20
VÄLJAÕPE
MILLINE PEAKS OLEMA LASKURI ÕPE? Igaüks, kes siseneb jõustruktuuri ja hakkab kandma sõjaajal automaatrelva, peab läbima automaatrelva baasõppe. Pärast baasõppe läbimist tuleb keskenduda automaatrelva individuaalõppes kahele asjale. Esiteks tuleb harjutada rahulikus tempos tabama sihtmärki kuni 400 m kauguselt ja teiseks – harjutada individuaal-taktikalisi laskmisi erinevatele kaugustele vahemikus 50–400 meetrit. Lisaks peab harjutama erinevates valgustingimustes varustuselementide kasutamist laskeharjutustel, nt gaasimask, suusad, talvekindad, optilised seadmed jms. Viimaseks toome mõtteid laskeväljaõppe eeskirjast. Teadaolevalt on kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri (LVE) muutmisel. Tundub, et kogu kaitseväe laskeväljaõpe on läbi viidud eeskirja põhjal, mitte väljundile suunatud ainekavade ja õppematerjalide alusel, sest neid lihtsalt pole olemas. Seetõttu tekitabki automaatrelva baasõppe ainekava teemaga kursis olevate inimeste hulgas eufooriat, kuid kursis mitte olevate hulgas arusaamatust ja
Seersant-õppur kontrollimas teist seersant-õppurit.
takse ainult tabamuste diameetrile sihtmärgis, kuid millist mõju sõdur oma tegevusega vastasele avaldab, pole aru saada. Kui kätte jõuab oskuste kontroll
ehk A.7, siis võib 12 lasku lasta südamerahuga üle sihtmärgi laiali, tabamata ühtegi elutähtsat piirkonda, ja laskeoskust hinnatakse ikkagi tulemusega väga hea. Samas relvakäsitsemine kui tervikoskus ning vastasele tekitatud mõju jääb üldse tagaplaanile. Kahtlemata on väga keeruline õpetada ja mõista oskusi, mida instruktorid ise elementaarsel tasemel ei valda. Eeskirjade mõte on kehtestada teatud põhimõtted, raamid ja normid, mitte tegeleda väljaõppe sisuga. Väljaõppe tulevikuna näeme seda, et eeskiri ei sisal-
Viited
Routledge, Taylor & Francis Group. p 417–419.
1 Nurmoja, V. 2012. KV laskeväljaõppealane ette-
Eesmaa, A. 2016. Automaatrelva baasõppe aine-
kanne. Major V. Nurmoja kiri KVJ-le brigaadikindral
kava väljatöötamine ja selle rakendamise
R. Terrasele, 25.10.2012, nr LuP-3.1-2/3922.
tulemuslikkuse hindamine Kuperjanovi JVP näitel.
2 Rumvolt, J. J. 2014. Laskuri ettevalmistus
Magistritöö. Tartu: KVÜÕA.
lahinglaskmisteks. Lõputöö. Tartu: KVÜÕA.
Jaworski, R. L., et al. 2015. Changes in Combat
KEERULINE ON ÕPETADA JA MÕISTA OSKUSI, MIDA INSTRUKTORID ISE ELEMENTAARSEL TASEMEL EI VALDA. EESKIRJADE MÕTE ON KEHTESTADA TEATUD PÕHIMÕTTED, RAAMID JA NORMID, MITTE TEGELEDA VÄLJAÕPPE SISUGA. hirmu. Ühegi relvasüsteemi väljaõppe sisu ei mahu eeskirja. Praegu tuginevad instruktorid harjutuste läbiviimisel LVE tabelites olevatele kirjeldusele, mis ei anna mitte mingisugust aimu tegelikust õpisisust ja mõtestatud suunast, kuhu oma tegevusega liigutakse. Markantse näitena tooksime välja vastuolu kehtiva automaatrelva laskeoskustesti (A.7) ja sellele eelnevate harjutuste (A.2–A.6) eesmärkide vahel. Nimelt keskendu-
Task Performance Under Increasing Loads in
SÕDUR NR 6 (93) 2016
Kasutatud kirjandus
Active Duty Marines. Military Medicine. Vol. 180.
Benton, S. L., Cashin, W. E. 2012. Student
Issue 3. pp 179–188.
Ratings of Teaching: a Summary of Reasearch
Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri,
and Literature. Kansas State University: The
2010. Tallinn: Kaitsevägi.
IDEA Center. IDEA Paper No. 50. pp 1–22.
Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe eeskiri, 2015.
Biggs, jt. 2008. Õppimist väärtustav õpeta-
Tallinn: Kaitsevägi.
mine ülikoolis. Tartu Ülikooli kirjastus.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppekava
Cohen, L. et al. 2006. Research methods in
statuut. 2015. Tartu: KVÜÕA nõukogu.
education. 6th edition. London and New York:
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õpetava