Liitlased fookus
et NATO võtab enda kanda kaitse merel ja õhus, on vale. On vajadus usaldusväärse, kohaliku meresõjalise võime järele. Sõbralike Läänemere riikide mereväed peavad olema valmis kaitsma omi sadamaid ja muud võtmetaristut, säilitama mere ala valdamist (sea control) NATO varustusteede täies ulatuses, häirima Venemaa Balti laevastiku vaenuaktsioone ja seisma vastu igale Venemaa agressiivsele aktsioonile, nagu näiteks meredessantidele saartel.
suguseid võimalusi hübriidoperatsioonideks, mis koosnevad erisugustest tegevusvõimalustest, nagu informatsioon, majandus, kuritegevus ja mitteregulaarsed sõjalised tegevused, et saavutada poliitilisi eesmärke. Kuna hübriidrünnaku täpset iseloomu on võimatu ette näha, pole ka keeruline ette kujutada võimaliku vastase aktsioonide ulatust, et teha kahju mõnele Läänemere-äärsele riigile majanduslikult (kahjustades kommerts- või turismiliiklust, merealuseid torujuhtmeid või kaableid), poliitiliselt (provokatsioonidega, mis seavad kahtluse alla riigi võime kindlustada oma mereala suveräänsust) või sõjaliselt (kasutades tsiviilaluseid luureinfo kogumiseks või varjatud operatsioonide käivitamiseks). Selliste aktsioonide eesmärk on luua segadust, olla eitatav ja luua ka ebaselgust selles, mis vastusamme ja kes peaks neid tegema.
Moderniseerimine
24 september 2019 SÕDUR
Olukorra teadmine
Mereväe laevakaitsjad harjutasid pardumist ß
Õnneks on paljud liitlas- ja partnerriigid aru saanud vajadusest moderniseerida oma merevägesid. Saksamaa on näiteks kahekordistamas oma K130 klassi korvettide arvu, moderniseerimas oma miinitõrjevõimet, suurendamas oma allveelaevastikku ja asendamas vananenud fregatte uute mitmeotstarbelistega. Kokku kasvab Saksamaa laevastik 46-lt 60 laeva peale. Soome on samal ajal käivitanud uue Squadron 2020 (sm Laivue 2020, ee Laevastik 2020) projekti, mille käigus neli uut mitmeotstarbelist korvetti tuuakse teenistusse aastaks 2028. Rootsi merevägi töötab selle nimel, et taasluua võimeid, mida vähendati või kaotati pärast külma sõja lõppu, sh laevatõrje- ja õhutõrjerakette korvettidele, uusi allveelaevu ja parandatud miiniveeskamise võimet. Värske kaitsekomisjoni raport Rootsi kaitsevõime prioriteetidest perioodil 2021–2025 soovitas säilitada maismaal paiknevad laevatõrjeraketid üle nende planeeritud mahakandmise tähtaja 2025. aastal ja luua uus amfiibpataljon, et kaitsta Rootsi läänerannikut ja Göteborgi sadamat. Teistel Läänemerd ümbritsevatel riikidel on vähem konkreetseid plaane oma merevägede kaasajastamiseks. Poola pole hädas üksnes oma vananenud sõjalaevastiku pärandiga, vaid on sattunud raskustesse ka sellega, kuidas defineerida oma tulevikuambitsioone merel. Taani, kes on hiljuti hankinud kolm väga võimekat mitmeotstarbelist fregatti, näeb oma mereväge ennekõike nn avamerelaevastikuna, kaitstes NATO huve pigem Põhjamerel ja Atlandil ja täites oma kohustusi ka Gröönimaa ja Fääri saarte kaitseks. Ometi on Läänemere sõjalaevastike
võime tulla toime potentsiaalsete ohtudega oma lähimas naabruses järgmistel aastatel järjest kasvamas. Läänemere mereväed peavad peale valmisoleku täiemahuliseks lahingu tegevuseks toime tulema ka hübriid ohtudega rahu- ja kriisiajal. Meri annab otsusekindlale vastasele mitme-
Põhinõue, kuidas toime tulla mere hübriidsündmustega, on ulatuslik ja järjepidev mereolukorrateadlikkus (MSA, maritime situational awareness). Ilma selge teadmiseta Läänemere liikluse tavapärasest mustrist ehk kes, kus ja mida seal teeb, on ka eri merejulgeoleku eest vastutavatel organisatsioonidel, sh ka merevägedel, raskem avastada ebatavalist tegevust ja seega ka tähele panna võimalikke hübriidohte. Mereolukorrateadlikkus ei sisalda üksnes asjakohast hulka mehitatud ja mehitamata sensoreid, vaid ka mereväe ja teiste merejulgeoleku eest vastutavate ametkondade aluseid. See suurendab omakorda heidutust ja valmisolekut seista vastu igale ohule. Kuigi on olemas raamistikud, mille põhjal suurendatakse olukorrateadlikkust Läänemerel, näiteks MARSUR (Maritime Surveillance, Euroopa Liidu Kaitse agentuuri mereseire koostöö formaat) ja SUCBAS (Sea Surveillance Cooperation Baltic Sea, Läänemere-äärsete riikide sõjalise mereseire koostöö formaat), jääb olemasolev olukord mõnevõrra vajadustele alla. Läänemere olukorrateadlikkuse tugevdamise ja tuvastatud merepildi (RMP, Recognised Maritime Picture) loomise ja jagamise tähtsusest on riikide seas selgelt aru saadud, kuid on