Ajalugu
Revolvrid taskus Hiiumaale 23. veebruari 1933. a hommikul nähti Karksi-Nuiast üle lendamas õhupalli korviga selle all. Pall oli nähtav neli-viis minutit, lendas 800 kuni 1000 m kõrgusel idast läände. Samal päeval kell 11.30 maandus see Hiiumaal Suuremõisa vallas Tuhala soos, umbes 20 km Kärdlast. Pallil oli kaks NSV Liidu kodanikku Pavel Fedosejenko ja Konstantin Godunov. Mehed olid oma seletuste järgi insenerid õhusõidu alal, kes võtsid selle sõidu ette oma konstrueeritud õhupalli võimete katsetamiseks. Nad ei kandnud sõjaväevormi: seljas lambanahksed kasukad ning jalas vildid, kuid peas olid punaväe traditsioonilised budjonnovka mütsid. Mõlemal oli revolver, erisuguseid kaarte ja 300 tšervoonetsit raha. Õhupalli korvis oli mitmesuguseid teaduslikke aparaate õhurõhu jms määramiseks. Mehed peeti kinni ja viidi koos palliga Kärdlasse. Järgmisel päeval toodi nad autoga üle jää Haapsallu ja sealt saadeti rongil Tallinna, kus nad poliitilises politseis üle kuulati. Nende selgituste järgi olid nad startinud Moskva lähistelt 21. veebruaril kell 16.30 ning olid sellest ajast kuni Hiiumaal maandumiseni õhus. Lend oli toimunud suhteliselt madalal, korra tõusti 3500 m kõrgusele, kuid enamasti oldi umbes 1 km kõrgusel. Neil oli plaanis lennata Moskvast idapoole ning alul liikuski pall sinna, kuid peagi tuule suund muutus ja hakati liikuma läände. Ööl vastu 23. veebruari puhkes torm, mis kandis neid kiiresti edasi. Kui keskpäeva paiku nähti ees lahtist vett, siis otsustati kohe maanduda, mis leidiski aset Hiiumaal. Õhupall ja mehed lahkusid juba 26. veebruaril rongiga Venemaale. Kahjuks pole teada, kelle konstrueeritud ja mis marki õhupalliga oli tegemist, kuid mehed olid NSV Liidu õhusõiduasjanduse tipust. Pavel Fedosejenko oli sõdinud aero staatidel juba esimese maailmasõja ajal. Kodusõjas oli ta punaste 9. õhusõidu salga ülem ning lõuna-
56 november 2021 SÕDUR
Piltidel on varasem, 1924. aastal Eestis maandunud õhupall ja -pallur Fotod: Filmiarhiiv
rindel Perekopi ründamise ajal üles näidatud vapruse eest autasustati teda Punalipu ordeniga, mida kandis ka teda Eestisse toonud lennul. 1932. a lõpetas ta Moskvas N. Žukovski nimelise õhujõudude inseneriakadeemia õhulaevaehituse inseneri diplomiga. Ta hukkus Nõukogude stratostaadi OSOAVIAHIM-1 komandörina 30. jaanuaril 1934 ette võetud kõrguslennu maailmarekordi katsel. Konstantin Godunov oli samuti juba maailmasõja ajast õhusõidu üksustes, 1918. aastast aga Punaar-
mees. Lõpetas Žukovski akadeemia 1925. aastal ning määrati seejärel teenistusse Leningradi kõrgemasse õhusõidukooli. 1932.–33. aastal osales stratostaadi SSSR-1 ehitamises, olles palli kesta konstruktoriks. 30. septembril 1933 tõusis sellel (komandör oli eestlane Ernst Birn baum ja teine kaasalendaja Grigori Prokofjev) 19 km kõrgusele. Nende püstitatud maailmarekord jäi kehtima 25 aastaks, kuna OSOAVIAHIM-1 jõudmine 22 000 m kõrgusele jäi meeskonna hukkumise tõttu kinnitamata.