VÄLJAÕPE
13
ÄRA MINE SINNA, KUHU RADA VIIB. MINE SELLE ASEMEL SINNA, KUS SEDA EI OLE, JA SAA TEERAJAJAKS. – ISADORA DUNCAN –
RELVAÕPE UUT MOODI: uljas valik või teaduslik lähenemine FOTOD: KEIT PURGA
Tarvo Planken
Allar Eesmaa
KAPTEN
KAPTEN
K
Artikkel tutvustab automaatrelva baasõppe ainekava loomise aluseks olevat uuringut ja edasist tegevust, mille eesmärk on selgitada relvaõppe muutmise vajadust kaitseväes ja Kaitseliidus. Uuringu kaugem eesmärk on luua laskurite hulgas ühine arusaam automaatrelva väljaõppest. Artikkel jätkab 2015. aasta Sõduri 5. numbris ilmunud laskeväljaõppealast diskussiooni. panu, siis leidub ka tulihingelisi eespoolmainitud automaatrelva baasõppe juurutamise pooldajaid.
IGA UURIMUS SAAB ALGUSE PROBLEEMIST Kaitseväes (KV) ja Kaitseliidus (KL) puudub ühtne automaatrelva baasõppe alusdokument (ainekava), mistõttu relvaõpe ehk nii relva käsitsemine kui ka laskmise õpetamine lasketiirus KV-s ja KL-is ei moodusta ühtset tervikut. Ajateenijate väljaõppeks kasutatavates relvaõppe ja laskeharjutuste materjalides
ei arvestata laskurile lahinglaskmisteks vajalike kriitiliste ja oluliste oskustega. Laskeoskuse taset on uuritud kaitseväe ühendatud õppeasutuste lõputöödes, kus leiti, et KV-s ja KL-is on laskeoskuse tase madal ja vajab tõhustamist. Lahingukoolis läbiviidud lahinglaskmiste (jao rünnak) kokkuvõtetes tuuakse välja laskuri nõrka relva käsitsemisoskust ja väikest t a b a mu s p ro t senti (iga 10. lask tabas statsionaarset
SÕDUR NR 6 (93) 2016
aitseväelaste ja kaitseliitlaste hulgas pakub järjest rohkem kõneainet automaatrelva baasõppe ainekava projekt, mida katsetati 2015. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ja KVÜÕA lahingukoolis ning mida kaitsti magistritööga KVÜÕA-s. Ainekava arendamisega oli selle loomisest kuni praeguse ajani seotud rohkem kui 850 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Kui mitmed tegevväelased soovivad ajateenijatest/õppuritest teha paari nädalaga eriüksuslased ja väljaõppe käigus ei pöörata ohutusele piisavalt tähele-