__MAIN_TEXT__

Page 22

SÕJATEOORIA

22

Irregulaarne sõjapidamine ja selle enim käsitletavad vormid Räägime moodsast sõjapidamisest, mille erinevaid kom­ ponente Vene föderatsioon meile oma läänepiiril praegu nii lahkelt tutvustab, ning seda, kuidas paigutub see kon­ ventsioonidega reguleerimata sõjategevuse konteksti.

2

Riho Ühtegi KOLONELLEITNANT KAITSEVÄE ERIOPERATSIOONIDE ÜKSUSE ÜLEM

jooksul on sellist sõjapidamisviisi har­ rastatud enamal või vähemal määral, kuid akadeemiliselt on sellele hakatud laiemalt tähelepanu pöörama alles vii­ mastel kümnenditel. Põhjus, miks ma neljanda generat­ siooni sõjapidamisest kirjutan, on see, et sellises sõjas ei ole selgeid piire sõja ja poliitika, aga ka kombatantide ja tsiviilisikute vahel. Seetõttu on sellist sõjapidamist keeruline paigutada ka tavapärase sõjapidamise konteksti, mis lähtub sõjaõigusest ning Haagi ja Genfi

IRREGULAARNE SÕJAPIDAMINE Alustada tulebki sellest, mis on irregu­ laarne sõjapidamine2. Eesti sõjanduslek­ sikon Militerm ütleb, et tegu on sõjapi­ damisega, mida ei reguleeri sõjaõiguse põhimõtted. Iseenesest on see väga õige

KAITSEVÄGI

0. sajandi lõpukümnendist alates on maailmas levima hakanud uut tüüpi relva­ konfliktid, mis ei mahu tavasõjapidamise raami­ desse. Seda uut valdkonda on nimetatud neljanda generatsiooni sõjapidamiseks (fourth-generation warfare – 4GW) või lihtsalt moodsaks sõja­ pidamiseks (modern warfare) ja selle peamine sisuline erinevus tavasõjapida­ misest seisneb sõjapidamise detsentrali­ seerimises, kus sõjandusmonopol pole ainult eksisteeriva riigi oma, vaid üks sõdiv pool on raskelt määratletav, tih­ ti mitteriiklik institutsioon. Iseenesest pole sellises sõjapidamises midagi uut, juba Spartacuse ülestõus Vana-Rooma impeeriumi vastu oli sisult ja eelkirjel­ datud põhimõttest lähtuvalt neljanda generatsiooni sõjapidamine. Sajandite

konventsioonidest. Tulenevalt viimase aja sündmustest rahvusvahelisel areenil ning sellest, et Eesti riigi maa-ala, terri­ toriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik1, peame valmis olema ka ise neljanda generatsiooni sõjas osa­ lema. Valmisolekuvajadust toetavad ka omaks võetud totaalkaitse põhimõtted ja riigikaitse lähtumine territoriaalkait­ se doktriinist, mis eeldavad sõjapida­ mist kõigis selle spektrites ja kogu riigi territooriumil. Kõik see on toonud sõja­ pidamisse terve hulga uusi mõisteid ja põhimõtteid, millest olulisemaid püüan alljärgnevalt lahti seletada. Et definit­ sioone pole paljudele mõistetele praegu veel kokku lepitud, selgitan neid termi­ ni sisu põhjal. Fookuses on irregulaarne sõjapidamine (irregular warfare – IW) ja kõik sellega kaasnev, mis ongi neljanda generatsiooni sõjapidamisega enamjaolt kokkulangev sõjapidamisvaldkond.

SÕDUR NR 3 (78) 2014

Sõjaline toetus ei tähenda ainult väljaõpet, vaid ka koos kohalike üksustega operatsioonide läbiviimist. Pildil suunduvad Eesti eriväelased koos Afganistani julgeolekujõududega ühisoperatsioonile.

Profile for Sõdur

Nr 3, 2014  

Eesti sõjandusajakiri

Nr 3, 2014  

Eesti sõjandusajakiri

Profile for sodur