18
TEHNIKA
BTR-i nina peale ehitatud nn lainemurdja hoiab soomukit vees tasakaalus ja takistab sõiduki ninal veepinnast madalamale vajuda.
U
ngari Vabariik on NATO liikmesriikidest suurim, kelle relvastusse kuuluvad Vene Föderatsiooni päritolu BTR-80 (150 tk) ja BTR-80 A (150 tk). Ka Eestis viibinud Ungari üksuse 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni koosseisu kuuluvad need ratassoomukid. BTR-80 A on BTR-80 edasiarendus ja seda võib pidada BTR-90 eellaseks. Kuna tootmisse läks see variant 1990. aastate keskel, siis paralleelselt arendati ka BTR-90. Käesolevas artiklis olen käsitlenud BTR-80 ja 80A üldiselt, välja olen jätnud selle mudeli edasiarendused ja alamudelid.
BTR-ID EESTI KAITSEVÄES
SÕDUR NR 4 (97) 2017
BTR on tuntud oma töökindluse poolest, neid kasutas ka Eesti kaitsevägi algusaegadel pataljonides transportööridena. Need sõidukid sattusid juhuse tahtel kaitseväkke siis, kui Kalevi jalaväepataljoni ohvitserid konfiskeerisid paarkümmend tükki Raasiku raudteejaamast. Täpne markeering on neil BTR-80UNSh, sest tegu on originaalis juhtimispunktide ja tulejuhtimisüksuse teenindamiseks mõeldud sõidukiga. Kuid soomukeid, olgugi et juhtimisotstarbelisi, oli noorel kaitseväel vaja ning alguses saadeti need Võrru Meegomäele Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni koosseisu. Peale 1993. aasta Jäägrikompanii kriisi Pullapääl liigutas kaitsevägi BTR-id Kalevi jalaväepataljoni kätte Jägala linnakusse, kuhu need jäid aastani 2001, kui kaitsevägi viis need taasloodud Scoutspataljoni. Praeguseks on need sõidukid antud Kaitseliidule kasutamiseks ja väljaõppe läbiviimiseks. Nende soomustransportööride suurim puudus oli jalastusprobleem, mis oli tingitud küljeukse ehituse erinevusest tavalise BTR-80-ga. Kui tavalisel BTR-il käib küljeuks rambina alla ja teine uksepool tõuseb üles nii, et sõdur saab liikuvast masinast lahingvarustuses välja joosta, sattumata rataste alla, siis kaitseväes kasutusel olnud BTR-idel käis luuk ainult allapoole lahti ja oli mõeldud seisva masina puhul sisse ja välja liikumiseks. Nii, nagu see on ka juhtimissoomukite puhul üldiselt tavaks. Üldjoontes on nii mootoriosa kui ka soomustatus sama, mis tava BTR-80 puhul. Jalaväe soomustransportöör (Бронетранспортёр – БТР-80) BTR-80 on BTR-70 järglane ja BTR-90 eellane. Transportööride väljatöötamine algas juba 1980ndate alguses. Neid soomustransportööre hakkas Venemaa oma rel-
Ungari maaväes kasutusel olnud BTR-80 ja BTR 80A üldandmed ja spetsiifika Millal kasutusse võeti
1986 (BTR-80) ja 1994 (BTR 80A)
Meeskond
3+7
Kaal
13,6-14,5 tonni
Pikkus
7,7 meetrit
Laius
2,95 meetrit
Kõrgus
2,4-2,8 meetrit
Relvastus
30 mm kiirlaskekahur või 14,5 mm raskekuulipilduja KPVT
7,62 mm pardakuulipilduja PKT Kõrgusnurk relvadel
5 kraadi kuni +70 kraadi
Maskeering
6 x 81 mm suitsugranaadid
Laskeraadius
360 kraadi
Laskemoona kogus
Pearelval 300 mürsku ja kuulipildujal 2000 padrunit
Mootori võimsus
240 hobujõudu
Kütus
diisel
Vedavaid rattaid
4x8
Maksimum kiirus maanteel
80-90 km/h
Ujumise kiirus
10 km/h
Tegevusraadius
600 km
Kalle, millest üles läheb
60 kraadi
Takistused, mille ületab
kõrgustakistus 0,5 m ja kraavi laius kuni 2 m.
Riigid, kes kasutavad BTR-80 oma relvastuses.
Afganistan, Alžeeria, Angola, Armeenia, Aserbaidžaan, Bangladesh, Valgevene, Eesti, Soome, Gruusia, Ungari, Kasahstan, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Kõrgõzstan, Makedoonia, Moldova, Venemaa, Sudaan, Sri Lanka, Tadžikistan, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan.