduri, teaduri ja nooremteaduri keskmine kogupalk on TLÜs võrreldes TÜ ja TTÜga kõige kõrgem, kuigi vahed ei ole märkimisväärsed. Mitteakadeemilisi töötajaid on TLÜs kokku 516. Mitteakadeemilistest töötajatest 70% töötavad akadeemilistes üksustes ja teadus-arendusasutustes, sh Akadeemilises Raamatukogus (71,1 töötajat täistööaja arvestuses). Ülikooli keskteenistustes töötab 25% mitteakadeemilistest töötajatest (vt tabel 2).

2 Kogupalk sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiaid, tulemustasusid, seadusest tulenevaid lisatasusid ning muid tasusid nagu teenuse osutamise lepingute alusel makstud tasud, puhkusetasud, hüvitised, stipendiumid, patendi- ja autoritasud jms.

TTÜ/ TTU 18%

Joonis 15. Lõpetajate osakaal Eesti kõrghariduses 2012/2013 õppeaastal (www. haridussilm.ee) Figure 15. Percentages of graduates in Estonian higher education in the academic year 2012/2013 (Source: www.haridussilm.ee)

Tabel 2. Tugitöötajate jaotus

Töötajate arv täistööaja arvestuses Keskteenistused

143,2

Akadeemilised (all)üksused (ilma teadusja arendusasutusteta)

196,58

Teadus- ja arendusasutused3

155,9

Muud üksused (Avatud Ülikool, Täiendõppekeskus, EPAM, kirjastus)

20,95

Mitteakadeemilise töötajate keskmine kogupalk oli 2013. aastal 1105 eurot, mis on samal tasemel vastava näitajaga TTÜs (1121), kuid kõrgem kui TÜs (932) ja EMÜs (869). 2013. aastal kuulutati välja 137 akadeemilise ametikoha täitmise konkursid, millel osales kokku 166 inimest, kellest konkursile lubati 149, sh kuus välismaalast. Keskmine konkurss akadeemilisele ametikohale oli 1,25, mis on mõnevõrra kõrgem kui eelmisel aastal.

4.2 EMPLOYEES A total of 970 people are employed at TU; of these 47% are academic employees (See Figure 17). The number of employees has somewhat decreased, because in 2013 several projects and agreements ended and continuation was not possible for various reasons. The largest number of academic employees is in the field of humanities and arts (167) and social sciences, business and administration (112) - see Figure 18. Research workers constitute 29% of the academic staff. The percentage of research workers is highest in the natural and exact sciences (54%). The percentage of teaching staff is the highest in the field of education. The biggest changes in regard to academic employment positions have to do with the position of early-stage researcher, where the percentage of employees has increased. In other positions, the percentages of employees have remained the same or have even decreased. Thus, professors and research professors account for 13% of the academic staff and associate professors and senior research fellows account for 27% (See Figure 19). The average age of a TU academic employee is 47 years. The percentage of women among academic employees is 62%, which means that 281 women and 173 men are employed at TU. The average whole salary1 is €1,420, which is lower than for UT (€1,530) and TUT (€1,803), but higher than for EULS (€1,275). When comparing the average whole salary with the same three universities by employment positions, then for the positions of senior research fellow, research fellow and early-stage researcher, the average whole salary in TU is higher than in UT and TUT; however, the comparative difference between the universities is not significant. A total of 516 employees work in non-academic positions. Of the non-academic staff, 70% work in academic units, research and development institutions including the Academic Library (71.1 employees work full time). 25% of non-academic employees work in administrative units (See Table 2).

Table 2. Division of support staff

Number of full-time employees Administrative units

143.20

Academic (sub)units (without research and development institutions)

196.58

Research and development institutions2

155.90

Other units (Open University, Continuing Education Centre, Estonian Pedagogical Archives and Museum, Press)

20.95

The average whole salary of non-academic employees in 2013 was €1,105, which is the same as the corresponding indicator for TUT (€1,121), but higher than for UT (€ 932) and EULS (€869). In order to fill the academic positions, a competition for 137 positions was announced in 2013 and 166 candidates submitted their applications; 149 candidates, including 6 foreigners, entered the competition. The average competition for an academic position was

1 Whole salary includes the basic salary, additional pay, bonuses, performance pay and additional remuneration arising from law as well as other remuneration such as remuneration from service contracts, holiday pay, compensations, scholarships, patent fees, authors’ remuneration and others. 2 The Academic Library, the Estonian Institute for Futures Studies, the Estonian Institute of Demography, the Institute of Ecology, the Institute of History, the Institute of International and Social Studies.

2000

1200

1800

1600

1400 1200 1000

512

554

877

600 862

991

936

200 0

8 2010 RAK/ prof

44 2012

35 2011 BA

321 2013

DOK/DOC

Kandideerijate keskmise arvu tõus oli seotud eelkõige suurenenud konkurssidega õpetaja, assistendi ja lektori ametikohtadele (vastavalt 1,57; 5,0; 1,38). Tavapärasest rohkem oli kandidaate baltisaksa ajaloo ja kultuuri assistendi (AI) ning filosoofia lektori (EHI) ametikohale. Konkurss dotsendi ja professori ametikohtadele on olnud stabiilne, kuid 2013. aastal jäi täitmata kuus professori ja kaks dotsendi ametikohta. Mitteakadeemiliste ametikohtade täitmiseks toimus 31 konkurssi, millel osales 438 inimest. Atraktiivsemad ametikohad, kuhu oli üle 30 kandideerija, olid õppetöö koordinaator ja konverentside spetsialist. Suure konkursi põhjuseks oli ilmselt see, et nõuded ametikoha täitjale ei ole väga spetsiifilised. Samas on peaspetsialistide ametikohtade täitmine olnud palju keerulisem. Alustatud on tööotsijate andmebaasi loomisega. Nii on personaliosakonnal olemas info ülikoolis töötama sobivate inimeste kohta, kellele saab teha tööpakkumise avalikku konkurssi välja kuulutamata. Tallinna Ülikoolis on jätkuvalt kasvanud välismaalastest akadeemiliste töötajate osakaal (vt joonis 20). 2013. aastal töötas ülikoolis 27,2 välisõppejõudu ja 15,5 välisteadustöötajat. Sarnane välistöötajate osakaal on nüüdseks ka TÜ-s ja TTÜ-s, TLÜ osakaal ei ole enam kõige suurem.

541,5

516

428

460,5

454

2011

2012

2013

472

494

414

2010

400 200

Joonis 16. Lõpetajate arv kõrgharidusastmete kaupa aastatel 2010–2013 Figure 16. Number of graduates by levels of higher education in the period 2010-2013

800 600

401

800 400

548

1000

Mitteakadeemilised töötajad/ Non-academic staff Akadeemiline personal/ Academic staff

Joonis 17. Akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate arv aastatel 2010–2013 Figure 17. Numbers of academic and non-academic staff in 2010 – 2013

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus/ Social sciences, business and law Tervis ja heaolu/ Health and welfare

20 6

Tehnika, tootmine, ehitus/ 5 Technology, and engineering Humanitaaria ja kunstid/ Humanities and Arts

133

Loodus- ja täppisteadused/ Natural and exact sciences

Haridus/ Education

Õppejõud/ Teaching staff

64 0

4 50

100

150

200

Teadustöötajad/ Research staff

Joonis 18. Õppejõudude ja teadustöötajate arv valdkondade kaupa Figure 18. Members of teaching and research staff by activity field

1.25, which is somewhat higher than last year. The increase in the average number of candidates is mainly related to increased competition for the positions of teacher, assistant and lecturer (1.57; 5.0; 1.38 respectively). There were more candidates than usual for the positions of the assistant of Baltic German history and culture (Institute of History) and lecturer of philosophy (Estonian Institute of Humanities). Competition for positions of associate professor and professor was stable, but 6 professor positions and 2 associate professor positions remained vacant. A total of 31 competitions were announced to fill non-academic positions and 438 candidates submitted their applications. The more attractive positions with more than 30 candidates were study coordinator and conference specialist. The reason for significant competition may be due to the fact that requirements for the employee applying for the position are not specific, whereas the fulfilment of senior specialist positions is more specific and much more complicated. Initially, a database of people looking for employment was created. As a result of this, the Personnel Office has information regarding people who may be suitable candidates for university positions; a job offer can then be made without announcing a public competition. The percentage of foreigners working as academic employees has continually increased in the university (See Figure 20). There were 27.2 foreign lecturers and 15.5 foreign researchers working at the university. The percentage of foreign employees at UT and TUT is now similar to TU; as a result, TU no longer has the highest percentage. Anu Iho, Professor Emeritus Viive-Riina Ruus and Kaarel Zilmer were awarded a TU Badge of Merit for long-term service in developing the university. In 2013, for the first time, the title of the Most Valued Teacher was awarded on the basis of students´ evaluations and the following people received awards: »» The most valued member of the teaching staff of general and supporting subjects was Sirle Kivihall, a lecturer of English in the Language Centre; »» The most valued member of the teaching staff in the field of humanities was Merle Jung, an associate professor of German language didactics in the Institute of Germanic and Romance Languages and Cultures; »» The most valued member of the teaching staff in the field of arts was Linda Elken, a lecturer of drawing methodology of the Institute of Arts; »» The most valued member of the teaching staff in the field of natural and exact sciences was Madis Lepik, associate professor of didactics of mathematics of the Institute of Mathematics and Natural Sciences;

»» The most valued member of the teaching staff in the Institute of Health Sciences and Sports was Natalia Cherneyko, a teacher of gymnastics; »» The most valued member of the teaching staff in the field of educational science was Tiia Õun, an associate professor of pre-school pedagogy in the Institute of Educational Sciences; »» The most valued member of the teaching staff in the field of social sciences was Tiia Tamm, a lecturer of the Institute of Social Work.

4.3 ACTIVITIES TARGETED AT THE STUDENT 4.3 BODY In 2013, the most significant activity was the inauguration of Student TV. This initiative is a web-based TV channel created by students and targeted at students. The operation started in autumn 2013 and broadcasts a weekly 15-minute news programme that covers topics related to university students. Commencing in spring 2014, the discussion programme FOCUS, which discusses important social topics, will be broadcast every 2 weeks. Student TV has attracted a

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0%

12% 40%

12%

13%

29%

27%

10%

8,5%

8,6%

9,4%

9,6%

8% 6%

53%

54%

52%

2010

2011

6% 1% 2012

5% 4% 2013

42%

Professor+juhtivteadur/ Professor+research professor

Dotsent+vanemteadur/ Associate professor +senior research fellow Lektor+teadur/ Lecturer + Researcher Assistent+õpetaja/ Assistant + Teacher Joonis 19. Akadeemiliste/töötajate jaotus aastatel 2010–2013 Nooremteadur Early-stage reasearcher Figure 19. Division of academic employees in 2010 – 2013

Tallinna Ülikooli teenetemärgiga tunnustati pikaajalise töö eest ülikooli arendamisel Anu Iho, emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi ning Kaarel Zilmerit. Esmakordselt jagati üliõpilaste hulgas enim hinnatud õppejõu tiitleid: »» üld- ja tugiainete hinnatuim õppejõud on Keelekeskuse inglise keele lektor Sirle Kivihall; »» humanitaaria valdkonna hinnatuim õppejõud on Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi saksa keele didaktika dotsent Merle Jung; »» kunstide valdkonna hinnatuim õppejõud on Kunstide Instituudi joonistamise metoodika lektor Linda Elken; »» loodus- ja täppisteaduste valdkonna hinnatuim õppejõud on Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi matemaatika didaktika dotsent Madis Lepik; »» tervise valdkonna hinnatuim õppejõud on Terviseteaduste ja Spordi Instituudi võimlemise õpetaja Natalia Cherneyko; »» kasvatusteaduste valdkonna hinnatuim õppejõud on Kasvatusteaduste Instituudi eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun; »» sotsiaalteaduste valdkonna hinnatuim õppejõud on Sotsiaaltöö Instituudi lektor Tiia Tamm.

12%

3,9%

4% 2%

TLU2011/ TLU2012/ TLU2013/ TU 2013/ TTU 2013/ EMU 2013/ TU2011 TU 2012 TU 2013 UT 2013 TUT 2013 EULS 2013

Joonis 20. Välismaalaste osakaal korraliste akadeemiliste töötajate hulgas TLÜs, TTÜs, TÜs ja EMÜs Figure 20. Proportion of foreigners among full-time academic employees in TU, TUT, UT and EULS

4.3 ÜLIÕPILASKONNALE SUUNATUD TEGEVUSED Üliõpilaskonnale suunatud tegevustest saab 2013. aastal esile tõsta Tudeng TV käivitamise, mis on tudengite loodud ja tudengitele suunatud veebipõhine telekanal. Tudeng TV-l on igal nädalal eetris kuni 15-minutiline uudistesaade. Saates käsitletakse tudengeid puudutavaid teemasid. Iga kahe nädala tagant on eetris ka 2014. aasta kevadel alustatud arutelusaade „Fookus“, mis tõstatab ühiskondlikult olulisi teemasid. Tudeng TV organisatsioon on poole aastaga kasvanud suureks klubiks, milles tegutseb umbes sada liiget erinevatelt erialadelt ja ülikoolidest. TLÜ tudengid saavad Tudeng TV-s sooritada ka praktikat. Saatel „Fookus“ on veebikeskkonnas üle 600 vaatamise ja uudistesaatel minimaalselt 400 ning maksimaalselt 2000 vaatamist. Veebikeskkonna vaatamistele lisanduvad sisetelevisioonid TLÜ, BFMi, Mereakadeemia, Lennuakadeemia ja EBSi kampustes. Tudeng TV laiendab oma tegevust ka teistesse Eesti kõrgkoolidesse, et kõnetada veelgi rohkem tudengeid ning kaasata neid oluliste teemade edastusse. 2013. aastal alustas tegevust TLÜ Üliõpilaskonna Fotoklubi. Klubis on praegu umbes 30 liiget, kellele korraldatakse ühispildistamisi, koolitusi ja pakutakse väljakutseid sündmuste jäädvustamisega. Fotoklubi on abiks TLÜ ühistunde tekitamisel, korraldades temaatilisi pildistamisi. Nii on tudengitel, töötajatel ja õppejõududel olnud võimalus jäädvustada sõbrapäev, lihavõttepühad vms tähtpäev omapärase fotoseina taustal.

large amount of interest and has grown into a sizeable club in less than 6 months and about one hundred members from different specialisations and different universities are now involved in its activities. TU students can also perform practice sessions using the Student TV. Currently, the TV show FOCUS has more than 600 viewings in the web environment and the news programme has at least 400 with up to 2,000 viewings. In addition, viewing in the web environment will include the internal televisions in the campuses of TU, BFM, the Maritime Academy, the Aviation Academy and EBS. The Student TV is also expanding its activity to other universities across Estonia to reach even more students and involve them in the discussion of important topics. In 2013, TU Student Union’s Photo Club commenced operation. At present, the Club consists of about 30 members for whom the club organises joint photo-ops, training sessions and also offers the challenge of capturing different events. The Photo Club also helps to create a feeling of unity in the university by organising thematic photography events. For example, the students, employees and members of the teaching staff have opportunities to create a Valentine´s Day,

Easter holiday or other anniversary on the background of an original photo wall. In autumn 2013, the number of students participating in student councils doubled. Currently, almost all academic units (except Catherine´s College, the Institute of Ecology, and the Institute for Population Studies) have a student council that provides internal protection for the interests and rights of students, that raises study quality and organises leisure activities. In order to improve the operation and promote continual development of the student councils, a student council coordinator position has been created within the Student Union. The student council coordinator assists the various student councils in their activities and development. In spring 2013, the Student Union organised the Green Week that was full of events popularising a green and healthy lifestyle. There were about 500 participants in the Green Week, and the event was broadcast in different media issues. There were active events (a biking trip, orientation) as well as events in lecture form (lectures, performances, discussion circles) and others. In the 2013 Green University initiative, the focus was placed on garbage sorting. Cooperation was started with Eesti Pandipakend, as a result of which garbage and trash can be separated and collected by types in the university. Several ideas on how to encourage the university to become more resource-efficient were submitted by TU in the Negavatt competition organised by KIK (Environmental Investment Centre). The idea of collecting waste by types was accepted. The Student Union Sports Club organises hobby sports in TU, for example the TU Cup Tournament, which is a sports entertainment event in which the TU students, members of teaching staff, employees and alumni participate. The aim of the tournament is to offer participants a comprehensive programme of sports and relaxing entertainment, and also to popularise sports activity. The Sports Club cooperates with the Estonian Academic Sports Association and coordinates student championships internally, including the SELL games, the Summer Games of students in Kääriku as well as the Student Ball event. Through the Sports Club, TU students receive discounts at public running events such as: The SEB Tallinn Marathon, the Student Run and the May Run. In 2013, the Student Union also started the Circuit Training project. Circuit training takes place at the TU gym on Monday and Wednesday evenings. A student who is professionally engaged in sports offers joint training sessions for about 30 students. Since the autumn there has been an opportunity to play table tennis for free in the Student Union rooms. The TU Student Union Cheerleaders commenced their activities in 2013.

2013. aasta sügisel kahekordistus üliõpilasnõukogudes tegutsevate tudengite arv. Nüüd on peaaegu kõigis akadeemilistest üksustes (v.a Katariina Kolledž, Ökoloogia Instituut, Demograafia Instituut) olemas üliõpilasnõukogu, kes tegeleb instituudi tudengite huvide ja õiguste kaitsmisega, õppekvaliteedi tõstmise ja vaba aja korraldamisega. Üliõpilasnõukogude parema toimimise ja pideva arengu tagamiseks töötab Üliõpilaskonnas üliõpilasnõukogude koordinaator, kes aitab üliõpilasnõukogusid nende tegevustes ja arengus. 2013. aasta kevadel toimus Üliõpilaskonna korraldatud Roheline Nädal, mis oli täis sündmusi, kus populariseeriti rohelisi ja tervislike eluviise. Rohelisel Nädalal oli u 500 osalejat, sündmust kajastati meediaväljaannetes. Oli nii aktiivseid (rattamatk, orienteerumine) kui loengu vormis sündmusi (esinemised, aruteluringid) jms. Rohelise ülikooli valdkonnas keskenduti 2013. aastal prügisorteerimisele. Alustati koostööd Eesti Pandipakendiga, millele tulemusel on ülikoolis võimalik liigiti koguda pandipakendeid. Tallinna Ülikoolist esitati KIKi korraldatavale Negavatti konkurssile ideid, kuidas muuta ülikooli ressursisäästlikumaks. Edasi pääses jäätmete liigiti kogumise idee. Harrastussporti korraldab Tallinna Ülikoolis Üliõpilaskonna Spordiklubi. TLÜ Üliõpilaskonna Spordiklubi tegeleb näiteks TLÜ Karikaturniiri korraldamisega. Tallinna Ülikooli Karikaturniir on sportlik-meelelahutuslik üritus, milles osalevad TLÜ tudengid, õppejõud, töötajad ja vilistlased. Turniiri eesmärk on pakkuda osalejatele pingelist sportlikku ja lõõgastavat meelelahutuslikku programmi, samuti populariseerida sportlikku tegevust. Spordiklubi teeb koostööd Eesti Akadeemilise Spordiliiduga ja koordineerib TLÜs üliõpilasmeistrivõistlusi, TudengiPalli sündmust, SELLi mänge, Üliõpilaste Suvemänge Käärikul. Läbi Spordiklubi saavad TLÜ tudengid soodustust rahvajooksudel (SEB Tallinna Maraton, Tudengijooks, Maijooks). Üliõpilaskond alustas 2013. aastal ka Ringtreeningu projektiga. Esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti toimuvad TLÜ jõusaalis ringtreeningud. Professionaalselt spordiga tegelev tudeng pakub ühistreeningut umbes 30 üliõpilasele. 2013. aasta sügisel loodi ülikooli kampuses Üliõpilaskonna ruumide juures võimalus mängida tasuta lauatennist. 2013. aastal alustasid tegevust TLÜ Üliõpilaskonna Tantsutüdrukud. Alustati turniiriga „Mäng mäluga“. See on Tallinna Ülikooli mälumänguturniir, mida aitavad Üliõpilaskonna Spordiklubil korraldada instituutide üliõpilasnõukogud. Iga kuu on vähemalt üks „Mäng mäluga“ etapp, mille teema tuleneb korraldava üliõpilasnõukogu instituudis õpitavatest erialadest. Nii on olnud teemasid näiteks tehnoloogiast, ühiskonnast ja loodusest. Üliõpilaskonna eestvedamisel sai loodud TLÜ esindusvõistkondade fännklubi, mis koondab spordist huvitatuid tudengeid, kes ela-

vad kaasa TLÜ esindusvõistkondadele. Fännklubi edastab infot mängude toimumise kohta ning aitab kaasa mängijate motivatsioonile.

4.4 PERSONALIJUHTIMINE Lähtudes ülikooli arengukava prioriteedist suurendada tasustamise konkurentsivõimet, jätkusid ettevalmistused tasustamissüsteemi korrastamiseks ja uuendamiseks. Selleks viidi läbi mitteakadeemiliste ametikohtade hindamine ja palgakomisjonis analüüsiti ülikooli tasustamisvaldkonna probleeme. Ametikohtade hindamisega antakse erinevatele töödele omavaheline suhteline väärtus, mille alusel saab võrrelda ka nende tasustamist. Palgakomisjoni moodustas rektor ülikooli töötajatest, et otsida lahendusi tasustamisvaldkonna probleemidele ning pakkuda lahendusi. Komisjoni töö tulemusena koostati ettepanekud ülikooli palgapoliitiliste põhimõtete kohta ning viimastest lähtudes töötati välja töötasustamise eeskirja uus redaktsioon. Eeskirja vastuvõtmine jääb 2014. aastasse. Personaliarenduse valdkonnas uuendati uue töötaja koolituse formaati jagades selle kahte ossa. Sissejuhataval koolitusel tutvustatakse ülikooli tegevusvaldkondi ning arengusuundi, kuulatakse ühe töötaja lugu „Minu ülikool“, räägitakse mentorluse võimalustest ja tehakse ülikoolilinnakus ringkäik. Oktoobris toimunud koolitusel osales 21 inimest, kelle tagasiside oli positiivne. Koolituse teises osas tutvustati ja õpiti kasutama ülikooli infosüsteeme ja andmebaase (välis- ja siseveeb, Webdesktop, õppeinfosüsteem, ASIO) Esmakordselt toimusid juhtide arenguseminari kõrval ka keskteenistuste töötajatele suunatud seminarid: »» kevadseminaril (47 osalejat) käsitleti ülikooli teenuste kvaliteeti, töötajate rahulolu, ametikohtade hindamist ja ülikooli sisekoolitust, samuti kõrgharidusreformi, dokumendihalduse muudatusi ja projektide haldamist; »» sügisseminaril (51 osalejat) olid teemadeks 2014. aasta tegevuskava ja eelarve koostamine, rahvusvahelistumine, sise- ja välisveebi arenguvõimalused, dokumentide korrektsus, samuti tutvustati ülikooli palgakomisjoni ettepanekuid palgapoliitika kohta. Akadeemilistele töötajatele korraldati programmi „Primus“ raames 88 koolitust-seminari, millest võttis osa 1639 osalejat, sh 1267 osalejat TLÜst ja 363 teistest kõrgkoolidest. Sel aastal pakuti välisõppejõududele rohkem koolitusi kui varem. Lisaks eesti keele koolitusele oli välisõppejõududel võimalik osaleda spetsiaalselt neile suunatud koolitustel „Teaching in Estonian Higher Education“ ja „Effective teaching of STEM“ ning väliskoolitajate läbiviidud koolitustel „Innovation training“ ja „Teaching Qualitative Research in Social Sciences“, kuhu olid oodatud kõik akadeemilised töötajad.

The tournament “Mäng mäluga” (Engl. Game with memory) was initiated. This is a TU quiz tournament organised by the Student Union Sports Club with the help of the student councils of the institutes. At least one stage of the game takes place each month; the topics are developed from specialisations taught at the organising institute. For example, there have been topics from the fields of technology, society or nature. The Student Union initiated the creation of the TU Fan Club for representation teams, which brings together students who are interested in sports and are fans of the various teams representing TU. The Fan Club communicates information about game schedules and students in the Fan Club contribute to the motivation of players.

4.4 PERSONNEL MANAGEMENT In view of the priority of the university development plan to increase competitiveness in the area of remuneration, preparations continued for re-organising and updating the remuneration system. To facilitate this, an assessment of non-academic employment positions was carried out and problems of the university remuneration system were analysed by the Salary Committee. In assessing employment positions, a relative mutual value is assigned to different jobs, on which basis remuneration can also be compared. The Rector formed a Salary Committee selected from university employees in order to find solutions for the problems in the remuneration field. As a result of the work of the committee, proposals were compiled according to the remuneration principles of the university and, based on these proposals a new redaction of Remuneration Regulation was developed. Adoption of the rules was deferred until the year 2014. In the field of personnel development, the format of new employee training was re-implemented. The university fields of activity and development courses were introduced, the story of “My University” by one employee was listened to, opportunities of mentorship were discussed and a tour of the campus was organised. A total of 21 people participated in the training in October and gave positive feedback. For the first time, alongside the development seminar for managers, seminars aimed at administrative workers also took place: »» In the spring seminar, the quality of university services, employee satisfaction, assessment of employment positions and university internal training were reviewed as well as the higher education reform, changes of document management and project administration. A total of 47 participants took part. »» In the autumn semester, the development plan of 2014 and budget compilation, internationalisation, development options of internal and external web, and accuracy of documents were

discussed and the university Salary Committee´s proposals on remuneration policy were introduced. A total of 51 participants took part. A total of 99 training seminars with 1,639 participants (including 1,267 from TU and 363 from other universities) were organised within the Primus programme for academic employees. This year, more training was offered to foreign members of teaching staff in comparison to previous years. In addition to instruction in the Estonian language, foreign members of the teaching staff could participate in special training events: “Teaching in Estonian Higher Education” and “Effective teaching of STEM”, as well as training in English conducted by foreign trainers “Innovation training” and “Teaching Qualitative Research in Social Sciences”, where all academic employees were welcome. One of the most important developments in offering development opportunities for university employees was the initiation of the internal training system where training and seminars planned for administrative units, possible internal trainers and training needs of units were mapped, including the expectations of training offered

Ülikooli töötajatele arendusvõimaluste pakkumisel oli uus samm sisekoolituste süsteemi käivitamine, mille raames kaardistati sügissemestri alguses keskteenistuste kavandatavad koolitused ja seminarid, võimalikud sisekoolitajad ning üksuste koolitusvajadused, sh ootused teiste üksuste pakutavate koolituste suhtes. Personali arendus- ja mobiilsuskeskus toetas koolituste korraldamist ning ühiselt lepiti kokku edasine tööjaotus, kus üksuse korraldatava sündmuse eest vastutab üksus ning keskuse vastutada on üldkoolitused ning üksuste toetamine ja nõustamine. 2013. aasta lõpus said ülikooli keskteenistuste sisekoolitajad esimest korda kokku ning kaardistasid ühiselt oma koolitusvajaduse. 2014. aastaks on kavandatud kuus sisekoolitajate koolitust. Sisekoolitajate võrgustiku tööst võtab osa ligikaudu 15 ülikooli töötajat ning koolitused viivad läbi ülikooli üksuste töötajad. Lõppes personaliarendussüsteemi loomist toetav projekt „Tervikliku ja kaasaegse personaliarendussüsteemi rakendamine Tallinna Ülikooli töökorralduse ja juhtimisprotsesside arendamisel“. Projekt algas 2011. aasta septembris. Projekti eesmärk oli luua kõiki ülikooli töötajaid kaasav terviklik personaliarendussüsteem ja tarkvaraline lahendus selle süsteemi toetamiseks. Projekti raames loodi töötaja tööülevaate veebikeskkond, mida on plaanis laiemalt katsetada 2014. aastal ning võtta ülikoolis kasutusele 2015. aastal. Personalitöö regulatsioonides muudeti 2013. aastal töösuhete eeskirja ja töötasustamise eeskirja. Töösuhete eeskirjas muudeti akadeemilise konkursi väljakuulutamise aega, dokumentide esitamise perioodi pikkust, kandideerimisnõuete esitamist ametikirjelduses, kandideerimisdokumentide esitamise korda, ekspertide arvu ja kinnitamise korda, hääletamise protseduurireegleid ning täpsustati ametikohtade ametinõudeid. Muudatusi oli ette valmistatud rohkem, vastavalt aasta jooksul valdkonnanõukogudelt jm kogunenud ettepanekutele, kuid nende tegemine lükati edasi 2014. aastasse. Töötasustamise eeskirja suurem muudatus oli akadeemiliste ametikohtade töötasu miinimummäärade tõstmine. Miinimumtasumäärad suurenesid alates 1. septembrist 2013 ligikaudu 10% ning see puudutas 254 aktiivse töölepinguga töötajat 14 akadeemilises üksuses. Kevadel algatati ülikooli ja ametiühingu vahel 2002. aastal sõlmitud kollektiivlepingu ülesütlemine. Suur osa lepingus kokkulepitust ei vastanud enam kehtivatele tööõigust reguleerivatele õigusaktidele ning lepingu edasine täitmine ei olnud seetõttu võimalik ega põhjendatud. Kollektiivlepingu kehtimisaeg lõppes septembris. Septembri lõpus esitas ametiühing ülikoolile ettepaneku alustada läbirääkimisi uue kollektiivlepingu sõlmimiseks. Poolte esindajad kohtusid esimest korda aasta lõpus vastastikuste seisukohtade ja soovide ärakuulamiseks, läbirääkimised jätkuvad 2014. aastal. Rektorite Nõukogu esindajana osales personalijuht Haridus- ja Teadusministeeriumi moodustatud komisjonis, mille ülesanne oli

ette valmistada õppejõudude ja teadustöötajate töösuhete regulatsiooni muudatused. Muudatuseks on üleminek tähtajaliste lepingute süsteemile, mis töösuhetes üldiselt kehtib. Ka akadeemiliste töösuhete korral lubatakse ajutisi lepinguid sõlmida vaid siis, kui töö iseloom on ajutine. Muudatused puudutavad nii ülikooliseadust kui teadusja arendustegevuse korralduse seadust ning on kavas jõustada 1. jaanuarist 2015. Personaliandmebaasi Virosoft arendused olid peamiselt seotud siseveebi kasutusele võtmise ning uue välisveebiga. Kuna töötajate kontaktide info liigub veebidesse Virosoftist, oli vaja olemasolevaid andmeid korrastada (nt lisada ametinimetused inglise keeles, need eelnevalt tõlkida) ja täiendada tehnilisi võimalusi andmete mugavamaks sisestamiseks. Muutus ühekordsete lisatasude vormistamise kord. Dokumendid ei liigu enam paberkandjal, vaid elektroonselt, mis muudab nende läbivaatamise kiiremaks. Tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas tehti riskianalüüsid kolmes instituudis, viies keskteenistuses ning rektoraadi büroo arhiivis, tervisekontrolli läbis 206 töötajat, sh 72 akadeemilist töötajat. Kuvariga tööks vajalike prillide kompensatsiooni maksti 50 töötajale. 2014. aastal on plaanis teha järgmist: »» Akadeemiliste ametikohtade täitmise ja atesteerimise põhimõtete ja korra muudatuste ettevalmistamine seoses akadeemiliste töötajate töösuhete tähtajatuks muutumisega 2015. aastal. »» Välistöötajate värbamise ja sisseelamise soodustamise ja töökorralduse analüüs, täiendavate tegevuste kavandamine ning läbiviimine. »» Tugipersonali ja alustava juhi mentorluse kavandamine. »» Akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate tasustamise analüüsimine.

by other units. The Personnel Development and Mobility Centre supported organisation of training and the future division of duties was agreed upon jointly. This means that a unit is responsible for an event, which they organise, and the Centre is responsible for general training and the support and counselling of units. At the end of 2013, for the first time, internal trainers of university administrative units came together and jointly mapped their training needs, and 6 consecutive training events of internal trainers have been planned for 2014. About 15 university employees participate in the internal network of trainers and the employees of different university units also conduct training events. The project “Implementation of a wholesome and modern personnel development system in developing TU work organisation and management processes” for supporting the creation of personnel development system, ended. The project started in September 2011 and ended in autumn 2013. The aim of the project was to create a wholesome personnel development system involving all university employees and a software solution for supporting the system. An employee work review environment was created within the framework of the project; more extensive piloting is planned for 2014 and implementation throughout the university in 2015. In 2013, amendments to both the Employment Relations Rules and Remuneration Regulation were implemented. In the Employment Relations Rules, the time for announcing academic competition, length of the period for submitting documents, presenting requirements for candidates in job descriptions, procedure for submitting application documents, number of experts and procedure of approval, procedure rules of voting were amended and the requirements for different employment posts were specified. More amendments were prepared on the basis of proposals submitted by the domain councils during the year, etc., but the rest of the amendments were postponed until 2014. The most significant amendment of the Remuneration Regulation was the increase of the minimum salary rates for academic positions. The minimum salary rates were increased from 1 September by approximately 10%, which affected 254 employees with active employment contracts from 14 academic units. In the spring, the termination of the collective agreement between the university and the trade union that was concluded in 2002 was initiated. A large part of that agreement is no longer in compliance with the current legal acts regulating employment rights and many of the binding agreements in it were no longer justified and in some cases, not even possible to carry out. The term of validity of the collective agreement ended in September. At the end of September the trade union made a proposal to the university to start negotiations for concluding a new collective agreement. Representatives of

parties met for the first time at the end of the year to discuss mutual attitudes and wishes, and negotiations will continue in 2014. The personnel manager participated as a representative of the Estonian Rectors’ Council in the committee formed by the Estonian Ministry of Education and Research. The committee’s task was to prepare amendments to the regulations applying to teachers and research staff. One of the changes is a transition from fixed-term employment contracts to the system which in general is valid in employment regulations. Also, temporary contracts can be concluded for academic employment relations only if the nature of the work is temporary. Changes are related to both the Universities Act and the Organisation of Research and Development Act and should be entered into force as of 1 January 2015. Development of the personnel database Virosoft was mainly related to implementation of the internal web and the new external web. As contact information of employees moves to webs from Virosoft, the existing data needs to be corrected (e.g. adding names of positions in English, and first translating these). Also, the completion of technical options for more user-friendly data entry was necessary. The procedure for formalising non-recurring additional pay was changed and because documents no longer move on paper but in electronic form, processing will be faster. In the field of work safety and healthcare, risk analyses were conducted in 3 institutes and 5 administrative units as well as in the archive of the Rector’s Office; 206 people passed a health examination, including 72 academic employees. 50 employees were paid compensation for glasses necessary for working with computer screens. Activities planned for 2014: »» Preparation of amendments to the principles and procedures of fulfilling academic positions, and attestation in relation to academic contracts being concluded for an unspecified term from 2015, »» Analysis of work organisation, promoting the enlistment and settlement process of foreign employees as well as planning and conducting additional activities, »» Planning mentorship for support staff and a new manager, »» Compiling remuneration analyses of academic and non-academic employees.

Võtmenäitajad:

2010

2011

2012

2013

Ülikooli siht 2014

Õpikud, populaarteaduslikud publikatsioonid, sh eesti keeles

–

181

194

158

Kasvav

Korraldatud konverentside, kultuuriürituste ja -sündmuste arv

–

122

334

357

Kasvav

5.1 TEADMUSSIIRDE ALANE TEGEVUS

5. ÜHISKONNA- SUHTED Ülikooli prioriteet: Ühiskonna rikastamine läbi teadmuse jagamise nii Eesti-sisestes kui rahvusvahelistes võrgustikes, otsustuskogudes, strateegilise planeerimise töörühmades ning pakkudes avalikke kultuuriüritusi ja -sündmusi.

2013. aastal sõlmis ülikool Eesti ettevõtjatega 44 lepingut. Rakendusprojektide ja teadmusteenuste tulu oli kokku ligi 2,5 mln eurot, eraettevõtete tellimustööde käive oli sellest ligi 170 000 eurot. Koostööst erasektoriga vähenes ülikooli tulu 2012. aastaga võrreldes 30%. Tulemusnäitajad vähenesid seetõttu, et teadmussiirde keskus töötas vähendatud koosseisus ning sügisel vahetus keskuse juht. Samuti avaldas mõju Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimuste muutus, millega suurendati teenusepakkujate arvu, st et teadmusteenuste pakkujate konkurents suurenes. Tallinna Ülikoolilt tellisid konsultatsiooni ja arendustöid näiteks Elering AS, PR Põhjarannik AS, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Lümfra OÜ, Ookami OÜ, IT Koolituskeskuse OÜ, OÜ Cumulus Consulting jpt. TLÜ andis üheksandat korda välja ettevõtliku teadlase ja ettevõtliku üksuse tiitli. 2013. aasta andmete põhjal saavutasid rakendusuuringute korraldamisel koostöös ettevõtete ja asutustega parimad tulemused Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuht Aado Keskpaik ning Ökoloogia Instituudi vanemspetsialist Valdo Liblik. Kõige ettevõtlikuma üksuse tiitlit jagasid Informaatika Instituut, Balti Filmi ja Meediakool ning Ökoloogia Instituut. Rakenduslike tööde konkursil hinnati koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kõige paremaks TLÜ Haapsalu Kolledži rakendusinformaatika üliõpilase Martin Turu töö „V-Ray materjalide ja valgustuse visualiseerimine filmi „Elavad pildid“ näitel“. Teise koha pälvis Elering ASi tellimisel ja TLÜ Psühholoogia Instituudi teaduri Grete Arro eestvedamisel teostatud uuring „Risti aleviku elanike hoiakud 330 kV elektriliini trassi asukoha võimalike variantide suhtes“. Tallinna Ülikool on traditsiooniliselt korraldanud seminare Tallinna Ettevõtluspäeval. Sel aastal esines Marika Ratnik kunstiteraapiapõhiste toodete teemal ning TLÜ Kammerkoor inspireeriva etteastega „Eesti MMM: Muusika Mis Müüb“.

Key indicators:

2010

2011

2012

2013

Study books, popularscientific publications, including those in Estonian

–

181

194

158

Number of conferences and cultural events organised

–

122

334

357

University aim 2014 Growing trend

Growing trend

5.1 KNOWLEDGE TRANSFER ACTIVITY

5. SERVICE TO SOCIETY University Priority: Enriching society through sharing knowledge with both Estonian and international networks, executive boards, and strategic planning work groups as well as through planning public cultural events and occasions.

The university concluded a total of 44 agreements with Estonian entrepreneurs in 2013. Altogether a profit of €2.5 million was received from applied projects and knowledge service; of this amount, €170,000 was derived from assignments ordered by private companies. Compared to 2012, profits from cooperation with the private sector decreased by 30%. The decrease in this indicator can be attributed to the fact that the Knowledge Transfer Centre operated with limited staff and in the autumn, the head of the centre was replaced. The decrease was also related to the change in the conditions of Enterprise Estonia (EAS) innovation shares supporting measure; the number of service providers was increased which resulted in greater competition between knowledge service providers. However, companies such as Elering AS, PR Põhjarannik AS, Danske Bank AS (Estonian branch), Lümfra OÜ, Ookami OÜ, IT Koolituskeskuse OÜ, OÜ Cumulus Consulting and many others ordered consultation and development work from TU. For the ninth occasion, TU awarded the titles of Entrepreneurial Research Fellow and Entrepreneurial Unit. Based on the data of 2013, Aado Keskpaik, Project Manager of the Estonian Institute of Futures Studies and Valdo Liblik, a senior specialist of the Institute of Ecology, achieved the best results in organising applied studies in cooperation with enterprises and business establishments. The Institute of Informatics, the Baltic Film and Media School and the Institute of Ecology shared the title of Entrepreneurial Unit. The diploma thesis “V-Ray materjalide ja valgustuse visualiseerimine filmi ‘Elavad pildid’ näitel” (Engl. V-Ray texturing and lighting in the film “Living Images)” by Martin Turu, a student in the department of applied informatics of TU Haapsalu College, was acknowl-

Aasta lõpus koondas teadmussiirde keskus ülikooli teenuste ning arendus- ja uurimisteemade olulisema info kogumikku „Ülikoolilt ühiskonnale“ ning täiendas arendusteenuste ja uuringute portfelli veebis: http://www.tlu.ee/et/koostoo/Arendusteenused-ja-uuringud.

5.2 AKADEEMILINE RAAMATUKOGU Akadeemilise Raamatukogu 2013. aasta tähtsündmustest võib esile tõsta digiteerimiskeskuse kolimise raamatukogu värskelt valminud VI korrusele. Raamatukogus arendatav digiteerimiskeskus on teaduse teekaardi objekti „Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)“ üks osa. Digiteerimiskeskuses kasutatakse täisautomaatset raamatute ja perioodika digiteerimise seadet. 2013. aastal digiteeriti kokku 25 597 nimetust erinevat liiki teavikuid. Nendest 24 283 olid ajalehed, 314 raamatud, 869 ajakirjad ning 131 trükised. Tähelepanuväärne on mai alguses toimunud õpikeskuse avamine Narva mnt kampuses. Õpikeskuse avakogu hõlmab sotsiaal- ja loodusteaduste ning informaatika õpikuid, humanitaarkollektsiooni, õppeainete kohustuslikku ja asenduskirjandust, magistritöid alates 2005. aastast, teatmeteoseid, erialast perioodikat ning päevalehti. Õpikeskuse kuus lugemissaali on paigutatud kolmele korrusele: sotsiaalteaduste, humanitaarteaduste, loodus- ja infoteaduste saal, eraldi teatme- ja perioodikasaal ning vaikne saal. Lisaks on keskuses kaheksa tööruumi (neli individuaal- ja neli rühmatööruumi), mida TLÜ liikmed saavad interneti teel reserveerida. Koolituste läbiviimiseks on 25-kohaline arvutisaal. Kokku on keskuses 280 lugejatöökohta (lisaks pehme mööbliga istekohad), millest 78 on arvutiga. Õpikeskusesse kolis ka erialainfotalitus. Lugejate professionaalsemaks ja kiiremaks teenindamiseks ühendati õpikeskuse ja Balti Filmi- ja Meediakooli raamatukogu töötajate arvutid ühtsesse raamatukogu andmesidevõrku. Muutusi tehti ka raamatukogu filiaalides. Konfutsiuse Instituut andis Akadeemilisele Raamatukogule üle suurema osa oma kogust, Eesti Humanitaarinstituudist pärinenud filosoofia alastest teavikutest loodi teadusraamatukogus filosoofia saal, kuhu telliti juurde ka uut teemakohast kirjandust. Kunstide Instituudi kogu liideti teadusraamatukogu ja õpikeskusega. Esile saab tõsta suurte ehitustööde lõppemist teadusraamatukogus: lõpetati maja soojustamine ja ehitati välja raamatukogu kuues korrus. Lugejate paremaks teenindamiseks ning teavikute kiiremaks transportimiseks hoidlatest paigaldati uus lift. Baltika kogude korrastamise käigus leidis Tartu Ülikooli Raamatukogu teadur Kaspar Kolk Eesti mäluasutuste vanima seni teadaoleva trükitud raamatufragmendi, mis dateeriti aastasse 1457. Vanaraamatu keskus alustas 2013. aastal kahe üritustesarjaga, mille raames

korraldatakse loenguid, konverentse ja näituseid. Üritustesarjad kannavad nime „Uurija baltika lugemissaalis“ ja „Baltika kogude tutvustus“. Baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna kogud täienesid 2013. aastal põnevate teoste võrra: August von Kotzebue „Theater von August v. Kotzebue“ ja „Die Verläumder: Ein Schauspiel in fünf Akten“, Hans-Christian Peterseni „Bevölkerungsökonomie, Ostforschung, Politik: eine biographische Studie zu Peter-Heinz Seraphim“, John Hideni „Defender of minorities: Paul Schiemann“. Teadusraamatukogus toimus ülikooli õppetöö viimasel nädalal (20.–23. mai) ööraamatukogu, mis oli lugejatele avatud keskööni. Ööraamatukogu külastajaid oli üle 500, kellest enamik olid Tallinna ülikoolide tudengid. Raamatukogu lugemissaalide ja e-kataloogi ESTER tutvustamiseks toimus märtsis teadusraamatukogus mäng nimega „Ärge käige mu järel, olen isegi eksinud“. Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programmist eraldati 13 000 eurot väliseesti kirjanduse keskuse projektile „Väliseesti kultuuripärandi säilitamine ja kättesaadavaks tegemine“. See võimaldab keskusel lõpusirgele jõuda töödega, mis puudutavad ajalehe Vaba Eesti Sõna kättesaadavaks tegemist portaalis Digiteeritud Eesti Ajalehed. 2013. aastal anti välja Anne Valmase koostatud ja Aita Krauti toimetatud „Hellar Grabbi bibliograafia“. Hellar Grabbi looming ulatub poliitikast ilukirjanduseni, bibliograafia sisaldab ühtekokku 1083 kirjet. 2013. aastal tunnustas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Akadeemilist Raamatukogu tiitliga Aasta Tegu, et ära märkida RFID süsteemi rakendamist Akadeemilises Raamatukogus. Seisuga 31.12.2013 sisaldasid raamatukogu kasutuskogud kokku 2 641 839 eksemplari teavikuid. Aasta jooksul lisandus 22 027 eksemplari teavikuid, millest 21 747 olid paberkandjal. E-ressursse hangib raamatukogu koos teiste Eesti teadusraamatukogudega. 2013. aasta lõpuks oli raamatukogus juurdepääs 49 litsentsandmebaasile, mis olid soetatud nii „E-teadusinfo“ programmi kui omavahendite arvelt. Aruandeaastal kulutati e-ressurssidele 86 210 eurot. Sellest 19 964 eurot oli „E-teadusinfo“ programmi omaosalustasu ja 4000 eurot CERLi liikmemaks. Kasvatusteaduste Instituudi vajadustest tulenevalt alustati Taylor & Francis andmebaasi Education tellimist, mis võimaldab täiendavat juurdepääsu 186 ajakirjale. Seisuga 31.12.2013 oli lugejaandmebaasis 48 431 lugejat. Tallinna Ülikoolist oli registreeritud 21 026 lugejat (43,4%). Enamik nendest olid üliõpilased (93,7%). TLÜ õppejõude oli 596 ja ülikooli töötajaid 730. Ülejäänud kõrgkoolidest oli registreeritud üliõpilasi, magistrante ja doktorante 11 241 (23,2% lugejatest), sh Tartu Ülikoolist 2 874,

edged as the best work in the contest of applied works in cooperation with the Tallinn City Enterprise Board. The study “Risti aleviku elanike hoiakud 330 kV elektriliini trassi asukoha võimalike variantide suhtes” (Engl. Attitudes of people living in Risti small town towards the possible locations of a 330kv power line) conducted by Grete Arro, a researcher of TU Institute of Psychology, and ordered by Elering AS, received the second place. Traditionally, TU has organised seminars during the Tallinn Entrepreneurship Day. This year Marika Ratnik spoke on the topic of products based on art therapy and TU Chamber Choir gave an inspiring performance “Eesti MMM: Muusika Mis Müüb” (Engl. Estonian MMM: Music that sells). At the end of the year, the Knowledge Transfer Centre condensed the most important information regarding the university services and research and development topics into a collection From University to Society and completed the portfolio of development services and surveys on the web: http://www.tlu.ee/et/koostoo/Arendusteenused-ja-uuringud

5.2 ACADEMIC LIBRARY During 2013, moving the Digitizing Centre to the newly renovated 6th floor of the library was the highlight of the year for the Academic Library. The Digitizing Centre that has been developed in the library is one part of the research roadmap object Estonian E-repository and Conservation of Collections (Stage 1). A fully automated digitizing device for books and periodicals is used at the Digitizing Centre. In 2013, a total of 25,597 items of different types were digitized. Of these 24,283 were newspapers, 314 were books, 869 were magazines and 131 were publications. The opening of the Study Centre at the beginning of May at the Narva Rd campus was a notable event. The Study Centre includes study books of social and natural sciences and informatics, a humanities collection, compulsory and replacement literature for courses, master theses from 2005 onwards, reference books, specialisation periodicals and daily newspapers. The 6 reading halls (halls of social sciences, humanities, natural and information sciences; reference books and periodicals hall and the Silent Hall) of the Study Centre are located on three floors. The Centre also has 8 workrooms (4 individual and 4 group work rooms), which can be reserved by TU members via the Internet. A computer room for 25 people can be used for training events. The Centre has a total of 280 work places for readers, of which 78 are computer-equipped (in addition to many soft-furnishings for seating). The Division of Specialised Information also moved to the Study Centre. For more professional and faster service for readers, the computers of the Study Centre and the library of the

Baltic Film and Media School were connected to the common library data communication network. Changes also took place in the library branches. The Confucius Institute assigned most of its collection to the Academic Library; a Hall was created in the Scientific Library for philosophy items from the Estonian Institute of Humanities and also new relevant literature was assigned there. The collection of the Institute of Fine Arts was assigned to the library and the Study Centre. Completion of the extensive renovation programme in the Academic Library was significant. In May, the insulation of the building was finished and the fifth floor of the library was renovated. A new elevator was installed to provide improved service for library users and to facilitate faster relocation of books from the repositories. During the organisation of the Baltica collections, a researcher of TU Academic Library, Kaspar Kolk, discovered the oldest known printed book fragment of the Estonian memory establishment, which was dated to the year 1457. The Old Book Centre started with two event series in 2013 and within these lectures, conferences and exhibitions are organised. The event series are named “A researcher in the Baltica reading hall” and “Introduction of the Baltica collections”. Several fascinating purchases were added to the collections of Baltica and the Preservation of Old Books department: August von Kotzebue “Theater von August v. Kotzebue” ja “Die Verläumder: Ein Schauspiel in fünf Akten”, Hans-Christian Petersen’s “Bevölkerungsökonomie, Ostforschung, Politik: eine biographische Studie zu Peter-Heinz Seraphim”, John Hiden’s “Defender of minorities: Paul Schiemann”. A Night Library session took place in the library during the last study week of the university (20-23 May) – the library was open to students until midnight. There were more than five hundred visitors, mostly students of Tallinn universities. A game ”Don´t follow me, I am lost myself`” took place in the Scientific Library in March in order to introduce the library reading halls and the e-catalogue ESTER. From the Compatriots’ Programme of the Ministry of Education and Research a sum of €13,000 was allocated to the Expatriate Estonian Literature Centre for the project “Preserving of and providing access to the expatriate Estonian cultural heritage”. This enabled the Centre to finish works related to making the magazine Vaba Eesti Sõna (Engl. Free Estonian Word) available in the portal, Digitised Estonian Magazines. The “Bibliography of Hellar Grabb,” compiled by Anne Valmas and edited by Aita Kraut, was published in 2013. The creative work of Hellar Grabb ranges from politics to fiction; the bibliography includes a total of 1,083 entries.

Tallinna Tehnikaülikoolist 2183 ja Tallinna Tervishoiukõrgkoolist 886. 2013. aastal registreeriti 3 885 uut lugejat. 2013. aastal vormistati kokku 323 003 laenutust (sh pikendused), millest avariiulitelt laenutusi oli 78 571. 70% laenutustest vormistati teadusraamatukogus.

5.3 KIRJASTUS 2013. aasta jooksul kirjastas TLÜ kirjastus kokku 19 paberkandjal trükist, e-raamatuid ja teiste väljaandjate tellimustöid ei kirjastatud. Trükiste müügitulu oli 65 478 eurot, mida mõjutasid tõrked veebipoe toimimises seoses ülikooli kodulehe mutmisega. Oma trükiste tutvustamiseks osaleti 15.–17. aprillil Londoni raamatumessil, TLÜ kirjastuse trükised olid väljas ka Eesti Kirjastuste Liidu ühisboksis Frankfurdi, Göteburgi ja Helsingi raamatumessil. TLÜ Kirjastuse nime all ilmub üks ajakiri, Eesti Sõjamuuseumiga kahasse välja antav „Eesti sõjaajaloo aastaraamat“. Uute võimalike koostööprojektide vallas peeti 2013. aastal läbirääkimisi BFMi ajakirja „Screen Studies“ esindajatega. Kirjastus korraldas 2013. aastal üheksa üritust. Jaanuarist sõbrapäevani toimus sõbrakampaania, mille käigus sai kirjastuse kodulehel edastada ideid raamatute kohta, millest õppetöös puudust tuntakse ning mida kirjastus võiks avaldada. 1. märtsil 2013. aastal kuulutati välja Euroopa Komisjoni Eesti Esindusega käivitatud Wikipedia tõlketalgute uus etapp, mis kestis 30. aprillini. Kirjastus korraldas Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna konkursi, mis lõppes nominentide loomeõhtuga 18. märtsil. Toimusid järgmised raamatuesitlused: »» 30. aprillil Mihhail Lotmani raamatu „Pistriku talvekarje“ ja Matsu Bashō raamatu „Kitsas tee sisemaale“ (tlk Margit Juurikas) esitlus; »» 17. mail Rein Müllersoni raamatu „Demokraatia – kas inimkonna tulevik?“ esitlus-vestlusring, milles osalesid Jaan Kaplinski, Märt Väljataga ja autor; »» 20. juunil ajakirja „Eesti sõjaajaloo aastaraamat III. 200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele“ esitlus; »» 11. oktoobril Tallinna Raekojas Tallinna Linnaarhiivi 130. aastapäeva pidustuste raames Tiina Kala monograafia „Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina Konvent“ esitlus; »» 11. novembril koostöös Eesti Humanitaarinstituudiga konverentsil „Eesti humanitaarne tulevik“ Norbert Eliase „Mis on sotsioloogia?“, Erwin Panofsky „Gooti arhitektuur ja skolastika“ ning Johan Huizinga „Kultuuriajaloo ülesanne“ esitlus.

5.4 EESTI PEDAGOOGIKA ARHIIVMUUSEUM Projekti „Hariduslooline e-varamu“ raames digiteeriti EPAMis säilitatavad fotod, klaasdiapositiivid, diafilmid ja filmid ligikaudu 40 000 ühiku ulatuses. Hiljemalt 1. septembril 2014 valmib digitaalahrhiiv, mis tagab sidusjuurdepääsu digiteeritud kujutistele. 2013. aasta lõpu seisuga on lõppenud hariduslooliste fotode, klaasdiapositiivide ja diafilmide digiteerimise ning filmide digiteerimise hanked; kolmanda hanke raames on realiseeritud digitaalarhiivi tarkvara ja kujundus. Pärast digitaalarhiivi valmimist lõpetab EPAM hetkel käibelolevate andmebaaside täiendamise. Kirjed kantakse üle digitaalarhiivi ning nimetatud andmebaas võetakse aluseks EPAMi kollektsiooni edaspidisel katalogiseerimisel. Digitaalarhiivi Hariduslooline e-varamu on pärast valmimist kavandatud liidestada muuseumide infosüsteemiga MuIS ning ELNET Konsortsiumi koordineeritava Eesti e-varamuga. Projekti rahastas Riigi Infosüsteemide Amet ning projekt teostati koostöös Rahvusarhiivi (digitaalarhiiv, filmiarhiiv), Eesti Filmi Instituudi, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi, Eesti Autorite Ühingu, TLÜ Haridustehnoloogia Keskuse, infotehnoloogia osakonna ja haldusosakonnaga. Koostöös ühendusega Baltic Association of Historians of Pedagogy ilmus teos „History of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: an Overview“. Teos on järg 2009. aastal ilmunud trükisele „History of Education and Pedagogical Thought in the Baltic Countries up to 1940: an Overview“ ja tutvustab koolieelse kasvatuse, üld-, kutse- ja kõrghariduse, õpetajakoolituse ning pedagoogikateaduse arenemislugu Balti riikides aastail 1940–1990. Samuti avaldati rahvusvahelistes ajakirjades 12 publikatsiooni. EPAMi kollektsioon täienes 2013. aastal 1777 ühiku võrra. Käsikirja- ja dokumendikogu mahukaimaks tegevuseks oli noorte huvikeskuse Telo materjalide sorteerimine, süstematiseerimine ja arvelevõtmine. Sorteeriti, võeti arvele ja märksõnastati ka koolimatemaatik Alfred Lintsi materjalid, ENSV Ühingu Teadus pedagoogikaalased konspektid jt väiksemamahulisemad materjalid. Lisaks aasta jooksul ilmunud pedagoogilise kirjanduse ja perioodika arvelevõtmisele trükisekogus, sorteeriti ja paigutati kronoloogilisse järjestusse haridus- ja pedagoogikateemalised väljalõiked ajakirjandusest (nt Päevaleht – 231 väljalõiget, Õhtuleht – 88, Maaleht – 52). Foto ja audiovisuaalses kogus digiteeriti 106 haridusloolist filmi mahus 28 h, 26 961 haridusloolist fotot, 10 270 klaasdiapositiivi ning 480 diafilmi. Esemekogule lisandus täiendavalt 18 m2 pinda, mis lõi võimaluse kogu korrastamisele.

The Estonian Librarians Association recognized the library in 2013 by awarding the title Action of the Year for noting the implementation of the RFID system in the Academic Library. As of 31.12.2013, the useable collections of the library totalled 2,641,839 items. During the year 22,027 exemplars were added, 21,747 of these on paper. The library acquires e-resources together with other Estonian research libraries. By the end of 2013, the library users had access to 49 licensed databases, which were acquired through the E-research Information programme as well as funds from the library itself. During the accounting year, €86,210 were spent on e-resources; of this amount, €19,964 was for the participation fee of the E-research Information programme and €4,000 represented the membership fee of CERL. Subscription to the Taylor & Francis database EDUCATION was started, based on the needs of the Institute of Educational Sciences; this allows access to an additional 186 journals. As of 31.12.2013, the reader database had 48,431 users, including 21,026 readers from TU (43.4%). Most of them were students (93.7%). There were 596 members of the TU teaching staff and 730 TU employees. A total of 11,241 (23.2% of the readers) students, master students and doctoral students were registered from other universities, including 2,874 readers from UT, 2183 from TUT and 886 from the Tallinn Health Care College. A total of 3,885 new readers were registered in 2013. A total of 323,003 borrowings (including extensions) were taken out in 2013; of these, 78,571 borrowings were from open shelves. A total of 70% of the borrowings were given out in the Academic Library.

5.3 PRESS During 2013, a total of 19 works were published; no e-books and no work orders by other publishers were published. A total return of €65,478 on sales was made, which was influenced by malfunctions in the web shop functioning due to changing the university homepage. The Press introduced publications at the book fair held in London on 15-17 April. Publications were also exhibited in joint display booths with the Estonian Publishers´ Association at book fairs held in Frankfurt, Gothenburg and Helsinki. In cooperation with the Estonian War Museum, TU Press published a journal entitled “Estonian Yearbook of Military History”. In regard to possible new cooperation projects, negotiations have taken place in 2013 with the representatives of the BFM journal “Screen Studies”. During 2013, the Press organised nine events. A Valentine´s Day campaign took place from January until Valentine´s Day; during this

period people could enter ideas on the Press homepage regarding books that could be helpful in studies and that the Press could assist with in publishing. On 1 March 2013, a new stage of Wikipedia translation tank was announced in cooperation with the Estonian representation of the European Committee, which lasted until 30 April. The Press organised a competition for the TU Literary Prize, which ended on 18 March with a creative evening attended by the nominees. There were also several book presentations: »» 30 April, presentation of “Pistriku talvekarje” (Engl. The Winter Scream of a Falcon) by Mihhail Lotman and “Kitsas tee sisemaale” (Engl. Narrow Road to Deep North) by Matshu Basho (translated by Margit Juurikas). »» 17 May, presentation-discussion circle of Rein Müllerson´s book “Democracy – A Destiny of Humankind?” where Jaan Kaplinksi, Märt Väljataga and the author participated. »» 20 June, presentation of the journal “Eesti sõjaajaloo aastaraamat III. 200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele” (Engl. Estonian Yearbook of Military History III. Napoleonic Wars and the Baltic Sea Region: 200 Years since the French Invasion of Russia). »» 11 October, presentation of Tiina Kala´s monograph “Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina Konvent” (Engl. Preachers and Soul Saviours: The Dominican Order and the Tallinn St. Catherine’s Convent) held in Tallinn City Hall during the 130th anniversary ceremony of Tallinn City Archive. »» 11 November, a conference “Estonian humanitarian future” took place in cooperation with the Estonian Institute of Humanities where the following translations into Estonian were presented: Norbert Elias “What is Sociology?” Erwin Panofsky “Gothic Architecture and Scholasticism” and Johan Huizinga “The Task of Cultural History”.

5.4 ESTONIAN PEDAGOGICAL ARCHIVES AND MUSEUM Within the project “Historical e-repository” about 40,000 items stored in the Estonian Pedagogical Archives and Museum (EPAM) were digitised, including photos, glass diapositives, diafilms and film. The digital archive, which provides connected access to the digitised images, will be ready no later than 01.09.2014. As of 31.12.2013, procurements for digitising historical photos, glass diapositives, diafilms and films have ended; within the third procurement, software and design of the digital archive have been completed. When the digital archive is ready, the EPAM, which supplements the presently used

5.5 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Ülikooli külalise taotlusvooru tulemusel külastas 2012/2013 õa kevadsemestril ülikooli seitse silmapaistvat oma valdkonna professionaali. Prof David Hesmondhalgh (Suurbritannia) esines BFM-ERR Meediakonverentsil ja viis läbi seminari. Prof Kira Rogova (Venemaa) ja prof Stephen Lovell (Suurbritannia) esinesid avaliku loenguga ja olid diskussantideks TLÜ rahvusvahelisel noorfiloloogide konverentsil. Prof Douglas Robinson (Hongkong) esines avaliku loenguga tõlketeooriast ja viis läbi seminari. Prof Philip Ellis (Suurbritannia) esines avaliku loenguga interaktiivsetest multisensoorsetest keskkondadest ja juhendas vastavat seminari. Dr Irving W. Wainer (USA) esines avaliku loenguga vanade ravimite kasutamisest ja pidas kaks temaatilist seminari. Prof Peter K. Smith (Suurbritannia) viis läbi seminari doktorantidele ja viibis aukülalisena Euroopa Alushariduse Uurijate Assotsiatsiooni 23. aastakonverentsil (EECERA 2013), mis toimus TLÜs 28. - 31. augustil 2013. Tallinna Ülikooli koostöö partnerülikooliga 2012/2013 taotlusvooru kuuest rahastuse saanud taotlusest realiseeriti neli ja need hõlmasid koostööd järgmiste partnerülikoolidega: Hiina Kommunikatsiooniülikool, Läti Ülikool, Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Jyväskylä Ülikool. Koostöö projektide raames käidi partnerülikoolides tutvumas kolleegide tööga, võeti ülikoolis kolleege vastu, korraldati ühisseminare, töötube, viidi läbi ühisuuringuid. 2013. aasta jaanuaris avati kasutamiseks rahvusvahelistumise veebirakendus „Partnersmap“. Selle loomise eesmärk on ühelt poolt anda veebipõhine ülevaade ülikooli rahvusvahelise koostöö ulatusest ja võimalustest ning teisalt pakkuda akadeemilistele üksustele võimalust valida nende rahvusvahelist koostööd iseloomustavad näitajad ning kuvada need oma üksuse veebilehel. Google Mapsi põhine rakendus loodi koostöös Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskusega. Sügisel valminud „Touch the Exchange“ on interaktiivne infokiosk, mis asub Astra maja õpikeskuses. Tegemist on unikaalse lahendusega, mida tunnustati ka ülikooli innovatsioonikonkursil „Kohtasin innovatsiooni ... “. Rakendus on loodud eelkõige TLÜ üliõpilastele, õppejõududele ja tugipersonalile mobiilsusvõimaluste tutvustamiseks ja valikute tegemise hõlbustamiseks. Infokiosk võimaldab valida profiili, õppetaset, mobiilsuse eesmärki ja perioodi. Lisandväärtusena pakub rakendus visuaalselt atraktiivset ja kompaktset ülevaadet TLÜ rahvusvahelisest koostööst, mida on hea tutvustada koostööpartneritele ja teistele külalistele. Infokioski valmimisse panustas märkimisväärselt suur hulk inimesi nii akadeemilistest üksustest kui keskteenistustest, unikaalsete lahenduste väljatöötamisse kaasati ülikoolivälised partnerid.

Column1 2010 2011 2012 2013 Tallinn Summer School 17 kursused/ 18 courses 20 18 Tallinn Winter School4kursused/ courses 5 4 4 Suvekoolis toimus 18 kursust 320 Tallinn Summer School 301 osalejad/ 273 participants 375 osalejale 320ning talvekoolis neli kursust 34School osalejale (vt joonis 21),38mis kinnitab Tallinn Winter 19osalejad/ 35 participants 34 nende stabiilsust.

Seejuures oli 12% suvekooli osalejatest varem vähemalt korra suvevõi talvekoolis käinud. Osalejate rahulolu programmiga näitab see, et 98,4% tagasisideankeedile vastanutest oli valmis suvekooli soovitama sõpradele-tuttavatele, ülikooli kraadiõppesse astus seitse varem suvevõi talvekoolis osalenut. Koostöös UNICAga oli TLÜ eestvedajaks UNICA suvekoolide keskse veebilehe loomisel. 375

25 20

400 320

301

350

273

300 250

200 10 5 0

17 19 1

35 4

5 2

150

100

34 4

4 4

50 0

Tallinn Summer School kursused/ courses Tallinn Winter School kursused/ courses Tallinn Summer School osalejad/ participants Tallinn Winter School osalejad/ participants

Joonis 21. Suve- ja talvekoolis osalejad ja kursused aastatel 2010–2013 Figure 21. Numbers of participants and courses of the Summer and Winter School for the period 2010-2013

5.6 TEADUS- JA KULTUURIÜRITUSED NING -SÜNDMUSED Tallinna Ülikooli akadeemilised üksused korraldasid ja aitasid 2013. aastal korraldada 39 rahvusvahelist ja 22 siseriiklikku konverentsi ja sümpoosioni ning 59 siseriiklikku ja 40 rahvusvahelist seminari või ümarlauda, millele lisanduvad seminaride sarjade raames korraldatud teadusüritused. Samuti korraldati hulganisti avalikke loenguid, raamatuesitlusi ja ajakirjatutvustusi, projektide tulemuste esitlusi, teemapäevi, avalikke diskussioone, vestlusringe jms. Suur osa instituute viis läbi ka regulaarseid seminaride sarju. Ajaloo Instituudis toimusid seminarid kahes teemavaldkonnas: Keskaja Keskuse seminaride sari (2013. aastal toimus viis seminari) ja Keskkonnaajaloo Keskuse seminaride sari (kaheksa seminari). Ökoloogia

databases, will be terminated. Entries are transferred to the digital archive and this database will be taken as the basis for future cataloguing of the EPAM collection. When the digital archive historical e-repository is ready, it will interface with the museums information system MuIS and the Estonian E-repository coordinated by the ELNET Consortium. The project was funded by the Estonian Information Systems´ Authority and executed in cooperation with the National Archive (digital archive, film archive), the Estonian Film Institute, the Estonian Public Broadcasting archive, the Estonian Authors´ Association, TU Centre for Educational Technology, the Information Technology Office and the Property Management Office. In cooperation with the Baltic Association of Historians of Pedagogy, the “History of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: an Overview” was published. This is a continuation of “History of Education and Pedagogical Thought in the Baltic Countries up to 1940: an Overview” published in 2009. This piece of work introduces the development story of pre-school, general, vocational and higher education, teacher education and educational science in the Baltic countries from 1940 to 1990. Twelve publications in different international journals were also published. A total of 1,777 items were added to the EPAM collection in 2013. The most substantial activity within the manuscript and document collection process was sorting, systematising and registering materials from the youth hobby centre, Telo. Materials belonging to the school mathematician, Alfred Lints, were sorted, registered and tagged, as well as pedagogical notes of ESSR´s Science Association and other less bulky materials. In addition to being registered in the collection of printed work, the pedagogical literature and periodicals published during the year, clippings from the press, e.g. Päevaleht (231) clippings, Õhtuleht (88), Maaleht (52) related to education and pedagogical topics were sorted and located in chronological order. A total of 106 films on the story of education were digitised in the photo and audio-visual collection, giving a viewing volume of 28 hours, as well as 26,961 photos of the story of education, 10,270 glass diapositives and 480 diafilms. An area of 18m2 of surface was added to the collection of items, which created an opportunity to display the collection.

5.5 INTERNATIONAL COOPERATION As a result of the Univesrity Guest application round, 7 distinguished professionals in their field visited the university in the spring semester 2012/13. Professor David Hesmondhalgh (UK) delivered a lecture at the BFM-ERR Media conference and conducted a seminar;

Professor Kira Rogova (Russia) and Professor Stephen Lovell (UK) delivered public lectures and were discussants at the TU International conference of young philologists; Professor Douglas Robinson, (Hong Kong) delivered a public lecture on translation theory and conducted a seminar, Professor Philip Ellis (UK) delivered a public lecture on interactive multi-sensory learning environments and supervised a related seminar; Dr. Irving W. Wainer (USA) delivered a public lecture on traditional medicine and also held two topical seminars. Prof Peter K.Smith (Suurbritannia) was invited as a guest of honour to participate at the 23rd European Early Childhood Education Research Association (EECERA) Conference, that took place in Tallinn University on August 28 - 31, 2013. During his stay in Tallinn he conducted a seminar for TU PhD students. From six applications submitted in the application round of Cooperation with Partner University 2012/13, four applications received funding for cooperation with the Communication University of China, the University of Latvia, Russian State University for the Humanities, the University of Jyväskylä. In the framework of cooperation projects, TU representatives visited partner universities to meet their colleagues and discuss issues of mutual interest, colleagues were also invited to Tallinn University, joint seminars and workshops were organised and joint research projects conducted. The internationalisation web application Partnersmap was opened for use in January 2013. The purpose of its creation, on the one hand, was to give a web-based overview of the extent and opportunities of TU’s international cooperation, and, on the other hand, to provide an opportunity for academic units to select indicators characterising their international cooperation and display these on the webpage of the unit. The application, based on Google Maps, was created in cooperation with the Centre for Educational Technology of the Institute of Informatics. Touch the Exchange, an interactive information kiosk that has been operating since the autumn, is located in the Study Centre of the Astra building. It is a unique solution, which was also recognized at the university innovation competition, entitled “I met innovation….” The application was created mainly for TU students as well as teaching and support staff members in order to introduce the most important mobility opportunities and to make the choice easier. The information kiosk enables an interested person to select a profile, study level, purpose and period of mobility. As an additional value, the application offers a visually attractive and compact overview of TU’s international cooperation, which can be introduced to cooperation partners and all other university visitors. The information kiosk enables an interested person to select a profile, study level, purpose and period of mobility. As an additional

Instituudis toimusid kõigile huvilistele avatud igareedesed seminarid (2013. aastal 26 seminari), mida oli võimalik jälgida ka internetist. Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi teadusseminaride sarjas toimus 13 seminari. Teadusseminaride sari toimus ka Psühholoogia Instituudis (2013. aastal üheksa seminari) ning Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi matemaatika osakonnas („Värsketest ideedest matemaatika õpetamisel“, kaks üritust). Jätkus Kasvatusteaduste Instituudi Haridus- ja kasvatusteaduste doktorikooli ja teadmussiirde keskuse korraldatud kohtumiste sari Hakkaja-uurija, mis kujutab endast doktorantide ja magistrantide arutelusid ja kohtumisi nende uurimisvaldkonna ettevõtjatega. Sarja eesmärk on suunata noori teadlasi lähenema oma uurimisküsimustele ja uurimistöö tulemustele nende rakendamise seisukohalt. 2013. aastal toimus selle sarja raames kolm üritust. Doktoriseminaride sarja korraldab ka Infoteaduste Instituut info- ja kommunikatsiooniteaduste doktoriõppekaval (2013. aastal kolm seminari). Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Vanaraamatu keskus alustas 2013. aasta veebruaris uut loengusarja „Uurija baltika lugemissaalis“. Eesti Humanitaarinstituudi seminaride sarjas „Inimkond“, mis koondab antropoloogia ja sellega seonduvate alade esindajaid, toimus 14 üritust. Samuti korraldas EHI koostöös SA Eesti Semiootikavaramuga Lomonossovi nimelise Moskva Riik-

liku Ülikooli Maailmakultuuri Instituudi juhtivteaduri Dr Marina Akimova loengusarja „Loeme ja mõtestame Vene luulet” (neli üritust). Terviseteaduste ja Spordi Instituut viis 2013. aastal läbi kolm loengusarja: „Treeni teadlikult“ harrastusratturile ja harrastusjooksjaile koos praktiliste tundidega ning „Tervise ja Liikumise Ülikool“. Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut korraldas Eesti kaasaegsete kirjanikega kohtumiste sarja (2 üritust). Uue üksusena alustas Haridusinnovatsiooni keskus teadusseminaride sarja, kus arutletakse Eesti ja kogu maailma haridussuundumuste ja haridusuuenduste üle, ning ideelabori seminaride sarja. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi eelpedagoogika osakonna prof Marika Veisson ja Tallinna Ülikooli konverentsikeskus pälvisid Tallinna Ülikoolis augusti lõpus korraldatud Euroopa alushariduse uurijate 23. konverentsi (EECERA 2013) korraldamise eest Eesti Konverentsibüroo auhinnna Aasta Konverentsitegu 2013. Konverents tõi kokku 679 delegaati, kellest 621 olid välismaalased. Kokku oli esindatud 48 riiki. Tallinna ülikooli ühe minuti loengute sari sai Eesti teaduse populariseerimise konkursil uue algatuse kategoorias teise auhinna. Videoklippide sarja idee autor ja konsultant on Tallinna ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud Indrek Treufeldt, klippide loomisel tegid kaasa Tallinna ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakond ja e-õppekeskus (produtsent Airi Ilisson-Cruz, operaatorid Kristjan Madalvee ja Tarmo Lehari.) Sarja lühiloengutes (1–2 minutit) selgitatakse teadusuuringute tulemusi lihtsate faktidega ning julgustatakse teaduse vastu huvi tundma. 2013. aastal valmis 12 videot (nt K. Port „Istumine tapab“, R. Tuvikene „Miks vetikat süüakse?“, M. Vällik „Teretutvus tähistaevaga“). Videod on kättesaadavad veebis ja www.vimeo.com keskkonnas, neid on keskmiselt vaadatud 3000 korda. Konverentsikeskus Ülikooli konverentsikeskus osales 2013. aastal 149 ürituse korraldamisel, toimus 20 rahvusvahelist konverentsi ning 15 ülikooliga seotud üritust. Kõige suurema osa korraldatud üritustest moodustasid Eesti sisesed konverentsid (114). Suured rahvusvahelised üritused olid ühingu European Early Childhood Education Research Association 23. aastakonverents (28–31. augustil), Baltikumi uuringute 10. konverents Euroopas (16.–19. juunil), FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus“ (20.–21. aprillil), NYRIS 12: Nordic Youth Research Symposium (12.–14. juunil). Lisaks osaleti ÜRO peasekretäri Eesti visiidi, Ergonoomiakonverentsi, Tallinna Visoonipäeva jm korraldamisel.

value, the application offers a visually attractive and compact overview of international cooperation, which can be introduced to cooperation partners and all other university visitors. A remarkably large inter-university network of academic units as well as administrative units, contributed to the preparation of the information kiosk; external partners were also involved in the development of unique solutions. Eighteen courses with 320 participants took place at Tallinn Summer School and 4 courses for 34 participants at Tallinn Winter School (See Figure 21), which demonstrated the continuing interest in the Summer and Winter schools. 12% of the Summer School participants had previously attended either the Summer School or Winter School at least once. Satisfaction of participants with the programme is proven by the fact that 98.4% of people who answered the feedback questionnaire were ready to recommend the Summer School to their friends and acquaintances. Furthermore, 7 people who had previously participated in a Summer School or Winter School were admitted to Tallinn university degree study programmes. In cooperation with UNICA, TU led the creation of the central web page of UNICA Summer Schools.

5.6 ACADEMIC AND CULTURAL EVENTS During 2013, TU academic units organised and co-organised 39 international and 22 national conferences and symposia, and 59 national and 40 international seminars or round tables, as well as research events within the seminar series. Public lectures, book presentations and journal introductions, presentations of project results, thematic days, public discussion and discussion circles etc were also organised. Most institutes also conducted a regular series of seminars. The Institute of History organised seminars in two fields: the series of the seminars of the Medieval Centre (5 seminars in 2013) and the series of seminars of Environmental History Centre (8 seminars were organised during the year). Every Friday, an open series of seminars that could also be followed on the Internet, took place in the Institute of Ecology (26 seminars in 2013). Thirteen seminars were organised in the series of research seminars in the Institute of Estonian Language and Culture. Also, the Institute of Psychology organised a series of research seminars (9 seminars in 2013) and the department of mathematics of the Institute of Mathematics and Natural Sciences – “Of fresh ideas in teaching mathematics” (altogether 2 events). The Doctoral School of educational sciences, in cooperation with the Knowledge Transfer Centre, organised the series of meetings of “The

Eager Researcher”. The series consists of discussions and meetings of doctoral and master students with entrepreneurs working in their field of study. The aim of the series is to direct young researchers to approach the research questions and research results from the viewpoint of their application. In 2013, three events took place within the series. The Institute of Information Sciences also organised a series of doctoral seminars on the doctoral study programme of information and communication sciences (3 seminars in 2013). The Old Book Centre of TU Academic Library started a new series of lectures, “A researcher in the Baltica reading hall” in February 2013. 14 events took place in the series of seminars of the Estonian Institute of Humanities (EHI), “Humankind”, which centralises the representatives of anthropology and related fields. Also EHI organised, in cooperation with the Estonian Semiotics Repository Foundation, a series of lectures “We read and render meaning to Russian poetry” (altogether 4 events) by research professor Marina Akimova of the Institute of World Culture of the Lomonosov Moscow State University. In 2013, three series of lectures were conducted by the Institute of Health Sciences and Sports: “Train consciously” aimed at hobby cyclists and runners together with practical lessons and “The University of Health and Moving”. The Institute of Slavonic Languages and Cultures organised a series of meetings with Estonian contemporary writers (altogether 2 events). As a new unit, the Centre for Innovation in Education started with a series of several seminars – a series of research seminars in which educational directions and innovations were discussed. Also, the Centre for Innovation in Education initiated a series of idea laboratory seminars. Marika Veisson, a professor of pre-school education at the TU Institute of Educational Sciences and the TU Conference Centre were jointly awarded the prize “Conference event of the year” by the Estonian Conference Bureau. The award was given for organising the “23rd Conference of Early Childhood Education” (EECERA 2013). The conference brought together 679 delegates, of whom 621 were foreigners representing 48 countries. The Conference was held at the end of August. TU was also awarded a second prize in the new initiative category of Competition for popularising Estonian research for One Minute Lecture series. The author and consultant of the series of video clips is Indrek Treufeldt, a lecturer at the TU Baltic Film and Media School. The TU Marketing and Communication Office and the E-Learning Centre also participated in creating the clips (producer Airi Ilisson-Cruz, operators Kristjan Madalvee and Tarmo Lehari.) The aim is to create a series where research results are explained through simple facts and interest in research is encouraged through short lectures (1-2 minutes). 12 videos were created in 2013

Studia Generalia Loengusarja „Studia Generalia“ raames toimus 2013. aastal kaheksa loengut, millest neli pidasid välisõppejõud. 2013/2014 õa sügissemestri loengud keskendusid pärandiaastaga seotud teemadele. Alguse sai koostöö Aasia mooduliga. »» 12. veebruaril pidas Sunderlandi ülikooli prof Philip Ellis loengu interaktiivsete multisensoorsete keskkondade arendamisest alates 1990ndatest. »» 6. mail toimus Trento ülikooli prof Massiamiano Bucchi avalik loeng teaduse trügimisest kööki „Newton’s Chicken. Science in The Kitchen and its Metaphors“. »» 26. septembril pidas Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur ja pärandiaasta saadik Marju Kõivupuu loengu „Pärijata pole pärandit. 2013. aasta on Eestis kultuuripärandi aasta“. »» 24. oktoobril pidas Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi loengu „See häbenemisväärne kultuurpärand ehk eestlaste hügieeniajaloost“. »» 14. novembril pidas Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programmi projektijuht Elo Lutsepp loengu „Pärandiaasta pärandiralli“. »» 22. novembril rääkis Kolkata Ülikooli ajalooprofessor Rajsekhar Basu India ja Euroopa Liidu suhetest. »» 11. detsembril toimus Rotterdami Erasmuse Ülikooli keskkonna ja säästva arengu dotsendi Bram Büscheri loeng „Getting rich while saving nature? The politics of ‘neoliberal conservation“. »» 12. detsembril pidas kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu loengu „Kultuuripärand ja muinsuskaitse“. Näitused 2013. aastal eksponeeriti Tallinna Ülikoolis põnevaid näitusi. Tallinna Ülikooli Astra õppehoones sai näha Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Ajaloomuuseumi koostööna valminud näitust „Viisasabast ühise rahani. Ühisturg 20“ ning Eesti Kunstiakadeemia ehteja sepakunsti tudengite läbilõiget õpingute jooksul tehtud töödest. TLÜ muuseumi koostas näituse „Tudengist sirgub teadlane“, kus eksponeeriti Tallinna Ülikooli muuseumi kogudesse jõudnud ülikoolis kunagi kasutusel olnud õppevahendeid ja teadusaparatuuri. Mare majas sai vaadata Sagadi metsakeskuse töötajate näitust „Mets läheb peale“, näitust Søren Kierkegaardi elust ja loomingust ning Tallinna Ülikooli kunstitudengite litograafianäitust. Terra galeriis oli üleval Kunstide Instituudi üliõpilase Tatiana Stomakhina Michel Legrand’i lauludest inspireeritud maalinäitus „Minu südame tuulikud“ ja Eesti Spordimuuseumi koostatud näitus „Eesti üliõpilassport muutuvas ajas“, mis tutvustas üliõpilasspordi ajalugu ja arengut läbi kolme sajandi, SELLi mänge ning Eesti Akadeemilise Spordiliidu tegevust.

TLÜ loomekollektiivide ja sportlaste tegevus Tallinna Ülikooli esinduskollektiividena tegutsesid 2013. aastal Tallinna Ülikooli rahvatantsurühm Soveldaja (juhendaja Helen Reimand), Tallinna Ülikooli meeskoor (dirigendid Jüri Rent ja Indrek Vijard), Tallinna Ülikooli naiskoor (dirigendid Killu Rikker, Sander Tamm (alates 2013. aasta septembrist)), Tallinna Ülikooli kammerkoor (dirigendid Sander Tamm, vokaalpedagoog Karin Salumäe). Vahetusid kooride dirigendid. Ligi 40 aastat Tallinna Ülikooli naiskoori juhatanud Linda Kardna ja 16 hooaega Tallinna Ülikooli kammerkoori dirigeerinud Merike Aarma andsid sügisel koorid üle Killu Rikkerile ja Sander Tammele. Üliõpilaste ja vilistlaste huvist tulenevalt loodi sügisel rahvatantsurühm Soveldaja naisrühm. Koostöös Eesti Sümfooniaorkestrite Liiduga loodi 2013. aasta alguses Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester, mille dirigendid on Martin Sildos ja Jüri-Ruut Kangur. Esimene proov toimus 4. septembril. Sümfooniaorkestris mängivad ligi 40 ülikooli tudengit, vilistlast ja töötajat. Oma lühikese tegevusega on orkester saavutanud tugeva kunstilise taseme, millest annavad tunnistust edukad esinemised 2013. aasta oktoobris doktorite promoveerimise aktusel ja detsembris Tallinna Ülikooli jõulukontserdil.

(e.g. K. Port “Sitting kills”, R. Tuvikene “Why do people eat seaweed?” M. Vällik “Making acquaintances with the starry sky”, etc.). Videos are available on the web and in the www.vimeo.com environment and on average, have been viewed 3000 times. Conference Centre In 2013, the University Conference Centre supported a total of 149 projects, including 20 international conferences and 15 events related to the university. Most of the events were conferences organised within Estonia (114). The major international projects were the European Early Childhood Education Research Association´s 23rd Annual Conference (28-31 August 2013), the 10th Conference of the Baltic Studies in Europe (16-19 June 2013), FRAGILE? Symposium “Dance, arts and visual impairment” (20-21 April 2013), NYRIS 12: Nordic Youth Research Symposium (12-14 June 2013). Also several important events were organised, such as the visit of the Secretary-General of the UN to Estonia, the Ergonomics Conference, Tallinn Vision Day, etc. Studia Generalia A total of 8 lectures took place in the “Studia Generalia” lecture series, four of these being delivered by external lecturers. The autumn semester lectures were focused on the topics related to the 2013 heritage year. Cooperation with an Asian module was initiated. »» On 12 February, professor Philip Ellis from the University of Sunderland, a lecture on the development of the approach of Interactive Multi-Sensory Environments (iMUSE) beginning in the 1990s, »» On 6 May, professor Massiamiano Bucchi from the University of Trento delivered a public lecture “Newton’s chicken: science in the kitchen and its metaphors.bringing science into the kitchen”, »» On 26 September, Marju Kõivupuu, a senior research fellow at the Estonian Institute of Humanities and ambassador of the Heritage Year – “Without an inheritor there is no heritage. 2013 is the cultural heritage year in Estonia”, »» On 24 October, Heili Pärdi, Research Director of the Estonian Open Air Museum –“The embarrassing cultural heritage – of Estonian history of hygiene”, »» On 14 November, Elo Lutsepp, a project manager of the rural architecture programme of the Estonian Open Air Museum – “Heritage race of the heritage year “, »» On 22 November, professor of history at University of Calcutta, Rajsekhar Basu on the relationship between India and the European Union,

»» On 11 December, Braom Büscher, associate professor of Environment and Sustainable Development at the Rotterdam Erasmus University – “Getting rich while saving nature? The politics of neoliberal conservation”, »» On 12 December, Riin Alatalu, the coordinator of the Year of Cultural Heritage – “Cultural heritage and heritage protection”. Exhibitions In 2013, TU hosted several exciting exhibitions. The TU Astra building hosted the exhibition “From visa freedom to common currency. Joint market 20” created in cooperation with the Estonian representation of the European Committee and the Estonian History Museum and also an exhibition on the pieces of work of jewellery and blacksmith arts by the students of the Estonian Academy of Arts. TU museum compiled an exhibition “From student to a researcher”, in which the collections of tools and research apparatus used in the university at different periods, were presented. TU Mare building hosted an exhibition “Forest is in” by the employees of the Sagadi Forest Centre, an exhibition on life and creation by Søren Kierkegaard and a lithography exhibition by the students from the Institute of Fine Arts. In the Terra gallery, a painting exhibition “Windmills of my heart” of Tatiana Stomakhina, a TU student of the Institute of Fine Arts, inspired by songs of Michel Legrand, was exhibited. An exhibition was also compiled by the Estonian Sports Museum “Estonian student sports in changing times” which introduced the history and development of student sports through three centuries, SELL games and the operation of the Estonian Academic Sports Association. Activity of TU creative groups and athletes In 2013, the TU representation groups were the TU folk dance group Soveldaja (leader Helen Reimand), TU men´s choir (conductors Jüri Rent and Indrek Vijard), TU women´s choir (conductor Killu Rikker, Sander Tamm - since September 2013), TU chamber choir (conductor Sander Tamm, vocal pedagogue Karin Salumäe). Some conductors of the choirs were replaced: Linda Kardna, who had conducted the TU women´s choir for approximately 40 years, and Merika Aarma, who had conducted TU chamber choir for 16 seasons, handed over the choirs to Killu Rikker and Sander Tamm in the autumn. Following the interest of students and the alumni, a female group of the folk dance group Soveldaja was created in addition to the original group and subsequent youth groups. The TU symphony orchestra was created at the beginning of 2013 in cooperation with the Estonian Symphony Orchestras Association; its conductors are Martin Sildos and Jüri-Ruut Kangur. The first

2013. aasta aasta tunnustati tunnustati loomekollektiive loomekollektiive ja ja nende nende juhendajaid. juhendajaid. GusGus2013. tav Ernesaksa Ernesaksa Fond Fond tunnustas tunnustas koorimuusika koorimuusika edendaja edendaja stipendiumiga stipendiumiga tav Tallinna Ülikooli Ülikooli meeskoori meeskoori dirigenti, dirigenti, meestelaulu meestelaulu edendajat, edendajat, muusimuusiTallinna kapedagoogi, Eesti Eesti Meestelaulu Meestelaulu Seltsi Seltsi üle-eestilise üle-eestilise poistekoori poistekoori Kalev Kalev kapedagoogi, juhti ning ning laulupidude laulupidude dirigenti dirigenti Indrek Indrek Vijardit. Vijardit. Kammerkoori Kammerkoori ja ja naisnaisjuhti koori dirigent Sander Tamm pälvis Eesti Kooriühingult aasta korralkoori dirigent Sander Tamm pälvis Eesti Kooriühingult aasta korraldaja preemia preemia ning ning Gustav Gustav Ernesaksa Ernesaksa fond fond tunnustas tunnustas teda teda kui kui noort noort ja ja daja väga aktiivset aktiivset dirigenti dirigenti õppestipendiumiga. õppestipendiumiga. Ülikooli Ülikooli loomekollektiiloomekollektiiväga vide tegevuse tegevuse märkamist märkamist ja ja hindamist hindamist kinnitab kinnitab ka ka see, see, et et KooriühinKooriühinvide gu aastapreemiate aastapreemiate nominendid nominendid oldi oldi veel veel kolmes kolmes kategoorias: kategoorias: Sander Sander gu Tamm noore noore dirigendi dirigendi kategoorias. kategoorias. Eesti Eesti cross-over cross-over muusikateoste muusikateoste Tamm plaat TLÜ TLÜ meeskoorilt, meeskoorilt, politseipolitsei- ja ja piirivalveametiorkestrilt piirivalveametiorkestrilt ja ja Ro:toRo:toplaat rolt aasta kooriplaadi kategoorias ning TLÜ sümfooniaorkestri dirirolt aasta kooriplaadi kategoorias ning TLÜ sümfooniaorkestri dirigent Martin Martin Sildos Sildos aasta aasta koorihelilooja koorihelilooja kategoorias. kategoorias. gent Tallinna Haridusameti Haridusameti heategevusprogrammi heategevusprogrammi „Märka „Märka ja ja aita!“ aita!“ Tallinna raames selgitati esmakordselt välja „Aasta heategu 2013“ ja „Aasta raames selgitati esmakordselt välja „Aasta heategu 2013“ ja „Aasta heategija 2013“. 2013“. Aasta Aasta heateo heateo laureaadiks laureaadiks valiti valiti 1. 1. juunil juunil Tallinna Tallinna ÜliÜliheategija kooli aulas aulas toimunud toimunud kevadkontsert kevadkontsert „Märka „Märka ja ja aita“, aita“, millega millega Tallinna Tallinna kooli Ülikooli meeskoor meeskoor kogus kogus heategevusprogrammi heategevusprogrammi toetuseks toetuseks 750 750 eurot. eurot. Ülikooli Tallinna Ülikooli Ülikooli naiskoori naiskoori osales osales 4. 4. aprillil aprillil üritusel üritusel Viimsi Viimsi Tallinna JazzPopFest, kus kus saavutati saavutati A-kategoorias A-kategoorias Simply Simply the the best best ja ja II koht. koht. JazzPopFest,

Tallinna Ülikooli Ülikooli kammerkoor kammerkoor osales osales XIII XIII rahvusvahelisel rahvusvahelisel koorifeskoorifesTallinna tivalil Tallinn Tallinn 2013, 2013, kus kus saavutati saavutati kammerkooride kammerkooride kategoorias kategoorias II II koht koht tivalil ja rahvusvahelisel rahvusvahelisel koorikonkursil koorikonkursil „In…Canto „In…Canto Sul Sul Garda“ Garda“ Itaalias, Itaalias, ,, ja kus võideti võideti folkloori folkloori kategoorias kategoorias ja ja vaimuliku vaimuliku muusika muusika kategoorias kategoorias kus kulddiplom. kulddiplom. Samuti toimus toimus rohkelt rohkelt esinemisi esinemisi üle üle Eesti, Eesti, näiteks näiteks Viljandi Viljandi taltalSamuti visel tantsupeol, tantsupeol, Tallinna Tallinna Võimlemispeol, Võimlemispeol, Vanalinna Vanalinna päevadel, päevadel, Võru Võru visel Folkloorifestivalil, Rock Rock Summeril, Summeril, naislaulupäeval naislaulupäeval jm. jm. Lisaks Lisaks anti anti Folkloorifestivalil, jõulukontserte ja ja osaleti osaleti koostööprojektides. koostööprojektides. Tallinna Tallinna Ülikooli Ülikooli meesmeesjõulukontserte koor esines esines lisaks lisaks oma oma kevadkontserdile kevadkontserdile veel veel kahel kahel heategevuslikul heategevuslikul koor kontserdil: kevadel kevadel Pikakannukooli Pikakannukooli toetuseks toetuseks ja ja detsembris detsembris Kaarli Kaarli kontserdil: kiriku oreli oreli restaureerimise restaureerimise toetuseks. toetuseks. TLÜ TLÜ meeskoori, meeskoori, politseipolitsei- ja ja kiriku piirivalveametiorkestri ja ja ansambli ansambli Ro:toro Ro:toro koostöös koostöös ilmus ilmus veebruaveebruapiirivalveametiorkestri ris Eesti Eesti cross-over cross-over muusikateoste muusikateoste plaat. plaat. ris Kevadel jagati jagati esmakordselt esmakordselt TLÜ TLÜ parima parima sportlase sportlase ja ja TLÜ TLÜ parima parima Kevadel võistkonna aunimetusi. aunimetusi. Aasta Aasta parima parima TLÜ TLÜ sportlase sportlase tiitli tiitli sai sai Rain Rain võistkonna Karlson, üliõpilaste üliõpilaste maailmameister maailmameister poksis. poksis. Parima Parima võistkonna võistkonna tiitel tiitel Karlson, läks TLÜ TLÜ korvpallinaiskonnale, korvpallinaiskonnale, kes kes saavutas saavutas kolmanda kolmanda koha koha Eesti Eesti läks meistrivõistlustel. meistrivõistlustel. 2012/2013 võistlushooajal võistlushooajal oli oli medalivõitjaid medalivõitjaid korvpallis, korvpallis, tennises, tennises, 2012/2013 judos, ujumises, ujumises, kreeka-rooma kreeka-rooma maadluses maadluses ja ja võrkpallis. võrkpallis. TLÜ TLÜ naiste naiste judos, korvpallivõistkond saavutas saavutas Eesti Eesti meistrivõistlustel meistrivõistlustel 3. 3. koha koha ja ja Eesti Eesti korvpallivõistkond karikavõistlustel 2. 2. koha. koha. Naiskonda Naiskonda kuulusid kuulusid Ashley Ashley Wallace, Wallace, OkaOkakarikavõistlustel sana Miil, Miil, Pirgit Pirgit Püü, Püü, Elise Elise Käit, Käit, Nele Nele Laurimaa, Laurimaa, Kerttu Kerttu Jallai, Jallai, Janne Janne sana Rits, Tatjana Tatjana Razguljajeva, Razguljajeva, Eva-Gloria Eva-Gloria Kilu, Kilu, Gerda Gerda Kirpson, Kirpson, Janett Janett Rits, Perv. Naiskonna Naiskonna peatreener peatreener on on Kersti Kersti Sirel, Sirel, keda keda abistavad abistavad treenetreenePerv. rid Marek Marek Koitla Koitla ja ja Priit Priit Haavapuu. Haavapuu. Tennises Tennises võitis võitis Marek Marek Turu Turu Eesti Eesti rid Üliõpilaste Meistrivõistluste (EÜMV) kõrgliigas 1. koha. Judos olid Üliõpilaste Meistrivõistluste (EÜMV) kõrgliigas 1. koha. Judos olid võidukad Taavi Taavi Bekker Bekker (EÜMV (EÜMV 1. 1. koht), koht), Julia Julia Bezko Bezko (1. (1. koht koht EÜMV EÜMV võidukad ja SELL SELL mängudel mängudel 2013) 2013) ning ning Mait Mait Mikkelsaar Mikkelsaar (EÜMV (EÜMV 1. 1. koht). koht). UjuUjuja mises oli edukas Polina Lutsevitsh, kes oli 1. kohal EÜMV ja 2. kohal mises oli edukas Polina Lutsevitsh, kes oli 1. kohal EÜMV ja 2. kohal SELL mängudel, mängudel, ning ning Egert Egert Paat, Paat, kes kes oli oli 3. 3. kohal kohal EÜMV. EÜMV. Kreeka-rooKreeka-rooSELL ma maadluses maadluses näitasid näitasid kõrgeid kõrgeid tulemusi tulemusi Jaanus Jaanus Lepik Lepik (1. (1. koht koht EÜMV EÜMV ma ja 2. koht SELL mängudel) ning Kauri Mitt (EÜMV 3. koht). ja 2. koht SELL mängudel) ning Kauri Mitt (EÜMV 3. koht).

5.7 ÜHISKONNASUHETE TUGITEGEVUSED 5.7 2013. mai mai lõpus lõpus tuli tuli ülikool ülikool välja välja uue uue välisveebiga. välisveebiga. Uus Uus veeb veeb pakub pakub 2013. kasutajasõbralikku administreerimiskeskkonda, administreerimiskeskkonda, tänapäevast tänapäevast funktfunktkasutajasõbralikku sionaalsust ja võimalusi arendustöödeks ka ülikooli oma jõududega. sionaalsust ja võimalusi arendustöödeks ka ülikooli oma jõududega. Tehnilises mõttes mõttes silmapaistvaim silmapaistvaim uuendus uuendus puudutab puudutab uudiste uudiste ja ja sündsündTehnilises muste rubriigi rubriigi kaasajastamist. kaasajastamist. Uue Uue veebi veebi sisu sisu ülesehitamisel ülesehitamisel lähtuti lähtuti muste põhimõttest, et et veeb veeb oleks oleks esimene esimene kontakt kontakt ja ja toetav toetav infokeskkond infokeskkond põhimõttest, ülikooli poole poole pöördumisel pöördumisel ja ja ülikooliga ülikooliga suhtlemisel. suhtlemisel. Uue Uue veebi veebi sisu sisu ja ja ülikooli vorm tugineb tugineb Tallinna Tallinna Ülikooli Ülikooli eesmärkidele, eesmärkidele, visioonile visioonile ja ja uuendatud uuendatud vorm

rehearsal took place on 4 September. Approximately 40 university students, alumni and employees perform in the symphony orchestra. Despite its short life, the orchestra has already achieved a high cultural level, which is shown by successful performances in October 2013 at the doctoral degree awarding ceremony and in December at the TU Christmas concert. In 2013, creative collectives, their leaders and their achievements were recognized. The Gustav Ernesaks Foundation granted the scholarship of choir music promoter to Indrek Vijard, the conductor of the TU male choir, promoter of male singing, a musical pedagogue, the head of the boys´ choir Kalev of the Estonian Male Choirs Association and a conductor at Song Festivals. Sander Tamm, the conductor of TU chamber choir and female choir, was awarded the prize of Organiser of the Year by the Estonian Choral Association and also the Gustav Ernesaks Foundation granted him a study scholarship in recognition of his reputation as a young and very active conductor. Out of other annual prizes by the Choral Association three were given to TU, which attests to the fact that the university’s creative collectives are both noticed and valued. In these three additional categories, Sander Tamm was a nominee in the category of the Young Conductor of the Year; The Estonian cross-over record of musical pieces from the TU male choir, Police and Border Guard Orchestra and Ro:toro was a nominee in the category of Choir Record of the Year; the conductor of the TU Symphony Orchestra Martin Sildos, was a nominee in the category of Choir Conductor of the Year. In the framework of the Tallinn Educational Board´s charity programme “Notice and help” the prizes “Good deed of the year 2013” and “Benefactor of the year 2013” were awarded for the first time. The winner of the prize for the Good deed of the Year was the spring concert “Notice and help” that took place in the TU assembly hall on 1 June. As a result of this performance, the TU male choir raised €750 for the support of the charity programme. The TU women´s choir participated in the 4th Viimsi JazzPopFest, where they achieved the top award in A-category and 1st place. The TU Chamber Choir participated in the XIII International Choir Festival “Tallinn 2013”, where they achieved 2nd place in the category of chamber choirs, and in the X “In…Canto Sul Garda” international choir competition, where they won the Golden diploma in the folklore and ecclesiastical music category. There were several performances throughout Estonia, such as in the Viljandi Winter Dance festival, Tallinn Gymnastics Party, Old Town Days, Võru Folklore Festival, Rock Summer, Women´s Singing Day, etc. Also several Christmas concerts were performed and cooperation projects conducted. In addition to their spring concert, the TU male choir also performed, at two charity concerts – in the

spring for the support of Pikakannu School and in December for the support of the Kaarli Church organ renovation programme. A record of Estonian crossover musical pieces was produced in cooperation with the TU male choir, the Police and Border Guard Orchestra and the Ro:toro group. In the spring, for the first time, the titles Best Athlete of TU and Best Team of TU were awarded. The title of the best athlete was awarded to Rain Karlson, student world champion of boxing. The title of the best team went to the TU women´s basketball team, who achieved 3rd place in the Estonian championships. In the competition season 2012/2013, medals were won in basketball, tennis, judo, swimming, Greco-Roman wrestling and volleyball. TU women´s basketball team achieved 3rd place in the Estonian championships and 2nd place in the Estonian Cup. The following women were the team members: Ashley Wallace, Okasana Miil, Pirgit Püü, Elise Käit, Nele Laurimaa, Kerttu Jallai, Janne Rits, Tatjana Razguljajeva, Eva-Gloria Kilu, Gerda Kirpson, Janett Perv. Head coach was Kersti Sirel, assisted by Marek Koitla and Priit Haavapuu. In tennis, Marek Turu won first place in the highest league of the Estonian Student Championships (EÜMV). In Judo, Taavi Bekker (EÜMV 1st place), Julia Bezko (1st place EÜMV and SELL games 2013) and Mait Mikkelsaar (EÜMV 1st place) were victorious. Polina Lutsevitsh was successful in swimming with 1st place in EÜMV and 2nd place in the SELL games 2013; Egert Paat achieved 3rd place in EÜMV. In Greco-Roman wrestling, Jaanus Lepik (EÜMV 1st place and SELL games 2nd place) and Kauri Mitt (EÜMV 3rd place) showed high results.

5.7 SUPPORT ACTIVITIES FOR SERVICE TO SOCIETY At the end of May 2013, the university introduced a new external web. The new web offers a user-friendly administration environment, modern functionality and opportunities for development activities implemented by the university itself. Technically, the most significant innovation affects modernisation of the news and events section. Content of the new web was built based on the principle that the web would be the first contact and supporting information environment when a person turns to the university and interacts with the university. The content and form of the new web relies on the vision, objectives and the new brand concept of Tallinn University. The new web creates a solid, perceived image of TU, which at the same time enables a person to receive specific information about each unit through photos, videos and social media tools. A total of 140 university web

brändikontseptsioonile. Uus veeb loob Tallinna Ülikoolist ühtselt tajutava kuvandi, tuues fotode, videote ja sotsiaalmeedia vahenditega esile iga üksuse isikupära. Uue veebi loomisele on kaasa aidanud ülikooli 140 veebitoimetajat ja ülikooli partnerid reklaamiagentuurist Velvet ja OÜst Opuse Online. Üliõpilaskonna tähtis tegevus 2013. aastal oli vilistlastega tihedama kontakti loomine. Toimus Vilistlaspäev. Tegevused jätkuvad 2014. aastal Vilistlaskogu loomisega (MTÜ TLÜ Vilistlaskogu) ja vilistlastele suvepäevade korraldamisega. Ülikooli nimepäeval 15. märtsil tunnustati ülikooli teenetemärgiga meie koostööpartnereid. Teenetemärgid anti Astra maja ehituse juhtimise eest AS Oma Maja juhatuse esimehele Kaido Fridolinile ja Nova maja ehituse juhtimise eest Skanska EMV AS valdkonnajuhile Keit Paalile. 2014. aasta tegevused ühiskonnasuhete valdkonnas on järgmised: »» Välisveebi arendustegevused funktsionaalsuse ja efektiivsuse suurendamiseks ning ilmnenud vigade parandamiseks. »» Vilistlaskogu käivitamine, vilistlastele suunatud sündmuste korraldamine koostööprojektide algatamine. »» Põhitegevuste populariseerimissüsteemi, sh regionaalsete ja rahvusvaheliste saadikute võrgustiku väljatöötamine. »» Ülikooli teadustulemuste avaliku levitamise ja teaduse populariseerimise koostöövõrgustiku töölerakendamine. »» Süsteemi loomine, mis aitab luua kultuurikollektiive ja paremini kaasata tudengeid olemasolevatesse.

editors and the university partners from the advertising agencies, Velvet and OÜ Opuse Online, have contributed to the development of the new web. One of the important activities of the Student Union in 2013 was creating closer contact with the alumni. The TU Alumni Day was organised in cooperation with Marketing and Communication Office. Activities will continue in 2014 with the creation of the alumni council as an NGO and the organisation of alumni summer-days. Our cooperation partners were awarded the university Badge of Merit on the university Name Day, 15 March. The Badges of Merit were given to Kaido Fridolin, chairman of the board of AS Oma Maja, for managing the construction of the Astra building and to Keit Paal, Skanska EMV AS regional manager, for managing the construction of the Nova building. Activities planned in the field of service to society in 2014: »» Development activities of the external web for increasing functionality and effectiveness and correcting errors that have appeared, »» Initiation of the alumni council, organising of activities aimed at the alumni, initiating cooperation projects, »» Developing the popularisation system of the main activities, including the network of regional and international representatives, »» Application of the cooperation network for publicising TU research results and popularisation of research, »» Creation of a system that helps to create cultural collectives and strengthen the involvement of students in the existing ones.

Võtmenäitajad: Ülikooli tulubaas ühe töötaja kohta (kogu töötajaskond, täistööaja arvestuses) Kolme aasta keskmine teadus- arendus- ja loometegevuse tulude osakaal kogu eelarves

2010

2011

2012

2013

29 440 32 790 31 598* 20 633 33 000

20%

18%

18%*

18%

Kolme aasta keskmine teadus-, arendus- ja loometegevuse rahastuse 11 300 13 027 11 499* 8 339 maht ühe akadeemilise töötaja kohta (täistööaja arvestuses)

6. JUHTIMINE JA MAJANDAMINE Ülikooli prioriteet: Ülikooli finantsvahendite suurendamine ja mitmekesistamine ning panusel põhineva konkurentsivõimelise palgapoliitika kujundamine.

Ülikooli siht 2014

Ettevõtete ja avaliku sektoriga sõlmitud teenu2,8% slepingute tulu osakaal eelarves

2,5%

0,64% 0,62%

Täienduskoolituse tulude/käibe osakaal eelarves

6,1%

3,6%

3,5%

3,9%

25%

13 000

3,5%

6.1 ÜLIKOOLI KUI ORGANISATSIOONI ARENDUS 2013. aastal algasid ettevalmistused Tallinna Ülikooli institutsionaalseks akrediteerimiseks. See on välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale. Kõik kõrgharidust andvad õppeasutused peavad institutsionaalse akrediteerimise läbima vähemalt kord seitsme aasta jooksul ja vastavalt ajakavale on Tallinna Ülikool hindamine 2014. aasta kevadel. Akrediteerimisprotsessi esimeses etapis toimus ülikooli põhitegevuste eneseanalüüs vastavalt akrediteerimisnõuetele ja indikaatoritele. Eneseanalüüs toimus töörühmades, kuhu andsid oma panuse nii tugi- kui akadeemilised töötajad ja mille põhjal valmis ülikooli eneseanalüüsiaruanne. Aruande täiendamiseks toimusid arutelud

6. MANAGEMENT University Priority: Increasing and diversifying university financial resources and creating a competitive input-based remuneration policy.

Key indicators:

2010

2011

University income base per employee (all staff, full time work)

29,440

32,790

Three-year average % of income from research, development and creative activities in the total budget

20%

18%

18%*

18%

25%

Three-year average of the amount of financing of research, development and creative activities per academic employee (full time work)

11,300

13,027

11,499*

8,339

13,000

Percentage of profit from service agreements concluded with enterprises and public sector in the budget

2.8%

2.5%

0.64%

0.62%

3.5%

Percentage of revenue/turnover from continuing education in the budget

3.5%

6.1%

3.6%

3.9%

2012

2013

31,598* 20,633

University aim 2014 33,000

6.1 DEVELOPING THE UNIVERSITY AS AN ORGANISATION In 2013, preparations began for the TU institutional accreditation, which is an external evaluation of the compliance of the university management, work organisation, study and research environment, with the legal acts, the university objectives and its development plan. All educational establishments offering higher education must

üliõpilaskonnas, juhtide seminaril Pedasel, üksustes. Täiendamisettepanekuid oli võimalik esitada siseveebis ning seda võimalust kasutasid umbes 20 töötajat. Eneseanalüüsiaruannet tutvustati ka senati komisjonides ning 16. detsembril kiitis senat eneseanalüüsiaruande heaks, 2014. aasta alguses esitati see Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile. Akrediteerimisprotsessi olulisem osa toimub 2014. aasta aprillis, kui ülikooli külastab kuueliikmeline rahvusvaheline hindamiskomisjon. Eneseanalüüsil oli oluline roll ka järgmise perioodi ülikooli arengukava koostamise ettevalmistamisel. 2013. aastal analüüsiti nii ülikooli välis- kui sisekeskkonna mõjusid ning kaardistati peamised ülesanded, millega peab ülikool oma arengutes arvestama. Ülikooli tähtsamad parendusvaldkonnad on järgmised: 1. ülikooli missiooni ja visiooni elluviimiseks on oluline selgem fokusseerumine konkreetsete valdkondade eestvedamisele nii õppetegevuses kui teadus-, arendus- ja loometegevuses ning finantsressursside kasutamises; 2. mõjusam roll ühiskonnas eeldab ülikoolilt suuremat interdistsiplinaarsust ning seda toetavat õppe- ja töökorraldust; 3. ülikool peab tugevdama oma rahvusvahelist mõõdet nii oma nähtavuse suurendamiseks väljaspool Eestit kui ülikooli rahvusvahelise liikmeskonna suurendamiseks; 4. ülikooli peab samm-sammult joonduma järjest kõrgematele standarditele ja tulemuslikkusele nii oma põhiprotsessides kui õppe- ja teadustegevuse valdkondades. Ülikooli kui organisatsiooni arengusse annab sisendi töötajate rahuloluküsitlus, mis toimus elektrooniliselt 2013. aasta märtsis. Rahuloluküsitluses osalesid pooled ülikooli töötajad (49%). Küsitluses osalejatest moodustasid suurema osa akadeemilised töötajad (47% osalejatest); töötajad, kelle tööstaaž on rohkem kui viis aastat (68,3%); töötajad, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (56,4%). Töötajate üldine rahulolu juhtimise ja töökeskkonnaga on 4,53. Ülikooli juhtimise ja töötingimustega on kõige rohkem rahul akadeemiliste üksuste juhid: nad on rahul oma teadlikkusega ülikooli eesmärkidest, rektoraadi kujundatud arengusuundade ja oma nägemuse kooskõlaga, kaasatuse, enesetäiendamisvõimaluste, töötasu ja füüsilise töökeskkonnaga. Ülikooli juhtimisega on vähem rahul akadeemiline personal ja keskteenistuste/muude üksuste töötajad (vt joonis 22).

4,47

5,19 4,77

4,82 4,53

4,53 1

Joonis 22. Keskmine rahuloluhinnang 7-palli skaalal juhtimisele ja töökeskkonnale töötajate rühmade kaupa Figure 22. Average evaluations of general satisfaction with management and the entire working environment, by employee group (on a 7-point scale)

Ülikooli juhtimisega seotud väidetest nõustuti kõige enam sellega, et ülikooli eesmärgid on teada (5,23) ning ülikool liigub nende suunas (4,89). Ülikooli juhtimise osas tehtud kommentaaridest jäi kõlama arvamus, et ülikooli eesmärgid on üldjuhul teada ja mõistetavad, kuid rektoraadi kujundatavatest arengusuundadest ollakse vähem informeeritud. Küll tunnustati ülikooli juhtimise suuremat avatust ja algatusi kaasamise parandamiseks. Töötingimuste osas oldi kõige rohkem rahul tööruumi ja füüsiliste tingimustega (5,03). Kommentaarides eristusid vastandlikud arvamused – füüsiliste tingimustega oldi väga rahul või puudus tööruum üldse või oli see ülerahvastatud. Kõige vähem rahul oldi töötasuga (3,36), kommentaaride põhjal on sellel kaks peamist põhjust – pikka aega muutumatuna püsimine ja üldhariduskooli tase. Küsitluses osalejad olid rahul oma tööga (5,35) ja uhked ülikoolis töötamise üle (5,27). Vabades vastustes kajastus eelkõige töö iseloomu meeldimine (kokkupuude üliõpilastega, eriala arendamine jne) ja see, et tunnetatakse ülikooli arengut. Professionaalsust ja koostöövalmidust hinnatakse kõige kõrgemalt akadeemilise raamatukogu (vastavalt 6,16 ja 6,06) ja täiendõppekeskuse töötajate (5,82 ja 5,89) puhul. Küsitluses osalenute hinnangud koostööle üksustega olid võrreldes 2012. aastal antud hinnangutega enamasti paranenud.

undergo institutional accreditation at least once in every seven years and according to the time schedule, the TU evaluation takes place in spring 2014. As a first stage of the accreditation process, the university self-analysis of the university’s main activities took place pursuant to the accreditation requirements and indicators. Self-analysis took place in work groups, where both support staff and academic employees contributed; based on this process, the university self-analysis report was concluded. For completing the report, discussions took place in the Student Union, at a seminar of managers in Pedase, and in the units. Additionally, it was possible to present amendment proposals via the internal web and about 20 employees took that opportunity. The Self-Assessment Report was introduced in the Senate committees and on 16 December the Senate approved the Self-Assessment Report, to be submitted to the Estonian Higher Educational Quality Agency at the beginning of 2014. The most important part of the accreditation process takes place in April 2014, where an international assessment group of six members visits the university. Self-analysis also has an important role in the preparation for compiling the university development plan for the next period. In 2013, the influences of both the internal and external environments of the university were analysed and the main challenges to be considered in the university development were mapped. The most important fields for improvement of the university were identified as follows: 1. A clearer focus on leading specific fields in RDC activities as well as in using financial resources is important for the realisation of the university mission and vision. 2. Greater interdisciplinarity and support for study and work organisation is required to deliver a more influential role in society. 3. The university must increase and strengthen its international dimension in order to expand its visibility outside Estonia and to increase international membership at the university. 4. The university must incrementally pursue increasingly higher standards and effectiveness in its main processes and activity fields of study and research. A satisfaction questionnaire conducted in electronic form among employees in March 2013 provides input regarding development of the university as an organisation. Half of the university employees (49%) participated in the satisfaction questionnaires of employees. Most of these were academic employees (47% participants), employees whose length of service was more than 5 years (68.3%), employ-

ees with master degree or equal qualification (56.4%). The general satisfaction level of employees with the management and working environment is 4.53. The heads of academic units were the most satisfied with university management and work conditions, citing their satisfaction with their awareness level of university objectives; the compliance of the development courses developed by the Rectorate with their own vision; involvement; opportunities of self-education; remuneration; physical working environment. Satisfaction with the university management was lower among the academic staff and employees of administrative/other units (See Figure 22). From the statements related to university management, participants mostly agreed to the statement that university objectives are clearly identified and understood (5.23) and that the university is progressing towards these objectives (4.89). With respect to university management, it appears that while the university objectives are generally identified and understood, participants are not well informed regarding the development courses initiated by the Rectorate. Increased openness and the initiative of the university management for improving involvement were recognized. In regard to working conditions, participants were the most satisfied with the working space and physical conditions (5.03). However, opinions expressed in the comments were contradictory – people were either very satisfied with the physical conditions or the working space was missing or was too crowded. Satisfaction with remuneration received the lowest rating (3.36) and based on the comments, the two main reasons are: salaries have remained unchanged for a long period of time and the level of remuneration is the same as in general schools. High evaluations were given to satisfaction with work (5.35) and pride in working at the university (5.27). Answers to open questions mainly reflected the participants liking the nature of the work (contact with students, developing of specialisation, etc.) and sensing the university development. Professionalism and cooperativeness are most highly valued by the employees of the Academic Library (respectively 6.16 and 6.06) and the Continuing Education Centre (5.82 and 5.89). Evaluations of cooperation between units had, for the main part, improved in comparison to the evaluations given in 2012. Development and cooperation fund In 2013 the budget of TU Development and Cooperation Fund was €95,846, allocated from the central university resources. The university activities aimed at internationalisation and international cooperation were supported from the fund as well as university development projects and activities supporting development of the university as an organisation. As an exception, the operation of the TU Sports Club was supported from the fund in the amount of €27,760.

Arengu- ja koostööfond 2013. aastal oli TLÜ arengu- ja koostööfondi eelarve 95 846 eurot ja see eraldati ülikooli kesksetest vahenditest. Fondist toetati ülikooli rahvusvahelistumisele ja rahvusvahelisele koostööle suunatud tegevusi, ülikooli arendusprojekte ja ülikooli kui organisatsiooni arengut toetavaid tegevusi. Erandina toetati fondist TLÜ spordiklubi tegevust 27 760 euroga. Rahvusvaheliste võrgustike liikmemaksude tasumiseks kulus 7300 eurot. Ülikooli esindajate osalemist võrgustike aastakonverentsidel ja töörühmade koosolekutel toetati kokku 7708 euroga. Ülikooli esindajate visiitideks partnerülikoolidesse ja partnerülikoolide esindajate vastuvõtmiseks TLÜs kulus 2034 eurot. Ülikooli külalise taotlusvoorus toetuse saanud akadeemilistele üksustele (Balti Filmija Meediakool, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut, Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut, Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut (2), Kasvatusteaduste Instituut, Kunstide Instituut) eraldati 6371 eurot, partnerülikoolidega koostöö taotlusvoorus toetuse saanud akadeemilistele üksustele (Balti Filmi- ja Meediakool, Psühholoogia Instituut, Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut) 4752 eurot. Neljale akadeemilisele üksusele maksti arengupreemiat kokku 4000 eurot: »» Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudile kaitstud doktorikraadide suure arvu eest; »» Psühholoogia Instituudile kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide suure arvu eest; »» Eesti Humanitaariinstituudile väljaminevate BA üliõpilaste suure osakaalu eest; »» Kommunikatsiooni Instituudile väljaminevate MA üliõpilaste suure osakaalu eest.

1,8%). Võrreldes eelmise aastaga on akadeemiliste üksuste eelarve mahud kogu eelarves vähenenud. Suurenenud on keskteenistuse eelarve, mis moodustab 2013. aastal 22% ülikooli eelarvest (2012. aastal 20,7%) (vt joonis 23). Järgnevalt esitatud tulude ja kulude juures ei ole arvestatud ülikooli kapitaalehitustegevusega seonduvat.

Ülikooli uue välisveebi loomist toetati 22 737 euroga ning üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelisi mobiilsusvõimalusi tutvustava interaktiivse infokioski Touch the Exchange loomist 10 900 euroga. Välisüliõpilastele suunatud tegevuste arendamiseks sai Erasmus Student Network toetust 1500 eurot. Samuti kaeti ülikooli 2012. aasta aruande tõlkimis-, toimetamis- ja trükikulud ning fookusvaldkondade seminaride korraldamise kulud.

Ülikooli tulubaasist moodustab 67,9% taseme- ja täiendõppeteenuste osutamisest saadav tulu. Teadus-arendustegevuse tulud moodustavad 20,2% kogu tulubaasist (vt joonis 24 ja 25). Aruandeaastal suurenes keskteenistuste eelarve, mille suurus on 6,5 mln eurot (suurenemine ligikaudu 320 000 eurot võrreldes 2012. aastaga). Suurema osa keskteenistuse eelarvest moodustavad ülikooli personalikulud (52%) ja halduskulud (32%) (vt joonis 26).

6.2 FINANTSTEGEVUS 2013. aastal oli kinnitatud ülikooli eelarve maht 30,08 mln eurot, millest moodustas 66,8% akadeemiliste üksuste eelarve, sh 40,7% instituutide eelarve (2012. aastal 43,4%), 17,7% kolledžite eelarve (2012. aastal 15,4%), 4,8% Akadeemilise Raamatukogu eelarve (2012. aastal 4,7%) ning 2,4% akadeemiliste allüksuste eelarve (2012. aastal

2% 2%

41% 22%

5% 18%

Joonis 23. Eelarve struktuur Figure 23. Budget structure

An amount of €7,300 was used for paying membership fees of international networks. Participation of the university representatives in annual conferences of networks and work group meetings was supported in the total amount of €7,708. A total amount of €2,034 was spent on the visits of university representatives to partner universities and hosting representatives of partner universities in TU. A total of €6,371 was allocated to academic units that received funding in the University Guest application round (the Baltic Film and Media School, Institute of Germanic and Romance Languages and Cultures, Institute of Mathematics and Natural Sciences, Institute of Slavonic Languages and Cultures (2), Institute of Educational Sciences, Institute of Fine Arts). A total of €4,752 was allocated to the academic units that received funding in the application round for Cooperation with Partner Universities (the Baltic Film and Media School; Institute of Psychology, Institute of Slavonic Languages and Cultures (2)). A development bonus was paid to four academic units for a total amount of €4,000: »» Institute of Mathematics and Natural Sciences, based on doctoral degrees defended; »» Institute of Psychology, based on the number of high level research publications; »» Estonian Institute of Humanities, based on the proportion of BA students going for studies abroad; »» Institute of Communication, based on the proportion of MA students going for studies abroad.

decreased. The budget of administrative units has increased and in 2013 accounted for 22% of the total university budget (20.7% in 2012) - see Figure 23. The following presentation of profit and loss does not include items related to capital construction. A large part of the university income base (67.9%) is the income derived from providing degree study and continuing study services. At the same time, income from research and development activity constitutes 20.2% of the total university income base. (See Figure 24 and Figure 25) The budget for the administrative units increased during the accounting year, totalling 6.5 million euros (approximately €320,000 more than in 2012). The major part of the budget for administrative units is made up of university staff costs (52.0%) and administrative costs (32.0%) - see Figure 26. In comparison to 2012, depreciation costs have increased, as a result of two new buildings being added as of 31.12.2012: the Nova building of the BFM and the Astra building - see Figure 28. Table 3. More important financial indicators (in thousands of euros)

Financial indicators

2011

2012

(Amended)

2013*

Operating revenue

31,177

50,177

36,218

Operating expenditure

31,160

36,255

35,353

Depreciation of fixed assets

1,847

4,449

3,802

Creation of the new external web was supported in the amount of €22,737. The creation of the interactive information kiosk, Touch the Exchange, which introduces international mobility opportunities for students and members of teaching staff, was supported in the amount of €10,900. The Erasmus Student Network received funding in the amount of €1,500 for developing activities aimed at foreign students. Also, the expenses for the translation, editing and printing of the “TU Annual Report 2012” were supported as well as the organisation of seminars on focus fields.

Operating expenditure altogether

33,007

40,704

39,155

Total net gain for accounting year

-1,845

9,363

-3,064

Total balance

47,221

63,311

57,836

Current assets

9,950

9,730

5,388

Fixed assets

37,272

53,581

52,448

6.2 FINANCIAL ACTIVITY

Commitments and appropriations

7,522

19,827

18,439

6,474

11,076

11,518

34,054

43,484

39,396

100.00%

72.25%

97.61%

The university budget of 30.08 million euros was approved for 2013; from this amount, the budget for the academic units accounted for 66.8% - the institutes 40.7% (in 2012, 43.4%), the colleges 17.7% (in 2012, 15.4%), the Academic Library 4.8% (in 2012, 4.7%) and the academic sub-units 2.4% (in 2012, 1.8%). In comparison to 2012, the budget volume for the academic units in the total budget has

(including bank loans) Capital PROPORTIONS (%) Relation of operating expenditure and revenue

9% 7%

21%

52% 32%

68%

Joonis 24. Tulude struktuur Figure 24. Income structure

Joonis 26. Keskteenistuse kulude jaotus Figure 26. Division of the costs of administrative units

40 000 000

35 000 000

30 000 000

25 000 000

20 000 000

15 000 000

10 000 000

5 000 000 0

5 000 000

2011

2012*

2013*

Muud tulud / Other Income Sihtotstarbelised eraldised / Special-purpose appropriations Teadus-arendustegevus / Research and development Õppetegevus / Provision of education

Joonis 25. Ülikooli tulude dünaamika 2010–2012 Figure 25. Dynamics of university income in 2010-2012 * ilma kapitaalehitustegevuseta / excluding capital construction

2011

2012

2013

Intressikulu/ Interest charges Põhivara kulum/ Depreciation of fixed assets Tegevuskulud/ Operating costs

Personalikulud/ Staff costs

Joonis 27. Ülikooli kulude dünaamika 2010–2013 (tuhandetes eurodes) Figure 27. Dynamics of the university costs in 2010-2013 (thousands of euros).

Relation of loans and operating revenue

20.76%

22.07%

31.80%

Proportion of fixed assets in the balance

78.93%

84.63%

90.68%

Proportion of capital in the balance

72.12%

68.68%

68.12%

Proportion of loans in the balance

13.71%

17.49%

19.91%

* Only TU financial indicator, without consolidating with NPO Dormitorium

6.2.1 FINANCING OF TEACHING AND LEARNING The volume of the 2013 budget was 20.4 million euros with 68% of this amount allocated to state-commissioned student places. The budget for degree study tuition fee was 5.5 million euros, which represents 26.9% of the total study budget. The revenue of degree studies has decreased, because funding of university activities changed due to the higher education reform. The study costs of a full time student studying under a study programme in Estonian are reimbursed from the state budget. Study Fund Principles governing the use of the Study Fund were amended in 2013, when the Statute of the Study Fund was changed in order to add new activities that needed support (e.g. own financing of projects) and to define more specifically the principles of creation and use of instruments of the fund. The Vice-Rector for Academic Affairs and the Academic Affairs Committee share the decision-making process of using the Study Fund resources on an equal basis of 50% each. The latter decides on allocation of finances in consolidating study programmes and creating joint study programmes. In 2013, €7,000 were made available for this purpose and the Academic Affairs Committee decided to allocate the following sums for developing study programmes on the following basis: Institute of Slavonic Languages and Culture €800; Institute of Mathematics and Natural Sciences € 640; Institute of Information Sciences € 960; Institute of Social Work €1,140; Institute of Educational Sciences €500; Pedagogical Seminar €1,000; Institute of Communication €1,460; Institute of Estonian Language and Culture € 500. In addition, activities related to internationalisation were financed on the basis of competition (€7,000) and other development activities (€4,978).

6.2.2 FINANCING OF RESEARCH AND DEVELOPMENT In 2013, a rapid increase took place in the financing of research and development at TU, which is also a continuation of the constantly growing trend, whereas the funding provided from central State-financing instruments remained approximately the same. From 2013, no new target-financed (TF) topics or Estonian Science Foundation (ESF) grants were opened, only continuing target-financed applications were admitted and the current ESF grants are financed under the same conditions until the end of the financing period. By a new financing mechanism, target financing was replaced by institutional research funding (IRF) and ESF grants were replaced by personal research funding (PRF). Remarkable growth has taken place on the account of the projects being funded from the EU Structural Assistance Strategic Framework 2007-2013 operational programme measures. Competence centres, Centres of excellence and Modernisation of study infrastructure of professional higher education and teacher education with its sub-measure Study laboratories for teacher education, are

Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud amortisatsioonikulud, seisuga 31.12.2012 lisandus kaks uut hoonet: Balti Filmi- ja Meediakooli uus õppehoone NOVA ja Tallinna Ülikooli teadusmaja ASTRA (vt joonis 28). 45 000 000 40 000 000 35 000 000 30 000 000

20 000 000

22,07%

31,80%

Põhivara osakaal bilansis

78,93%

84,63%

90,68%

Kapitali osakaal bilansis

72,12%

68,68%

68,12%

Laenude osakaal bilansis

13,71%

17,49%

19,91%

6.2.1 ÕPPETEGEVUSE RAHASTAMINE

15 000 000

2013. aasta eelarve maht oli 20,4 mln eurot, millest 2011 Õppetegevuse 2012 2013 riikliku RKT -õppetegevus/ 9 163 900 SCmoodustab education 9 768 400 68% 13 102 000 koolitusetellimuse raha. Tasemeõppe õppeteenustasude eelarve oli 5,5 mln eurot, mis on 26,9% õppetegeREV-õpe/ NSC 6 378 education 300 6 400 600 5 416 000 vuse eelarve mahust. Tasemeõppe tulud on vähenenud, kuna seoses Täiendkoolitus/ 1 247 Continuing 800 1 058 education 900 1 188 000

10 000 000

5 000 000 2011

2012

2013

Joonis 28. Ülikooli tulude ja kulude jaotus 2010–2012 Figure 28. Division of university revenue and expenditure in 2010-2012

kõrgharidusreformiga muutus ülikoolide tegevuse rahastamine. Riigieelarvest hüvitatakse eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppiva üliõpilase õppekulud.

14 000 000

Tabel 3. Tähtsamad finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

2011

2012

2013*

12 000 000

Tegevustulud

31 177

50 177

36 218

10 000 000

Tegevuskulud

31 160

36 255

35 353

8 000 000

Põhivara kulum

1 847

4 449

3 802

6 000 000

Tegevuskulud kokku

33 007

40 704

39 155

4 000 000

Aruandeaasta tulem

-1 845

9 363

-3 064

2 000 000 0

Finantsnäitajad

Bilansimaht

47 221

63 311

57 836

Käibevarad

9 950

9 730

5 388

Põhivarad

37 272

53 581

52 448

6 474

11 076

11 518

34 054

43 484

39 396

SUHTARVUD (%)

Tegevuskulude ja tegevustulude suhe

100,00%

72,25%

97,61%

sh pangalaenud Kapital

20,76%

* ainult TLÜ finantsnäitajad, Dormitorium MTÜga konsolideerimata

25 000 000

Laenude ja tegevustulude suhe

2011

2012

2013

Joonis 29. Õppetegevuse tulubaasi dünaamika 2009–2013. Figure 29. Dynamics of the income base of teaching and learning in 2009- 2013

only some being pointed out. The programme for modernising research devices and participation in the development of the Estonian Research Infrastructure Roadmap objects, contributed significantly to the growth of research funding, as well as significantly increasing the funding of the framework (FR) programme and other EU programmes. Target financing and institutional research funding A total of ten research topics were target-financed in 2013. In 2012, six target-financed research topics were completed with a similar number completed in 2013 as follows: “Changes in the attitudes and lifestyles of Estonian population in 1985-2013: horizontal stratification” (RASI, principal investigator, Airi-Alina Allaste), “Estonian text in Russian culture. Russian text in Estonian culture” (SKKI, principal investigator, Irina Belobrovtseva),“E-learning systems with distributed architecture, their interoperability and models of application” (IFI, principal investigator, Peeter Normak), “Reflection of the development of human society in natural environment, ancient technology and archaeobiological material and its tracing by interdisciplinary methods” (AI, principal investigator, Lembi Lõugas),“Christianization, Colonization and Cultural Exchange: The Historical Origins of the European Identity of Estonia (13th–17th centuries)” (AI, principal investigator, Anu Mänd), “The Archaeology of Estonian Household. Social, economic and spatial aspects in urban and rural settings (AI, principal investigator, Erki Russow) From the institutional research funding that replaced target financing, two research topics were financed in 2013 for the duration of 2013-2018: 1. “Academic and personal development of an individual in the system of formal education” (PSI, principal investigator, Aaro Toomela) 2. “Culturescapes in transformation: towards an integrated theory of meaning making” (EHI, principal investigator, Hannes Palang). In 2013, the total volume of target-financed research topics was €800,689.97 (in 2012, €1,184,390). The projects in humanities were allocated €451,500, topics in educational sciences €70,400, topics of natural sciences €69,710 and topics of social sciences €209,080. The total volume of institutional research funding in 2013 was €213,000, of this €106,500 in the field of social sciences and €106,500 in the field of humanities. The total volume of target-financed topics and projects that received institutional research funding represents 7.3% of the total volume of all RD projects, which is considerably less than

in 2012. This is mainly due to the remarkable increase of the university RD total income in 2013 and not related to any significant changes in the volumes of these financing instruments. In 2013, €236,895 were allocated for the research infrastructure (in 2012, €357,391). Thus, the TU allocation for research infrastructure decreased in 2013 by €120,496, which is directly related to the decrease in the number and the volume of target-financed research topics. In 2013, additional funds were allocated for modernising the small-scale research infrastructure of the target-funded research projects. These funds were allocated from the EU structural assistance sub-measure Modernising Small-scale Research Infrastructure in the Framework of Target-financing the Research Topics of Estonian Research and Development Institutions, of the EU structural support operation programme Development of the Economic Environment. The aim of the support is to enhance the competitiveness of research and development institutions and the renewal of the apparatus supporting the research. TU was allocated €108,317 within two research topics for modernising the small-scale infrastructure. Estonian Science Foundation grants and personal research funding In 2013, the volume of ESF grants was €255,689.78 (in 2012, €358,290). From the ESF grants, an amount of €133,569 was allocated to projects in humanities, €59,414 to projects in social sciences and €62,707 to projects in natural science. Since no new ESF grants were allocated in 2013, there were 7 fewer grants than in 2012 and the volume decreased by €102,600. In 2013, a total of 25 grants were funded, 6 of which finished in 2013. In 2012 by comparison, there were 32 ESF grants. Also the average volume of a funded grant was smaller in comparison to 2012 (respectively €10,228 and €11,197). At the same time, the total volume of ESF grants and personal research funding has increased by €15,560 in comparison to 2012. In 2013, three PRF projects (replacing ESF grants) were allocated funds in the amount of €118,160 duration of projects is 2013-2016: 1. “Alternatives at work and work organisation: flexible postsocialist societies” (RASI, project leader, Triin Roosalu), 2. “Juri Lotman’s lifeworld in the post-WWII Estonia from the perspective of transnational history studies (based on materials of the archives of Juri Lotman and Zara Mints)“ (EHI, project leader, Tatjana Kuzovkina) 3. “Life in the Sacrifice Zone: Biopower, Territoriality and Ruination“-(EHI, project leader, Hugo Reinert). By research fields, the amount of PRF support is €74,400 for projects in the humanities and €43,760 for social science projects.

Õppefond Õppefondi kasutamise põhimõtteid uuendati 2013. aastal, kui muudeti õppefondi põhimäärust eesmärgiga tuua sisse uued toetamist vajavad tegevused (näiteks projektide omafinantseering) ja määratleda täpsemalt fondi vahendite tekkimise ja kasutamise põhimõtted. Õppefondi raha kasutamise üle teeb 50% ulatuses otsuseid akadeemiline prorektor ja 50% ulatuses õppekomisjon, kes otsustab raha eraldamise üle õppekavade liitmisel ja ühisõppekavade loomisel. Selleks oli 2013. aastal ette nähtud 7000 eurot ja vastavalt õppekomisjoni otsusele eraldati õppekavade arendamise eest Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudile 800 eurot, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudile 640 eurot, Infoteaduste Instituudile 960 eurot, Sotsiaaltöö Instituudile 1140 eurot, Kasvatusteaduste Instituudile 500 eurot, Pedagoogilisele Seminarile 1000 eurot, Kommunikatsioni Instituudile 1460 eurot, Eesti Keele ja Kultuuri Instituudile 500 eurot. Lisaks rahastati konkursi alusel rahvusvahelistumisega seotud tegevusi (7000 eurot) ja muid arendustegevusi (4978 eurot).

6.2.2 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE 2013. aastal rahastati Tallinna Ülikooli teadusja arendustegevust varasemast palju suuremas mahus. See tähendab viimastel aastatel püsivalt ilmnenud kasvutrendi jätkumist, samal ajal kui kesksete riiklike rahastamisinstrumentide vahendusel jagatava rahastuse maht jäi enam-vähem samaks. Alates 2013. aastast enam uusi sihtfinantseerimisteemasid ja ETF grante ei avatud, toimus ainult SF jätkutaotluste vastuvõtt ning seniseid ETF grante rahastatakse samadel tingimustel kuni rahastamisperioodi lõpuni. Sihtfinantseerimist asendasid uue rahastamismehhanismina institutsionaalsed uurimistoetused (IUT) ning ETF grante personaalsed uurimistoetused (PUT). Suur kasv on toimunud riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007 – 2013 rakenduskavade elluviimise meetmete rakendamiseks rahastatud projektide arvelt, millest väärivad nimetamist kompetentsikeskuste meede, tippkeskuste meede ning meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine“ alameede „Õpetajakoolituse õppelaborid“. Märkimisväärseks teadusrahastuse kasvu allikaks oli ka teadusasutuste teadusaparatuuri kaasajastamise programm ning osalus Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objektide arendamisel, samuti märgatavalt suurem Euroopa Liidu projektide rahastus, seda nii raamprogrammi kui muude Euroopa Liidu programmide projektide arvelt. Teadus- ja arendustegevuse tulud on järgnevalt esitatud reaalseid laekumisi arvestades.

16000000

14000000

12000000

10000000

8182004

8000000

6000000 3740983

5325580

4000000

2000000

3666405

1068928 406577 398981

1132317 439737 358290

438159 373850

1492693

1246743

1250585

2011

2012

2013

Joonis 30. Teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamine 2011–2013 * Summeeritud ETF järeldoktori grandid, Mobilitase järeldoktori grandid, ERMOSe järeldoktori grandid ja Mobilitase tippteadlase grandid. ** SF projektide ja IUT rahastuse maht on koos nendega seotud teadusaparatuuri toetusega. Figure 30. Funding of research and development projects in 2011 – 2013 * ESF post-doctoral grants, Mobilitas post-doctoral grants, ERMOS post-doctoral grants and Mobilitas top researcher grants have been summarised. ** Volume of financing of TF and IRF topics includes the support for the research infrastructure allocated within these entities.

Postdoctoral grants and top researcher grants In 2013, there were ten postdoctoral grants with a total volume of €283,314. Of these, six are post-doctoral grants from the researcher programme Mobilitas (a total of €162,354, including €10,460 for funding of two grants that finished in 2012) and four are postdoctoral grants from the ERMOS programme (a total of €120,960), funded with assistance from the measure COFUND of the 7th FP People programme. In 2013, there was one new postdoctoral grant. The funding of two top researcher grants from Mobilitas also continued in 2013 (total amount €144,916 without self-financing). Baseline funding In 2013, the total volume of baseline funding of research and development institutions in TU from the Ministry of Education and Research was €547,400, including €69,830 in additional support for national sciences (in 2012, €533,440, including €75,480 for national sciences). An amount of 3.5% was re-allocated from the total amount of baseline funding to the operating expenses of the TU Academic Library (€19,159). A total of €33,693 from the amount allocated to the national sciences was re-allocated to support research in the Institute of History. The rest of the amount was divided between the TU research fund (€264,121) and the academic units (€230,428). An amount of 19.8% of the base funding allocation was for research projects financed by the institution, 27.2% was used for co-financing RD projects and agreements, 17.7% for modernisation of infrastructure, and 35.3% for other activities supporting research.

The total volume of funding of modernising research apparatus of research institutions was €619,230 in 2013. Means were also allocated to TU in the total amount of €605,477 for two Research Infrastructure Roadmap objects. Including the university participation, this amount is €558,339 more than the corresponding volume in 2012. Under the national programmes, the university´s research projects received funding of €199,184 (in 2012, €188,518). Altogether, a total of 12 projects were funded in the framework of national programmes (such as the Estonian Language and Cultural Memory, Compatriots´ Programme 2009-2013, Programme for the support and development of Estonian-language terminology (2013– 2017), University Study Books in Estonian 2013-2017) and funding of Science Collections by the Ministry of Education and Research. The increase of volume in 2013, which was €10,666 more than in 2012, was mainly due to the addition of projects funded within new programmes.

Other allocations In 2013 continued funding of two projects within the framework the EU structural assistance operational programme for the Development of Economic Environment. The projects are funded from the sub-measure of improving the competitiveness of Estonian RD through the research programmes and modernisation of higher education and RD institutions, of the measure Modernising Research Apparatus and Equipment: 1. Core databases of 20th century Estonian population history: family register (Est. “Eesti 20.sajandi rahvastikuloo tuumikandmebaasid: pereregister” (TU Estonian Institute for Population Studies); 2. Endogenic and exogenic modification of organic substances as an indicator in the dynamics of natural processes: applications in ecology, bio-organic chemistry and archaeology (Est: “Orgaanilise aine endo- ja eksogeenne modifikatsioon indikaatorina looduslike protsesside dünaamikas: rakendused ökoloogias, bioorgaanilises keemias ja arheoloogias“, TU Institute of Ecology)

Sihtfinantseerimine ja institutsionaalsed uurimistoetused 2013. aastal sihtfinantseeriti kümme teadusteemat. 2012. aastal lõppes kuus sihtfinantseeritavat teadusteemat ning 2013. aastal samuti kuus teemat: „Muutused Eesti elanike hoiakutes ja elustiilides aastatel 1985–2013: horisontaalne kihistumine“ (RASI, teemajuht Airi-Alina Allaste), „Eesti tekst vene kultuuris. Vene tekst eesti kultuuris“ (SKKI, teemajuht Irina Belobrovtseva), „Hajutatud arhitektuuriga e-õppe keskkonnad, nende koostalitlus ja rakendusmudelid“ (IFI, teemajuht Peeter Normak), „Inimühiskonna arengu kajastumine looduskeskkonnas, muinastehnoloogias ja arheobioloogilises materjalis ning selle jälgitavus interdistsiplinaarsete meetoditega“ (AI, teemajuht Lembi Lõugas), „Kristianiseerimine, koloniseerimine ja kultuurivahetus: Eesti Euroopa-identiteedi ajaloolised lätted (13.–17. sajand)“ (AI, teemajuht Anu Mänd) ning „Majandusüksus, kodu ja pere Eesti arheoloogilises aineses. Sotsiaalne, majanduslik ja ruumiline käsitlus Eesti linna- ja maaühiskonnast“ (AI, teemajuht Erki Russow). Sihtfinantseerimist asendava institutsionaalse uurimistoetuse projektidest rahastati 2013. aastal kahte teadusteemat kestusega 2013–2018: 1. „Indiviidi akadeemiline ja isiksuslik areng formaalharidussüsteemis “ (PSI, teemajuht Aaro Toomela) 2. „Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid“ (EHI, teemajuht Hannes Palang). Sihtfinantseeritavate teadusteemade kogumaht oli 2013. aastal 800 689,97 eurot (2012. aastal 1 184 390 eurot). Sihtfinantseeritavate teadusteemade rahastamiseks eraldati humanitaarteaduste projektidele 451 500 eurot, haridusteaduste projektidele 70 400 eurot, loodusteaduste projektidele 69 710 eurot ja sotsiaalteaduste projektidele 209 080 eurot. Institutsionaalse uurimistoetuse kogumaht oli 2013. aastal 213 000 eurot, sellest 106 500 eurot sotsiaalteaduste valdkonnas ning 106 500 eurot humanitaarteaduste valdkonnas. Sihtfinantseeritavate projektide ja institutsionaalse uurimistoetuse saanud projektide kogumaht moodustab 7,3% kogu TA projektide mahust, mis on märgatavalt väiksem kui 2012. aastal. Peamiselt on see tingitud ülikooli TA kogutulude märkimisväärsest kasvust 2013. aastal, mitte niivõrd nende rahastusinstrumentide mahu olulisest vähenemisest. Teaduse infrastruktuuri jaoks eraldati 2013. aastal 236 895 eurot (2012. aastal 357 391 eurot). Seega vähenes TLÜ teaduse infrastruktuuri eraldis 2013. aastal 120 496 euro võrra, mis on otseselt seotud sihtfinantseeritavate teadusteemade arvu ja mahu vähenemisega. 2013. aastal eraldati sihtfinantseeritavate teadusteemade väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamiseks lisaraha Euroopa Liidu struktuuritoetuste „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Eesti teadusja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide

ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ alameetme kaudu. Toetuse eesmärk oli teadusja arendusasutuste konkurentsivõime edendamine ja teadustööd toetava aparatuuri uuendamine. Tallinna Ülikoolile eraldati väikesemahulise infrastruktuuri kaasajastamiseks kahe sihtfinantseeritava teadusteema raames 108 317 eurot. Eesti Teadusfondi grandid ja personaalsed uurimistoetused ETF grantide maht oli 2013. aastal 255 689,78 eurot (2012. aastal 358 290 eurot). ETF grantide toetuseks eraldati humanitaarteaduste projektidele 133 569 eurot, sotsiaalteaduste projektidele 59414 eurot ja loodusteaduste projektidele 62 707 eurot. Kuna 2013. aastal uusi ETF grante enam ei jagatud, oli nende arv 2012. aastaga võrreldes seitsme võrra ning maht 102 600 euro võrra väiksem. 2013. aastal rahastati kokku 25 granti, neist kuus lõppes 2013. aastal. 2012. aastal oli ETF grante 32. Samuti oli ühe rahastatud grandi keskmine maht eelmise aastaga võrreldes väiksem (vastavalt 10 228 eurot ja 11 197 eurot). Samas oli ETF grantide ja personaalsete uurimistoetuste kogumaht 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes 15 560 euro võrra suurem. 2013. aastaks eraldati raha ETF grante asendava personaalse uurimistoetuse kolmele projektile 118 160 eurot kestusega 2013–2016: 1. „Alternatiivsed karjäärid ja töökorraldus: postkommunistlike riikide paindlikkus“ (RASI, projekti juht Triin Roosalu) 2. „Juri Lotmani elumaailm II maailmasõjajärgses Eestis rahvusülese ajaloouurimuse vaatepunktist (tuginedes Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivide materjalidele)“ (EHI, projekti juht Tatjana Kuzovkina); 3. „Life in the Sacrifice Zone: Biopower, Territoriality and Ruination“ (EHI, projekti juht Hugo Reinert). Teadusvaldkonniti on PUT toetuste suurus 74 400 eurot humanitaarteaduste projektidele ja 43 760 eurot sotsiaalteaduste projektile. Järeldoktorite ja tippteadlaste grandid Järeldoktori grante oli 2013. aastal kümme kogumahus 283 314 eurot. Neist kuus olid teadlasmobiilsuse programmi Mobilitas järeldoktori grandid (kokku 162 354 eurot, sealhulgas kahe 2012. aastal lõppenud grandi rahastus 10 460 eurot) ning neli 7. raamprogrammi INIMESED programmi COFUND meetme kaasabil rahastatavat ERMOSe programmi järeldoktori grandid (kokku 120 960 eurot). Uusi järeldoktori grante oli 2013. aastal üks. 2013. aastal jätkus ka kahe Mobilitase tippteadlase grandi rahastamine (kogumahus 144 916 eurot ilma omaosaluseta).

University Research Fund In 2013, the income of the TU Research Fund was €406,374, which included income from baseline funding (€264,115), general fees of projects and service agreements (€14,553) and income from doctoral studies (€120,782). In 2013, there were expenses in the amount of €518,206, which were covered using the residue of previous periods. Self-financing of DoRa and Mobilitas programmes were covered from the Research Fund in the amount of €117,505, research projects were supported in the amount of €116,185 during two application rounds. Also, funding of long-term projects from previous periods continued, as well as support for doctoral students. On average, 20 doctoral scholarships or support initiatives were funded from the Research Fund every month for a total amount of €79,171. Volume of the university competitions and recognitions was €30,854 in 2013. The research-funding database, Research Professional, was also funded from the Research Fund. Other research and development projects Projects within the EU Framework Programme (FP) accounted for 4.7% of the university’s 2013 RD projects, for a total amount of €647,388 (in 2012 – 6.7% for a total amount of €570,933). Proportion of FP projects in RD income has somewhat decreased, although the actual volume of funding has increased. In 2013, nine 7th FP projects were funded (of these, 4 were newly initiated projects) and one 6th FP, of which 3 had ended prior to 2013. In 2013, the 7th FP Marie Curie project (initiated in 2013) “Post-Soviet Tensions: A Training Programme in Post-Soviet Affairs for Early Career Researchers” – €243,020, and “PSDEV - Imagining Development: A multidisciplinary and multilevel analysis of development policies and their effect in the post-socialist world” - €140,800, had the largest funding (in both cases, the project partner was the TU Institute of Political Science and Governance). Altogether, a total of eleven 7th FP projects were implemented in 2013, one of these concluded and six commenced in 2013. In three of the 7th FP projects, the executor was the Institute of Political Science and Governance, and in two projects, the Institute of Informatics, Institute of International and Social Studies and the Estonian Institute of Humanities participated. The circle of institutes participating in EU framework projects and awaiting answers to applications has significantly increased in 2013. Other projects of the EU and the European Commission (hereinafter EC) programmes accounted for 21.7% (€3,019,017) of the total volume of RD projects in 2013 (in 2012, 6.6% and €841,202 respectively). Such a sudden increase is mainly a result of income of funding of two very large projects: (a) a development project funded with-

in the Erasmus Mundus programme: “HUMERIA - Cooperation on Humanities, Education, Research, International Relations and Arts (EU/ENPI East)” initiated in 2013, where the volume of TU funding in 2013 was €1,632,313 and (b) income from the project “Innovative solutions in the care of elderly citizens living at home”, funded from the European Regional Development Foundation´s Central Baltic INTERREG IVA Programme 2007-2013, which in 2013 constituted €402,947. In the latter, TU is a leading partner. Also the number of projects funded in other EU and EC programmes increased significantly – from 31 projects in 2012 to 43 projects in 2013. Amongst in 2013, income was received from the implementation of 11 projects of the INTERREG programme, 4 Erasmus Mundus programme projects and 4 Tempus programme projects. Two EuroCORECODE/ Cure programme projects funded by European Science Foundation also continued. The volume of funding of other RD projects in 2013 was €7,765,285. This accounts for 55.8% of the total volume of RD projects (in 2012 the corresponding indicators were €3,380,051 and 39.8%), the number of projects was also larger than in 2012 (respectively 162 and 154 projects). Financing for other RD projects increased in 2013 mainly due to the projects that were funded from the EU Structural

Baasfinantseerimine Haridus- ja teadusministeeriumi poolse teadusja arendusasutuste baasfinantseerimise kogumaht Tallinna Ülikoolis oli 2013. aastal 547 400 eurot, sh 69 830 eurot rahvusteaduste täiendavaks toetuseks (2012. aastal 533 440 eurot, sh 75 480 eurot rahvusteadustele). Baasfinantseerimise kogumahust eraldati 3,5% TLÜ Akadeemilise Raamatukogu tegevuskuludeks (19 159 eurot) ning rahvusteaduste toetamiseks eraldatud summast 33 693 eurot Ajaloo Instituudi teadustöö toetamiseks. Ülejäänud summa jagunes TLÜ uuringufondi (264 121 eurot) ja üksuste vahel (230 428 eurot). Baasfinantseerimise eraldisest kasutati 19,8% asutuse finantseeritud teadusteemade jaoks, 27,2% TA projektide ja lepingute kaasfinantseerimiseks, 17,7% infrastruktuuri ajakohastamiseks, 35,3% muudeks teadustööd toetavateks tegevusteks.

Ülikooli uuringufond TLÜ uuringufondi tulu oli 2013. aastal 406 374 eurot, millest suurema osa moodustasid baasfinantseerimise tulu 264 115 eurot, projektide ja teenuslepingute üldlõiv 14 553 eurot ja doktoriõppe tulu 120 782 eurot. 2013. aasta kulutused oli mahus 518 206 eurot, mis tehti lisaks eelmiste perioodide jäägi arvelt. Uuringufondi vahenditest kaeti DoRa ja Mobilitase programmi omafinantseeringuid 117 505 euro mahus, kahe taotlusvooru käigus toetati teadusprojekte 116 185 euro mahus. Lisaks jätkus eelmistest perioodidest rahastatud pikaajaliste projektide rahastamine ning doktorantide toetamine. Uuringufondist rahastati igakuiselt keskmiselt 20 doktorandi stipendiumit või toetust, kokku 79 171 eurot. Üleülikooliliste konkursside ja tunnustamiste maht oli 2013. aastal 30 854 eurot. Uuringufondist rahastati ka teadusrahastuse andmebaasi Research Professional.

Muud eraldised Euroopa Liidu struktuuritoetuste „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Eesti teadusja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ alameetme „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri kaasajastamine“ raames jätkus kahe 2011. aastal alanud projekti rahastamine: „Eesti 20. sajandi rahvastikuloo tuumikandmebaasid: pereregister“ (Eesti Demograafia Instituut) ning „Orgaanilise aine endo- ja eksogeenne modifikatsioon indikaatorina looduslike protsesside dünaamikas: rakendused ökoloogias, bioorgaanilises keemias ja arheoloogias“ (Ökoloogia Instituut). Finantseerimise kogumaht Teadusasutuste teadusaparatuuri kaasajastamise alameetme raames oli 2013. aastal 619 230 eurot. Samuti eraldati TLÜle 605 477 eurot kahe ülikooli osalusega Eesti teadustaristu teekaardi objekti arendamiseks, see summa on 558 339 euro võrra suurem kui 2012. aastal. Riiklike programmide raames rahastati ülikooli teadustegevust 199 184 euro ulatuses (2012. aastal 188 518 eurot). Riiklike programmide Eesti keel ja kultuurimälu, Rahvuskaaslaste programm 2009– 2013, Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017, Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017 ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduskollektsioonide finantseerimine raames rahastati kokku 12 projekti. 2013. aastal suurenes rahastus (10 666 eurot rohkem kui 2012. aastal) peamiselt uute programmide rahastatud projektide arvelt.

Muud teadusja arendustegevuse projektid Ülikooli 2013. aasta TA projektide kogumahust moodustasid EL raamprogrammi (RP) projektid 4,7% kogusummas 647 388 eurot (2012. aastal 6,7% kogusummas 570 933 eurot). Raamprogrammi projektide osakaal TA tulude osas on mõnevõrra vähenenud, ehkki rahastamise maht on samal ajal kasvanud. 2013. aastal laekus raha üheksale 7. RP projektile (neist neli alles käivitusid) ning ühele 6. RP projektile, millest kolm lõppesid enne 2013. aastat. Suurema rahastusega olid 2013. aastal alanud 7. RP Marie Curie projekti „Post-Soviet Tensions: A Training Programme in Post-Soviet Affairs for Early Career Researchers“ – 243 020 eurot ja „PSDEV – Imagining Development: A multidisciplinary and multilevel analysis of development policies and their effect in the post-socialist world“ –140 800 eurot (mõlema projekti partneriks Riigiteaduste Instituut). Kokku viidi 2013. aastal ellu 11 7. RP projekti, millest üks lõppes ja kuus algasid 2013. aastal. Kolme 7. RP projektid elluviijaks oli Riigiteaduste Instituut, kahes projektis osalesid Informaatika Instituut, RASI ja Eesti Humanitaarinstituut. EL raamprogrammi projektides osalevaid ja taotlusele vastust ootavaid instituute on 2013. aastal varasemast palju rohkem. Teiste EL ja Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) programmide projektide kogumaht oli 2013. aastal 3 019 017 eurot, mis moodustab 21,7% kõigist TA projektide mahust (2012. aastal 841 202 eurot ja 6,6% ). Selline järsk tõus on tingitud eelkõige kahe väga mahuka projekti raha laekumistest: Erasmus Munduse programmi raames rahastatava arendusprojekt „HUMERIA – Cooperation on Humanities, Education, Research, International Relations and Arts (EU/ENPI East)“ algas 2013. aastal ja TLÜ rahastuse maht selles oli 1 632 313 eurot, ning Euroopa Regionaalarengu Fondi Central Baltic INTERREG IVA Programme 2007–2013 rahastatud projekti „Innovative

Assistance Strategic Framework 2007-2013 operational programme different measuresimplementation plans (in addition to the projects of modernising research apparatus and Research Infrastructure Roadmap projects), amounting to €4,962,554 in 2013 (in 2012, €2,327,802), including the projects aimed at the development of the university as an institution for €737,220, funding of doctoral schools for €277,627, and projects of Centres of Excellence for research for €267,957. The project Development of TU Teacher Education Study Laboratories of the sub-measure of Teacher Education Study Laboratories of the measure Modernisation of Professional Higher Education and Teacher Education Study Infrastructure, deserve mentioning with the volume of financing of €210,443 in 2013, which helped to build the infrastructure of the Centre for Innovation in Education; and the project of Health Promotion and Rehabilitation Competence Centre funded within the framework of the measure Development of Centres of Competence, where TU Haapsalu College is a leading partner. In 2013, the project was funded, mainly the development of infrastructure of the competence centre, in the amount of €1,999,612.

6.3 PROPERTY MANAGEMENT SERVICES From the property management viewpoint, 2013 was mainly a period of settling into new buildings, which were completed the year before. Redistribution of rooms and moving are now completed, room data entered in the database and technical equipment of study rooms mapped. Opening of the BFM cinema hall SuperNova (105 places) took place on 14 April 2013. The cinema hall is equipped with modern projection and sound technology. The hall is equipped with a cinema projector with 4K-resolution, which is the first of its kind in Estonia. The Sony SRX-R515 projector enables creation of an image on the screen in 4K-resolution (4096×2160 pixels). It also enables films to be viewed in both 2K and 4K-resolution according to DCI requirements via DCP-copy through an integrated SONY XCT-S10 server. The HDMI input pictures can be sent from an Apple iMac computer and Sony BDP-S790 Blu-ray player. The cinema hall can also be used as a lecture hall and conference hall. Radio microphones and other necessary sound equipment can be used. A multi-camera recording and live Internet transmission can be provided for events taking place in the hall. The student film festival Sleepwalkers and also regular film premieres and meetings with authors take place at the SuperNova cinema hall. Weekly cinema sessions offer high quality entertainment. On 13 September, the opening of the Centre for Innovation in Education took place on the 3rd floor of the TU Terra building, where students, university employees, representatives of the Ministry and external cooperation partners all participated. The project Development of TU Teacher Education Study Laboratories supported the creation of the Centre for Innovation in Education, the object of which is the development of study laboratories necessary for high-quality teacher education subject didactics studies and RD. Within the project, classrooms were created and equipped according to contemporary requirements; subject didactics cabinets meeting high international standards were also provided. The following technical solutions can be used at the Centre for Innovation in Education: »» Promethean interactive board solution - ActivBoard »» Promethean feedback solution - ActiVote »» Promethean feedback solution - ActivExpression »» Promethean additional slate to the interactive board - ActivSlate »» Promethean interactive desk solution - ActivTable »» ELMO document camera - TT-12

solutions in care of elderly citizens living at home“ tulud moodustasid 2013. aastal 402 947 eurot. Viimase projekti puhul on Tallinna Ülikool juhtpartner. Lisaks kasvas märgatavalt muude EL ja EK programmide raames rahastatud projektide arv – 31 projektilt 2012. aastal 43 projektile 2013. aastal. 2013. aastal laekus muuhulgas projektide elluviimisega seotud tulusid 11 Interreg programmi projektile, neljale Erasmus Munduse programmi projektile ja neljale Tempuse programmi projektile, jätkati kahe Euroopa Teadusfondi poolt rahastatava EuroCORECODE/Cure programmi projektiga. Muude TA projektide rahastamise maht oli 2013. aastal 7 765 285 eurot, mis moodustab 55,8% TA projektide üldmahust (2012. aastal olid vastavad näitajad 3 380 051 eurot ja 39,8%), samuti oli neid mõnevõrra rohkem kui 2012. aastal (vastavalt 162 ja 154 projekti, millele lisanduvad teadmusteenuste lepingud). Muude TA projektide rahastamise maht suurenes 2013. aastal eelkõige Euroopa Liidu struktuuritoetustest „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013“ ja sellest tulenevate valdkondlike rakenduskava erinevate meetmete raames (lisaks teadusaparatuuri kaasajastamise ja teadustaristu teekaardi projektidele) rahastatud projektide arvelt, moodustades 2013. aastal 4 962 554 eurot (2012. aastal 2 327 802 eurot), sealhulgas ülikooli kui institutsiooni arendamisele suunatud projektid 737 220 eurot, doktorikoolide rahastamine 277 627 eurot, teaduse tippkeskuste projektid 267 957 eurot. Eraldi väärivad esiletoomist meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine“ alameetme „Õpetajakoolituse õppelaborid“ projekt „Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse õppelaborite arendamine“ 2013. aasta rahastusega 210 443 eurot , mille abil ehitati välja Haridusinnovatsiooni Keskuse infrastruktuur ja meetme „Kompetentsikeskuste arendamine“ raames rahastatud Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse projekt, mille juhtpartneriks on Haapsalu Kolledž. 2013. aastal rahastati seda projekti, eeskätt kompetentsikeskuse infrastruktuuri arendamist 1 999 612 euro ulatuses.

6.3 KINNISVARA HALDAMINE Kinnisvara arendamise seisukohast oli 2013. aasta eelkõige eelmisel aastal valminud uutesse hoonetesse sisseelamise periood. Nii on ruumide ümberjaotus ja sellega kaasnenud kolimised lõpetatud, ruumiandmed andmebaasi sisestatud ning kaardistatud õpperuumide tehniline varustus. BFMis asub kino „SuperNova“, mille ametlik avamine toimus 14. aprillil 2013. 105-kohaline kinosaal on varustatud kaasaegseima projektsiooni ja helitehnikaga. Saalis on kasutusel Eestis esimene 4K resolutsioonis digitaalne kinoprojektor. Sony SRX-R515 projektor

võimaldab esimesena Eestis kinoekraanile luua 4K resolutsioonis kujutise (4096×2160 pikslit). Projektor võimaldab filme näidata nii 2K kui 4K resolutsioonis DCI nõuetele vastavalt DCP-koopialt läbi integreeritud SONY XCT-S10 serveri. Projektori HDMI sisenditesse saab pilti saata ka Apple iMac arvutist ning Sony BDP-S790 Bluray mängijast. Kinosaali saab kasutada ka loengu auditooriumi ning konverentsisaalina. Võimalik on kasutada raadiomikrofone ja muud vajalikku helitehnikat. Saalis toimuvast üritusest saab teha mitmekaamera salvestuse ning interneti otseülekande. „SuperNova“ kinosaalis toimub tudengifilmifestival „Sleepwalkers“ ning selles leiavad regulaarselt aset filmide esilinastused ja kohtumisõhtud autoritega. Käivitunud on tipptasemel kinoelamust pakkuvad iganädalased kinoseansid. 13. septembril toimus Tallinna Ülikooli Terra maja IV korrusel Haridusinnovatsiooni keskuse avamine, kus osales üliõpilasi, ülikooli töötajaid, ministeeriumi esindajaid ning koostööpartnereid väljastpoolt ülikooli. Haridusinnovatsioonikeskuse loomist toetas projekt „Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse õppelaborite arendamine“, mille eesmärk on kvaliteetseks õpetajakoolituse ainedidaktika alasteks õpinguteks ning teadusja arendustegevuseks vajalike õppelaborite loomine. Projekti käigus loodi ja sisustati tänapäeva nõuetele vastavad

Most activities have been concluded and in 2014 the project will be summarised and necessary changes will be made in the study classes and cabinets. Total budget of the project comprises €804,979, and of this amount, €702,521.94 was used by the end of 2013. Theatre Stella was created in the previous Mirror Hall of the Ursa building. Sound and lightning technology was installed and electrical systems renovated during refurbishing. Establishment of the theatre hall was financed by the Institute of Fine Arts and in the volume of €10,000 and by sponsors, and in the volume of €10,000 from the central university funds. The Hall will be used by the Choreography Department of the Institute of Fine Arts for training; public dance performances also take place in this facility. In 2013, renovation of TU Pedagogical Seminar took place; during renovation an automatic fire alarm system and a ventilation system were installed. The area surrounding the school was partly paved again. The heating system was also partly renovated. The planned end of renovation works is June 2014. The Archimedes Foundation finances the renovation. The total cost of the project is €680,000. The Department of Art Therapies of the Institute of Fine Arts moved to the renovated rooms at the beginning of the academic year. In summer 2013, the Estonian Union of Persons with Mobility Impairment conducted an audit of the following facilities: Terra, Ursa, Silva, Astra, Mare, and Nova buildings; the Karu dormitory; the Academic Library. The audit resulted in a report, which included an explanatory letter and recommendations for improving the environment from the viewpoint of people in wheelchairs and those with visual impairment. Information on audited buildings was entered into the access portal http://www.liikumisvabadus.invainfo.ee/.

6.4 IT-MANAGEMENT In March 2013, an internal web was introduced for systemising internal university information exchange and sharing support materials. The first months were used for initiating the internal web, where the biggest bottleneck was systematic presentation of information flow. The internal web is an agile software development where existing solutions are constantly completed together with users and new functionality is currently being developed. Several original functionalities have been improved and completed later (e.g. public front page of the internal web, news lists, contact information, etc.). In developing the internal web the following principle is pursued: if the development does not quite meet the needs of the user, a solution must be found for customising this shortfall.

The IT Office developed a technical description of the employee´s work overview environment. The Academic Affairs Office, Research Administration Office, Personnel Office, academic auditor, Rector’s Office and the Vice-Rector for Research and Development participated in establishing the initial task of the work overview environment. The work overview includes information from different databases – WD, Virosoft, ÕIS, and ETIS. Preliminary technical solutions were presented to employees in autumn 2013, and subsequently, the heads of the units provided feedback, which was used as the basis for further development. In 2013, work continued with the software solution of the reporting environment of academic units. The preliminary version was applied at the beginning of 2013, but since then, a need for modifications has become evident. Therefore several inquiries have been changed, initial data completed and systems developed for improving the quality of initial data. As a result, a significantly improved version of the software, which automatizes work processes and reduces incompatibility in the university reporting cycle, will be completed in time for the presentation of the 2014 annual report.

õppeklassid ning rahvusvahelisel tipptasemel ainedidaktika kabinetid. Haridusinnovatsioonikeskuses on nüüd võimalik kasutada järgmisi tehnilisi lahendusi: »» Promethean interaktiivse tahvli lahendus ActivBoard; »» Promethean tagasisidelahendus ActiVote; »» Promethean tagasisidelahendus ActivExpression; »» Promethean Interaktiivse tahvli lisalaud ActivSlate; »» Promethean interaktiivse laua lahendus ActivTable; »» ELMO dokumendikaamera TT-12. Suurem osa tegevustest on lõpetatud ning 2014. aastal toimub projekti kokkuvõtmine ning vajalike muudatuste tegemine õppeklassides ja kabinettides. Projekti eelarve on 804 979 eurot, millest oli 2013. aasta lõpuks ära kasutatud 702 521,94 eurot. Ursa õppehoone endisesse peeglisaali rajati teater „Stella“. Teatrisaali sisustamise käigus paigaldati heli- ja valgustehnika, ehitati ümber elektrisüsteemid. Teatrisaali rajamist finatseerisid 10 000 euro mahus Kunstitide Instituut ja sponsorid, 10 000 eurot tuli ülikooli kesksetest vahenditest. Valminud saali saab Kunstide Instituudi koreograafia osakond kasutada treeninguteks ja seal toimuvad avalikud tantsuetendused. 2013. aastal toimus Pedagoogilise Seminari renoveerimine, mille käigus ehitati välja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning ventilatsioonisüsteem. Kooli ümbrus asfalteeriti osaliselt uuesti. Samuti renoveeriti osaliselt küttesüsteem. Ehitustööd lõpevad plaanide järgi 2014. aasta juunis, Renoveerimist rahastab SA Archimdes. Projekti kogumaksumus on 680 000 eurot. Renoveeritud ruumidesse kolis õppeaasta alguses Kunstide Instituudi kunstiteraapiate osakond. 2013. aasta suvel viidi järgmistes ülikooli hoonetes läbi Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu audit: Terra maja, Ursa maja, Silva ja Astra, Mare maja, Nova maja, Karu ühiselamu, Akadeemiline Raamatukogu. Auditeerimise tulemuseks oli aruanne, mis sisaldas seletuskirja ja soovitusi keskkonna parandamiseks ratastooliga liikujatele ja nägemispuudega inimestele. Auditeeritud hoonete info on avaldatud ligipääsuportaalis http://www.liikumisvabadus.invainfo.ee/.

6.4 IT JUHTIMINE 2013. aasta märtsis võeti ülikooli sisese infovahetuse süstematiseerimiseks ja tugimaterjalide jagamiseks kasutusele siseveeb. Esimesed kuud kulusid siseveebi käivitamisele, suurim kitsaskoht oli infovoogude süsteemne esitamine. Siseveebi näol on tegemist agiilse tarkvaraarendusega, kus olemasolevat täiendatakse pidevalt koos kasutajatega ja töötatakse jooksvalt välja uut funktsionaalsust. Mitmeid algselt valmis tehtud funktsionaalsusi on hiljem parendatud ning

täiendatud (nt siseveebi avalik esileht, uudislistid, kontaktiinfo jm). Siseveebi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et kui arendus ei ole päris see, mida kasutajad vajavad, siis tuleb leida lahendus selle kohandamiseks. IT-osakond töötas välja töötaja tööülevaate keskkonna tehnilise kirjelduse. Tööülevaatekeskkonna lähteülesande püstitamises osalesid õppeosakond, teadusosakond, personaliosakond, akadeemiline audiitor, rektoraadi büroo ning teadusja arendusprorektor. Tööülevaade seob erinevate andmebaaside (WD, Virosoft, ÕIS, ETIS) infot. Esmast tehnilist lahendust esitleti töötajatele 2013. aasta sügisel, seejärel andsid üksuste juhid tagasisidet, mille põhjal arendusi jätkati. 2013. aastal jätkusid tööd akadeemilise üksuse aruandekeskkonna tarkvaralise lahendusega. Esmane versioon võeti kasutusele 2013. aasta alguses, kuid pärast esimest kasutamist on selgunud parandamisvajadused. Nii on muudetud mitmeid päringuid, täiendatud algandmeid ning töötatud välja süsteeme algandmete kvaliteedi parandamiseks. Töö tulemusel on valminud 2014. aasta aruande esitamiseks täiendatud versioon tarkvarast, mis automatiseerib tööprotsesse, vähendab ebakõlasid ülikooli aruandlustsüklis. 2014. aastaks on kavandatud järgmised juhtimise ja majandamise valdkonna tegevused: »» Ülikooli arengukava 2015–2020 koostamine ning EL struktuurifondide 2014–2020 perioodi ettevalmistamine, selle kohta info edastamine ja ülikooli institutsionaalse grandi koostamine. »» Akadeemiliste üksuste struktuuri korrastamise kava ja juhtimise põhimõtete esitamine ülikoolisiseseks aruteluks ja kokkulepete sõlmimine aastaks 2015. »» Kampuseväliste üksuste kampusesse koondamise ettevalmistamine ning ülikooli ruumide jaotuse analüüs ja efektiivse ruumikasutuse kava koostamine. »» Kõikide üksuste koondamine ülikooli kesksetesse finants-, personaliarvestuse ja dokumendihalduse andmebaasidesse. »» Uue Microsoft Dynamics NAV 2013 versioonist ülikooli juhtimiseks vajalike finantsaruannete ja analüüside väljatöötamine. »» Õppekavade maksumuse arvestuse metoodika ja analüüsi koostamine. »» Koostöös IT-osakonnaga eelarve koostamise keskkonna loomine.

Planned activities in the field of administration and management in 2014: »» Compiling of the University Development Plan 2015 – 2020 and preparing for the EU structural funds period 2014-2020, transmitting corresponding information and compiling the university institutional grant, »» Plan of organising the structure of academic units and submitting managing principles for internal university discussion and concluding agreements for the year 2015, »» Preparing for centralising units outside the campus into the campus, analysis of the distribution of university rooms and compiling a plan of effective use of rooms, »» Centralisation of all units into central university databases in regard to financial, personnel and document management, »» Developing from the 2013 version of Microsoft Dynamics NAV, the necessary financial reports and analysis for the university management, »» Compiling of calculation methodology and analysis of cost of study programmes, »» Creation of the budget compilation environment in cooperation with IT Office.

98 TALLINNA ÜLIKOOLI AASTAARUANNE 2013 | TALLINN UNIVERSITY ANNUAL REPORT 2013