44
SÕJAKUNST
Manööversõja põhimõtted ja kergejalaväepataljoni rünnak Eesti näitel I osa Eesti kergejalaväepataljoni osaks võimaliku vaenlase rün de tõrjumisel ei pea jääma ainult viivitamine ja kaitse lahingute pidamine. Manööversõja põhimõtete oskuslik ja loominguline rakendamine annab ka kergelt relvastatud üksustele võimaluse valusalt vastu hammustada ja vastu rünnakule asuda.
A
Sõdur NR 4 (73) 2013
rtikkel toetub 2011. aas tal autori poolt kaitseväe ühendatud õppeasutus tes kaitstud magistritööle „Manööversõja põhi mõtete rakendamine Eesti kaitseväe kergejalaväepataljoni rünnakus”. Eesti kaitsevägi peab olema võimeline pidama kaitselahinguid, et kaitsta riigi territooriumi ja kurnata pealetungivaid üksusi seni, kuni liitlased meid toetama jõuavad. Manööversõja teooriast lähtu valt on edukate kaitselahingute eeldus vasturünnakud. See tähendab, et meie kaitseväe brigaadid peavad suutma läbi viia vasturünnakuid neile antud vahen ditega. Eeldades, et võimalikul agres soril on meist suurem lahinguvõimsus, tuleb meil vasturünnakuks rakendada enda kõige suurema lahinguvõimsuse ga üksusi. See loob parimad tingimused vasturünnaku õnnestumiseks. Suurima lahinguvõimsusega on praegu Scoutspataljon, kes kannab vasturünnakutes põhiraskust. Samas ei tähenda see, et meie praegused kergeja laväepataljonid1 ei suudaks vastast üldse rünnata. Selleks tuleb toetuda manöö versõja teooriale ja oskuslikult kasutada manööversõja põhimõtteid, mis on edu eeldus, kui rünnatakse endast tugeva mat vastast. Kuidas aga kasutatakse ma nööversõja põhimõtteid kergejalaväe pataljoni rünnakus? Selleks, et aru saada, kuidas toimub see taktikalisel tasandil, peame parata
Eero Aija kapten Kalevi jalaväepataljoni nooremstaabiohvitser
matult enne avama selle nähtuse teoree tilist raamistikku.
Manööversõja võti Manööversõja teooria on sõjapidamis viis, millele toetuvad NATO ühised la hingutegevuse alused. Eesti on samuti NATO liige ja sellest tulenevalt toetub alliansi ühistele lahingueeskirjadele. Manööversõda rõhutab, et lahingu tegevuses on edu võimalik saavutada ka ilma ressursilise ülekaaluta. Manööver sõda on sõjapidamisviis, mille eesmärk on alistada vastane, laostades tema moraalne ja füüsiline sidusus – tema võime võidelda tõhusa ja kooskõlasta tud tervikuna (Eesti kaitseväe maaväe
Vastase sidususe lõhkumine – kui võidu alus – on nüüdseks saanud ametlikuks seisukohaks NATO riikide sõjalistes doktriinides.
lahingutegevuse alused. Maaväe oh vitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. 2010: 241 – edaspidi EKV LA 2010). NATO definitsiooni alusel vastandub manööversõja taktika nn kurnamissõja taktikale ja „/…/ selle asemel, et hävi tada vastast pika ajalise kurnamisega, on manööversõja meetodiks haarata mitmekülgsete ja samaaegsete tegevus tega initsiatiiv, rünnates vastase nõrkusi ja mõjutades tema psühholoogilist ruu mi” (Militerm). Manööversõda otsib võimalust vas tast võita, kasutades selleks muid vahen did kui need, mida saab kvantitatiivselt mõõta. Manööversõja teooria rõhutab, et vastase alistamiseks on oluline rünna ta pigem tema lahinguvõime moraalset kui füüsilist osa. Võidab see, kes suudab teise tahte murda. Vastase tahte murd miseks on tarvis lõhkuda tema moraal ne ja füüsiline sidusus, kusjuures esime se lõhkumine on püsiva edu võti kogu sõjategevuses (Allied Land Tactics – edaspidi ATP-3.2.1: 1–44). Ehk võitmi seks ei ole tarvis hävitada võimalikult palju vastase erinevaid vahendeid, vaid süsteemi, mis neid vahendeid juhib.
Manööversõja alused Vastase sidususe lõhkumine – kui võidu alus – on nüüdseks saanud ametlikuks seisukohaks NATO riikide sõjalistes doktriinides. Sellised näited on Ühend kuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Liitvabariik, kes on täna päevasele manööversõja teooriale oma ametlikes lahingueeskirjades toetunud. Selle tõestuseks on kas või Ameerika Ühendriikide merejalaväe lahinguees kirja eessõna (MCDP1. Warfighting. 1997), mis ütleb, et „/…/ meie prae gune mereväe doktriin toetub otseselt manööversõja alustele /…/”. Kusjuures manööversõja põhimõttest lähtutakse nii operatsioonide plaanimisel kui ka taktikalisel tasandil lahinguid juhtides. Osinga järgi (Science, Strategy and War.